Mälumäng

15. juunil möödus 100 aastat meie riigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest Asutava Kogu poolt. Selle aja jooksul on meil olnud neid neli, kõik üsna eriilmelised alates väga demokraatlikust kuni üsna autoritaarseni. Nende meenutamiseks on kõik seekordsed küsimused meie põhiseadustest läbi aegade.

1. Tänavu möödub 100 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest Asutava Kogu poolt. 1933. aastal ja 1992. aastal võeti põhiseadus vastu rahvahääletusel. Kes võttis põhiseadus vastu 1937. aastal?

2. Unistus iseseisvast Eestist on muidugi märksa vanem kui meie riik. Juba 19. sajandil väljendas seda oma luuletuses „Eesti sõalaul“ Andres Dido, veidi hiljem Juhan Liiv. 1905. aasta revolutsiooniliste meeleolude tuules otsustasid ärksad Eesti mehed, et aeg on küps, ning kuulutasid detsembris välja Eesti Vabariigi. Ühtlasi koostati Palsu talu peremehe ja vallakohtu esimehe Mart Jürmani juhtimisel põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri. Presidendiks valiti külarätsep Hans Anton Schults. Peatselt kohale jõudnud karistussalklased uuest riigist suuremat ei hoolinud ning lasid vabariigi juhid 24. detsembril maha. Mis külas kõnealune vabariik välja kuulutati?

3. Eesti esimene põhiseadus oli väga demokraatlik, isegi sedavõrd demokraatlik, et tekkis raskusi stabiilse valitsuse moodustamisega. Mõne riigivanema karjäär jäi üsna lühiajaliseks, üks koguni ainult kolme päeva pikkuseks (28. juulist 1920 kuni 30. juulini 1920). Kes on see omamoodi rekordiomanik?

4. Korduvalt on olnud juttu, et Riigikogu koosseis on liiga suur ning selle liikmete arvu tuleks kärpida. 1934. aasta põhiseaduses võetigi rahva häält kuulda ning määrati, et Riigikogule piisab 50 liikmest. Otsekui vastukaaluks kujunes 1938. aasta põhiseaduse alusel Riigikogu koosseis senistest suurimaks ja kahekojaliseks. Mitu liiget oli Riigikogul 1938. aasta põhiseaduse järgi?

5. Lisaks Riigikogu koosseisu kärpimisele pandi 1934. aasta põhiseaduses rõhku Riigikogu tegevuse tõhustamisele ning määratleti täpselt Riigikogu istungjärgu maksimaalne pikkus. Erinevalt tänasest ei töötanud Riigikogu aasta ringi, vaid märksa vähem. Riigikogu korralised istungjärgud pidid algama oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestma mitte kauem kui …. Kui kaua?

6. Eesti Vabariigi riigipea ülesannetes olnu ametinimetus on valdavalt olnud Riigivanem ja Vabariigi President. Mis ametinimetust kandis riigipea 3. septembrist 1937 kuni Vabariigi Presidendi ametisseastumiseni 24. aprillil 1938?

7. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga …. Mis ajani? 8. See esinduskogu moodustati Eestile väga pöördelisel ajal 20. augustil 1991. aastal ning sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi liiget. Kogu juhatajaks sai Tõnu Anton, tema asemikud olid Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Kuidas seda esinduskogu nimetati?

9. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks esitati 1991. aastal 4 eelnõu. Kelle juhtimisel välja töötatud eelnõu võeti aluseks edaspidises töös?

10. Seni kehtiva põhiseaduse rahvahääletus toimus 28. juunil 1992 ning selle alusel valiti Riigikogu ja Vabariigi President. 16. juulil 1992 teatas Vabariigi Valitsus eksiilis, et lõpetab oma tegevuse samal ajal Riigikogu kokkuastumisega 5. oktoobril 1992. Kõik eksiilvalitsuse liikmed sellega rahul ei olnud. 15. septembril 1992. aastal astus Mihkel Mathiesen peaministrina Vabariigi Presidendi ülesannetesse ja nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse. Kõnealusest valitsusest ei teata just eriti palju, ning kui sellest üldse räägitakse, siis kasutatakse nimetust, mis viitab ühele geograafilisele asukohale Eestis. Kuidas seda valitsust nimetati?

11. Esimest korda muudeti praegust põhiseadust veebruaris 2003, mil pikendati kohalike omavalitsuste volitusi 3 aastalt 4 aastale. Seejärel muudeti põhiseadust seoses vajadusega astuda Euroopa Liitu. Kolmanda muudatusega tõsteti Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana esile eesti keel. 2015. aastal langetati kohalikel valimistel valimisiga 16. eluaastani. Suurimad muudatused põhiseaduses tehti aga 2011. aastal, mil reformiti suurel määral ühte valdkonda ning jäeti välja viited olulisele ametiisikule. Mis ametiisik põhiseadusest välja jäeti?

10. Nõmme valitsus 9. Jüri Adams 8. Põhiseaduslik Assamblee Eesti Vabariigi neljas põhiseadus Riigihoidja; ainus Riigihoidja ametis olnud isik oli Konstantin Päts 7. 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu 6. 5. 6 kuud nõukogus (ülemkoda). 4. Kokku 120 liiget, 80 Riigivolikogus (alamkoda) ja 40 Riigi3. Ado Birk 2. Vaali külas Koeru kihelkonnas 1. Rahvuskogu, eriülesandega rahvaesindus

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. novembrini 2020). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga joogipudeli ja mikrofiiberist saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, mille leiutas Hollandi arst dr Snellen 1869. aastal. Ta leiutas nägemisteravuse kontrolli tabeli. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari mikrofiiberist saunalinad Maarika Tsääro varahaldustalitusest, Aldo Rauk ja AnnabelMarie Rudissaar.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 1. novembrini 2020). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga joogipudeli. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „liiklust fikseerimas“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga joogipudelid Marja-Liisa Karu Ida prefektuurist, Heidi Sosi Pärnu politseijaoskonnast ning Jürgen Laos Põhja prefektuurist.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!