Diplomaatia meistriklass

Diplomaatia

MEISTRI KLASS

Tarmo Kohv Poola poes Tiina Tarkusega lõksu jäänud eestlastele tee peale vett ja muud tarvilikku ostmas

FOTO: TARMO KOHV

Märtsis sulgesid riigid järjest oma piire ja välismaalt koju naasmisest sai eestlastele üha keerukam kadalipp.

„17. märtsil veidi enne lõunat helistas Elmar Vaher ja ütles, et Eesti inimesed vajavad Poolas abi. See puudutas nii pikki piirijärjekordi kaubavedudele kui ka välisriikides koju naasmist ootavaid eestlasi, kes tahtsid selleks kasutada Varssavi lennujaama,“ meenutas Tarmo Kohv, Eesti Vabariigi piiriesindaja ning PPA sideohvitser Läti, Leedu ja Poola suunal.

Kaks ja pool tundi hiljem istus Kohv juba autoroolis teel Varssavi poole, tehes pidevalt peatusi, et helistada, vahetada e-kirju ning leppida kokku kohtumisi, mis eestlastele kodutee avaks. Ööbinud tontlikult tühjas Kaunases, nägi ta järgmisel hommikul Poola piiril probleemi ulatust juba oma silmaga – piiril ootas enam kui kümne kilomeetri pikkune järjekord veokeid.

Erand Eestile

Varssavis Poola piirivalve peakorterisse jõudes selgus, et uudis saabuvast Eesti kindralist oli seal omajagu põnevust tekitanud. „Kuna meil on kindraleid vähe, arvati, et saabub PPA peadirektor isiklikult. Selgitasin, et olen tema poolt lähetatud ja kohal selleks,

et abistada Eesti inimestel koju jõuda ning lahendada meie kaubavedajate probleem piiril. Arutasime, kuidas seda teha. Poola valitsus lubas tagasipöördujate humanitaarkonvoisid läbi riigi korraldada ainult maismaapiirilt maismaapiirile. Pika diskussiooni tulemusena jõudsime selleni, et lennujaam on samuti välispiir, ning saime Eesti kodanikele erandi, et tagasipöördumiseks kasutada Varssavi lennujaama.“

See otsus avas piiride taha lõksu jäänud Eesti kodanikele uue tee koju. Varssavis maandunud eestlasi ootas pärast piirikontrolli reisibuss, mis Poola politsei eskordi saatel sõitis Leedu piirile. Seal koliti ümber Leedu bussi ja sõideti kohaliku politsei eskordiga Läti piirini, kus vahetusid taas buss ja saatjad. Eskort läbi kolme riigi kõlab uhkelt, kuid Kohvi sõnul polnud selles kõiges inimeste jaoks kindlasti midagi mugavat. „Seljataga oli pikk lend ja ees ootas üksteist tundi peatusteta bussisõitu. Enne veel äärmiselt aeganõudev piiri- ja meditsiiniline kontroll, mis mõnel juhul võttis kolm-neli tundi. Inimesed olid sellegipoolest rõõmsad – üllatunud, et mina ja konsul Tiina Tarkus neid lennujaamas vastu võtsime, ning õnnelikud, et pääsevad koju. Tunnustuseks saime südantsoojendava aplausi, kui neile Tiinaga head koduteed soovisime.“ Tänu heale koostööle Poola piirivalvega korraldati selline konvoi eestlastele 12 korda.

Abi koju jõudmiseks vajasid lisaks Varssavile ka Riia ja Vilniuse lennujaamas maandunud eestlased. Nii vahendas Kohv 24/7 infot Eesti saatkondade ning Läti, Leedu ja Poola piirivalve vahel. „Näiteks selgus ühel hommikul kell viis, et Vilniuses maandunud eestlased olid kuidagi iseseisvalt jõudnud Läti piirile ja sealt edasi ei pääsenud; isegi kohvikusse ega piiripunkti neid ei lubatud, vaid nad külmetasid õues. Läti-Leedu kolleegidega sain varastel hommikutundidel suhelda päris sageli,“ ütles Kohv, kelle sõnul aitas kõik see tugevdada juba niigi häid kontakte Läti ja Leedu piirivalvega ning viis täiesti uuele tasemele suhted Poola ametikaaslastega.

Läbirääkimistel Poola kolleegidega sai lahenduse ka kaubavedude järjekordade probleem, ent selleni viinud diskussiooni üksikasju Kohv ei ava. „Oluline on vaid see, et olukord lahenes ja detailid jäägu ajalukku. Igal

See hetk, kui konvoi eestlastega Varssavi lennujaama jõudis ja osad Eesti kodanikud lennukiga kodumaale said.

FOTO: TARMO KOHV

Tarmo Kohv: „Pika diskussiooni tulemusena jõudsime selleni, et lennujaam on samuti välispiir, ning saime Eesti kodanikele erandi, et tagasipöördumiseks kasutada Varssavi lennujaama.“

juhul oli päris üllatav veebist valitsuse pressikonverentsi jälgides kuulda välisministrit ennast tänamas, ning veelgi üllatavam keset inimtühja Varssavit parajasti oma igapäevast drivein’i hamburgerit süües saada tänukõne peaministrilt,“ muigas Kohv.

See kümnepäevane diplomaatia meistriklass eestlastele kodutee loomiseks oli Kohvi sõnul üks suur meeskonnatöö ja pani teda veelgi kõrgemalt hindama meie välisesinduste tegevust. „Need on hästi kihvtid inimesed, kes meie saatkondades töötavad. Varssavis tundsin saatkonnas kohe esimesest päevast, nagu oleksin jõudnud koju, sest suursaadik Martin Roger ja konsul Tiina Tarkus olid äärmiselt soojad ning avatud. Ja kõik pingutasid ööpäev läbi, et inimesi aidata, nii meie Varssavi, Vilniuse kui ka Riia saatkonnas. Kui saadik helistab keset ööd, et üht probleemi oleks vaja lahendada, siis see ju tähendab, et tema samuti ei maga. See töö, mille meie välisesindused koroonakriisi ajal Eesti inimeste abistamiseks ära tegid, oli muljetavaldav,“ ütles Kohv.

Martin Luige kommunikatsioonibüroo

Eesti suursaadik Poolas Martin Roger:

Olukord, kuhu Eesti inimesed märtsi alguses Euroopa Liidu sisepiiride sulgemisel sattusid, oli väga keeruline. Üheksa aasta jooksul oldi vaba liikumisega ära harjutud ja seetõttu oodati riigilt abi. Valitsused võtsid aga piiride sulgemise ja karantiinikohustuse kehtestamise otsuseid oma rahva tervise kaitseks vastu väga kiiresti ning üksteist informeerimata. Eesti riigi esindajatel jäi üle vaid uue olukorraga kohaneda ja leida lahendused.

On hea meel, et Eesti ja Poola piiriteenistuse koostöö toimis laitmatult. Kindlasti oli selles suur osa politseikindral Tarmo Martin Roger Kohvil. Tarmo on suurepärane näide nn professionaalse sõpruse hoidjast. Just nüüd oli käes hetk, mil toetuda varasematel aastatel hoolega punutud koostöövõrgustikule. Suuresti tänu neile suhetele õnnestus kehtestatud piirangute raames leida loomingulisi lahendusi, mis aitaksid inimestel koju jõuda. Olulistel hetkedel tema kanalite kaudu eelhoiatusena tulnud info aitas saatkonnal sellele kiiresti reageerida poliitilisel tasandil.

Varssavisse jõudnud, lisandus Tarmo väga orgaaniliselt saatkonna meeskonda, eeldamata erikohtlemist või assisteerimist, ning oli oma rahuliku ja professionaalse toimetamisega väga suureks toeks. Pideva kirjavahetuse ja telefonisuhtluse hoidmise vahele ei põlanud ta ära ka praktilise abi andmist, nagu näiteks bussitäiele rahvale hulgilaost veepudelite tassimist või õpetamist, kuidas kaitsemaski õigesti ette panna ja turvaliselt ära võtta. Missiooni lõppedes jättis ta aga saatkonnale hulga väärtuslikke otsekontakte, mis aitasid meid ka kriisi edasistel kuudel.