2 minute read

Ivo Utsar: Olgem

Next Article
Jüri Ratas

Jüri Ratas

IVO UTSAR:

Olgem avatud!

Advertisement

„Eriolukord näitas, et politsei põhiväärtused on päriselt omaks võetud ja oleme ühtne tervik. Politsei aitab kõiki oma võimaluste piires, et inimesed tunneksid ennast turvaliselt,“ ütles eriolukorra ajal kriisistaabis ja ka eesliinil toimetanud piirivalvebüroo juht Ivo Utsar.

Kahele kuule tagasi vaadates möönis Utsar, et inimlikkus võidutses. Kõigil oli ühine eesmärk tõkestada ja peatada viiruse levikut. „Meil ei olnud nähtavat vaenlast või vastast, keda maha murda, ehk seetõttu toimetatigi terve mõistusega. Olime kogu eriolukorra aja abistavas ja nõustavas rollis ning selgitasime hea sõnumi toel olukorra tõsidust. Eesmärk oli silme ees ja see muutis juhiste täitmise kergemaks ning aitas mõelda, kuidas suudan mina oma parimal viisil olukorra lahendamisse panustada. Hea proovikivi kõigile!“

Kriisiga seotud tegevustega oli Utsar seotud ühel või teisel viisil juba enne eriolukorra väljakuulutamist. Kohtuti lennujaama, sadama ja laevafirmade esindajatega ning arutati, milliseks võib tulevik kujuneda ja mida peaks tegema, et riske maandada. „Siis tuli eriolukord. Esmalt infovoldikute jagamine piiril, siis termokaamerad sadamasse ja lennujaama ning ühel hetkel, kui käivitati ka Põhja prefektuuris kriisistaap, tuli kriisistaabi operatiivgrupi juhina juhtida reaalaja tegevusi,“ meenutas Utsar ja lisas: „Peamine katsumus oligi ajakriitilisus: valitsuse korraldused tulid sageli hilisõhtul ja jõustusid juba järgmisel päeval.“

Utsar meenutab seepeale üht seika, kui piiridel tuli täitma hakata tervisedeklaratsioone. Valitsuse otsus saabus üheksa-kümne ajal õhtul. „Ega meil olnud ju paberil ankeete valmis. Panime prefektuuris printerid huugama ja kõik, kes siin staabis olid, jooksid ja korjasid deklaratsioone kokku. Kui ligi 600 ankeeti oli prinditud, selgus, et sõnastuses on viga ja neid ei tohi kasutada. Ja nii läks kõik uuele ringile.“

Pakk deklaratsioone olemas, kerkis järgmine küsimus: kuidas peaks nende täitmine välja nägema, et laevade saabudes sadamas kaost ei tekiks? „Vaat see on koht, kus minu hinnangul meeskonnata tegutseda ei saa. Kordoni välijuht Ardi Hints teatas, et pole probleemi, lähme laeva trappi, koputame uksele ja anname ankeedid laeva. Hommikul alustab laev sõitu Soome ning tagasi tulles saavad inimesed neid juba laevas täita. See oli äge meeskonnatöö, kus mõtteid ja lahendusi tuli eri kohtadest ning mõeldi kastist välja,“ sõnas Utsar.

Eriolukorra ajal käis Utsar nii palju sadamas ja lennujaamas, kui oli või

malik. „Proovisin kas või kord nädalas olla eesliinil. Üks asi on see, et teaksid, mis päriselt toimub, ja ei teeks valesid otsuseid. Teiseks on oluline, et raskes olukorras paneb ka juht ise käed külge ning tegutseb. Julgustav sõna ja patsutus õlale on minu vaates väga tähtsad ning loodan, et see läks ka korda.“

Utsar avaldas lootust, et PPA partneridki teadsid, et politsei on igati avatud. „Lennujaama ja sadama juhatus ning laevafirmad olid väga paindlikud ja mõistvad. Oled ise avatud, on ka teised avatud! Kui näiteks sadamas piirikontrolli taastama hakati, oli eeltöö juba tehtud ja märksa kergem toimetada. Infot ja teadmisi tasub partnerite ning sihtrühmaga jagada,“ lisas Utsar. „Muidugi kogu eesliin, staabiliikmed, blogijad, logistika, personal – olen tänulik kõigile, kes üheskoos lahinguväljal olid. Sain veendumuse, et tehtud töö kandis vilja, ning mul on tõeliselt hea meel,“ ütles Utsar. Kahe kuu jooksul lihviti paremaks paljusid nurki ja saadi mitmeid õppetunde, mida tulevikus targemalt teha. „Sain ka büroo juhina kinnitust ja veendumust juurde, et meil on töötav meeskond. Minu siiras tänu kõigile!“

Marge Sillaots kommunikatsioonibüroo

This article is from: