Narva piiril jäi vaikseks

Narva piiripunkt

NARVA

piiril jäi vaikseks

Vilgas elu Narva piiripunktis asendus koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu vaikusega ja pea inimtühjade ruumidega. Kümnetest tuhandetest piiriületajatest jäi alles vaid paarsada.

Pilvisel aprillikuu päeval Narva kesklinnast piirile lähenedes viskasin pilgu Malmi tänavale, kus veel paar kuud tagasi võis näha sõidukeid järjekorras ootamas kutset piirivalve kontrolli. Tol päeval laiutas seal tühjus.

Piiripunkti uksele jõudes panin ette maski ja kätte kindad ning tervitasin Narva piiripunkti juhti Üllar Kustalat. Bussireisijate ootesaalis pakutakse võimalust näha valikut eksootilistest ja keelatud esemetest, mis piiriületajatelt aastate jooksul on konfiskeeritud. Näiteks üritanud üks uljaspea kord püstolkuulipildujat pükstes üle piiri viia, mis tal ilmselgelt ei õnnestunud.

Ikka täies töövalmiduses

„Praegu ületavad piiri peaasjalikult rekajuhid. Jalakäijaid meil põhimõtteliselt hetkel ei olegi ja viimati läbis buss terminali märtsis,” ütles Kustala. Eriolukorra ajal ületas piiri umbes 200 inimest päevas. Aasta alguses oli neid keskmiselt 10 000 kuni 12 000.

Hoolimata vähesest läbivusest oli piiripunkt töövalmiduses ja PPA töötajad Eestisse saabujaid valmis vastu võtma. „Kui muidu on terminalis tööl 6–7 ametnikku, siis eriolukorra ajal jäi piiripunkti tööle vastavalt päevale 2–4 inimest,“ ütles piiripunkti juht.

Nüüd, kui piirid on vaikselt avanema hakanud, on Narva piiripunktis märgata tavapärasest enam meremehi, kes läbi Tallinna erinevatesse mereriikidesse lendavad.

Üllar Kustala

Sellegipoolest on piiril üsna rahulik. Ka Maksu- ja Tolliameti inimesed on enda ruumides ning tulevad terminali ainult siis, kui neid kutsutakse inimesi või sõidukeid kontrollima. „Meile on teada, millal piiripunkti saabub rohkem inimesi; nad käivad täpselt graafiku alusel. Näiteks siis, kui Tallinnast jõuab Elroni rong Nar

FOTO: PPA

FOTO: PPA

Kaitseliitlased Punamäe kordoni juures hobustega patrullimas

va, on alati oodata ka piiripunkti läbivaid inimesi. Samuti siis, kui liinibuss Peterburist jõuab Ivangorodi. Teame neid maskide ja kinnastega oodata,“ rääkis Kustala.

Eriolukord kui kasulik praktika

Eriolukorra ajal läks Narva piiripunkt üle kolmele vahetusele varasema kahe

FOTO: JURI VSIVTSEV

asemel. See tähendas, et inimesed olid ühe nädala tööl ning seejärel kaks nädalat koduses reservis. Ikka selleks, et korraga viibiks ruumides vähem inimesi ja kaitsta piiripunkti läbijate tervist ning hoida terved PPA töötajad. Reservis pakuti aga kõigile võimalust omandada uusi teadmisi. „Tagasiside on olnud hea ning iseseisev õppimine oli kindlasti ka väga kasulik. Kui piiripunkti inimesed hakkasid Narvas nõndanimetatud koroonapatrullides käima, oli neil seal hea võimalus õpitut ka kohe praktiseerida,“ lisas Kustala. Keerulisel ajal toetasid Narva piiripunkti teenistujad ka kolleege Lõuna prefektuuris. Kümme ametnikku kutsuti appi Valga piiripunktidesse. Tagasi saabudes suunas Kustala

pooled neist Vasknarva ning pooled Narva kordonisse. „Nad viibivad seal terve teenistusnädala ning võtavad osa kõikidest tegevustest, nii jalgsi-, auto- kui ka võimalusee korral kaatripatrullist. Nii saavad nad kogemusi ja teadmisi teistest tööliinidest. Kui piiripunkt töötaks täies mahus, ei oleks meil võimalik sellist praktikat pakkuda, kuid praegu teeme seda hea meelega,“ tunnistas Kustala. Küsimusele, kuidas eriolukord teda mõjutas, vastas Kustala: „Partneritega on näost näkku suhtlemine kadunud, nüüd kohtume internetis või telefoni teel. Tehnika vahendusel on keeruline näha inimeste emotsioone, mis tihtipeale ütlevad rohkem kui tuhat sõna. Piir on aga hoitud ning see näitab, et suudame efektiivselt lahendada tekkivaid olukordi ja ümber õppida. Selles mõttes on see kasulik praktika.“

Andrei Jakubovitš kommunikatsioonibüroo