Margus Kaldma

Miks mina?

Rapla politseijaoskonna patrullitalituse juht Margus Kaldma on üks ligi kahest tuhandest eestlasest, kelle koroonaviiruse proov osutus positiivseks. Kuidas ta uudise vastu võttis, milline oli haiguse kulg ja mida kogemus õpetas?

On neljapäeva, 26. märtsi hommik Märjamaal asuvas Kaldmate majapidamises, kus eelmised ööd ei möödunud just kõige rahulikuma unega. Vaid 48 tunni eest oli Margus perearstile kuiva köha kurtnud ja Tallinnasse koroonaproovi tegema saadetud. Pingsalt ootasid tulemust ka kolleegid, kellega ta oli eelnevatel päevadel kokku puutunud. Ja siis see juhtus, ootuse lõpetas telefonihelin. Ei mingit kahtlust, test oli olnud positiivne. Ta oli olnud hoolikas, hoidnud teadlikult distantsi ja puhastanud hoolikalt käsi ... ja haigus tuli ikkagi. „Miks mina?“ mõtiskles Kaldma.

Ei osanud midagi kahtlustada

Tagantjärele targana oletab patrullitalituse juht, et võis salakavalasse haigusesse nakatuda juba 7. märtsil pealinnas Meremessi väisates. Nina oli tal vesine olnud juba pikemat aega, kuid kroonilise nohu puhul ei pane seda õieti tähelegi. Alust oletamiseks pakkus hoopis ebatavaline väsimus, mis andis endast märku umbes nädal pärast messi. „Minu jaoks ei ole harjumuspärane õhtuti teleka ees magama jääda. Mäletan ka seda, et lihased valutasid, aga ma ei osanud neid sümptomeid kohe koroonaviirusega seostada. Mõtlesin, et need on tingitud hallist kevadest ja päevastest tegevustest,“ meenutas Kaldma kuu keskpaika. Alles siis, kui 23. märtsil lisandus kuiv köha, oskas ta kahtlustada halvimat. Selleks ajaks oli nakatunud ka abikaasa. Lõpuks kogesid nad mõlemad n-ö täispaketti, levinud sümptomitest ei kimbutanud ainsana palavik. Küll olid kuiv köha,

12 JUHTUMIT

Margus Kaldma oli Politsei- ja Piirivalveametis kuues inimene, kel tuvastati koroonaviirus. Enne teda haigestusid neli Võru kolleegi ja üks Tallinna valvebüroo töötaja. Pärast teda tuvastati nähtamatuna leviv viirus veel keskkriminaalpolitsei Ida talituse ametnikul, Tallinna kordoni ja kahel Pärnu maja kolleegil ning Värska teenistuse ametnikul. Sel ajal kui teised hakkasid juba tervenema, jäi haigeks Kuressaare politseijaoskonna töötaja.

Viirusest ei jäänud puutumata ükski prefektuur, kuid PPA töökeskkonna juhnohu, lihaste jäikus, valu liigestes, haistmis- ja maitsemeelte trikitamine, õhupuudus ning väsimus, ent kõik möödus suuremate tagasilöökideta. „Olin valmis, et haigus ei pruugi nii lihtsalt minna. Teiste kogemused näitasid, et ka nooremad inimesed võivad hingamisaparaadi alla sattuda,“ tõdes Kaldma, kes tähistas mais 48. sünnipäeva. „Nüüd tagantjärele saan öelda, et kuigi sümptomeid oli palju, möödus haigus meie peres pigem kergelt.“

Väikeses kogukonnas saladusi ei ole

Märjamaal tunnevad kõik kõiki. Info haigestunute kohta levis ülehelikiirusel ja reaktsioonid erinesid suurel määral. „Näiteks helistas üks kohalik elanik Häirekeskuse numbrile 112 ja teatas, et olevat mind ja mu naist näinud käest kinni mööda alevit jalutamas. Muidugi ei vastanud see tõele ja ajas vihale,“ meenutas Kaldma. „Ma ei julgenud koduuksestki nina välja pista, veel vähem tänavale minna. Istusime neljakesi nelja seina vahel, käisime ainult aias värsket õhku hingamas. Muidugi on võimalik, et helistaja nägi meid mõni päev varem ja mõtles igaks juhuks teada anda. Ta ei pruukinud olla pahatahtlik, aga kukkus halvasti välja.“ Samas tunnistas ta, et üllatus isegi, kui palju oli toetavaid sõpru ja tuttavaid, kes helistasid, huvi tundsid ja ennast appi pakkusid. Säärane abi kulus marjaks ära näiteks ostude tegemisel, sest süüa tuli ju ikka. Kodusteks tegevusteks avanes aga ootamatult palju vaba aega. „Sain tavalisest palju rohkem oma perega suhelda. Abikaasa kohta võin kindlalt öelda, et olen päris hea valiku teinud. Tema tegi näiteks suurpuhastust ja mina remonti. Muidu oleksin vaba aja kirgliku kalamehena kindlasti vetel veetnud,“ märkis Kaldma.

Aga töö? Rapla politseijaoskond pärast positiivse proovi ilmnemist ootele ei jäänud. Viivitamatult kamandati kõik koju, et välja selgitada, kellega ta oli hiljuti kokku puutunud ja mis ruume kasutanud. Samal õhtul andsid töötajad juba proove ning jaoskond desinfitseeriti.

Patrullitalituse juht Kaldma ei jäänud aga koroona kiuste haiguslehele, vaid lasi kolleegidel arvuti koju toimetada. Töö vajas ometi tegemist ja graafikud koostamist. Muuhulgas saadi jaoskonda appi viis Sisekaitseakadeemia kadetti, kes vormistati teenistusse nii, et Kaldma neid inimesi ei näinudki. Kogu suhtlus käis telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel. Kokku jäi ta koju neljaks nädalaks – esmalt kaks karantiinis ja siis kaks reservis. „Kui lõpuks tööle tagasi läksin, siis paar inimest võpatasid küll korraks, kui mind nägid. Ilmselt mõtlesid, kas peaks ümber pöörama või suurema kaarega mööduma,“ muigas Kaldma. „Arusaadavalt jääb inimestele see teadmine ja pigem suhtutakse ettevaatlikult, aga kokkuvõttes olid kolleegid väga toetavad. Samamoodi vaatasid poemüüjad meid esimesel korral kahtlustava pilguga, aga nüüd tunneme end taas täiesti vabalt.“

Kui karantiin läbi sai, võttis ta esmalt suuna muidugi kalale. „Kui lõpuks kohale jõudsin, siis tundsin küll, et saan kergemalt hingata. Selline mõnus vabaduse tunne oli,“ muheles Kaldma.

Andra Jundas kommunikatsioonibüroo

tivspetsialisti Herdis Jenseni arvates jäi haigestunute arv niivõrd väikeseks just nimelt seetõttu, et kohe võeti kohustuslikus korras kasutusele isikukaitsevahendid. „Tänu inimeste hoolivale käitumisele ja korralikule isikukaitsevahendite kasutamisele ei haigestunud meil ükski eesliini töötaja ega levinud viirus ka maja sees,“ lisas juhtivspetsialist. „Võin kinnitada, et ainult Pärnu maja töötaja sai viiruse juba varem haigestunud kolleegilt. Ülejäänud PPAs haigestunud inimesed tööl viirusega kokku ei puutunud.“ Jenseni sõnul kulges PPA inimeste haigusperiood pigem kergelt, kuid valvsust ei tohi kaotada ka nüüd. „Kuigi nakatumiste arv on vähenenud, ei ole viirus kuhugi kadunud. Seetõttu on vaja, et meie inimesed kannaksid endist viisi vajalikke isikukaitsevahendeid ning hoiaksid oma tervist,“ tuletas Jensen meelde.

Kokku tuvastati koroonaviirus kaheteistkümnel PPA kolleegil. Loo trükki mineku ajaks PPAs rohkem nakkusjuhtumeid tuvastatud ei olnud.