4 minute read
Uus tehnika
Kell 22.37 | Patrull liigub jalgsi mööda piirilõiku. Instruktaaž pimedas liikumiseks on põhjalik: „Kõnni seal, kus on hele. Seal, kus on tume, ära kõnni!“ Möödume vaatlusmajakesest, mis pakub varju ning hakkab tulevikus mahutama ka lihtsamaid töövahendeid.
Kohe piiritõkke taga paistab Petseri linna kuma ja päevasel ajal ka kirikukuplid. Lähim küla jääb kiviviske kaugusele. „Kui teisel pool on asula, kuhu on välismaalasel lihtne saabuda, siis on see ületuste vaatest kindlasti risk. Siin oli meil samuti ületus, kus visati lõiketraadi peale midagi, tuldi teiselt poolt mööda kaameraposti alla ja otse üle põllu,“ kirjeldab Viljar Randma.
Küsimusele, mis on praegu keeruline, on Viljaril vastus olemas: „Inimesi on vähe ja pätid ei pea riigihankeid tegema. Kahjuks on nii, et kipume tehnoloogias vastasest maha jääma, ja kui saamegi mingeid seadmeid, siis tihti neid vananedes ei uuendata. Kui vastased hakkavad kasutama öövaatlusseadmeid, saame mõne aja pärast need ka meie, aga siis mõeldakse jälle midagi uut välja või ostetakse võimsamad mudelid. Meil aga tehnika vananeb, sest raha on igal pool vaja. Kindlasti vaatavad kurjategijad aktiivselt ringi, milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutatakse mujal ning kuidas neid oma eesmärkide jaoks ära kasutada,“ kirjeldab ta.
Silmad ja jalad harjuvad pimedas, kuid öövaatlusseade on ikkagi asendamatu abimees. Parem tehnika ning Luhamaale püstitatav seirekeskus aitaks reageerida senisest palju paremini – piirivalvurid jõuaks kiiremini kohale ja saaks kaugemale ette minna. Tänagi (13. oktoobril) jõudis Lätist info, et Eesti kaudu võidakse proovida Venemaale minna. „Oleks kaamerad peal, teaksime kohe, kas on keegi läbi läinud või mitte. Kindlasti on aedki väga suur pluss. Kui lõiketraat on maha vajutatud või kellegi trussikud narmendavad selle küljes, on selge, et ületus on toimunud. See on ju viivitusaed ja ületust ära ei hoia. Karugi tõmbab selle katki, kui tahab läbi minna,“ ütleb Viljar.
Sõbrad kohalikud
Kui piirivalvur tuleb Piusale tööle, on tal kohaliku mehega hea patrullis käia – tema teab kõike ja kõiki. Teisalt on teadmisel ka oma hind, sest ühel hetkel võib ta hakata karistust määrama inimesele, kellega koos puude otsa roniti või kokukale ehk kokkupandavale jalgrattale käike peale pandi.
Kohalikega peavad piirivalvuritel olema head suhted ning peab valitsema tasakaal. Esiteks liiguvad piirkonnas valdavalt samad inimesed, ja kui iga päev usinalt neil rehvirõhku ning tõkiskingi kontrollida, ei ole see vaimselt jätkusuutlik. On ka asju, millele peab päriselt reageerima. Kui esiti võetaksegi appi sõna jõud, tuleb lõpuks hoopis ehk karistus määrata.
„Üldiselt on nii, et piirivalvurid ja kohalikud elanikud mahuvad väga hästi koos siia piiri äärde. Inimesed teavad, et patrullime ja paneme tähele, kui midagi toimub. See annab näiteks suvilaomanikele kindluse, et keegi hoiab nende varal silma peal. Head läbisaamist tunnistab seegi, kuidas inimesed kordonisse teavitavad, et nüüd on tulemas mingi seltskond külla, või vastupidi, midagi kahtlast on toimumas. Kohalikud oskavad väga hästi ka külalisi ja turiste juhendada, kuidas peab käituma ning et piirimärgi juurde ei tohi minna. Kostipäevadel ja festivalidel on sellest väga palju abi. Muidu ei saagi muud kui ainult käia turistide horde suunamas,“ räägivad mehed.
Uus piir, uued võimalused
Teabeseire grupi juht Egle Timmase tiim planeerib ja analüüsib kogu välitöö käigus tagasi toodud infot, millest olulisim jagatakse edasi kolleegidele ja partneritele. „Jälgin ka seda, et kokkuvõtted, mida vahejuhtumitest teeme, oleksid terviklikud ja kogu vajalik info olemas. Vastasel korral jääb info poolikuks ning tuleb hulk päringuid, või veel hullem – midagi olulist jääb tabamata.“
Kuidas on tunne olla kohe Venemaa kõrval ühe sammu kaugusel? „Eks ikka on kõhe, aga sellega harjub. Kui midagi üle piiri või Eestis toimub, mis ärevust tekitab, siis ikka teadvustad, et kohe piiri taga on riik, kes ründas Ukrainat. Siin annab kindlust see, kui oma kodune kriisiplaan on läbi räägitud. Kui kõik metsa läheb, saan mina olla siin, kui tean, et mu laps on kindlas kohas ja lähedased hoitud.“
Uue piiri osas on Egle ootust täis: „See saab kahtlemata olema teistmoodi. Uus seiretehnika võimaldab meil saada rohkem infot selle kohta, mis tegelikult toimub. Praegu on meil püsivalt silmad 8-10 kilomeetril, siis aga hakkame nägema kogu 135 kilomeetrit.“ Kui keegi arvab, et piiri väljaehitamise järel kaob ka vajadus inimese silmapaari järele, siis tegelikult on inimesi veel rohkem vaja, kuna reageerimine jääb ikkagi inimesele. „Saan väga hästi aru meeskonnaliikmetest, kelles uus piir tekitab küsimärke. Me pole kogu seirevõimega kunagi töötanud ja teadmatus tekitab ärevust ja hirmu.“
Tuuli Härson
PPA pressiesindaja
