FOTOD: REELIKA RIIMAND
Kaitstes kaits Lastemajja saabunut tervitavad sõbralikud joonistused ja soojad toonid, nagu astuks mõnda lastehoidu. Ometi reedab nii mõnigi detail, et selle maja seinad on kuulnud laste kõige räigemaid lugusid.
S
otsiaalkindlustusameti lastemaja alustas tööd 2017. aastal ning teenuse juhi Anna Franki sõnul ei uskunud tollal keegi, et see kestma jääb. Nüüdseks on lastemaju Eestis kokku kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Lähiaastatel on loota ka neljandat Pärnusse.
Kui laps tuleb lastemajja, võtavad ta uksel vastu lastemaja töötaja ja politseiuurija. Lapsele tehakse majatuur ning tutvustatakse kõiki töötajaid. „Püüame olla võimalikult avameelsed ning soovime, et laps tunneks ennast siin turvaliselt ja mugavalt,” rääkis Anna.
Maja kõige rõõmsam tuba on kahtlemata mängu- ja teraapiatuba, kus laps saab kohaneda ja mängida. Mänguasju on seal tõesti seinast seina – nukke, legosid, autosid ja palju muud. Kuna lastemajale annetatakse palju mänguasju, siis on töötajad pakkunud, et lapsed võivad lahkudes ühe asja endaga kaasa võtta. Üllatuslikult populaarne asi, mida tahetakse kaasa võtta, on veneaegne plekist vurr, kuid enim soovitakse alati ühes võtta beebinukke. Teenuse juhi väitel on teraapiatoas lastega mängimine küll kurnav, kuid samaaegu meeletult tore. „Isegi kui last on räigelt seksuaalselt väärkoheldud ning keegi ei tea, mis ta elust edasi saab, pakub tohutult rõõmu see, kui tal on jäänud natukenegi indu mängida.”
Noorim oli ainult kahene
Algelyca Vaerand
16
Anna Frank
Tervisetoa nurgas on tool, mis meenutab günekoloogi tooli, kuid selle vahega, et see on mõeldud väiksematele inimestele. Siin vaatavad nii kohtu- kui ka naistearstid lapsi üle. Läbivaatuse peavad tegema mõlemad arstid, kuid vähemasti on nad korraga kohal, nii et laps ei pea käima eraldi ühe ja siis teise juures. Kõige noorem selles toas viibinud laps oli kaheaastane. „Tegelikult väärkoheldakse ka päris beebisid, lihtsalt nemad veel
