Kriisi kaudu politseisse

Ksenia Savchenko töötab Sillamäe gümnaasiumis huvijuhi ja klassijuhatajana. Kohe eriolukorra alguses suunati ta kaugtööle ja tema töökoormus vähenes märgatavalt. Vaba aega kasutas ta abipolitseinikuna uusi kogemusi omandades.

Erakordne olukord võttis sult küll mõneks ajaks palgatöö, aga politseitöö vaates said sa ootamatu võimaluse täiesti uusi asju proovida. Mida sa sellest perioodist õppisid?

Ida prefektuuri abipolitseinike koordinaator pakkus mulle võimalust osaleda politseipatrulli töös. Pakkumine oli väga põnev. Ergutas juba mõte, et sain ootamatult tekkinud vaba aega kasutada oma kodupiirkonna turvalisuse tagamiseks.

Enne eriolukorda olin panustanud abipolitseinikuna eeskätt noorsoo- ja piirkonnapolitseinike töösse Sillamäel. Eriolukord tõi aga kaasa näiteks jalgsipatrullid Narva linnas, viirusega seotud väljakutsete teenindamise ning vabariigi valitsuse kehtestatud reeglitest kinnipidamise kontrollimise. Noortega suhtlemise kõrval sain praktiseerida oma oskusi ka täiskasvanute peal ning seegi kogemus oli väga õpetlik.

Millised on sinu eredamad mälestused või hetked abipolitseiniku tööst eriolukorra ajal? Ma ei tea, kas see tuleneb minu igapäevatöö eripärast või vabatahtliku töö spetsiifikast, kuid mulle jäi silma, et viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud reeglite rikkujad olid tihti noored. Samas on see igati mõistetav, sest eriolukorras sulgesid koolid oma uksed ning muidu just seal enamiku oma päevast veetnud lapsed olid ühtäkki justkui järelevalveta. Distantsõpe andis neile võimaluse ise oma aega planeerida ja nii sättisidki paljud selle aja välisteks tegevusteks ning sõpradega kogunemisteks.

Mis oli sinule sel ajal kõige raskem või harjumatum? Kui ma sellele ajale tagasi mõtlen, siis oli kõige raskem ilmselt maski ja kummikinnaste kandmine mitu tundi järjest. Kes omal nahal järele proovinud ei ole, ei oska seda ettegi kujutada. Kuigi ebamugavustunne oli suur, sain ma aru, et reeglid on täitmiseks ning minu ja ümbritsevate inimeste ohutus on kõige tähtsam. Nüüd vaatan kõiki meditsiinitöötajaid suure lugupidamisega, sest nemad on maskis oma töö tõttu iga päev ning see pole sugugi mitte kerge katsumus. Suur kummardus neile!

Kui sellele ajale tagasi vaadata, siis kuidas sa keerulistest nädalatest hoolimata motivatsiooni hoidsid? Kas sul on sellest perioodist võimalik ka midagi positiivset leida?

Motiveerituna püsimise retsept oli minu puhul väga lihtne – üks osa töö nautimist ja teine osa tundeid, et olen oma kogukonnale kasulik. Nii ma rõõmsal noodil igale algavale va

TUBLI TÖÖ!

Eva-Kristina: Ise, olles oma kalli politseiniku teinepool, leian end tihti kodus, süda puperdamas, kuna väljakutse on olnud ohtlik või pingeline. Nende gruppide töötajad peaks saama rohkem tunnustust, sest see, mida nad meie jaoks tegelikult teevad, on lihtsalt imeline!

MARIANNE: Tublid olete, teile silmadesse! sära

Irina: Suur tänu, et olete olemas! Te olete SUPER. Noormehed ja neiud, teie olete meie riigi tõeline uhkus.

ANNE: Tänan Tammsaare teeninduse teenindajat Kristiina Kirillovat asjatundliku teeninduse ja meeldiva asjaajamise eest. Kontakt oli äärmiselt professionaalne ja samas nii sõbralik. Soovin kõigile tervist ja jõudu!

hetusele vastu läksingi. Positiivsed kogemused abipolitseinikuna viisid mind otsuseni põhitöölt lahkuda ning alustada oma karjääri politseinikuna. Lapsi ja noori ma seejuures ei unusta ja nii on mu soov saada noorsoopolitseinikuks. Selleks tuleb veel hulk samme astuda, kuid otsus on küpsenud ning ma ootan algavat eluetappi juba pikisilmi.

Ragne Keisk kommunikatsioonibüroo

Politsei- ja Piirivalveameti politseileitnant Leena Pukk

Olukorras, kus kogu riik seisis silmitsi viiruspuhangu leviku tõkestamisega, tuli teiste reageerivate organisatsioonide seas oma väljapanekut ja valmisolekut selle võitluse tarvis suurendada ka PPA-l. Paralleelselt suurendati väljakutsetele reageerivate patrullide arvu ning kontorist suunati tänavatele reeglitest kinnipidamist järgima menetlejad ja teised, kelle töö seda võimaldas.

Lisaülesannete täitmiseks kaasati võimalikult palju abipolitseinikke, kes ühel või

teisel moel olid juba iga päev meie kui 35 000 tundi tegevustes osalenud. Uudne olutööd. See arv kord riigis nõudis aga nende lülinäitab selgelt, tamist meie tegevusse senisest et abipolitseimärksa suuremal määral. Nende nikud on meie ülesandeks sai koos politseiniorganisatsiooni kega olla nii piiril, sadamas, lenarvestatav jõud nujaamas kui ka tänaval. Samuti ulatasid nad abikäe haldusülesanneLeena Pukk ning nad on valmis politseinike tes. Ühtekokku andis eriolukorras oma kõrval mistahes olupanuse peagu pool kogu PPA hingekirjas kordades Eesti inimeste olevatest abipolitseinikest, kes tegid enam heaolu tarvis tegutsema.