Öörahu valvurid

Kell 23 | Korrapidajad töötavad patrullidega samas rütmis, nad on tööl kaks päeva ja kaks ööd. Hiljuti võttis PPA kasutusele infosüsteemi KILP, s.o taktikalise juhtimise tööriista, kus näeb väljakutsetega seotud infot.

Kui varem pidid korrapidajad iga väljakutse patrullile raadioside teel edastama ja siis lisainfot juurde andma, näevad patrullid nüüd autos kaardilt väljakutset koos lisainfoga. Korrapidaja Ivar kinnitab, et töö on läinud lihtsamaks.

Vahetus on kestnud kolm tundi, kui esimesed inimesed otsivad oma kotist välja kaasa toodud söögi. Vaatamata sellele, et on öö, tuleb vahepeal hoolitseda kõhu eest. Valdavalt tehakse seda laua taga, kuigi kõigile on ette nähtud tund aega lõunapausi, ent alati sinna ei jõua.

Ivar räägib vahepeal, et korrapidamisse asus ta tööle 2011. aastas juulis. Öö vastu 8. juulit oli tema viimane vahetus Kesklinna politseijaoskonna patrulli välijuhina. Ivar loetleb sealseid kolleege, kellest mõni töötab praegu kriminaalpolitseis, nii mõnigi aga korrapidamises. Enne Kolde puiestee politseimaja avamist asus jaoskond Erika tänaval majas, millest on saanud korterelamu. „Kui vihma sadas, siis olid põrandal veeloigud. Iga kord, kui sealt mööda satun, tekib nostalgiline tunne.“ Kesklinna jaoskonna alla kuulus ka Kopli ning Ivar meenutab vahetust, kus oli korraga kuus laipa. „Tulekahju ühes liinide puitmajas,“ ütleb ta lühidalt.

Mõtiskluse katkestab päästekorraldaja Charlie väljakutse: inimene liigub pimedas keset teed, ta elu võib olla ohus. „Saaremaal? Aga seal pole ju liiklustki!“ seab Ivar kahtluse alla kõige kõrgema väljakutse prioriteedi. Säärasel juhul peab lähim politseipatrull parasjagu käsil oleva katkestama ning n-ö vilede ja tuledega kohale kihutama. Praegu ei tundu olevat selline olukord.

Üllatavalt rahulik

Ivar jälgib arvutiekraanilt pingsalt patrullide paiknemist pealinnas. Ühtäkki hüüab ta kolleegidele: „Patrull sõidab meist mööda, võime neile lehvitada.“ Kinnipidamiskeskusesse kuriteos kahtlustatava toimetanud politseinikud liiguvad mööda Peterburi maanteed tagasi linna järgmistele väljakutsetele.

Vaatamata sellele, et väljakutseid kuvav ekraan on üpris kirju, mõtiskleb korrapidaja, millal küll see möll pihta hakkab. Juhtimiskeskuses on üllatavalt rahulik. Sündmusi küll on, kuid ei ole ringi tormamist või pingelisi kõnesid, nagu oleme võib-olla harjunud nägema filmides ja seriaalides. Teisalt ongi juhtimiskeskus see koht, kus peab olema rahulik, sest siit juhitakse kõiki politsei tegevusi – siin peab olema ülim distsipliin. Kui politseinikel ja piirivalvuritel on väike kaos peagu vältimatu eelkõige väliste mõjurite tõttu, siis on juhtimiskeskuses iga liigutus aastatega sisse harjutatud.

00.20 saabub teade, et Viru värava lilleputkade juures toimub kähmlus. Korrapidaja, kes seda kaamerapildist näeb, saadab kiirelt kohale vanalinna serval oleva patrulli. Piisab sellest, et auto silmapilti ilmub, ja seltskond valgub laiali.

„Kui hakkavad tulema öörahu rikkumise kutsed, saame aru, et kesköö on saabunud,“ ütlevad korrapidajad ja tõepoolest: inimesed teatavad järjest naabritest, kes joovad, pidutsevad ja häirivad teisi elanikke.

Kaamera kui abiline

Linnas olevate kaamerate pilti jälgitakse suurelt ekraanilt kogu vahetuse vältel. Turvakaamerad on korrapidajatele head abimehed süütegusid avastades ning tuvastades.

Minut enne kella üht öösel vestleb korrapidaja raadiojaama teel politseipatrulliga ja palub neil sõita uuele väljakutsele. „Minge natukene kabedama sammuga, sest täna on reede öö ja kutseid on palju,“ ütleb korrapidaja, kes näeb oma arvutiekraani töölaualt väljakutsete järjekorda. Mõni hetk hiljem kostab raadiojaamas korrapidaja üleskutse:

„Patrullid, kui keegi on vaba, siis on öörahu rikkumisi ka ootel, palun,“ aga jääb see hüüdja hääleks kõrbes. Politseipatrullid on hõivatud ja madalama ehk Alfa prioriteediga väljakutsed on viimased, mida teenindatakse. Võib juhtuda, et neile jõutakse reageerida alles tunde hiljem.

„Hea, kui inimene tagasi helistab ja teada annab, et vali muusika on kinni pandud ning politsei abi enam vaja ei ole. Siis väldime patrulli tühja sõitu, samal ajal kui mujal politsei abi vaja on,“ räägib korrapidaja.

1.12 tuleb teade, et Viru väravate lillekioskist varastati ämbritäis roose. Korrapidaja arvutiekraanil on lahti Tallinna kaart, mis on väljakutsetest ja patrullidest täpiline ning värviline. Palju on keskmise ehk Bravo taseme väljakutseid – korraga on nii kaklusi, vargusi kui ka probleeme joobes inimestega.

Otsused

Lääne-Harju politseijaoskonna juhtumite lahendamise eest vastutav korrapidaja Sirje läheb tunniks lõunapausile. Ivar võtab valvekorra üle.

Harjumaal tuleb väljakutse inimeselt, kelle sõber ei lahku külast. „Nüüd, kui pudel otsas, soovivad nad politsei abi, et külalisest lahti saada. Aga ta on ju sinu külaline, hoolitse siis tema eest. Patrullid on hõivatud ja kedagi sinna saata ei ole, me ei lähe sinna,“ otsustab Ivar.

Sääraseid otsuseid tuleb paraku teha ja igale poole appi ei jõuta ning teinekord ei ole ka mõistlik. Iga juhtumi puhul hinnatakse olukorda ning kiiresti minnakse appi neile, kelle elu või tervis võib olla ohus. Paraku leidub neidki, kes 112 helistades soovivad kiirabi või patrulli, et „takso“ neid kainenema viiks.

Leana Loide

PPA pressiesindaja