RADAR 8

Nr 8 mai-juuni 2011

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Lääne-Eesti vetevalvurid

Veebikonstaabel: uue põlvkonna tegija Maakera kuklapoolel Nüüdisaja piraatlus

TLÜ Haapsalu Kolledž AASTAST 1998

LIIKLUSOHUTUS (tsükliõpe) Õppeaeg: 3 aastat; Maht: 180 EAP; Aste: rakenduskõrgharidus.

Sisseastumiseksam: esitatakse motivatsioonikiri (50%) ja viiakse läbi kutsesobivusvestlus (50 %) Vastuvõtulävend: 55 palli. Õppima võetakse nii riigieelarvelistele kui ka riigieelarvevälistele õppekohtadele. Riigieelarvevälisel õppekohal on õppekoha maksumus 894 EUR semestris.

Dokumente saab esitada: 28. juunist – 07. juulini 2011 infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) 1. juulist – 6. juulini 2011 (v.a L ja P) TLÜ Haapsalu Kolledžis (Lihula mnt 12) või Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25).

Motivatsioonikiri (varasem õpi- ja töökogemus; miks soovite õppima tulla?; kuidas näete õpitud teadmiste rakendamist tulevikus?) saata e-postile heli.ainjarv@hk.tlu.ee hiljemalt 9. juuliks 2011.

Kutsesobivusvestlus 12. juuli 2011 kell 10.00 TLÜ Haapsalu Kolledžis.

Täiendav info tel 4720240 ja e-post kolledz@hk.tlu.ee

www.hk.tlu.ee

JUHTKIRI

Eestlane on Facebooki-rahvas

6 16 Sisukord 4 Uudised 6

Luubi all Veebikonstaabel – uue põlvkonna tegija

10 Mõte Sõjaväelised auastmed, nende päritolu ja mõte 12 Persoon Põlva teeninduse juhtijanna 16 Võti Nüüdisaja piraatlus 20 Intervjuu Ken-Marti Vaher: „Iga töötaja peab leidma motivatsiooni“ 22 Suvi Lääne-Eesti vetevalvurid 26 Konverents Ebaseaduslikust sisserändest piiriülese koostööni 30 Õppus Õppus, mis oli suurem kui elu 32 Meistriklass Traditsiooni jätkamine 34 Keskus Ajutine kodu 36 Konverents Euroopa politseijuhid ühise laua taga 38 Meistriklass Kriminaalpolitseinikud avasid suve 40 Haridus Liiklusohutuse eriala ootab 42 Andmekvaliteet Andmekvaliteet peegeldab põhitöö kvaliteeti 44 Galerii Merepäästjad Tallinna lahel 46 Õppus Kriminaalpolitseinikud Kevadtormil 48 Reisikiri Maakera kuklapoolel 52 Ajalugu Kuritöö ja karistus keskaegses Tallinnas

„Eestlane on Facebooki-rahvas,“ kirjutab veebiagentuuri OKIA loovjuht Kaupo Kalda OKIA blogis ja tal on arvud selle tõestuseks. Kui möödunud aasta alguses kasutas Facebooki 100 000 eestlast, siis praegu on neid 410 000 ning kasv jätkub.

Arvatakse, et aasta lõpuks kasutab Facebooki üle 500 000 eestlase. Soomes on tänapäeval 2 miljonit Facebooki kasutajat. Ma ei tea, kui suur oli see arv neli aastat tagasi, kuid juba siis mõisteti Soomes, et politsei peab olema seal, kus on rahvas, ning suhtlusvõrgustikes alustas tööd esimene internetipolitseinik Marko „Fobba“ Forss, kes asus oma nime ja näoga inimestele nõu andma. Sellest suvest on ka Eestil oma veebikonstaabel Andero Sepp, kes aitab vastata inimeste küsimustele suhtlusvõrgustikes ja foorumites. Tema peamine suund on laste ja noorte kaitse internetis. Kõigest esimeste tundidega oli selge, et veebikonstaabel on oodatud ja teda vajatakse. Ainuüksi Facebookis toetab veebikonstaablit üle 4000 inimese.

Veebikonstaabel on suur samm edasi Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehest, sest veebikonstaabli profiil võimaldab veelgi vahetumat ja mugavamat suhtlust politseiga. Soomlaste kogemus on näidanud, et tihipeale ei söanda noored oma muredest vanematele või sõpradele rääkida, kuid internetipolitseinikule julgetakse. Hoiame pöialt, et veebikonstaablist saab noortele hea sõber ja eeskuju, keda usaldatakse ning tänu kellele muutub netisuhtlus turvalisemaks.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

56 Sport 59 Raamatud 61 Mälumäng ja ristsõna Foto: Kaja Ventsel

62 Kokkuvõte inglise keeles

48 38 on viis korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esikaanel: veebikonstaabel Andero Sepp (Foto: Artur Sadovski) Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 6000

Kolleegium Raivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Margit Ratnik, Vilve Kalda, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Andres Kahar, Toomas Sildam

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 3055, 517 3093 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

3

UUDISED

1. juulil muutub operatiivinfo kord.

Operatiivinfo korras toimuvad muudatused 1. juulil jõustub Siseministeeriumi haldusalas uus operatiivinfo kord ning Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonnas alustab tööd Politsei- ja Piirivalveameti korrapidaja.

Siseministeeriumis on operatiivinfo ööpäevaringne ja hästi korraldatud töötlemine olnud olulisel kohal kogu aeg. Selleks loodud üksus on asunud Siseministeeriumi juhtkonna ja põhiosakondade käeulatuses – Pikk tn 61 ruumides. Eesti iseseisvuse taastamisel reformiti Siseministeeriumi korrapidaja Politseiameti korrapidajaks.

Nii jätkati tööd politseis erinevate struktuuriüksuste nimetuste all kuni 2007. aasta aprillini. Siis moodustati Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakond (TAO). Tähtsa muudatuse tingis vajadus anda Siseministeeriumi asutustele juhtimisotsusteks ühtsed ja kontrollitud andmed. TAO võttis üle Päästeameti koordinatsioonikeskuse, Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna ning Piirivalveameti Põhja Piirivalvepiirkonna mereseirekeskuse kohustuse teavitada igapäevastest operatiivsündmustest ministeeriumi ja tema haldusala asutusi.

1. juulil oli taas suurem ümberkorraldus.

Arvestades Politsei- ja Piirivalveameti loomisest saadud kogemusi, eelkõige vajadust tagada teabe koordineeritud edastamine õigetele adressaatidele, alustab TAOs tööd PPA korrapidaja, kes töötab 12tunnistes vahetustes 24/7 põhimõttel. Kui seni oli TAOs kolm infojuhti – politsei, piirivalve ja päästeala –, siis ühendab PPA korrapidaja politsei ja piirivalve töökoha.

Muudatusest loodetakse operatiivinfo märksa paremat kvaliteeti. PPA korrapidajal on õigus ja kohustus TAOsse edastatavat operatiivinfot kontrollida ning nõuda puuduste kõrvaldamist ja lisainformatsiooni nii politsei juhtimiskeskustest kui ka otse n-ö põllult. PPA korrapidaja õigusi ning kohustusi kirjeldatakse lähemalt 1. juulil jõustuvas peadirektori käskkirjas, operatiivinfo korras. Varasem 31.12.2008 käskkiri nr 133 „Operatiivinformatsiooni edastamise kord“ kaotab kehtivuse.

4

Foto: Rene Riisalu

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves käis 3. juunil traditsioonilise piirivisiidi käigus Eesti põhjapiiril Vaindloo saarel ning tutvus piirivalveteenistuse ja riigi merepäästevõimekusega.

„Targad mehed, hea tehnika, tänapäevane mõtlemine,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves piirivisiidi lõppedes. „Meie piirivalvurid on kindlad partnerid Eesti lähinaabritele merepääste- ja reostustõrjeoperatsioonidel ning muidugi olulised Eesti sisejulgeoleku ja -turvalisuse hoidmisel.“ Riigipea käis piirivalve teenistuspunktis ja radarijaamas Vaindloo saarel ning asetas pärja Põhjasõja ajal hukkunud briti meremeeste mälestusmärgi juurde. Visiidil tutvus president Ilves piirivalvelaevaga Kõu, sai ülevaate Eesti merepiiri valvamisest ning merepääste- ja reostustõrjevõimekusest.

Käsmu lahel vaatas riigipea piirivalvurite ja vabatahtlike merepäästjate korraldatud näidisõppust, kus harjutati merehädaliste otsingut laial merealal, navigeerimist, pinnaltpäästmist, kannatanutele esmaabi andmist, meremeheoskusi ning ujuvvahenditel puhkenud tulekahjude kustutamist. Õppusest võttis osa üle 70 inimese, kolm Eesti vabatahtlike kiiret päästepaati, piirivalvetehnika, Võsu päästekomando paat ning

President Ilves ja piirivalvelaeva Kõu meeskond

Soome Merepäästeseltsi päästelaev Aktia. „Kui Euroopa Liit võib olla kindel, et ühenduse siinne välispiir on hästi valvatud ja kaitstud, siis võivad Eesti inimesed olla kindlad, et meie pääste- ja reostustõrje muutub järjest paremaks,“ sõnas president Ilves. See eeldab jätkuvaid investeeringuid päästetööde ja reostustõrje korraldamiseks, head suhtlust meie lähinaabritega ning Eesti erinevate ametkondade tihedat koostööd, kus kõik mõistaksid enda eesmärgina inimeste aitamist, lausus riigipea.

Visiit lõppes piduliku lõunasöögiga Palmse mõisas, kus piirivalvurid kinkisid president Ilvesele mälestuseks Eesti põhjapoolseimalt saarelt pärineva kivi koos pühendusega.

Nädalaga avastati 159 alkoholi tarvitanud juhti Juuni teisel nädalal juhtisid politseinikud kogu Euroopas liiklejate tähelepanu joobes juhtimise ohtlikkusele. Seitsme päeva jooksul avastas politsei Eestis 159 sõidukijuhti, kelle terviseseisund alkoholi tõttu tegelikult sõita ei lubanud.

Rahvusvahelise liikluspolitseinike võrgustiku TISPOL teemanädal „Joove“ vältas 6.–12. juunini. Selle raames kontrolliti kokku veidi enam kui 10 300 juhti ning avastati 159 vähem või rohkem alkoholi tarvitanud ning 7 narkojoobes mootorsõidukijuhti. Samuti avastati 63 alkoholiga patustanud muud liiklejat.

Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Elari Kasemetsa sõnul on ohtlik suundumus see, et alkoholi tarvitavad kutselised juhid: „Elukutseline autojuht peab eriliselt tunnetama vastutust enda ja teiste liiklejate turvalisuse tagamise eest, kuna juba ainuüksi veok ise on oma mõõtmete ja massi tõttu liikluses suurema ohu allikas.

Kui alkoholi tarvitab aga tavaline mootorsõidukijuht, ei ole see kuidagi vähem ohtlik ning võib maksta nii juhi enda kui ka tema lähedaste elu.“

Foto: Ottomar Virk

Foto: repro

President Ilves kiitis piirivalvureid

Politseinikud juhtisid liiklejate tähelepanu joobes juhtimise ohtlikkusele.

Kohe teemanädala esimesel päeval avastas politsei kaks alkoholi tarvitanud taksojuhti ning nädala keskel kaks veokijuhti. Ikla piiripunktis avastatud ning Klaipedasse suunduv veokijuht ei mõistnud ka peale politseiniku korduvaid selgitusi alkoholi ohtlikkust ning jäi esialgsetes ütlustes seisukohale, et tervislikel kaalutlustel tarvitatud enam kui 90% piiritus tema juhivõimeid ei sega. Samal perioodil, 6.–12. juunini juhtus Eestis 7 liiklusõnnetust, milles osalesid joobes juhid. Õnnetustes sai viga 9 inimest. Eelmisel suvel kontrolliti TISPOLi teemanädalal „Joove“ Eestis ligi 14 000 juhti ning umbes 140 neist olid tarbinud alkoholi.

UUDISED

LÜHIDALT

Järgmisel aastal aegub ligi pool miljonit passi ja isikutunnistust.

Järjekordade vältimiseks tasub k o nt r o l l i d a o m a d o k u me nt i d e kehtivusaegu ning asuda juba praegu uusi taotlema.

Eesti isikutunnistus võitis hõbemedali

Eelmise aasta jooksul esitati PPA teenindustes kokku 97 000 taotlust uue dokumendi saamiseks. Et paljude dokumentide kehtivusaeg lõpeb, prognoosime järgmiseks aastaks 293 000 isikutunnistuse ja 250 000 passitaotlust. Lähiaastatel need arvud kasvavad: 2013. aastal tuleb välja anda 358 000 isikutunnistust ja 306 000 passi ning 2014. aastal 295 000 isikutunnistust ja 252 000 passi.

Taotluste arvu kasv on paratamatu, kuna inimeste dokumenteerimine käib Eestis lainetena. 90ndate alguses anti suurele osale elanikkonnast välja kümneaastase kehtivusajaga passid ning sama tehti 2000. aastate alguses. 2007. aastast hakati väljastama viieaastase kehtivusajaga dokumente ning nüüd lõpevad korraga kõigi noil aastail väljastatud dokumentide kehtivusajad. Seega mitmekordistub lähiaastatel klientide arv kõigis kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes.

Pikenevad ootejärjekorrad ning pikeneb ka dokumendi kättesaamise aeg. Just seetõt-

Isikutunnitus ja pass

tu tasub kontrollida nii enda kui ka oma pereliikmete dokumentide kehtivust ning esitada aegsasti uue dokumendi saamise taotlus. Ootama ei pea vana dokumendi aegumiseni, uut dokumenti saab taotleda ka enne vana kehtivuse lõppu.

Eestis on kohustuslik dokument ainult isikutunnistus, millega saab Euroopa Liidu piires ka reisida. 15aastased ja vanemad Eesti kodanikud ei pea selle taotlemiseks büroosse kohale tulemagi. Nemad saavad uut isikutunnistust taotleda posti või e-kirja teel ning isiklikult on vaja teenindusse tulla üksnes uut dokumenti kätte saama. Pass on reisidokument, mida on vaja eeskätt siis, kui reisitakse väljapoole Euroopa Liitu, ning selle taotluse esitamiseks on vaja isiklikult teenindusse tulla, sest passi taotlemisel võetakse taotleja sõrmejäljed.

25. mail toimus Varssavis teine Euroopa piirivalvepäev koos temaatilise konverentsi, töötubade, piirivalvamise eest vastutavate organisatsioonide näituse, piirivalvamise tehnikat tutvustava firmade väljapanekuga, fotokonkursi ja filmide näitamisega.

Seekordne konverents oli pühendatud üleminekuprotsessidele Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning seoses sellega avanevatele võimalustele Euroopale ning rahvusvahelisele üldsusele. Konverentsi teemal arutlema kutsuti prominentseid esinejaid FRONTEXist, Poola siseministeeriumist, Euroopa Komisjonist, ÜRO pagulaste ülemkomissari ametist (UNHCR), Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist (IOM) ning Rahvusvahelisest Migratsioonipoliitika Arenduskeskusest (ICMPD). Kõik osalejad tõdesid, et julgeolek ja inimeste turvalisus on tähtis. Nõustuti, et migratsioon ja majandus on seotud – Euroopa jaoks on oluline leida tööjõudu tööstusesse ning mujale.

Samas ei saa Euroopa vastu võtta kõiki saabujaid. Rõhutati vajadust leida süner-

Foto: Helen-Neider Veerme

Euroopa piirivalvepäev on saanud traditsiooniks

Piirivalve päeval käis 13 Eesti ametnikku.

gia migratsiooni ja arengu vahel. Euroopa Komisjoni esindaja tõstatas küsimuse, kas poliitika jõuab piisavalt kiiresti reageerida sündmustele, ning tegi järelduse, et EL on võimeline reageerima. Näitena tõi ta poliitikadokumendid legaalse rände ja mobiilsuspartnerluse tõhustamiseks ning kiitis liikmesriikide solidaarsust reageerimisel sündmustele. Eesti piirivalve valdkond oli ka sedakorda esindatud oma väljapanekuga, kus esitleti asutust ja valdkonda nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast.

Erilist huvi pakkus osalejatele Eesti esitletud viisade ja reisidokumentide mobiilse kontrolli vahend Visotec.

Igal aastal valib Rahvusvaheline Kaarditootjate Assotsiatsioon (ICMA) parimatest parimad kaardid seitsmes kategoorias, et tunnustada tootjate saavutusi kaartide disainis ja tehnilistes uuendustes. Eesti isikutunnistus võistles kategoorias „Parim riiklik isikut tõendav dokument“, kus eelkõige hinnati kaardi unikaalsust, disaini ja välimust, kuid ka selle tehnilisi funktsioone ja turvalisust. Seekord jagati auhindu 3. mail Floridas, kus Eesti isikutunnistus saavutas teise koha; esimesele kohale tuli Kanada isikutunnistus ning kolmandale USA Green Card. Eesti isikutunnistusi toodab Šveitsi ettevõte TRÜB AG.

Rotary klubi premeeris politseinikke 12. mail andis Tallinna Rotary klubi üle oma iga-aastased preemiad parimatele politseinikele. Traditsioonilised preemiad ja tunnuskirjad said sel aastal Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht vanemkonstaabel Mihhail Denissov (parim noor korrakaitsja), Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuse menetleja vaneminspektor Kadri Põldaru (parim noor kriminaalpolitseinik), Lääne Prefektuuri välispiiri teabe talituse juhtivpiirivalvur piirivalvevanemkonstaabel Silvar Rattas ja tema teenistuskoer Buzzard (parim koerajuht ja piirivalvekoer, pildil) ning Põhja Prefektuuri migratsioonijärelevalve talituse vaneminspektor Svetlana Ovsjannikova (parim noor migratsiooniametnik).

Foto: Valter-kristjan oberg

Foto: Kaja Ventsel

Taotle uut dokumendi varakult

Uued kodanikud said kodakondsustunnistused Riigikogu esimees Ene Ergma ning prefekt Elmar Vaher tervitasid 15. juunil Riigikogus uusi Eesti Vabariigi kodanikke. Pidulikule kodakondsustunnistuste üleandmise tseremooniale oli registreerunud üle 50 uue kodaniku erinevatest Eesti piirkondadest, enim Harjumaalt. Kodakondsustunnistusi hakati Eestis pidulikult üle andma 2008. aastal. Selle sündmusega väärtustatakse kodakondsust kui riikluse lahutamatut osa ning tunnustatakse naturalisatsiooni läbinud uusi kodanikke.

5

LUUBI ALL

Fotod: Artur Sadovski, Tiit Ilus ja erakogu

Uue aja tegija „Olen 14-aastane, mul pole jalgratta juhiluba.

Kas ma pean sõitma sõidutee ääres või kõnniteel?“ „Kui kaua võib väljas olla 13-aastane laps?“ „Kui ma olen kiivrita pärast 1. juulit, kas ma saan kohe trahvi või alguses hoiatuse?“ Need on vaid mõned küsimused, millele aitab leida vastuse veebikonstaabel Andero Sepp.

E

elmise aasta detsembrikuu Radaris ilmus töökuulutus, kus otsiti inimest, kes tunneks väärteo- ja kriminaalmenetlust, oleks hea suhtleja, huvituks psühholoogiast ning oleks tuttav sotsiaalvõrgustikega („lühendid lol, v, tgl ei ole sinu jaoks fragmendid kiilkirjast“).

Selle kuulutuse taga seisis kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametnik Anu Baum, kes otsis soomlaste eeskujul Eesti esimest internetipolitseinikku. Üks ligi 30st kuulutusele vastajast oli 23aastane Põlva patrullpolitseinik Andero Sepp. „Soovisin leida uusi ülesandeid ning just sellisena see töö tunduski,“ meenutab Andero kandideerimise põhjuseid. Töövestluse ajal lahendas Andero antud ülesanded lepase reega ning paljastas oma silmapaistvad arvuti- ja internetiteadmised ning asi oli otsusta-

6

tud. Anderost sai Eesti esimene veebikonstaabel.

Aprillis liitus Andero kriminaalpolitseiosakonnaga ning hakkas ette valmistama veebikonstaabli projekti avamist. Päevad möödusid foorumites noorte muresid lugedes ning üsna pea sai selgeks, et peale Facebooki ja Rate.ee vajavad veebikonstaabli abi ka perekool.ee ja lapsemure.ee foorum.

Foorumite haldajatele veebikonstaabli idee meeldis ning Anderole loodi foorumitesse eraldi rubriigid. Andero kirjutas foorumitesse, kes ta on ja mida ta tegema hakkab, ning esimene tagasiside näitas, et ta on oodatud. „Tunnustus Eesti politseile ja sellele tublile politseinikule, kes selle tänuväärse rolli endale on võtnud! Leian, et see on väga vajalik! Olen siin foorumil kohanud mitmeid selliseid teemasid, kus oleks kõige õigem pöörduda po-

Veebikonstaabel Andero tegutseb Facebookis, Rate.ee-s, perekool.ee ja lapsemure.ee foorumis.

LUUBI ALL

litsei poole, kuid sageli ei julgeta seda võib-olla teha. Aga kui politsei ise selliseid postitusi märkab ja abivajajaga kontakti võtab ning usaldust äratab, saavad ehk mõnedki tõsised probleemid palju parema ja kiirema lahenduse!“ kirjutas üks lapsemure.ee foorumi kasutaja.

Laste ja noorte kaitsja Laste ja noorte kaitse internetis on Andero peamiseid eesmärke. Veebikonstaabli poole võib pöörduda küberkiusamise, konto ülevõtmise, koolivägivalla või väärkohtlemise muredega. Andero usub, et noored võtavad internetis politseiga palju kergemini ühendust kui tavaelus, sest nad tunnevad end seal julgemalt. „Noortel on internetis end lihtsam avada, kuna elektroonilises suhtluses ei pea muretsema emotsioonide pärast, mida muidu tahaks ehk ametniku eest varjata,“ arvab Andero. Loomulikult võivad veebikonstaabli poole pöörduda ka täiskasvanud ning küsida võib kõiksuguseid politseitööga seotud küsimusi.

Tegelikult on veebikonstaabel nagu piirkonnapolitseinik, kes tänaval patrullimise asemel suurendab inimeste turvatunnet internetis. „Politsei peab olema nähtav seal, kus on rahvas,“ ütleb Andero.

1. juuni pressikonverents, mis märkis veebikonstaabli projekti ametlikku algust, jääb Anderole pikaks ajaks meelde. Kõigest paari tunniga tahtis veebikonstaabliga Facebookis sõbraks saada ligi 700 inimest. Bussisõit tagasi Tallinnast Tartusse, kus Andero iga päev tööd teeb, kuluski peaasjalikult sõbrakutsetele vastamiseks. Kaks nädalat hiljem tõusis Andero Facebooki sõprade arv üle 4000, ületades mängleva kergusega Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehe sõprade arvu.

Ja siin tulebki mängu veebikonstaabli võlu – inimesed soovivad politseinikuga internetis suhelda ja mida vahetumalt ning personaalsemalt, seda parem. Oma nime ja näoga politseinik, kes vastab inimeste küsimustele netis, on uue põlvkonna politseinik.

Päevas esitatakse Anderole peagu 30 küsimust, mis tulevad enamasti noortelt. „Olen 14-aastane, mul pole jalgratta juhiluba. Kas ma pean sõitma sõidutee ääres või kõnniteel?“ „Kui kaua võib väljas olla 13-aastane

7

LUUBI ALL

Vabal ajal harrastab Andero parkour’i ehk liigub igasuguseid takistusi ületades võimalikult otse ja kiiresti.

Andero töökoht asub Tartus Lõuna Prefektuuri peamajas.

Ekstreemspordi kõrval tegeleb Andero fotograafiaga. Tema lemmikkaadrid sünnivad looduses.

Veebikonstaabli eesmärgid Luua vahetum ja mugavam viis politseiga suhtlemiseks Olla nähtav seal, kus on inimesed Suurendada turvatunnet internetis Hoida ära küberkiusamist Kaitsta internetis lapsi ja noori

Milliste muredega veebikonstaabli poole pöörduda?

Kui soovid politseilt nõu.

Kui sul on küsimusi seaduste kohta.

Kui soovid saata politseile vihjet.

Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all.

Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks.

Kui tahad teatada seksuaalsest väärkohtlemisest.

Veebikonstaabli kontaktid ja kontod: www.politsei.ee/veebikonstaabel

8

laps?“ „Kui ma olen kiivrita pärast 1. juulit, kas ma saan kohe trahvi või alguses hoiatuse?“ „Isikutunnistus on aegumas. Kui ma lasen uue teha, siis kas ma pean selle eest jälle maksma?“ Need on vaid mõned küsimused, mis potsatavad Andero Facebooki seinale.

Enamik küsimusi on seotud uue liiklusseaduse, eriti mopeedide ja jalgratastega, või politsei tööga ehk millal on politseil õigus teha läbiotsimist, inimest kinni pidada jne. „Tööd on väga, väga palju, olen juba päris paraja trenni saanud. Lootsime head algust, aga et algus nii hea on olnud, sellele me panustada ei julgenud,“ tunnistab Andero intervjuus Postimehe nädalalisale Arter.

Soome kogemus Andero postkasti ja privaatsõnumite hulka tulevad aga kraad kangemad

küsimused, mis käsitlevad näiteks kelmust, arvutisüsteemi ebaseaduslikku kasutamist, väljapressimist, lapsepornograafiat või alaealise seksuaalset ärakasutamist. Umbes kümme juhtumit on Andero saatnud oma kriminaalpolitsei kolleegidele, kes on alustanud menetlust, kuid osa neist vajab veel kontrollimist, et selgitada välja menetluse alustamise vajadus ja alus. „Mõistan, et olen noortele abiks ja nad on väga tänulikud,“ sõnab Andero.

Kuigi küsimusi on Anderole palju, ei ole töö üle pea kasvanud. Kui see peaks aga juhtuma, võib Andero saada kolleegi. Soomlaste kogemus näitab, et ühest veebikonstaablist jääb väheks.

Põhjanaabrite esimene internetipolitseinik Marko „Fobba“ Forss alustas tööd Soome suhtlusportaalis IRC-Galleria 2008. aastal ning temaga liitus peagi veel kaks politseinikku. Tänavu mais lisandus kolmikule kaheksa vee-

LUUBI ALL

bipolitseinikku, kes tegutsevad osalise tööajaga IRC-Gallerias, Facebookis ja MSN-is. Soome virtuaalne politseirühm sai 2010. aastal ainuüksi IRC-Galleria kaudu 16 000 küsimust/ sõnumit, millele lisandusid päringud teistest kanalitest. Mullu seitsme kuuga alustati netipolitseinikele saabunud info põhjal 22 kriminaalmenetlust (neist 17 seksuaalkuritegu), netipolitseinikele laekus ka 28 suulist hoiatust kiusamise teemal, 70 vihjet kuritegude kohta ning 9 lastekaitsejuhtumit.

Möödunud aastal registreeriti kogu Soomes 1100 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumit, millest 150 olid internetipõhised. Info 10–20% interneti teel toime pandud väärkohtlemise juhtumi kohta jõudis politseini just internetipolitseinike kaudu.

Seksuaalkuriteod ja kiusamine Seksuaalkuriteod ja kiusamine on Soome veebipolitseinike peamised tegevusalad. „Näiteks pöördub meie poole alaealine murega, et keegi on talle saatnud pildi oma peenisest või paljastanud end veebikaameras. Laps ei ole julgenud sellest rääkida ei oma vanematele ega koolis, aga internetis mulle ta julgeb seda öelda. Me püüame lapsi küsitleda ja anda nõu, mida edasi teha.

On erakordne, et noored kannatajad võtavad ise otse politseiga ühendust. See näitab, et noortel on tõepoolest mugavam ja julgem politseiga veebis suhelda.

Vajaduse korral algatame menetluse,“ rääkis Marko Forss päev enne pressikonverentsi Eesti Päevalehele. „Teine näide on, et keegi tuleb meie juurde ja ütleb, et teda on netis kiusatud. Siis me saame minna selle kiusaja profiilile ja kirjutada, et me teame, mida ta teeb, ja ta peab selle lõpetama, vastasel juhul kirjutatakse talle väärteoprotokoll.

Tavaliselt on selle peale kiusamine lõpetatud. On erakordne, et noored kannatajad võtavad ise otse politseiga ühendust. See näitab, et noortel on tõepoolest mugavam ja julgem politseiga veebis suhelda.“ Vabal ajal teeb Andero ekstreemsporti. Tema süda kuulub juba mitu aastat parkour’ile. „Parkour on liikumiskunst, et leida kiiremat teed punktist A punkti B, ületades kõiki teele jäävaid takistusi,“ selgitab Ande-

ro. Parkour’i harrastatakse linnamaastikul, liikudes üle kõikvõimalike takistuste (treppide, seinte, käsipuude) otse ja kiiresti. „Miks minna trepist, kui saab minna üles ka seinast?“ muigab Andero, kes harrastab parkour’i Ihaste metsa vahel. Parkour’i seostatakse Andero sõnul sageli niisama hüppamise ja kargamisega, kuid tegelikult on asjal sügavam mõte. Esiteks annab see korraliku füüsise, sest näppude ja varvastega seina küljes rippumine haarab kaasa viimasegi lihasrühma.

Teiseks õpetab parkour takistusi ületama ja seda mitte ainult füüsiliselt. „Traceuri’id ehk need, kes tegelevad parkour’iga, õpivad ka vaimseid takistusi kergemini lahendama. Meie mõtleme – ahaa, takistus! Kuidas ma sellest üle saan?“ hõõrub Andero käsi. Mõttetuid riske traceur’id ei võta. Keha ja mõistust tuleb kuulata.

Kuigi vahel ütleb mõistus ei, aga keha jah. Kord hüppas Andero ehitusjärgus maja kolmandalt korruselt kõrgesse liivahunnikusse. „Üleval mõtlesin, et ükski terve mõistusega inimene ei hüppa kolmandalt korruselt alla; lennus mõtlesin, et oli nüüd seda jama vaja; liivahunnikus mõtlesin, et läheks teist korda veel,“ naerab Andero.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Soome netipolitseinik Tallinnas Eesti veebikonstaabli tutvustamisel 1. juunil lõi kaasa ka Soome netipolitseinik Marko Forss, kes rääkis pressikonverentsil Soome netipolitsei kogemusest. Tagasi Helsingis kirjutas Marko oma blogis Tallinna muljetest: „Lahe teisel poolel on juba mõnda aega planeeritud internetipolitsei algatamist. Soome virtuaalne politseirühm on olnud eestlastele abiks oma kogemuse jagamisega. 1. juunil toimus Tallinnas pressikonverents, kus tutvustati internetipolitseid, ja minagi sain rääkida Soome internetipolitsei tööst. Eesti esimeseks internetipolitseinikuks valiti Andero Sepp ning tundub, et valik on õnnestunud.

Meedias võeti Andero vastu samamoodi nagu Soomes – küsiti, kas politsei hakkab netis inimeste järele luurama.

Pressikonverentsi järel käisin Põhja Prefektuuri juhtimiskeskuses, mis näis toimivat üldjoontes samamoodi nagu Soomes. Ka eestlased on suundumas

ühtsele hädaabinumbrile. Käisin tutvumas ka soomlaste esikümnese kuuluva hotelliga – Tallinna kesklinna politseijaoskonnaga ;) Eesti kolleegidel on jaoskonnas päris head töötingimused, sest maja on üsna uus.

Imestan, kui suured on Soome ja Eesti politseinike palkade erinevused. Andero rääkis, et patrullpolitseiniku tavaline netopalk on umbes 600-700 eurot. Üürid ja muud kulud on Eestis kindlasti väiksemad, aga palk on siiski nõrk.

Tagasisõit koju oli samuti huvitav. Sadamas läksid ühed mehed kaklema, aga ime küll – nad ei olnud soomlased. Laeval nägin meest, kes laulis kõikidele lähenevatele naistele armastuslaule, kuid tema õnnestumisprotsent ei tundunud suur.

Lõppkokkuvõttes oli reis hea ja jään huviga ootama, kuidas Eesti netipolitsei tööle hakkab. Loodan edaspidigi Anderoga koostööd teha.“

Soome netipolitseinik Marko „Fobba“ Forss ja Andero tutvustasid pressikonverentsil veebikonstaabli tööd.

9

MÕTE

Sõjaväelised auastmed, nende päritolu ja mõte

1. jaanuaril 2010 loodi ühendasutus Politsei- ja Piirivalveamet, kus ühendati politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet. Piltlikult öeldes ühinesid militaarne (piirivalve), vähem militaarne (politsei) ning tsiviilorganisatsioon (kodakondsus- ja migratsiooniamet).

P

PA loomisega võeti üle ka põhiliselt militaarstruktuurides kasutavad auastmenimetused, kuid seda oma parandustega – leitnandist allapoole jäeti nn politseilised nimetused. Nagu ikka on reformide puhul kannatajaid, mida juhtkond on püüdnud „tasaarveldada“. Kõik ergutustega ehk ülendustega seotud artiklid jne, mis on loetavad siseveebis, on olnud suurima kommentaaride arvuga. Kommentaare lugedes on jäänud mulje, et mitte kõik arvamuse avaldajad ei ole mõistnud auastme/teenistusastme (heal lapsel mitu nime) olemust ega mõtet. Sellest tulenevalt tundsingi vajadust allpool olev kirjatükk paberile panna ning avaldada oma teadmisi ja arusaamist auastmetest, nende päritolust ning mõttest.

Ohvitseri auaste nagu iga teinegi sõjaväeline auaste ei ole tiitel ega ka aunimetus (nagu teeneline sportlane, rahvakunstnik jne), mida antakse tegelike või kujuteldavate teenete eest.

Auaste näitab kandja nn kutseoskust (nagu nõukogude ajal 2. klassi autojuht, 5. kategooria lukksepp või praegune piirivalveametnik). Kui me näeme majoripagunitega inimest, tähendab see, et inimesel on kutseoskus, haridus, teenistuskogemus ning teadmised, mis lubavad tal juhtida pataljoni (on selge, et lennuväemajor ei suuda juhtida pa-

10

taljoni, kuid ta on võimeline juhtima oma valdkonnas pataljoniga võrdsustatud üksust). Majori auastme saab ta aga alles siis, kui ta juhib mingi aja pataljoni ja tõestab oma võimet täita pataljoni komandöri kohustusi. Igale ametikohale vastab kindlaksmääratud sõjaväeline auaste, näiteks vastab kompanii ülema ametikohale kapteni auaste. See tähendab, et kompanii ülema ametikohale saab määrata kapteni auastmes või madalama auastmega ohvitseri. Kui juhtkond veendub, et ohvitser saab hakkama kompanii ülema kohustustega, siis taotletakse talle kapteni auaste, kuid seda vaid tingimusel, kui eelmisest auastme andmisest on möödunud vähemalt kolm–neli aastat. Aga majori auastet kompanii ülemal saada pole võimalik. Majori saamiseks peab ta määrama vähemalt pataljoni ülema asetäitja ametikohale. Kompanii ülemaid on pataljonis kolm–neli, asetäitjaid aga üks!

Sõjaväelised ametikohad Peeter I ajal See tähendab, et sõjaväes on pidev konkurents ning järgmise auastme saab ainult üks kolme–nelja ohvitseri hulgast. Teisiti öeldes rühivad „kõrgustesse“ kõige võimekamad ja paremad (siin pole mõtet rääkida kõvertee-

dest ega onupojapoliitikast, mis ei ole kasuks ei sõjaväele ega ka tsiviilorganisatsioonile).

Kuid mitte alati ei olnud auastme ja ametikoha mõiste eraldatud. Näiteks Vene tsaari Peeter I ajal auastmeid ei olnudki. Need, mida meie oleme harjunud mõistma kui auastmeid (polkovnik, kapten, seersant), olid noil aegadel kui konkreetsed sõjaväelised ametikohad. Nii nimetati kapraliks sõjaväelast, kes juhtis nn jagu/poolrühma (20–25 meest), seersant kontrollis kapteni käskude täitmist ning kapten käsutas ka tollal umbes 100-mehelist üksust. Kaptenit abistasid kaks–kolm porutšikut (venekeelsest väljendist „офицер для поручений“, meie mõistes vahest leitnant). Major (hollandi keelest tõlkides „vanem“) oli polgu vanem ohvitser, kes jälgis teiste ohvitseride teenistusülesannete täitmist.

Selliseid mõisteid nagu pataljoni ülem/ komandör, kompanii ülem/komandör jne ei olnud tol ajal olemaski.

Alles 19. sajandi alguseks on lõplikult kindlaks määratud auastme ja ametikoha mõiste: auaste – ametikoha kvalifikatsioon, ohvitseri oskus käsutada, juhtida kompaniid, pataljoni, rügementi jne, õigus teenida teatud ametikohtadel; ametikoht – ohvitserile pandud kohustused konkreetse üksuse käsutamiseks/juhtimiseks.

MÕTE

Olukord nagu Nõukogude armees 1935. aastal Niiviisi on auastmete süsteem kujunenud ja kuna terve maailm kasutab seda süsteemi, on see ennast õigustanud. Paraku meenutab meil kasutusel olev süsteem olukorda Nõukogude armees 1935. aastal. Meil on leitnandid ja kaptenid ning on ka konstaablid ja komissarid. Nüüd on koht, kus paljud lugejad hüüatavad: „Aga te ise (piiri-

Sõjaväes on pidev konkurents ning järgmise auastme saab ainult üks kolme–nelja ohvitseri hulgast. Teisiti öeldes rühivad „kõrgustesse“ kõige võimekamad ja paremad. valvurid) tahtsite auastmeid!“ Meie tahtsime korrastatud ja selget süsteemi, mida toetab nii väljaõppe- kui ka selgelt arusaadav karjäärisüsteem. Ka väljaõppesüsteem on meil teistmoodi kui mujal maailmas. Mujal maailmas tulevad leitnandid teenistusse kõrgharidusega ja sõjakoolidest. Meil praegu kehtiva süsteemi järgi saab erialase kõrgharidusega lõpetanud politseiametnik (kes on saanud juhtimis- ja planeerimiskoolitust/-teadmisi) isiklikuks teenistusastmeks vanemkonstaabli ehk militaarmõistes allohvitseri auastme. Alles 12 aasta pärast on tal võimalus tubli teenistuse korral saada leitnandi teenistusaste. 12 aastat ei näita kõrgharidusega politseiametniku teenistusaste tema kõrgkoolist saadud teadmisi. Vähemalt minu põlvkonna ja ka nooremate jaoks (kohustusliku ajateenistuse läbinutele) seostub leitnant ohvitseri auastmega ning esimese auastmega, kus on kohustuslik kõrgharidus. Miks küll püüab organisatsioon näidata oma töötajate teadmisi/ oskusi/väljaõpet kehvemas valguses, kui see tegelikkuses on?

Kuigi artikli mõte oli kirjutada auastmete ajaloolisest kujunemisest, pidasin siiski vajalikuks tuua artikli lõpuosas esile mõne teenistusastmete süsteemiga seotud mure (mis on võib-olla tingitud info puudusest, kuid siis on vaja sellest rääkida) ning seda mitte ainult kui 20 aas-

tat organisatsioonis töötanuna, vaid ka keskkooli eelviimases klassis käiva noormehe vanemana. Millega motiveerida väga headele hinnetele õppivat noormeest valima oma vanemate elukutset? Kas võimalusega saada peale kõrghariduse omandamist tööle piirile (kodust ja tulevasest perest kaugele) ja 600-eurose palga peale? Kaitseväe sõjakooli lõpetanu on näiteks 12 aasta pärast juba majori auastmes ning juhib pataljoni (probleemideta teenistuse ja hea õnne korral), meil – leitnandi teenistusastmes ja … Milline neist julgeolekut tagavatest elukutsetest noore inimese jaoks siis atraktiivsem on?

Kalev Sarapu Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna arendusbüroo infovaradetalituse juht, piirivalvemajor

Foto: Kaja Ventsel

Säärane ajalooliselt kujunenud mõistete jaotus on väga mugav. Ohvitseri auastme järgi on lihtne kindlaks teha tema teadmisi, võimeid ja teenistuslikku kogemust ning võimalik piisavalt täpselt määrata mingile ametikohale sobivust. Järjekordse auastme andmine ohvitserile on märk, et juhtkond tunnistab tema võimet täita kindlaksmääratud ametikoha ülesandeid.

Eri riikides on sõjaväeasjades võhikud riigijuhid püüdnud palju kordi loobuda sõjaväelisest auastmete süsteemist. Nii oli Hiinas kultuurirevolutsiooni ajal ja ka Venemaal peale revolutsiooni. Punaarmeed luues loobusid bolševikud demonstratiivselt auastmetest „kui ebavõrdsuse sümbolitest ekspluataatorlike klasside ja töörahva vahel“. Kuid juba 1919. aastal tulid käistele eraldusmärgid, tõsi küll, esialgu ainult ametikoha märgid. 1935. aastal tuldi tagasi personaalsete auastme juurde, kuigi ainult noorem- ja vanemohvitseride puhul.

Allohvitseride ja kõrgemate ohvitseride auastmed olid veel kuni 1940. aastani maskeeritud ametikoha nimetusega („помкомвзвода“, „отделенный командир“, „комдив“, „комбриг“, „комкор“). Bolševike vihatud üldmõiste/sõna „ohvitser“ tuli tagasi alles 1942.-43. aastal.

Ka teiste riikide armeedes oli protsess lahutada auastme mõiste ametikoha mõistest pikk ja vaevaline. Näiteks jäigi see protsess Saksa Wermachtis (1935–1945) reakoosseisu mõistes lõpetamata. Kaugeltki kõik ei tea, et Wermachtis ei olnud säärast auastet nagu reamees. Sõna „Der Soldat“ käis kõigi sõjaväelaste kohta, aga reakoosseisu sõdureid nimetati nende ametikohtade järgi. Näiteks nimetati luures reakoosseisu sõdurit jäägriks, jalaväes Grenadier, Kanonier, Funker jne.

11

PERSOON

Põlva teeninduse juhtijanna Ülle Kullamaa on juhtinud peagu 22 aastat kodakondsus- ja migratsioonibüroo Põlva teeninduse kollektiivi tööd. Algul õigusteaduskonda pürgivast naisest sai juhuse läbi passilaua töötaja, keda teatakse hea suhtleja ning sihikindla ülemusena.

12

ürgses looduses, tuli tihtilugu käsi külge lüüa mitmesugustele maatöödele – korjati marju, heinaajal sõtkuti heina otsas. „Ainumas, millega maatöödel hätta jäin, oli lehmalüps ja lambapügamine,“ tunnistab ta.

Edasi viis tütarlapse tee keskkooli, kus ta omandas kutsehariduse naiste üleriiete rätsepana. Uurin, et kui peaks minema Politsei- ja Piirivalveameti uueks välivormi disainikonkursiks, kas Ülle siis osaleks? „Oh, endale veel võin üht-teist teha, käsitöö kallal nokitseda, aga need kooliajal saadud oskused on juba minetatud,“ lausub ta tagasihoidlikult vastuseks.

Õigusteadusest sotsioloogiani Keskkoolidiplom näpus, tegi Ülle katsed Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.

Seda põhjusel, et Agatha Christie’ Hercule Poirot ja Georges Simenoni Maigret olid noorele naisele sügavat muljet avaldanud ning ühel hetkel soo-

Foto: Veiko Kahar

„K

as ma olen tõesti nii vana, et oma elu mälestusi juba praegu kokku pean korjama,“ imestab Ülle, miks just tema seekordse persooniloo sihtmärgiks on valitud. Ilmselt ei teadvusta ta, et pikaajaline tubli töö on juba praeguseks kõigi kõrvalseisjate tähelepanu pälvinud. Nimelt on Üllel õnnestunud olla tunnistaja ning kaasosaline kodakondsus- ja migratsioonibüroo Põlva teeninduse ehk vanamoeliselt öeldes passilaua ringkäigul Põlva politseimajast ringiga tagasi sinnasamma politseimajja. Et aga kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Ülle lapsepõlv möödus Põlvamaal noorema õe ja vanema täditütre seltsis. Ülle räägib, et oli vanematele hea võsuke, kuulekas ja rahulik laps. Siiski tegi see kolmepealine tüdrukutepunt üheskoos aeg-ajalt kõikvõimalikke lastetempe. „Ronisime puude otsa ja tõmbasime kord aialippide otsa kleidi puruks,“ kirjeldab ta seiku lapsepõlvest. Et lapsed kasvatati üles maal,

Üllele meeldib teisi aidata – on ju klienditeeninduski teiste abistamine.

PERSOON

Teised Üllest Õppisime Üllega koos Tallina Miilitsakoolis 1988. aastal. Iseloomustuseks ütlen, et Ülle on hea suhtleja, oskab inimesi kuulata, on avara silmaringiga ning meeldiv inimene.

Tööl on ta põhjalik, sihikindel ja kaalutlev, oskab teeninduse vanemana langetada õigeid otsuseid ning temaga on väga hea koostööd teha.

Tarmo Stokkeby Põlva politseijaoskonna juht Ülle on väga põhjalik inimene. Kui mina libistan uuest seadusest tihtipeale lihtsalt silmadega üle lootuses põhjalikumalt tutvuda, kui kiire aeg üle läheb, siis teeb Ülle sellised asjad endale kohe selgeks. Vahel tundub ta pisut pedantne olevat, kuid ta seisab alati õigete asjade eest. Sihikindlus on üks teda iseloomustav omadus. Üksikvanemana ei olnud tal kerge tütre kasvatamise kõrvalt ülikoolis õppida. Väljaspool tööd on ta aktiivselt osalenud kõigil büroo üritustel. Temaga võiksin julgelt luurele minna, ta ei vea kaaslast alt.

August 1992 – esimeste Eesti Vabariigi passide trükkimine

Ülle Kullamaa Sündinud 6. märtsil 1966 Põlvas Haridus: TÜ sotsiaalteaduskond, sotsioloogia, kõrvaleriala politoloogia Töökäik: liiklusinspektor, alaealiste asjade inspektor, Põlva passilaud, KMA, Lõuna Prefektuur Hobid: reisimine, toiduvalmistamine, käsitöö

13

Foto: ERAKOGU

Helgi Laanemaa KMB Tartu teenindusnõunik

Foto: ERAKOGU

Foto: Veiko Kahar

PERSOON

Pille ja Ülle tööpostil, Rainil oli puhkepäev.

vis ta isegi põhjaliku täpsusega järele uurida, kuidas see mõrva lahendamine ja uurijaamet täpselt teoorias-praktikas välja näeb. Innuka õpiplaani vastu astus aga oma sammu saatus – Üllet ei võetud kahjuks õigusteaduskonna üliõpilaste ridadesse.

Mõne aasta hinge tõmmanuna otsustas Ülle astuda TÜ sotsioloogia erialale. Seekord läks õnneks ning oma eriala kõrvalt sai ta lisaks nuusutada mõningaid õigusteaduskonna õppeaineid. „Tagantjärele rõõmu või siis pisikese pettumusega sain nentida, et mulle see õigusteadus kohe üldse ei istu, mistõttu olin rahul, et lõppkokkuvõttes sotsioloogia kasuks otsustasin,“ põhjendab Ülle. Sotsioloogia olla tema sõnul just nagu universaalaine, kus kõigest elu puudutavast midagi ühekorraga teada saab. Eriliseks lemmikuks õpingute kestel kujunes Üllele filosoofia.

Pärin seepeale, kas õppinud mõtteteadlase tõttu ka Põlva teeninduses teinekord pikad väitlused ja tulised arutelud maha peetakse. „Tegelikult meeldib mulle enam kuulata, sest suur jutupaunik ma ei olegi. Kuulan osalised ära ja alles siis otsustan, mis saab edasi. Erimeelsuste korral keegi meist jalgu ei trambi ning saame üksmeelele ka ilma pikkade filosoofiliste aruteluringideta või mis veel hullem – rusikavõistlusteta,“ selgitab Ülle.

Passilauas on Ülle karjäär olnud praeguseks juba 22 aasta pikkune.

Hoolimata erialastest õpingutest rät-

14

Ülle koos tütre Lembega Tornimäe tornis

Meeleolukamatest seikadest meenutavad Ülle ja Pille üheskoos, et kunagi, kui passilauas täideti sisse- ja väljakirjutuslehti, avastati ankeetide seast ühe naljanina vastused.

Rahvus: setu Haridus: paras Sugu: võimeline sepa ja sotsioloogina oli puhas juhus see, mis Ülle Põlva passilauda toona tööle tõi. „Selgus, et passilauas oli töökoht vaba ning sain pakkumise nende kollektiiviga liituda. Ja nii ta läkski,“ selgitab Ülle tööleasumise tagamaid.

Enne seda jõudis Ülle kätt harjutada liiklusjärelevalve inspektori ja alaealiste asjade inspektorina. Noorena ei unistanud Ülle teps mitte töökohast passilauas. Ta mängis ühes õega hoopis õpilast-õpetajat ning kumbki nägi vaimusilmas endal tulevikuski just seesugust pedagoogiametit.

Ülle kaks kirge: teiste abistamine ja reisimine Ülle deviisiks elus on lihtsalt öeldes teiste abistamine. „Tegelikult on ka

minu töö, klienditeenindus, ju teiste abistamine. Aga enam pean silmas erinevate MTÜde all tegutsemist, mis seisavad head erivajadustega inimeste heaolu ja õiguste eest,“ räägib ta. Ülle tegutseb südamega nii Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu kui ka Eesti Reumaliidu heaks. Üheks oma suurimaks kireks peab Ülle reisimist: „Eestis on peaaegu kõik kohad läbi käidud.

Prangli, Ruhnu, Häädemeeste-Ikla kant ja Soomaa on veel nägemata,“ loetleb ta üles avastamata sihtpunkte, ent kindel plaan on sinnagi oma jalajälg jätta. Reisipisiku sai Ülle oma kaaslaselt, keda kahjuks enam meie hulgas ei ole. Temaga koos võttis ta ette nii mõnegi ekstreemse retke, näiteks jalgsimatka ümber Kihnu saare.

Reisiretkedel on Üllele lahutamatu kaaslane tema 15aastane tütar Lembe, kellega püütakse vähemalt kord aastas üle piiri välismaad avastama minna. „Eelmisel aastal jõudsime Kreetale, aga kaugeim punkt on senini olnud Türgi,“ jutustab Ülle. Seesuguste välismaaretkede eesmärk ei ole Ülle sõnul leida lähim palmipuu, mille alla lihtsalt siruli visata. Siht on hoopis nautida pisukest kultuurišokki igal mandril, eriti tunneb Ülle huvi vanaaegse Euroopa kultuuri vastu.

Tütrest rääkides vaatab Ülle emaliku uhke pilguga kaugusesse. Kõneleb, et Lembe on vägagi tubli tüdruk, kes armastab loodusteadusi, käib aktiivselt olümpiaadidel, on noppinud mitu esikohta maakondlikel jõuproovidel

Foto: ERAKOGU

PERSOON

Ülle koos töökaaslastega KMA Lõuna Regionaalosakonnast 2009. aastal Koiva jõel

ning sai hiljaaegu käe valgeks ka vabariiklikul olümpiaadil.

Põlva teeninduse kirju kollektiiv Ülle kõrval töötavad Põlva teeninduses Pille Rüga ja Rain Oberg. Üllega koos moodustavad nad kolmiku, keda võib väljateenitult nimetada pikaajaliseks tuumikuks ja igati toredaks meeskonnaks, mille iga liige sobib teistega omavahel ideaalselt koos töötama. Peagu 20 aastat Põlva teeninduses töötanud Pillet nimetatakse koosseisus „Põlva passilaua ainukeseks vanaemaks“. Ta on kärme ja tegus, ei teata sedagi, kuskohast ta täpselt kogu oma energia võtab ning miks tal kogu aeg jutt nõnda soravalt jookseb. Pealekauba tegutseb ta töövälisel ajal tihtilugu aias, võimleb, teeb aeroobikat ning käsitööd.

Ligikaudu 15aastase staažiga Raini peetakse seevastu rahuks endaks, kes suudab vajaduse korral end kõigest ümbritsevast kisast-kärast hetkega välja lülitada. Peale selle olla Rain suur idamaade austaja, kes väisas hiljuti seljakotireisijana Kambodžat, sõidab vabal ajal rattaga ning mängib nüüd juba veteranide ridades kõrgtasemelist käsipalli.

Kolme põlvalast ühendab muuseas just käsipall. „Kuidas nii?“ olen imestunud. Selgub, et kuna Rain on käsipallimeeskonnas Serviti olnud aastaid aktiivne mängija, mitmel korral Eesti meistrikski kuulutatud, õnnestus me-

hel kolleegid tulihingeliste fännide sekka meelitada. „Kõik sai alguse sellest, kui Rain käsipallivõistlusi reklaamis ja meid spordihalli poodiumile kaasa elama kutsus. No eks me siis läksimegi!“ räägib Ülle, kuidas neist Pillega tõsimeelsed käsipallifännid said.

Passilaua rännakretk tagasi politseimajja Ülle räägib, et mõeldes tagasi Põlva teeninduse kolimisele, tuleb meelde kaks rahvatarkust: kõik ajaloos kordub ning kala otsib sügavamat ja inimene paremat. Nimelt valmis 1977. aastal Põlvas maja, kuhu kohalik politseijaoskond ja Põlva teenindus kolme kabinetti sisse kolisid. Aastal 1992 lahutati passilaud politseisüsteemist ning mõni aasta hiljem jäid olemasolevad ruumid nii klientidele kui ka seitsmele Põlva töötajale kitsaks. Seepärast kolis teenindus ümber linnaäärse maja kolmandale korrusele. „No kujutagem nüüd ette kolme Kodakondsus- ja Migratsiooniameti naistöötajat ratastoolis inimest trepist üles tarimas, et viimasele isikutunnistuse järelteenindus teha,“ räägib Ülle.

Et aastatega muutus töö sisu ja kasvasid nõuded teenindussaalidele, oli KMA peagi sunnitud taas klientide teenindamiseks sobivamaid ruume otsima.

Küllaltki pisikeses Põlva linnas pole see sugugi kerge ülesanne. 2007. aastal õnnestus kesklinnale siiski lähemale kolida ning nüüd juba väikese edumaaga – teisele korrusele. Ratastoolis inimesi

kitsa trepi tõttu teenindussaali tuua ei saanud, dokumente käidi kätte andmas esikorruse koridoris ja ka õues.

Nüüd, kui Põlva teenindus ringiga taas tagasi politseimajja jõudis, kusjuures esimesele korrusele, rõõmustab Ülle, et liikumispuudega inimesed vuravad vähese vaevaga uksest ratastooliga sisse. Tollasest kolmest kabinetist on nüüdseks järele jäänud küll ainult aknad, kuid uhke uus ja avar teenindussaal on nii klientidele kui ka töötajatele senistest parim lahendus.

Paljusid politseinikke, kes töötavad teenindusega sama katuse all, tunneb Ülle juba vanast ajast ning läbisaamine on igati hea. Seda kinnitab ka asjaolu, et Põlva teeninduse töötajad võtsid aktiivselt osa nii kohalike politseinike kui ka piirivalvurite korraldatud kalapüügivõistlustest. „Seltskond oli hea, kala siiski ei näkanud,“ tunnistab Ülle. Põlva teeninduse teine naistöötaja Pille lisab, et praegusel ajal on nende jaoks võimalused erinevatest asutusesisestest üritustest osa võtta küllaltki napid. „Käiks ja võtaks osa, aga personal on kahanenud ning enam pole selliseid võimalusi nagu varem – keegi peab ju tööd ka tegema,“ põhjendab ta kurbusega. Kokkuvõtteks arvutab Ülle ühes kolleegidega, et kui arvestada senist Põlva teeninduse kolimisstatistikat, siis enne kahtekümmet aastat nad küll ära ei koli. Elame, näeme!

Kerly Peitel Lõuna-Prefektuuri pressiesindaja

15

VÕTI

Fotod: Nelli Pello

Nüüdisaja piraatlus Kuigi Eestis pole piraatkauba levik ega müük massiline probleem, jagub politseil tegevust selleski vallas.

P

aljud kindlasti mäletavad Tallinnas tegutsenud piraatkauba pesaks olnud Kadaka turgu.

Kui Eestis on praeguseks suudetud sellised probleemkohad kõrvaldada, siis maailmas on piraatkauba müük väga suur probleem, jättes legaalse ettevõtluse ja autorid ilma summadest, mis võivad olla mitu korda suuremad Eesti riigi eelarvest.

Põhja Prefektuuri majanduskuritegude talituse juhi Rain Kuusi sõnul puuduvad Eestis võltskaubatehased. „Keegi võib ju kodus valgele särgile Nike’i logo peale panna, kuid seda ei saa käsitleda tootmisena,” lisab ta.

Maailmas toodavad võltskaupa suured tehased, kus kasutatakse valdavalt üliodavat tööjõudu, k.a lapsi. Eriti on see probleemiks Aasia riikides. Odav tööjõud ja maksude maksmata jätmine, samuti olematud kulud tootearendusele ning teised tegurid ongi põhjused, miks piraatkauba hind võrreldes originaaliga on mitu korda odavam. „Igaüks, kes seda ostab, peab teadma, et tegelikult toetab ta seeläbi rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust,”

16

räägib Kuus. Arvestama peab sedagi, et võltsitud kaupade tootmisel puudub täielikult kvaliteedikontroll. „Kui sa sööd kuskil Kopli keldris tehtud kondiitritooteid või ostad Balti Jaama turult Hiina põrandaaluses tehases toodetud võltsitud ravimeid või sigarette, läheb hästi, kui nende kaupade tarvitamisel pole tervisele mingit mõju,” lausub Kuus. „Reisilt naastes on näiteks vaja meeles pidada, et võltsitud ja piraatkaup on seaduse mõttes keelatud kaup, mille toimetamine üle Eesti riigipiiri on kuritegu ning karistatav kriminaalkorras, olenemata kauba kogusest.”

Partnerid Intellektuaalse omandi vastaseid kuritegusid menetledes teeb politsei koostööd erinevate asutuste esindajatega, nagu Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Patendiamet, Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakond, patendibürood, kaubamärkide esindused jne. „Need organisatsioonid teevad autoriõiguste kaitsel väga suure töö,” räägib Kuus. „Ilmselt ei saa öelda, et kõik partnerorganisatsioonid on meiega lõpuni rahul, kuivõrd piiratud ressursside tingimustes peame ka meie tegema valikuid. Majanduspolitseil peab olema olukorrast ülevaade kõi-

VÕTI

Ka Eestis on paraku ettevõtjaid, kes teadvalt müüvad kaubamärke, mis ei ole originaaltooted.

Põhja Prefektuuri majanduskuritegude talituse erimenetleja Kati Jehe näitab Sadamamarketist kaasa võetud võltsimistunnustega pusasid. Kas tegemist on võltsitud kaubaga, ütleb kaubamärgi omanik.

gis intellektuaalse omandiga seotud valdkondades. Ta peab sekkuma kõige olulisemates probleemkohtades ning mõtestama oma tegevuse võtta ühelt poolt kurjategijad vastutusele juba toimepandud kuritegude eest ning teisest küljest anda sellega üldsusele selgeid signaale, et nii, nagu on riigi poolt kaitstav materiaalne vara, on seda ka intellektuaalomand – politsei tegeleb sellega ning kohtud mõistavad õigusrikkujaid süüdi.“ Kuusi väitel võib kinnitada, et tänu politsei pikaaegsele tööle selles valdkonnas on tegelik seis Eestis hea. Hoolimata sellest, et maailm on kõlavate tootemarkide võltsitud kaupa täis, tuleb Eestis tõsiselt vaeva näha, et seda osta. „Ka Eestis on paraku ettevõtjaid, kes teadvalt müüvad kaubamärke, mis ei ole originaaltooted. Üldjuhul me ei räägi siin väga kõlavatest maailma kaubamärkidest, aga näiteks hiljuti pidime suure kaubanduskeskuse ühest kauplusest peagu kogu seal müüdava kauba endaga kaasa võtma. Probleemsed kohad on ka Sadamamarket ja Merekeskus, mis on turistidele mõeldud. Vahelduva eduga ilmuvad letid võltsitud kaupa täis ning meie reageeringute järel kaob kaup jälle ära.”

Kui Itaalias saab süüdi mõista kauba ostjat, siis meil karistatakse müüjaid. „Eetiliselt on süüdi ka ostja, sest kui poleks turgu, puuduks ju pakkumine,” lisab Kuus. Küll on aga Eestis karistatav võltsitud kauba riiki sissetoomine ning Kuusi sõnul teeb toll siin väga head ja tänuväärset tööd. Tollipiiril konfiskeeritakse üsna suur osa keelatud kaupa, mis alati ei olegi suunatud Eesti turule, vaid on mõeldud siitkaudu Euroopasse viimiseks. Igat üksikut mütsi või püksipaari on muidugi raske tuvastada, möönab Kuus.

Kui võltsitud kaup avastatakse, tuleb ühendust võtta kaubamärgi omanikuga, kes ütleb, kas tegemist on nende toodangu võltsinguga või mitte. „Kui kaubamärkide omanikud ei ole huvi-

17

VÕTI

Piraatkaupade menetlus sõltub suuresti kaubamärgi esindaja koostöösoovist, kinnitab Kati Jehe.

tatud konkreetses asjas koostöö tegemisest, siis meile tähendab see kohe probleemset menetlust,” ütleb Kuus.

Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse erimenetlejal Kati Jehel, kelle kanda on intellektuaalse omandi vastased kuriteod Põhja Prefektuuri teenindusterritooriumil aastaid olnud, on näide varasemast ajast, mil ta võttis müüjalt ära viis ilmselgete võltsimistunnustega nokkmütsi. „Võtsime kaubamärgi omanikuga ühendust, kes vastas, et sääraste pisikeste koguste puhul ei ole majanduslikult kasulik hakata tegema ekspertiisi õigusrikkumise tuvastamiseks, ning mütsid tuli müüjale tagastada. Politseil puudub pädevus anda hinnangut, kas tegemist on võltsitud kaubaga või piraatkoopiaga.“

Kolm liiki Intellektuaalne omand tähendab laias mõistes õigusi inimese loometöö tulemustele. Neid on kolm liiki: autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed); autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ning Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijatele); tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituse topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).

Autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi reguleerib autoriõiguse seadus.

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunstivõi teadusteose autoril teose loomisega. Autoril tekib oma loodud teose suhtes hulk isiklikke ja varalisi õigusi ning üldjuhul on teose igasuguseks kasutamiseks vaja autori luba. Autoriõigus on tähtajaline (üldjuhul autori eluiga + 70 aastat). Autoriõigusega kaasnevad õigused on sarnaselt autoriõigusega intellektuaalse omandi alaliigiks ning nendega kaitstakse teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigusi.

Ettevõtjatele tuntum omandi liik on kaubamärk. See on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba tähistamiseks, et eristada seda konkurentide kaupadest.

Kaubamärkide kaitset korraldatakse kaubamärgiseaduse alusel. Patendiga kaitstakse spetsiifilist lahendust mingi

18

VÕTI

toote valmistamisel. Üks toode võib sisaldada mitut patenditavat leiutist. Leiutis võib olla kaitstud ka kasuliku mudeliga. Eestis on kasutusel patendiseadus ning kasuliku mudeli seadus. Tööstusdisainilahendus on aga toote tasapinnalise või ruumilise väliskujunduse kaitseks.

Kaitstav toode võib olla nii kangamuster kui ka mobiiltelefoni korpuse kuju. Tööstusdisaini kaitse toimub Eestis tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. Kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse kasutamise puhul on kõige rohkem probleeme olnud NOKIA telefonide korpuste võltsimisega.

2009. aasta suvel peeti Eestis kinni kolm itaallast, kes väidetavalt müüsid Armani kaubamärgiga rõivaid. Pärast avalikkuse teavitamist pöördus politsei poole üle 20 kannatanu, kellest vähesed tundsid fotode järgi neid petnud kelmid ära. Hiljem selgus, et tegemist ei ole Armani Collezioni kaubamärgiga toodetega, vaid rõivaesemete tähistusega A Collezioni, mis ei ole Giorgio Armani kaubamärk. Kuna kaubamärgi omaniku ainuõigust ei rikutud, mõisteti itaallased süüdi kelmuses, mitte võltsitud kaubaga kauplemises.

Kannatanutele tuli tekitatud kahju hüvitada, kuid äravõetud rõivaesemed pidi neile tagastama. Jääb loota, et mõnes teises riigis neid Armani toodetena maha ei müüdud. „Harjumaal igatahes rohkem nende kohta infot ei ole olnud,” lisab Kati Jehe. Läinud aasta lõpus üritas kaks rumeenlast leida võltsitud Stihli mootorsaagidele uut omanikku. Saagidest jäid nad ilma ning rahalise karistuse said veel lisaks.

Reaalne karistus 2010. aasta huvitavam ja töömahukam oli Kati Jehe jaoks romaani autori pärijate varaliste õiguste rikkumise juhtumi menetlemine. Nimelt trükiti ja pandi müüki 5000 eksemplari Silver Anniko raamatut „Rusikad“, milleks aga eelnevalt ei taotletud luba autori pärijatelt. Terves Eestis õnnestus kätte saada 4760 eksemplari. „Kahjuks ei pingutanud ettevõtte esindaja piisa-

Intellektuaalne omand tähendab laias mõistes õigusi inimese loometöö tulemustele. valt, et välja selgitada autori pärijad ning paluda neilt luba romaani kordustrüki avaldamiseks. Tänapäeval on võrdlemisi lihtne leida isikuid Google’i abil. Esimese otsinguga leidsin ise kohe kolm pärijat,“ selgitab Jehe. Õnneks sujus kriminaalmenetluse jooksul koostöö erinevate isikute ja asutustega, et saada kätte juba erinevatesse Eesti kauplustesse ja raamatukogudesse laiali saadetud romaani eksemplarid. Kaupmehed olid õnnetud, sest jõulude-eelsel ajal on raamatud väga ostetud kaup.

Seaduserikkuja on oma karistuse saanud, pärijatele on kahjud välja mõistetud ning raamatud hävitatakse.

Läheb internetti Kui varasematel aegadel sai rääkida piraatplaatide valmistamisest ja levitamisest erinevatel interneti kodulehtedel ning ajalehtede veergudel müügikuulutuste kaudu, siis nüüdseks on see tegevus kolinud üha rohkem internetti. Nagu kõik teavad, et ka sisaliku tee jätab kivile jälje, saab sellegi tegevuse kindlaks teha IP-aadresside või registreerimisel antud andmete järgi. Internetti laetakse mänge, muusikat ning filme. Faili üleslaadimine on võrdne piraatkoopia tegemisega.

Selle aasta algul on prokuratuuri kohtueelse menetluse kokkuvõttega

kriminaalasi, kus noormees tellis endale virtuaalserveri. Ta hakkas sinna üles laadima eesti artistide muusikat esialgu ainult enda tarbeks, hiljem juba serveri külastajate soovide põhjal.

Kokku jõudis ta üles laadida 4049 muusikafaili. Sama isik laadis muusikat üles ka tuntud torrentfailide veebilehele piratebay. org.

Torrentite abil failide allalaadimisega samal ajal jagatakse sedasama faili teistele, mist ongi piraatkoopia valmistamine ja kriminaalkorras karistatav tegu. Suund on, et vastutusele võetakse esimene faili üleslaadija.

Muusika esitamine Omaette kuritegu on autori või autoriõigusega kaitstud teose avalik esitamine ärilisel eesmärgil, näiteks kontsertide korraldamine ilma Eesti Autorite Ühinguga lepingut sõlmimata, muusika mängimine ööklubis või kaupluses või foto kasutamine reklaamis ilma autori loata.

Kontserdi puhul, samuti muusika esitamisel ööklubides, kauplustes ning toitlustuskohtades on oluline tuvastada kas või ühe autoriõigusega kaitstud teose esitamine. „Iga kriminaalasja menetlus on erinev, kuigi kõrvalseisjale võib tunduda, et kõik nad on sarnased ning lahendamine tundub imelihtne,” lisab Jehe. Viimase kolme aasta jooksul on sagenenud, et konkurendid kopeerivad ettevõtete kodulehti. On ka juhtumeid, kus kodulehe autorile on jäetud tasumata, kodulehte juba kasutatakse, kuid autoriõigused ei ole üle läinud kodulehe tellijale jne. Muusikaplaatide ja filmide puhul on olnud juhtumeid, kus neid on ostetud justkui ametlikult välismaalt, kuid nad on siiski osutunud ekspertide hinnangul piraatkoopiateks. Viimase kolme aastaga on Põhja Prefektuuri menetletud kriminaalasjades konfiskeeritud 4800 raamatut, 6500 plaati, 1962 erinevat riideeset, 5 mootorsaagi, 1 akudrell, 15 arvutit, televiisor, DVD-mängija jne.

Tiit Efert Profimeedia

19

Foto: SCANPIX

INTERVJUU

Ken-

„Iga töötaja „Minu soov on lihvida Politsei- ja Piirivalveameti töö algusjärgus tekkinud konarusi, et töötajate töötingimused paraneksid ja nende motivatsioon kasvaks,“ kinnitab siseminister Ken-Marti Vaher.

Teema number üks, mis huvitab kõiki PPA töötajaid, on sisejulgeoleku valdkonna rahastamine ja meie personalieelarve. Millal on lootust, et politseinike palgad tagatakse stabiilselt vajaliku eelarverahaga? Millal saadakse tagasi 2009. aastal palgast kaotatud 8%?

Kahtlusteta seisan siseministrina kogu siseturvalisuse valdkonna arengu ja selle eest, et valdkonna eelarvevõimalused muutuksid paremaks.

Ministrina ei tee ma ametite juhtidele ettekirjutusi sisulises juhtimistöös, kuigi masupäevade kohta arvan, et need peavad kaduma. Olulisim on, et siseturvalisuse valdkonna töötajad oleksid motiveeritud ning meie hea väljaõppe ja kogemustega meeskond püsiks. 2012. aasta riigieelarve koostamine on alles algusjärgus. Eesti ei ole veel üle saanud majanduskriisist, selle tagajärgi on endiselt tunda, kuid võimaluste tekkides saame ka rääkida, kas ja kuidas rahastamine muutub.

Siseministeerium on esitanud lisataotluse, lõplikult võtab parlament eelarve vastu sügisel.

On tekkimas olukord, kus ametnikud liiguvad erasektorisse, sest turg kasvab ja seal on paremad

20

INTERVJUU

-Marti Vaher: peab leidma motivatsiooni“ palgad. Kuidas peaks PPA töötaja leidma motivatsiooni, et oodata ära majandusliku tõusu tulemused riigisektoris?

Usun, et erasektor ei ole teie väidetega päriselt nõus. Politsei- ja Piirivalveameti juhtkond tegi omal ajal olusid arvestades nutika otsuse, rõhus koondamise asemel kollegiaalsustundele ning kehtestas masupäevad. Riigisektori paremat seisu ilmestavad ka Statistikaameti andmed, et majandussurutise ühel kriitilisemal ajal, 2009. aastal, oli palgatöötajaid erasektoris 13,4% ja avalikus sektoris 3,5% vähem kui aasta varem. Iga töötaja peab leidma oma töö tegemiseks motivatsiooni. Kui inimene töötab ainult palga pärast, on tõenäoline, et ta liigub oma ametipostilt edasi. Sisejulgeoleku valdkonnas võiks ta leida aga teisigi motivaatoreid: teenida oma riiki, tagada kogukonna turvalisust, töötada üllama eesmärgi nimel.

Millised on teie eesmärgid siseministrina?

Siseministrina soovin, et inimesed tunneksid end Eestis järjest turvalisemalt. 20 aastaga on ühiskonna turvalisus märkimisväärselt paranenud.

Nüüd on vaja rohkem rõhku panna inimelude hoidmisele. Liiklussurmade stabiilne vähenemine on küll saavutatud, kuid sellest veel ei piisa. Arvan, et Eestiski võiks liiklusohutuses kasutusele võtta teiste edukate Euroopa Liidu riikide seisukoha: null hukkunut liikluses. Eesmärgid tuleb seada suured. Õnnetussurmade vähendamiseks tuleb muuta inimeste riskikäitumist.

Seetõttu on oluline panustada ennetustöösse. Järgnevatel aastatel peab meie võimekus õnnetussurmade ja süütegude ärahoidmisel veelgi kasvama. Siseministrina pean vajalikuks, et turvalisuse loomisse ning inimeste hoiakute ja käitumise muutmisse tu-

leks kaasa terve kogukond, et inimesed oleksid üksteise vastu tähelepanelikumad ja abivalmimad. Kogukonna aktiviseerimine on oluline osa ennetustööst. Lisaks tuleb märkimisväärselt suurendada võimekust seista vastu rahvusvahelisele ja ka riigisisesele organiseeritud kuritegevusele, nagu narkokuritegevus või korruptsioon.

Korruptsioonikuritegude avastamine on kahtlemata oluline, aga kas ei jää see tavainimese igapäevaelust liiga kaugele. Kas me ei peaks pöörama senisest hoopis rohkem tähelepanu vargustele?

Paljud sündmused jäävad meile kaugeks nii kaua, kuni me ei taju nende tegelikku mõju. Samuti võib meile esmapilgul kaugeks jääda Eesti teises otsas toime pandud tapmine. Teisest küljest saame kõik aru, kuidas see meid mõjutab – meie turvalisus saab kannatada. Kõik korruptsioonikuriteod õõnestavad riigi usaldusväärsust ning kahjustavad nii meie turvatunnet kui ka riigi julgeolekut ja majandust – nende mõju on üüratu.

Suurte juhtumite puhul, nagu maavahetusskandaal, ulatub maksumaksjale tekitatud kahju sadadesse miljonitesse eurodesse, mis võetakse ju kõigi meie rahakotist. Eeldan, et siin ei teki kellelgi küsimust, miks on korruptsiooniga tegelemine oluline. Samas ei ole ka vargused jäänud Eestis tähelepanu alt välja. 2008. aastal kriminaliseeris parlament taas süstemaatilised vargused, mis varem arvati väärteoks.

Vedasin toona seaduse muutmist ise õiguskomisjoni juhina.

Olete meedias öelnud, et märgatavalt peab kasvama iseseisva tegutsemisõigusega vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike hulk.

Mida see täpselt tähendab?

Vabatahtlike päästjate ja abipo-

litseinike kaasamine tähendab piltlikult öeldes, et võtame kogukonna liikmetelt kaenla alt kinni ja toome nad inimeste turvalisuse tagamises kaasa lööma. Vabatahtlike osakaalu tuleb suurendada, sest praegu on see Eestis veel märgatavalt väiksem kui muudes Euroopa riikides. Pealegi on selge, et politseinikud ning päästjad ei jõua Eesti igasse piirkonda. Meil on peaaegu 13 korda vähem inimesi kui näiteks Hollandis, kuigi meie territoorium on sama suur. Meil on kohti, kus elab ainult mõnikümmend inimest, kuid ka nende turvalisust tuleb tagada. On loomulik, et sellistes väikestes kogukondades tulevad appi aktiivsed elanikud, kes omakorda saavad tunda ennast seeläbi vajalike ja kasulike ühiskonna liikmetena. Eesti elanikke on liiga vähe, et kanda maksukoormust, mis tagaks riikliku komando ka väga väikeste kogukondade juures.

Ometi saame kõik koos aidata kaasa, et õnnetusi, kuritegusid ja tulekahjusid oleks vähem ning inimesed oleksid üksteise suhtes hoolivamad.

Kas teil on seoses PPAga mõni kindel mõte, mida kavatsete ellu viia?

Minu soov on lihvida Politsei- ja Piirivalveameti töö algusjärgus tekkinud konarusi, et töötajate töötingimused paraneksid ja nende motivatsioon kasvaks, ning muuta see äsja loodud organisatsioon õlitatult toimivaks asutuseks, millel oleks üha suurem mõju inimeste turvatunde suurendamisele.

Nii väikeses riigis nagu Eesti tuleb ära kasutada kõik võimalused, et meie elu muutuks paremaks ja turvalisemaks.

Töötame ühise eesmärgi nimel, võtame kampa ka sõbrad ja tuttavad ning anname oma panuse meie ühisesse tulevikku.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

21

SUVI

Fotod: Lääne Prefektuuri fotoklubi

Lääne-Eesti vetevalvurid

Lääne Prefektuuri haldusala omapära on suur mereala ning Eesti suurimad saared. Et veealal niisama hästi turvalisust tagada kui maismaal, on sealgi korda hoidmas omad sõidukid.

L

ääne Prefektuuril on kokku kümme alust: Ruhnu, Kärdla ja Roomassaare sadamas on üks mootorpaat, Pärnus on neid kaks; kaatrid paiknevad Sõru, Haapsalu, Dirhami ja Lehtma sadamas. Prefektuuri suurim alus on laev PVL-112 Valve. Laeva teenistust korraldab merevalvekeskus, kes saadab laeva vaja-

22

duse korral kogu Lääne Prefektuuri vastutusalasse jäävale merealale. Kõik veesõidukid on töös terve navigatsiooniperioodi, mis algab varakevadel peale jää minekut ja kestab täpselt nii kaua, kuni jää jälle talvel peale tungib, s.o tavapäraselt detsembri keskpaigani. Kui jää enam merel sõidukitel ujuda ei lase, tulevad Pärnu, Ruhnu, Roomassaare ja Kärdla paadid-kaatrid ära Pärnusse talvituma. Kui enne Politseija Piirivalveameti aega olid veepolitsei ülesanded korrakaitsjate õlul, siis uue ameti loomisel toimetati veekogudel ühiste jõududega ning alates tänavu maist juba piirivalvebüroo koosseisus.

Nii nagu maismaal on sõidukitel omad ülesanded, on need ka veekogudel. Maa- ja veepatrullide ülesanded on mõneti sarnased, kuid ometi ka erinevad. Vee peal on oma liiklus ja omad üritused ning korda ja turvalisust veepatrullid tagavadki. Küll kontrollitakse laevajuhtide ja aluste do-

Pärnu kordoni juht Janek Pinta näitab Pärnu veepolitsei haldusala.

SUVI

Tublist Meri-Liis 2st on saanud Pärnu veepolitsei maskott.

kumentatsiooni, laevajuhtide joovet, julgestatakse mitmesuguseid veeüritusi, millest Lääne-Eesti vetes puudust ei tule. Tegemist on sõudevõistluste, matkade ja regattide turvamisega ning käed lüüakse külge kõikvõimalikel ennetusüritustel, kus käiakse rääkimas vees ning vee peal valitsevatest seadustest ja ohtudest ning sageli demonstreeritakse, kuidas veepatrull tegutseb.

Suvel on aastatega üha populaarsemaks muutunud purjelaudurite ja lohesurfarite toimetamised ning mis seal salata, hätta satuvad sageli nemadki.

Vali tuul võib olla ühe spordiala suur õnn ja samas ka õnnetus ning veepolitsei alused sellistel puhkudel kiireimad päästjad.

Veeliiklejaid tabavad ka nn tavapärased ootamatused – kütuse tankimisel-varumisel on tehtud valearvestus, navigatsiooniseadmeid tabab rike, kaasas on vanad merekaardid või hakkab jukerdama mootor. Võimaluse

Tasub hoolikalt mõelda oma elu hinnale ning jätta kõrvale vabandused, nagu oleks päästevest ebamugav. korral abistab nendegi õnnetuste korral veepolitsei, kes teeb kindlaks, et inimeste elu ega tervis ohus ei oleks, aitab tellida puksiiriabi või lihtsalt nõustab. Hätta ei jäeta kedagi!

Suvepealinn, kuurortlinn ja merelinn Pärnu Pärnu veepolitsei haldusalaks on 2745 ruutkilomeetrit merd, lisaks jõgede territoorium. Suvepealinnas Pärnus on oma veepatrullaluseid kaks. Üks on valge ja väle Meri-Liis 2 ehk ametliku

nimega VLB-765, millest on saanud omamoodi Pärnu veepolitsei maskott.

Tuge pakub mootorpaat MP-36. Veepatrullid katavad Liivi lahte Eesti-Läti riigipiirist Iklast kuni Muristeni ning Pärnu lahte kuni Reiu jõe suudmeni.

Töö puuduse üle ei kurda keegi.

Olgu need iganädalased Pärnu jahtklubi Kolmapäevaringid, hooajalised regatid kevadel ja sügisel, sõude- või muidu üritused, Raudmehe valimine, Eesti meistrivõistluste etapp või Pärnu sadama akvatooriumis skuutrite jälgimine, ikka võib näha üht või teist Pärnu veepolitsei kaatrit sündmustel silma peal hoidmas. Koostööd tehakse ka Keskkonnainspektsiooniga, kellega ühiselt kalurite tegemisi vaadeldakse.

Pärnu kordoni juht Janek Pinta tõdeb, et suvepealinna veeala on tõesti päris suur ning rannajoone pikkus küünib siin 242 kilomeetrini. „Meil on 46,95 km merepiiri oma naabri Läti Vabariigiga,” ütleb Pinta. Ta räägib ka

23

SUVI

Kuivlastilaev Navita ootab Dimo Oriehovit dokumendikontrolli.

Päike, politsei ja kajakas – see on Pärnu.

Pärnu jõgi on üks veepolitsei tööpiirkondi.

veepolitsei töökorraldusest: „Veepatrullid on väljas igal nädalavahetusel, sest siis on veeliiklus Pärnu lahel ja jõel aktiivseim ning toimub ka üksjagu üritusi.“ Vähemalt kord kahe nädala jooksul teeb veepatrull kontrollringi Pärnust Ikla poole ning Kihnu juures.

Kordoni juht toonitab, et kindlasti on vaatluse all päästevestide kasutus. Päästevestide kasutamist seadus küll otseselt ei nõua, kuid teades selle päästevahendi olulisust ja elupäästvat otstarvet, ei väsi ükski ametnik seda kontrollitavatele meelde tuletada.

Tundub võhikulegi loogiline, et korrektselt kinnitatud päästevest tagab turvalisema sõidu ning vette kukkudes hoiab see abivajajat vee peal ja teeb päästjatele kergemini märgatavaks.

Lahtiselt seljas olevast päästevahendist seevastu abi loota ei maksa. Seega tasub hoolikalt mõelda oma elu hinnale ning jätta kõrvale vabandused, nagu oleks vest ebamugav, segab tegutsemist ja jätab võib-olla päevitamisel ebasobivad randid.

Töine nädalavahetus Kui maismaa patrullidel ja toimkondadel on kindlad koosseisud, siis veepatrullis ollakse graafiku alusel. Loo kirjutamise päeval satub patrullis olema Pärnu kordoni vanempiirivalvur Dimo Oriehov. Üks tavapärane nädalavahetus satub Dimol olema õige töine: tu-

24

SUVI

Veepolitsei kaater näitab purjetajatele mõeldud koolitusel, kuidas hättasattunuid päästa.

leb kontrollida kuut–seitset sadamasse sisenevat kuivlastilaeva, osaleda uute purjetajate koolitusel Pärnu jahisadamas ning hoida silma peal tavapärasel veeliiklusel. Ühel reedeõhtul vajas arstiabi Kihnus väike nelja-aastane poiss, kes oli õnnetult kukkunud ja tuli saarelt mandrile tuua. Nii sai Dimo kaatriga Kihnuski ära käia.

Mis puutub laevade kontrollimisse, siis oleks näiteks ühe Pärnu sadamasse maabuva kuivlastilaeva vastuvõtt ja dokumentatsiooni kontroll nagu üks protokollieeskirjade jälgimine. Loomulikult pole tegemist peenutsevate või arhailiste traditsioonidega, vaid seadusest tulenevate nõuete järgmisega: kui palju varem peab ametnik sadamakail laeva ootamiseks valmis olema ning millistele nõuetele vastavat rada pidi peab ametnik laeva pääsema.

Staaži on Dimol üksjagu. Ta teab rääkida, et talvel on selliseid laevu vähem, sest see sõltub jääoludest. Suvel on aga tavapärane, et sadamas tuleb käia ligi kümme korda päevas. Sissetoodavaks lastiks on enamasti Põhjamaadest pärit killustik ning välja viiakse puitu ja turvast; talvel tuuakse laevatsi ka soola. Sagedasemad sadamakülalised on mugavuslippude all sõitvad laevad. See tähendab, et mugavuslippu pakkuv maa lubab teatava tasu eest teistel riikidel kulude kokkuhoidmiseks oma maal laev registreerida ja seega võõra lipu all sõita.

Nii on ka seekord, kui sadamasse saabuv kuivlastilaev Navita sõidab uhkelt Saint Vincenti lipu all, kuigi opereerivat seda Eesti firma ning laeva kapten olevat suisa pärnakas. Peagu kolmveerand tundi saab päikeses ja tuules laeva sildumist oodata, et seejärel sülearvutis PIKS (Piirikontrolli Infosüsteem) käivitada ning laeva agendiga kail tervitada. Üheskoos suundutakse pardale kapteniga kohtuma ja paberimajandust üle vaatama.

Dimo lisab, et kohalikud kalurid on juba harjunud, et veepatrullid korda tagavad, ning nemad rikkumisi eriti korda ei saada, kuigi vahel ei tahtvat nemadki päästevesti kasutada.

Lugusid vee pealt ja vee alt Kui ametnikelt küsida meeldejäävamate seikade kohta merel, siis jääb peagu igaüks neist pisut mõtlikuks ja esmapilgul tunduks justkui neilegi, et iga juhtum oleks nagu igapäevane.

Kuid meenutamisel pole sugugi nii.

Nii teataksegi rääkida, et kord olla üks purjakil juht oma jahiga Pärnu lähedal madalikule sõitnud ning ähmase peaga kogemata politseisse helistanud.

Politsei käinudki kohal ära, vaadanud mehe üle, kontrollinud joovet ning vormistanud joobes sõidu eest protokolli.

Teine kord jälle olla olnud nii, et sõitnud lätlased Häädemeeste lähistel

madalikule. Kui kopteriga neile appi tõtati ning laevaliste ohutuse huvides nad aluselt ära taheti transportida, keeldusid naabrid alust hülgamast.

Läbirääkimised kestsid peagu kriitilise piirini, mil kopteri kütusevarud juba otsakorral olid. Viimaks lätlasi ikkagi kaasa võtta ei õnnestunud – oma alust meremees naljalt maha ei jäta. Aastate taha jääb juhtum, kus Pärnu lahel sõitis üks jaht kalameeste tähistamata kalavõrkudesse ning uppus. Meeskond õnnestus piirivalvuritel imekombel päästa.

Leedukatest on rääkida aga lugu, kus Pärnu poole purjetades oli merekaardi asemel kaasa võetud maanteekaart, mille ääres ka väike rida merd peale sattunud oli, aga meremeesteks pidasid end nemadki. Eelmisest aastast on juhus, kui kaater sõitis seltskonnaga karile ning asuti Pärnu kordoni toimkonnale oma asukohta kirjeldama. Seltskonna sõnul olid nad Valgerannas, aga nägid Liu majakat. Sealt mehi ei leitud – see õnnestus hoopis teispool Manijat. Eksimisi on olnud teisigi. Üks Kihnu kaluri naine otsustas oma purjus merekaru eest võrgud välja tuua. Ilm läks kehvaks ja teadmised olid napid ning naine randus kalakastidega hoopis Lätis.

Hedy Tammeleht Lääne Prefektuuri pressiesindaja

25

KONVERENTS

Piirivalve II aastakonverents toimus Narva linnuses.

Fotod: Jaan Rõõmus

Ebaseaduslikust sisserändest piiriülese koostööni 13. mail peeti Narva linnuses piirivalve II aastakonverents, kus arutati ebaseaduslikku sisserännet, selle tõkestamiseks tehtavat piiriülest koostööd ja välismissioone.

E

baseaduslik sisseränne, mida korraldab sageli piiriülene organiseeritud kuritegevus, on tänapäeval üks ohtlikumaid suundumusi, sõnas konverentsi avakõnes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt. „Ka Eesti seisab silmitsi suureneva ebaseadusli-

26

ku sisserände survega ning välismaalaste salaja üle piiri toimetamisega tulu teenivate kurjategijate tegevuse aktiviseerumisega. Vähendada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu on tänapäeval üks esmase tähtsusega ülesandeid,“ tõdes Hunt.

Peadirektor Raivo Küüt märkis, et piirikontrolli taastamise temaatika Euroopas ja nn araabia kevad on pannud ka meid mõtlema, milline on pikemas perspektiivis Eesti sisejulgeoleku võimekus olla valmis võimalikuks põgenike suurenevaks sissevooluks.

Peadirektor kutsus kõiki eksperte ja spetsialiste mõtisklema ebaseadusliku sisserände tõkestamise üle. „Ja mitte ainult mõtisklema, vaid panema paberile kõik oma selged mõtted ning analüüsid, mis saaks ja oleks aluseks, kuidas tagada efektiivselt oma riigi

turvalisus ka ebaseadusliku sisserände tõkestamise kaudu,“ ütles Küüt konverentsi avasõnavõtus.

Ebaseadusliku sisserände põhjused Konverentsi esimene esineja, Euroopa Liidu eksdiplomaat ning Aasia ja Aafrika välispoliitika ekspert Hannes Hanso andis ülevaate ebaseadusliku sisserände suundadest, põhjustest ning riskidest. Tema sõnul on ÜRO põgenike organisatsiooni andmetel maailmas ametlikult registreeritud umbes kümmekond miljonit põgenikku, kuid USA pagulaste komitee andmetel ulatub põgenike arv ligi 62 miljoni inimeseni. Lisaks on pidanud riigisiseselt elukohta vahetama mitukümmend miljonit inimest. Hanso väi-

KONVERENTS

Konverentsi ajal sai linnuse õuel vaadata piirivalve sõidukeid ning vaatlus- ja kontrolltehnikat.

tel ei ole ebaseaduslik sisseränne ainult Euroopa või arenenud tööstusriikide probleem, vaid sellega puutuvad kokku ka vaesed riigid, nagu Afganistan, Iraak, Myanmar, Somaalia ja Palestiina. „Näiteks ägab Bangladesh, mis on üks maailma vaesemaid riike, Birmast saabunud põgenike koorma all, kes on tulnud sadade tuhandete viisi üle piiri turvalisuse pärast. Euroopas maitseme probleemi vaid noaotsaga, ülejäänu peavad lahendama ülimalt vaesed riigid,“ ütles Hanso. Peamine põhjus, mis sunnib inimesi oma kodudest lahkuma, on Hanso meelest tohutu rikkuse ja vaesuse kontrast ehk n-ö parema elu otsing. Illegaalset immigratsiooni põhjustavad ka halb valitsemine ja repressiivne võim ning demograafilised probleemid. Hanso väitel on põgenike probleemile, eelkõige põhjuste ärahoidmisele, püütud leida lahendusi, kuid edutult. „Aastakümneid on läinud sadu miljardeid rahaühikuid Euroopa Liidust Aafrikasse, Lähis-Itta ja Aasiasse, aga see on olnud hane selga vesi. Me ei ole suutnud põhjustega edukalt tegeleda.“

Ebaseaduslik sisseränne Eesti kontekstis Ebaseaduslikust sisserändest Eesti kontekstis andis ülevaate välispiiri teabe büroo riskianalüüsi talituse juht Ago Tikk. Mehe sõnul tõmbavad

Vähendada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu on tänapäeval üks esmase tähtsusega ülesandeid. ebaseaduslikke sisserändajaid magnetina Euroopa Liidu poole tugev usk elukvaliteedi parenemisse, ühtse rändepoliitika puudumine (aeg-ajalt korraldatavad migratsiooniamnestiad), kogukondade olemasolu liikmesriikide territooriumil, kuritegelikud grupeerinud, kes korraldavad ebaseaduslikku sisserännet, ning ebaühtlane kontrollitase välispiiril. „Välispiir on nagu elusorganism, mis peab vastu seisma erinevatele haigustele. Kui rünne tabab organismi nõrgimat osa, haigestub kogu organism. Seepärast ongi tähtis mõista, kuidas, mis moodi ning millise tasemega oma välispiiride lõigu valvet ja koostööd korraldatakse.

See ei ole iga liikmesriigi siseasi ning seda ei tehta nii, nagu ise paremaks arvatakse. Selle arusaama eiramise tagajärgi näeme viimase pooleteise aasta jooksul Kreeka ja Türgi vahelisel piiril toimuvast,“ sõnas Tikk.

Ebaseadusliku sisserände tõmbejõud regioonis on Tiku väitel Skandinaavia maade kui heaoluühiskonna kuvand, nendes riikides end mugavalt sisse seadnud suurearvulised sisserän-

dajate kogukonnad, uute sisserändajate väike risk sattuda tagasisaadetavate sekka ning ebapiisav kompensatsioonimeetmete rakendamine isikute vaba liikumise alal. Meie regiooni positiivne eripära on aga illegaalsele sisserändele orienteeritud kuritegelike grupeeringute vähesus. „Ühe ebaseaduslike sisserändajate edasitoimetamise kanali/ võrgustiku kõrvaldamisel on meie regioonis keskmiselt ühe- kuni kaheaastane mõju,“ kinnitas Tikk. Seda tõestas ka perioodil 2008–2009 aktiivselt Afganistanist sisserändajaid edasi toimetanud rahvusvahelise kuritegeliku grupi likvideerimine. Ent samas on mõju liikmesriikide territooriumidel omapäi liikuvatele üksikutele sisserändajatele või nende rühmadele peagu olematu, kuna organiseeritud vahendajate lüli puudub.

Tikk kõneles oma ettekandes ka ebaseadusliku sisserändega kaasnevatest riskidest, nagu koormus riigi sisejulgeolekule ning sotsiaal- ja haridussüsteemile, puudulikust või puuduvast lõimumisest tingitud getostumine ja sisepinged ning soodsa pinnase teke organiseeritud kuritegevuse ja rahvusvahelise terrorismi arenguks. „Ebaseaduslikust sisserändest teenitud summad ei ole väiksed. Ainuüksi 2007. aastal Iraagi päritolu inimeste ebaseaduslikust Euroopa Liitu toimetamisest teenitud summa suuruseks võib pidada ligi 175 miljonit eurot,“ nentis Tikk.

27

KONVERENTS

Piiriülene koostöö Euroopa Liidu tasandil

Hannes Hanso

Helen Neider-Veerme

Ago Tikk

Matjaz Jancic

Aleksander Lind ja Anti Vendel

Piiriülesest koostööst Euroopa Liidu tasandil kõneles FRONTEXi esindaja Matjaz Jancic. Ta andis ülevaate organisatsiooni funktsioonidest, ülesannetest ja struktuurist ning tutvustas Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse kontseptsiooni. Matjaz Jancic rääkis ka koostööst erinevate Euroopa Liidu agentuuride, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning rõhutas, et FRONTEXile on esmatähtis austada fundamentaalseid inimõigusi.

Kahe- ja mitmepoolset piirihalduskoostööd valgustas piirivalvealase koostöö büroo juht Helen Neider-Veerme. Kahepoolse koostööna tõstis ta esile Eesti-Soome, Eesti-Läti ja Eesti-Vene koostööd. „Eesti ja Soome piirivalve koostöö algas 90ndatel kontaktide otsimise ja loomisega, kasvas kiiresti üle igapäevaseks infovahetuseks ning tänapäeval räägime juba ühistest projektidest, uurimistest ja mereseirepildi vahetusest,“ rääkis Neider-Veerme.

Koostööst Lätiga tõi ta esile näiteks tugeva piiriesinduse ning kontaktpunkti ja ressursi kokkuhoiu mõttes ühiste sideohvitseride saatmise kolmandatesse riikidesse. „Kui üks või teine on oma süsteeme arendanud, siis on ikka käidud naabri juures õppimas,“ lisas ta.

Neider-Veerme kiitis ka Eesti-Vene koostööd, mis vormistati lepinguga 1994. aastal. „Siin saab rääkida heast struktureeritut koostööst. Võime olla uhked toimiva piiriesinduse üle, kus infot vahetades on võimalik iga päev kiiresti juhtumeid lahendada. Igapäevased kontaktid toimuvad vahetuste ülemate tasandil kuni strateegilise tasandini välja. Sa tead, et sul on teisel pool piiri inimene, kellele helistada,“ sõnas ta.

Lisaks lähinaabritele on Eestil hea kahepoolne koostöö ebaseadusliku rände lähte- ja transiidiriikidega, nagu Leedu, Rootsi, Poola, Saksa, Bulgaaria, Ukraina, Valgevene, Moldova ja Gruusiaga.

Viimase nelja riigiga on kasvav vajadus tagasisaatmisalase operatiivkoostöö järele, kuid veel sel aastal on siin oodata uusi arengusuundi.

Eesti-Vene piiriülene koostöö Eesti-Vene piiriülese koostöö temaatikaga jätkas Vene Föderatsiooni pii-

28

KONVERENTS

riesindaja Vene-Eesti piiril polkovnik Ruslan Trebunski. Piiriesindaja sõnul tehakse koostööd peamiselt kahel tasandil. Esiteks tegutseb ühine piirivalvetöörühm. Töörühma juhid organiseerivad kindlaksmääratud koostöösuundade rakendamist praktikas, lahendavad koostöö käigus tekkinud jooksvaid küsimusi ning töötavad välja ühiseid seisukohti koostööks mõlema riigi allüksuste vahel, kes valvavad Vene-Eesti piiril, kontrollivad piiripunktides ja meretransporti Soome lahes. Ühise töörühma koosolekuid peetakse kindlaksmääratud reeglite järgi kolm korda aastas.

Teiseks toimub kahepoolne koostöö Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiriesindajate tegevuse kaudu.

Et tagada piirirežiimi ning hoida ära võimalikke piiriintsidente riigipiiril, kontrollivad Vene ja Eesti piiriesindajad mõlemapoolselt kindlaksmääratud piiriületuse korra järgimist ning rakendavad meetmeid, et hoida ära riigipiiri ületamist selleks mitte ettenähtud kohtades. Samuti kontrollivad nad koos vastavate riigi- ja looduskaitse ametkondadega riigipiiri ning selle läheduses tehtavaid haldustöid ja muud tegevust, k.a tegevust piiriveekogudel ning jahi- ja kalapüügireeglite järgimist. „Võin täie veendumusega väita, et kahepoolne piirkondlik koostöö on tänapäeval piisaval tasemel selleks, et tulemuslikult lahendada kõik ülesanded, mis on seotud turvalise ja kindla režiimi tagamisega Vene-Eesti riigipiiril,“ ütles Trebunski.

Koostööst kohalikul tasandil Narvas kui piirilinnas rääkis Ida-Viru maavanem, endine Piirivalveameti staabiülem Riho Breivel. Maavanem tõmbas oma ettekandes paralleeli piiri ja rakumembraani vahel. „Piir on nagu membraan kahe riigi vahel. Küsimus on selles, kui terve membraan on. Kas ta laseb läbi ainult seda, mis on mõlemale poolele vajalik, või laseb läbi seda, mis on hukutav. Elus on nii ja teisiti,“ kõneles Breivel, viidates muu hulgas piirilinna kotikaubandusele. Breiveli sõnul ei võta ligi 40% Ida-Virumaa elanikest Eesti kodakondsust, sest Vene Föderatsiooni kodakondsusega on piiri ületamine lihtsam. Kotikaubandus omakorda süvendab tööpuudust, sest kotikaubandusega teenib rohkem.

Maavanema väitel ei ole piiriäärsetel aladel seda probleemi suudetud täie-

likult vältida. „Ka sellised suured ja rikkad riigid nagu USA ei suuda neid protsesse peatada, kuid meil on üks asi paremini kui USA-l – meil on teisel pool piiri vastas piirivalve, kes on hea koostööpartner,“ ütles Breivel.

Reaalne käegakatsutav süsteem Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna näitas konverentsil filmiklippe ühest lavastatud illegaalse immigratsiooni juhtumist ning analüüsis selle lahendamiseks tehtud koostööd PPAs. Pärkna sõnul võisid mõni aasta tagasi lisakontrolli vajavad andmed võimalikust illegaalsest immigratsioonist jääda lõpuni kontrollimata, sest illegaalse immigratsiooni juhtumid olid piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna pädevuses. Samas ilmnes politseitöö käigus illegaalsele immigratsioonile viitavaid tunnuseid.

PPA loomine andis aga valdkondadele võimaluse operatiivsemalt kiireid küsimusi lahendada ning menetlusvõimekus ja menetluseks kasutatavad ressursid on nüüd märksa suuremad. „PPA on andnud meile palju võimalusi, mida meil varem ei olnud. Enne tehti koostööd illegaalse immigratsiooni avastamisel pigem isiklike kontaktide tasandil, kuid praegu on see reaalne käegakatsutav süsteem,“ sõnas Pärkna, tuues esile näiteks igahommikused valdkondade juhtide operatiivnõupidamised, kus planeeritakse ühistegevusi. „Uurimisrühma kokkupanek on hetke küsimus,“ tõdes ta.

Konverentsipäeva viimased esinejad piirivalvurid Aleksander Lind ja Anti Vendel jagasid isiklikke kogemusi FRONTEXi ühisoperatsioonidelt RABIT 2010 ning POSEIDON 2011 Kreeka-Türgi piirilt. Välisekspertide elamis- ja töötingimused olid piirivalvurite sõnul kasinad ning kohalikud võimud ei rääkinud sageli inglise keelt. Tööd ei kergendanud ka kohalik politsei, kes käitus immigrantidega üleolevalt, ning Türgi sõdurid, kes ei olnud koostööaltid kuni hetkeni, mil neile hakati andma iga kinnipeetud immigrantide grupi eest vabu päevi ja linnalube. Nüüdseks on aga piirivalvurite kinnitusel olukord Kreeka-Türgi piiril kardinaalselt muutunud.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Riho Breivel

Priit Pärkna

Ruslan Trebunski

29

ÕPPUS Tartu osaõppuse avalöögina saadi kell 6.32 teade, et Tartu linnas Roosi tänaval on keemiaettevõttes hapeleke ning keemiliste ainete reaktsioon põhjustas mitu plahvatust. Plahvatuse tingitud varingus hukkus kaks ning sai vigastada 22 inimest.

Fotod: Lõuna Politsei Fotoklubi

Õppus, mis oli suurem kui elu 16.–20. maini korraldati Tartus ja Tallinnas Eesti ajaloo suurim tsiviilstruktuuride koostöö väliõppus EU CREMEX 2011, kus pisteti rinda keemia- ja kiirgusõnnetuse, ulatusliku evakuatsiooni ning pantvangikriisiga.

„E

estis toimub 16.–20. mail 2011 mitu tuumaenergiateemalist VIP-üritust, suurimad neist Tallinnas ja Tartus.

Tallinnas leiab aset Euroopa Liidu tippkohtumine, millele eelneb teaduskonverents Tartus, kus on esindatud mitu valitsusdelegatsiooni eesotsas ministritega. Niisugused VIP-üritused on kaasa toonud protestide laine kogu maailmas. Protestijad ähvardavad

30

üritusi korraldava valitsuse ja ürituste endi vastu kasutada „räpast pommi“. Et selliste rünnakute tagajärgi vältida või vähendada, soovitab mitu rahvusvahelist organisatsiooni Eesti valitsusel välisabi paluda. Eesti Päästeamet ja Kaitsepolitseiamet teevad ettevalmistusi kohtumiseks Soome, Rootsi, Leedu, Hollandi ja Suurbritannia pääste ning politsei abijõududega.

Sündmused algavad Tartus, kus juhtub mitu keemiaõnnetust – üks kõrge riskiastmega keemiatööstuses, teine ohtlike ainete veol ja kolmas ohtlikke jäätmeid käitlevas tehases, kusjuures mängu tuleb ka radioaktiivne element.

Juhtum nõuab laiaulatuslikku evakuatsiooni ning saaste likvideerimist tihedasti asustatud piirkonnas. Tallinna Lennujaamas järgneb pantvangikriis, millele lisandub juhtum „räpase pommiga“.“ Õnneks võib seni Eestis öelda, et ülalkirjeldatud keemia- ja kiirgusõnnetuse kriisi stsenaarium ongi suurem kui elu.

Tuleb mõista, et võtmaks ELi tänavusest suurima kaliibriga elanikkonna-

kaitseõppusest maksimumi, oligi vint ebareaalselt üle keeratud, et kontrollida väga erinevaid võimekusi. Keeruliste kriisiolukordade lahendamist harjutanud erinevad ametkonnad on alles tegemas järeldusi nende „kriiside“ lahendamise kohta, kuid üks on selge – korraldamisega saadi hästi hakkama ning seda ei jätnud märkimata ka Euroopast selleks kohale tulnud vaatlejad. Õppuse suur eesmärk oli kontrollida Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismide põhimõtete ellurakendamist. Ühtlasi sai oma suure proovikivi ka Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon, kes tegutses uue 2009. aastal loodud hädaolukorra seaduse alusel.

Lõplikud hinnangud augustis Päästeameti peadirektori asetäitja, Tartu osaõppuse juhi Alo Tammsalu sõnul on CREMEXi lõplikeks hinnanguteks veel vara, sest korraldajate ja hindajate jaoks saab projekt läbi alles augustis. „Kuid nagu ütles üks

ÕPPUS

Betooni tänava avariipaigas lekkis liiklusõnnetuse tagajärjel bensiinitsistern, mille all süttis bensiin põlema ning tekkis oht, et rongi lastiks olnud propaanitsistern võib plahvatada.

pärast õppust esile Lõuna Prefektuuri ametnike loovuse ja otsustusjulguse kunstlikult ärevatena lavastatud situatsioonides. „Hoiduti kaootilisest isetegevusest, kuid õiges kohas tegutseti ka ilma käsuta nii, nagu politseinik seda tegema on õppinud. Kuigi päris bürokraatiaveskite ning agressiivse mängumeedia poolt politseimasina laagritesse jahvatatud liiv võttis sisse üksikuid kriginaid, olen kindel, et politsei oskab probleeme lahendada ning vigadest õppida. Tänan kõiki politseinikke ja piirivalvureid, kes aitasid oma hea tööga Lõuna-Eesti inimestel säilitada usku turvalise elu võimalikkusesse Lõuna-Eestis,“ sõnab Koemets.

Tunne on võimas!

Kella 9 paiku tabas Tartut järgmine löök: Betooni tänaval põrkasid kokku liinibuss, kaubik, neli sõiduautot ning ohtlikke veoseid transportiv kaubarong.

Kolmas õnnetus toimus Tartu jäätmekäitlusjaamas, kus plahvatas Esimese maailmasõja aegne Saksa mürsk. Ohutsoonist leiti ka kiirgusallikas ning alustati saastepesu.

tähtis Cremexi vaatleja, Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi järelevalve- ja teabekeskuse juht Peter Billing pärast õppust, on Eesti väike riik Euroopa Liidu mõistes, kuid suur riik elanikkonnakaitse mõistes. On vähe neid riike, kes on täitnud õppustel kõik varem kokkulepitud eesmärgid ja lubadused ning kus õppus toimus ilma suuremate möödapanekute ja apsakateta,“ räägib Tammsalu. „Tänan kõiki õppuse ettevalmistajaid, korraldajaid ja koostööpartnereid, kellest paljud pidid leidma oma igapäeva pingelise töö ja sageli paraku ka eraelu kõrvalt aega pühenduda, et õnnestuks seni Eesti suurim kriisireguleerimise õppus. Me saavutasime oma eesmärgi!“ Korraldajaid, välispartnereid, reageerijaid ja rollimängijaid tänab ka Kaitsepolitseiameti büroojuht Tõnu Miilvee, kelle juhtimisel harjutati Tallinna lennujaamas hädaolukorda kaasatud asutuste ja ettevõtete valmisolekut ning tegevusi lennuki kaaperdamise hädaolukorra lahendamisel. „Põhisündmusele lisandusid samal

ajal toimuvad eri laadi intsidendid, näiteks õiguskaitseline taktikaline tegevus ning menetlustoimingud radioloogiliselt ja keemiliselt saastunud keskkonnas,“ ütleb Miilvee. „Viimase puhul on eriti oluline õiguskaitse- ja päästeasutuste ühine praktiline koostöö ning õppuse käigus valmiv teemakohane juhendmaterjal aitab tulevikus meil CBRNi valdkonna teadlikkust ja võimekust veelgi suurendada. Leedu ja Eesti relvastatud eriüksused näitasid üles suurepärast valmisolekut ning taktikalised tegevused olid väga heal tasemel. Säärast ühist toimetamist õppustel välisparteritega on alati vaja, sest nii saame paremini osutada üksteisele kaasabi piiratud ressursi tingimustes. Lennuki kaaperdamise õppuste edukus sõltub paljuski lennunduse ettevõtjate huvist ja panusest õppuse korraldamisel. Tänan Tallinna Lennujaama ning Estonian Airi. Kindlasti saime selle õppusega tõsta ka Eesti lennuturvalisuse taset.“ Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juht, politsei esindaja regiooni staabi juhtgrupis Indrek Koemets toob

Marti Magnus ja Merle Tammann PPA kriisireguleerimise büroost, kes alustasid õppuse politseitegevuste planeerimist juba kaks aastat tagasi, võtavad õppusejärgsed emotsioonid kokku ühe sõnaga – võimas! „Säärase mastaabiga õppuse planeerimine ja korraldamine oli päris pähkel, sest õppusel osalenud inimeste arv oli Eesti mõistes meeletu – Tartu osaõppusel osales erinevates rollides ligi 2000 inimest ning Tallinna õppusel ligi 700 inimest,“ ütleb Magnus. Sellest, et nii suure õppuse regiooni viimine andis Lõuna-Eesti jõududele väga võimsa kogemuse, räägib kõige paremini õppuse ajal öeldud mõte: nüüd ma ei vaata enam seda, mis tärnid sul õla peal on, vaid kas sa oled CREMEXi läbi teinud. Või siis õppuse planeerimise vältel pillatud lause, mis hakkas kulutulena levima: CREMEX on suurem kui elu.

Merle Tammann toob õppuse ühe õnnestumisena esile evakuatsiooni, kus osales ligi 500 inimest. „Hästi positiivne kogemus oli erivajadustega laste kooli kaasamine evakuatsiooni.

Nad olid koostööks väga altid ja nägid evakuatsiooni harjutamisest suurt kasu. Samuti oli meil hea koostöö Maaülikooli spordihoonega, kuhu evakueeritud kogunesid,“ sõnab Tammann. „Staabi laua taga oleme varasematel õppustel inimesi siia-sinna liigutanud küll ja küll, aga säärases mahus liigutasime inimesi päriselt esimest korda. See oli suur asi.“ Harrys Puusepp PPA kommunikatsioonibüroo juhataja

31

MEISTRIKLASS

Piirivalve kutsemeisterlikkuse võistluste võitjameeskond orienteerumisrajal – Lõuna Prefektuuri III võistkond koosseisus Kalle Lellep (vasakult), Raili Parv ja Marko Mesi

Fotod: Jaan Rõõmus

Traditsiooni jätkamine 11.–13. maini toimunud piirivalve kutsemeisterlikkuse võistlustel näitas taset Lõuna Prefektuur, kes viis koju kaksikvõidu. Võitjameeskonda kuulusid Marko Mesi, Kalle Lellep ja Raili Parv.

P

ärast viieaastast vaheaega seisid piirivalvurid taas Murastes lipuväljakul rivis, et avada piirivalve kutsemeisterlikkuse võistlused. Avasõnad nelja prefektuuri 11 võistkonnale ütlesid piirivalvekolonel Tõnu Hunt ning politsei- ja piirivalvekolledži direktor politseikolonel Aivar Toompere.

Võistluse programmis oli üheksa ala, millest viis peeti kohe esimesel päeval, mistõttu võistkonnad tuli jagada kahte rühma. Ajakava järgi alustati paralleelselt isikusamasuse tuvastamise ja esmaabi andmise oskuste kontrolli.

32

Isikusamasuse tuvastamisel, kus võistkondadele näidati slaide kahe fotoga ning võistkond pidi 10 sekundi jooksul vastama, kas tegemist on sama isikuga või mitte, oli võitja Lõuna Prefektuuri I võistkond koosseisus Kadri Aavik, Janek Eltermaa ja Aleksandr Voronin. Esmaabi andmise oskuste kontrolliks valitud ülesanne oli algavat suve arvestades õige: mõnus suvepäev, lõke veekogu ääres ning kahjuks ka liigne alkohol. Appihüüdeid kuulnud patrulltoimkond pidi elustama üht uppumisohtu sattunud inimest ja

Dokumendi tuvastamise ülesanded oli ette valmistanud meie „dokumendihai“ piirivalvekapten Vello Küla.

Esmaabi andmise oskuste kontrolliks tuli võistlejatel elustada uppumisohtu sattunud inimest ja anda esmaabi tema kaaslasele.

MEISTRIKLASS

Männiku orienteerumisrajal tuli võistlejatel lahendada kontrollpunktides ka lisaülesandeid.

Männiku lasketiirus võeti mõõtu teenistuspüstolist ja politsei tugirelvast laskmises.

lisaks abistama tema kaaslast, kes oli küll sõbra veest välja toonud, kuid ise lõkke ääres olevatel kividel ning klaasikildudel tugevasti vigastada saanud.

Maksimaalsed 15 kohapunkti kuulusid Põhja Prefektuuri II võistkonnale, kus oskuslikult tegutsesid Ülle Ohtla, Ivo Palk ja Ermo Laane.

Raske pähkel Märksa raskemaks osutus võistkondadele menetlustoimiku koostamine.

Asjatundmatule võis ülesanne tunduda lauslihtne – Eesti Vabariigi kodanik soovis Tallinna Vanasadamast Helsingisse väljuvale laevale minna, kuid puudus piiriületuseks vajalik reisidokument. Ala võitnud Lõuna Prefektuuri III võistkonna (Raili Parv, Marko Mesi ja Kalle Lellep) kohta kirjutas kohtunik Katrin Slungin: „Üldiselt väga ilus materjal, kuid tarvis on olla veidi tähelepanelikum väärteoprotokolli täitmisel.“ Dokumendi tuvastamise ülesanded oli ette valmistanud meie „dokumendihai“ piirivalvekapten Vello Küla. Dokumente uuriti Muraste kooli spetsiaalses õppeklassis, kõik võistkonnad pidid lahendama kuus ülesannet, kus peale täpsuse läks arvesse ka ülesande lahendamiseks kulunud aeg. Siin näitas võitja Ida Prefektuuri II võistkond (Gerli Salvet, Lauri Hein ja Jaak Sepp), et idapiiril töötavad ametnikud on saanud hea dokumendikontrolli ettevalmistuse; neile järgnesid Lõuna Prefektuuri II ja III võistkond.

Esimese võistluspäeva lõpetasid võistkonnad piirivalvetesti lahendades, kus võimalik 26 punkti jäi saavutamata. Võitja, hiidlastest koosnev Lääne Prefektuuri III võistkond (Jaanika Padu, Margus Käsn ja Vahur Pihlamägi) kogus 16 punkti. Rõõmustab, et 1. november 1922 oli kõigile võistkondadele tuttav tähtpäev. Paremusjärjestus peale esimest pingelist võistluspäe-

Tulemused I koht – Lõuna Prefektuuri III võistkond koosseisus Marko Mesi, Kalle Lellep ja Raili Parv II koht – Lõuna Prefektuuri II võistkond koosseisus Andres Pilm, Kait Zopp ja Kaire Vaarask III koht – Ida Prefektuuri II võistkond koosseisus Lauri Hein, Gerli Salvet ja Jaak Sepp

va oli järgmine: 1. Lõuna Prefektuuri III võistkond, 2. Lõuna Prefektuuri II võistkond, 3. Põhja Prefektuuri II võistkond.

Teine võistluspäev algas Männikul Kaitseliidu lasketiirus, kus võeti mõõtu teenistuspüstolist ja politsei tugirelvast laskmises. Laskmised toimusid vaheldumisi: kord püstoliharjutus, siis haugatas taas Galil. Püstoliharjutuse oli ette valmistanud ja korraldas politseileitnant Ants Kalev, kes hiljem tunnistas, et võistlus õnnestus igati, vajaka jäi üksnes võistlejate liikumise kiirusest ja laskmise meisterlikkusest.

Tuleb aga arvestada, et säärane harjutus oli piirivalvuritele uudne. Püstoliharjutuse võitis Lõuna Prefektuuri III võistkond. Tugirelvast laskmine oli kogu võistluse üks emotsionaalsemaid alasid. Lasti 100 meetrilt liikuvat kolmeosalist märki, millest üht ei tohtinud tabada, lisaks veel kolm seisvat märki; harjutuseks kokku oli 15 padrunit. Kõik läks hästi, aga pärast 31. laskurit otsustas liikuv märklaud ehk „metssiga“ selle edasi-tagasi jooksmise lõpetada. Nii polnudki võimalik tulemusi koondtabelisse panna, väärtuslikud punktid jäid Ida Prefektuuri I võistkonnal (Riina Kirss, Viljar Kivistik ja Tarmo Hütt) saamata. Peale lõunat jätkati taas Männikul, nüüd juba orienteerumisrajal, kus kontrollpunktides tuli ka lisaülesandeid lahendada.

Orienteerumisraja läbimiseks oli aega kaks tundi; üks võistkond oskas selle peaaegu minutipealt ära kasutada.

Teretulnud üllatusala Orienteerumises oli edukaim Lõuna Prefektuuri III võistkond, kellele see oli kolmas alavõit. Võistkondadelt saadud tagasiside näitas, et säärane üllatusala oli väga teretulnud.

Esimese võistluspäeva liidrid suutsid teise päeva lõpuks oma positsiooni säilitada. Selgunud oli ka tõsiasi, et üldvõidu on saanud üks Lõuna Prefektuuri võistkondadest. Lõuna Prefektuuri III võistkonda võis edestada ainult sama prefektuuri II võistkond, kelle II koht üldarvestuses polnud sugugi kindel.

Kolmas võistluspäev oli taas pikk, sest mootorsõiduki identimiseks sai iga võistkond aega 30 minutit. Võistkonnad pidid tuvastama, kas piirivalveosakonna käsutuses oleval VW Passatil on ikka aus elulugu. Elulugu oli aus, kuid võistlus tõi kohtunikele lahendada kaks protesti, mis aga tagasi lükati. Võistluse peakohtunik piirivalvemajor Kalle Kaljuste ja ala kohtunik piirivalveleitnant Sander Kukk jäid enestele kindlaks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus täitis oma ülesande, kutsemeisterlikkuse võistluse traditsioon ei ole surnud. Nägime nii korralduses kui ka võistkondade ettevalmistuses piisavat arenguruumi ning, mis kõige tähtsam, osalejate optimismi ja tahet jätkata.

Peakorraldajana tänan kõiki võistlejaid, esindajaid ja kohtunikke. Eriline tänu kuulub meie võõrustajatele, politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli ning Männiku lasketiiru rahvale.

Arne Sirel PPA piirivalveosakonna koordinatsioonitalituse juhtivpiiriametnik, võistluste peakorraldaja

33

KESKUS

Fotod: Nelli Pello

Ajutine kodu Harku naistevangla kõrval asub hall lõiketraadiga piiratud maja, mille hoovis longivad igavlevad mehed, sigaret näpus. Need ei ole vangid, vaid illegaalid, kes ootavad Eestist väljasaatmist.

V

äljasaadetavad, keda praegu viibib väljasaatmiskeskuses 17, elavad Harkus rahulikku elu: mängivad doominot või lauatennist, loevad raamatut, vaatavad televiisorit või tukuvad. Peale vaba aja veetmise on neil ka igapäevased kohustused: tuleb korras hoida oma tube ning pesta oma pesu. Noored mehed paistavad rahumeelsed ja veidi kurvadki, kuid üsna varsti selgub, et peagu pooled väljasaadetavatest on

34

kriminaalkorras karistatud ja mitte moosivarguse eest. „Umbes 45% meie klientuurist on kriminaalse taustaga inimesed, kes võivad olla ohtlikud Eesti julgeolekule,“ ütleb Andres Tiik, kes täidab PPA väljasaatmiskeskuse juhataja ülesandeid. „Narkokuriteod, rasked isikuvastased kuriteod nagu tapmine ja pedofiilia,“ valgustab ta väljasaadetavate tausta.

Keskmine väljasaadetav on tööealine meesterahvas, kes erineb legaal-

sest sisserändajast ainult selle poolest, et ta on jämedalt rikkunud migratsioonireegleid (ebaseaduslik piiriületus, lahkumiskohustuse eiramine, politseimenetlusest eemalehoidmine). Tiigi sõnul aga suuri probleeme väljasaadetavatega viimasel ajal siiski olnud ei ole. „Sõltuvalt taustast on inimeste käitumine ja suhtumine väga erinevad. Üldjuhul ei ole väljasaadetavatel keskuse töötajate ega sisekorra vastu pretensioone, pigem ollakse negatiivselt meelestatud riigis kehtiva migratsioonipoliitika ning sellekohaste õigusaktide vastu,“ ütleb ta. Probleemseks kontingendiks on Tiigi sõnul kriminaalse taustaga või vanglast väljasaatmiskeskusesse paigutatud inimesed, kes püüavad seal juurutada kinnipidamis-

KESKUS

Illegaalid, kes ootavad Eestist väljasaatmist, paigutatakse ajutiselt PPA Harkus asuvasse väljasaatmiskeskusesse.

asutuste subkultuuri ning ohustavad sellega neid illegaale, kes ei ole kunagi vanglaeluga kokku puutunud.

Kodu neljaks kuuks Kaheksa aastat tagasi, mil keskus avati, oli majas väljasaadetavatele kuus kohta. Sama palju oli ka ametnikke.

Praegu on väljasaatmiskeskuses 60 kohta, kuid kriisi korral mahuks majja veelgi rohkem inimesi. Töötajaid on nüüd kümne ringis. Harilikult viibib keskuses 15–20 väljasaadetavat, kes jäävad siia keskmiselt neljaks kuuks.

Kohus seab küll keskuses viibimise piiranguks kaks kuud, kuid praktika on näidanud, et ainuüksi niisama palju läheb aega, et saada vastuvõtvasse riiki saadetud kirjalikule päringule vastust.

Tiik tunnistab, et väljasaatmiskeskuses viibimise aeg sõltub suuresti inimese enda koostöösoovist. „Paljude riikide saatkonnad nõuavad reisidokumendi väljastamiseks isiku avaldust, kuid sageli keelduvad väljasaadetavad seda kirjutamast, sest kodumaal ei oota neid keegi või ollakse seal seadusega pahuksis. Siis sõltub reisidokumendi väljastamine ainuüksi Eesti riigi veenmisvõimest.“ Enamik keskuse klientidest on pärit endise Nõukogude Liidu aladelt, kuid aastate jooksul on siia sattunud ka näiteks Nigeeria, Somaalia, Kongo ja Kameruni kodanikke.

Väljasaatmiskeskusesse satuvad välismaalased peamiselt siis, kui nad ületavad ebaseaduslikult riigi piiri või kui nende viisa on aegunud ja nad ei ole täitnud neile esitatud Eestist lahkumise kohustust. Need, kes on suutnud end Eestis varjata peagu kümme aastat, tabatakse peamiselt reidide käigus.

Konvoiga tagasi kodumaale saadetakse välismaalased siis, kui vajalikud reisidokumendid on korras. Õhuteid pidi

saadavad välismaalasi välja tavaliselt piirivalveametnikud, kusjuures lennatakse tavalise liinilennuga ning vorm ja relvad on konvoeerimisel keelatud, kuid teisi ohjeldusabinõusid võib vajaduse korral kasutada.

Ajast, mil väljasaadetavad lendasid tagasi kodumaale veel ilma konvoita, pärineb üks üsna eriskummaline lugu.

Nimelt pidi üks väljasaadetav sõitma Frankfurdi lennujaama kaudu Indiasse, kuid ta jõi end Frankfurdi lennujaamas nii purju, et teda ei lastud India lennuki peale ning mehel ei jäänud muud üle, kui Eestisse tagasi tulla. Riiki sisenemiseks tal aga luba ei olnud ja nii elas mees mõned päevad Tallinna lennujaamas, enne kui ta väljasaatmiskeskusesse tagasi pääses.

Kord majas Üks keskuse probleeme on, et seal viibivatele väljasaadetavatele visatakse üle aia keelatud esemeid. Mure, mis on keskuse töötajatele juba aastaid peavalu valmistanud, saab Tiigi sõnul lähiajal lahenduse: „Hiljuti lõppes hange, mille tulemusena kerkib siia kõrge läbipaistmatu aed. Lisaks ülevisetele aitab kauaoodatud plank ära hoida ka võimalikke põgenemiskatseid,“ loodab Tiik. Põgenemine väljasaatmiskeskusest ei ole seaduse järgi kriminaalkorras karistatav. Sisuliselt eirab ärakaranu vaid kohtuotsust, millega ta on keskusesse pandud. Kuus aastat tagasi meisterdasid kaks meest voodilinadest köied ja lahkusid omavoliliselt keskuse territooriumilt. Veidi hiljem põgenes jalutusaiast veel üks väljasaadetav, kes ronis suveõhtul lühikeste pükste ja särgi väel ilma ühegi abivahendita üle kahe aia. „Ämblikmehest“ ei jäänud maha väiksematki riidetükikest ega verepiiska, olgugi et

Väljasaatmiskeskuse puhketoas saab vaadata telerit ja kuulata raadiot ning mängida lauatennist või malet.

mõlemal aial olid lõiketraadid.

Kuigi väljasaatmiskeskus ei ole tavapärane kinnipidamisasutus, on seal siiski karm kord majas. Suur osa keskuse alast on kaetud kaameratega.

Kokkusaamine sõbra või tuttavaga kestab üksnes tund aega, pikaajalised koosviibimised mehe ja naise vahel ei ole lubatud. Keelatud on ka alkohol, mobiiltelefonid, tikud ja välgumihklid.

Suitsetamise jaoks on maja seina küljes ühine tulesüütaja. Eraldi lukustatavatesse ruumidesse paigutatakse ajutiselt need väljasaadetavad, kes on ohtlikud nii endale kui ka teistele, karistuseks sinna inimesi ei viida. Igal korrusel on pesuruum koos dušinurga, pesumasina ning kuivatiga. Voodipesude vahetamist korraldavad keskuse töötajad, kuid isikliku pesu peab iga mees/naine ise pesema. Eluruumid on keskuses puhtad ja korralikud, tagatud on nii arstiabi kui ka korralik söök.

Vaba aja veetmiseks on puhketubades raadio ning televiisor, mis näitab eesti ja vene programme. Toa nurgas on suur riiul, mis sisaldab arvestatavas koguses raamatuid mitmes keeles ning erinevale maitsele. Saab mängida lauatennist ja malet. Jalutushoovis on lubatud viibida päevakavas ette nähtud vabal ajal. Kui keskuses juhtub olema mõni väljasaadetav, kellel on oma lauamängud või muud meelelahutusvahendid, siis on ka nende kasutamine teatud tingimustel lubatud. „Kõlab veidi nagu puhkus, kuid tegelikult võivad sekeldused alguse saada tohutust stressist, mida põhjustab teadmatus, millal keskusest vabanetakse. Oht tekib siis, kui esile kerkib mõni autoriteet, kes mõjutab teisi väljasaadetavaid koostööst keelduma,“ lausub Tiik.

Ene Vihtla PPA pressiesindaja

35

KONVERENTS

Euroopa pealinnade politseijuhid arutasid Helsingis koostööküsimusi. Järgmine konverents toimub Bulgaaria pealinnas Sofias.

Fotod: Kaja Ventsel ja Helsingi politseijaoskond

Euroopa politseijuhid ühise laua taga Tänavu maikuu lõpus juba 33. aastat järjest ühise laua taga kohtunud Euroopa pealinnade politseijuhid vahetasid parimat praktikat ning arutasid koostööküsimusi. Helsingi ja Tallinna politsei ühiselt korraldatud konverents kandis väga hea koostöö sõnumit.

E

uroopa pealinnade politseijuhtide konverents (Capital Policing Europe) kutsuti ellu 1979. aastal, et luua ja arendada Euroopa pealinnade politseijuhtide otsekontakte. Seistakse ju vastamisi sarnaste ohtudega turvalisusele ning koostöös on hea võimalus õppida üksteise parimast praktikast ja arendada tihedamaid sidemeid.

Tänavuse 23.–26. maini Helsingis ja Tallinnas toimunud konverentsi peateema oli riigisisene ning rahvusvaheline koostöö, mille näitena tõi Põhja Prefektuur erinevate ametkondade jagatud töömaa illegaalse immigratsiooni valdkonnas. Põhja prefekti Elmar Vaheri kinnitusel saime Eesti näitel anda kasulikku kogemust teistelegi pealinnade politseijuhtidele. Kodakondsuse ja migratsiooni, piirivalve ja politsei vald-

36

konna ühinemine n-ö ühe katuse alla ning sellega kaasnev tõhusam illegaalse immigratsiooni vastane võitlus kõnetas teemana Euroopa pealinnade politseijuhte. Küll möönis Vaher, et Eestis on kindlasti mastaap märksa väiksem kui nendes pealinnades, kus õiguskaitseorganid peavad mitu korda suurema arvu illegaalsete sisserändajatega hakkama saama.

Jagatud korraldusvastutus Esimest korda konverentsi ajaloos korraldasid seda koos Helsingi ja Tallinn politsei. Konverentsi põhiline toimumiskoht oli Helsingi, ühe päeva veetsid pealinnade politseidelegatsioonid ka Tallinnas. Teel Helsingist Tallinnasse vahendas Tallinki laeva

Baltic Queen kapten Vahur Ausmees politseijuhtidele kogemust, kuidas tagada kahe pealinna vahelisel mereteel turvalisust. Tallinna päeva eesmärk oli eeskätt kultuuriline ning tugevdati ka vahetuid kontakte. Põhja Prefektuur tutvustas Euroopa pealinnade politseijuhtidele põgusalt Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna ettevõtmisi. Konverentsi aastatepikkune traditsioon näeb neljapäevases programmis ette ühe päeva kultuuri tutvustamisele ja vahetule suhtlemisele, mille raskuskese oligi tänavu Tallinnas.

Koostöö operatiivtasandil Ühe konverentsi korraldaja, Helsingi politseijuhi Jukka Riikoneni kõrval näeb Põhja prefekt Elmar Vaher ot-

Üheks päevaks sõitsid Euroopa politseijuhid Helsingist Tallinnasse, kus käidi muu hulgas KUMUs, vanalinnas ja põhuteatris..

”Politseitöö põhineb väga paljuski usaldusel.”

Põhja prefekt Elmar Vaher sekontaktide tihendamises just operatiivtasandi koostöö eeldusi. „Politseitöö põhineb väga paljuski usaldusel. Politseijuht on samamoodi inimene, kes usaldab talle tuttavat inimest rohkem kui pelka nime ja ametikohta,“ sõnas prefekt. „Mida tihedamad on kontaktid riigi kuritegevuse tõmbekeskustes pealinnade politseijuhtide vahel, seda tõenäolisem on ajakriitilises olukorras hea koostöö.“ Pealinna politseijuht rõhutas, et seda usaldust tuleb arendada ka operatiivinfo tasandil, kus reaalselt kuritegusid avastatakse. Vaheri hinnangul on suhtlus Põhja Prefektuuri ja Helsingi politsei vahel paari aastakümnega arenenud peagu sama tihedaks kui riigisiseselt oma kolleegidega. „Niisugust hea koostöö kogemust Helsingi politseiga me teistele Euroopa pealinnadele jagasimegi.“ Harrys Puusepp PPA kommunikatsioonibüroo juhataja

Kommentaarid Olen osalenud Euroopa politseijuhtide konverentsil kümme korda ja võin öelda, et tänavune konverents on üks parimaid.

Oleme kuulnud väga häid ning huvitavaid ettekandeid. Kuna meil on seljataga kaks tihedat konverentsipäeva, on nüüd on hea vabamas õhkkonnas Tallinna päeval üksteisega suhelda. Juhtidele on seda vaja, sest programm on tihe ning päevad on pikad.

Tallinna päev on olnud väga ilus. Kolleeg Elmar on oma meeskonnaga teinud väga head tööd.

Jukka Riikonen Helsingi politseijuht Meil on käsil juba 33. konverents ning võib kindlalt öelda, et Euroopa politseijuhtide konverents on oma tähtsust tõestanud.

Konverentsi peateemad on alati hästi valitud ja aktuaalsed. Konverentsil on alati üks peateema, aga sellega kooruvad välja teisedki teemad, mida me üheskoos arutame ning millele lahendusi otsime.

Valeri Yordanov Sofia politseidirektoraadi direktor Konverents on olnud kõigile tähtis, sest me räägime koostööst. Ühe linna/riigi

politsei ei saa lahendada kõiki probleeme üksinda, vaid peab tegema koostööd teiste riikide politseijõudude ja organisatsioonidega.

Koostöö on ainuke viis, kuidas maailma muuta. Visiit Tallinnasse on olnud suurepärane. Te olete väga head võõrustajad. See on minu esimene kord Tallinnas ja ma tulen siia kindlasti tagasi oma perega.

Steve Rodhouse Londoni politsei komandör CPE 2011 konverentsi korraldamise protsess oli pikk: Põhja Prefektuuri, PPA kommunikatsioonibüroo ning Helsingi politseiosakonna ühine meeskond töötas koos rohkem kui aasta. Selle aja jooksul tehtud töö käigus tekkinud mured ja rõõmud õpetasid meid paremini väärtustama meeskonnatöö tähtsust. Olen kindel, et me näitasime lisaks ettekannetes kajastatud politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna uuenduslikele arendustele ka seda, et Põhja Prefektuur on avatud, korrektne ja usaldusväärne partner Euroopa pealinnade kolleegidele.

Reet Zeisig Põhja Prefektuuri koordinatsioonibüroo staabiametnik, konverentsi korraldusmeeskonna juht

37

Fotod: Kaja Ventsel

KONVERENTS

MEISTRIKLASS

Fotod: Heiko Leesment ja REELIKA RIIMAND

Kriminaalpolitsei avas suve Kriminaalpolitseinike suve juhatasid sisse viiendat aastat peetavad kutsemeisterlikkuse võistlused, mis tänavu olid ühendatud traditsiooniliste suvepäevadega.

K

una ürituse korraldamine oli usaldatud Lääne Prefektuurile, siis oli kohtumispaigaks valitud looduskaunis Toosikannu puhkekeskus Raplamaal. Kauni koha võludele sekundeeris suurepärane ilm, mis peagu 200 osaleval kriminaalpolitseinikul kõike seda täiel rinnal nautida lasi. Ühisürituse avas peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu, kelle avakõnest said kriminaalpolitseinikud võistlustele kaasa tõdemuse, et nendel võistlustel võidavad kõik – nii võistlejad, korraldajad kui ka pealtvaatajad –, kaotada pole midagi. Võistlus-

tulle astus kokku kümme võistkonda: Ida I ja II, Lääne Pärnu, Lääne Paide, Põhja Süstlaordu, Põhja Teerull, Lõuna I ja II, PPA kriminaalosakond ning Maksu- ja Tolliamet.

Sissejuhatavate sõnade järel algasidki kutsemeisterlikkuse võistlused, mille avaalaks oli individuaalne teadmiste kontroll. Saatjaks lõõskav päike ja hingemattev kuumus, pidid osalejad vastama küsimustele oma valdkonnast. Parimate väljaselgitamine jätkus kogu puhkekeskuse territooriumit hõivanud meeskondliku maastikumänguga. Toosikannule oli tekitatud üksteist kontrollpunkti, kus võistkondadel tuli lahendada erinäolisi ülesandeid aladelt, millega iga politseiametnik päevast päeva kokku puutub. Et korraldajate loodud ülesanded professionaalidele liiga lihtsaks ei osutuks, oli ülesannetele lisatud väiksed konksud, mis ka tugevamaid eksitada suutsid.

Tõetruud olukorrad Seekordseteks võistluspunktideks oli valitud jälitusinfo analüüsimine, võlt-

Tänavused kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võistlused võitis Lääne Pärnu võistkond koosseisus Marian Muuga (vasakult), Aare Talvere ja Mario Veskimäe.

38

singute avastamine, sõiduki läbiotsimine ning kahtlustuse koostamine.

Vahelduseks kriminaalspetsiifilistele aladele oli kõigil võimalus ennast proovile panna ka füüsilisematel aladel, nagu laskmine, jalgratta vigursõit ja kanuutamine. Üllatusena olid korraldajad ette valmistanud veidi ekstreemsema ülesande, kus veekogu tuli ületada köiel ronides. Koostööpartner Maksu- ja Tolliamet oli sisse seadnud katastroofiolukorra lahendamise ülesande, kus võistkondadel tuli osutada esmaabi ning toimetada asustatud punkti kolm kannatanut, läbides takistusriba. Selles kontrollpunktis oli nii mõnelegi võistkonnale komistuskiviks suhkruhaige kannatanu, kelle diagnoosi hoolimata erinevatest vihjetest kohe tuvastada ei suudetud.

Võistluse atraktiivsemateks ja populaarsemateks punktideks osutusid sündmuskoha vaatlus ning isikute kinnipidamine, kus politseiametnike kehastatud rollid muutsid olukorrad äärmiselt tõetruuks ja pealtvaatajatele nauditavaks. Loomulikult suutis näitlejameisterlikkusest tulenev situatsiooni

MEISTRIKLASS

Kriminaalpolitseinikud panid end proovile sündmuskoha vaatluses ja kannatanu ülekuulamises, sõiduki läbiotsimises, isikute kinnipidamises ning võltsingute avastamises.

intensiivsus osalejates päris palju segadust tekitada ning ülesande lahendamise keerukamaks muuta. Aga just säärastes elulähedastes olukordades ongi võimalik harjutada ja vigadest õppida.

Loomulikult oli mõeldud ka nendele, kes olid Toosikannule lihtsalt suvepäevitama tulnud. Ilma nautimise ja ujumise kõrvalt sai osaleda Lääne Prefektuuri fotoklubi eestvedaja Tiit Ilusa meeleolukal fotojahil, kus võistlejad pidid pildifragmentide järgi leidma üles kohad, kus need fotod olid tehtud.

Et asi värvikam oleks, oli igale kohale lisatud ülesanne lavastada sealsamas meeskonnaga humoorikas pilt. Neljast osalenud võistkonnast parimaks osutusid Mulgimemmed Viljandist. Peale selle peeti võistlused pimevõrkpallis ning kuulivesti heitmises. Sündmusterohke päeva lõpetas kohalik ansambel Omad Poisid, kelle eesotsas esines solistina Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus.

Harjutused igapäevaseks tööks Praegu kriminaalpolitseiosakonnas töötav esimene politsei peadirektor Jüri Nurme ja peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu tõdesid mõlemad, et niisugused üritused

annavad parima võimaluse lõdvestuda ning üksteisega vahetult suhelda. „Märkimata ei saa jätta, et see võimaldab õppida paremini tundma mujal regioonis töötavaid kolleege,“ nentis Nurme. „Lisaväärtusena lisandub muidugi see, et võistlustel tuleb lahendada reaalsena näivaid sündmuseid, millega harjutatakse tegelikult igapäevaseks tööks,“ lisas Haabu. „Erinevate regioonide ametnikud võrdlevad oma teadmisi ja oskusi, saades teadmise, millisel tasemel ollakse. Loomulikult on tähtsal kohal õppimine, mida teistelt üle võtta või enda puhul arendada.

Lõpptulemused annavad talituste juhtidele head infot oma ametnike taseme kohta.“ Lääne prefekt Priit Suve märkis, et kutsemeisterlikkuse võistluse üldine eesmärk on meelelahutuslikult asjalikus õhkkonnas selgitada ühe eluvaldkonna parimad. „Parimatena tunnustatakse neid, kes on kokkulepitud võistlusalad kogumina kõige edukamalt sooritanud. Siin on rõhk tervikul. Üksikala võitmine võib kõditada enesetunnet, kuid terviku vaates ei pruugi suurt tähendada. Võistluste pingeolukorral on alati oma positiivne lisaväärtus, sest inimeste, sh politseinike sisu väljendub kõige selgemini

rasketel hetkedel. Pole oluline, kas selliseks momendiks on eluline situatsioon või võistlusolukord, igal juhul joonistuvad tugevused ja nõrkused siis kõige reljeefsemalt välja. Niisuguste võistluste puhul ei või meelelahutusliku külje kõrval unustada sügavamat eesmärki – õppimist. Kui võistlused korraldati suurepäraselt ja osavõtjad jäid rahule, siis ei või sellel teel peatuda. Nüüd tuleb kriminaalpolitseinikel võistlustel silma jäänud vajakajäämised koolitustel politseitöö kvaliteediks pöörata,“ rääkis Suve. Ürituse korraldajate emotsioone jagas peakohtunik Nils Sempelson, kelle sõnade kohaselt jäid korraldajad üritusega rahule, kuna võistlustel ühtegi tõsisemat probleemi ei tekkinud. „Kindlasti oli nii võistlejatel kui ka pealtvaatajatel igalt alalt uut õppida, mida saaks tulevikus positiivselt kasutada oma tööd tehes. Võistlused olid väga pingelised ja tasavägised, mida näitavad ka tulemused: teise ja kolmanda koha võistkonnad kogusid võrdse punktisumma, samuti olid individuaalses arvestuses vahed esikohtade vahel väga väikesed. Tänan kõiki kohtunikke ja abilisi korraliku ettevalmistuse eest,“ sõnas Sempelson.

Soovime nii uutele korraldajatele kui ka kõigile kriminaalpolitseinikele helget pead ja tegusaid päevi. Kohtumiseni Harjumaal!

Kristi Kais Lääne Prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesment Lääne Prefektuuri kommunikatsioonispetsialist

Tulemused Võistkondlikus arvestuses I koht – Lääne Pärnu (Marian Muuga, Mario Veskimäe ja Aare Talvere) II koht – Lõuna I (Kärt Juhanson, Raino Sau, Indrek Kiisk) III koht – Põhja II (Signe Sulbi, Jaanus Sepp ja Meelis Lehtpuu) Naiste individuaalarvestuses Liivika Puksa (Põhja Süstlaordu) Marian Muuga (Lääne Pärnu) Kristi Jasson (Lääne Paide) Meeste individuaalarvestuses Meelis Lehtpuu (Põhja II) Raino Sau (Lõuna II) Mario Veskimäe (Lääne Pärnu)

39

Foto: PRESSIFOTO

HARIDUS

Liiklusohutuse eriala ootab!

Sel suvel on juba kolmandat aastat Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis vastuvõtt liiklusohutuse erialale.

Kuigi õppima võib asuda ka kohe pärast gümnaasiumi, on õppekava mõeldud eelkõige juba liiklusohutuse valdkonnas töötavale inimesele.

K

olmeaastase rakenduskõrghariduse õppekava läbinu saab teadmisi liiklusuuringutest ja analüüside tegemisest, ohutu liiklus-

40

keskkonna planeerimisest ning liikluskäitumisest ja -koolitusest. Liiklusohutuse õppekava juhi Heli Ainjärve sõnul võimaldavad õppekava valikained spetsialiseeruda erinevatele erialadele ning huvi korral ka mitmele. „Õppida saab näiteks liiklusteooriaja sõiduõpetajaks, mootorsõidukijuhi eksamineerijaks, liiklusõigusrikkujate täienduskoolitajaks, liiklusohutuse spetsialistiks politseis, Maanteeametis või mujal,“ räägib Ainjärv. Eestis ainulaadne eriala on sündinud rahvusliku liiklusohutuse programmi raames. „Liiklusohutuse parandamiseks on üks kindel eeldus nende spetsialistide head teadmised ja koostöö, kes erinevates valdkondades liiklusohutusega ühel või teisel moel tegelevad. Enne meie õppekava loomist ei olnud liiklusalast kõrgharidust Eestis võimalik omandada,“ ütleb Ainjärv.

Ühe õppejõu, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna vanemkomissari Marili Kohava väitel on õppekava eriti kasulik neile politseinikele, kes praegu liikluse valdkonnas töötavad või kellel mõlgub peas mõte seda teha. „Politseikool valmistab politseinikke ette kogu korrakaitsevaldkonna jaoks ning paratamatult ei jõuta siis liiklusteemaga nii süvitsi minna. Samas on liiklusjärelevalve kaudu ohutuse tõhusaks tagamiseks vaja põhjalikke teadmisi liiklusohutusest üldiselt, liiklusjärelevalve planeerimisest ning selle mõjude ja olukorra analüüsist,“ lausub Kohava.

Eriala toob organisatsioonid kokku Heli Ainjärve sõnul on üks eriala läbimisega kaasas käiv tugev pluss ka

HARIDUS

Vastuvõtt Liiklusohutuse erialale võetakse üliõpilasi vastu nii riigieelarvelistele kui ka eelarvevälistele kohtadele. Dokumentide vastuvõtt infosüsteemi SAIS kaudu algab 28. juunil ja kestab 7. juulini. Isiklikult saab dokumente tuua 1.–6. juulini TLÜ Haapsalu kolledžisse või Tallinna Ülikooli Narva maanteel.

Esitada tuleb keskharidust tõendav dokument ja mootorsõiduki juhiluba.

Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast ning kutsesobivusvestlusest. Esimene peaks sisaldama ülevaadet varasemast õpi- ja töökogemusest, põhjendust, miks soovitakse õppima tulla, ning ettekujutust, kuidas omandatud teadmisi tulevikus rakendada.

See kiri tuleb saata hiljemalt 9. juuliks e-postile heli.ainjarv@hk.tlu. ee. Kutsesobivusvestlused algavad 12. juulil kell 10 TLÜ Haapsalu kolledžis.

see, et erinevates organisatsioonides töötavad sama valdkonna inimesed saavad omavahel tuttavaks ning tulevikus laabub koostöö sedavõrd paremini. „Loengutel ja rühmatöid tehes saavad inimesed tuttavaks mitte ainult isiklikult, vaid tekib ettekujutus teise valdkonna tööspetsiifikast. See aitab omakorda hilisemas koostöös eesmärke ning tegutsemispõhimõtteid ühtlustada ja nii on tulemusedki ladusamad tulema,“ sõnab ta.

Peale erialaspetsiifiliste ainete, nagu liiklusuuringute korraldamine, ohutu liikluskeskkonna planeerimine, sõidukite aktiivne ja passiivne turvalisus, laste liikluskasvatus jne, on õppekavas ka üldharidusained, mille teadmisi võib muudeski valdkondades edukalt kasutada, nt projektijuhtimine, psühholoogia, ettevõtluse alused, esinemisoskus jne. Üks õppe tähtis osa on erialapraktika. Kui kellelgi on varasemate õpingute vältel läbitud sobivaid aineid või katab näiteks töökogemus praktikaülesande, siis saab neid asju VÕTA programmi kaudu üle kanda ning juba õpitut uuesti läbima ei pea. Õpe on korraldatud nii, et töö kõrvalt koolis käimine oleks võimalikult valutu. Õpe toimub tsüklitena, üldjuhul kaks korda kuus kaks päeva. Ka majutus on kooli õpilastele Haapsalus soodne. Näiteks saab kasutada Haap-

Õpe on korraldatud nii, et töö kõrvalt koolis käimine oleks võimalikult valutu. salu Gümnaasiumi õpilaskodu ning mõnel majutuskohal on kolledži üliõpilastele soodushinnad.

KKPO operatiivbüroo liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Raul Sihver alustas liiklusohutuse erialal 2010. aasta sügisel. „Sain sellest erialast teada politsei siseveebi kaudu.

Esimesel aastal ei jõudnud dokumente enam sisse anda, kuid 2010. aastal tegin selle teoks.“

Lisateadmised igapäevatöösse Kõige rohkem köitis Rauli võimalus saada erialaharidus ja lisateadmisi valdkonnas, milles ta iga päev töötab. Õppe kõige positiivsema poolena nimetabki ta uusi teadmisi, mida töös kohe rakendada saab, ent ka uusi tutvusi sõiduõpetajatega, Maanteeameti inimestega ning paljude teistega. „Eks omajagu raske on see õppimine ka. Kas või juba see, et väljakujunenud elurütmi tuleb tugevasti muuta ning taasleida aastatega kadunud

õppimisharjumus. Kuna tegemist on tsükliõppega, siis on suurem osa tööst kodune. See tähendab palju lugemist, mõtlemist ja kirjutamist. Enamasti kaks korda kuus esmaspäeviti ja teisipäeviti toimuvates loengutes ju palju ei jõua,“ räägib Raul. Samas kaalub raskused üles võimalus arutada erinevate elualade inimestega liiklusohutuse aktuaalseid probleeme, olgu see uus seadus, mõni juhtunud liiklusõnnetus või üldisem arengukava.

Ka õppekavast leiab Rauli meelest igaüks oma: „Üldainetest pakkus mulle kõige rohkem huvi Riina Häidkindi sotsiaalse mõjustamise psühholoogia kursus. Liiklusala lektoritest kiidan kindlasti Heli Ainjärve ja Urve Sellenbergi, kes on oma ala totaalne fanaatik. Esmapilgul kuiva ja igavana tunduvat liiklusohutusuuringute kursust annab põnevalt Dago Antov.“ Sisseastumist planeerivatele kolleegidele soovitab Raul vastuvõtukatseid mitte peljata. „Alustõdesid Eesti liiklusohutusest peaks kandideerija ikka teadma. See tähendab tutvumist rahvusliku liiklusohutuse programmi ja selle rakendusplaanidega, samuti võiks tunda liiklusseadust. Midagi kartma küll ei pea,“ ütleb Raul.

Tuuli Annama PPA pressiesindaja

41

ANDMEKVALITEET

Andmekvaliteet peegeldab põhitöö kvaliteeti „Kvaliteet on kallis, aga ilma kvaliteedita on veelgi kallim,“ on öelnud Tartust pärit kvaliteediguru professor Walter Masing.

„M

e ei ole nii rikkad, et osta odavat asja.“ Kas on tuttav väljend? Kes meist tahaks eeltäidetud tulumaksudeklaratsioonis vigu kohata? Tegu on ju meie enda rahaga! Samasuguseid näiteid on palju, kuid kõik nad on seotud ühe omadusega – kvaliteediga. Kvaliteedi ja tarbimise vahele võib panna võrdusmärgi, olgu see toode või teenus.

Ka infot me tarbime või pakume teenusena.

Informatsioon on politsei töös olulisim tööriist. Ebakvaliteetsetele andmetele toetudes võidakse teha valesid otsuseid organisatsiooni igal tasandil – nii ressursse paigutades kui ka avaliku korra tagamise menetlusotsust tehes.

Aega kulutakse ebaotstarbekalt, selle all kannatab menetluste kvaliteet ning töötulemustele antavad hinnangud.

Kõik see ei võimalda meil omakorda pakkuda kvaliteetset teenust, mis kutsub esile kodanike, politsei partnerite, ent ka meie endi pahameele.

Kuidas siis vigu vältida? Inimesed on ju inimlikud. Nad teevad vigu, inimese kujundatud protsessid pole ideaalsed ning inimese loodud süsteemid sisaldavad vigu. Kvaliteedi tagamiseks rakendatakse kvaliteedisüsteeme, mida pidevalt ja lõpmatult parendatakse.

Kvaliteedisüsteemide toimimine on omakorda suunatud

42

toodete või teenuste kvaliteedi pidevale ning lõpmatule parendamisele.

Andmekvaliteedi süsteem

koondatakse andmekvaliteedi süsteemi toimimise põhimõtted, protseduurid ja nõuded ning andmekvaliteedi süsteemi auditeerimise/hindamise aluseid kirjeldavad dokumendid.

Üks selline süsteem on tööle rakendatud Politsei- ja Piirivalveametis. See on andmekvaliteedi süsteem (peadirektori käskkiri 18. jaanuar 2011 nr 26 „Infovarades andmekvaliteedi tagamise korra ja infovara veahalduskorra nõuete kinnitamine“). Et andmekvaliteedi süsteem toimida saaks, on olemas eeldused (vt joonis 1): reeglid ja juhendid, infovarad kui töövahend, kompetentne personal, andmete kontroll ja probleemide analüüs ning korrigeeriv tegevus, et vähendada probleeme või vigu. Selle aasta esimese poolaasta lõpuks valmivad veahalduskorrad iga infovara kohta.

Veahalduskorrad on mõeldud infovarade kasutajatele, seal on selgitatud käitumisreegleid vigade avastamise korral.

Iga infovara koosneb informatsioonist ja selle töötlemiseks vajalikest infotehnoloogilisest vahendist. Iga infovaraga töötamiseks eksisteerivad omad reeglid, mida järgides peavad tekkima andmebaasidesse kvaliteetsed andmed. Seepärast on andmekvaliteedi tagamine infovarakeskne.

Selle aasta jooksul luuakse siseveebis andmekvaliteedi käsiraamat, kuhu

I

ER

E AN

E

N MI

Kvaliteet on juhtkonna vastutus Andmekvaliteeti tagatakse ning kvaliteedialast tööd koordineeritakse ainult juhtide aktiivse osalusega, kuna põhitöö kvaliteet ja selle osana ka andmekvaliteet kuulub juhtkonna vastutusalasse (mõte, et „kvaliteet kuulub juhtkonna vastutusalasse“, on pärit ühelt uue kvaliteedifilosoofia loojalt George D. Edwardsilt). Kvaliteedile (sh andmekvaliteedile) pannakse alus tippjuhtide kabinettides. Juhtide eestvedamisel seatakse püsivaid kvaliteedi eesmärke, mõjutatakse alluvate mõtteviisi ja käitumist, et saavutada kvaliteeti, ning nähakse ette vajalikud ressursid ja tegevused kvaliteedi tagamiseks. Selle etapi nimetus on PLANEERIMINE. Planeeritud tegevused viiakse ellu (TEOSTAMINE): koostatakse nõuetekohaseid lähtedokumente, sisestatakse andmeid nõuete põhjal, korrastatakse andmeid, täiustatakse infovara ja tööprotsesse.

TEO STAM I

NE

PL PA R

EN

DA M

INE

LL RO

NT KO

Andmekvaliteedi tagamine on pidev protsess (Ameerika teadlase, kvaliteedi kontrolli statistiliste meetodite populariseerija ning Jaapani „majandusimele“ alusepanija William E. Demingi pideva parendamise ratas).

ANDMEKVALITEET

Joonis 1. Andmekvaliteedi tagamine Sisestuereeglid juhised (infovara omanik, tootejuht, sisuhaldur, tugiisik)

Reeglid

Koolitus (infovara omanik, tootejuht, tugiisik) Andmekvaliteedi käsiraamat

LÄHTEANDMED Info

ANDMED

Lähteandmete tekitamine

Lähteandmete tekitaja

Kontrollikava

Andmete teke infovarades

Infovara

KVALITEETSED ANDMED Andmekvaliteedi kontroll/audit

Vigade ennetamine

Sisestaja

Tehnilised nõuded, äriloogika (tootejuht, SMIT)

Andmekvaliteedi kontrollija

Tegevuskava

Analüüs, ettepanekud

Infovara omanik, tootejuht, sisuhaldur

Juhtimisotsuste tegemine

Andmekvaliteedi juht

Korrigeeriv tegevus - andmete/toote parandus TEOSTAMINE

Veendumaks andmete õigsuses, kontrollitakse andmeid ja mõõdetakse andmekvaliteedi tagamist andmekvaliteedi kontrolli kava, andmekvaliteedi auditi või töötulemuste pideva jälgimise kaudu. Saadud tulemuste analüüsimine peab andma hinnangu, kas ja kus on andmetega probleemid, st leitakse kitsaskohad, mida on vaja parendada.

Andmekvaliteedi kontrollijast peaks saama juhi abikäsi, kes oskaks märgata probleemi ja pakkuda sellele võimalikku lahendust, nt korraldada täienduskoolitust ning määrata selle sisu. Oluline on vältida aga hirmutamist, mida võidakse andmekvaliteedi kontrollimisega seostada. Rohkem on kasu, kui loome soodsa keskkonna küsimuste esitamiseks, probleemidest kõnelemiseks ja uute ideede väljaütlemiseks. See tagab lojaalsuse, tööviljakuse ning kohusetunde.

KONTROLLI etapp on väga oluline, et liikuda edasi, kuid sõltuda ainult andmekvaliteedi massilisest kontrollimisest oleks vale. Rõhk peab olema vigade ennetamisel, mitte nende kindlakstegemisel ja parandamisel.

Seepärast on PARENDAMISE etapp

KONTROLL

PARENDAMINE

andmekvaliteedi tagamisel võtmetähendusega. Sel etapil langetatud otsused mõjutavad töötajate täienduskoolitust, infovara arendust ning muid ressursimahukaid tegevusi.

Kommunikatsioonil on andmekvaliteedi tagamisel eriline roll. Probleemidest ja nende mõjudest peab teadma, samuti probleemide lahendamise käigust ning uuendustest. Selleks on kõik kanalid head: meililistid, foorumid, teabepäevad ja koolitused ning siseveeb.

Tulemuseks kvaliteetsed andmed Andmekvaliteedi süsteemi toimimise tulemuseks on kvaliteetsed andmed.

Millised need on? Kvaliteetsete andmete all mõistetakse õigeid, täielikke, arusaadavaid ja õigel ajal sisestatud kirjeid politsei infovarades. See tähendab, et need vastavad reaalsusele ning on kooskõlas kehtestatud standarditega (lähteandmete koostamise, andmete sisestuse ja menetluse ning muude õigusaktide nõuetega). Kvaliteetsete

PLANEERIMINE

andmete eesmärk on luua eeldused õiglaste ja õiguspäraste otsuste tegemiseks ning seeläbi osutada kvaliteetset politseiteenust.

Igaüks meist, kes andmetega kokku puutub või neid mingil viisil töötleb, olgu see protokolli koostamine või õiguskorra ja tööprotsessi analüüs ning hindamine, pakub teistele info tarbijatele oma TEENUST. Andmete kvaliteeti saab mõõta kõigepealt nii kodanike kui ka meie organisatsiooni töötajate (ehk klientide) rahulolu kaudu. Võtame siis andmekvaliteedi parendamise oma südameasjaks, kuna andmete kvaliteet sõltub otseselt iga töötaja panusest.

Kvaliteedijuhtimise printsiipe saab hästi rakendada ka muudele töövaldkondadele. Suure tõenäosusega jõuame lõpuks selleni, et meie püsivaks ja teadlikuks püüdluseks on teha igasugust tööd õigesti kohe algusest peale.

Ružena Allas PPA koordinatsioonibüroo analüüsitalituse politseijuhtivametnik, politsei andmekvaliteedi juht

43

GALERII

Fotod: Jaan Rõõmus

Merepäästjad N Tallinna lahel 17. mail toimus Tallinna lahel NATO egiidi all rahvusvaheline merepäästeõppus „Bold Mercy 2011“, kus harjutasid koostööd Eesti, Soome ja Rootsi merevalvekeskused ning lennu- ja merepäästeüksused.

aissaare lähistel laevateel korraldatud õppuse stsenaariumi järgi puhkes reisilaeva Victoria I autotekil tulekahju, mille tagajärjel sai inimesed vigastada ning mitu reisijat hüppas paanikas üle parda. Päästeüksuste ülesanded olid koostöös laevameeskonnaga otsida ja päästa inimesi veest, kustutada tulekahju, evakueerida reisijad, osutada abi vigastatutele ning toimetada nad haiglasse. Õppust juhtis ja koordineeris Pääste- ja Koordinatsioonikeskus JRCC Tallinn. NATO egiidi all toimuvate merepäästeõppuste sarjast võtab Eesti osa alates 1998. aastast. Õppust „Bold Mercy“ korraldatakse igal aastal vaheldumisi Balti mere ja Atlandi regioonis.

Lennusalga pinnaltpäästja tõttab merehädalistele appi. Taamal on piirivalvelaev Kõu.

Õppuse häire on antud – kaptenisillal jagatakse korraldusi.

44

GALERII

Puksiirifirma PKL puksiir kustutab reisilaeval tekkinud tulekahju.

Tulet천rjemeeskondade juhid vahetavad infot.

Tallinna kiirabi meedikud annavad kannatanutele abi.

Soome tulet천rjemeeskonnad saabuvad laevale.

45

ÕPPUS

Fotod: Kaido Peetsalu, Kaarel Kuusk, Jaan Sild, ...

Kriminaalpolitseinikud Kevadtormil

Nooremleitnant Jaan Sild (vasakult) ja lipnik Aivar Toome uurivad enne lennukile minekut alade kaarti.

2.–20. maini juba üheksandat korda toimunud maaväe suurõppus Kevadtorm korraldati sel aastal põhiliselt Põlvamaal. Õppusest võtsid kaitseväelaste, ajateenijate ja kaitseliitlaste kõrval osa ka kolm kriminaalpolitseinikku: lipnik Arli Mändmets ja nooremleitnant Jaan Sild Tallinna malevast ning reservohvitser lipnik Aivar Toome.

M

eeste põhiline ülesanne õppusel on suhelda kohalike omavalitsuste ja eramaaomanikega. Relvi pole neil vaja selleks tööks haarata, mudas roomama ning kaevikus vaenlast ootama samuti ei pea.

Töötamise tarbeks on operatiivstaabi juurde moodustatud eraldi üksus, mis kannab nimetust CIMIC (Civil Military Co-Operation) ehk tsiviil-militaarne koostöö. Üksuse tööd juhib sel aastal nooremleitnant Merje Meerits.

CIMIC-rühma liikmed ei pea õppusel siiski midagi imiteerima, nende töös on kõik reaalne. Neil tuleb suhelda elulistel teemadel tegelike inimes-

46

tega, näiteks selgitada vallavanemale, miks on vaja kasutada just nende territooriumit või teed, teinekord üritada leevendada eramaa omaniku pahameelt, mida tekitavad tema majast mööduvad ja tolmu üles keerutavad kaitseväe sõidukid.

Operatiivstaap Valgemetsas Õppuste juhtimiseks on operatiivstaap üles seatud Valgemetsa endise pioneerilaagri territooriumile. Territooriumil on olemas kõik vajalik, et Kevadtormi mastaabis õppust ohjata: pääsla, kus

kontrollitakse kõiki sisenejaid ja väljujaid (minul autoga sisse sõita ei õnnestunudki); juhtimiskeskus koos vajamineva sidetehnika ja kommunikatsioonikanalitega; söökla ning ka magala ja pesuruumid. Territoorium on ääristatud okastraadikeradega, et takistada asjasse mittepuutuvaid ja soovimatuid isikuid maa-alale sisenemast. Ajateenijad peavad, automaadid käes, valvet.

Kaitseliitlane Jaan Sild, auastmelt nooremleitnant ja staažikas CIMIClane, viib mind korrapidaja juurde, kust saan endale allkirja vastu külastajakaardi, millel on märgistus „piiranguteta“. Kaart peab kogu aeg rinnas

ÕPPUS

Kommentaarid

Töö CIMICu staabis Valgemetsas (vasakul nooremleitnant Meerits, paremal leitnant Kaldaru)

Arli Mändmets (vasakult), Aivar Toome ja Jaan Sild vaatavad kohvipausi ajal üle tegevusalade kaardi.

olema ning ringi tohib liikuda üksnes õppustel osaleja saatel. Samal ajal külastab operatiivstaapi ka peaminister Andrus Ansip, kellele annab õppusest ülevaate maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. Järelikult on tegemist tähtsa ettevõtmisega, kui ka valitsusjuht peab vajalikuks toimuvaga tutvuda.

CIMICu staabis annab mulle õppuse käigust ja tähtsamatest sündmustest ülevaate nooremleitnant Meerits.

Tema jutust selgub, et suures plaanis on õppus siiamaani korda läinud, suuri probleeme pole olnud. On tulnud lahendada siiski mõned arusaamatused: ühel juhul ei meeldinud talunikule, et sõjaväepolitsei auto seisis liiga lähedal tema majale; korra liikusid kaitseväelased alale, mille omanikuga polnud see varem kooskõlastatud.

Tänusõnad eraisikutelt Kuid CIMIC-rühm on vastu võtnud tänusõnu ka eraisikutelt. Näiteks

juhtusid kaitseväelased märkama algfaasis tulekahju, mille nad kiirelt kustutasid. Tõenäoliselt päästis selline operatiivne reageerimine mitu lähiümbruse hoonet, mis tule levikul ilmselt hävinud oleksid. Loomulikult oli ise kodust ära olnud omanik kaitseväele hiljem väga tänulik.

Vaevalt, et ka kohalikel poepidajatel ja teistel ettevõtjatel kaitseväe suurõppuse vastu midagi on, sest suure hulga inimeste kohalolu suurendab ka nende tavapärast käivet.

Lipnik Aivar Toome jäi sõjaväeõppuselgi valvsaks politseinikuks. Nii pidas ta kinni kohaliku elaniku, kes oli otsustanud alkoholijoobes autorooli istuda ning jõudnud auto juba kraavi ajada. Mehed on siiski rahul ega pea enda vabast ajast metsade vahel müttamist – ja vahel ka politseitöö tegemist – sugugi kurnavaks ülesandeks.

Kaarel Kuusk PPA pressiesindaja

Keeruline on ette kujutada Kevadtormi mastaabis õppuse korraldamist ilma CIMIC-rühma tegevuseta.

Kevadtormi edukas korraldamine eeldab sageli kooskõlastusi nii maaomanikelt kui ka kohalikelt omavalitsustelt. Palju on vaja teha selgitustööd. Ka kohalikele elanikele tuleb selgitada, miks viibib mingil ajal piirkonnas niivõrd palju kaitseväelasi, et seetõttu on muutunud kohalike tavapärane elukeskkond. Ometi ei tõstaks ma CIMIC-rühma tegevust teistest õppuse üksustest eraldi esile. Õppusel on igal üksusel täita oma osa, milleta ei ole võimalik kokkuharjutamist teha.

CIMIC-rühma põhiline töö on inimestega suhelda. Selles rühmas töötavad inimesed peavad oskama suhelda väga erineva tausta ja iseloomuga inimestega. Selle töö puhul ei ole edukad need, kes oskavad kuskil põllu peal karjuda; oluline on oskus jääda rahulikuks ning inimestele selgitada, miks me õppust korraldame ning kuidas me saame kompenseerida neile tekitatud võimalikud ebamugavused. Selleaastane Kevadtorm on juba üheksas, seega peame arvestama, et mõne aja pärast jõuab kaitsevägi jälle tagasi samasse piirkonda, kus on juba varem samalaadne õppus olnud. Et inimestel poleks meie tuleku vastu midagi, on CIMIC-rühma töö kindlasti oluline ja möödapääsmatu.

Kolonel Indrek Sirel maaväe ülem, õppuse üldjuht Politseinikud Jaan Sild, Arli Mändmets ja Aivar Toome on CIMIC-rühma tööga minu hinnangul edukalt hakkama saanud.

Suuri probleeme pole olnud ning üksikud intsidendid, mis kohalike omavalitsuste või eramaaomanikega on olnud, on saanud mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

CIMIC-rühma inimesed peavad olema teatud mõttes nagu diplomaadid: nad peavad jääma rahulikuks, esindama väärikalt oma organisatsiooni ning lahendama probleemid nii, et kõik jääksid rahule.

Kolonelleitnant Kaupo Kiis kaitseväe peastaabi protokolliosakonna ülem

47

REISIKIRI

Fotod: ERAKOGU

Maakera kuklapoolel Noorsoopolitseinik Maarja Punak otsustas puhata sel aastal kaugemal kui varem ning põrutas seljakotiga Austraaliasse, kus teda ootasid maaliline loodus, ubinad, surfamine ja veidrad liiklusmärgid.

E

nne Eesti Vabariigi sünnipäeva pakkisin kompsud ja asusin teele – 16 tundi laevasõitu Stockholmi, 2,5 tundi lennureisi Londonisse, 19 tundi lennusõitu Hongkongi ning 8 tundi taas lennukis, et jõuda Sydneysse. Olin planeerinud veeta mõned päevad oma Saksamaa sõbranna Biancaga Manly Beachil surfarite rannas, ent mulle pakuti liiga põnevat võimalust kalapüügiks ookeanil ja ööbimist jahil, sellest ei saanud niisama lihtsalt keelduda. Kogemus oli suurepärane – lendasime tuttavaks saanud austraallastega mööda Sydney lahte, püüdsime suure, kuid mulle täiesti tundmatu kala, ujusime ning maiustasime kaladelikatessidega. Põnev oli ja magamisest ei tulnud sel ööl midagi välja.

Ka järgmine öö möödus pidutsemise meeleolus ning hostelisse tagasi jõudsin nagu ikka – liiga hilja. Mulle oli jäänud ainult 2,5 tundi lennukile jõudmiseks ja edasisõiduks Uus-Meremaale.

Uus-Meremaal valitses maavärina tekitatud kaose tõttu tohutu segadus.

Lennujaam oli rahvast pungil täis ning edasi liikuda polnud võimalik, sest bussid olid kõik broneeritud ja rongid ei liikunud. Näha oli, et mind ootab öö lennujaamas. Õnneks leidsin seltsilisi igast maailma otsast

48

ning põrandat kattis pehme vaipkate, millel oli väga mõnus magada. Ärkasin varahommikul kella viie ajal, kui aset leidis üks suuremat sorti järeltõuge (5,3 magnituudi!). Seinad ja põrand liikusid tuntavalt. Sain lõpuks bussile ja nägin oma silmaga ära ühe maailma kauneima saare. Teises lõunasaare otsas kohtusin sugulase Marja-Liisaga, rentisime auto ning otsisime ööbimiseks puhkepaiku looduskaunites kohtades. Päeval sõitsime ringi, matkasime mägedes, ujusime, ronisime koobastesse, peesitasime rannas ja nautisime sprotikonserve (säästueelarve ikkagi!).

Eeskujulikud matkarajad Mägedes kolamine ja koobastes ronimine on Uus-Meremaal vägagi populaarne. Sel ajal, kui mina seal vii-

bisin, olid aga paremad matkarajad broneeritud. Rajale lastakse ühekorraga ainult kindel arv inimesi. Mida aeg edasi sügise poole, seda vähem inimesi matkama lastakse, sest ilmaolud muutuvad kiiresti ning riik peab olema valmis evakueerima matkalisi helikopteriga (üleujutused-laviinid on tavapärane nähtus kohaliku kliima tõttu). Uus-Meremaa matkarajad on parimad, mida minu silm senimaani on näinud: WC, infopunkt, lähim tankla ja koht backpacker’itele – kõik on märgistatud ohtrate viitadega. Ka vaatepunktid on korralikult tähistatud ning parklatega ääristatud selliselt, et vaja vaid auto parklasse ajada ning vaateplatvormil looduse ilu enesesse ammutada.

Tagasisõit Sydneysse oli kuidagi eriti kurb, sest paar nädalat Uus-Meremaal olid oodatust ikka mitu korda paremad. Öö veetsin säästueelarvest tingituna taas lennujaamas ja hommikul suundusin rongiga juba Orange poole. Ka siin oli ohtralt silmailu ümberringi, ja mida kaugemaks jäid asulad, seda kaunimaks läksid vaated.

Kõik see meenutas „McLeodi õdedes“ nähtud maastikku.

Oranges hulkusin pisut linnas ringi ja otsisin ennatlikult juba ööbimiskohta, ent seda õnneks

REISIKIRI

Tervitused töökaaslastele Uus-Meremaalt

Melbourne’i kängurutele meeldib golfiradadel peesitada.

49

REISIKIRI

tarvis ei olnudki. Farmer Bernhard, kelle alluvuses õige pea tööle hakkasin, lubas leida mulle öömaja oma farmi territooriumil. Ostsin telgi ja sättisin end sellesse alalise elanikuna sisse.

UV50 Umbes kuu aega pärast Austraaliasse jõudmist sai minust ubinanoppija.

Tüüpilise õunanoppija tunneb ära kaugelt, kuna tal on tavaliselt peas kauboikaabu moodi müts või rätik.

Midagi peab pähe sättima, sest muidu jäävad juuksed okstesse kinni või hullemal juhul kõrbevad lihtsalt päikese käes ära. Noppija nägu on peidetud enamasti paksu päikesekreemi kihi alla (minul oli UV50, aga nina oli ikka kergelt roosa). Õunanoppijatel on soovitatav kanda pikki riideid, sest päike on õel ja puude oksad kurjad ning jalas peaks olema kinnised jalanõud.

Mu käed olid kriimustatud, paistes ja kanged ning küüned lühikesed (kirsikorjajatel on väga pikad küüned, sest see kiirendab korjamist).

Minu sakslasest sõber Bianca töötas lapsehoidjana ühes täiesti tavalises Austraalia perekonnas minu telgist umbes 15 minuti autosõidu kaugusel. Lapsi on ses peres kokku viis ning maja lähedal lisaks hunnik lihaveiseid ja kari kanu. Sain teada, et Austraalias elatakse eramajades (senini pole siin ühtegi korterelamut näinud, küll aga ridaelamuid) ning perel on tavaliselt mitu sõiduautot, millest üks on kindlasti džiip või mõni kastikas. Noorte autod on väga edevad, kihvtide valuvelgede ja tuuninguga. Kõige rohkem liigub tänavatel Holdeneid ja Forde. Ühistransport on siin küll kehv, ent koolibusside graafik on tihe. Eestlastele on küllaltki harjumatu, et siseruumides kõnnib austraallane välisjalanõudes. Suhtumine on siin hästi vaba, inimesed muretsevad vähem selle pärast, mida seljas kannavad või kuidas välja näevad – mugavus maksab!

Seriaali „Kodus ja võõrsil“ võtteplatsil Saabuv talv peletas mu telgist ja ka Orangest minema. Sain oma Tšiilist pärit töökaaslastega Sydneysse, kus kohtusin põhikooliaegse klassiõe Piia ja tema ameeriklasest sõbra Nickyga.

(Facebookist on aeg-ajalt päris palju

50

Kosk Uus-Meremaal – üles tuli päris pikalt ronida.

REISIKIRI

Austraalia politseinikud olid just kahele Eesti poisile trahvi teinud.

kasu!). Viisime ellu Piia unistuse ning käisime seriaali „Kodus ja võõrsil“ võtteplatsil, mis asub Palm Beachil, 1,5 tunni kaugusel kesklinnast. Õhtul panime reisiplaanid paika, ostsime piletid ning jõudsime väiksemate sekeldustega järgmise päeva õhtuks Cairnsi, mis asub Kirde-Austraalia troopilises vööndis. Cairns oli põnev, sest mereäärse kuurordina on seal rohkesti öiseid klubisid-pubisid, mis on täis seljakotimatkalisi; kohalikke kohtab harva. Trenni pole vaja päeval tehagi, kui õhtul saab mõne Brasiilia jalgpalluriga paar tundi tantsida, või näiteks UK poistega, keda seal oli väga palju.

Käisime ka ümbruskonda vaatamas.

Turismindusasju on Põhja-Queenslandis meeletult: aborigeenide keskus, kus nii päeval kui ka öösel toimuvad esinemised, 16 km pikkune köisraudtee vihmametsa kohal, loomaaed jne.

Võimalusi kiirelt rahast lahti saada oli rohkem kui küll. Kohtusin ka kohalike politseinikega. Esimene lause pärast seda, kui ütlesin, et olen Eestist, oli: „Ohoo, me eile just tegime ühele Eestist pärit noormehele trahvi!“ Üldiselt ollakse meist seal väga heal arvamusel, eriti kui tublidest ja usaldusväärsetest töötegijatest.

Kui Nicky läks ära Lõuna-Austraalia poole, otsustasime meiegi Piiaga liikuma hakata. Rentisime endale tuntud seljakotimatkajate lemmikauto, universaalse Ford Falconi. Kuna olime mõlemad varem ka siinses liikluses juba autodega ringi sõitnud, polnud juhtimine ega vasakpoolne liiklemine üldse

Nagu päris surfaja, aga tegelikult algaja

hirmutavad. Autojuhtimise nautijana olin 95% ajast roolis. Läbisime peaaegu 3000 km. Sõitsime nii mägedes kui ka idaranniku populaarseimates kuurortlinnades. Üks paremaid mälestusi neist päevist oli surfamine. Esimeses tunnis suutsin oma põlve merekarbiga nii katki teha, et kaalusin arsti juurde minemist, aga tänu rohkele adrenaliinile polnud valu tunda ja sinna see asi jäigi. Teised tunnis osalejad vaatasid õudusega, kuidas ma püüdsin kätega põlvede veritsemist peatada, aga nagu treener ütles õpetuseks kõigile – ärge püüdke püsti tõusta enne, kui te pole seda kuival maal katsetanud. No tõesti, ma ei viitsinud pärast esimest 15 minutit enam kõhuli laual olles lainete püüdmist harjutada, oli vaja kohe katsetama asuda. Plaastrid peale ja asi kombes.

Arm jäi päris korralik.

Veidrate liiklusmärkide maa Öeldakse, et Austraalia on maailma kõige veidramate liiklusmärkidega maa. Kindel on see, et neid on palju.

Näiteks on võimalik vastata liiklusmärkidel esitatud küsimustele (õige vastus tuleb umbes 15 km pärast järgmise märgina), palju leidub tekste „Ära maga!”, „Puhka!”, „Emme, kui kaua veel?”, „Issi, kas me oleme kohal?”, „Kui sa jood ja sõidad, siis sa oled idioot!”. Ka erinevaid loomapilte oli põnev vaadata – kängurud, metsikud hobused, pingviinid, koaalad, pardid, kalkunisarnased olevused, krokodillid jne.

Kokku võttes sai sel reisil palju nalja. Bensiinile kulus hunnik raha, aga eks me saime seda tasa teha näiteks rannast kookospähkleid noppides ja neid süües.

Brisbane’i lennujaamas läksime Piiaga eri suundadesse, tema Balile puhkama ja mina Melbourne’i oma tuttavatele politseinikele külla. Melbourne’is sain pikemalt vestelda kohalike noorsoopolitseinikega, käisin kohtuistungitel (tõeline meelelahutus, üks istung kestab umbes 15 minutit ja kohtunik on oma suhtumises vaba, samas on karistused karmid), vanas kainestusmajas ning vanglas (tõeliselt põnevalt üles ehitatud ringkäik, Victoria osariigi 2008.–2010. aasta parima kultuurimälestise auhind kuulus just sellele tuurile).

Viimasel päeva õhtul alustasin tagasisõitu: bussiga Melbourne’ist Sydneysse, sealt edasi lennukitega Rootsi ja seejärel laevaga Eestisse. Kolmapäeva hommikul astusin kodumaa pinnale ning neljapäeval olin juba Kloogal noorsoopolitseinike seminaril. Tegelikult võttis harjumine meie napisõnalise ja kohati ebaviisaka teeninduse ning kohutava rullnokliku liikluskultuuriga tükk aega. Ma ei tahaks Austraaliasse kolida, kuid austraallastelt on vaja meeldivaid kombeid õppida. Eesti on äärmiselt ilus ja ohutu (seda eriti Austraalia looduse kõrval) koht elamiseks ning ma loodan, et kõik oskavad seda väärtustada!

Maarja Punak Lõuna Prefektuuri ennetusteenistuse noorsoopolitseinik

51

AJALUGU

Kuritöö ja karistus

Fotod: autori erakogu

Kurjategija luude purustamine enne rattalepanekut 1373. aastal

keskaegses Tallinnas K Keskajal olid väga erinevad karistusviisid. Kõige sagedamini tabas seaduste vastu patustanut kas linnast väljasaatmine, rahatrahv või ihunuhtlus.

Surmamõistmise korral peeti kõige auväärsemaks hukkamisviisiks mõõgaga pea maharaiumist.

52

ui tänapäeval kasutatakse peamiselt kahte tüüpi karistusi – rahatrahvi ja vabadusekaotust –, siis keskaja karistusviisid võib põhimõtteliselt jagada viide rühma: rahatrahv, häbistavad karistused, vabadusekaotus, kehalised karistused ja surmanuhtlus.

Lübecki õiguses on kõige sagedamini

AJALUGU

märgitud rahatrahvi, kusjuures süüdimõistetu pidi maksma trahviraha nii kannatanule kui ka avalikule võimule. Üsna leebeks võib pidada häbistavaid karistusi, näiteks häbiposti panemist.

Omapärane karistusviis oli häbikivide kandmine. Seda rakendati keelepeksus süüdimõistetud naiste suhtes, ent ka moraalireegleid rikkunud või rängalt solvanud isikute karistuseks. Oli kaks kettidega omavahel ühendatud kivi, millele olid maalitud lõustad. Neid kive tuli kanda rinnal ja seljal ning kõndida seakarjuse saatel linnatänavatel või teha tiir peale linnale.

Abielu rikkunutele oli Lübecki õiguses ette nähtud üks omapärane karistus. Punkti nr 40 pealkiri kõlab: „Kes tabatakse abielunaise juurest.

Kui keegi tabatakse abielunaise juurest, peab naine meest “per priapum” (ladina keeles meheelundit pidi) talutama edasi-tagasi läbi linna tänavate.“ Sõnastus pole päris selge, kuid võib arvata, et läbi linna talutajaks oli abielu rikkunud mehe seaduslik naine.

Häbistavate karistuste hulgas oli tuntud pea paljaks pügamine, mida rakendati väiksemate varguste korral.

Kindlasti oli see ka kaaskodanikele hoiatuseks. Kuna juuksed kasvasid ju taas, siis osutus säärane karistus lühiajaliseks. Märksa tõsisem oli aga märgistamine. Seda tehti tulise rauaga kas põsele või laubale. Et märgid olid üldteada, osutus karistatu elu lõpuni kergesti äratuntavaks.

Vanglasolek läks kalliks maksma Loomulikult oli keskajal üks karistusviise vanglasse panek, kusjuures vanglasoleku ülalpidamise pidi karistatu ise kinni maksma. Need, kes vabanesid vanglast või eeluurimise alt, pidid vandega kinnitama, et nad loobuvad kättemaksust. Säilinud on üks 16. sajandi vandetekst: „Seisan oma vabadel jalgadel, ei ole vangis ega seotud ja vannun kõrgeaulisele isandale ja vürstile härra Hermann Brüggeneyle, teisiti nimetatud Hasenkampfile, Saksa ordu meistrile Liivimaal, ja Tallinna linnale ning tema sündinud ja sündimata elanikkonnale, et ma loobun kättemaksust, ei esine kunagi nõudmistega ei vee peal ega maismaal, võsas ega põllul, metsas ega aasal, et mind abistaks jumal ja tema püha evangeelium.“

Tallinnas kasutati keskajal viit kurjategijate hukkamise viisi: poomine, rattale panek, elusalt mahamatmine, mõõgaga pea äralöömine ja tulesurm.

Kehaline karistus võis olla palju karmim. Kui karistuseks oli näiteks keele, kõrva või nina äralõikamine, sõrmede või labakäe maharaiumine jne, kaasnes sellega piinamine. 25. aprillil 1465. aastal anti ihunuhtlust töömees Mathias Sussyle ning tal lõigati ära kõrv, sest ta oli härra Ewert Schmidti kuurist ühe labida, ühe kirve, ühe võru ja laevatööriista varastanud.

Tundub, et suhteliselt odavad asjad, aga karistus oli karm. Peale selle saadeti mees veel linnast välja.

Käe maharaiumine oli väga tõsine karistus, sest see tõi kaasa töövõime kaotuse. Ilmselt seetõttu rakendati niisugust karistust Tallinnas üsna harva, näiteks väiksema kirikuvarguse korral. Mujal Lääne-Euroopas on teateid veelgi raskema kehalise karistuse rakendamisest, milleks oli silmade väljatorkamine. Seda on mõnel pool kohaldatud ka surmanuhtluse asemel, aga isegi raskele kuriteole kaasaaitaja suhtes.

Surmanuhtlus tähtsal kohal

Kurjategija hukkamine rattal Saksamaal Soesti linnas 14. sajandil

Seaduste vastu patustanu võidi näiteks linnast välja saata. Eriti kasutati säärast karistust linnades, kust oli väga lihtne välja saata. Ajaliselt jagati pagendus kas eluaegseks või tähtajaliseks. Kohtupraktikas on pagenduse tähtajad 8 päevast kuni 100 aastani.

Samuti võidi ühe pagenduse liigina saata palverännakule. Mujalt LääneEuroopast on teada, et väljasaatmisega võis kaasneda ka lindpriiks kuulutamine.

Küllalt levinud olid kehalised karistused, nagu ihunuhtlus. Lihtsaim variant oli, kui anti ainult vitsu, aga kui otsustati mõni kehaosa ära lõigata, osutus karistus märksa tõsisemaks.

1526. aastal jagati ihunuhtlust kahele kerglasele naisele Grete Syytepintile ja Dortyle ning timukasulasele. Grete Syytepint oli nime järgi tõenäoliselt eestlane, nimi vihjab meestesütitajale.

Põhjus oli huvitav. Nimelt olid need naised lasknud timukasulasel muretseda ühe poodud varga riided, sest neid kandes loodeti rohkem õlut läbi müüa.

Keskajal oli surmanuhtlus väga tähtsal kohal, aga surmamise viisid sõltusid kuriteost. Tallinnas kasutati keskajal viit kurjategijate hukkamise viisi: poomine, rattale panek, elusalt mahamatmine, mõõgaga pea äralöömine ja tulesurm. Tulesurma alla arvati nii tuleriidal põletamine kui ka näiteks potis või pannil ärapraadimine. Tavaliselt poodi suuremaid vargusi toime pannud inimesi või neid, kes olid varastamisega korduvalt vahele jäänud.

Poomist peeti samas ka häbistavaks karistuseks ja tuli ette, et kui oli mõjuvõimsaid eestkostjaid, siis kõrgemast seisusest isikutele halastati ja määrati hoopis mõõgaga pea mahalöömine.

Poomissurm määrati ainult meestele.

Poodud jäeti mitmeks päevaks võllasse rippuma.

Ilmselt piinarikkaim karistusviis oli rattal hukkamine. Tänapäevani käibib rahvalik ütlus „Karjub nagu ratta peal“. Tallinna kohtudokumentides on rattalepanekust teateid ajavahemikust 1439–1732. Seda karistusviisi kasutati röövmõrtsukate, abikaasa tapjate ja kirikuvaraste hukkamiseks.

Enne tampis timukas sellesama rattaga süüdimõistetu käe- ja jalaluud puruks, et neid oleks kergem ja mugavam rat-

53

AJALUGU

takodarate vahelt läbi toppida. Ratas tõsteti kõrge tulba otsa. Kurjategija polnud kindlasti surnud, purustatud luud tekitasid valu, liigutada ei saanud, päike praadis, röövlinnud tulid nokkima. On arvatud, et naisterahvaist kurjategijaile vahel halastati ning rattaga löödi puruks ka pea.

Elusalt maeti maha esmajoones naiskurjategijaid näiteks kirikuvarguse eest, vahel ka teiste suuremate varguste eest. 1464. aasta 19. märtsil Püha Apolloniuse päeval maeti üks naine, kes oli varastanud Peter Templini tütrelt mantli ja Hans v. Borne tütrelt paelakesi. Ta istus küll enne pool aastat kohtuteenri majas ning sünnitas siis poja.

„Verejanuline“ timukamõõk Kõige auväärsemaks hukkamisviisiks peeti keskajal mõõgaga pea maharaiumist. Nii mõneski mängufilmis, kus näidatakse keskaegset hukkamist, viiakse see täide hästi suure kirvega või pika ja raske kahekäemõõgaga.

Sageli on hukkamist kujutatud nii, et kurjategija paneb pea pakule ja timukas lööb mõõgaga.

Paratamatult pidi löök tabama ka pakku, aga see oleks ju mõõga teramiku ära rikkunud. Tegelikult hukati keskajal spetsiaalse timukamõõgaga. Kurjategija põlvitas ning tal oli pea püsti. Käed olid kokku seotud või hoidis ta käte vahel risti.

Hukatava juuksed olid üles seotud.

Timukas astus sammu tagasi ja lõi siis ühe hoobiga.

Timukamõõk oli erinevalt tavalisest lahingumõõgast veidi laiema ja lameda teramikuga ning tömbi otsaga, sest selle mõõgaga polnud vaja torgata. Lisaks näeme timukamõõga ümara kujuga teramiku tipus sageli kolme või viit läbistavat auku. Arvatakse, et nii ei saanud keegi timukamõõka otsast teritada ega sellest tavalist lahingumõõka teha. Nimelt peeti keskajal kõike timuka ja timukamõõgaga seotut halvaendeliseks. Timukamõõgaga löödi ainult kurjategijatel päid maha.

Mõningate pärimuste järgi tuli peale sadat hukkamist timukamõõk koguni

54

Tallinna keskaegne timukamõõk, millele on graveeritud aastaarv 1525.

maha matta, sest see olevat muutunud juba liiga „verejanuliseks“.

Tulesurma oli keskajal mitut liiki.

Näiteks loeti selle hulka nii tuleriidal põletamist kui ka näiteks elusalt pajas keetmist või hoopis tulisel pannil ärapraadimist. Tulesurm oli ette nähtud valerahategijatele, dokumentide võltsijatele ja sodoomia harrastajatele.

Ka usuvastaste kuritegude eest põletati tuleriidal. Vahel määrati tulesurm isegi lapse tapmise eest. 1490. aastal Peetri ja Pauli päeval tabas linnavaht ühe naise Elsbe, kes oli Savi sauna juures hospidalis lapse ilmale toonud,

Pea maharaiumine timukamõõgaga Hermen Rode altarimaalil 1481. aastal

sellel kaela murdnud ja ta siis tänavale visanud. Kaks linnakodanikku tundsid ta ära ning Elsbele määrati tulesurm.

Hukkamispaik Võllamäel Tallinnas talutati hukkamisele määratud seotud silmadega kolm ringi ümber turuplatsi ja viidi siis linna hukkamispaigale. Tallinna keskseim hukkamispaik oli Võllamägi, mis asus praegusel Liivalaia tänaval, mitte kaugel Pärnu maanteest, seal, kus praegu on Hansapanga peahoone. On ka andmeid teistest hukkamispaikadest. Üks oli praeguse Tallinna Ühisgümnaasiumi

AJALUGU

Tallinna Võllamägi 1561. aastal

krundil, siis veel Lastestaadioni lähedal ja Viru värava ees. Toompeal kui omaette haldusüksusel oli oma timukas ning oma hukkamiskoht. See paiknes praeguse Lossiplatsi kohal, õigemini seal, kus omal ajal asus kuiv vallikraav, ja hukkamispaik oli kraavi põhjas.

1994. aasta suvel, kui Liivalaia tänava ääres hakati uue Hansapanga hoone vundamendi süvendit tegema, tuli kaevamistöödel välja inimluid.

Koha üksikasjalikumal uurimisel selgus, et oli satutud keskaegse Tallinna tuntuimale hukkamispaigale. Arheoloog Ain Lavi juhendatud kaevamistel puhastati välja kaks teravnurgas liituvat paekivimüüri ja kunagi ülespoole ehitisele viinud paekividest trepijäänus. Ehkki müüride lahtisi otsi ühen-

Üldse oli noil aegadel kombeks poodud pikemaks ajaks rippuma jätta ning maha raiutud pead teiba otsa torgata. danud kolmas müür oli hävinud, sai selgeks, et algselt kujutas ehitis kivivõlla kolmnurkse põhiplaaniga alust.

Milline võis see koht omal ajal välja näha? Vastuse saame ühelt kunstiteoselt – Lambert Glandorfi 1561. aastal maalitud epitaafilt. See mälestustahvel on pühendatud 1560. aastal 11. septembri lahingus langenud

Mustpeade vennaskonna liikmetele.

Taamal on väikselt kujutatud ka Võllamäe hukkamispaik. Näeme kolmnurkse põhiplaaniga ehitist, mille igas nurgas kõrgub torn, tornidevahelistel põikpuudel ripuvad aga üles poodud kurjategijad. Peasüüdlase tarvis oli kivivõlla keskosas veel kõrgem võllapuu. Võlla ümber näeme aga kahte rattale asetatud ja ühte teibasse aetud hukatut. Üldse oli noil aegadel kombeks poodud pikemaks ajaks rippuma jätta ning maha raiutud pead teiba otsa torgata. Möödujatele pidi see võigas pilt Võllamäest nõnda võimalikult kauaks silme ette jääma.

Ain Mäesalu Tartu Ülikooli arheoloogia lektor

55

SPORT

Võrratu võrkpall Viljandis

Naiskonnad mängisid üheringilise turniiri.

Tänavu ainult võitudega palliplatsilt lahkunud Põhja Prefektuuri naiskond jättis seljataha Politsei- ja Piirivalveameti, Ida Prefektuuri ning Lääne Prefektuuri naiskonna.

Meeskonnad mängisid neljas alagrupis üheringilise turniiri, mille järel asuti play-offmänge mängima. Sisekaitseakadeemia alistas tasavägises veerandfinaalmängus Kaitsepolitseiameti meeskonna 2 : 1. Politsei- ja Piirivalveamet sai kergelt 2 : 0 jagu mullusest meistermeeskonnast Lääne Prefektuurist. Tartu PJ võitis oma vastast PPA KRPOd tulemusega 2 : 0 ning Põhja Prefektuur pidi tunnistama tasavägises mängus Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo meeskonna paremust 1 : 2. Teisel võistluspäeval algasid turniiri tähtsaimad mängud ehk poolfinaalid, kus läksid vastamisi Sisekaitseakadeemia ning Politsei- ja Piirivalevamet ning Tartu politseijaoskond ja

Foto: Maili Arro

Eesti politsei võrkpallimeistrivõistlused peeti 14.-15. aprillil Viljandi spordihoones. Ühtekokku oli tulnud võrratut võrkpalli mängima neli naiskonda ja 14 meeskonda.

Võiduga lahkus palliplatsilt Põhja Prefektuuri naiskond koosseisus Irina Saks, Inga Laine, Kerly Vompa (turniiri parim naismängija), Rutt Riiberg, Ailen Kroonmäe, Heili Hiiemäe, Liane Stepanov ja Tiiu Kull.

Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo. Võitjatena väljusid nendest mängudest PPA ja Tartu PJ, kes selgitasid finaalis tänavuse meistermeeskonna. Finaali esimene geim kulges Tartu PJi dikteerimisel ning lõppes tulemusega 25 : 19. Teises geimis oli mäng palju võitluslikum. Viiginumbrid seisid tablool seisult 9 : 9 kuni 14 : 14ni. Siis läks Tartu PJ oma teed, võitis teise geimi 25 : 16 ja

Laskmises sündisid uued rekordid 20. mail peeti Männiku Kaitseliidu lasketiirus tänavused politsei teenistuspüstolist laskmise meistrivõistlused. Naiste arvestuses võitis suurepärase tulemusega Karin Taras KRPOst ning meeste arvestuses võitis uue politsei rekordiga Oliver Purik personalibüroost.

Osavõtjaid oli kokku 136, neist 40 nais- ja 96 meeslaskurit. Võistlused avas kriminaalosakonna juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe, kes soovis võistlejatele traditsiooniliselt kindlat kätt ja rahulikku närvi.

Kas oli see avasõnade mõju, laskmiseks ideaalilähedane ilm või laskurite väga hea ettevalmistus, aga pärast ligi kaheksat tundi tihedat tuld kümnes vahetuses olid kõvas konkurentsis parimad selgunud ning sündinud ka uued politseirekordid teenistuspüstolist laskmises.

Naiste arvestuses hoolitses suurepärase tulemuse eest Karin Taras PPA

56

KRPOst, võites rekordtulemusega 180 silma; teise koha saavutas Riita Kongas Põhja Prefektuurist 170 silmaga ja kolmas oli Erika Teffo Ida Prefektuurist samuti 170 silmaga. Meeste arvestuses võitis Oliver Purik PPA personalibüroost uue politseirekordiga 187 silma, teine oli Meelis Kask Ida Prefektuurist 180 silmaga ning kolmanda koha sai Peeter Aan Lõuna Prefektuurist 179 silmaga.

Püstoli PM arvestuses võitis Alar Karu Ida Prefektuurist 181 silmaga, teise koha saavutas Jaanus Siider Põhja Prefektuurist 176 silmaga ja kolmanda koha Meelis

sai esmakordselt kaela politsei meistrimedalid. Kolmanda ja neljanda koha mängus alistas Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo tulemusega 2 : 1 Sisekaitseakadeemia meeskonna. Tartu politseijaoskond mängis koosseisus Alar Sadam (turniiri parim meesmängija), Anvar Vakk, Egerd Pajustik, Kaimar Juks, Raimo Kelt, Roland Kruus, Sulev Jürgenson ja Tiit Treial.

Naised I koht – PPA KRPO, 498 silma (Siret Voore, Krista Kimber, Karin Taras) II koht – Lääne Prefektuur, 474 silma (Karmen Kuimet, Marian Muuga, Karin Uibo) III koht – Ida Prefektuur, 470 silma (Janne Alliku, Irina Korabljova, Maarja Lukas) Mehed I koht – Ida Prefektuur, 536 silma (Aleksei Osokin, Meelis Kask, Jaanus Mätas) II koht – PPA, 517 silma (Oliver Purik, Ain Muru, Madis Kuznetsov) III koht – Põhja Prefektuur, 516 silma (Peeter Puio, Meelis Lehtpuu, Vahur Tamuri) Lehtpuu Põhja Prefektuurist 171 silmaga.

Nagu tulemustest näha, ei tulnud võidud kellelegi kergelt kätte, ka järgnevate laskurite tulemused nii naiste kui ka meeste arvestuses olid heast klassist. On selge, et võistlejate konkurents tiheneb pidevalt ning politseiametnike sportliku laskmise tase on ühtlustunud ja paranenud iga aastaga. Ka võistkondlik võistlus oli meeldivalt konkurentsitihe, naiskondi asus võistlustulle 11 ja meeskondi kogunisti 26.

SPORT

3.-4. juunil võõrustas Hiiumaa Palade spordihoone traditsiooniliselt politsei sulgpalli meistrivõistlustest osavõtjaid. Kohale oli tulnud üle viiekümne sportlase, kes kõik asusid jahtima tänavust meistritiitlit ja säravamaid medaleid.

Naisüksikmängus võidutses Tiina Vellet Politsei- ja Piirivalveametist, alistades finaalmängus 2 : 0 Anita Peiponeni Lõuna Prefektuurist. Pronksmedali võitles endale Tiina Kotke Lõuna Prefektuurist. Meesüksikmängus saavutas turniirvõidu Lõuna Politsei Spordiklubi liige Väino Kiuru. Kuna politsei meistriks saavad tulla üksnes politseiasutuse teenistujad või kadetid, siis sai politsei meistrimedali kaela Mihkel Karjamaa Lääne Prefektuurist, hõbeda Jaanus Peet Politsei- ja Piirivalveametist ning pronksi Aleksei Kreivald Ida Prefektuurist.

Teisel päeval toimusid paaris- ja sega-

paarismängud. Naispaaridest olid edukaimad Tiina Vellet ja Moonika Raudsepp, alistades tasavägises finaalis Tiina Kotke ning Anita Peiponeni. Kolmanda koha võitsid Katrin Spiegel ja Danika Loho Politsei- ja Piirivalveametist. Meespaaride hulgas saavutasid turniirivõidu Väino Kiuru ja Tanel Viirmann Lõuna Politsei Spordiklubist ning politsei meistritiitel kuulus Marke Undile ja Ahti Kallasele Politsei- ja Piirivalveametist. Hõbe läks Mihkel Karjamaale ja Marko Kallasele ning pronks Tenno Laurile ja Leho Saaremäele, mõlemad paarid Lääne Prefektuurist. Segapaarismängus kuulus turniirivõit Lõuna Politsei Spordiklubi paarile Tiina Kotkele ja Tanel Viirmannile, kes alistasid finaalis 2 : 0 Politsei- ja Piirivalveameti paari Katrin Spiegeli ning Jaanus Peedi, viimastele kuulub ka tänavune politsei meistritiitel. Hõbemedalid said kaela Maris Orgusaar ja Tarmo Närap Lõuna Prefektuurist ning pronks läks Lääne Prefektuuri segapaarile Moonika Raudsepale ja Mihkel Karjamaale.

Politsei sulgpalli meistrivõistlused peeti traditsiooniliselt Hiiumaa Palade spordihoones.

Foto: Maili Arro

Sulgpallurid kohtusid taas Hiiumaal

Politsei parimad viievõistlejad Foto: Maili Arro

Tänavused meistrivõistlused politsei viievõistluses toimusid 27. mail politsei- ja piirivalvekolledži lasketiirus Paikusel ning Pärnu Koidula gümnaasiumi staadionil ja ujulas.

Naised kuni 29 1. Marian Muuga, Lääne Prefektuur, 3858 p 2. Triinu Laos, Lääne Prefektuur, 3597 p 3. Anastasia Gerassimova, PPA, 3402 p Mehed kuni 29 1. Steven Rehelem, Põhja Prefektuur, 4101,5 p 2. Oleg Dmitrijev, Põhja Prefektuur, 4050,5 p 3. Jakob Tarkpea, SKA, 4015 p Naised 30–39 1. Kirsti Tertõtšnaja, Lõuna Prefektuur, 3650,5 p 2. Moonika Aava, Põhja Prefektuur, 3611 p 3. Kerly Vompa, Põhja Prefektuur, 3010 p

Viievõistlejad võtsid mõõtu laskmises, ujumises, kuulitõukes, kaugushüppes ja jooksus.

Mehed 30–39 1. Raiko Elming, Lääne Prefektuur, 4747 p 2. Margo Kivila, Põhja Prefektuur, 3953,5 p 3. Toomas Loho, PPA, 3757,5 p

Naised 40+ 1. Velve Põldoja, PPA, 1945 p Mehed 40+ 1. Madis Mardu, Lääne Prefektuur, 3053,5 p.

2. Toomas Uibokand, Ida Prefektuur, 3046,5 p.

3. Raivo Võip, Ida Prefektuur, 3036,5 p Võistkondlik arvestus Naiskonnad 1. Marian Muuga ja Triinu Laos, Lääne Prefektuur, 7455 p. 2. Moonika Aava ja Kerly Vompa, Põhja Prefektuur, 6621 p. 3. Reet Truverk ja Emyli Roots, SKA, 6351,5 p Meeskonnad 1. Steven Rehelem ja Margo Kivila, Põhja Prefektuur, 8055 p. 2. Raiko Elming ja Janis Miilits, Lääne Prefektuur, 7363,5 p 3. Joel Randma ja Janar Säkk, KAPO, 7403,5 p

57

Foto: Annika Tikk

SPORT

Jalgrattakrossiga läks politseisport pisikesele suvepuhkusele – võistluskalender jätkub 26. augustil kergejõustiku meistrivõistlustega Rakvere spordikeskuse staadionil.

Jalgrattakross lõpetas spordikalendri poolaasta Eesti Politsei Spordiliidu esimese poolaasta võistluskalender lõppes 7. juunil Pärnumaal Jõulumäel, kus selgitati välja Eesti politsei 2011. aasta jalgrattakrossi meistrid.

Naiste vanuseklassis kuni 29 aastat pidi läbima 20 km. Kõige kiiremini tuli sellega toime Marian Muuga Lääne Prefektuurist, aeg 1.06.12. Talle järgnesid Anzeelika Kullama Lõuna Prefektuurist, aeg 1.16.05, ning Anastasia Gerassimova Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 1.34.22. Naiste va-

nuseklassis 30–39 aastat tuli samuti läbida 20 km distants. Ajaga 1.09.00 ületas esimesena finišijoone Jelena Všivtseva Ida Prefektuurist. Hedvi Valgemäe Kaitsepolitseiametist sai kirja aja 1.11.03 ja kaela hõbemedali ning Tiiu Kull Põhja Prefektuurist pronksmedali, aeg 1.19.55. 15 km distantsil ja vanuseklassis 40–49 aastat olid edukaimad naised Tea Lang Lõuna Prefektuurist ning Epp Käpa Kaitsepolitseiametist, ajad vastavalt 43.25 ja 53.37.

Kõige osavõturohkem oli meeste vanuseklass 30–39 aastat, kus stardijoonele asus 30 sportlast. Kiireim mees 30 km distantsil oli Riko Räim Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 1.14.24. Talle järgnesid Raul Koppelmaa Põhja Prefektuurist, aeg 1.16.12, ja Veigo Vilbas Lääne

Prefektuurist, aeg 1.18.21. Noorimate meeste hulgas võidutses Allar Raja Põhja Prefektuurist, läbides 30 km raja ajaga 1.15.25. Talle järgnesid Sergei Plantonov Ida Prefektuurist, aeg 1.24.22, ning Steven Rehelem Põhja Prefektuurist, aeg 1.26.50. Meeste vanuseklassis 40–49 aastat läbiti 20 km distants. Politsei meistrivõistluste medalid said kaela Aivar Ridamäe, aeg 49.45, Ivar Zeisig, aeg 56.07, ja Alar Ridamäe, aeg 59.34, kõik PPAst. Meeste vanuseklassis 50+ oli 20 km rajal kiireim Ago Estermaa Politseija Piirivalveametist, aeg 1.03.08. Teisena ületas finišijoone Ivo Känd Lõuna Prefektuurist, aeg 1.08.18, ning kolmas oli Heino Tanijärv Ida Prefektuurist, aeg 1.29.25.

PPA võidutses riigiametnike meistrivõistlustel jalgpallis 17. maist kuni 2. juunini peeti Firmaspordi korraldusel riigiametnike meistrivõistlused jalgpallis, kus esimest korda osales ka Politsei- ja Piirivalveameti võistkond, mis koosnes eelkõige korrakaitsepolitseiosakonna jalgpallisõpradest. Kokku osales 12 võistkonda. PPA võistkonna vastased alagrupis olid järgemööda Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Kaitsemi-

58

nisteerium, Põllumajandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Veerandfinaalis alistati Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Pank pidi tunnistama poolfinaalis 4 : 1 meie paremust ning finaalis saadi jagu tugevast Vanglateenistuse võistkonnast 3 : 1.

PPA võidukas võistkonnas mängisid Vadim Talama, Allar Annuk, Aleksandr Šein,

Aleksei Šmeljov, Jevgeni Revin, Joonas Lõbus ja Tiit Kõiv KKPO valvebüroost; Danel Kõdar, Tõnu Janter ja Artur Bedrossov KKPO operatiivbüroost; Egert Belitšev KMO migratsioonijärelevalvebüroost ning Annika Tikk PPA administratsiooni personalibüroost.

RAAMATUD

Sisekaitseakadeemia lõputööd 2011 Piirivalveteenistuse kutseala (päevane õpe) Golubjov, Anton. Kehalise ettevalmistuse vajalikkus igapäevaste teenistusülesannete seisukohalt Narva kordoni näitel.

Juhendaja Leho Tummeleht.

Janno, Kalmer. Teenistuse efektiivsuse tõstmise võimalused Narva-Jõesuu kordoni näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen.

Ametkondlikuks kasutamiseks.

Kazmin, Aleksander. Sunniviisilise väljasaatmise korraldamine Eestis Politsei- ja Piirivalveameti näitel. Juhendajad Viljar Kärk, Eve Kalmus.

Praulinš, Mihhail. Kohtuekspertiis tõendusvahendite süsteemis. Juhendajad Annika Lall, Marika Väli.

Salumäe, Timo. Vaatlusvahendite kasutamise analüüs piiril asuvate politseiüksuste näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen.

Zaitsev, Aleksei. Tööstress Ida ja Põhja Prefektuuri kordonite ja piiripunktide näitel. Juhendaja Taimo Tooming.

Vahersalu, Kristiina. Keskastme juhtide juhtimisalase koolitusvajaduse analüüs prefektuuride näitel. Juhendaja Peep Jaagant.

Piirivalveteenistuse kutseala (kaugõpe) Tirman, Peeter. Narva kordoni teenistuse efektiivsuse tõstmise võimalused.

Juhendaja Heiki Suomalainen. Ametkondlikuks kasutamiseks.

Veske, Aleksander. Narva maanteepiiripunkti teenistuse efektiivsuse tõstmise võimalused. Juhendaja Heiki Suomalainen. Ametkondlikuks kasutamiseks.

Politsei eriala (kaugõpe) Korrakaitse süvaõpe Aasaroht, Morten. Pärnu linna alaealiste komisjoni praktika aastatel 2006– 2009 ja selle seos piirkonna võrgustikutööga. Juhendajad Kätlin Alvela, Eda Sieberk.

Birk, Rene. Liiklusõnnetuse sündmuskoha fikseerimisega seotud probleemid ja kaasaegsed meetodid liiklusõnnetuse sündmuskoha fikseerimisel. Juhendajad Urmas Lõiv, Tõnis Kaasik.

Erm, Margo. Kaugülekuulamise rakendamine väärteomenetluses Põhja Prefektuuris. Juhendajad Ege Ülend, Imbi Kivi.

Helmdorf, Jaan. Eesti politsei välismissioonidel. Juhendaja Ülle Vanaisak.

Idavain, Taavi. Raskeveokijuhtide sõidu- ja puhkeaegade üle järelevalve teostamine eri piirkondade Lääne Prefektuuri näitel. Juhendajad Kalmer Krimses, Tõnu Kivis.

Jõgi, Tiit. Politseiasutuste protsesside kaardistamise juhendi rakendamine (Rakvere politseijaoskonna näitel). Juhendaja Pille Vennikas.

Kaar, Virgo. Kontentanalüüsi kui meetodi rakendamine alaealiste hälbivuspotentsiaali määramiseks. Juhendaja Uno Traat.

Keldu, Kaidu. Politsei- ja Piirivalveamet tulekahjude kohtueelse menetlejana. Juhendaja Annika Lall.

Kütt, Üllar. Politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politsei järelevalve erimeetmete (viibimiskeeld, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine) rakendamisel tõusetunud probleemid Lääne Prefektuuri näitel. Juhendajad Irina Punko, Ülle Vanaisak.

Loginov, Reigo. Kriisireguleerimismeeskonna vajadus ja võimalused prefektuuri operatiivjuhtimissüsteemis. Juhendaja Pille Vennikas.

Luigelaht, Kaja. Politsei pädevuse probleeme politsei ja piirivalve seaduses 2010. aastal. Juhendajad Mait Laaring, Eda Sieberk.

Luuk, Mario. Statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi rakendamisest Eestis. Juhendajad Villu Vane, Germo Kukk.

Maandi, Varbo. Amokisituatsioonideks ettevalmistumine Võrumaa koolides. Juhendajad Jaak Kiviste, Andres Kutser.

Meho, Enely. Süüvõimeliste alaealiste osakaal, kohaldatud mõjutusvahendid ja nende mõjusus ning õigusrikkujate sotsiaalne taust Kristiine linnaosa alaealiste komisjoni 2006.–2010. aasta praktika põhjal. Juhendaja Ülle Vanaisak.

Mitrahovitš, Nurmely. Alaealiste õiguste ja kohustuste tagamine väärteomenetluses Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna näitel. Juhendaja Ülle Vanaisak.

Novikov, Ivan. Erinevused ja aktuaal-

sed probleemid ning võimalikud lahendused piirkondlikus politseitöös Põhja Prefektuuri näitel. Juhendajad Andres Tarvis, Germo Kukk.

Närripä, Agne. Politsei poolt sunni kasutamine alaealise suhtes Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna korrakaitsebüroo 2009.–2010. aasta praktika põhjal. Juhendaja Tanel Järvet.

Orgusaar, Meelis. Vahetu sunni ja sellele eelnevate etappide rakendamine politseitöös (Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo näitel). Juhendajad Enn Kooskora, Mark Ild. Ametkondlikuks kasutamiseks.

Popp, Andres. Vahetu sunni rakendamisest Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna näitel. Juhendajad Leho Tummeleht, Eve Popp.

Rahe, Marko. Politseisnaipri kontseptsioon. Juhendajad Ants Kalev, Leho Tummeleht. Ametkondlikuks kasutamiseks.

Ränk, Priit. Erinevused ja probleemid ning võimalikud lahendused välijuhtimises Põhja Prefektuuri näitel. Juhendaja Margus Kotter.

Siht, Martin. Künoloogiateenistusega seotud struktuuriprobleemid Politsei- ja Piirivalveametis. Juhendaja Jüri Pajusoo.

Ametkondlikuks kasutamiseks.

Simuste, Silver. Politsei ja piirivalve seaduses sätestatud erimeetmete rakendamisel tõusetunud probleemid valdusesse sisenemisel Lõuna Prefektuuri näitel.

Juhendajad Veiko Järva, Enn Kooskora.

Tamsalu, Marju. Järva Maavalitsuse alaealiste komisjoni praktika ja selle seos piirkonna võrgustikutööga aastatel 2007– 2010. Juhendaja Ülle Vanaisak.

Tikerpe, Kalmer. Eesti politseiametnike töös esinevate ohutegurite, tööõnnetuste ja rakendatavate meetmete analüüs.

Juhendajad Katrin Saar, Tõnis Kaasik.

Kriminaalpolitsei süvaõpe Kruut, Kaius. Mootorsõidukite konfiskeerimiste kohtulahendite analüüs karistusseadustiku § 424 kuritegudes 2007– 2010. Juhendaja Tanel Järvet.

Lest, Jaanus. Kriminalistikaline habitoskoopia (isikukirjeldus) ja selle kasutamine politsei töös. Juhendaja Annika Lall.

Loim, Tarmo. Agentuurtöö korraldamine Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse praktika põhjal

59

MÄLUMÄNG

2006–2010. Juhendaja Tanel Järvet.

Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö.

Otsing, Martin. Uurimistoimingu käigus antavate ütluste kajastamine ja talletamine Põhja Prefektuuri näitel.

Juhendaja Raivo Öpik.

Pesti, Piret. Tagaotsimise korraldamine Põhja Prefektuuri näitel. Juhendajad Triinu Moora, Raivo Öpik.

Ametkondlikuks kasutamiseks.

Põldma, Maidu. Taustakontrolli teostamine Politsei- ja Piirivalveametis. Juhendaja Tanel Järvet. Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö.

Ranne, Ardo. Jälitustegevuse kasutamine prostitutsioonikuritegude menetlemisel Põhja Prefektuuri näitel 2003–2010. Juhendajad Tanel Järvet, Risto Kasemäe. Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö.

Raudmets, Piret. Mäletamise arvestamine isikulise tõendi kogumisel.

Juhendaja Raivo Öpik.

Sannik, Alo. Phishing ehk andmepüük. Juhendajad Peeter Tatter, Tanel Järvet. Ametkondlikuks kasutamiseks.

Sepp, Jaanus. Riigi andmebaaside kasutamine jälitusmenetluses. Juhendajad Andrus Padar, Tanel Järvet.

Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö.

Sillamaa, Rauno. Lõhkeseadeldiste ja plahvatusjärgsete jälgede kasutamine kriminalistikalises uurimises (Märt Ringmaa juhtumite põhjal). Juhendaja Annika Lall.

Sullakatko, Andres. Riigisaladusele juurdepääsu taotleva isiku julgeolekukontrolli teostamise piirid. Juhendaja Tanel Järvet. Ametkondlikuks kasutamiseks. Šarin, Toomas. Julgeolekuasutuste poolt põhiõiguste piiramine julgeolekuasutuste seaduse alusel. Juhendajad Tanel Järvet, Sven Ugaste.

Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö. Šatalov, Vjatšeslav. Erikoolide roll alaealiste kuritegevuse edasisel ennetamisel. Juhendaja Tanel Järvet.

Zaitsev, Valeri. Kuriteo toimepannud isiku mudeli koostamine materiaalsete jälgede põhjal. Juhendaja Raivo Öpik.

Tööd asuvad SKA politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogus Tilgu tee 55c, Muraste küla, Tabasalu, tel 670 7438.

60

Uudiskirjandus raamatukogudes Handbook of Biometrics Toimetajad Anil K. Jain, Patrick Flynn jt United States: Springer-Verlag New York, Inc., 2010 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Biomeetria on kiiresti arenev valdkond.

Selles raamatus on käsitletud biomeetria põhialuseid ning viimaseid uuendusi selles valdkonnas.

Police Psychology Toimetaja James M. Peters New York: Nova Science Publishers, 2011 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Põhjalikus raamatus politseipsühholoogiast on vaadeldud, kuidas politsei psühholoogid toetavad politsei teenistusi, aitavad tõhustada politsei organisatsioonilist struktuuri, parandada politsei tegevust, pakkudes abi politseiametnikele ja nende peredele.

Cultures of Border Control: Schengen and the evolution of European frontiers Zaiotti, Ruben Chicago, Ill: University of Chicago Press; Bristol: University Presses Marketing, 2011 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Viimastel aastatel on hulk Euroopa riike kaotanud riigisisese piiri-

kontrolli Euroopa Liidu välispiiri kasuks.

Raamatus on vaadeldud Schengeni loomist Euroopa Liidus.

What Every Chief Executive Should Know: using data to measure police performance Shane, Jon M. Flushing, NY: Looseleaf Law Publications, Inc., c2007 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on käsitletud valdkondi, mida peaks iga politseiasutuse juht teadma politsei töö tulemuslikkuse hindamisest – miks koguda ja analüüsida andmeid, statistika kasulikkus ja andmete analüüs, juhtimine ning juhtimise tõhusus.

The Handbook of Political Sociology: states, civil societies, and globalization Toimetajad Thomas Janoski, Robert Alford jt Cambridge: Cambridge University Press, 2005 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on põhjalik ülevaade poliitilisest sotsioloogiast. I osas on uuritud poliitilise sotsioloogia teooriaid. II osas on keskendutud riigi moodustamisele, üleminekutele ja struktuurile. III osas on uuritud kodanikuühiskonna aspekte. IV osas on pööratud tähelepanu globaliseerumisele.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu Kodulehekülg – www.sisekaitse.ee/raamatukogu Uudiskirjandus – http://riksweb.sisekaitse.ee E-raamatud – www.sisekaitse.ee/index.php?id=12190 Müügil olevad trükised – www.sisekaitse.ee/teadus/raamatukogu/kirjastamine/muugilolevad-trukised

RISTSÕNA

Mälumäng 1

Kellele kuuluvad mõtteterad „Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema“ ja „Kui lõpuni aus olla, tuleb lõpp väga ruttu“?

Eelmises Radaris küsisime, miks ei tõlgita tavaliselt tekstides ladinakeelseid sõnu Caudex! Carrula Lingua! Stulte! Pone ubi sol non lucet! Õige vastus oli, sest tegemist on vandesõnadega. Õigesti vastanute vahel võitsid Radari saunalinad Urve Reitkam Haapsalu politseijaoskonnast ning Aivo Uibu Mehikoorma kordonist.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoidjat.

Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „… piloot muutus higiseks!“ Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Rutt Riiberg Tallinna kesklinna politseijaoskonnast ning Maili Arro PPA personalibüroost.

Radar soovib võitjatele palju õnne ja võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

2

3

Paljud eestlased parafraseerivad uhkusega (ise seda enamasti teadmata) raamatut „Kellel on ja kellel pole“. Kuidas see parafraseering kõlab?

4 5

Millise foobia all kannatab maailmas väidetavalt enim inimesi?

Kelle teosest pärineb alljärgnev katke: „Adams, Valmar – slavofiil, hariduselt rätsep, sai tuntuks vägistajana Aimla, Priit – pärsia-tadžiki päritoluga lontrus, tõi eesti kirjandusse allakäigu ja ökitamise Alas, Arvo-Jürgen – lõi kaasaegse demagoogia põhimeetodi Angervaks, Hugo – langenud kauboi, ka …

Bassel, Naftoli – pordumees, omamoodi grafomaaniliste julgustükkide autor Baturin, Nikolai – sooritas 1989. aastal nn. Baturini katse, mille eesmärk oli õilis, Baturini katse ebaõnnestus

6

1950. aastatel levis Borneo saarel malaaria ning selle vastu pritsiti loodust DDTga. Moskiitod surid ja malaaria taandus. DDT tappis aga ka väikesed parasiitherilased, kes olid seni hoidnud kontrolli all katuseroogu söövate tõukude arvukust. Elamute katused hakkasid sisse kukkuma. Saare kassid sõid mürgitatud putukatest toitunud gekosid ning surid.

Ilma kassideta paljunesid rotid. Kartes rottide levitatavaid haigusi, otsustati ette võtta Briti kuningliku lennuväe ajaloo üks kummalisemaid operatsioone. Milles see operatsioon seisnes?

7

Lasteajakiri Päiksetar nägi ilmavalgust 1926. aasta märtsis, mil tuli trükist selle esimene ja ka viimane number. Sellestki piisas sügava jälje jätmiseks eesti (laste)kultuurilukku, kuna selles ilmus luuletus, mille lühendatud versioonist on tänapäevaks saanud tuntud lastelaul. Mis pealkirja see luuletus kannab?

8

Poole eestikeelsest tekstist saavat kirja panna viie tähega. Kolm neist on täishäälikud a, e ja i. Mis on ülejäänud kaks kaashäälikut?

9 10

Mis ühendab neid mehi – Aivar Pilv, Ilmar-Eerik Aavakivi, Sulev Kõks, Anton Terasmaa?

Ikka juhtub, et Tartu Supilinnas kevaditi uputab. 1915. aasta 10. märtsi üleujutus oli aga eriline – tegemist ei olnud väga suure üleujutusega ning elamute otsesest ega kaudsest kahjustada saamisest fakte ei ole. Kahju kandis keegi siiski. Mille poolest see üleujutus eriline oli?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Beekman, Aimée – nuhk

1. Vladislav Koržets. 2. Langetõbi. 3. „Igast maailma sadamast võib leida vähemat ühe eestlase.“ Tegelikult rääkis Ernest Hemingway sellest, et ükski Lõunamere jahisadam ei ole täiuslik ilma vähemalt kahe eestlaseta. 4. Arahnofoobia ehk ämblikukartus. 5. Kivisildnik, „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. 6. Kasside allaviskamine (operatsioon „Cat Drop“). 7. „Mutionu pühadepidu“.

8. s ja t. 9. Tegemist on meestega, kes esindasid Andrus Veerpalu FISi dopingukomisjonis.

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina. Valida saab kollase, sinise ja rohelise vahel.

Alles 18. sajandi lõpus hakkas kaduma komme kasutada ravimina inimliha. 16.–17. sajandil oli see Euroopas veel niisama tavaline kui taimedega ravitsemine. Juba vanadel roomlastel oli komme juua gladiaatorite verd ning keskajal trügisid tapalavade ääres teatud haiged, kruusid käes, et saada värsket verd. Mis haigust loodeti nii ligi tuhande aasta jooksul ravida?

Beekman, Vladimir – tola üleliiduliselt areenilt“

61

RISTSÕNA

62

SUMMARY

Summary

KONVERENTS

LUUBI ALL LUUBI ALL

litsei poole, kuid sageli ei julgeta seda võib-olla teha. Aga kui politsei ise selliseid postitusi märkab ja abivajajaga kontakti võtab ning usaldust äratab, saavad ehk mõnedki tõsised probleemid palju parema ja kiirema lahenduse!“ kirjutas üks lapsemure.ee foorumi kasutaja.

Laste ja noorte kaitse internetis on Andero peamiseid eesmärke. Veebikonstaabli poole võib pöörduda küberkiusamise, konto ülevõtmise, koolivägivalla või väärkohtlemise muredega. Andero usub, et noored võtavad internetis politseiga palju kergemini ühendust kui tavaelus, sest nad tunnevad end seal julgemalt. „Noortel on internetis end lihtsam avada, kuna elektroonilises suhtluses ei pea muretsema emotsioonide pärast, mida muidu tahaks ehk ametniku eest varjata,“ arvab Andero. Loomulikult võivad veebikonstaabli poole pöörduda ka täiskasvanud ning küsida võib kõiksuguseid politseitööga seotud küsimusi.

Tegelikult on veebikonstaabel nagu piirkonnapolitseinik, kes tänaval patrullimise asemel suurendab inimeste turvatunnet internetis. „Politsei peab olema nähtav seal, kus on rahvas,“ üt-

E

mendid kiilkirjast“).

Selle kuulutuse taga seisis krijuhtivkriminaalpolitseiosakonna minaalametnik Anu Baum, kes otsis soomlaste eeskujul Eesti esimest internetipolitseinikku. Üks ligi 30st kuulutusele vastajast oli 23aastane Põlva patrullpolitseinik Andero Sepp. „Soovisin leida uusi ülesandeid ning just sellisena see töö tunduski,“ meenutab Andero kandideerimise põhjuseid. Töövestluse ajal lahendas Andero antud ülesanded lepase reega ning paljastas oma silmapaistvad arvuti- ja internetiteadmised ning asi oli otsusta-

tud. Anderost sai Eesti esimene veebikonstaabel.

Aprillis liitus Andero kriminaalpolitseiosakonnaga ning hakkas ette valmistama veebikonstaabli projekti avamist. Päevad möödusid foorumites noorte muresid lugedes ning üsna pea sai selgeks, et peale Facebooki ja Rate.ee vajavad veebikonstaabli abi ka perekool.ee ja lapsemure.ee foorum.

Foorumite haldajatele veebikonstaabli idee meeldis ning Anderole loodi foorumitesse eraldi rubriigid. Andero kirjutas foorumitesse, kes ta on ja mida ta tegema hakkab, ning esimene tagasiside näitas, et ta on oodatud. „Tunnustus Eesti politseile ja sellele tublile politseinikule, kes selle tänuväärse rolli endale on võtnud! Leian, et see on väga vajalik! Olen siin foorumil kohanud mitmeid selliseid teemasid, kus oleks kõige õigem pöörduda po-

Veebikonstaabel Andero tegutseb Facebookis, Rate.ee-s, perekool.ee ja lapsemure.ee foorumis.

Nüüdisaja piraatlus

FOTOD: NELLI PELLO

The cover page story of the summer number of Radar - „Web constable – new generation agent“, introduces the first EsP tonian web constable, who commenced his work on 1st of June.

Andero Sepp is a 23 years old police officer, who is giving advice to people in the internet in communication portals Rate and Facebook, where he has official accounts with his name and photo. This means, that the users of those communication portals can submit to Andero any questions related to police work. When up till now one could address the police via the Facebook page of the Police and Border Guard Board, then now Andero can also communicate with persons privately. „A web constable is like a regional police officer, who is not guarding the streets, but is increasing people’s sense of safety in the internet.

The police must be visible in such places where the people are“, recognizes Andero. The web constable predicts, that probably the questions asked from him most often shall be those related to traffic and public order, but also, for example, harassment in school, narcotic substances and obtaining of drivers licence shall become popular themes. One of the priorities of the web constable is the work with the minor and juvenile. „The young people, who have become victims of school harassment or cyber harassment, or who have been molested or abused, should most certainly contact me,“ says Andero. The idea of the Estonian web constable follows the example of our northern neighbours Finns. The contacts

Kuigi Eestis pole piraatkauba levik ega müük massiline probleem, jagub politseil tegevust selleski vallas.

räägib Kuus. Arvestama peab sedagi, puuet võltsitud kaupade tootmisel „Kui dub täielikult kvaliteedikontroll. sa sööd kuskil Kopli keldris tehtud Jaakondiitritooteid või ostad Balti tehama turult Hiina põrandaaluses või ravimeid võltsitud ses toodetud kausigarette, läheb hästi, kui nende pade tarvitamisel pole tervisele mingit mõju,” lausub Kuus. „Reisilt naastes võlton näiteks vaja meeles pidada, et mõttes seaduse on situd ja piraatkaup üle keelatud kaup, mille toimetamine Eesti riigipiiri on kuritegu ning kariskautatav kriminaalkorras, olenemata ba kogusest.”

aljud kindlasti mäletavad Tallinnas tegutsenud piraatkauba pesaks olnud Kadaka turgu. selKui Eestis on praeguseks suudetud siis lised probleemkohad kõrvaldada, väga maailmas on piraatkauba müük suur probleem, jättes legaalse ettevõtmis luse ja autorid ilma summadest, Partnerid Eesti võivad olla mitu korda suuremad riigi eelarvest. kuriIntellektuaalse omandi vastaseid majanduskuriPõhja Prefektuuri tegusid menetledes teeb politsei koostegude talituse juhi Rain Kuusi sõnul tööd erinevate asutuste esindajatega, . puuduvad Eestis võltskaubatehased Fonagu Eesti Autorite Ühing, Eesti „Keegi võib ju kodus valgele särgile Esinogrammitootjate Ühing, Eesti ei Nike’i logo peale panna, kuid seda tajate Liit, Eesti Autoriõiguste Kaitse ta. lisab tootmisena,” saa käsitleda Organisatsioon, Eesti Patendiamet, suuMaailmas toodavad võltskaupa auKultuuriministeeriumi meedia- ja red tehased, kus kasutatakse valdavalt toriõiguse osakond, patendibürood, on üliodavat tööjõudu, k.a lapsi. Eriti „Need jne. kaubamärkide esindused see probleemiks Aasia riikides. Odav organisatsioonid teevad autoriõitööjõud ja maksude maksmata jätmiguste kaitsel väga suure töö,” räägib ne, samuti olematud kulud tootearensaa öelda, et kõik ei „Ilmselt Kuus. põhjudusele ning teised tegurid ongi partnerorganisatsioonid on meiega sed, miks piraatkauba hind võrreldes reslõpuni rahul, kuivõrd piiratud originaaliga on mitu korda odavam. meie sursside tingimustes peame ka „Igaüks, kes seda ostab, peab teadma, tegema valikuid. Majanduspolitseil et tegelikult toetab ta seeläbi rahvuskõipeab olema olukorrast ülevaade vahelist organiseeritud kuritegevust,”

Euroopa politse ijuhid ühise laua taga

KOND JA HELSINGI POLITSEIJAOS

leb Andero.

1. juuni pressikonverents, mis märkis veebikonstaabli projekti ametlikku algust, jääb Anderole pikaks ajaks meelde. Kõigest paari tunniga tahtis veebikonstaabliga Facebookis sõbraks saada ligi 700 inimest. Bussisõit tagasi Tallinnast Tartusse, kus Andero iga päev tööd teeb, kuluski peaasjalikult sõbrakutsetele vastamiseks. Kaks nädalat hiljem tõusis Andero Facebooki sõprade arv üle 4000, ületades mängleva kergusega Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehe sõprade arvu.

Ja siin tulebki mängu veebikonstaabli võlu – inimesed soovivad politseinikuga internetis suhelda ja mida vahetumalt ning personaalsemalt, seda parem. Oma nime ja näoga politseinik, kes vastab inimeste küsimustele netis, on uue põlvkonna politseinik.

Päevas esitatakse Anderole peagu 30 küsimust, mis tulevad enamasti noortelt. „Olen 14-aastane, mul pole jalgratta juhiluba. Kas ma pean sõitma sõidutee ääres või kõnniteel?“ „Kui kaua võib väljas olla 13-aastane

VÕTI

6

Euroopa pealinna de politseijuhid arutasid Helsingis koostööküsimusi.

Järgmine konverents toimub Bulgaaria pealinnas Sofias.

Tänavu maikuu lõpus juba 33. aastat järjest ühise laua taga kohtu Euroopa pealinnade politseijuhid vahetasid nud tasid koostööküsim parimat praktikat usi. Helsingi ja Tallin ning aruna politsei ühiselt korral verents kandis väga datud konhea koostöö sõnum it.

E

uroopa pealinnade politseijuhtide konverents (Capital Policing Europe) kutsuti ellu 1979. aastal, et luua ja arendada Euroopa pealinnade politseijuhtide otsekontakte. Seistakse ju vastamisi sarnaste ohtudega turvalisusele ning koostöös on hea võimalus õppida üksteise parimast praktikast ja arendada tihedama id sidemeid.

Tänavuse 23.–26. maini Helsingis ja Tallinnas toimunud konverentsi peateema oli riigisisene ning rahvusvaheline koostöö, mille näitena tõi Põhja Prefektuur erinevate ametkondade jagatud töömaa illegaalse immigratsiooni valdkonnas. Põhja prefekti Elmar Vaheri kinnitusel saime Eesti näitel anda kasulikku kogemust teistelegi pealinnade politseijuhtidele.

Kodakondsuse ja migratsiooni, piirivalve ja politsei vald-

FOTOD: KAJA VENTSEL

„Olen 14-aastane, mul pole jalgratta juhiluba.

Kas ma pean sõitma sõidutee ääres või kõnniteel?“ „Kui kaua võib väljas olla 13-aastane laps?“ „Kui ma olen kiivrita pärast 1. juulit, kas ma saan kohe trahvi või alguses hoiatuse?“ Need on vaid mõned küsimused, millele aitab leida vastuse veebikonstaabel Andero Sepp. elmise aasta detsembrikuu Radaris ilmus töökuulutus, kus otsiti inimest, kes tunneks väärteo- ja kriminaalmenetlust, oleks hea suhtleja, huvituks psühholoogiast ning oleks tuttav sotsiaalvõrgustikega („lühendid lol, v, tgl ei ole sinu jaoks frag-

Üheks päevaks sõitsid Euroopa politseiju hid Helsingist Tallinnas hulgas KUMUs, vanalinn se, kus käidi muu as ja põhuteatris..

Laste ja noorte kaitsja

konna ühinemine n-ö ühe katuse alla ning sellega kaasnev tõhusam illegaalse immigratsiooni vastane võitlus teemana Euroopa pealinnad kõnetas e politseijuhte. Küll möönis Vaher, et Eestis on kindlasti mastaap märksa väiksem kui nendes pealinnades, kus õiguskaitseorganid peavad mitu korda suurema arvu illegaalsete sisserända jatega hakkama saama.

Jagatud korraldusvast

utus

Esimest korda konveren tsi ajaloos korraldasid seda koos Helsingi ja Tallinn politsei. Konveren tsi põhiline toimumiskoht oli Helsingi, ühe päeva veetsid pealinnad e politseidelegatsioonid ka Tallinnas . Teel Helsingist VÕTI Tallinnasse vahendas Tallinki laeva

36

Baltic Queen kapten Vahur politseijuhtidele kogemust Ausmees , kuidas tagada kahe pealinna vahelisel mereteel turvalisust. Tallinna päeva eesmärk oli eeskätt kultuuriline ning tugevdati ka vahetuid kontakte.

Põhja Prefektuur tutvustas Euroopa pealinnad e politseijuhtidele põgusalt Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuurip ealinna ettevõtmisi. Konveren tsi aastatepikkune traditsioon näeb neljapäev ases programmis ette ühe päeva kultuuri tutvustamisele ja vahetule suhtlemisele, mille raskuskese oligi tänavu Tallinnas.

Koostöö operatiivtasa

ndil

Ühe konverentsi korraldaj a, Helsingi politseijuhi Jukka Riikoneni kõrval näeb Põhja prefekt Elmar Vaher ot-

Ka Eestis on paraku ettevõtjaid, kes teadvalt müüvad kaubamärke, mis ei ole originaaltooted.

7

16

of the web police officer are provided on the homepage: www.politsei.ee/veebikonstaabel.

Although the spreading and sale of pirate goods is not a mass problem in Estonia, still the police needs to act also in this sphere. The story „Modern piracy“ provides an overview of how the police is proceeding the incidents concerning falsified goods and how does the cooperation with the representatives of different institutions, such as the Estonian Authors’ Society, look like. According to the words of the Head of the Economic Crime Division of the North Prefecture Mr. Rain Kuus it is possible to ascertain, that, due to the long-time work of the police in the sphere of pirate goods, the actual situation in Estonia is good. Despite of the fact, that the world is full of falsified goods of sonorous brands, in Estonia serious attempts must be made for purchasing such goods. „Yet, there are unfortunately undertakings in Estonia, who are knowingly selling trademarks, which are not original products.

As a rule, we are not speaking about highsounding worldwide trademarks, but, for

Põhja prefekt Elmar

Vaher

sekontaktide tihendam ises just operatiivtasandi koostöö eeldusi. „Politseitöö põhineb väga juski usaldusel. Politseiju palht on samamoodi inimene, kes usaldab talle tuttavat inimest rohkem kui pelka nime ja ametikoh ta,“ sõnas prefekt. „Mida tihedamad on kontaktid riigi kuritegev use tõmbekeskustes pealinnad e politseijuhtide vahel, seda tõenäolisem on ajakriitilises olukorras hea koostöö.“ Pealinna politseiju ht rõhutas, et seda usaldust tuleb arendada ka operatiivi nfo tasandil, kus reaalselt kuritegus id avastatakse. Vaheri hinnangu l on suhtlus Põhja Prefektuu ri ja Helsingi politsei vahel paari aastakümnega arenenud peagu sama tihedaks kui riigisiseselt oma kolleegidega. „Niisugust hea koostöö kogemust Helsingi politseiga me teistele Euroopa pealinnadele jagasimegi.“ Harrys Puusepp PPA kommunikatsioonib üroo juhataja

Kommentaarid

Olen osalenud Euroopa politseijuhtide konverentsil kümme korda ja võin öelda, et tänavune konverents on üks parimaid.

Oleme kuulnud väga häid ning huvitavaid ettekandeid. Kuna meil on seljataga kaks tihedat konverentsipäeva, on nüüd on hea vabamas õhkkonnas Tallinna päeval üksteisega suhelda. Juhtidele on seda vaja, sest programm on tihe ning päevad on pikad.

Tallinna päev on olnud väga ilus. Kolleeg Elmar on oma meeskonn aga teinud väga head tööd.

Jukka Riikonen Helsingi politseijuh t Meil on käsil juba 33. konverents ning võib kindlalt öelda, et Euroopa politseijuh tide konverents on oma tähtsust tõestanud .

Konverentsi peateema d on alati hästi valitud ja aktuaalsed rentsil on alati üks peateema . Konve, aga sellega kooruvad välja teisedki teemad, mida me üheskoos arutame ning millele lahendusi otsime.

Valeri Yordanov Sofia politseidirektoraadi direktor Konverents on olnud kõigile tähtis, sest me räägime koostööst . Ühe linna/riigi

politsei ei saa lahendada kõiki probleeme üksinda, vaid peab tegema koostööd teiste riikide politseijõudude ja organisatsioonidega .

Koostöö on ainuke viis, kuidas maailma muuta.

Visiit Tallinnasse on olnud suurepära ne. Te olete väga head võõrustaja d. See on minu esimene kord Tallinnas ja ma tulen siia kindlasti tagasi oma perega.

Steve Rodhouse Londoni politsei komandör CPE 2011 konverent si korraldamise protsess oli pikk: Põhja Prefektuuri, PPA kommunikatsioonibü roo ning Helsingi politseiosakonna ühine meeskond töötas koos rohkem kui aasta.

Selle aja jooksul tehtud töö käigus tekkinud mured ja rõõmud õpetasid meid paremini väärtustama meeskonnatöö tähtsust. Olen kindel, et me näitasime lisaks ettekannetes kajastatud politsei-, piirivalvening kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna uuenduslik ele arendustele ka seda, et Põhja Prefektuur on avatud, korrektne ja usaldusväärne partner Euroopa pealinnade kolleegidele.

Põhja Prefektuuri koordinatReet Zeisig sioonibüroo staabiametnik, konverent si korraldusmeeskonna juht

37

gis intellektuaalse omandiga seotud valdkondades. Ta peab sekkuma kõige ning olulisemates probleemkohtades ühelt mõtestama oma tegevuse võtta toipoolt kurjategijad vastutusele juba mepandud kuritegude eest ning teisest küljest anda sellega üldsusele selgeid signaale, et nii, nagu on riigi poolt ka kaitstav materiaalne vara, on seda intellektuaalomand – politsei tegeleb sellega ning kohtud mõistavad õigus-

Põhja Prefektuuri majanduskuritegude talituse erimenetleja Kati Jehe näitab Sadamamarketist kaasa võetud võltsimistunnustega pusasid. Kas tegemist on võltsitud kaubaga, ütleb kaubamärgi omanik.

”Politseitöö põhineb väga paljuski usaldusel.”

rikkujaid süüdi.“ Kuusi väitel võib kinnitada, et tänu valdpolitsei pikaaegsele tööle selles konnas on tegelik seis Eestis hea. Hoolimata sellest, et maailm on kõlavate tutootemarkide võltsitud kaupa täis, seda leb Eestis tõsiselt vaeva näha, et osta. „Ka Eestis on paraku ettevõtjaid, mis kes teadvalt müüvad kaubamärke, me ei ole originaaltooted. Üldjuhul ei räägi siin väga kõlavatest maailma kaubamärkidest, aga näiteks hiljuti pidime suure kaubanduskeskuse ühest kauplusest peagu kogu seal müüdava kauba endaga kaasa võtma. Probleemja sed kohad on ka Sadamamarket Merekeskus, mis on turistidele mõelletid dud. Vahelduva eduga ilmuvad võltsitud kaupa täis ning meie reageeringute järel kaob kaup jälle ära.”

Kui Itaalias saab süüdi mõista kauba ostjat, siis meil karistatakse müüsest jaid. „Eetiliselt on süüdi ka ostja, kui poleks turgu, puuduks ju pakkumine,” lisab Kuus. Küll on aga Eestis karistatav võltsitud kauba riiki sissesiin toomine ning Kuusi sõnul teeb toll Tollitööd. tänuväärset ja väga head osa piiril konfiskeeritakse üsna suur suukeelatud kaupa, mis alati ei olegi natud Eesti turule, vaid on mõeldud Igat siitkaudu Euroopasse viimiseks. muion püksipaari või mütsi üksikut dugi raske tuvastada, möönab Kuus.

Kui võltsitud kaup avastatakse, tuleb ühendust võtta kaubamärgi omanikuga, kes ütleb, kas tegemist on nende „Kui toodangu võltsinguga või mitte. kaubamärkide omanikud ei ole huvi-

example, recently we were forced to take along practically all the goods on sale from one shop of a large trade centre,“ says Mr. Kuus.

The article „European police leaders around a table“ is looking back on the 33rd conference of the police leaders of the European capitals Capital Policing Europe, which was held in May this year and which was arranged at this time jointly by the police of Helsinki and Tallinn. The general theme of this year’s conference was internal and international cooperation, as an example of which the North Prefecture brought out the divided work area between different authorities in the sphere of illegal immigration. The Northern Prefect Mr. Elmar Vaher assured, that by the Estonian example we were able to provide a useful experience to police leaders of other capitals. Uniting of the spheres of citizenship and migration, border guard and police under the so called one roof and the concurrent more efficient fight against illegal immigration touched as a theme the police leaders of European capitals. Still, Mr. Vaher admitted, that in Estonia the scope is most certainly significantly smaller than in those capitals where the law enforcement authorities have to deal with several times larger number of illegal immigrants.

These are only some of the subjects of Radar. If an interesting article catches your eye and you want to read more about it in English, then do not hesitate to contact us by sending an e-mail to radar@politsei.ee.

17

63

FOTOD: KAJA VENTSEL

Uue aja tegija

KONVERENTS