Oleme n-ö õige reede õhtu ootel

Kell kaheksa õhtul alustab Osmussaare teel asuvas Häirekeskuses vahetust operatiivtalituse ehk OTTi vahetus, kes haldab politsei väljakutseid ja saadab patrullid kohale sündmust lahendama. Kuue arvutiekraani taga istuva Ivar Kärneri jaoks („OTTi inimestel ei ole kunagi liiga palju ekraane!“) on kõik veel rahulik.

Meeskond on tööülesanded ära jaganud regiooniti. Tallinnast hallatakse nii Harjumaa kui ka kogu Lääne-Eesti juhtumeid ja operatiivinfot. Koos Ivariga on tööl kuus inimest, lisaks Häirekeskuse kolleegid, kellega töösaali jagatakse. Ivar vastutab vahetuse sujumise eest. Kahe inimese vahel on jagatud Põhja prefektuuri sündmused: üks haldab Lääne-Harju politseijaoskonna väljakutseid, teine Ida-Harju omi. Lääne prefektuuri juhtumite sujuva lahendamise eest vastutab üks inimene, lisaks tegeleb üks liiklusõnnetuste ja teine infoteadetega.

Veidi enne kella 20.45 on aktiivseid juhtumeid korrapidaja töölaual avatud 31. Viimati kutsuti politseinikud Põhja-Tallinnasse, kus esialgsetel andmetel kõndis ringi automaadiga mees. Teataja oli nähtust hirmunud. Patrull jõudis kohale kiirelt ja pidas kirjeldusele vastava inimese kinni. Tegemist oli 17aastase poisiga, kellel oli käes mängurelv.

Ivar Kärneri sõnul on kellaaeg selline, et mõneks tunniks jääb olukord rahulikumaks ja uus väljakutsete laine võib alata kella 1–2 paiku öösel. „Kuna täna on reede, siis on möll tõenäoliselt kuni hommikuni.“ Nädalavahetuse kõige tüüpilisemad väljakutsed on tema sõnul seotud joobes inimeste, öörahu rikkumiste ja lähisuhtevägivallaga. „Õhtu esimeses pooles on töisem äärelinnades, s.o Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel.

Õhtu jooksul kolitakse pidudega korteritest välja kesklinna klubidesse. Siis on kesklinnas rohkelt tööd, peamiselt on seal mureks kaklused.“

„Häirekeskus kuuleb. Mis juhtus?“

Kui kell on saanud 21.18, kommenteerib korrapidaja Ivar, et juhtumeid ei ole endiselt palju: „Praegu oleme veel n-ö õige reede õhtu ootel.“

Ivar võtab enda ülesandeks sulgeda töölaual olevaid juhtumeid võimalikult palju ja selgitab naljatamisi: „Et ei peaks nii palju hiirega kerima.“ Tegelikult jälgib ta pidevalt kogu öö jooksul, et töös olevad juhtumid oleks kaetud patrulliga, et need saaksid lahenduse. Kui juhtum on lahendatud, suletakse see ka töölaual. Nii on vähem asju, mida korraga jälgima peab, ning saab oma tähelepanu pöörata päriselt olulistele väljakutsetele. Juhtumite vähendamine aga edusamme ei näita: „Panen ühe juhtumi kinni, ilmub kaks uut asemele.“

Häirekeskuse saalis, kus asub ka politsei juhtimiskeskus, on reede õhtu kohta mõnusalt hämar, aga iga natukese aja tagant kostab telefonihelin, mis asendub lausetega: „Häirekeskus kuuleb. Mis juhtus?“ Laudade taga arutavad päästekorraldajad omavahel mõnda juhtumit. Ruumi tagaosas istuvad politseinikud jagunevad kuue laua taha. Nemad ei võta vastu abivajajate telefonikõnesid, aga tõsi küll, vahel helistavad ise abivajajale tagasi, et mõnda küsimust täpsustada. Näiteks kui tuleb kõne võimaliku joobes juhi kohta, siis on politseinikel vaja teada täpset asukohta ja liikumissuunda.

Politsei korrapidajate töö on jälgida, et kõik politseinike sekkumist vajavad juhtumid saaksid lahenduse ning patrull kohale läheks. Vajaduse korral kaasab korrapidaja lisajõude, näiteks kui eriti ohtlik sündmus vajab politsei eriüksuse sekkumist või välja tuleb saata lennusalga kopter. Korrapidajad peavad jälgima, et ükski kõrgema prioriteediga väljakutse, kus ohus on inimese elu, tervis või vara, ei jääks teenindamata, sest patrullid on hõivatud madalama prioriteediga juhtumitel, näiteks öörahu rikkumine. Siis peab patrull vähem tähtsa töö katkestama ning sõitma teisele väljakutsele.

Kus kõik patrullid on?

Minut enne kella kümmet õhtul tuleb kõige kõrgema ehk Charlie prioriteediga kutse. Esialgne info viitab pantvangidraamale, kuid korrapidajad teevad kiirelt selgeks, et abi kutsub täiskasvanud naine, kes elab oma eakate vanematega ega ole rahul, et tal ei lubata välja minna. Selliseid tülisid on peres olnud varemgi.

Ivar jätkab arvutis töölaua korrastamist hoolega, kui uusi teateid saabub kiiremini, kui eelmised lahenduse saavad. Ivar tõdeb taas: „Ekraane on puudu, üht oleks veel vaja!“

Veerand üheteistkümneks on enamik patrulle hõivatud. Üks korrapidaja hõikab imestunult: „Meil pole üldse patrulle enam. Kus nad kõik on?“ Samas on see eriti reede kohta küllalt tavapärane. Politseinikke oodatakse aga Telliskivi restoranis, kus joobes klient keeldub arvet maksmast. Lähevad kiirreageerijad, kes on lähim vaba patrull.

Kui tuleb Bravo prioriteediga kutse Lääne-Harju piirkonda, on kõik piirkonna patrullid endiselt hõivatud. Ida-Harju territooriumil on paar patrulli veel vabad. Piir Ida-Harju ja Lääne-Harju vahel jookseb läbi Tallinna kesklinna. Kopli, Kristiine ja kõik sellest läände jääv, sealhulgas maakonna vallad ja linnad, on Lääne-Harju vastutada. Ida-Harjul on vanalinn, Pirita, Maardu ja kogu idapoolne maakond. „Väga kaugelt ei ole mõtet patrulli väljakutsele saata, sest nad ei jõua poolele teelegi, kui keegi lähemal ehk vabaneb,“ selgitab korrapidaja.

Siiski annab patrullide puudus endast öö jooksul pidevalt tunda. Tegemist ei ole ainult reede õhtule omase nähtusega, vaid suurema murega, sest politseinike juurdekasv ei ole nii suur kui töölt lahkuvate politseinike arv.

Kui kell on saanud 22.40, tõdeb korrapidaja taas, et on üllatavalt vaikne õhtu. „Patrullita on praegu ootel ainult viis väljakutset ja needki ei ole sellised, kuhu me kiiresti kohale peaksime minema.“

Vestlusse sekkub Ida-Harju patrullide haldaja, kes oli korraks laua tagant ära käinud, kuid naastes avastab, et tema varupatrull on saadetud Lääne-Harju territooriumile. „Issand, sa võtsid mu patrulli ära!“ hõikab ta. „Ainult ühe,“ kõlab vastus. Selliseid vestlusi kostab vahetuse jooksul korduvalt. Iga haldur vastutab, et tema piirkonna väljakutsed oleksid teenindatud, kuid mõnikord tuleb patrulle ka risti-rästi välja saata.

Leana Loide

PPA pressiesindaja