Kersti Kaljulaid

POLITSEI JÄI SUUNAJAKS JA JUHENDAJAKS

Vabariigi presidendi sõnul näitas politsei eriolukorra ajal üles paindlikkust ja valmidust asuda kiiresti lahendama ka ootamatult saabunud ülesandeid.

Märtsi lõpus osales kriisistaabi nõupidamisel Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning samal päeval pöördus riigipea kõigi politseinike poole ESTERi raadioside kaudu. „Mul on hea meel esimest korda Eesti ajaloos pöörduda selle raadiovõrgu kaudu kõigi politseiametnike poole. Annan edasi tänu kõigilt nendelt Eesti inimestelt, kes saavad olla tagalas. Teie olete eesliinil, see on emotsionaalselt raske,“ ütles president raadioeetri kaudu politseinikele 30. märtsil umbes kella 17 ajal.

Kaljulaid lisas, et koorma muudab raskemaks olukord, kus vaenlane on nähtamatu. „Tänan teid julguse, kohusetunde ja panuse eest. Liikumispiiranguid ja 2 + 2 reeglit jõustades aitate te otseselt kaasa sellele, et intensiivravikohad haiglates ei saaks täis. Aitäh teile ja ärge unustage, et tegemist on maratoniga, mitte sprindiga. Palun hoidke ennast, püüdke korrapäraselt ka puhata ja isegi süüa. Raskeim periood seisab veel ees ja Eesti rahval on teid väga-väga vaja,“ sõnas ta.

Juunikuus eriolukorda politsei jaoks kokku võttes ja sügisesse vaadates rõhutas president usalduse tähtsust nii politseinike kui ka riigi valitud meetmete vastu. „Usun, et koroonaviirusega võitlemise eesrindelt avastas meie politsei end üsna ootamatult. Ei ole ju kunagi varem juhtunud, et nakkushaigusega võitlemiseks tuleb rakendada piirikontrolli. Keeruline oli ka piirirežiimi pidev ja kiire muutumine alates paberil tervisetõendite kogumisest kuni kvalitatiivsete meetmeteni selle kohta, keda lubada Eestisse ja

Kersti Kaljulaid: „Usun, et koroonaviirusega võitlemise eesrindelt avastas meie politsei end üsna ootamatult.“

keda mitte. Lisandus 2 + 2 reegli jõustamine ning tarvidus saarte ees seista, ja selle käigus kuulata inimeste üha nutikamaid põhjendusi, miks neil on vaja minna saartele ja saartelt ära.“

Kaljulaid lisas, et hoolimata sellest, et inimesed küll kahtlesid nii mõnegi meetme mõttekuses, täitsid nad eriolukorra nõudeid üsna rahumeelse kannatlikkusega. „Eriolukorra meetmed täpsustusid ja hiljem leevenesid suuresti lähtuvalt sellest, mis teavet politsei eriolukorra juhtidele n-ö põllult tõi. Ma pean seda avalikkusele suuresti märkamatuks jäänud töölõiku väga oluliseks. Politsei tajus rahva meelsust vahetult ja nii sai eriolukorra lõpu lähenedes piiranguid leevendada muuhulgas ka selle info alusel,“ rääkis ta. „Politsei sai eriolukorras veel kord näidata ennast suunajana ning juhendajana, mitte keelajana ja karistajana. Õnneks jätsid eriolukorra juhi korraldused selleks ka piisavalt ruumi. Nii ei saanud kannatada politsei aastatega kujundatud maine ühiskonna toetajast ja aitajast. Kui piirangud olnuksid ülemäära karmid, kui need oleksid olnud raskesti mõistetavad või põhjendatavad, oleks politsei pidanud oma usalduskrediiti tublisti kulutama,“ sõnas Kaljulaid.

President rõhutas, et ei saa välistada, et viirus naaseb ja politsei seisab ühes Terviseametiga silmitsi uute probleemidega, näiteks kui tekivad regionaalsed viiruspuhangud ning piiranguid ei kehtestata kogu riigis. „Mõnes mõttes olid üldised piirangud kergemini talutavad: kõik kannatasid koos ja korraga. Üksikute kollete piiramine ja kontrollimine võib inimesi rohkem ärritada, aga ütlen ausalt – ka selleks tuleb valmis olla. Ja siis läheb kogunenud usalduskrediiti ja oskust seda keerulistes oludes säästlikult tarvitada väga vaja,“ märkis Kersti Kaljulaid.

Tuuli Härson kommunikatsioonibüroo