7 minute read
Katrin Link - abipolitseinike hingehoidja
"Tänapäeval ei kujutaks ma PPAd enam ette vabatahtliketa. Vaba tahte jõud on see, mis loob tugevat riiki,“ ütleb Põhja prefektuuri vabatahtlike teenuse koordinaator Katrin Link, kelle süda tuksub vabatahtlike abistamise rütmis.
Varsti ligi kümme aastat tagasi toimus PPAs struktuurimuudatusi: inimesed liikusid, ametid muutusid, nimetused muutusid. Uue ülesande sai ka Katrin – teda kutsuti appi abipolitseinikke hoidma ja värbama. „Mäletan vestlust toonase büroojuhiga väga selgelt. Astusin tundmatusse, kuid nägin head võimalust midagi üles ehitada. Ma ei mõelnud kaua, ütlesin kohe, et teeme ära. Olen väga tänulik selle võimaluse eest ja ma ei ole kordagi kahetsenud,“ ütleb Katrin.
Abipolitseinikke on PPAs tänase seisuga veidi üle 1100, kes käivad panustamas patrullis, liiklusjärelevalves, piirkonnapolitseinike seas kui ka mujal. „Nad on meie häälekandjad ühiskonnas, sest nende abil loome turvalisust ka väiksemates kogukondades. Meie tõekspidamised ja väärtused jõuavad just nii palju rohkemate inimesteni,“ räägib Katrin ja lisab: „Meie abipolitseinike süsteem on väga unikaalne, see on andnud turvalisuse loomisel palju suurema mõõtme ning me oleme nutikalt neid võimalusi kasutanud.“
Vastu andmise rõõm
Põhjuseid, mis julgustavad inimesi meie seast abipolitseinikuks tulema, on seinast seina. „Noored näevad selles head võimalust tutvuda politsei tööga ja veenduda, kas politseinikuamet võiks olla nende tulevane karjäärivalik. Ja see on hea! Seda me ju tahamegi, et nad leiaks tulevikus tee ametnike ridadesse,“ lausub Katrin. „Oleme praegu tohutu platvorm värbamiseks. Selle aasta lõpuks on ainuüksi Põhja prefektuuris läinud politseinikuks pea 40 abipolitseinikku. Väga tore! Aga samas on abipolitseinike värbamine minu jaoks taas keerulisem.“
Mitmes Euroopa riigis hinnatakse väga vabatahtlikuks olemise kogemust ning Eestiski võiks tööandja vaadata sellele positiivsemalt. Vabatahtlikkus näitab tööandjale, et suudetakse järgida distsipliini ja kohusetunne on paigas.
Abipolitseinikuks tulnud inimesed räägivad sageli, et nende silmaring on laienenud. Nad näevad, milline on elu Eestis päriselt. „Vähem tähtis ei ole teadmine, et enda kogukonnale ja teistelegi inimestele suudetakse midagi vastu anda.“ On ka neid, kes otsivad vaheldust enda tavatööle. Näiteks naudib üksjagu juhtivatel kohtadel töötavaid inimesi, et käske antakse hoopis neile ning väljakutsed erinevad tavaelust. Osa soovib enda eriteadmisi või spetsiifilisi oskusi politseitöös ära kasutada.
„Mõistagi, mis seal salata, kui tööl käime, on hästi oluline, kes on meie kolleegid ning kas ülemus ja töökeskkond on toredad. Abipolitseinikega on samamoodi. Kui kellegagi tekib väga hea klapp, olgu selleks rühmajuht, mina või patrullpolitseinik, suurendab see tõenäosust, et inimene meile kauemaks tööle jääb. Peaksime nii politseinike kui ka ametnikena sellele rohkem mõtlema ja soodustama selle sobivuse tekkimist,“ leiab Katrin.
Ühtsustunde loomine
Julgust olla aktiivne ja leida politseiperes enda koht proovivad abipolitseinike koordinaatorid ja rühmajuhid süstida kõigisse uutesse inimestesse. Tulevikus võiks ühe platvormina toimida ladusalt nii juhendav mentorlus kui ka abipolitseinike rühmajuhtimise süsteem. See aitaks abipolitseinikke nende sisseelamisel organisatsiooni või mure korral. „Nad oleks meie abikäed ja silmad seal, kuhu me ise alati ei jõua. Usun, et väiksemaid kollektiive on lihtsam koos hoida ning neis sõpruskonda tekitada,“ sõnab Katrin. „Kui ühtsustunne tekib, on kergem kogukonnas aktiivne olla, näiteks märgata enda kodukohas lahendust vajavaid asju. Kuigi praegu piirab seadus suuresti abipolitseinike tegevusi, on meie soov laiemas perspektiivis nende õigusi suurendada, et oleks rohkem vastutust ja kaasalöömise võimalust.“
Eesti isepära on väikesed kogukonnad ja linnastumine. Mõnes väiksemas kohas on keeruline leida abipolitseinikke, kuna aktiivsemad on juba võtnud enda kanda üheksa ametit ning kümnendat enam tahta ei pruugi. Teinekord juhtub ka nii, et ettekujutus abipolitseinikuks olemisest erineb reaalsusest, ning mõne aja pärast tuntakse, et politsei pole nende jaoks. „Osa inimeste jaoks on meie töö vaimselt keeruline ja osa ei leiagi siin enda pidepunkti.“
Muidugi mängib oma rolli seegi, et abipolitseinikuks ei saa tulla igaüks. Seaduses on kehtestatud kindlad nõuded, samuti vaadatakse kutsesobivust: laitmatu taust, isiksuseomadused, tervislik seisund, füüsiline vorm. „Meil on abipolitseinikule kõrgendatud ootused, aga see on õige, nii peabki olema, siin ei saa me teha järeleandmisi. Paljud ei ole valmis võtma vastutust, mida abipolitseinikuks olemine endaga kaasa toob. Aga kindlasti on oluline mõjur ka aeg – aeg õppida, pidevalt end täiendada ja arendada. Nüüdses keerulises olukorras, kus inimesed töötavad mitmel ametikohal, et toime tulla, on raske seda aega leida.“
Sõna jõud
Kümmekond aastat abipolitseinike südamerütme kuulanud Katrin mõtleb vahel, kas ta üldse oskakski teisiti – abipolitseinikud on tema teine pere. „Püüan alati nende jaoks olemas olla. Paljud teavad, et mulle võib igal ajal helistada, olgu see laupäeva hommikul kell 8 või õhtul kell 22. Ja helistataksegi. Sageli ei räägita ainult muredest ja probleemidest, on ka rõõme, mida jagatakse, ning just see annab mulle energiat, et edasi minna. Teinekord käiakse töö juures, istume ja räägime.“ Vestlemise käigus saavad vastuse küsimused, millega tuldi, ning leitakse mõtteid tulevikuks.
Veebruaris tunnustas siseministeerium Katrinit aasta vabatahtlike tugisamba aunimetusega. „Kindlasti on see emotsionaalne, kuid eriti väärtuslikuks teeb selle seik, et keegi on minu peale mõelnud ja leidnud, et olen seda väärt,“ ütleb Katrin. „Olen selles mõttes tüüpiline eestlane: väga kehv tunnustuse vastuvõtja! Tunnen ennast pigem ebamugavalt.“ Kuigi tunnustused teevad rõõmu, ei tee Katrin enda tööd nende pärast. „Tunnustus ei pea ka alati paberil või metallis olema, tihti on kõige parem hea sõna, tunne, et mind vajatakse.“
Kuidas Katrin abipolitseinikku värbas
Kauane abipolitseinik rääkis juba ammu Katrinile, et tema kaks sõpra tahaks abipolitseinikuks tulla. Huvi oli, aga Katrin ei mäleta enam, miks asi katki jäi. Selle aasta septembris toimus Tallinna lauluväljakul õppuse „Crevex 2023“ ohutuspäev. Kohal olid ka Katrin ja personalispetsialist Anneli Ristlaan, kes olid hommikust saati huvilistega enda telgis suhelnud ja pärastlõunaks juba üsna väsinud. Ühel hetkel tõstis Katrin pilgu. Seal ta oligi! Kaua oodatud sõber, kellest räägiti. „Seisis mu ees nagu ilmutus. Vaatasin talle otsa ja ütlesin mõtlemata: „Tere! Just sind ma olengi oodanud!“ Mees hakkas naerma ja otsus tulla abipolitseinikuks sai seal positiivse punkti.“
Katrini sõnul meenutas mees, et tal oligi sel päeval tunne, et peab üritusele minema ja abipolitseinike telki uudistama. „Nüüd on ta abipolitseiniku väljaõppel ja füüsilised katsed on kenasti tehtud.“
Marge Sillaots
PPA pressiesindaja
Abipolitseiniku seadus peab muutuma paindlikumaks
Hetkel tegutseb Eestis abipolitseinikuna üle 1100 tubli mehe ja naise. Võib julgelt öelda, et need, kes on valinud abipolitseiniku rolli, on omamoodi ühiskonna superkangelased. Siseministeerium on kangelaste paremaks rakendamiseks algatamas seadusemuudatust, mis võimaldaks PPA-l kaasata suuremat hulka ja laiema pädevusega abipolitseinikke.
Kinolinalt teame, et superkangelane on eriliste võimete ja kõrge moraalitundega inimene, kes riskib teiste aitamiseksoma eluga. Abipolitseiniku supervõimeks on soov ja tahe panustada oma aega, teadmisi, oskusi selleks, et meil kõigil oleks turvalisem ja parem Eestis elada. Meie päris oma superkangelased on Eesti tänavatel tegutsenud juba pea kolmkümmend aastat.
Siseministeerium on algatamas süsteemi edasiarendamiseks abipolitseiniku seaduse muutmist, et luua rohkem ja paindlikumaid võimalusi abipolitseinikele politsei abistamiseks. Täna ei kasuta me täit vabatahtlike potentsiaali, nende teadmisi ja oskusi piisavalt ära. Abipolitseiniku seaduse muudatustega on kavas laiendada abipolitseiniku pädevust, mis tähendab, et abipolitseinik saaks edaspidi abistada politseid ka nendes tegevustes, kus see täna ei ole otseselt seaduse järgi võimalik. Edaspidi võiks abipolitseinikud abistada näiteks ka piirivalvamises ja kontrollimises, relvaomanike järelevalves, kommunikatsioonitegevustes, koolituste ning treeningute ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning arendustegevustes. Sellega tagaksime ka parema võimekuse kriisiolukordades toimetulekuks.
Täna abistavad abipolitseinikud valdavalt just patrulltöös. See eeldab väga head füüsilist vastupidavust, sest vahetused on pikad ja lahendada tuleb erinevaid keerulisi olukordi. Kavandatavad muudatused looksid aga võimalused, kus abipolitseinikud saaks politseid nn tööampsudena endale sobivamas valdkonnas abistada. Nii oleks abipolitseinikel paremad võimalused oma erialaste teadmiste ja oskuste kasutamiseks.
Sellega seoses on plaanis ka abipolitseinike tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse nõuete viimine vastavusse sellega, milliseid ülesandeid abipolitseinik päriselt täidab. Kui abipolitseinik abistab eelkõige sisetöödes, olgu siis koolituste, arenduse, kommunikatsiooni või muu kontoritööga, siis temale kehtivad tervisenõuded ja eeldus kehalisele ettevalmistusele peaks erinema selle abipolitseiniku nõuetest, kes abistab välitöös. See annaks võimaluse osaleda abipolitseinikuna ka neil, kes oma füüsilise vormi poolest täna seda teha ei saa, kuid kelle potentsiaal erialaste teadmiste ja oskustega on politseile väga väärtuslik. Abipolitseinikele mitmekesisemate panustamisvõimaluste loomise üheks eelduseks on abipolitseinike kompetentside tõstmine. Selleks on plaanis muuta abipolitseinike väljaõpe võrreldes tänasega veelgi sisukamaks. See tähendab, et oma sisult hakkab õpe sarnanema enam politseiõppega, sest igapäevaelus tegutsevad politseiametnik ja abipolitseinik õlg-õla kõrval ja täidavad samu ülesandeid. Väljaõppe mitmekesistamine ja selle mahu suurendamine muudaks edaspidi kergemaks abipolitseinikust politseiametnikuks saamise.
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele ootab Siseministeerium teiste ministeeriumite ja huvigruppide tagasisidet septembri kuu lõpuks. Seejärel analüüsitakse saadud ettepanekud ja märkused ministeeriumis läbi. Abipolitseiniku seaduse muutmise eelnõu jõuab kooskõlastusringile eeldatavasti 2024. aasta suve lõpus.
Leena Pukk, PPA kogukonna politseitöö grupi teenuse omanik Nurmely Mitrahovitš, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik
