3 minute read
Merd tuleb armastada
SAR-patrull kontrollib rannikuäärt ja sealseid sadamaid, suund võetakse Haapsalu maantee poole Valgeranna, Liu ja Lindi sadamasse. Seal vaadatakse üle veeskamiskohtade korrasolek ja kontrollitakse, kas väikelaevad on registreeritud.
Kas pidev valmistumine ja valmisolek vaimselt kurnav ei ole? Sander Kobolt vastab kiirelt, et ei ole. „Kui häirekellad ükskord tulevad, siis tulevad. Et ei julge laeva pealt maha ka astuda, äkki tuleb väljakutse. Hästi oluline on, et me peame oma töös rahu säilitama,“ räägib Kobolt. Kui uurin, mis meestele enim selle töö juures meeldib, saan Teearult vastuseks, et vaheldusrikkus. Kobolt ütleb, et mere ja väikelaevade vastu peab huvi olema. Eerik Leiger on veelgi konkreetsem: „Kui veega läbi ei saa, siis ei saa seda tööd teha.“
Talvel on merepäästjate töö midagi muud kui suvel – palju tuleb käia jääl. „Peab olema valmis selleks, et võib koos mootorsaaniga läbi jää vajuda,“ ütleb Tarmo
Teearu. „See on üks asi, mida mina pelgan selle töö juures,“ lisab Kobolt. „Talvel kogume hästi palju infot kaluritelt, kes tulevad kaldale. Me peame teadma, mis meid ees ootab.“ Leiger sõnab, et jääolud võivad muutuda hetkega: „Kui veel lund ka sajab, peab eriti ettevaatlik olema. Siis tundub kõik ühtlane, aga ühes kohas on jää 20 sentimeetrit ja teises kolm. Talvine päästmine on suhteliselt keeruline.“
Räim tomatikastmes
Lindi linnuvaatlustornis kontrollitakse mereala binokliga. Tehtud, algab sõit tagasi Pärnusse, aga teel lahutab meeli küsimus, kas merepäästjad kala söövad. Kõik mõmisevad: „Jaa, ikka, jah.“ Leiger lisab: „Kala on hea.“ Kobolt räägib, et tema on rohkem punase kala mees, eelistab lõhet või forelli. Teearu ja Leiger tunduvad seevastu olevat rohkem räime-mehed. Nad jagavad hea meelega oma räimetegemise nippe: „Pane räimed grillresti vahele, ühelt ja teiselt poolt ja ongi valmis,“ ütleb Leiger. Teearu täiendab, et variant on ka ahjus teha: „Viska ahjupannile, maitsesta soola ja pipraga.“
Kobolt võiks kah räime süüa, aga on laisk ja ei viitsi mässata. Ükskord oli ta üritanud räimerulle teha. „Oi-oi-oi, sihuke mässamine oli! Lihtsam on minna poodi ja osta endale praetud räim tomatikastmes.“ Leiger võib kõiki teisi kalu süüa, aga mitte heeringat: „Käisin isaga väiksena metsas ja siis ta tegi kaasa heeringaleibu, selline soe heeringas ja leib oli.“ Kõik naeravad – soe heeringas! „See oleks nagu Rootsi mädakala söömine,“ kommenteerib Kobolt.
Kobolt räägib kalasöömise jutu juurde sedagi, et erilisi kalamehi nende kolleegide seas pole. Pigem ongi lihtsalt kala sööjad. „Ikka küsime kalameestelt, et kuidas täna kala võtab. Vahel nad ütlevad, et täna on null või et oli alamõõduline. Siis tekib endal ka tunne, miks ma peaksin tahtma üldse minna kala püüdma, kui ma päevast päeva kuulen, et kala ei ole ja kala ei ole. Kõik hirmsasti püüavad, aga no ei ole.“ Mehed muhelevad selle jutu peale.
Kristi Raidla
PPA pressiesindaja
