Radar 26

Nr 26 sĂźgis 2017

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Raja pere lugu Abdellah Boubadaz: Minu kodu on siin

TOODED politseipere Tartumaalt Kolmikutest kolmekordne Ăľnn

Taevalikud sõnumid mälestuskontsert teenistuskohustuste täitmisel hukkunud politseinikele ja piirivalvuritele Paide kirikus

15. detsembril kell 18

Põhjamaa laulud (esmaettekanne Eestis) Rasmus Puur Taevalikud sõnumid Pärt Uusberg, sõnad Hando Runnel Põhjarannik Villem Kapp, sõnad Kersti Merilaas Esitavad Eesti Rahvusmeeskoor ning Politsei-ja Piirivalveorkester Dirigent Hando Põldmäe

Kontsert on tasuta ja kuulama on oodatud kõik huvilised

JUHTKIRI RUBRIIK

Hoolimist vajavad kõik

20

Eesti ja ühtlasi Eesti politsei sajanda sünniaas­ ta eel kutsus peadirektor Elmar Vaher oma aastapäevakõnes üles keskenduma peredele. „Meie töö on tähtis, aga meie pered on Eestile sama olulised. Kõige tähtsam on politseiniku pere puhul see, et nad ootavad politseinikku õhtul koju. Elusa ja tervena,“ rääkis ta.

Ka see Radar keskendub peredele. Meie inimesed avavad oma südamed ning lubavad saada aimu oma lähedastest. Iga inimene on erinev ja iga pere on erinev, kuid neid saadab kõiki rõõm koosolemisest ning koostegemi­ sest. „Usaldus on see, mis teeb perest pere,“ ütleb Katrin; „Mul on alati olnud kokkuhoidev pere ja me saame koos hakkama,“ ütleb An­ nika; „Hoolitsust ja arusaamist vajavad kõik,“ ütleb Elmar; „Aeg ja tähelepanu on igas suhtes kõige väärtuslikumad kingitused, mida anda,“ ütleb Kerstin; „Last saab ainult toetada,“ ütleb Sirle; „Tähtis oli lapsed üles kasvatada,“ ütleb Alik.

Siit kaante vahelt leiate 13 perekonda, kel­ lel igaühel on rääkida oma lugu. On rohkem traditsioonilisi ja vähem traditsioonilisi peresid, kuid ükski neist pole tavaline. Need inimesed seisavad iga päev selle eest, et Eesti oleks turvaline, kuid mis veelgi olulisem – kõik need inimesed on hoitud ja armastatud.

34 4 Uudised 6

Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest

12 Katrin Satsi – südame ja sädemega 16 Abdellah Boubadaz: Minu kodu on siin 20 Kolmikutest kolmekordne õnn 26 Alik Säde: Ise tuleb otsida tegevusi,

mis rõõmu pakuvad 30 Roosi ja Metsma isiklik PPA 34 Raja pere lugu 38 Tooded – politseipere Tartumaalt 42 Hobulausuja 45 Irina Korabljova: Alusta väikestest asjadest 48 Renno ja Agnese jalgpallikoondise mõõtu lastevägi 54 Sirle Loigo: Last saab ainult toetada

Head lugemist!

60 Khair Al-Din – kõige parem religioonis

Annika Tuulemäe Radari peatoimetaja

64 Lastele lõvitüdruk Liisu lugu 66 Raamatud 67 Mälumäng 68 Ristsõna

12 30

Radar on kaks korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Peatoimetaja: Annika Tuulemäe Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Ecoprint Tiraaž: 3000 Kaanefoto: Politseipere Tooded Foto: Raigo Pajula

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 30 56, 51 42 448 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

FOTO: JOANNA JÕHVIKAS

Toimetus

3

UUDISED

FOTO: ANNIKA HAAS

PPA personalijuht Janne Pikma valiti Eesti mõjukaimate personalijuhtide hulka

„Sain iseenda jaoks kaks väga olulist tun­ nustust. PPA personalijuhina kuulun ma mõjukaimate personalijuhtide hulka, mida ma igapäevast tööd tehes ei teadvusta, aga nominentide hulka jõudmine näitab, et see on tegelikult ka nii. Teine pool on

Nemad on aasta parimad!

Politsei ja piirivalve aastapäevapeol kuulutati aasta parimaks meeskonnaks Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupp, aasta parim kolleeg on Jõhvi välijuht Nikolai Alikov, aasta liidriks nimetati tõlketalituse juhataja Kätlin Arakas, aasta vabatahtlik on Põlva abipolitseinik Rudolf Tigasing ning aasta töötegija korruptsioonikuritegude büroo analüüsitalituse juht Toomas Plaado.

FOTO: ANDRÉ ALTJÕE

Aasta meeskond tegeleb kõige raske­ mate kuritegudega, mis pannakse toime laste vastu, kes end ise kaitsta ei saa.

Lapse suhtes toime pandud seksuaalku­ ritegu on üks peidetuim kuriteoliik. Neis uuringuis tuleb sageli ohvrid ise üles leida.

Lastekaitse grupp on toonud sel aastal päevavalgele rekordarvu kuritegusid, mille seas leidub ka juhtumeid, mis on olnud aastaid peidus.

Janne Pikma tunnustuse üleandmisel

see, et inimesed, kes mind ei tunne, on ainuüksi kirjelduse järgi andnud mulle sü­ damega sihiseadja tiitli, mille poole olen püüelnud oma tööd tehes, sest PPA per­ sonalijuhilt seda oodataksegi. Mul on hea meel, et seda on märgatud ja nii ilusasti sõnadesse pandud," ütleb Pikma.

Mõjukaima personalijuhi tiitlile esitati 21 kandidaati, nende seas Janne Pikma.

Mõjukaimaks personalijuhiks 2017 ni­ metati G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis ning mõjukaimaks personalijuhiks avalikus teenistuses Euroopa Liidu eesis­ tumise personalijuht Kristi Täht.

PARE võrgustik tunnustab mõjukaima personalijuhi tiitliga valdkonna väljapaist­ vamaid tegijaid, et väärtustada persona­ lijuhtimise rolli organisatsioonide stratee­ gilises juhtimises. Võrgustikku kuulub üle 2000 personalijuhi.

4

Seksuaalkuritegusid uurivad amet­ nikud peavad olema õpihimulised ja are­ nemisvõimelised, sest osalt internetiava­ rustesse kolinud uurimise omapära nõuab nüüdisaja tehnoloogia tundmist ja sellega sammupidamist. Nendes kriminaalasja­ des on vahel ainus juhtlõng aastaid tagasi väärkoheldud laps, kes esialgu kuriteost rääkida ei suuda ega vahel mäletagi juh­ tunut. Uurijad peavad leidma viisi, kuidas võita ohvri usaldus.

Aasta kolleegi Nikolai Alikovi peale saavad kõik kindlad olla. Ta on hea õpe­ taja ning suunaja, kes ei jää üheski olu­ korras hätta. Nikolai on positiivne inime­ ne, kes toob teistelegi naeratuse näole ning paneb end hästi tundma. Ta kiidab alati oma inimesi ja oskab teisi motivee­ rida. Nikolaile meeldib asju põhjalikult teha. Temaga on hea koos töötada ning ta on võitnud kõigi kolleegide südamed.

Ta suudab jääda rahulikuks ka rasketes olukordades ja langetada õigeid otsuseid.

Aasta töötegija Toomas Plaado ana­ lüütiline mõtlemine ja innukas tegutse­ mine on aidanud avastada rohkelt krimi­ naalasju. Toomas oskab näha suurt pilti, ta soovib tagada PPA analüüsivõimekuse kõrgeima taseme ning arendada mass­ andmetega töötlemist. Toomas tahab parandada pangakontode ja kõneeristus­ te töötlemise ja ruumianalüüsi võimekust ning arendada päringukeskust, andmete talletamist ja massandmete analüüsimist.

Aasta liider Kätlin Arakas on andnud PPA tõlketeenusele täiesti uue hingamise.

Ta on võtnud südameasjaks tegelda tõl­ kide turvalisusega, mis on olnud aastaid probleemiks. Kätlin on uuendaja, tema eestvedamisel on PPAs juurutatud kaug­ tõlge, mis hoiab kokku olulist ressurssi tõlketeenuse tagamisel ning tõhustab menetluste korraldamist. Kätlin on tark, nüüdisaegne, hooliv, rahulik, kaasav ja ar­ vestav eestvedaja.

Aasta vabatahtlik Rudolf Tigasing on maa sool, kes seisab oma kogukonna hea käekäigu eest. Ehkki abipolitseinik, on ta oma tegevuselt justkui piirkonnapolitsei­ nik, kes peab südamelähedaseks võrgus­ tikutööd ning püüab leida probleemidele lahendusi. Rudolf osaleb paljudel enne­ tusüritustel ja on suhtlemises sama tabav kui tulirelvaga. Temaga kõneldes saab üsna kiirelt tunda, kuidas terve ruum on sõbralikkusest ahjusoe.

FOTO: RENE RIISALU

31. oktoobril tunnustas Eesti personalijuhtimise ühing PARE riigi personalivaldkonna väljapaistvamaid tegijaid, kus PPA personalibüroo juhatajat Janne Pikmat tunnustati südamega sihiseadja tiitliga.

UUDISED

sus üle kõik prefektuuride ja TMO ning selle struktuuriüksuste ametnikud, v.a Ida ja Lõuna piirivalvebüroo piirivalvu­ rid, kes on praegu relvastatud Walther P99Q-ga.

Varasemast erinev on see, et uued teenistusrelvad kinnistatakse ametnikele alalise kandmise õigusega, mis tähendab

seda, et iga ametnik võib oma äranäge­ mise järgi kanda teenistusrelva endaga pidevalt kaasas ja ei pea seda pärast va­ hetuse või tööpäeva lõppu relvahoidlasse tagastama.

Niisugune muudatus väljendab ameti suurt usaldust, kuid ka ametniku isiklikku vastutust.

FOTO: REELIKA RIIMAND

duseks on olla ühises väärtusruumis. Laste käitumist saame muuta ainult täiskasvanud inimeste kaudu ning seepärast on mul hea meel näha, et eeskujukampaaniaga „Aga mina“ on kaasa tulnud hulk ameteid ja eri­ nevad organisatsioone.”

Peadirektori asetäitja Krista Aas tõdes, et terve riigi aluseks on terve perekond.

Politsei- ja Piirivalveameti kampaania „Aga mina“ eesmärk on üles kutsuda Eesti ini­ mesi märkama probleeme enda ümber ja neist teavitama. „Politsei ei jõua kuskile ilma, et ei oleks inimesi, kes märkaks, kes aitaks, kes teeks meiega koostööd. Meie suur soov on selle kampaaniaga jõuda iga Eesti inimeseni ning teadvustada, et igaühe kohustus on hoolitseda selle eest, et meie pere oleks terve, aga samavõrd märgata ka oma lähedasi ja tuttavaid ning nende peresid.“ Kampaania „Aga mina“ tunnus on val­ ge õhupalli kujutisega „Aga mina“ sõnu­ miga rinnamärk, mida kandes näitame, et toetame oma eeskuju ja tegevusega tur­ valise tuleviku loomist.

Kingitus sisaldab ühistegevusi, sünd­ musi ja meediakampaaniaid, mida kor­ raldavad projektiga „Aga mina“ liitunud organisatsioonid alates selle aasta no­ vembrist kuni 2018. aasta 31. detsemb­ rini. Kingituse tegemises osalevad orga­ nisatsioonid valmistavad iseseisvalt ette kampaaniad ja tegevused, kasutades olemasolevaid projekti „Aga mina“ tun­ nuselemente.

Kampaaniaga on peale PPA ühinenud Päästeamet, Maanteeamet, Häirekeskus, Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkind­ lustusamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Eesti Olümpiakomitee, Haigekassa, Jus­ tiitsministeerium, SA Innove, Päästeliit, Eesti Abipolitseinike Kogu, MTÜ Eesti Naabrivalve, Operation Lifesaver Estonia MTÜ, MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, Lastekaitse Liit, MTÜ Eesti Tervisedendu­ se Ühing, Teomeeter, MTÜ Aga Mina

Kampaania avaüritus

PPA ühines ühiskampaaniaga „Aga mina“ Üle kahekümne organisatsiooni on pannud õlad kokku ning otsustanud teha üheskoos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kingituse – kampaania „Aga mina“. See on väärtuspõhiste hoiakute kujundamise ühiskampaania, mis tuleneb soovist kinkida tulevastele põlvkondadele tervem ja turvalisem elukeskkond.

Projekti „Aga mina“ eestvedaja Tamo Vahemetsa sõnul tuleneb ühistegevuste korraldamine osalejate soovist oma eesku­ juga aidata kaasa turvalisema ja tervema elukeskkonna loomisele. „Kõigi meie soov on kinkida lastele turvaline tulevik, selle eel­

Novembrikuu alguses jõudis relvakandjateni uus partii teenistuspüstoleid Glock 19 Ambi, mis kinnistatakse ametnikele alalise kandmise õigusega. See tähendab, et teenistusrelva võib endaga pidevalt kaasas kanda ning seda ei pea pärast tööpäeva lõppu relvahoidlasse tagastama.

Teenistusrelva tuleb käsitseda alati kõiki ohutusreegleid rangelt järgides.

Uus partii 1800 püstoliga jaguneb piir­ konna-, noorsoo- ja kriminaalpolitseinike ning piirivalvurite ja staabiametnike vahel nii, et Glockidele lähevad täies koossei­

FOTO: REELIKA RIIMAND

Saabus uus partii teenistusrelvi

5

MEIE INIMESED

6

MEIE INIMESED

Elmar Vaher

Peadirektor Elmar Vaher räägib Radarile, kuidas ta noores põlves õuntega õigluse eest võitles, Peda ühikas kasukavargust uuris ning 13aastasena mägedes käis. Nende lugude kaudu aga ka sellest, mida ta kodus kõige enam hindab ning mis on hea peresuhte alus.

P

resident Kaljulaid põhjustas tormi veeklaasis, kui rääkis, kuidas tema Eesti omariikluse puudumist pisikesena tajus, ning pani küsimärgi alla helge lapsepõlve võimalikkuse nõukogude ajal. Milline oli sinu lapsepõlv ja kas selles oli piisavalt Eestit?

Erinevad arvamused teevad meid igas mõttes tugevamaks. Väljaütlemised võivad meeldida või mitte, aga arutelu ja omamoodi tõlgendused annavad alati juurde. Mina ütlen küll, et minu lapsepõlv oli nõukogude ajale vaatamata väga vahva ja õnnelik. Eestlus oli minu kodus ning külas alati olemas. Ilmselt seetõttu, et alevik, kus elasin, hoidis väga kokku ja mõtles sarnaselt.

Seda, et on eestlased ja muust rahvusest inimesed, tajusin muidugi.

Olid meilgi rahvusel põhinevad

kambad ning mõnikord kaklusedki.

Mängisime alguses valgeid ja punaseid, hiljem Robin Hoodi. Olen 1975. aastal sündinud ning päris väiksest east ei ole mul selliseid mälestusi, kus oskaksin sinimustvalge puudumist ära tunda. Teismeeast juba küll, kui Eestis hakkas ühtteist vaikselt juhtuma ning olin ise piisavalt vana, et asjadest rohkem aru saada.

Näiteks tuleb iseseisvuse taastamise eelõhtust kohe pähe Eestimaa Roheliste rattamatk, millest fosforiidisõja jätkuna kujunes iga-aastane matkaliitude egiidi all toimuv streik jalgratastega. Sellest ajast mäletan ka üht elu kiiremat jooksu. Nimelt jõudsime retkega Paldiski poolsaarele, kuid linna piiras okastraat, sest Vene sõjavägi oli veel seal sees. Viie-kuuekesi otsustasime ikkagi sinna minna. Mina sidusin sugulasega riided pea peale ning ujusime ümber merre ulatuva okastraadi, et värav seestpoolt lahti teha. Aga jäime vahele ja siis tärisesid järsku automaadid. Seda aeda, mis sinnapoole minnes näis ületamatu, oli tagasi tulles väga kerge ületada ja tulema me saime. Ilm-

selt on okastraat päris paljudele eestlastele omamoodi nõukogude võimu sümbol, kui mõelda, kui palju linnaosi või kante Eestist oli sellega piiratud.

Mis sinu lapsepõlve kõige enam iseloomustab?

Ema on mul Siberis sündinud ja siis Eestisse tagasi tulnud ning olnud pigem paikne. Ta on kogu aeg olnud heas mõttes meie tagala. Nagu staabijuht, kes oli alati kodus ja hoidis asju kontrolli all. Perenaine selle sõna kõige klassikalisemas mõistes – seened olid marineeritud ja moos purgis.

Isa juured viivad Lätti, aga ta ise oli Häädemeeste kandi mees. Tema elu lugu oli väga kirju. Näiteks jäi ta sõjaväes haigeks, tunnistati surnuks, ning kui ta ärkas, oli juba morgi viidud. Samuti käis ta raha teenimiseks Venemaal uudismaad harimas ehk metsa lõikamas ja põletamas. Talle meeldis matkamine ning see viis teda Krimmi, Karpaatiasse ja Taga-Kaukaasia mägedesse.

Isaga koos olime kõvad matkasellid ka mina ja õde. Algul käisime isaga koos automatkadel, mis olid 80nda-

7

FOTO: REELIKA RIIMAND

usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest

MEIE INIMESED

tel väga populaarsed. Siis ajasid kõik oma Žigulid ja Moskvitšid kuumaks ning mindi koos sõitu. Õhtuti laagerdati ja veedeti aega. Meie peres autot ega juhilube polnud ning sõltusime isa sõpradest, kuid nii sain esimesed kaugemad matkakogemused.

Kõige pikem retk sellest ajast on minu jaoks jäänud ka suureks usalduse õppetunniks. Nimelt oli mul põhikoolis hästi vahva saksa keele õpetaja Eevi Aluoja – inimene, kes minu elu väga palju mõjutas. Me elasime lähestikku ja käisime peredega tihedalt läbi. Kui olin 13aastane, usaldasid vanemad mind temaga koos kuuks ajaks Karpaatidesse mägimatkale. See oli aeg, kui reisimine oli hoopis teistsugune ettevõtmine kui praegu. Ei olnud võimalik sidet pidada, isegi kirjad käisid nii, nagu nad käisid. Ja see usalduse doos, kui usaldust saab mõõta mahus nagu ämbris või koorepurgis, oli tollel ajal hoopis teistsugune.

Sa pole varjanud, et sinu lapsepõlves oli ka tumedamaid toone.

Põhikoolis sain süsteemselt peksa, sest olin vaene. Mul ei olnud ägedaid asju ja käisin kehvasti riides. Näiteks olid siis popid valged sokid, mida mul oli ainult üks paar. Pesin need igal õhtul ära ja panin jalga kuivama. Hiljem pidin neid pidevalt allapoole lükkama, et augud välja ei paistaks. Kiusati, noriti, ja kui püüdsin vastu hakata, tulid

8

FOTOD: ERAKOGU

Kolm generatsiooni Vahereid

Klassivendadega kooli lõpetamisel (Elmar vasakult teine)

kaklused ja nii see pidevalt kordus.

Samuti sain lapsepõlves palju füüsiliselt karistada. 15aastasena kolisin kodust välja. Õppisin keskkoolis, käisin tööl, teenisin ise leiba ja ostsin riided selga. Siis umbes 16aastasena vaatasime isaga üksteisele silma ja matsime selle kirve maha. Isegi praegu sellele tagasi mõeldes ei mõista ma, kas see tuli kuidagi toonasest kultuurist või kuskilt isa enda minevikust.

Loomulikult tegin ma igasuguseid poisikeste tempe, küll sai õunaraksus ja naabrite maasikapõldu tallamas käidud, aga ma olen ise veendunud, et ei ole ühtki pahandust, mis annaks põhjust last lüüa. Ma ei usu, et see midagi lahendab. Aga mul on hea meel, et me saime isaga sellest üle. Hindan väga oma isa ja seda suhet, mis meil oli.

Mis on need käitumised või harjumused, mis sa oled emalt-isalt oma ellu kaasa võtnud?

Emalt olen kaasa saanud mõningase kahtlemise. Tunnen, kuidas see on minus ema tüüp, et alati on targem natuke kahelda ja ei tohi kohe hüpata olukorda sisse. Isa oli pigem selline hästi konkreetne mees: tuld, teeme ära, ei ole mingit jorisemist. Selles mõttes on need omadused täiesti vastandlikud – isa poolt pidev tegutsemine ja kiire otsustamine, ema poolt kahtlemine, mis ei ole kuidagi halb, sest võimaldab rumalused tegemata jätta. Nii ongi, et mõnikord jääb minus peale ema ja mõnikord isa. Üks ühine asi nii isa kui ka ema poolt on usaldamine. Ühelt poolt olen veendunud, et usaldust on ja peabki

MEIE INIMESED

tes ütles ta mulle, et ei saanud ühest tehtest aru ja tegi selle kalkulaatoriga.

Sel hetkel olin ma tõesti õnnelik, sest ta oleks võinud mulle valetada või ütlemata jätta ja ma poleks sellest mitte kunagi aru saanud. Aga ta oli aus, kuigi võis karta, et kalkulaatori kasutamisest tuleb tüli. Minu jaoks ongi niisugused pealtnäha väikesed seigad need, millest kokku tuleb suur usaldus ning vastastikune austus.

Mis teeb inimestest pere?

Martini joonistatud pereportree pärast Pariisi terrorirünnakut 2015. aastal

Ei ole ühtki pahandust, mis annaks põhjust last lüüa. olema raske võita ning kerge kaotada.

Samas usun ka sellesse, et eriti lapseeas on lubatud eksida usalduse vastu. Kui seda juhtub ka mitu korda, on võimalik nende eksimuste kaudu ikkagi vastastikust mõistmist suurendada ning usaldust taastada ja tugevdada.

Kuidas see usaldus tekib?

Arvan, et minu vanemate puhul ongi määravaks nende kirju saatus ja keerulistest oludest pärinemine. Kriisis hakkame usaldust teistmoodi hindama. Teame, et meid hoiavad elus lähedased inimesed, olgu siis sõbrad või pereliikmed, kellele saame loota.

Pigem riskime reetmisega, aga anname inimestele võimaluse.

See siiski ei tähenda, et peaks naiivselt või pimesi usaldama. Näiteks ütles mu isa alati, et see, kes on sõber vaid palgapäeval, ei ole tõeline sõber. Sulase perest pärit poisina teadis ta hästi, kuidas raha ja mõjuvõim inimeste suhteid muudavad. Näiteks mäletan, et ärkasin väiksena jutukõmina peale, kui köögis laua taga istus kolhoosi esimees, kes pakkus isale võimalust, et meile ehitatakse maja. Me ei saanud õega üldse aru, miks isa sellest keeldus. Tagantjä-

rele mõistan, et ta ei usaldanud lihtsalt seda süsteemi ja see oleks pannud ta olukorda, kus ta polnuks enam vaba.

Maja ehitas ta ise kivi kivi haaval.

Kuidas sa ise isana usaldamist oled õpetanud või õppinud?

Meil oli hiljuti sellega seotud lugu. Mu poeg Martin käis üks õhtu klassivenna juures, kus oli plaan, et õpivad ära ja alles siis saavad õue minna. Ülesandeks oli korrutustabel ning klassivenna ema tabas nende tööd kontrollides ära, et kuigi vastused on õiged, on midagi valesti. Ta lõi nad lõhki ja tuli välja, et poisid olid matemaatika kodutöö kalkulaatoriga teinud.

See ema helistas ja rääkis mulle selle loo ära. Kui läksin Martinile järele, võinuksin sõimata, riielda, hakata kohe midagi keelama või õpetama, aga ma otsustasin teisiti. Lasin tal endal rääkida, mis juhtus, ja seda ta ka tegi. Siis rääkisime selgeks selle osa, et ta õpib enda pärast, mitte minu või õpetajate või kellegi kolmanda pärast ning pole mõtet ise ennast petta. Teine osa sellest loost oli aga klassivenna ema petmine, mille lahendasime nii, et ta helistas ja palus vabandust. Ma nägin, et see on talle väga raske, aga ta sai selle kõne tehtud ja sotid selgeks.

Nüüd veidi aega hiljem oli tal jalgpallitrenn ning tingimus oli, et ta saab trenni, kui on õpitud. Olime juba hilinemas, aga oma kodutööd näida-

Valdavalt on kõik inimeste seltskonnad sellised, kus ei saa olla päris sina ise. Mitte, et kedagi mängitaks või jäljendataks, aga ei avata ennast. Ma ei usu sellesse, et inimene saab igas olukorras olla ühetaoline ja ühtmoodi avatud. Kui minnakse külla ning tuntakse seal vaid väheseid, siis ollakse paratamatult teistsugune kui näiteks kahe parima sõbraga. Mina olen väga jälgiv ja ei võta inimesi lihtsalt omaks.

Kuigi see võib jätta kuidagi ülbe tüübi mulje, on see tegelikult enesekaitse.

Mehe ja naise suhetes on ilmselt üks suurimaid kunste just see iseendaks olemine armumise, armastamise ja ka argipäevase kooselamise ajal. Väga tihti kipub olema nii, et suhte alguses näidatakse end mingist täiesti teisest küljest või mängitakse end paremaks. Sellega petetakse ennast ja teist ning midagi head ei saagi välja tulla.

Pere ongi minu jaoks nende inimeste ring, kelle seas saan olla täiesti vabalt. Inimesed, kelle juurde ma igal õhtul lähen, kelle juurde ma tahan minna, kellega ma tahan olla ja kellega ma saan olla mina ise.

Kui tähtis on sinu jaoks kodu kui koht?

Minu jaoks on kodu hästi tähtis ja mitte ainult, et see oleks mulle sobiv koht, vaid et see meeldiks ka minu lähedastele ning meil oleks koos seal hea olla. Huvitaval kombel tean ma umbes ruutmeetri täpsusega seda kohta, kus minu isa ja ema mu valmis tegid. Kui teha sellest kohast üks pilt ja võtta kõrvale pilt sellest kohast, kuhu ma olen praegu oma kodu rajanud, siis on need pildid väga sarnased. Seal on liivapinnas ja meretuulest kaldus männid. Mulle tohutult meeldib selline loodus ja puulatvade mäng taevas.

Tunnen ennast seal tõeliselt hästi ning näen, et ka lähedastel on hea.

9

Abikaasaga politsei 99. aastapäeval

FOTO: RENE RIISALU

MEIE INIMESED

Mis teeb kodu turvaliseks?

Turvalisus on eelkõige tunne. Lukud, riivid ja alarmid on head, aga kõige tähtsamad on vist ikkagi inimsuhted ning sisemine kindlustunne. Ma usun Eesti politseisse ja ütlen, et kõikvõimalike kuriteojuhtumitega saame hakkama, kui inimestevahelised suhted korras on.

Mul on hea näide, kui 96. aastal saime Urmet Tambrega mingil arusaamatul põhjusel Peda ühikasse toa.

Tulime ükskord hilja töölt ja nägime, et kohal on politsei ning vormistatakse sündmuskohta. Meil oli kohe selge, et meilt midagi varastada ei ole, ja me ei hoidnud isegi ust lukus. Aga meie kõrval elasid ühed vene tüdrukud, kes olid tiba rikkamad, ja neilt olid kadunud kasukad. Tänapäeval oleks see täiesti mõeldamatu, aga põhimõtteliselt võtsime selle uurimise üle ning leidsime šubad paar korrust kõrgemalt üles.

Objektiivselt võttes võinuks selle vargusjuhtumi tõttu turvatunne ju väheneda, aga läks täiesti vastupidi. Kuna saime edaspidi hästi läbi, siis tundsid tüdrukud ennast hoopis turvalisemalt ning meil Urmetiga oli pärast seda toidulaud tunduvalt rikkalikum.

Siit ka minu teine mõte kodu turvalisusest: väga tähtis on, kes on su naabrid ja kas sa suhtled nendega avatult ja sageli ning saad neilt abi küsida. Ma olen tänavu uues kodus elatud aasta jooksul suhelnud naabritega rohkem kui varasemad kümme aastat kokku. Ja mitte ainult mina, vaid ka poeg Martin. Eks väiksemates kohtades tuleb see suhtlemine lihtsamalt, kuid linnaski on asjad paremaks muutunud. 90ndail uurisime ka niisuguseid juhtumeid, kus naaber näeb, et varas teise inimese korteris tegutseb, aga politseisse teatamise asemel aitab kraami välja tassida. Õnneks ei ole see enam normaalsus.

Kas tunned endas ära mingi lapsepõlvest pärit käitumise või omaduse, mille järgi võinuks ennustada sinu tulevikku politseinikuna?

Kui midagi esile tuua, siis võib-olla selline õiguse ja õigluse eest võitlemine. Näiteks käisime sõbraga õuntega loopimas ühte isa, kes ei lubanud oma tütart meiega diskole. Sõbral ja tüdrukul oli vastastikune sümpaatia, aga isa ei lubanud neil kohtuda selle pärast, et me olime maapoisid. Astusin sõbra

10

MEIE INIMESED

eest välja, sest minu meelest ei olnud see õiglane. Suur tüli tuli sellest, et kui heki tagant õuntega tuld andsime, sai pihta ka tolle pere Žiguli. Kas see teguviis oli õige? Ilmselt mitte, aga toona tundus mulle kõik selge. Mis matsid?

Me olime Nõukogude Liidu lapsed ja kõik on võrdsed (naerab).

See õiglustunne on mind alati saatnud. Mul on silme ees üks seik, kui olin umbes kümneaastane ja isa-ema töötasid suusakeskuses. Ühel õhtul jäi mäele vedelema üks Salvo kelk, mis oleks jäänud rajatraktori alla, aga lükkasin selle eest ära. Kuna paari päevaga keegi kelgule järele ei tulnud, siis võtsin selle endale. Umbes nädala pärast kutsuti mind aga vanematega kooli, süüdistati varguses ja ähvardati koolist välja visata. Mäletan, et isa ütles, et ta on minu poolt. Kuidagi see asi lahenes, aga mul on siiani meeles see ebaõigluse tunne, et minu selgitust, kuidas selle kelgu justkui päästsin, ei võetud kuulda.

Kuidas sa ise tunned, kas sinu karjäär on tulnud pere arvelt, või kuidas sa mõtestad töö- ja pereelu tasakaalu?

Ma ei usu, et peab mõtlema nii, et töötamine on kuidagi pere arvelt. Selles mõttes ei ole üks teisest tähtsam, vaid on kokkulepe, milline on pere elurütm. Ei saa elada nii, et keegi on kogu aeg pahane või solvunud või peab ennast töötamise pärast süüdi tundma. Töötamise maht peab olema kokkulepe, mida mõlemad pooled aktsepteerivad.

Olen näinud, kuidas ühele kolm ööpäeva järjest tööl olnud uurijale tuleb kaasa töö juurde järele ja viib ta ära. Piltlikult öeldes jääb kohvitass aurama, st vahialused jäävad vahi alla, toimingute tähtajad jooksevad ja kolleegid otsivad, kus ta on. Siis selgub, et kaasa viis ta otse lennujaama ning nad sõitsid ära reisile. Ilmselt oli selles peres see päästik juba nii pingul ja piir ees või ammu ületatud. Teisest küljest võiks ju sellest kolleegidele ausalt rääkida ning ma usun, kõik saavad aru.

Kas politseitöö on peresõbralik töö ja kas PPA on peresõbralik organisatsioon?

Kui mõelda, milleks see asutus on ellu kutsutud, siis on politseitöö ilmselt üks peresõbralikumaid. Iga meie

töötund läheb ju kaudselt alati selle nimel, et ka meie endi kodudes oleks turvalisem. Eesti peredel on parem, kui politseid usaldatakse. Kui mõelda nii, et teeme seda tööd ka iseenda lähedastele, siis on väga lihtne leida motivatsiooni anda endast parim.

Kolleegide peredele on raske kindlasti see, et kohati on meil töösid, mida ei saa teha nii, et iga päev natuke, sest pätt ei tööta kaheksast viieni.

Ent ka siis saab korraldada tööd nii, et jääb aega puhkamisekski. Näiteks oli Põhja prefektuuri narkoüksuses meil selge kokkulepe, et nad teevadki mingi perioodi väga tõsiselt tööd ja siis on vahepeal kollektiivselt puhkusel.

Võiks ju mõelda, et mis mõttes tekib

On hea, kui meie inimestel on kodus kindel varjupaik. olukord, kus politseid justkui pole ja mitte midagi ei tehta. Aga nende töö iseloom on selline, et tulemuseni jõudmiseks peab töötama tunde valimata.

Ja siis saab ka kodus rääkida, et teate, mul on nüüd kaks ja pool kuud hullumaja puhvet, aga pärast seda on mul täielik puhkus.

Kui tähtis on, et kodused mõistaksid, mis töö see on, mida lähedane PPAs teeb?

Ma ei arva, et politseinike peredel on kuidagi suuremad ootused kui teistel.

Hoolitsust ja arusaamist vajavad ju kõik. Küll usun ma, et me saaksime organisatsioonina olla veel avatumad kolleegide pereliikmete suhtes. Igas kollektiivis peab olema kindlasti neid kohtumisi, kus ollakse tiimiga omavahel, aga peab olema neidki võimalusi, kus pere saab aru, mis tööd sa teed.

Politseinikel on kalduvus minna oma tööd kirjeldades konspiratiivseks ja hakata tühja koha pealt mingit varjuteatrit tegema, mis üldiselt head nahka ei too. Ei ole vaja igal õhtul kogu päeva ette kanda, aga lähedased peavad sinu motivatsioonist ja tegevusest aru saama. Ja olgem ausad, enamikul meist ei ole varjata ju midagi.

Samas olen ma veendunud, et politseinikud vajavad kodus suuremat lohutust või lähedust ja neil on suurem risk minna katki. Me näeme ju väga

palju sellist, mis on kurb ja paha. Üks aastaid uurimises töötanud hea kolleeg vahetas hiljuti tööd ja ütles väga konkreetselt, et ei kannata enam kuulata, kuidas kurjategijad oma lähedastega suhtlevad, mida nad räägivad ja kuidas mõtlevad. Saan temast täiesti aru. Heal uurijal peab olema suur reprodutseerimisoskus, et ta suudab mingitest infokildudest genereerida kahtlustatava käitumise: kuhu ta läheb, millal ta ostab aine, kuhu ta selle paneb. Aga selleks tuleb selle elu sisse minna. Kui sa kuuled ja näed, kuidas ühe narkokartellimehe elu käib, siis on see tõesti raske. See ajabki ühel hetkel oksele. Osa sellest pingest kompenseerivad head kolleegid, aga see taak koguneb paratamatult. Selle pärast on hea, kui meie inimestel on kodus kindel varjupaik.

Moodsal ajal räägib üks poliitiline jõud traditsioonilise pere kaitsest.

Milline pere sinu meelest Eestis kõige enam kaitset vajab?

Jälgisin huviga seda kooseluseaduse arutelu, mis sai justkui uue hingamise pärast pastor Annika Laatsi väljaütlemisi. Minu meelest on seadustega võimatu inimsuhteid või emotsioone reguleerida. Kui inimesed tahavad elada koos, siis nad teevad seda ning sellise kooselu seadusesse kirjutamisega ei muutu ülejäänud perede jaoks mitte midagi.

Kõige rohkem vajab kaitset see pere, kus täiskasvanud pereliikmete suhe on juba katki, aga peres on laps, kes näeb seda katkist suhet ja võtab need väärtused kaasa. Seal on meil kõige rohkem võita. Päästes selle lapse, on meil võimalus päriselt muuta saatusi ja Eesti tulevikku.

Mis on sinu meelest tänapäeva ühiskonna ohud, mille eest isad poegi kaitsma peavad?

Minu arvates on üks suur oht noorte reaalsustaju puudumine. Mul ei ole midagi arvutimängude vastu, aga isade roll on lastele rääkida, mis on päriselu ja virtuaalelu vahe. Isad peavad selgitama, et elu ei saa osta ja raha ei tule seina seest ning et inimesed on tähtsad. Lastega koos tuleb teha pärismaailma asju.

Tuuli Härson kommunikatsioonibüroo

11

MEIE INIMESED

Katrin Satsi FOTO: REELIKA RIIMAND

südame ja sädemega

Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi teeb kõike südame ja sädemega. Ta on kasvatanud suureks neli last ning aidanud paljusid riskiperede lapsi.

Katrin võtab oma tööd samasuguse kirega, nagu suhtub ka loodusesse ja matkamisesse.

90

ndate alguses elas Kat­ rin Satsi koos abikaasa Villemiga ning tema vanematega Raplamaal talus. Katrinil ja Villemil sündisid lapsed ning ühine elamine jäi eri põlvkondadele kitsaks. „Meil käis toona kodus Maaleht. Võtsime sealt kuulutused ette, kust jäi silma üks pakkumine Värska valda.

Kuna pererahvas pidi oma talust lahkuma, siis otsisid nad inimesi, kes tuleksid nende äraolekul maja hoidma,“ meenutab Katrin. Ei tema ega abikaasa polnud Värskas kunagi varem käi-

12

nud, neil ei olnud seal ühtegi tuttavat. „Ega me endale suurt aru ei andnud, kuhu me läksime,“ naerab Katrin. Sellegipoolest pakkisid nad lapsed autosse – noorim oli siis neljakuune – ning põrutasid teise Eesti otsa, järelkärus neli lehma.

Värskas ootas neid talumajapidamine, kuid ei Katrinil ega Villemil olnud seal töökohta. Nad said esialgu hakkama tänu lehmadele. Peagi sai Villem tööd piirivalves ning Katrin alustas müüjana. Kui Katrin oli töötanud paar aastat müüjana, otsustas ta, et teeb

elus kannapöörde, ning läks 33aastasena politseikooli sisseastumiskatsele. „See oli täiesti teadlik otsus. Soovisin töökohta, mis annaks mulle stabiilse sissetuleku ja sotsiaalsed garantiid,“ ütleb Katrin. Terve aasta tegi naine trenni, et pidada sisseastumiskatsetel 20aastastega sammu. Ta sooritas kõik katsed edukalt ning võeti kooli vastu.

Tõsi, vestlusel tekitas tema vanus mõningat furoori. „Kooliaeg oli väga huvitav. Mida küpsem oled, seda rohkem teadvustad endale, mida ja miks sa seda õpid,“ usub Katrin.

FOTOD: ERAKOGU

MEIE INIMESED

Katrin koos abikaasa Villemi ning poja Kristjani ja tütre Kärdiga tänavu kevadel, mil Katrin esitati Põlvamaa aasta ema nominendiks.

lastega kihvti suhte. Kui näitad isikliku eeskujuga, et õppimine on oluline, siis see lihtsalt jääb külge.“

Neli last ja kaks lapselast

Üksteise toetamine Kaks aastat käis Katrin iga päev Paikusel politseikoolis ning nädalavahetusel tuli koju pere juurde. Enne, kui Katrin kooli läks, oli abikaasa käinud kahel rahuvalvemissioonil ning oli kodust poole aasta kaupa ära. Kodust eemalolekud ja laste hoidmine said kenasti omavahel klapitatud, sest Kat­ rinil ja Villemil on hea side ning nad toetavad üksteist.

Satside pere on muide elukestva õppe musternäide. Kui Katrin oli kooliga ühel pool, läks abikaasa Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima. Kui tema lõpetas, läks Katrin omakorda Maaülikooli loodusturismi õppima. „Meie peres käib alati keegi koolis,“ naerab Katrin. „Pidev õppimine, hariduse ja raamatute tähtsustamine on loonud ka

Katrinil ja Villemil on neli last ning kaks lapselast. Kõige noorem tütar Kärt (23) on õppinud füsioteraapiat ning töötab Värska sanatooriumis.

Poeg Kristjan (24) on lõpetanud Tartu Ülikoolis bioloogia ja elab ning töötab praegu Austraalias. Poeg Ismo (28) on õppinud Sisekaitseakadeemias korrektsiooni ja töötab Viru vanglas.

Kõige vanem laps Katre (29) teeb lõputööd õigusteaduses ning töötab Tallinnas juristina. Katrel on lapsed Sandra ja Sebastian, kes käivad esimeses ja kolmandas klassis.

Perepoeg Ismo tuli Satside perre 10aastaselt Tilsi lastekodust. „Tahtsime pakkuda ühele lapsele võimalust tulla peresse, kes teda armastab ning pakub kodusoojust,“ ütleb Katrin.

Alguses elas Ismo Satside juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ning pärast põhikooli lõpetamist kolis ta päriselt Värskasse ning alustas seal keskkooli. „Lastekodulaste hing on paratamatult katki. Taak, mida nad endaga kaasas kannavad, on väga suur. Toona ei osatud nende abistamiseks hingehoidu pakkuda, aga ma loo-

Katrini vanem tütar Katre koos oma laste Sandra ja Sebastianiga

dan, et see on ajas muutunud,“ räägib Katrin.

Kõige tähtsam oli lapse usalduse võitmine ning lisaks kamaluga selgitamist, järjekindlust ja rahulikku meelt. „Oleme Ismoga lapsendamisest ja sellega seonduvast väga palju rääkinud.

Mida vanemaks ta saab, seda rohkem tahab ta asju analüüsida ja enda jaoks läbi mõelda. Meie eesmärk oli algusest peale, et noor inimene saaks ise oma eluga hakkama, ja nii see praegu ka on. Ta toimetab väga ilusasti ning meie vanematena teame, et oleme andnud endast parima.“

13

FOTO: REELIKA RIIMAND

MEIE INIMESED

Kui mõtted vajavad tuulutamist, läheb Katrin end loodusesse laadima.

Usaldus teeb perest pere Rääkides laste kasvatamise põhimõtetest, on Katrin seda meelt, et teatud raamid peavad paigas olema. „Selge on see, et igaühel on oma kohustused ja igaüks vastutab ise oma tegemiste eest. Mõnikord tuleb saada õppetund valusa kogemuse kaudu. Ema süda tõmbab siis valusalt kokku, aga elu ei ole alati lill,“ teab naine.

Juba enne mainitud usaldus on Kat­rini jaoks see, mis teeb perest pere.

Ja muidugi ühised hoiakud ning arusaamad. Vähem tähtis ei ole ühine armastus looduse ja matkamise vastu.

Need, kes Katrinit tunnevad, teavad, et talle meeldib sõita rattaga. Aastaid tagasi, kui ta töötas Räpinas, käis ta rattaga tööl – 20 km Värskast Räpinasse ja tagasi. Ratta selga on ta meelitanud ka oma lapsed, kes on teinud vanematega kaasa pikki rattamatku.

Kord sõideti tutvuma Virumaaga ning ühe päevaga kogunes pedaalitud kilomeetreid lausa 180.

Armastus looduse vastu Praegu, kui lapsed on juba suureks kasvanud, veab Katrin grüünesse oma lapselapsi. Pakivad võikud kaasa ja metsa! Sandra ja Sebastian käivad hea meelega koos vanaemaga looduses

14

ning tunnevad kõige vastu huvi. Tahvelarvutid ja telefonid ununevad neil kiiresti tuppa, sest õues on palju põnevam maailma avastada. „Suvel, kui lapselapsed olid meie juures, vanemad lausa pahandasid, et lapsi üldse telefonis kätte ei saa – nad on kogu aeg vanaemaga metsas,“ naerab Katrin.

Katrinit on metsa poole tõmmanud juba varasest east. Ta käis Järva-Jaani keskkoolis looduskaitseringis. Seal toimetas noor aktiivne õpetaja, kes andis õpilastele loodusepisiku külge. „Kui tunnen, et mul on vaja end laadida, siis kaabin hästi ruttu metsa poole,“ tunnistab Katrin. Teda paeluvad võrdselt nii metsad kui ka rabad, millest ei ole Lõuna-Eesti kandis puudust. Katrinile meeldib olla teistele matkajuht ning ta korraldab aeg-ajalt loodusmatku. „Nüüd, kui olen diplomeeritud loodusturismi edendaja, oskan keskmisest rohkem rääkida, mida metsas leida võib,“ muigab Katrin.

Sel sügisel käis Katrin seoses Uma peoga Meeninkunno raba lähedal loodusmatkal, kuhu tuli Põlva- ja Võrumaalt kokku ligi 200 inimest. „See oli superäge matk. Nägime vaigutamise puid, metsavendade ja hobusevaraste punkreid, mõisaaegseid taimepeenraid, mille kujud on siiani alles. Contra luges samal ajal luuletusi, lõõtsa-

mees mängis oma lugusid,“ on Katrin siiani elevuses.

Sünnist surmani Samasuguse kirega, nagu suhtub Kat­ rin kõigesse, mis on seotud loodusega, võtab ta oma tööd Põlva piirkonnavanemana. „Piirkonnavanema töö on sünnist surmani. Seisan hea oma grupi eest, vaatan üldise pilguga, mis maakonnas toimub, ning teenindan ise viit valda – Värska, Mikitamäe, Veriora, Räpina ja Orava. Nende kogukondadega töötan rohujuure tasandil,“ selgitab Katrin.

Katrini gruppi kuuluvad noorsooja piirkonnapolitseinikud, dokumendiväljastajad ning väärteomaterjalide sisestajad. Katrin ei salga, et alguses oli grupipõhise töökorraldusega peamurdmist, kuid kõik on laabunud ning meeskond töötab ja hingab ühes rütmis.

Põlva politseijaoskonnas on kombeks teha asju koos. „Ei ole vahet, kas oled uurija, jälitaja või noorsoopolitseinik.

Igaühel on oma spetsiifika, kuid probleemid lahendame kõik koos. Meie majas on hea sünergia, mis aitab tulla välja uute ideedega. See on kindlasti väikese koha eelis,“ räägib Katrin.

Varustus selga ja rahva sekka Katrini meeskond on võtnud südameasjaks, et kui Põlvamaal toimuvad suur­üritused, siis võiks olla kõigil külalistel hea ja turvaline. Neil on kombeks terve grupiga panna täisvarustus selga

FOTOD: ERAKOGU

MEIE INIMESED

Katrin ja Villem armastavad reisida mägedesse. Nad on külastanud näiteks Kõrg-Tatraid ja Svartiseni liustikku Norras (paremal).

ning minna rahva sekka suhtlema. Näiteks käiakse nõnda Intsikurmu muusikafestivalil ja hoitakse silma peal, et üritus laabuks ilma vahejuhtumiteta.

Sel suvel jäi neile silma 13aastane neiu, kes tarvitas kanepit ning väitis, et on seda teinud juba aasta. „Kutsusime talle ema järele. Ema oli alguses tõrjuv, miks politsei tema last kiusab, aga pärastpoole tundus, et olukord pani tedagi mõtlema,“ meenutab Katrin.

Kohalikele inimestele teevad piirkonnavanema hinnangul kõige rohkem muret koolikiusamine, lähisuhtevägivald ja riskipered. Kaks aastat tagasi,

Mida küpsem oled, seda rohkem teadvustad endale, mida ja miks õpid. kui Katrini meeskond võttis riskipered luubi alla, tuli ligi 15 Põlvamaa perest lapsed kas ajutiselt või päriselt vanemate juurest ära võtta. „See oli karm, aga reaalsus,“ tõdeb Katrin. Võiks arvata, et süüdlaseks olid alkohol või vägivald, kuid ei. Paljud vanemad olid lihtsalt sotsiaalselt oskamatud. Nad ei osanud laste eest hoolitseda ega tahtnud ka neile pakutud abi vastu võtta. „Tegime kodukülastusi, andsime juhiseid, kuidas olukorda parandada, soovitasime peredele tugiisikuid, psühholooge, aga mitte midagi ei aidanud.“ Mitmel juhul tuli alustada tõendite kogumisega nullist, sest kohalik omavalitsus oli jäänud riskiperede aitamisega hätta. Nüüdseks

on olukord palju parem ning Katrini süda on rahul, et lapsed on leidnud endale uued kodud.

Sädeinimesed Piirkonnavanemana on Katrini töös tähtis luua koostöövõrgustik ja seda hoida. Tal on väga head kogemused ajast, mil ta töötas Räpinas piirkonnapolitseinikuna. Toona tuli murda nii mõnigi kivinenud arusaam ja minna läbi seinte, kuid lõpuks õnnestus kaasata ka kõige reljeefsemad koostööpartnerid. „Kui ühelt poolt ei saa, siis tuleb minna teiselt poolt!“ teab Katrin enda kogemusest. Ta nimetab oma häid koostööpartnereid sädeinimesteks, olles kahtlemata ise üks neist. Väikeses kohas on koostöövõrgustikku koos hoida mõistagi kergem, aga samas ei pruugi olemas olla kõiki vajalikke teenuseid. Seepärast tuleb võrgustiku niidid ajada ka naabermaakondadesse.

Katrin ei tee saladust, et tööga seotud raskemad juhtumid poevad tal ikka hinge, kuid aastatega on ta õppinud, et raskused tuleb läbi analüüsida ja endast välja lasta. Ta ei jää kahe käega peast kinni hoidma, vaid mõtleb, mida saab sellest loost õppida, ning liigub edasi. „Kõik me oleme vaimselt tervemad, kui saame kolleegidega asju arutada,“ sõnab Katrin. Meeskonnatunnetus on see, mis paneb tal silma särama.

Kirglik mägimatkaja Kaheksa aastat tagasi kirjutas Madis Jürgen Katrinist Eesti Ekspressi loo,

mis kandis pealkirja „Vanaema, kes tulistab ja tantsib tangot“. Toonane Räpina vanemkonstaabel sõitis rattaga tööle, nagu me juba teame, tegi vähemalt 32 kõhulihaste harjutust, tantsis kohalikul aastavahetuse üritusel tangot ning luges õhtuti reisikirju. „Suurem osa peab praegugi paika, aga elu on teinud väikesed korrektuurid,“ muigab Katrin.

Reisikirju loeb ta siiani meelsasti, aga viimased viis aastat on ta ise reisinud. Mehega koos plaanivad ja kahekesi reisivad. Neid võluvad eriliselt mägimatkad. Istuvad kodus autosse, võtavad sihi mägede poole ning jõuavad kahe nädala pärast väsinuna, ent õnnelikult koju tagasi. Nad on käinud Tatrates ja Norras, sel aastal Rumeenias ning Moldovas. „Kui ma keskendun ainult ronimisele, mis on kehale suur füüsiline koormus, siis hakkab vaimne pool mängima oma mänge ning viskab saasta peast välja. Mägedes käimine on hea puhastus,“ ütleb Katrin.

Sel sügisel keskendusid nad rohkem Rumeenia ja Moldova eluolule, mida Katrin ise nimetab reisiks ajas tagasi. Järgmisel aastal minnakse uuesti Rumeeniasse, aga sel korral ainult mägedesse. Tippu jõudmine ei ole Satsidele peaeesmärk, sest kui loodus mängib vingerpussi ja poolel teel tekib nii paks udu, et ei näe oma sõrmigi, tuleb tagasi pöörata. „Ägedad emotsioonid saame reisist niikuinii. Tipu vallutamine on boonuseks!“ Nelli Pello kommunikatsioonibüroo

15

MEIE INIMESED

Abdellah Boubadaz:

FOTO: REELIKA RIIMAND

Minu kodu on siin Töökas ja rahulik pereinimene – niisugune tammsaarelik kirjeldus käiks nagu stereotüüpse eestlase kohta. Tegelikult iseloomustavad kolleegid sellisena ligemale kaks aastakümmet Eestis elanud Maroko päritolu PPA araabia keele tõlki Abdellah Boubadazi.

„P

alun vabandust, ma õpin eesti keelt veel endiselt iga päev,“ püüab Boubadaz vestluse alguses oma keeleoskust pisendada. Järgmised poolteist tundi räägib ta oma tööst ja perest ning Eestist ja Marokost puhtas eesti keeles, kasutades fraase ja väljendeid, mis näitavad teda vilunud keelekasutajana. „Välismaalastele on eesti keel esimene takistus integreerumisel. Kui nad elavad oma kogukonnas ja neil puudub vajadus keelt õppida, siis ongi raske,“ räägib Boubadaz, kes sai ise eesti keele suhu umbes aastase siinviibimise järel. „Paljud Euroopas elavad araablased ei taha endale tunnistada, et nad elavad teises riigis. Nad peavad end suletud kogukonnast välja murdma ja see nõuab suurt pingutust. Samuti tuleb omaks võtta teised reeglid ja seadused.“ Abdellah on pärit Maroko keskosast, kus asuvad Atlase mäestik, ajalooline Marrakesh, kohalik filmimeka Ouarzazate ning turistide seas populaarne kaljukindlus Aït Benhaddou.

16

Selles piirkonnas elab kohalik rändrahvas berberid ja omamoodi rändur on ka Boubadaz. Sõpradel oli kombeks öelda, et Abdellahi elukohaks on buss. Tegelikult on tema elukoht 1998. aastast alates Eesti. „Armastus on süüdi,“ räägib Boubadaz oma Eestisse sattumise kohta. Enne viis aastat kodumaal turismiäris töötanud noormees käis üheksakümnendatel kolm suve järjest Rootsis hooajatöödel. Seesugust elujärje parandamise võimalust nägid ka paljude teiste Euroopa riikide noored.

Rootsis kohtas Abdellah oma tulevast abikaasat Inget ning ühist elu otsustati alustada Eestis.

Esialgu suhtles Inge Abduliga (nagu ta teda ise kutsub – KL) inglise keeles. Parimad eesti keele õpetajad olid Inge kaks tütart eelmisest kooselust. „Kui pärast tööpäeva koju tulin, võttis Abdellah mind vastu selliste sõnadega, mida ta hommikul veel ei osanud,“ kirjeldab Inge. „Lapsed olid need selgeks õpetanud.“ Eesti keelest sai üks paljudest keel-

test Abdellahi suus. Tema emakeel on berberi keel, kuid selle kõrval valdab ta ka araabia, prantsuse, rootsi ja inglise keelt. Rootsi keelt oskab ta enda sõnul poes käimise tasemel ning inglise keeles Shakespeare’iga võrdlust ei kannata. Inge ja Abdellahi poeg Farid on kasvanud eestikeelses kodukeskkonnas. „Olin egoist ja tahtsin ise eesti keelt õppida, seega ei ole ma pojale araabia keelt õpetanud,“ põhjendab Abdellah seda, miks Faridi emakeel on ema keel, mitte isa keel. „Kui ta oli väiksem, siis õppisime natuke tähti, aga need on meelest läinud. Võib-olla, kui oleksime rääkinud araabia või mõnes muus keeles, oleks tekkinud seesama ühiskonnast võõrandumine, millest ennegi rääkisin.“

Maroko kodakondsusest loobumise lõputu õudus „Ütlen ausalt, et ma ei tunne koduigatsust, sest minu kodu on siin,“ räägib Boubadaz, kelle lapsepõlvesõbrad elavad suures osas Prantsusmaal. Endiselt Marokos elavad ema, vennad ja sugulased aitavad hoida Abdellahi sidet sünniriigiga, ja samuti kodakondsus. „Ma tahan saada Eesti kodakondsust, kuid tean, et Maroko ei luba mul kunagi loobuda sealsest kodakondsusest,“ kirjeldab Boubadaz oma katsumusi. Eesti Vabariik on valmis juba alates 2012. aastast Boubadazi oma

MEIE INIMESED

17

FOTO: REELIKA RIIMAND

MEIE INIMESED

kodanikuks võtma, kuid soovib enne tõendit Maroko kodakondsusest loobumise kohta. Abdellah käib Marokos vähemalt korra aastas ja marsib otsejoones justiitsministeeriumisse. „Olen harjunud sellega, kuidas asjad Eestis käivad – superlihtsalt! Maroko bürokraatia on hoopis teistsugune. Kui helistan ametnikele, ei küsi keegi minult, mis mu nimi on või millal avalduse sisse andsin. Öeldakse lihtsalt, et tuleb oodata. Kavatsen kas või miljon avaldust sisse anda!“ ütleb Boubadaz.

Kodakondsus teeks Abdellahi sideme oma uue kodumaaga veel tugevamaks. Ühtlasi aitaks see leevendada seda vastikustunnet, mis tekib iga kord, kui ta kuuleb järjekordsest terroriaktist, mille on korda saatnud Ma-

Olin egoist ja tahtsin ise eesti keelt õppida, seega ei ole ma pojale araabia keelt õpetanud. roko päritolu inimesed. „Mul on lihtsalt häbi ja see on väga vastik tunne.

Ainus, mida mina teha saan, on mõista kõik see hukka ja kasvatada enda perekonda teistmoodi.“ Maroko perekondades, kelle mõni liige on kolinud tööle Euroopasse, oodatakse külaskäikudel kodumaale uhkeid kingitusi. Säärane suhtumine pärineb kohalikust kombestikust, kus tuttavate küllatuleku puhuks pannakse alati lauale kõike kõige paremat – isegi juhul, kui see on pere viimane toit. Abdellahil pole midagi selle vastu, kui viisaka käitumise vastu oodatakse samuti head suhtumist.

Teistmoodi on nende inimestega, kes kasutavad enda päritolu ära ja püüavad rikastuda turistide arvelt.

18

FOTO: RAUL MEE

Abdellahi töökeel

Nädalavahetusi täidavad pere ühised tegevused.

„Kui töötasin hotellis, siis püüdsid töötajad eurooplasi võimalikult palju koorida,“ meenutab Abdellah. „Küsisin, miks nad nii teevad. Eurooplased on täpselt samasugused töölised nagu teie, nad panevad iga kuu natuke raha kõrvale, et siis reisile minna. Nad ei ela teist kuidagi paremini.“

„Ei ole olemas halba tööd!“ Enda kohta ütleb Abdellah, et tal ei ole nii-öelda araablaste mentaliteeti. „Ma ei oota, et kõik tuuakse kandikul kätte.“ Kolleegid iseloomustavad teda äärmiselt töökana ja Abdellah arvab, et küllap on tema iseloom selline. „Juba kooliajal haige olles tundsin end väga halvasti. Prantslased ütlevad, et ei ole olemas halba tööd. Kui ma olen teinud mingi valiku ja kuhugi läinud, siis tuleb tööd teha.“ Varem on Abdellah Eestis töötanud ehitusel, tislerina, saeveskis, söetööstuses ja mujal. Enne tema liitumist PPAga eelmisel aastal ei olnud asutuses koosseisulist araabia keele tõlki.

Et maailm muutub järjest väiksemaks globaalseks külaks ning meile kunagi kaugena tundunud piirkonna siseelu kandub järjest enam ka Eestisse, on Boubadazil organisatsioonis kasvav roll. Samuti aitab tema elulugu murda müüti, nagu oleks araabia maadest pärit inimestel põhjamaal võimatu kohaneda.

Temperamentne marokolane või eestis­ tunud marokolane?

Abdellah Boubadaziga tööl kokku puutunud PPA töötajad Emeri Põld, Teele Jänes ja Janar Palits kinnita­ vad kui ühest suust, et siin viibitud aja jooksul on Abdellah edukalt eestistu­ nud. Ta on vaikne, ei jaga oma mõt­ teid avalikult ega väljenda emotsioone suurelt. Lisaks on tal eestlastega häm­ mastavalt sarnane huumorimeel.

Ainus asi, millest saab aru, et Ab­ dellah ei ole vist ikka päris põline eest­ lane, on tema heas mõttes äärmuslik viisakus ja komme vabandust paluda olukorras, kus selleks pole otsest vaja­ dust (vaadake või Abdellahiga peetud vestluse avalauset – KL). Ta tunnistab, et käitub eestlase moodi ka Marokos käies. Nii lennuki kui ka bussi peal marokolase kõrvale sattudes vuristab pinginaaber kindlasti ette, kuidas tema elu parajasti läheb ja kuidas pere elab.

Abdellah eelistaks seevastu vaikset istumist, võib-olla raamatusse või nuti­ telefoni vaatamist, nagu inimestel Ees­ tis bussiga sõites kombeks on.

Kui võrrelda eestlasi araablastega, siis tunnistab Abdellah, et ilmselt on rahuliku eestlase stereotüüp siiski ole­ mas. Ikka seesama, et kui midagi on valesti, läheb eestlane vaikselt sauna taha ja ütleb hästi vaikselt: „Kurat!“ „Samas on Euroopa inimesed siiski avatud, kontaktsed ja normaalsed ini­ mesed,“ lohutab maailmas palju ringi käinud ja palju näinud Abdellah.

MEIE INIMESED

„Õnne 13“ aitas Eesti kultuuri sisse elada

FOTO: RAUL MEE

Eestisse tulles Abdellah siiski päris kohe ei teadnud, kuidas siin elada on.

Nagu ikka, mõjub eksootilistest riikidest siia tulnutele kõigepealt lumine talv. Ehkki Atlase mäestikus leidub lumiseid tippe küll, pole Maroko kliima Eesti omaga võrreldav. Inge ja Abdellah nõustuvad otsekui ühest suust, et esimene talv oli päris raske, eelkõige vastavate riiete puudumise pärast.

Hiljem on Abdellah lumega lausa nii kohanenud, et meenutab, kuidas sõitis kord ühte eelmisesse töökohta rattaga seitse kilomeetrit, nii et õues oli külma –31 kraadi. „Kui ma tööle jõudsin, siis selgus, et külma on lausa –32 kraadi!“ naerab Abdellah täna meenutades. Samuti on ta koos Ingega suusatamas käinud.

Teejoomise kultuur on nii Marokos kui ka Eestis.

„Mulle meeldib väga PPAs töötada. Tunnen end tööd tehes hästi,“ kinnitab Boubadaz. „Töö ei ole rutiinne, pidevalt tuleb sõnaraamatutest erialaterminoloogiaga tutvuda. On tunne, nagu oleksin tagasi koolis!“ Palju tööd tuleb teha välismissioonidel. Töö selleks algab juba Eestis.

Enne n-ö kvoodipagulaste usutlemist tuleb neile saata teavitus. Kohale jõudnud, helistab Abdellah neile uuesti. Intervjuu ajal on ta tõlgina sillaks Eesti ametniku ja pagulasstaatuse taotleja vahel.

Mõnikord üritavad usutletavad silla peal seisma jääda ja Abdellahilt küsida, kuidas seal Eestis ikkagi elada on. Abdellah teab, aga neile vastab, et ei tea. „Minu ülesanne on olla ainult professionaalne tõlk.“

Nüüdseks on Abdellah sisse elanud nii Eesti kliimasse kui ka kultuuri. Viimast illustreerib üllatav fakt tema nädalarutiini kohta. Igal laupäeval kell pool üheksa õhtul elab Abdellah perega kaasa meie elu lugudele, mida näeb ETV ekraanilt seriaalis „Õnne 13“.

Kingsepp Johannese „Sisse-sisse, uks on lahti!“ ning Allani „Mingi austus peab ka ikka olema!“ on tsitaadid, mis on Abdellahile hästi meelde jäänud.

Eestis kohanemise kõrvalt ei ole Abdellah maha jätnud Maroko päritolu. Kuigi riiulitel seisab mitu Põhja-Aafrikas levinud koonusekujulist savipotti tajine’i, millega saab teha isuäratavaid hautiseid, siis seisavad need tema sõnul pigem kasutult. Abdellah palvetab iga päev viis korda, nii nagu islamikombed ette näevad. Kui töö pä-

rast jääb mõni kord vahele, siis võtab ta palvetamise ette kodus.

Perepoeg Farid ja abikaasa Inge on Maroko kultuuriga samuti kokku puutunud. Igal aastal ei õnnestu koos kogu perega Marokosse reisida, kuid mitu korda on seda siiski tehtud. Kuna paljud kohalikud ei valda inglise keelt eurooplastega samal tasemel, tuleb jutud ära rääkida kehakeeles. Kõige huvitavamaks kogemuseks Marokos peab Inge sealset pulma. Või täpsemalt öeldes tseremooniale eelnenud osa, kus tegevused olid nii sisukad ja kestsid nii kaua, et jõudsid juba enne ametlikku algust ära väsitada.

Aiamaa kui pereteraapia Farid lõpetab järgmisel kevadel keskkooli. Inge on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötab Pärnu haiglas õena. Ühiselt haritakse kodus Häädemeestel enda tarbeks pisikest aiamaad. Kiirete tööpäevade, ootamatute ülesannete (kõne võib tulla ka nädalavahetusel) ja välismissioonide vahelduseks sobib hobipõllundus Abdellahile hästi.

Kui abikaasa on kasvatanud Eestis traditsioonilisemaid põllukultuure, siis on Abdellah proovinud Maarjamaa mullas kasvatada ka näiteks arbuusi ja datlipalme. Suured lootused on aga lõppenud madalat kasvu taimedega. „Kui võrrelda oma naisega, siis mina ei tegele põhimõtteliselt üldse taimekasvatusega,“ naerab Abdellah. „Aga soovitan ikkagi sellist hobi kõigile, see on väga hea teraapia! Nagu öeldakse – akud on laetud.“ Maaelu nõuab töötegemist pidevalt. Nii on pere ühistegevused sageli seotud majaümbruse ja hoovi korrashoiuga. Külaskäigu ajal riisuvad nad hoovi pealt kokku sügise jälgi – kollaseid lehti. Sellesama hoovi peal jooksis kunagi ringi ka kits. Kas edaspidi jooksevad sama hoovi peal ringi ka lapselapsed, pole veel selge. Kuna soov omandada kõrgharidus viib Faridi kodust kaugemale ning maja ei kuulu Boubadazide perekonnale, on nad mõlgutanud mõtteid kolida linnale lähemale, aga mitte päris linna. Paksud Pärnumaa metsad pakuvad rahu ja vaikust, millel on kiire elutempo pidurdamisel suur roll.

Kristjan Lukk kommunikatsioonibüroo

19

MEIE INIMESED

Kolmeko FOTOD: REELIKA RIIMAND

õnn kolmikutest Kuigi Annika on ise suurperes sirgunud ning omale alati mitut last ihanud, ei osanud ta mõni aasta tagasi naistearsti külastades uneski näha, et sellest visiidist saab alguse tema harukordne ja müstiline elukestev teekond.

L

aps – vähemalt mingil hetkel – on iga naise unistus. Kuigi räägitakse, et laste sündi võiks planeerida, sünnivad nad enamasti ikka just siis, kui nad ise heaks arvavad. Annika Kivimäe (33) lugu räägib ehedalt sellestki, et vahel võib juhtuda nii, et nad tulevad täpselt niipaljukesi, kui ise heaks arvavad. Kui Annika ja tema kaaslane Riho olid oma pereeluga jõudnud mõtteni, et neil võiks üks armas lapsuke sündida, said nemad korraga hoopis kolm vahvat põnni.

Tunded vahemaast ei hooli Annika ja Riho on praeguseks ühist teed tallanud juba kümmekond aastat. Nad kohtusid ajal, mil Annika pealinnast vanaema kodukanti Ida-Virumaale kolis ning Lõuna-Eesti poiss

20

Riho parasjagu samasse kanti keelekümblusele saadeti. Noored jäid kohe teineteisele silma ja nii nad ajapikku kokku kasvasidki. Vahepealsed aastad kahe kandi vahelist distantsi kahandanud ei ole ja nii tegutseb Annika ühiste marakrattidega Rannapungerjal ning Riho graafiku järgi tööd tehes Eesti teises otsas. Kõiki vabu hetki ühiselt siin- või sealpool veetev pere tõdeb, et vahemaa neid ei kohuta ega lahuta. Pereema tunnistab, et vastastikune usaldus ja usk partnerisse on põhilised alustalad distantssuhtele, ning lisab sedagi, et kokku saades on jällenägemisrõõm alati üüratu.

Üllatusi täis ootusaeg Ligemale kümme aastat Jõhvi politseijaoskonnas välijuhina töötanud Annika

põnev teekond kolmikute sünnini oli täis ootamatusi ja üllatusi. Perelisa oli oodatud juba pikka aega ning rõõm kahest triibust rasedustestil oli sõnulseletamatult suur.

Raseduse algus kulges muretult ning ootusärevalt läks ta oma sünnipäeval ämmaemanda juurde esimesele tähtsale ülevaatusele. Ultraheliuuring, kus arst tulevasele emale kaht tibatillukest lootekotti näitas, jahmatas Annika sõnatuks. Järgnevad nädalad vaevas Annikat hirm uue olukorra ja kahe tillukese beebiga hakkamasaamise ees.

Kuigi pere järelkasvu oodati väga, võttis teadmine kahe beebi üheaegsest saabumisest peagi emaks saava Annika põlvist nõrgaks. Õnneks olid pere ja lähedased kohe algusest peale toeks ning nii õnnestus tal suuremat paanikat siiski vältida.

MEIE INIMESED

rdne

21

MEIE INIMESED

Majapidamises on kõike kolm, nii ka potte.

Kolmandast kõhubeebist teadasaamine kõrvaldas imekombel ka Annika kahtlused ja hirmud hakkamasaamise ees.

Kuigi rasedus kulges plaanipäraselt ja ülemäärast väsimust, iiveldushooge või taltsutamatut isu Annikal ei olnud, kurtis ta ühel päeval erakorralises meditsiiniosakonnas käies murelikult pideva painava kõhuvalu üle. Nii asus arst järjekordse ultraheliuuringuga beebiootel emale valupõhjustavat kurjajuurt otsima. Probleemi otsimise ajal näitas meedik nii muuseas ka pisibeebide käsi-jalgu ning südamekesi. „Arst rääkis mulle, et näete, siin on pisikesed käed-jalad ja tuksuv süda, siin veel ühed pisikesed sõrmed-varbad ja pekslev süda ning siin veel üks pisike südameke,” kirjeldab Annika elu kõige šokeerivamat hetke. „Minu peast jooksis murdosasekundi jooksul läbi mustmiljon mõtet – miks on mu kahel beebil kolm südant, kas nad on Siiami kaksikud, kas mu kaks silmatera jäävad ellu, kas on võimalik neid operatsiooniga päästa –, kuni mu paanilise mõttelennu peatas seesama arst, kes teatas suurima rõõmuga, et kõik kolm beebit on terved ning nende kõhus mürgeldamine tekitabki lihtsalt valu. Minu ja kolme beebiga oli kõik suurepärases korras,” ohkab Annika, kelle suu oli kõrvuni naerul nii seda hetke meenutades kui ka toona arstilaual pikutades. Kolmandast kõhubeebist teadasaamine kõrvaldas imekombel ka Annika kahtlused ja hirmud hakkamasaamise ees.

Soovidel on kombeks täituda Kaks tüdrukut ja üks poiss – need olid arstide sõnad mitme uuringu ja

22

läbivaatuse ajal. Ühekaupa saabuvatest lastest unistanud Annikal kasvas selles õndsas teadmises järgnevate kuude jooksul kõht kolmekordse kiirusega ning seitsmendal raseduskuul tulid kolmikud enneaegsetena ilmale keisrilõikega. Lapsed ilmale aidanud operatsiooniarst loetles 2015. aasta viimase päeva pealelõunal imetillukesi beebisid ükshaaval lastearstile üle andes: poiss, tüdruk, poiss. Seejärel kiikas arst ümber operatsioonisaali eralduslina Annika poole ja küsis muiates, kas nüüd hakkab üks poiss roosas käima. Korduvatest ootusaja üllatustest karastunud emal oli hoolimata möllavatest hormoonidest jätkunud kainet mõistust ning ta oli alateadlikult beebide saabumiseks valmis varunud üpriski sooneutraalseid riideid ja tarvikuid.

Nüüd tagantjärele tõdeb Annika muiates, et ükski rekord pole teda elu sees nii lähedalt puudutanud kui see. „31. detsembril 2015. aastal sain ma kahe minuti sees kolm last: kell 12.30 sündis 1760 grammi kaalunud Riko, kell 12.31 1860 grammi kaalunud Annabel ja 12.31 1075 grammi kaalunud Remo,“ loetleb Annika uhkelt oma isiklikku rekordit ning tõdeb seejuures, et tüdrukule pani nime isa Riho ja poistele tema ise.

Esimesed kaks kuud veetis pere haiglas enneaegsete laste osakonnas, kus südamekahinate ja -probleemidega pöialpoisid ning väike Pöial-Liisi oma esimesed elunädalad väikestes klaas­ kastikestes juhtmete ja torude külge ühendatult veetsid. Seda aega, mil lapsed iseseisvalt süüa ega hingata ei jak-

sanud, vanemad meenutada ei taha.

Sündides suhkrupakijagu kaalunud habrastest maimukestest on tänaseks saanud tublid ja tragid marakratid.

Pambukoormaga koju Haiglast koju saadi alles kahe kuu möödudes, siis kui lapsed olid terveks ning tugevaks sirgunud; kusjuures täpselt vabariigi aastapäeval. Annika meenutab, et haiglas möödusid õnneks ka beebiea kõige raskemad ja värsketele vanematele kõige ootamatumad katsumused: nabaköndi äratulemine, refluks, gaasivalud ja muud öösiti ülevalhoidvad õudused. „Selles mõttes oli õnne, et need nädalad saime veeta keskkonnas, kus oli kõige enam teadjaid, spetsialiste ning abistavaid lisakäsi,“ tunnistas ühtäkki suurpere emaks saanud Annika. „Vaat siis läks huvitavaks, kui selle pambukoormaga koju jõudsime ja meie argipäev algas. Iga vaba hetk kulus kolmikute eest hoolitsemisele. Ega lapseke või elurütm ei küsinud, kas oli öö või päev. Iga kolme tunni tagant kolm last sööta, mähkida, krooksuta-

MEIE INIMESED

Järuska silla alt läbi looklev Rannapungerja jõgi pakub emale kosutust ja mara­ krattidele mängulusti.

da ja tagasi magama panna – see on omanäoline väljakutse,“ rääkis Annika raskele ajale tagasi vaadates. Titade teisel elukuul, kui ema sai järjepidevalt vaid kolm-neli tundi ööpäevas magada, kaotas ta taju, kus ta on, kes ta on ja miks ta on. Veel haiglarežiimil olles juhtus korra näiteks sedagi, et värske ema avastas end kahe beebi toitmise vahel voodiotsal tukastamas. Väsimus tegi oma töö.

Tema sõnul on mitmike puhul vähegi normaalse elurütmi tagamise võtmesõnaks rutiin, sest nii söömine, elutähtsad muud protseduurid kui ka magamine käis nende majas päevast päeva kellapealt. Kolmikud õppisid õnneks üsna ruttu terve öö magama ja nii võis juhtuda, et ema sai juba enne põnnide aastaseks saamist vahel lausa seitse-kaheksa tundi jutti magada. Kuigi esimene pool aastast oli raske ja pingeline, tunnistab visa naine, et raskused kasvatavad ning arendavad. „Jah, ma ei saanud vahel isegi õigel ajal tualetti minna, kogu aeg toimus midagi. Aga eks seda tunnet teab iga vastne ema väga hästi,“ naerab Annika.

31. detsembril 2015. aastal sai Annika kahe minuti sees kolm last.

Tema sõnul on magamatusest ja füüsilisest kurnatusest aga mitmike puhul kõige raskem just emotsionaalne pool. „Kui tavaliselt on emal üks väike beebi, kelle puhul kogu tema kohalolu ära kulub, ja kui neid on kolm, siis tundsin kogu aeg, et mul ei ole reaalselt võimalik nendega nii palju tegelda, kui neil vaja on. Mis tähendab, et lõpuks keegi kogu aeg karjub," tõdeb Annika.

Kolme maagia Kuigi elu kolme samaealise pisikese põrgulisega ei ole sugugi mitte meelakkumine, on Annika üdini positiivne ning tõdeb, et lapsed toovad ellu niivõrd palju positiivset energiat ja emotsioone, et patt oleks kuidagi oma isikliku elu puudumise üle nuriseda. „Need esimesed aastad, mil lapsed

oma ema tõeliselt vajavad ja tema jäägitut pühendumist nõuavad, mööduvad kahjuks nii ruttu. Hiljem igatseme seda aega kõik tagasi,“ selgitab pereema.

Lisaks pakatavale positiivsusele on Annika terase vaatlejasilmaga. Oma kolmese kambaga maid jagades on ta püüdnud teadlikult jälgida paljuräägitud mitmike müstilist sidet. On küll maagia olemas, teab ta kinnitada. „Kui sokutasime nad tillukestena igaühe oma võrevoodisse magama, ei tahtnud keegi väga hästi magada. Aga kui panime kolmikud ühte voodisse üksteise kõrvale, magasid nad reas nagu inglikesed. Kolmikutele meeldib väikest ruumi jagada. Siiani naudivad nad kitsikuses kärus üksteise kõrvale tihedalt pikituna sõitu, ikka kõrvale kiigates ja näpuga katsudes, kas parim sõber on kõrval,“ tõdeb Annika.

Hoolimata kolmikute kambavaimust võtab ta lapsi eraldi isiksustena.

See on ka põhjus, miks ei jookse uksele vastu kolm täpselt samasugustesse rõivastesse riietatud klooni. Ta lisab, et kambavaimu pole tarvis teadlikult liiga suureks ajada. Mis olemas, see olemas – ema mäletab, kuidas ta juba haiglas kuvöösides lebavaid kolmikuid vaadates tundis osa sellest jõust, mis kolmest lapsukesest välja kiirgab.

Riko ja Remo on ühemunakaksikud ning on nii väljanägemise kui ka iseloomu poolest väga sarnased. Annabel on aga selle maja boss – domineeriv ja võimukas. Annika tänab õnne, et kahe lubatud plika asemel sündis hoopis kaks poissi, sest kahe väikese võimuka preiliga oleks elu selles majas hoopis teistsugune. Poisid on rahulikud ning kärtsu-mürtsu täis Annabel hoiab majas olukorra enam-vähem tasakaalus. Peagi saavad kolmikud kaheseks ja käituvad Annika arvates nagu tavalised õed ja vennad. Ega nad teistest eriti ei erinegi, välja arvatud selle poolest, et tol päeval, kui nad ilmavalgust nägid, tulid nad üheskoos.

Alateadlik side ja kokkuhoid väljendub ilmekalt nende käitumiseski.

Askeldusterohke argipäev Kui ühe lapse vanemad käivad poes ostukorviga ja ühe turvahälliga, siis võib Annika poeskäiku võrrelda mõne jabura komöödiaga. Üks naine, kaks kätt, kolm turvahälli ja suur-suur os-

23

MEIE INIMESED

tukäru. Pereema sõnul vaadati nii mõnigi kord veidi altkulmu, kui ta piimatoodete riiuli juures piimapakke ostukärusse laduma hakkas ning alles siis pidama sai, kui riiul tühjaks oli saanud. Kuna kolme lapsega kodust väljumine on paras julgustükk ja ettevõtmine, siis ei ole tavapäratu, et suurpered ostavadki ühe poeskäiguga kogu nädala kraami korraga ära.

Pereema sõnul on kolmikud olnud õnneks päris algusest peale üsna ühesuguse päevaplaaniga. Ta lisab, et lapsed on olnud väga head ning harjunud kõikide trikkide-nippide ja uuendustega, mis ta pähe võtnud on. Lapsed magavad ja on ärkvel enam-vähem ühel ajal. Ärgatakse hommikul 7–8 ajal, paaritunnine uinak on ka pärastlõunal

ga, siis nüüd võib sellest edusammust rääkida juba kui suurest kokkuhoiust.

Maratonina kirjeldab Annika lastega õue minekut. Riidesse paneb ta neid ükshaaval, kusjuures tal käib see väga kiirelt. Nüüd on lastest endistki selle tegevuse juures abi, sest nad näitavad iga päevaga järjest enam huvi enese riietamise vastu. Kuigi müts saab vahel veel tagurpidi pähe ja sõrmed ei lähe päris õigesti kinda sisse, siis ei olegi sellel eriti suurt tähtsust; tähtis on tahe ja pealehakkamine. Aga mis tahes tegevuse või toimetamise juures tuleb mitmikel juba sünnist saadik arvestada üksteise olemasolu ning teiste järele ootamist. „Väliskeskkonnaga olen ma üsna vähe viimase kahe aasta jooksul kokku

Sündides suhkrupakijagu kaalunud habrastest maimukestest on tänaseks saanud tublid ja tragid marakratid. ning magama minnakse õhtul 8 paiku. „Eks see päevakava on väikelastega kodudes igal pool sarnane. Esimesel aastal keerlebki kõik beebide ümber, see on paratamatus. Ärkveloleku aega mahub meil söömine, mängimine, pesemine, õues käimine ja kõik muu, mis ikka väikeste laste kasvatamisega kaasneb. Kolmikute vanematel tuleb teha seda lihtsalt kolm korda rohkem,“ naljatleb Annika.

Ka mitmike päevased toidukorrad võivad kõrvaltvaatajale elamuse pakkuda. „Esialgu majandasime piimapudelitega, hiljem sättisime beebid laua äärde ritta ja pistsime neile kordamööda lusikaga toitu suhu. Siis avaldasid nad juba ise soovi taldrikust lusikaga toitu suhu pista. Ajal, mil nad ise veel süüa ei osanud, suutsid nad imekiiresti toidu riietele või näkku laiali määrida,“ tõdeb Annika ja rõõmustab, et praegu söövad lapsed juba ise. Lauaaluse segaduse eest hoolitsevad peale söömaaega aga pere lemmikloomad: hallikirju kass ja kuldkollane koer.

Pereema viitab näpuga toanurka, kus on reas kolm potti, vapralt üksteise kõrval nagu sõdurpoisid. Aktiivsem potitreening on lõppenud ja nüüd teavad kõik kolmekesi juba täpselt, mida nendega tegema peab. Kui esialgu olid need lastele rohkem mängukannid ja nendega kõnniti ringi nagu kübarate-

24

puutunud. Osalt on see tingitud sellest, et kolme väikese lapsega ei ole siinkandis kuskile minna, teiseks on see paras ettevõtmine ning kolmandaks on meil õnneks kodu looduskaunis kohas.

Neil on üksteisega koos põnev ja lõbus aega veeta ka kodus,“ selgitab Annika.

Tema väitel kulub väikeste mitmike puhul kogu aeg lõppkokkuvõttes laste endi peale ja nii ei olnudki tal aega eriti palju muid asju teha. Siiski tõdeb ta, et küllatulnud sõprade ja tuttavate üle on tal alati väga hea meel, sest nii saab ta korrakski oma mõtted mähkmetest, piimapudelitest ja piiksuvatest mänguasjadest eemale.

Uus elu, suurem vastutus, suurem pereauto Oma argipäevast rääkides toonitab Annika, et elu enne kolmikuid ja peale kolmikuid on võrreldamatu: palju parem, rõõmsam, tähendusrikkam, lootustandvam, samal ajal ka raskem, kulukam ja närvesöövam. Ta ei vahetaks seda millegi vastu. Väliselt kõige suurem muutus seisneb selles, et Annika saabub alati rühmas ning pere väikeauto Hyundai tuli välja vahetada Renault’ bussi vastu. Sisemiselt tunneb ta, et kambas saabunud lapsed tulid tema ellu eesmärgiga teda õpetada ja arendada.

Vasakult paremale: Remo, Annabel, Riko

„Esiteks saabus ühes lastega tohutu vastutus ja lapsevanemale kohane analüütilisus, et laste huve toetada.

Vaimsed väärtused on aga kogu ülejäänud elu alustala. Selle koha pealt olen muutunud palju nõudlikumaks iseenda suhtes, ka otsusekindlust on juurde tulnud. Olen kindlasti sallivam ja kannatlikum kui kunagi varem. Situatsioonide, raha ja aja planeerimise oskus, ma arvan, on nüüd üks mu tugevamaid külgi. Aeg on ju nii hinda läinud,“ kõneleb Annika.

Ta lisab, et enne laste saamist oli tohutu vabadus selles mõttes, et pärast tööd oli nii palju aega. Pigem oli küsimus, mida sellega kasulikku peale hakata. Mõnikord käidi teatris, vabaõhuüritustel, tantsimas, loeti raamatuid ... Aga nüüd ei mäleta pereema, millal kuskil käis või raamatu kaanest kaaneni läbi luges. Ent suurpere ema ei tunne sellest enam puudust, sest nüüd on teised hoovad elus palju tähtsamad. „See on väga suur rõõm tegelda hoopis teiste väärtuslike asjadega,“ tõdeb Annika uhkusega.

MEIE INIMESED

Pereema arsenal: saag, peitel ja akutrell Utoopiliste ja suurte unistusteta kõneleb Annika mõningasest vabast ajast.

Ta pajatab, et kui talle jääb laste kõrvalt veidi vaba aega, siis tegeleb ta sel ajal oma lemmiktegevustega. Kui põnnid magavad ja keegi saab samal ajal nende und valvata, siis võtab Annika mootorsae ning läheb metsa tegema.

Või püüab minna maja pööningule pooleliolevat remonti tegema. Või siis võtab hoopis liivapaberi, puupalgi, mõne tarviliku tööriista ja ehitab perele vajalikku mööblit. Ise! Suurpere talumajas on nii mõnigi mööblitükk just pereema käe läbi valminud.

Annika ei unista pudrumägedest ega piimajõgedest. Ta on realistlik ja otsusekindel naine ning tema eluunistus on Järuska jõe kaldal asuv vanaemalt päranduseks saadud tibukollane talumaja korda teha ning sellest kolmikutele mõnus, soe ja hubane pesa meisterdada. Kuigi praegu tal kolme pisikese põnni kõrvalt selleks ülemäära

palju aega ei jätku, unistab naise sellest, et ühel heal päeval löövad tema pojad ja tütar kodutalu ehitusele käed külge ning ühiselt meisterdatakse sellest kogu perele sooja kodutunnet täis pesa.

Elus edasi üks samm korraga Praegu Annika aga liialt suuri plaane tulevikuks ei sea, sest neil on parasjagu käsil kolmikute lasteaeda harjutamine.

Teab ju iga lapsevanem, et aia, teiste laste ja võõraste tädidega harjumine on pelgalt väike osa kogu sellest virvarrist, mis esimesel aastal ühiselt läbi tuleb elada. Seljatades esimesed nohu, köha, viirused, tuulerõuged, muud lastehaigused ja tagasiöögid, kavatseb Annika end uuesti töölainele sättida. „Ilmselgelt on see kolmikute sünniga võrdväärne katsumus, sest kui tavalises peres on korraga haige üks laps, siis võib arvata, et meie peres on nad järgemööda kogu aeg üksteise võidu siruli maas,“ mõtiskleb Annika, kes ihkab sisimas juba tagasi omade sekka.

Eesootavale ajale mõeldes tõdeb pereema, et eks see aeg tuleb pöörane ja raske kõigile. „Aga mul on alati olnud kokkuhoidev pere ja me saame koos hakkama. Väga tähtis on pereringis üksteist usaldada ja austada ning kokku hoida, ükskõik mis raskused ja takistused elus ka ette ei tule. Mina võin küll öelda, et igast raskusest on võimalik välja ujuda tänu headele lähedastele inimestele. Enamik meie inimesi, ma võin absoluutse kindlusega öelda, on üksteise suhtes hästi südamlikud ja hoolitsevad!" „Ma tänan õnne, et mul on minu vahvad kolmikud ja toetav pere. Elus peab mõtlema nii, et kui sulle on selline võimalus antud, tuleb selle üle tänulik olla ja seda nautida. Eks ikka on pingeid ja kriitilisi hetki, aga kõigega on võimalik kohaneda, kui kohaneda soovitakse,“ tõdeb vahva pereema Annika.

Ragne Keisk kommunikatsioonibüroo

25

MEIE INIMESED

Alik Säde: Ise tuleb otsida FOTOD: ARVO MEEKS

tegevusi, mis rõõmu pakuvad

Tartumaa piirkonnapolitseinik Alik Säde nakatab oma naeru ja positiivsusega kõiki, kes tema lähedusse satuvad.

M

eie kohtumisele saabub Alik tõelise sädeinimesena. Hõikab kaugelt, et elu on nii põnev, et pole aega süüagi, ning räägib hakatuseks, et eestlastel on vinguaparaat alati taskus, kuid temal pole seda vaja. „Vingumine ei vii kuhugi, ikka huumor ja rõõm,“ naerab Alik ning on valmis talle omase soojusega rääkima tõsisematelgi teemadel.

Alik on üksinda üles kasvatanud kaks vahvat poega – Silvari (25) ja Sveni (19). Ta jäi poegadega kolmekesi pärast abikaasa surma 17 aastat tagasi. „Alguses oli raske,“ jääb Alik korraks mõttesse, kuid lisab peagi kindlalt, et igapäevaelu toimetused tulid peale ja pidi hakkama saada. „Panin alguses eesmärgi paika lapsed üles kasvatada ning siis hakkasin vaikselt toimetama ja õppima. Minu emast oli väga palju abi. Tema õpetas mulle lihtsamaidki asju, kuidas süüa teha ja mis riideid lastele üldse vaja on, mida koolis vaja on ning mida teha siis, kui laps haigeks jääb,“ räägib Alik ja lisab naerdes, et nüüd õpetab tema teisi.

Et abikaasal on vähk, said nad teada noorema poja ootamise ajal. „Tekkis küsimus, kas sünnitada või mitte, kuid naine otsustas sünnitada. See oli raske otsus ja ma ei tea, kas see oli õige või vale. Ma ei tea seda. Ja siis algas kohe võitlus haigusega. See oligi kõige raskem aeg – poiss oli väike ega kõndi-

26

nud veel, vanem poeg sai juba asjadest aru, ema oli väga raskelt haige ning kõik vajasid tähelepanu. Muidugi me lootsime ja alguses tunduski, et saame jagu, kuid haigus oli tugevam,“ meenutab Alik üht valusamat aega oma elus. „Ei olnud enam aega mõelda ja tuli tegutsema hakata. Kaalusin küll, mis tööga saab ja kuidas edasi, aga siis panin elurütmi paika, hakkasin pihta ning ühtäkki oli kümme aastat möödas ja lapsed suured,“ naerab Alik.

Toona oli ta 31aastane ning oli inimesi, kes soovitasid temal kui noorel mehel lapsed ära anda ja eluga edasi minna. Alik lisab resoluutselt: „Ei! Minu jaoks oli tähtis lapsed üles kasvatada, et nad lõpetaksid kooli, saaksid tööle ja iseseisva elu peale.“ Aliku kodu on Puhjas ning Tartu külje all on ta korda taganud kogu oma elu. „Nii kui silmad lahti teen, olen piirkonnas ja töö hakkab pihta,“ on Alik rahul. „Maapiirkonnas helistavad inimesed vahel ka kell üks öösel ning imestavad, et konstaabel magab,“ lisab Alik, kes on veendunud, et inimestega tuleb ikka suhelda ja vestelda.

Kuna kordniku töö ei lõpe kunagi, siis oli kodu ja töö vahel tasakaalu leidmine paras nikerdamine, nagu Alik ise ütleb. „Minu ema aitas mind vägaväga palju ning lapsehoidjad olid ka

MEIE INIMESED

27

MEIE INIMESED

Lapsed on Alikule õpetanud, mis asi on kodu – see ongi pere ja lapsed.

abiks,“ on Alik tänulik. „Eks vahepeal tuli end ka korrale kutsuda, et kuidas ma nüüd ei saa. Ma pole esimene ega viimane, ja kui näiteks lapse haiguse tõttu ei saanud sünnipäevale minna, siis teadsin, et tuleb uus pidu. Või kui ei saanud mõnele kontserdile, siis võis ka videost vaadata ja midagi ei kadunud.“

Kodu on pere ja lapsed Just lapsed on need, kes on Alikule jõudu andnud ja toeks olnud. Ta teab, et pole olemas ei meeste töid ega naiste töid, vaid peres tuleb kõiki asju teha. „Lapsed on mulle õpetanud, mis asi on kodu – see ongi pere ja lapsed,“ räägib Alik, kelle pere on üsna kodukeskne. „Oleme küll Eestis ringi reisinud, kuid kaugemale meist keegi väga ei kipu.

Kodused tegemised ja toimetused on need, mis meid koos hoiavad. Teeme lihtsaid asju, pühapäeva hommikul

28

Meil pole elus muresid olnudki. Üksikud probleemid, mis on lahendatud. pannkooke ning õhtuti mängime aegajalt malet.“ Algusaastail käis Alik poistega psühholoogide juures ning sai sealt ka abi. „Suuri tagasilööke ei tulnud, aga ega Eesti mees ei taha tunnetest eriti rääkida. Mina olen samasugune, kuigi mulle on öeldud, et tuleb rääkida,“ naerab Alik. „Kui lähen lastega surnuaeda, vaatan hauda ja kuupäeva, siis tekivad ikka tunded ning jõuluõhtul ja tähtpäevadel tuleb rohkem meelde, aga poistega me emast ei räägi. Olen proovinud, kuid nad ei taha ja ma pole sundinud ka. Kui väiksem poiss hakkas koolis käima, siis vaatas ta palju pilte ning küsis oma küsimused ära.

Kui asjadest aru sai, lõppesid ka küsimused.“

Teistele isadele või ka emadele, kes ühel hetkel üksi jäävad, paneb Alik südamele, et haletsust ei tohi otsida. „Elu ei jää seisma, tuleb edasi minna.

Haletsejaid oli palju, kuid neid ei tohi kuulama jääda. Mitte keegi ei tule sinu asju ära tegema, ise tuleb teha! Tuleb läbi mõelda, kus ja millest elada. Kodu ja rahaasjad tuleb paika panna ning ise otsida tegevusi, mis rõõmu pakuvad – siis kaob ka negatiivsus ära,“ ütleb Alik, kes on aastaid mänginud jalgpalli ja käinud laulmas.

Jalgpall ja muusika 1990ndail juhendas Alik jalgpallimeeskonda Puhja Komeet, kellega mängiti kuni kolmanda liigani välja.

MEIE INIMESED

2001. aastal sai temast jalgpallikohtunik. „Jalgpalliliidu pakkumise võtsin suure rõõmuga vastu, vajasin vaheldust ning hakkasin käima. Sain kodust välja ja ei mõelnud millegi muu peale kui jalgpall. See oli paremaid asju, mis mul on,“ räägib Alik, kes on nüüd Jalgpalliliidus inspektor. „Käin 30–40 korda aastas inspekteerimas meistriliigat ja esiliigat, hindan ning õpetan kohtunikke,“ tunneb ta endiselt jalgpallist suurt rõõmu. Kui inspektoriamet enam nii palju jooksmist ei võimalda, on Alik enda jaoks avastanud disgolfi. „Sõpradega värskes õhus on väga mõnus ennast liigutada.“ Ühel hetkel tuli Aliku ellu ka laulmine. „Kommunikatsioonitüdrukud tulid ja ütlesid, et vaja on hümni laulda. Ütlesin, et hümni laulan ikka ära, ja nüüd on Chorus Menticumiga juba seitse aastat lauldud,“ meenutab Alik, keda kolleegid peavad Lõuna prefektuuri segakoori reklaamnäoks. „Va-

rem ei olnud ma üldse laulnud, aga uus dirigent kinnitas, et viis aastat kooris laulmist ongi juba viis aastat muusikaharidust,“ naerab Alik.

Aastaid on Aliku hobiks olnud diskode tegemine. „Esimesed katsetused tegin juba enne ajateenistust, siit tuli pikem paus, kuid kümmekond aastat tagasi oli vaja oma sõpruskonnale pidu teha ning nüüd käingi taas plaate mängimas,“ räägib Alik, kelle soosikud on 80ndate ja 90ndate videodiskod. Tema enda lemmikud pärinevad ka sellest asjast – Manowar ning Depeche Mode on bändid, keda Alik ikka ja jälle kuulab. Veebruaris plaanib ta minna Riiga Depeche Mode’i kontserdile.

Aeg läheb kiiresti Abikaasa kaotus polnud ainus, millega Alikul tuli sajandi algusaastail toime tulla. Tema noorem poeg sündis

kuulmispuudega, ja et Sven saaks elus hakkama, tuli eriti pingutada. „Meie oleme kuuljad ja astusime sellisesse maailma, mida pole varem näinud.

Meie rõõmuks sai Sven kõrvaimplantaadi, kui koguti raha ühe teise poisi implantaadi tarvis, kuid kogutud rahast jätkus ka Sveni operatsiooniks,“ on Alik tänulik. Seejärel algas suur töö, et Sven õpiks kuulama ja rääkima. „Meil olid kodus kõik asjad – kapid, uksed, arvuti, lamp, aken, põrand, lagi – silte täis kleebitud ning õppimine käis kirjapildi järgi. Läks veel mitu aastat, enne kui hakkas kõne ja rääkimine tulema.“ Sveni aitasid palju eripedagoogid ja eriarstid, samuti kool, kus temaga pidevalt tegeldi. Õhtuti ja nädalavahetustel õppis poisiga isa. „Kõik see nõudis suurt pühendumist, kuid koolis käies hakkasid tulema esimesed jutuajamised ning praeguseks ta kuuleb normaalselt ja räägib keskmiselt.

Svenil on põhikool läbitud ning nüüd õpib ta Viljandi kutsehariduskeskuses puidu eriala. Varsti läheb ta tööle ja saab elus hakkama – see ongi kõige tähtsam,“ tunneb isa oma poja üle uhkust.

Ka teisel pojal on koolid lõpetatud ning sõjaväes käidud. Tema on erialalt elektrik. Kuigi Silvar elab veel isakodus, on tal juba oma käimised ja tegemised. „Aeg läheb kiiresti. Nüüd saame õhtuti kokku, räägime asjad omavahel läbi ja nii ta lähebki. Meil pole elus muresid olnudki. Üksikud probleemid, mis on lahendatud. Lihtsalt kasteti vee sisse, pidi pea üles tõstma ja edasi minema,“ on Alik talle omaselt optimistlik ning loodab, et ka tema pojad võtavad oma ellu kaasa sellesama positiivsuse. „Eks ma siiani vahepeal küsin endalt, miks nii. Ilmselt olen ma senimaani üksi ka selle pärast, et ma pole ikka veel leppinud selle olukorraga,“ jääb Alik mõttesse ning tema silmadest võib lugeda kestvat armastust oma kaasa vastu. „Kui tagantjärele mõelda, oleks võinud ehk rohkem endale mõelda, kuid siis oleksid lapsed kannatanud ja seda ma ei tahtnud. Tähtis oli lapsed üles kasvatada ning ühel hetkel sain aru, et poisid ongi suured. Nüüd on südames rõõm ja rahu.“ Annika Tuulemäe kommunikatsioonibüroo

29

MEIE INIMESED

Perekond piirilinnast: Raivo, Janeli, Elina, Jelena ja 10-kuune Jack Russeli terjer Bestie

30

MEIE INIMESED

Roosi ja Metsma FOTOD: FOTOD: RAIGO PAJULA

isiklik PPA

Kui Politsei- ja Piirivalveamet 2010. aastal elava arutelu saatel moodustati, tundus nii mõnelegi mõte piirivalve ja politsei ühendamisest liiga julge sammuna. Seda, et piirivalve ja politsei koostöö toimib vägagi edukalt palju isiklikumal tasandil, tõendab üks Narva perekond, kus loodi oma isiklik PPA juba 2008. aastal.

N

arva politseijaoskonna piirkonnavanemat Jelena Roos-Metsmat võiks välimuselt pidada baleriiniks või iluvõimlejaks – nii õhuline on ta. Jelena on põline narvalane ning tunneb piirilinna läbi ja lõhki.

Politseivorm sobib talle nagu valatult, kuid hapra naiseliku fassaadi all on üüratu tahtejõud, empaatiavõime, sihikindlus, suur teadmiste ja kogemuste pagas ning seda vaatamata suhteliselt noorele eale, napilt üle 30 aasta. „Mulle meeldib minu töö, mulle meeldivad need babuškad, kes meie poole pöörduvad,“ räägib Leena. Kõlab päris lihtsalt: suhtled muudkui lahkete Narva babuškatega ja kõik sujub, kuid piirkonnapolitsei töö pole lihtne töölõik üheski Eesti piirkonnas. Tooni annavad lähisuhtevägivald ja eluga pahuksis olevad noored, kes ruttavad liiga kiiresti täiskasvanuks saama. Leenaga rääkides tunnen, et ta muretseb päriselt oma piirkonna inimeste pärast ning teeb oma meeskonnaga kõike selleks, et elu Narvas parem oleks.

Tegelikult soovis noor naine saada hoopis piirivalvuriks, kuid jäi eksamitele hiljaks. Jelena oli juba toona Kaitseliidu liige ning militaarne teema tundus

talle väga huvitav. 2004. aastal liitus ta abipolitseinikega, olles oma piirkonnas üks esimesi abipolitseinikke. „Isegi vormiriideid polnud, olid ainult vestid ja ametitunnistused,“ meenutab ta. Kuna piirivalvuriks ei saanud ja politseitöö oli juba veidi tuttav, suunduski Jelena politseinikuks õppima.

Saatuse tahtel on aga Jelena elu vägagi tihedalt piirivalvega seotud.

Ka tänavu söödi tema peres 1. novembril torti, mille peal kreemist kiri „Piirivalve“ ning küünlad „95“. Just sellise tordiga laual ootas Jelena koos tütarde Janeli ja Elinaga koju pereisa Raivot.

Raivo Metsma on Eesti turvalisuse eest hea seisnud juba 25 aastat.

Piirivalvega liitus ta 1992. aastal, olles ajateenija, ning piirivalvurina on ta läbinud kõik karjäärietapid. Selle aasta märtsikuus sai Raivost Narva kordoni juht, millele eelnes tihe konkurss.

Sotsiaalmeedias alanud armastus Narva politseinikust pereema ja Narva piirivalvurist pereisa – nii ongi ühes piirilinna peres oma väike isiklik PPA,

Pilk kõneleb rohkem kui sõnad.

mis sai alguse kümme aastat tagasi, kui piirivalvur Raivo kirjutas sotsiaalvõrgustikus politseikadett Jelenale kirja. „Õppisin politseikoolis, aga vaheajal töötasin Narva politseis patrullis.

Mulle kirjutas toona üks teine piirivalvur sarnase nimega, Reimo või Raimo, ja oli päris pealetükkiv – blokeerisin ta ära,“ meenutab Leena. „Siis kirjutas uuesti üks piirivalvur, arvasin, et sama inimene ja saatsin ta pikalt,“ meenutab Leena tutvumise algust. „Leena, ära räägi nii detailselt,“ palub Raivo muheledes. Tegelikult tundub, et tal ei ole midagi selle vastu, et Leena nende kohtumise loost räägib. Raivo näol on naeratus ja ta vaatab abikaasat päris kelmikalt. „Aga tema otsustas, et kirjutab edasi,“ jätkab Leena. „Nii saingi aru, et tegemist on teise inimesega, ja jäime suhtlema.“ Raivo: „Leena oskas eesti keelt juba toona päris hästi, aga kui ta ei osanud, küsis alati. Nüüd on tunne, et enam polegi midagi küsida.“ Jelena: „Ja siis, kui olin Narvas tööl, kutsus Raivo kohtingule. Läksingi. Mõne aja pärast kolisime kokku ja siis abiellusime. Minu arvates käis kõik väga kiiresti!“

31

MEIE INIMESED

Leena ja Raivo on ühe terviku kaks poolt, kes teineteist täiendavad. „Ei käinud kiiresti, suhtlesime ikka päris kaua aega,“ vaidleb Raivo. „Raivo oli väga hoolitsev, ootas mind pärast tööd lilledega, kirjutas luuletusi!“ – „Lõpeta ära! Viktoria, ära seda kirjuta kuhugi!“ Meenutused, kuidas sündis perekond RoosMetsma, lõpevad abikaasade ühise naeruga.

Raivo ja Jelena peavad tuleval suvel oma 10. pulma-aastapäeva ning peres kasvab kaks tütart, 19aastane Janeli ja 8aastane Elina. Janeli on Raivo tütar esimesest abielust, keda Jelena kutsub oma tütreks. Tüdruku elus on Jelena ema rollis olnud üle poole Janeli elust ning enne Jelenaga abiellumist kasvatas Raivo last üksikisana. „Tõelise eestlasena on Raivo tegelikult emotsioonide poolest kitsi, ta väljendab oma tundeid tegudena,“ räägib Jelena. „Raivo hoolitseb väga hästi meie laste ja kodu eest. Näiteks saan just tänu Raivole õppida magistrantuuris. Olen kindel, et tänu abikaasale on kodus kõik korras.“

Kuldsete kätega pereisa Seda, et Raivol on kuldsed käed, kinnitavad nagu ühest suust nii naine kui ka lapsed. Ei ole vist sellist tööd, mida Põltsamaalt pärit Raivo teha ei oskaks – alates hernesupi keetmisest kuni suvila ehitamiseni. „Suvila on loodud Raivo enda kätega, mina aitasin tagasihoidlikult oma võimete kohaselt,“ räägib Leena. „Mina olen linnatüdruk ja kujutasin ette, et suvila on selline koht, kus puhatakse. Raivo jaoks on see aga koht, kus tehakse tööd,“ naerab ta. „Selleks, et puhata, peab olema loodud koht, kus puhata, kus oleks hea olla,“ sekundeerib Raivo.

Jelena tõdeb, et Raivo on harjunud maatöid tegema. Naine tegi talutöödega tutvust alles siis, kui sai tulevase abikaasaga tuttavaks. „Kui Raivo viis mind esimest korda enda koju maale, oli kartulivõtu aeg. See oli õudne! Ma tahtsin ju tema sugulastele meeldida, aga kui nägin esimest korda seda kartulipõldu, poolteist kilomeetrit pikad

32

vaod, mõtlesin: „Appi!“ Pidasin vapralt vastu, aga minu jaoks oli see suur katsumus. Tegin läbi pisarate kõike, sest tahtsin endast head muljet jätta, kuigi ma ei osanud mitte midagi ja häbi oli tunnistada, et ma ei oska üldse maatöid teha,“ meenutab Leena. „Aga ei peagi ju kohe kõike oskama,“ lohutab Raivo. „Kõik sõltub sellest, kas sa tahad või ei taha.“ Ehkki Leenal on päris paljud nädalavahetused töised, veedetakse vaba aega võimalikult palju perega koos.

Põhiliselt käiakse suvilas, kuid võetakse ette ka pikemaid reise Eestis. „Ideede generaator on meie peres Raivo, kelle eestvedamisel läheme spaasse, piljardit mängima, Eesti Seltsi kontserdile, seenele, maale või hoopis väikesele ringreisile,“ räägib Jelena.

Levinud arusaama kohaselt soovivad eestlased omaette nokitseda ning naabreid oma koduaknast mitte näha, venelased tahavad seevastu naabritega lävida ja aktiivselt suhelda. „Mina tahtsin suvilas just vaikust, rahu ja privaatsust. Tulen aga kohale ja näen, et Raivo on juba terve tänavaga tutvust teinud ning omaette olemisest võib vaid unistada,“ räägib Jelena. Raivo näeb sellises aktiivses külaelus pigem plusse: „Naabrid aitavad jõu või nõuga, teinekord läheme ka ise appi.“

Vaja on osata nii eesti kui ka vene keelt Vene rahvusest abikaasale vaatamata ei räägi Raivo vene keelt eriti soravalt, kuid saab piirilinnas kenasti hakkama. „Töökeskkonnas käib ju kõik eesti keeles ning vene keelt läheb vaja üksnes poes või piiril klientidega suheldes.

Nii palju ikka oskan,“ seletab Raivo. „Kui omal ajal Narva tulin, ei osanud ma vene keeles isegi tere ja head aega öelda.“ „Mõni kurdab, et siin ei ole kellegagi eesti keeles rääkida. Mina pakun siis, et räägime, kasvõi nii palju, kui oskad! Näiteks räägin meie kokkadega sihilikult eesti keeles. Ka paljud elanikud arvavad, et Narvas polegi vaja eesti keelt õppida, sest eestlasi Narvas ju pole. Ikka on, aga peame endast märku andma,“ räägib Raivo ning lisab, et rahvuse põhjal konflikte Narvas ei ole. „Kui rääkida poes või kinokassas eesti keeles, siis üritatakse ka vastata eesti keeles. Eestlasi on siin Narvas umbes kolm protsenti ja meid hoitakse. Narvakad ise ütlevad „meie eestlased“.“ Jelena ja Raivo käivad läbi nii eestlaste kui ka venelastega. „Mõni mu klassikaaslastest ei oska siiani eesti keelt, kuid nii palju ikka, et minu

MEIE INIMESED

Raivo ja Jelena püüavad lastega võimalikult palju aega koos veeta.

Jelena ja Raivo puutuvad tööalaselt kokku näiteks siis, kui on vaja piirilinna rahvale korraldada mõni üritus.

mehe käest küsida: „Tere, Raivo! Kuidas läheb?“,“ ütleb Leena. Oma mehega on Leena harjunud ikkagi eesti keeles rääkima. „Ainult riidlen vene keeles,“ lisab ta naljatades.

Perekond Metsmad on Narva Eesti Seltsi liikmed ning selle kaudu tunnevad nad kõiki piirilinnas elavaid eestlasi. Seltsis korraldatakse eesti kultuuri toetavaid üritusi ning sinna kuuluvad ka mõningad mitte-eestlased, kes soovivad eesti keelt rääkida või eesti kultuuri tundma õppida, samuti kakskeelsed pered. „Narvas ei ole eesti keel ära unustatud. Ka Narva kolledž aitab Narva eestistamisele palju kaasa,“ kinnitab Raivo.

Jelena hinnangul peab lapsel olema üks domineeriv keel ning teised keeled õpitakse juurde. „Rääkisime Elinaga tema kaheaastaseks saamiseni ainult eesti keeles,“ toob pereema näiteks. „Paar aastat tagasi hakkasin lapsega rääkima ka vene keeles ja nüüd räägib ta vene keelt isast peremini, ilma aktsendita.“ Mõlemad tüdrukud õpivad Narva Eesti Gümnaasiumis ning vanemad on kooliga rahul. Küll on probleem huviringidega. „Muusikakool, mille üks laps on lõpetanud ja kus teine alles õpib, pakub ainsana eestikeelset huviharidust. Ehkki õpetajad on venelased,

räägivad nad lastega eesti keeles. Tantsustuudios ja ujumistrennis käib aga kõik vene keeles. Pidime last õpetama ka selle pärast vene keelt rääkima, et ta saaks hakkama,“ lisab Raivo.

Politseinik tööl ja kodus Viimases klassis õppiv Janeli on praeguseks valinud vangivalvuri ameti.

Kuigi vanemad näeksid tütart enda jälgedes käimas, võtavad nad tema valikuid rahulikult. „See, et meie ei taha, ei tähenda midagi. Laps peab

Narvas ei ole eesti keel ära unustatud. ise oma ameti valima, nii nagu meie valisime oma ameti,“ nendib Leena. „Käisid klassiga paar aastat tagasi ekskursioonil Viru vanglas ja sealt see meeldima hakkas,“ räägib pereisa. „Ootame eksamid ära, ehk muutub midagi veel.“ Ehk tõesti võib juhtuda hoopis nii, et PPAga liitub veel üks Metsma pere liige.

Kas on üldse miinuseid selles, et ühe pere liikmed töötavad samas organisatsioonis? „On küll, ma tean oma mehe palka,“ naerab Leena ning lisab tõsinedes: „Me teame, mis koormus teineteisel on. Kui Raivo ütleb, et ta on väsinud, saan ma aru, et ta tõesti on väsinud. Või kui mina tulen koju ja tahan olla tund aega vait, mõistab Raivo seda.“

Tööasjadest Metsmad kodus üldjuhul ei räägi. „Vahel räägin Raivole, et meil on tulemas ennetusüritus, ning uurin, kas sinna saaks tulla ka kordoni koerajuht koeraga. Raivo käsib mul selle meili panna. Mina siis kirjutan nagu teistele koostööpartneritele „tere“ ja „lugupidamisega“,“ räägib Leena. „Ma ei taha hakata seda kodus lahkama. Loen hommikul tööl rahulikult, sest Leena palve on samasugune nagu iga teine selline,“ selgitab Raivo.

Raivo sõnul tahab Leena ka kodus politseinik olla ja naine võtab selle kohe omaks: „Võtan tõesti töö koju kaasa. Meie vanem laps on juba täisealine, kuid võtan turvalisuse teemad tihti ette. Tõepoolest, olen politseinik 24 tundi 7 päeva nädalas, kodus ja poes.“ Leena ja Raivoga vesteldes tundub, et nad on ühe terviku kaks poolt, kes teineteist täiendavad. „Ühelt poolt oleme väga sarnased, sest meil on elus sarnased eesmärgid, aga meil on erinevad viisid, kuidas eesmärkideni jõuda.

Mina tahaks kiiremini juba ära teha ja mingi teemaga ühele poole saada, Raivo hindab aga olukorda rahulikult, kaalub, mõtleb, pakub mitu varianti.

Seepärast vaidleme päris palju, aga vaidluses sünnibki tõde,“ räägib Leena. „Kokku võttes võidab niikuinii perekond.“ Viktoria Korpan kommunikatsioonibüroo

33

MEIE INIMESED

Raja pere lugu

Meie väike perekond liigitub poliit­ikute arvates täiesti traditsioonilise peremudeli alla: abielus ema-isa ja väike tütar. Me elame koos Pärnu lähistel oma majas, millel nüüdseks on aedki ümber; suviti täiustavad seda idülli veel kukk ja kanad, kes pesitsevad hoovis pereisa enda ehitatud kanakuudis.

34

FOTOD: ANOUK VAN TIEL

MEIE INIMESED

P

ere igapäevaelu mõttes me aga ilmselt enam nii traditsioonilised ei ole. Et pereisa Allari põhitegevus on professionaalne sport ning mina olen lapsega kodune, siis iseloomustab meie pere praegust perioodi kõige paremini sõna „rutiinivabadus“. Ka praegu neid ridu kirjutades viibime oma kodu asemel hoopis Hollandis kolmenädalases treeninglaagris.

Meie tütrele Ronjale on see tema aasta ja mõnekuuse elukogemuse juures juba kolmas treeninglaager. Õnneks on ta tubli kohaneja ning igal reisil on ta teinud isegi rohkem arenguhüppeid kui kodus olles. Peale treeninglaagrite on Allaril suvel ka võistlused ning PPA töökohustused Tallinnas, mille tõttu oleme sel ajal Ronjaga palju kahekesi kodus.

Kerstin ja Ronja Hilversumi turul Hollandis

Pealinnast külla Minult küsitakse sageli, kuidas ma vastu pean nii palju üksi kodus väikese lapsega. Kui aus olla, siis mõni aasta tagasi tundus see mullegi hirmutav. Elasin siis veel Tallinna kesklinnas oma korteris keset melu, mul oli hea töökoht mainekas kommunikatsiooniagentuuris ning sõitsin Pärnusse üksnes nädalavahetuseti, et Allarit ja oma vanemaid külastada. Ja Allarit nägin sel juhul vaid siis, kui ta parasjagu välislaagris või -võistlustel ei olnud. Nii möödus ka meie esimene abieluaasta.

Mõtlesin tol ajal ka ise, kuidas ma kolin pealinnast ära väikesesse külla, kus kõige lähem pood asub 2 km kaugusel, linn 15 km kaugusel ning kas väikese lapsega üldse majast väljagi saab, või peamegi seal nii palju kahekesi oma aega veetma. Kartsin, et olen seal maal „lukus“ ja muutun äkki torisevaks ning vinguvaks naiseks, kes mehega ja lapsega tänitab, sest ei ole endaga rahul ega saa ennast piisavalt teostada. Kuna päriselt kolisime Allariga kokku alles mõni kuu enne Ronja sündi, siis olid minu hirmud toona seotud ka sellega, kas me üldse sobime koos elama. Kumbki oli ju nii harjunud oma elu ja rutiiniga ning nüüd pidi seda kõike hakkama jagama ja ümber korraldama.

Last ootama jäädes harjusin aga nii kolimise kui ka kooselamise mõttega üha enam. Peagi tundus mõte pikast puhkusest ja idüllilisest Pärnust järjest meeldivam. Kuna läksin töölt

sünnituspuhkusele jaanipäeval, siis oli mul üle aastate mitu kuud järjest suvepuhkust, enne kui beebi tuli. Raseduse lõpukuud ei olnud mul eriti rasked, seega sain puhkust ja suve täielikult nautida. Aitasin korraldada esimest Rõõmsate Laste Festivali, käisin emaga auto- ja ostureisil Leedus, sisustasin kodu beebi jaoks, päevitasin, sõin palju jäätist ning vaatasin telerist Rio olümpiamänge.

Olümpiamedal ja Ronja sünd Allari olümpiamedali võit oli midagi hoomamatut. Muidugi on mul alati hea meel, kui tal võistlustel hästi läheb, aga mitte isegi medali pärast, vaid selle pärast, et ma näen, kui õnnelikuks see teda teeb. Võistlusi on neil aasta jooksul palju ning medalite virn koduski üsna muljet avaldav. Aga naljakas on mõelda, kui palju just selle ühe võistluse medal nii paljudele inimestele korda läks ja emotsioone tekitas. Kõigil oli oma lugu rääkida, kus nad olümpiavõistlust vaatasid ning kuidas pisarateni kaasa elasid. Küllap see emotsioonide tulv aitas kaasa ka sellele, et Ronja ei jõudnud enam oma issit tagasi oodata.

Olin ju arvestanud, et Allar jõuab Riost tagasi ja võtame koos oma esimese lapse vastu. Ronja arvas aga, et võiks kaks ja pool nädalat varem tulla. Olin läbi lugenud olemasoleva

kirjanduse sünnituse ja sellega kaasneva kohta ning teadsin, mida oodata.

Ma ei kartnud, aga samas ei suutnud ka uskuda, et ta nüüd tõesti tuleb ja et Allarit polegi siin. Kui Allar kuulis, mis toimumas on, sai ta oma lennupileti varasemaks vahetada ning kiirustas koju. Tagantjärele naljatame, et ju oli meil mõlemal vaja oma olümpia ise läbi teha.

Võiksin öelda, et päris pereelu algas meil mõni päev pärast Ronja sündi, kui Allar temaga Riost tagasi jõudes esimest korda kohtus, aga samas ei olnud ka see aeg päris tavaline. Selle pronksmedali tõttu soovis Allarit ja tema meeskonda mitme kuu jooksul tervitada ning tänada väga palju inimesi, seega lihtsalt koos kodus olemise aega endiselt eriti ei olnud. Mingil ajal tekkisid kõigest sellest uuest, mis toimus, ka kerged kodused pinged. Seega pidime Allariga maha pidama ühe tõsise jutuajamise, et õhu klaariks saaks.

Arvan, et meie üsna sujuvat ja rõõmsat pereelu saamegi suuresti panna omavahelise suhtluse arvele. Mina kommunikatsiooniinimesena olen harjunud ennast sõnadega väljendama ning juba oma suhte alguses leppisime kokku, et kui miski hakkab häirima, räägime sellest. Allar on väga hea analüüsivõimega ja empaatiline, mistõttu oskab ta väga hästi olukorda kainelt läbi mõelda ning tagasi peegeldada.

Kui mina hakkan midagi naisele tüüpiliselt üle mõtlema, siis on Allar tihti

35

MEIE INIMESED

see, kes mu ära kuulab ja siis maa peale tagasi toob. Ta oskab hästi näha ja kirjeldada suurt pilti: „Miks sa muretsed selle tühja asja pärast? Vaata, kui hästi meil kõik tegelikult on.“ Ja siis ma näen seda ise ka.

Pere lemmikpäevad on kolmekesi koos Kogu kodune olukord stabiliseerus minu jaoks umbes kolm kuud pärast Ronja sündi. Allaril oli hooaeg läbi ja vähem kohustusi, hakkasime paremini aru saama ka oma beebist ja tema vajadustest ning nüüd ainult nautisime seda elu. Allarile meeldib väga Ronjaga aega veeta, ta võtab hea meelega aeg-ajalt kõik lapsega seotud kohustused enda peale, et mina ka endale aega saaksin. Usun, et see on samuti üks tegur, mis meie pereelu hoiab. Kuigi Ronja on eriliselt armas ja hea laps ning temaga on ülivahva, siis usun, et kõik emad nõustuvad minuga, et vahepeal tahaks lihtsalt kas või tunnikese midagi muud teha. Tagasi tulles on laps veelgi armsam ja kallim ning tema suhe oma isaga olles samuti tugevam.

Olin alati arvanud, et laste saamine on üsna suur eneseohverdus. Juba enne Ronja sündi rääkisid teisedki emad mulle, et ma puhkaksin, kuni veel saan, sest see emapuhkus ei ole mingi puhkus. Julgeksin vastu vaielda.

Meie riigi vanemapuhkuse süsteem on miski, mille eest mina küll väga tänulik olen. Olla poolteist aastat ainult pere jaoks olemas ilma sissetuleku pärast muretsemata, veetes päevi nii, kuidas ise soovitakse – mida veel tahta? Kui tahame, oleme kogu päeva kodus ja ei tee midagi; kui tahame, käime kohvikus, ujumas, külas või mujal. Reisida olen selle aja jooksul samuti palju rohkem saanud, sest nelja nädala puhkuse asemel on nüüd aastas puhkusepäevi mitu korda rohkem. Muutunud on ainult see, et mul on alati üks väike seltsiline kaasas, kellega arvestada.

Kuigi on väga tore maailma näha ja reisida, siis on meie pere lemmikpäevad siiski need, kui oleme lihtsalt kolmekesi kodus ilma ühegi kohustuseta.

Kui palusin Allaril ükskord nimetada, mis on tema unistused või mida ta kõige rohkem oma elus sooviks, siis ütles ta ainult: „Tahaksin lihtsalt rahulikult kodus olla ja koduseid töid teha või koristada.“ Alati, kui Allar oma ko-

36

"Aeg ja tähelepanu on igas suhtes kõige väärtuslikumad kingitused," ütleb Kerstin.

hustustelt koju tuleb ja tal kas või pool päeva vaba aega on, siis ma palun, et ta lihtsalt istuks meiega natuke aega elutoa diivanil, pikutaks, ajaks juttu, mängiks Ronjaga. Kõik vahetamata pirnid, pesemata nõud või paigaldamata aialipid võivad oodata, peaasi, et pere oleks koos ja ühel lainel.

Üksi olles kujuneb välja oma režiim Sel aastal oli Allar kõige pikemalt korraga ära kolm nädalat USAs MMil. Et Ronja teda ära ei unustaks ja et Allar ühestki tema uuest oskusest ilma ei jääks, tegime iga päev mitu korda videokõnesid. Kuna ta oli alati telefonikõne kaugusel, siis ei tundunudki see aeg nii pikk. Meie päevad algavad tavaliselt äratusega kella 8-9 vahel, kui Ronja oma avatud võrevoodist minu kaissu poeb. Sellele järgnevad hommikused pesuprotseduurid ja hommikusöök. Paar-kolm tundi ärkvelolekut ning ongi aeg esimeseks päevaseks

uneks. Alates sünnist on ta peagu kõik oma päevased uned teinud õues vankris. Oma majas elades on väga mugav vanker lihtsalt terrassile lükata ja seal ta ise uinub. Ronja uned on minu isiklik aeg. Seda kasutan ära just nii, nagu parasjagu soovin – kodusteks toimetusteks, duši all käimiseks, arvutis olemiseks või lihtsalt pikutamiseks. Ärgates on Ronja lõunasöögi aeg. Pärast seda mängime all korrusel ja üleval korrusel ning käime tavaliselt korra päevas ka linnas poes või mu ema juures. Kui Allar on ära, on ema mulle suureks abiks. Vajaduse korral hoiab ta Ronjat hea meelega ja Ronja jääb hea meelega tema seltsi. Tänu sellele saan aeg-ajalt sõbrannadega trennis või mõnel kohtumisel käia. Umbes 16-17 paiku teeb ta teise une ning ööune aeg on tavaliselt kella 21-22 vahel, kui on tehtud õhtune vann ja hambapesu. Unelauluks on meil klassikaline mõmmilaul, mida Ronja juba üritab kaasa laulda „ää-äh, ää-äh“. Umbes pool tundi siplemist ja asendi otsimist ning preili uinub.

MEIE INIMESED

Kanad täiustavad Raja pere idülli.

püüame võimalikult palju üksteisega oma plaane jagada, kompromisse leida ja teist arvestada, et perega koos olemiseks ka aega leida. Arvan, et aeg ja tähelepanu on igas suhtes kõige väärtuslikumad kingitused, mida anda.

Pere kui väike meeskond

Üksi olles kujuneb välja oma režiim, kuidas kodus ja lapsega toimetada. Kui Allar on kodus, saame Ronja eest hoolitsemist muidugi rohkem omavahel jagada. Mulle meeldib oma aega üksikasjalikult planeerida, vajaduse korral ka kellaajaliselt päevased tegevused kirja panna ning ette teada, mis tulemas on.

Selleks on meil kodus isegi tahvel, kuhu kõik oma nädala tegevused kirja paneme. Kui Ronja oli alles vastsündinu ning nõudis iga paari tunni järel süüa, siis üritasin isegi niisugustel päevadel graafiku koostamisega aega leida muudeks tegevusteks. Allar on selles mõttes erinev. Ta on harjunud ootamatustega ja võib käigu pealt oma plaane muuta.

Samuti ei saa ta aeg-ajalt aru, kui palju tunde päevas on ning kui palju tegevusi nende sisse plaanida saab. Seetõttu juhtub mõnikord, et ta plaanib oma päeva liiga täis ning tunneb hiljem ennast halvasti, kui midagi tegemata jääb.

Samas püüan mina temalt õppida seda, et kõike ei saa plaanida, isegi kui väga tahaks. Et oma graafikuid ühildada,

Kui minult küsitakse, kuidas on olla tippsportlase naine, siis vastan naljatades, et minu arvates on parem kui näiteks muusiku või meremehe naine. Vähemalt ma üldjuhul tean, kus ja kellega ning kui kaua mu mees on ning millega tegeleb. Nii treeningutel kui ka võistlustel olles neil eriti muuks peale spordi aega ega jõudu ei jätku.

Võib ju arvata, et kui elus on nii palju reisimist, siis näeb palju. Tegelikult mööduvad paljud laagrid ja võistlused aastate viisi samades paikades ning treeninguplaanid on nii tihedad, et isegi vabal õhtul pole jaksu kuskile kaugemale seiklema minna.

Samas ma näen, et sport on miski, mida Allar väga armastab ja naudib nagu ka oma tööd PPAs politseispordi arendamisel. Seega olen aru saanud, et kui ma soovin, et ta oleks õnnelik, siis peab ta neid asju tegema. Tema on samuti alati minu tegemisi, õpinguid ja töised otsuseid toetanud ning tagant julgustanud ja kindlasti teeb seda ka tulevikus, kui taas tööle lähen. Usun, et ka see on pereelus väga tähtis, et üksteise ponnistusi igal alal toetatakse ja julgustatakse. Pere on ju nagu väike meeskond, kellega koos saavutusi nautida ning väljakutseid vastu võtta.

Kerstin Raja

37

MEIE INIMESED

Tooded FOTOD: RAIGO PAJULA

politseipere Tartu Tartumaal on politseisse sattunud tööle koguni ühe pere kolm liiget – kui ema ja tütar tegutsevad Elvas, siis toimetab isa Andres Tartus. Kokku moodustavad nad uhke politseipere, kus üksteist nõu ja jõuga toetatakse.

Kuidas läks aga nii, et kogu pere politseisse tööle sattus?

P

raegune Tartu arestimaja vanemspetsialist Andres Toode on politseis tööl olnud ühtekokku peagu 28 aastat, sellest 27 aastat Elvas piirkonnapolitseinikuna, kust ta 2016. aastal pensionile jäi. Veidi enam kui aasta hiljem kutsus Tartu arestimaja juht Aleksandr Naidis ta tööle arestimajja ning Andres oli nõus. „Läksin

38

tagasi organisatsiooni, kus olen kogu aeg töötanud,“ naerab Andres ja lisab, et ega vahepealne aasta politseielust puhkust ei toonudki, sest nii pikalt ametis olnud piirkonnapolitseinikule kippusid inimesed ikka helistama ja nõu küsima. „Alguses vaatas politseitöö uksest ja aknast sisse. Elan ju endiselt piirkonnas ja niipalju kui või-

malust oli, püüdsin ja püüan aidata.

Loomulikult viisin ka uue konstaabli, tütre Jaana, kurssi ning nüüdseks on meie kontaktid juba enamjaolt ühised.“ Piirkonnapolitseiniku tööd iseloomustab ta huvitava ja vaheldusrikkana, kus inimestega suhtlemist on palju ning igav ei hakka kunagi. „Kui seda

MEIE INIMESED

sulgemist enda järel lülitab Andres end sellest maailmast täielikult välja ning tegeleb mõnega oma paljudest hobidest.

Erinevaid huvisid mehel jagub. Kui Andres ei oleks politseinik, siis võiks ta olla jahimees, treial, krohvija, meremees, bussijuht, autojuht või mesinik – just nii palju on mehel hobisid ja ka oskusi. Politseisse sattus ta hoopis oo-

vastata, sest tööülesandeid on palju ning need on aegade jooksul muutunud. „Kui alustasin, siis olin siin majavalvur, seejärel valvelauas ja kõik muud ametid on tulnud järjest juurde.

Mitu aastat olin passilauas ja väljastasin dokumente, kuni Elva teenindus suleti,“ räägib Anu ning lisab, et pisikesest teenindusest tunnevad vanemad inimesed väga puudust, kuna enamasti

Kui seda piirkonnapolitsei tööd hingega teha, siis on alati huvitav.

maalt tööd hingega teha, siis on alati huvitav. Mina niimoodi ei ole osanud, et kuidagi viiliks või otsiks kergemaid teid. Tööd tuleb teha sada protsenti.“ Sootuks erinev on töö arestimaja 0-korrusel, kuhu satuvad inimesed, kes on väga tugevalt elu hammasrataste vahele jäänud ning kelle nägemine on raske ennekõike vaimule. „Mulle tundub, et arestimajas on kolm taset.

Need inimesed, kes on jõudnud alumisele korrusele, on juba omadega põrgus. Ja mina olen seal see põrgupõhja vanapagan,“ lausub Andres. Kui piirkonnapolitseinikuna tuli töö sageli koju kaasa, siis pärast arestimaja ukse

tamatuid teid mööda, et pääseda Tšernobõlisse minekust. „Miilitsasse tööle minna polnud mul plaanis, kuid nagu ikka juhtub, kipuvad kõik ajutised asjad igaveseks jääma,“ naerab Andres.

Ka pensioniaasta jooksul ei istunud mees käed rüpes, vaid vedas vahepeal suure autoga posti pealinna vahet ning käis võõrsil laevu ehitamas. „Mul on käed-jalad ju küljes, ikka tuleb end tegevuses hoida ja oma majapidamises ei tule tööst kunagi puudust,“ kinnitab Andres. Muljet avaldav töökogemus ja sellega kaasnev pagas on kahtlemata perepeana võimaldanud nii abikaasat kui ka tütart toetava nõuga aidata, ning kui Jaana mõne kohaliku kohta midagi küsib, siis püüab isa igati abiks olla.

Pereema üheksa ametit Anu Toode tee politseimajja oli hoopis teistsugune. „Juhtus see nii nagu vanasti ikka. Abikaasa ja tema töökaaslased muudkui ütlesid, et jaoskonnas kuluvad abikäed ära. Varsti kutsus Kaja Suur mu juba vestlusele ja võttiski tööle,“ selgitab Anu ning märgib, et elukutselt on ta müüja ning kaubanduses aastaid tegev olnud. Lapsehoolduspuhkuse lõppedes oli aga väike poeke, kus ta varem töötanud oli, uksed kinni pannud ning ruumi uuemale ja suuremale teinud. „Nii et ega esiti ei olnudki justkui kuhugi minna.“ Anu ametinimetus on Tartu politseijaoskonnas praegu vanemspetsialist. Tihti juhtub, et sõbrad-tuttavad küsivad, mida see täpselt tähendab ja mida ta töö juures teeb. Anu tunnistab, et üheselt on sellele üsna keeruline

Andres Toode ei taheta suurde linna trügima minna.

Nüüd on Anu hoole all kõik kirjad, dokumendid, plangid ja leiud, samuti sisestab ta materjale andmebaasidesse ning hoolitseb selle eest, et Elvas toimiks kõik nagu kellavärk – maja oleks korras ja töö sujuks. „Mina mõtlen nii, et kui inimene meie maja uksest sisse tuleb, siis peab ta oma küsimustele – mis, kus, miks ja kuidas – saama ammendava vastuse ning selles püüan ma igati abiks olla. Eriti suurt tähelepanu vajavad vanemad inimesed,“ räägib Anu. „Mõnikord ei olegi inimesel enamat vaja, kui et keegi tema loo ära kuulaks.“ Sageli on Anu abiks Tartu kolleegidele. Ta on sisestanud hunnikute viisi tartlaste materjale ja käinud kohapeal abiks, kui on käes suvine puhkuste aeg ja töökätest puudus. Ta on piirkonnas ainuke, kes korrastab andmebaase kriminaalhooldusaluste kohta ning vahendab infot piirkonnapolitseinikele. Hunt Kriimsilmana on ta olude sunnil jõudnud koos Kajaga väljakutsetki lahendama – kui politseile tuli teade, et kurjad koerad on valla pääsenud.

Kolleegide sõnul on Anu roll majas niivõrd suur, et kui ta puhkab või mingil põhjusel tööle tulla ei saa, on majas suur segadus. Tähtis mutrike, mis asjad liikuma paneb, on ju puudu, rääkimata sellest, et maja ukski lukus on. Anu ise jääb tagasihoidlikuks ja arvab, et niimoodi vahest ikka ei ole.

Küll meenutab ta, et kümme aastat tagasi tööle asudes oli maja rahvast täis ning vastuvõtt väga soe. „Töökaaslased olid hästi vastutulelikud ja koolitus oli väga tugev,“ meenutab Anu. „Politseijutud tulid ka koju kaasa, sest

39

MEIE INIMESED

Politseiperel on huvisid ja hobisid nii palju, et koduses õhkkonnas jäävad tööteemad pigem tagaplaanile.

Isa ja tütar on kahepeale Elvas piirkonnapolitseinikuna korda taganud pea 30 aastat.

üks asi oli inimestega suhtlemine, aga ma ju alguses ei teadnud, mida tohib rääkida ja mida mitte.“ Kümne aastaga on tuuled palju inimesi majast linna poole puhunud ning ülemise korruse tühjaks teinud, kuid Anu sõnul toovad värsket verd ja liikumist abipolitseinikud, kes on juba aastaid Elvas toimetanud.

Tütar võtab teatepulga üle Alustas abipolitseinikuna ka Andrese ja Anu tütar Jaana ning niikaua, kuni Anu mäletab, on Jaana alati ajanud oma joru ja tahtnud politseinikuks saada. „Vanemad tahavad ju ikka, et laps läheks nende töökoha juurest kaugemale, aga ta saab praegu teha seda, mis talle meeldib. Kui ta silmad säravad, on vanemadki õnnelikud,“ sõnas Anu. Jaana ise tunnistab, et ehkki ta mäletab end lapsena politseinikuametist unistamas, jõudis ta vahepeal meelt muuta. „See huvi tekkis uuesti siis, kui sain minna vabatahtlikuna liiklust reguleerima. Peagi sai minust abipolitseinik ja siis tundsin, et sellest enam ei piisa, tahtsin rohkemat.“ Isa Andres sõnab, et oli pigem Jaana politseinikuks hakkamisele vastu. „Abipolitseinikuks minema ehk isegi julgustasin, aga sageli kipub olema nii, et kõikvõimalikud reformid puuduta-

40

Olin ju isa kõrvalt näinud, mida see töö tähendab.

Jaana Toode

vad kõige rohkem just reapolitseinikke, ja seepärast olin vastu, kui kuulsin, et on tekkinud mõte politseinikuks hakata,“ räägib Andres ja lisab, et tütar kandideeris politseinikuks salaja, ning kui ta tööle sai, konstateeriti lihtsalt fakti. „Siis võtsin ma seda juba rahulikult ja püüan igati toeks olla. Kuna ta on põikpäine, on talle kohati raske nõu anda, aga kui endal hammas peale ei hakka, siis ta ikka küsib.“ Neiu tunnistab, et isa küll hoiatas, et politseitöö on raske ja pingeline, ning piirkonnapolitseinikuna on ta mõistnud, et isal oli õigus nagu ikka. „Seda küll ei saa öelda, et ma ei teadnud, millega end seon või kuhu tulen.

Olin ju isa kõrvalt näinud, mida see töö tähendab,“ arvab ta. Jaana sõnul on talle praeguseks tööks hea baasi andnud töö abipolitseinikuna. „Õppisin abipolitseinikuna väga palju, eelkõige just seda, kuidas erinevates situatsioonides inimestega suhelda.

Nägin abipolitseinikuna erinevaid inim- ja peretüüpe ning õppisin palju patrullidelt, kellega kaasas käisin,“

räägib Jaana ja ütleb, et lõviosa ajast tuleb ta kõigi töödega ise toime, kuid isa kogemused ja õpetussõnad kuluvad ikka marjaks ära.

Piirkonnapolitseinikuna alustas Jaana Otepääl ning kohanes seal kiiresti, ka kohalike usaldus tuli ruttu. „Inimesed võtsid mind oma inimesena, julgesid pöörduda ja abi küsida.

Piirkonnapolitseinike puhul on väga tähtis vahetu kontakt – inimene tahab teada, kes tal teisel pool telefonitoru on. Kuna ma ise piirkonnas ei elanud, siis päris ukse taha töövälisel ajal ei tuldud, aga helistati küll. Kui midagi lahti oli, siis andsin loomulikult esmast nõu, et inimene ei peaks esmaspäeva ootama ja oma murega üksi olema.“ 1. mail 2016. aastal võttis Jaa-

MEIE INIMESED

na aga teatepulga isalt üle ja viimase pensionile minekuga sai temast küll sama nimega, aga siiski täiesti uus piirkonnapolitseinik Elvas. Kui Jaana Otepääd ja Elvat võrdleb, on Elva kahtlemata kodusem. „Otepääl on väga palju hooajarahvast. Seal ei saa inimesi ega piirkonda nii hästi tundma õppida, spordirahvas vahetub suvel ja talvel pidevalt,“ kirjeldab Jaana. „Elva inimesed teavad mind nii abipolitseiniku ajast, lapsepõlvest kui ka isa kaudu ning minu nimi võeti veelgi kiiremini omaks.“ Sellest hoolimata on Jaana jaoks kõik tema piirkonna inimesed ühtemoodi võrdsed, ja kui vana sõber on mõne käkiga hakkama saanud, tuleb tal selle eest ka vastutada.

Seda, et piirkonnapolitseiniku

Eriti suurt tähelepanu vajavad vanemad inimesed.

Anu Toode

tööpõld on lai nii temaatiliselt kui ka geograafiliselt, saab neiu tunda iga päev. „Piirkonnapolitseiniku töö sisse mahuvad nii lähisuhtevägivalla juhtumid kui ka liiklussüüteod ja kõik, mis sinna vahele jääb.“ Kui aga Jaanale tööpäeval helistada, siis on ta enamasti roolis. „Minul on tegelikult lihtne, sest minu piirkonnas jäävad pikemad vahemaad 15 kilomeetri kanti, aga on nagu aamen kirikus, et kui midagi juhtub, siis on üks asi piirkonna ühes

ja teine teises otsas. Aga lahendada on vaja kõik juhtumid,“ naerab Jaana.

Tarmukas noor naine sõnab, et noorusest hoolimata toimetab ta üha enam töös pigem oma äranägemise järgi. „Mul on ette tulnud olukordi, kus ma ei tea, kuidas mõnda inimest leida, ja sellistel puhkudel on tavaliselt abiks olev tehnikagi alt vedanud. Siis olen küll isalt abi küsinud, sest ta töötas siin nii pikalt ning teab, kuidas ja kust kedagi leida. Muudes küsimustes toetun juba omaenese teadmistele ning oskustele,“ ütleb Jaana, kuid lisab siis, et sellegi poolest on hea teada, et ema ja isa on alati toeks.

Maria Gonjak kommunikatsioonibüroo

41

MEIE INIMESED

FOTO: KEITY LIIVAKIVI

Hobulau Pärnu politseijaoskonna koerajuht Sandra Prez peab end läbi ja lõhki loomainimeseks.

„A

astate jooksul on mul olnud kõik loomad, hamstrist hobuseni,“ naerab ta ning lisab, et koerad ja kassid on nende peres alati olnud. „Loomadega on ühist keelt palju lihtsam leida – nad küll ei räägi vastu, kuid sa tunnetad neid. Nad annavad kõik andeks ning rõõmustavad alati sind nähes.“ Politseitööski võlub Sandrat, et see on võimaldanud tal loomadega

42

tegelda. Oma teenistuskoera Caboo sai Sandra ülemöödunud suvel, kui kutsu oli kahekuune. Kahe aastaga on Sandrast ja Caboost saanud sõbrad, kes ei jäta teineteist mitte ühelgi hetkel. „Hommikul, kui hakkan vormi selga panema, saab koer kohe aru, et tuleb tööle minna. Koeraga töötades on alati mingi vaheldus ja ei teki rutiini. Ta annab mulle kindluse ja ma saan tema peale loota. Ma olen seda

näinud ja olen seda tundnud,“ räägib Sandra.

Et koerast kindlamat paarimeest ei ole, on Sandra kogenud viimaste kuude jooksul kahel korral. Meie kohtumisele eelnenud õhtul tuli tal koera kasutada agressiivse inimese kinnipidamisel. „Tean juba varasemast, et sundtoodavad soovivad nii väga vabadust, et kipuvad jooksu panema, ning võtsin Caboo kohe kaasa. Suuna valib küll inimene, aga kiiruse koer,“ teab Sandra ning tunneb rõõmu, et koera abil peeti kurjategija kinni.

Kõige stressirohkemaks peab Sand-

MEIE INIMESED

Pühendumus ja kirg Kui keegi paluks minult Sandrat iseloo­ mustada ühe sõnaga, siis on minu jaoks see sõna kirg. Ta teeb kõike nii suure kire ja pühendumusega, olgu Caboo, hobu­ sed, töö või eraelu. Tema panustamisvõi­ me ja altruism, kaotamata iseend kõiges selles, on kadestamisväärsed.

Oma vanuse kohta on ta väga küps ja paikne. Tema teadmised ja oskused loo­ madega ümberkäimisel on kadestamis­ väärsed, kuidas ta neid tunnetab ja nen­ dega suhtleb. Mulle meeldib tema tugev isiksus. Sandra oskab enese eest väga hästi seista ja end kehtestada, tegemata endast nõrgematele liiga. Ta on empaatili­ ne ja aus. Ja kindlasti on temperamentsus üks väga suur iseloomustav sõna tema puhul.

Sandra elukaaslane

Loomadega on ühist keelt palju lihtsam leida – nad küll ei räägi vastu, kuid sa tunnetad neid.

suja ra olukorda, mis tekkis tänavu suvel, kui nad läksid koeraga jaoskonda rahustama kinnipeetud roolijoodikut. „Koera nähes muutus inimene veelgi agressiivsemaks ning ründas nii mind kui ka koera. Kui Cabool oli veel suukorv peas, hoidis ta teda käppadest ja püüdis vigastada. Koer kannatas kõik ära, aga kui sain suukorvi õigel ajal peast, siis näitas ta oma hammustusega, mis ta sellisest inimesest arvab,“ meenutab Sandra Caboo esimest hammustust. „See oli väga hea töö, just selline, milleks ma teda koolitanud olen. Oluline on, et asjad sujuks ja

koer oskaks toimetada igas olukorras – jälje ajamisel, relva otsimisel või isiku kinnipidamisel.“

Kaks naist ja koer Sandra isa on pärit Poolast ja sealt pärineb ka tema huvitav perenimi. Ema on tal küll eestlane, kuid kodune keel on neil vene keel ning kahe keele vabalt valdamisest on politseitöös palju abi. „Isast on kaasa tulnud vahest see, et olen temperamentsem ja keevalisem kui eestlased,“ naerab Sandra.

Politseinik sai Sandrast vanemate

soovitusel. „Nemad soovitasid mul politseikooli õppima minna. Olen alati tahtnud teha tööd, mis poleks igav, ja nii mõtlesingi proovima minna. Tegin katsed ära ning sain ka vestlusel kõrged punktid – mis mul üle jäi, käisin koolis ja lõpetasin selle kiitusega.

Nüüd olen väga rahul, et saan koeraga tööd teha,“ räägib Sandra ning soovitab kõigil, kel vähegi loomad meeldivad, mõelda koerajuhi ameti peale. „Meil on ägedad inimesed ja mulle meeldib mu töö,“ ütleb Sandra, kelle paarimeheks on naine. Väljakutseid teenindades pole sool tähtsust. „Ma tean, et võin Valeria peale loota ja et koos saame kõik lahendatud. Kui on ärevam olukord, siis vaatame teineteisele otsa ja juba teame, mida teha.

Valeria on samamoodi kakskeelsest perest pärit ning julgeb alati otsustada,“ tunneb Sandra oma kolleegist rõõmu. „Kaasan harjutuste tegemisse tihti Valeria ning välijuhi, et nad näeksid ja teaksid, kuidas koera kasutada. Välijuht annab meile ka raskemaid väljakutseid, sest ta teab, et meil on koer ning me saame hakkama.“

43

FOTO: KRISTI KUUSMIK-ORAV

MEIE INIMESED

Sandra koos Valeriaga ning teenistuskoer Cabooga

Vaba aeg möödub tallis Tööst vabad hetked veedab Sandra suures osas hobustega. „Igal vabal hetkel lähen talli,“ sõnab ta. Tema lähema sõpruskonna moodustavadki inimesed, kes hobustega tegelevad. „Minu inimesed on hobuste inimesed ja meid seob ratsutamine. Neid inimesi pole palju, kuid meie vahel on suur usaldus ja me mõistame üksteist sõnadetagi. Mu sõbranna peab hobusetalli ning mul on seal kolm hobust,“ räägib Sandra, kes on hobuste juurde toonud ka oma elukaaslase.

Kuigi Sandra on oma kaaslannaga koos olnud ainult seitse kuud, tunneb ta head meelt tema toetuse üle. „Ta aitab mind väga palju ning saab juba hobuste maailmast aru. Ta tuleb hea meelega talli kaasa ning aitab mul näiteks hobust puhastada ja sõitmiseks ette valmistada,“ ütleb Sandra.

44

Suuna valib küll inimene, aga kiiruse valib koer.

Esimest korda istus Sandra poni selga 4aastasena, kui ema ta Pärnu rannapargis neid vaatama viis. „Ratsutamise trenni läksin 14aastasena. Varem käisin küll võrkpalli mängimas, kuid spordilaager oli Säreveres talli kõrval ning igal vabal hetkel hakkasin hobuste juures käima ja sinna see võrkpall jäi,“ meenutab Sandra, kuidas algas tema armastus hobuste vastu.

Ratsutanud on Sandra väga kõrgel tasemel ning kõiki medaleid ei suuda ta kokku lugedagi. „Kodus on mul neli karikat, olen võitnud juunioride karikasarja, mitu karikaetappi ja rahvusvahelisi võistlusi ning olen saanud pronksi Eesti meistrivõistlustelt Pärnu-

maal ja noorte klassis,“ loetleb Sandra, kes võistleb Grand Prix’ sarjas. „Enne politseitööd tegin ratsasporti väga palju, kuid nüüd graafiku järgi tööl käies saan võistlustel osaleda hulga vähem, kuid aastas tuleb ikka 7–8 võistlust,“ ütleb Sandra. Viimati võistles ta septembris oma põhihobuse Camellaga ning tuli umbes 60 osaleja seas esimese kümne hulka. „Läks üle keskmise,“ jääb Sandra ise tagasihoidlikuks. „Hobused on suured ja pühad loomad. Et hobusega saaks sõitma minna, läheb vähemalt kaks tundi ning hiljem on vaja hobune taas maha jahutada ja puhastada. Hobustega tegelemine nõuab küll pühendumist, kuid aeg läheb nendega väga kiiresti. Ma olen nendega kümme aastat tegelnud ja hobustest ma ei loobu,“ lubab Sandra.

Annika Tuulemäe kommunikatsioonibüroo

MEIE INIMESED

Irina Korabljova: FOTO: RAIGO PAJULA

Alusta väikestest asjadest Uurija Irina Korab­ ljova kasvatab oma lapsi üksi, kuid pakub neile soojust ja tuge kahe eest. Ta on väga tänulik oma vanematele, kes on teda aidanud, ning teab, et kui on rasked ajad, tuleb alustada väikestest asjadest.

N

arva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija Irina Korabljova ütleb, et pärast esimese kõrghariduse omandamist ei läinud ta erialasele tööle lasteaiakasvatajaks selle pärast, et arvas, et tal ei jätku selleks tööks kannatlikkust.

Kuid Irinaga rääkides tundub, et kannatlikkust ja sisemist rahu on tal vähemalt kahe eest. Ta on kahe vanema

eest ka oma lastele, 25aastasele pojale ja 2aastasele tütrele.

Politseiridadega liitus Irina 2000. aastate alguses pärast seda, kui maksuametis koondati terve osakond, kus Irina toona töötas. Irina, olles omaaegne Nõukogude Liidu meistersportlane laskmises, alustas kriminaalpolitseis ning liikus seejärel varavastaste

45

gruppi. Nüüd, naasnud aasta eest lapsehoolduspuhkuselt, lahendab ta isikuvastaseid süütegusid. „Mul oli juba maksuametis kolm kõrgharidust: pedagoogiline, eesti filoloogia ja juriidiline, sest iga kord sundis elu midagi uut õppima,“ räägib Irina. „Algul tahtsin olla pedagoog, kuid praktikal sain aru, et see amet ei ole siiski minule. Kui maksuametisse tööle tulin, sain aru, et puudu jääb nii eesti keele oskusest kui ka juriidilistest teadmistest, ning täiendasin end ka nendel aladel. Politseisse tööle tulles mõistsin, et teooria ja praktika on nii erinevad, et vajan rohkem teadmisi, ning läksin juurat edasi õppima magistrantuuri.“ Tundub, et nii palju aega saab õpingutele pühendada vaid inimene, kellel on väga palju vaba aega ning ei ole muid kohustusi, kuid see ei ole Irina lugu. Paraku on ta elus ette tulnud väga keerulisi olukordi, millest naine on auga välja tulnud, toetudes suuresti ainult iseendale – nagu kümned tuhanded teised üksikemad Eestis. „Sel kevadel tõstatati esimest korda küsimus, miks võib aasta emaks saada ainult abielus naine ja mitte üksikema. Klassikaline peremudel, kus ema-isa elavad koos ja neil on kõik hästi, on suurepärane, nagu minu vanematel, kes on pea 50 aastat koos olnud. Kuid minul pole sellega vedanud, ei esimese ega teise abikaasaga,“ räägib Irina.

Kogu energia läheb lastele Esimese lapse, poja Artjomi, sai Irina kõigest 19aastaselt. „Kui poeg küsis umbes 5–6aastaselt, kus ta isa on, vastasin ausalt, et isal on uus pere. Ma ei ole tal suhtlemist isaga ära keelanud, kuid isa ise ei tahtnud poisiga suhelda ega pole meid ka kuidagi aidanud.

Lihtsalt nii on ja see tähendab, et üksikvanemana tuleb ise lapsele topelt anda, hoolitseda ning ka seletada, mis on meheteod,“ räägib Irina rahulikult ja ta hääles pole ühtegi kibedat nooti. Vimma pidamiseks ja solvumiseks polnud Irinal aegagi, sest õnnetu arstivea tõttu sai ta poeg 8aastaselt raske puude ning kogu energia suunas Irina edaspidi lapse eest hoolitsemisele. „Ta oli aktiivne poiss, tegeles hokiga. Sai ajuverevalumi ning arsti vea tõttu oli poiss täiesti halvatud. Sain aga lapse jalule, õpetasin ta uuesti

46

FOTO: RAIGO PAJULA

MEIE INIMESED

Jalutuskäikudel saadab Irinat tihti tema vanemate koer, Narva jaoks haruldane valge Šveitsi lambakoer.

rääkima ja kõndima,“ räägib Irina. „Ehkki vasak käsi ei liigu siiani, on ta kooli lõpetanud ning kõik on hästi. Ta mõtleb oma pere loomisele ja harjutab noorema õe peal lapse kasvatamist tuleviku tarvis.“ 2 aasta ja 4 kuu vanune Sofia, kelle eest kannab hoolt nii Irina kui ka vanem vend, on üliaktiivne plikatirts, kes tahaks kogu aeg ema köögis aidata, näiteks pirukate küpsetamisel või põranda harjamisel. „Küürime kööki puhtaks juba kuu aega, aga ikka ei ole kõik maha läinud,“ naerab Irina.

Lasteaeda läks Sofia juba aasta ja kahe kuu vanuselt. „Panin ta nii vara lasteaeda, et laps sotsialiseeruks. Rühmas oli 5–6 last ja mina ei ole otsust kahetsenud. Juba proovipäeval öeldi, et laps on valmis. Siiani pole tal probleemi tulla võõrasse kohta, väga sotsiaalne laps on,“ räägib Irina.

Irina on tänulik oma vanematele abi eest: „Ehkki mu vanemad on juba eakad, aitavad nad mul nädalavahetustel nooremat last hoida, et mina saaksin puhata. Arvasin, et mu poiss on aktiivne, aga tütar on kolm korda energilisem. Kui laps on nii toimekas,

siis peab energiat suunama. Olen talle juba huviringid välja vaadanud: joonistamine, ujumine ja judo.“

Lapsed vajavad soojust ja hoolitsust Sportlik ja tegevusi täis lapsepõlv oli ka Irinal endal suuresti seepärast, et ta vanematel ei jätkunud töö tõttu lastele kuigi palju aega. „Minu ema töötas Kreenholmi vabrikus kõrgel ametikohal ja oli kogu aeg tööl, isa samuti. Elasime vanematega paralleelmaailmas, neli aastat vanem vend andis süüa ja vaatas, et kooliasjad oleks tehtud. Käisime temaga koos trenniski. Sportlik minevik annab siiani tunda, sest olen harjunud elama põhimõtte järgi: kas tee hästi või ära tee üldse,“ räägib Irina.

Ehkki toonane päevakava ei lubanud Irinal lapsepõlves laiselda ega igavleda, tunnistab ta, et tundis ema osalusest oma elus puudust: „Enda lastele tahaksin anda seda, mida mina ei ole oma emalt saanud – soojust ja hoolitsust.“ Oma lastega räägib Irina väga palju, suhtleb nagu võrdne võrdsega. „Ma ei riidle kunagi ega sõima neid. Ma ei ole

FOTOD: ERAKOGU

MEIE INIMESED

Sofia aitab alatihti ema köögis.

kodukana või liigselt lapsi poputav ema, kuid lastega peab rääkima,“ arutleb Irina. „Väga oluline on mitte kaotada seda hetke, kui laps tahab vanematega suhelda, kuid vanem on väsinud ning tõukab ise lapse eemale, nutiseadme poole. Lapsed istuvad niigi palju arvutis ja elavat suhtlust on vähe.“

Halvast suhtest tuleb välja astuda Irina ütleb, et vundamenti peab laduma juba eelkoolis. „Ma ei usu jutte, et varem oli kogu aeg musterlaps ja murdeeas muutus üle öö n-ö meie kliendiks,“ on Irina kategooriline. „Kui on otsustatud laps sünnitada, siis peab tema eest ka vastutama. See on hirmus, kui näed, et vanematel pole tegelikult lapsi vaja.

Siis tekivadki need kriminaalasjad, mis jõuavad meie kätte.“ Praegu tegeleb Irina palju lähisuhtevägivalla juhtumitega ning näeb tihti just neid näiteid, kus naised hirmust üksi jääda hoiavad kinni väga-väga halvast suhtest, mis mõjub laastavalt nii naisele endale kui ka lapsele. „Hirm üksilduse ees on üks suuremaid naise hirme. Aga

vägivald on üksildusest veel hirmsam!

Kui niisugune asi juhtub, tuleb kohver ja sussid kokku pakkida. Ei tohi elada kellegagi koos laste pärast. Näen iga päev, kuidas säärastest peredest pärit laste jaoks on vägivald täiesti normaalne ja lubatud,“ sõnab politseinik.

Hommikul, enne meie vestlust, tegeles Irina juhtumiga, kus noor neiu talub elukaaslase peksu ning peres on imik. „Kui see tüdruk käis mu juures esimest korda, ütlesin talle, et see ei jää ainsaks korraks, muutku oma elus midagi, sest mees ei muutu. Nüüd on teine juhtum sama perega – mees tuli koju ja peksis naist selle eest, et kodu oli mehe arvates koristamata. Rääkisin neiuga tõsiselt. Tema aga kardab jääda üksi lapsega,“ toob Irina ühe kurva näite paljudest. „Mina olin ka lapsega üksi 19aastaselt, õnneks aitasid vanemad. Valus on vaadata, kui naised hoiavad kinni inimesest, kes joob ja peksab. Enamjaolt on Narvas sellised üle 40aastased naised, kes ei usu, et elus on midagi head ees, sest neile sisendatakse pidevalt, et nad pole piisavalt head. Mina olen ka üle 40, aga loodan, et saan kolmandatki korda mehele,“ on Irina elujaatav.

Alusta väikestest asjadest Kust saada siis see julgus lahti lasta ja otsast alustada? Irina ütleb, et kui tema elus oli väga raske hetk, poja

tervis oli väga halb, läks ta kirikusse ja tegi juttu preestri prouaga. „Tema soovitas alustada kas või kapist – vaadata, mida ma pole aasta jooksul kasutanud, need minema visata ning teha uuele ruumi. Päris hea nipp, mis toimib – alustada tuleb väikestest asjadest,“ meenutab Irina. „Siiani ei ole mul asju, mis on üle aasta kasutamata, ning mul on kapis ideaalne kord. Kui sa ise ennast ei armasta, siis ei jätku ka lapse jaoks jõudu.“ Uurides, kust Irina seda jõudu ammutab, vastab ta naljatades, et ei väsigi. „Kui hakkad mõtlema, et olen väsinud ja ei jaksa midagi teha, siis oledki väsinud ja ei jaksagi. Olen kogu aeg toonuses, sest ma tean, et mul on vaja tüdruk suureks kasvatada,“ räägib ta. „Ühe vanemaga pere on ka perekond, sest perekond oledki sina ja sinu lapsed või sina ja sinu laps. Isegi siis, kui laps ei ole veel sündinud, olete perekond. Te olete koos ja teil on oma ring, kus otsustate teie, keda sisse lasta ning keda mitte.“ Naine tunnistab, et vahel on üksikvanem olla tõesti raske, kuid oma elu teeme me siiski ise. „Meil on kõik hästi. Kui laps hommikul kallistab ja ütleb „emme, ma armastan sind“, on see kõige väärtuslikum asi maailmas,“ ütleb Irina.

Viktoria Korpan kommunikatsioonibüroo

47

MEIE INIMESED

48

MEIE INIMESED

Renno ja Agnese FOTOD: ARVO MEEKS

jalgpallikoondise mõõtu lastevägi Politseinik Renno ja tema abikaasa Agnese kodu asub Valgamaa metsade vahel Tsirguliinas.

Nende maja ümbrus on alati täis siginatsaginat, sest perre kuuluvad ema ja isa ning jalgpallikoondise mõõtu 11-liikmeline lastevägi.

Kõigele krooniks on peres neli kassi.

P

raegu on kogu perepuust Tsirguliina koju vanemate hoole alla sirguma jäänud veel kuus koolilast, kellest noorim sai sel sügisel kätte oma esimese aabitsa. Suuremate laste õpingud ja töised tegemised on nad kodutarest aegamööda kaugemale lennutanud, kelle Valka, kelle Tartusse, ühe poja isegi lahe taha Soome.

Nii on harvad need juhud, kus kogu 13-liikmeline pere Tsirguliinas kokku saab. Seda õnne oma pere iga kui viimane liige ühe katuse alla saada jagub nüüd kord või paar aastas. „Peres valitseb meil kerge naiste ülekaal, sest tüdrukuid on üks rohkem. Poisse on kokku viis, aga tüdrukuid kuus,“ kalkuleerib Renno muheldes. Kas võib juhtuda, et 11 last pole sugugi finiš ning jalgpallikoondis saab

mõne mängija lisaks? „Oleme oma unistused täitnud ja 11 last peres on piisav õnn, et nüüd juba lapselaste saabumist ootama jääda,“ on Renno kindel.

Põgusast kohtumisest suurpereni „Kes seda enam täpselt mäletab, kuidas kõik alguse sai. Kõik see on juba kauge ajalugu,“ on Renno esiti napisõnaline, kuid hakkab siis mälupilte nagu puslet kokku voolima. „Kui kõik ausalt ära rääkida, siis peaks alustama sellest, kuidas 1989. aasta sombusel sügisõhtul jalutasin koos sõbraga Valga linnas ja suurt midagi vaadata ega teha ei olnud.

Seadsime sammud kodu poole. Tee peal jõudsime järele kahele neiule, kes

– nagu hiljem selgus – olid samuti koju suundumas. Nii see tutvus jalutades ja vesteldes algas,“ meenutab Renno kohtumist oma abikaasa Agnesega.

Peagu kolm aastat hiljem Paikusel politseikoolis õppides sündis neile esimene õnneubin – poisslaps. Ei osanud keegi siis veel mõelda, et see oli üksnes pisike samm suurpereks sirgumisel. Iseenesest mingit sõjaplaani noortel pere suuruse kohta ei olnud.

Juhtus nii, nagu juhtuma pidi. Renno ise mõtiskleb, et mõningane mõjutegur on ehk see, et tema enda vanemad on pärit suurtest peredest.

Renno on kohati napisõnaline, uje, kuid ka vaoshoitud mees, kes ei pea oma pereliikmete hulka ülemäära märkimisväärseks. Ta ei suurusta ka teiste arvudega, vaid mainib nii muu hulgas ja vaevukuuldavalt, et pidasid sel aastal abikaasaga hõbepulma. „Tähistasime tagasihoidlikult,“ ütleb ta veelgi tagasihoidlikumalt muljet avaldava peresündmuse kohta.

Kui Renno pere suurus ikka ja jälle uutel tuttavatel, kolleegidel ning teistel uudishimulikel avastajatel jututeemaks tuleb, küsitakse peagu alati samu küsimusi: „Kuidas te ära mahu-

49

MEIE INIMESED

te? Kas nõnda suur pere oligi plaanis?

Kuidas te küll hakkama saate?“

Saame hästi hakkama Hakkamasaamine on see, mida Renno peab iseenesestmõistetavaks. Eks aja ning kogemuste toel on hakkamasaamine nende pere jaoks samasugune rutiin nagu teisteski peredes, kes oma igapäevast toimetulekut plaanivad. „Mõtleme läbi, kuidas ja mida teha, seame prioriteete ning vähem tähtsad vajadused jäävad lihtsalt paremaid aegu ootama. Saame hästi hakkama,“ on Renno positiivne.

Et kõik toimiks, on kodused üles-

50

Et kõik toimiks, on kodused ülesanded peres ära jagatud. anded peres ära jagatud. Suuremad lapsed aitavad väiksemaid, ning kui isa on tööl, võtavad jõudu nõudvad kodutööd ja peremeheameti üle vanemad pojad. „Oleme üksteise suhtes sõbralikud ja võrdsed. Vahel võib ikka ette tulla väikseid nääklemisi ning erimeelsusi, kuid millises peres seda ei juhtuks. Eriti veel, kui pere on nõnda suur. Pole sugugi paha, kui üht peret saadab mõne tõe leidmisel nõnda

aktiivne arvamuste paljusus,“ arvab Renno. Ühes arvamuste paljusega käivad mõistagi käsikäes ka laste vahelduvad tujud ja käitumismustrid, kuid seda siiski üpris erandlikel juhtudel.

Näiteks on osa lapsi hommikul üleval nagu viis kopikat ja valmistuvad kooliminekuks. Õhtul kauem ärkvel olnud tõmbavad aga ninad teki alla ning jäävad kergelt porisedes ootama jõulisemat signaali äratuseks. Ajal, mil kodus on veel kuus last, saab argipäevahommik Saega peres enamasti alguse multifilmiga „Käsna-Kalle Kantpüks".

Lapsed teevad endale ise võileivad, ajavad riided selga ning jõuavad ena-

MEIE INIMESED

lapsi võrdselt. „Arvan, et vanemad ei peaks ülemäära palju lastele kuiva moraali lugema, mida võib või mitte.

Lapsega tuleb vestelda ennetavalt ja avatult, tuua näiteid nende kavatsuste ning tegude tagajärgede kohta. Laps ei tohiks saada kõike, mida ta himustab, vaid temagi peaks soovitu välja teenima oma käitumise või tegudega. Kasvavat last peab suunama, et ta valiks ise õige tee ja oleks samas võimeline ka tulevikus iseseisvalt hästi hakkama saama. Mõistagi ei tohi laste puhul kitsi olla kiitusega, kui selleks on põhjust,“ peegeldab Renno lastekasvatuse põhiteese.

Et iga laps tunneks end isa ja ema silmis võrdselt hoituna ning armasta-

on seni alati mitu korda suurem olnud kui Renno pere oma. See teadmine ei aja suurperel pead longu ega sega neil enda võimaluste piires hästi hakkama saada ja elu nautida.

Väike väljateenitud privaatsus Privaatsust hindavad inimesed võiksid üheks Saega pere kitsamaks ajaks pidada seda, kui kogu pere kolis kümmekond aastat tagasi olude sunnil oma uude majja Tsirguliinas. See tähendas, et tollal pidi 10-liikmeline pere mahutama end ühe katuse all olevasse kolme tuppa. Ja lapsi lisandus veelgi. Alles mõne aja möödudes õn-

Hakkamasaamine on see, mida Renno peab iseenesestmõistetavaks.

Suurpere isa Renno alustas tööd politseinikuna 1991. aastal nädal pärast politsei taasloomist.

masti õigel kellaajal uksepakule, et umbes kilomeetri kaugusele Tsirguliina kooli suunduda. „Kõik käib nagu kellavärk,“ on Renno rahul.

Pere suurust ja söögiisu arvestades võib küll teinekord juhtuda, et kui Renno õhtusest vahetusest koju jõuab, on pliidil seisvas potis järel üksnes supi lõhn. „Mis teha, ise süüdi, et tulek nii hiljapeale jäi. Tuleb võileivaga leppida,“ naerab ta.

Laste kasvatamisel on perepead Renno ja Agnes suuresti suhtumisega, et lapsed kasvavad ja peavadki ise kasvama. Eraldi üht püksikandjat peres ei ole, neid pükse jagavad Renno ja Agnes, kes kiidavad ja keelavad

tuna, püütakse neile võrdselt tähelepanu jagada. „Meil on lähedane pere, oleme külg külje kõrval koos. Tuleb lihtsalt pidevalt ise tähelepanelik olla ja jälgida, et kui laps tegi midagi hästi, siis saaks ta positiivse tähelepanu või tunnustava sõna,“ selgitab Renno.

Ka majanduslikus vaates arvab Renno, et nurisemiseks põhjust ei ole ja nende toimetulek on hea. „Kulusid on üksjagu ja ega kogumiseks midagi üle ei jää, kuid lootus on, et ehk läheb elu millalgi ka selles vaates lõbusamaks. Nagu paljudel teistelgi peredel on meilgi kulud toidule, enda majapidamisele, õpingute ajal üürikorterites olevate laste elamisele, maksudele, transpordile ja muule. Mõnevõrra keerulisem on eelarvega ajal, mil lapsed tuleb septembris kooli saata ning neile piltlikult öeldes seitse kilo varustust soetada. Samuti jõulude ajal, mil iga vanem tahab oma lastele kingirõõmu pakkuda. Teinekord sügadki kukalt, et kuidas need asjad hästi korraldada, kuid mu abikaasa on leidlik organiseerija ja planeerija, kes leiab alati lahendused,“ kiidab Renno.

Teinekord võib kuulda siit-sealt arvamust, et mis suurperel viga: vanemad teenivad palka, politseipension jookseb ja kõigele lisaks laekuvad lastetoetused. Müüt suurest sissetulekust saab aga kummutatud, kui tulud jagada pereliikmete kohta, sest arvamuse avaldajate sissetulek pereliikme kohta

nestus maja ühe korruse ja kolme toa jagu suurendada nii, et lapsed jagunesid lahedamalt laiali. „Uneajaks sai kogu elamisest suur magala, kuid mahtusime kõik ära.

Eks mõni on veelgi kitsamates oludes elanud,“ ei pea Renno olukorda kuigi märkimisväärseks. Praegu on lapsed enamjaolt kahekaupa tubadesse jagatud ning vanematelgi oma väljateenitud väike privaatsus eraldi toana. Küll peab arvestama, et pere pesamuna võib teinekord eelistada oma voodi asemel ema-isa kõrval sängis tukkumist. Nii naljatles üks perele külla tulnud ja ruumikitsikust eeldanud sõber: „Sul lapsed ei magagi riiulis!“ Ehitustööd ei ole Tsirguliinas aga lõppenud, sest pereisa Renno on panustanud lugematul hulgal töötunde kõrvalhoone väljaehitusele. Teinekord tuleb ta õhtuhämaruses patrullist, lööb prožektorite tule hoonele ning ehitab maja aina edasi. „See projekt on mul tõesti hingel. Mõtlen, et kui pesast välja lennanud lapsed nüüd ükskord oma pere loovad, saaksime nad külla tulles kõik ära majutada. Soovin, et kõigil neil oleks igal hetkel soe tuba ja magamiskoht oma vanematekodus olemas.“ Elu maal ja oma majapidamises võrdleb Renno Tallinna linnaga, mis ei saa kunagi valmis. Seda uhkem on tunne, et üldjuhul on kõik need ehitustööd oma pere jõudude ja vahenditega tehtud.

51

MEIE INIMESED

Perenaine mitmel rindel Abikaasa Agnese põhiline aur läheb kodustele tegemistele, kuid aega jääb muukski. Perenaine pole ta mitte üksnes oma kodus, vaid muu hulgas on ta Tsirguliina rahvamaja perenaine, kus korraldab igapäevast asjaajamist ja paneb õla alla rahvamaja ürituste korraldamisele. Samuti on naise hobiks koorilaul ning aastaid lõid Agnes ja Renno kaasa ka Tõlliste valla näitetrupis. „Abikaasa kutsus mindki laulma. Ütlesin, et see pole hea mõte.

Mul viisipidamisega on nagu on ja sõnad ei jää meelde. Siis kutsus ta mind näitetruppi osalema. Jõudumööda, nagu töögraafik parasjagu võimaldas,

Lapsega tuleb vestelda enneta­ valt ja avatult. tegin kaasa erinevates tükkides. See oli piinarikas aeg, sest vahepeal tuli otsejoones töölt ja politseivormis tormata rahvamajja näiteproovi.“ Rolle anti Rennole igasuguseid, külamehest napsu- ja naljameheni välja.

Vanemate eeskujul on aktiivne eluviis osaks saanud lastelegi. Kes tegeleb mälumängu, aeroobika, kergejõustiku, võrk- ja korvpalliga, kes osaleb kaitseliidu noorkotkaste laagrites ning võistlustel. Tüdrukud käivad innukalt orienteerumas ning selleks, et medalid ja karikad koju ära mahutada, on vaja juba eraldi riiulit. Suur abi on suurematest lastest perele kuuluval metsamaal, kuhu nüüdsama kuuseistikuid istutamas käidi.

Toimetamisi jagub töö ja kodu kõrval mujalegi. Nii on Renno ligemale 20 aastat olnud doonor ja annetanud verd abivajajaile. Samuti on ta Sooru jahiseltsi liige ning võtab võimaluse korral nädalalõpus koos teiste politseinike ja jahimeestega aja maha, et looduses lõõgastuda. „Alati ei pea pauku tegema. Seisad lihtsalt metsas, naudid vaheldust. Põdrajahihooajal muidugi pühapäeviti muud ei teegi, kui pead jahti. Alles hiljaaegu tõin koju suure vannitäie põdrasinki,“ räägib vilunud kütt.

Vaheldust argipäevale pakub seegi, kui mees korra aastas sõpruskonnaga mõne välisriigi linna ära vallutab. „Andsin kord sõrme reisikuradile ja

52

nüüd püüame ikka igal aastal piiri taha saada. Kuna lapsed vajavad kodus hoolt, jagame neid käimisi naisega vaheldumisi. Kui tema on reisil, jään mina lastega koju ja vastupidi. Jah, tahaks küll koos välismaale puhkama minna, aga praegu veel ei venita välja.

Varsti ehk juba saame, kui lapsed on suuremad,“ on Renno ootusärev.

Praegu on koju sirguma jäänud kuus nooremat last.

Kas politseiniku asemel näitlejaks?

Kas politseinikust, kes on hobikorras näitleja olnud, võinuks vormikandja asemel saada hoopis lavakunstnik? „Teab, kas just nii, aga ega näitlemine mind millestki ilma ka jätnud; pigem andis juurde. Ka politseinik on mingil määral avaliku elu tegelane, kes töötab nii tänaval kui ka laval. Publik aina jälgib, tehakse pilti ja filmitakse ning politseinikuna olen mitte iseenda, vaid ametniku ja kogu politseiorganisatsiooni esindaja rollis. Kui ma isegi mingi olukorra peale seesmiselt veidi keema lähen, püüan alati väliselt rahulikuks jääda. Seda võib võrrelda näitlemisega, aga see on hea eesmärgi nimel – pole mõtet rapsida ja rööpaist välja minna, see ei aita kedagi.“ Nõnda kõneleb kogenud politseinik, kelle teenistus Valga jaoskonnas sai alguse 1991. aastal vaid nädal pärast politsei taasloomist. „Õppisin algul mööblitisleriks ja võiksin tänapäevalgi mõne kapi valmis teha, kuid tol ajal suunati kõik miilitsa tööteenistusse. Sealt edasi läksin politseikooli, sain püstoli puusale ja läksin piiri valvama.

Mäletan hästi, kuidas üks välismaa ajakirjanik võttis meist tööpostil üles ühe foto: kolleeg Tiit Allik oli miilitsavormis, kolleeg Meelis Maiste juba politseivormis ja mina patrullisin erariietes. Piirivalvel relvi siis ei olnud, olid ainult kumminuiad.

Ostsime oma raha eest politseiautosse kütust ning kõik olid rahul. Seda kaadrit meenutades võib öelda, et oli üks kirju, aga samas huvitav aeg,“ meenutab Renno.

Sealt edasi pühenduski Renno oma riigi ja inimeste kaitsmisele ja aitamisele ning teeb seda tänini. „Ei saa öelda, et ma poisikesest peale politseinikuametist unistanud oleks, kuid aeg oli selline, töö oli töö ja see töö hakkas mulle meeldima.“

Viisaka ja mõistva suhtumise ootus „Järgin tööl põhimõtet, et mida inimene küsib, seda ta ka saab. Kui inimene on viisakas ja mõistev, ei olegi kergema rikkumise korral tarvidust eraldi rahalist karistust määrata. Samas juhtub ette ka neid, kelle suhtumine turvalisuse tagamisesse ja politseitöösse on pehmelt öeldes küsitav. Näiteks pidasime kinni rikkuja, kuraasika noormehe, kes hakkas kohe pahurdama, kuidas politsei ainult riigikassat täidab.

Laususin, et mul ei tulnud see kassa täitmise mõte pähegi, aga kui seda on vaja täita, siis peame ilmselt sellega eos arvestama ja oluliselt suurema rahatrahvi määrama. Selline vastus võttis ta esiti kaameks, kuid peagi palus ta vabandust, et nõnda kohatu repliigi-

MEIE INIMESED

ga lagedale tuli. Loodan, et inimesed mõistavad, et me teeme politseinikena oma tööd. Samamoodi nagu igaüks ootab politseiga kokku puutudes, et kohtab viisakat ja mõistvat ametnikku, loodab samasugust inimest kohata oma igapäevatöös ka mundrikandja,“ peegeldab Renno.

kaaslase paps töötab politseis. Sellest, et Renno on kogukonnas usaldusväärne ja hinnatud korrakaitsja, räägib ilmekalt vahejuhtum, kus üks oma eluga tupikteele jõudnud laps jooksis pakku ning andis telefonitsi märku, et on nõus rääkima üksnes Rennoga.

Selle juhtumi delikaatseid üksikasju

Meil on lähedane pere, oleme külg külje kõrval koos.

Politseitöö on Rennole elukutse, kuid kodus püüab ta end tööst välja lülitada. Sellegi poolest näib, et lastekasvatamisel on teinekord politseinikuametist ka veidi kasu. „Minu sõna kuulatakse ikka rohkem kui abikaasa oma,“ muheleb ta. Ka Tsirguliina koolis teavad kõik õpilased, et kuue klassi-

avaldamata oli abivajava lapse pöördumine igatahes suur usaldus kohalikule politseinikule ja suurpere isale.

Nüüdseks on Renno sealmaal, et ametliku pensionini ehk 50aastaseks saamiseni on jäänud neli aastat. „Olen juba mõelnud, mis edasi teha. Kas jätkata või minna politseipensionile ja

võtta elus vastu mõni uus ülesanne.

Selge on, et jalgu ma seinale ei löö ning tööpuudust ka ei teki. Kel on tahtmine, see teeb,“ on ta kindel.

Unistusi ja teostamist vajavaid ideid on suurpere isal igal juhul küllaga. „Tahaks abikaasaga koos reisile minna, laste jaoks kõrvalhoone lõpuni valmis saada, ämma maja ka korda teha. Eks ole, kui võidaks lotoga miljoni, oleks hulga lihtsam. See aitaks mõne unistuse kiiremini ellu viia ning jääks veel enam aega perele,“ unistab mees, kelle elu autahvlil sirab juba praegu uhkelt 25aastane abieluõnn ning jalgpallikoondise mõõtu 11-liikmeline lastevägi; kõigele krooniks ka neli kassi.

Kerly Virk kommunikatsioonibüroo

53

MEIE INIMESED

Maratoni rõõm tuleb iseenda võitmisest.

54

MEIE INIMESED

Sirle Loigo: Last saab ainult toetada

Oktoobrikuu viimasel nädalavahetusel sadas maha esimene lumi.

Inimesed ärkasid, tegid kohvi, vaatasid „Maahommikut“, pidasid tavapärase naastrehvi-lamellrehvi-suverehvi sisemonoloogi ning kurtsid kella keeramise üle. Juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo oli sel päeval teist laadi pinges.

Nimelt läks ta Haanja100 ultrajooksu starti ning lõpetas sajakilomeetrise distantsi peagu 15 tundi hiljem, jäädes napilt välja naiste esikümnest.

J

oosta (kiiresti) Tallinnast Mäo Statoili on mõte, mis jääb enamikule meist väljapoole mõistuse ja füü-­ silise võimekuse piire. Sirlel on aga piisavalt vaimujõudu ja vastupidavust, et võtta see väljakutse vastu ning joosta mõnel aastal ka mitu maratoni. Selle vormiga pole ta aga oma pere silmapaistvaim sportlane. Jooksma innustas Sirlet tema poeg Robert Heldna, Eesti parimaid noori laskesuusatajaid, kes nopib meistrivõistlustelt medaleid ning saavutas mullu noorteolümpial viienda koha. Praeguseks on äsja täisealiseks saanud Robi Eesti tiitlivõistlustel saanud 36 medalit, neist 22 kuldset.

Püssi saavad selga parimad „Kolmeaastasena sai Robert oma esimesed suusad ja võis nendega tundide kaupa ümber maja kõndida. Sõitmiseks ma seda väga ei nimetaks ja keppe tal vist ka polnud, aga talle meeldis see väga,” räägib Sirle. Siiski jõudis poiss

suusatrenni alles 11aastaselt. „Keegi pole Robit mitte kunagi sundinud suusatama või muud sporti tegema. Jah, viieaastasena panime ta tõesti džuudosse, et tekiks harjumus trennis käia, aga sealt edasi on ta ise otsustanud, mis meeldib.”

Laskesuusatamine tundub Sirlele tagantjärele igati loomulik valik. „Püssid on talle alati huvi pakkunud ning kuidagi kuulis ta, et Nõmmel on selline trenn, kus saab lasta ja suusatada. Siis hakkas ta peale käima nagu uni, et tahab sinna minna. Mina olin alguses kategooriliselt vastu, et vahetada trenni keset kooliaastat. Aga ühel hetkel tuli ta koju ja ütles, et me peame isaga nüüd kokku leppima, kas me viime ta sinna. Ta oli välja uurinud, et sinna käib buss number 23. No siis me andsimegi järele.”

Esimesed trennid kohe suurt suusatulevikku ei ennustanud ning ka võistlemisest ei tahtnud Robert esimesel trenniaastal midagi teada. Sirle kirjeldab murdepunkti nii: „Ühel päeval ütles

Robi laskesuusatajate treenerile Tõnu Pääsukesele, et ta tahab saada laskesuusatajaks. Pääsuke vaatas talle otsa ja lausus, et püssi saavad selga ainult parimad. Robert vastas, et no selge, siis hakkab ta parimaks. Ja võib öelda, et sellest päevast peale ei ole mitte midagi muud tehtud kui ainult sporti.”

Relvaseaduse järgi peab sporditulirelva kasutamiseks olema 12aastane.

Robertil sai see vanus täis kuus aastat tagasi septembris ning siis toimus Haanjas ka tema esimene võistlus.

Suvehooajale omaselt läbiti distants suusatamise asemel joostes. „Treener Pääsuke andis Robile põhimõtteliselt vahetult enne starti kuldse soovituse, et kui kaks esimest märki pihta ei lähe, siis lasku lihtsalt viis pauku ja pistku jooksu,” meenutab Sirle. Selle taktikaga, et kui laskmine ebaõnnestub, saab rajal kiiresti liikudes ikkagi edukas olla, poiss toona võistluse lõpetaski.

Hooajaga võitles ta end oma vanuseklassi kümne parima hulka ja järgmisel hooajal juba esimeseks.

55

FOTO: HENDRIK OSULA / EKSPRESS MEEDIA /SCANPIX

MEIE INIMESED

Sirle poeg Robert Heldna treenib Eesti laskesuusatajate noortekoondises.

Täiskasvanu sellega nõus ei oleks Praegu kuulub Robert Eesti laskesuusatamise noortekoondisse, õpib Audentese spordigümnaasiumis Otepääl ning veedab suure osa aastast välismaal laagrites ja võistlustel. Sirle sõnul keerleb nende pere elu juba aastaid spordi ümber ning tippspordiga kaasas käiva rütmiga ollakse harjunud.

Kõrvaltvaataja jaoks on selles aga mõndagi üllatavat. „Näiteks peame arvestama, et kui on võistlusperiood ja Robert kodus, siis ei saa meile külla tulla ja meie ei saa külas käia, sest oht, et keegi toob koju viirushaiguse, on Eesti kliimas päris suur. Kui oled aasta otsa tööd teinud ja tiitlivõistlus tulemas, siis ei saa endale haiguse riski lubada. Paraku võib see tähendada, et näiteks jõulude ajal ei saa me kokku, sest keegi on tõbine,” räägib ta.

Teine paratamatus, mis tippspordiga kaasneb, on poisi pidev kodust eemal viibimine. Lapse jaoks tähendab see varasemat iseseisvumist, vanematele aga lühikese koduse lapsepõlvega leppimist ja suurt usaldust. Pool aastat on noor suusataja Eestist ära laagrites ja võistlustel ning siis suheldakse omavahel telefoni ja sõnumite teel. 15aastasena läks varem Gustav Adolfi gümnaasiumis õppinud Robert Otepääle

56

Audentese spordigümnaasiumi 10. klassi. Nii elab ta juba paar aastat iseseisvalt üürikorteris ning tema sealne elu koosneb peamiselt koolist, trennist ja magamisest. „Robi ise ütleb, et GAGis oli lihtsamgi õppida kui spordigümnaasiumis. Seal oli ta erand ning õpetajad tulid talle väga palju vastu, et ta saaks võistlustel ja laagrites käia. Audenteses on kõik võrdse trennikoormusega ja erandeid teha põhjust ei ole. Klassid on väiksemad, õppetöö on intensiivsem ning kõik asjad tuleb ära teha,” räägib Sirle.

Paratamatus, mis tippspordiga kaasneb, on poisi pidev kodust eemal viibimine.

Kevadel, enne talvise õppetsükli lõppu on tavapärane, et kool lõppeb noorsportlastel alles õhtul kell kaheksa. Siis tehakse järele tsükli jooksul vastamata jäänud aineid ja ülesandeid ning nendegi päevade sisse peavad mahtuma treeningud. „Ma imetlen nii neid lapsi kui ka õpetajaid, kes jaksavad nii pikki päevi teha. Omalt poolt püüan alati võimaluse korral Robit

aidata, olgu siis tähtaegade jälgimise, vormistamise, kirjanduse otsimise või muuga. Ei ole sugugi lihtne teha täiskohaga trenni ja käia täiskoormusega koolis. Vaevalt et ükski täiskasvanu sellega nõus oleks,” naerab Sirle.

Kodus on Robert harva pikemalt kui paar päeva. „Vahepeal kaob mul järg, mis riigis ta parasjagu on. Koju tulles kohtleme teda nagu kuningat, sest kohtume harva ja ta on alati väga oodatud. Igatsen teda kogu aeg,” ütleb Sirle. Sageli on perel kohtumisi lihtsam planeerida nii, et minnakse sinna, kus Robert parasjagu on. Nõnda käib Sirle ise Otepääl ning püüab ka võistlusi võimalikult sageli vaatama minna.

Saba jalge vahele ja koju „Praeguseks olen aru saanud, et minu lapse elu on kodust väljas. Ta elab iseseisvalt ja ei tule ilmselt enam kunagi koju tagasi. Selle arusaamiseni jõudmine võttis mul kaks aastat. Ühel päeval läksin tema tuppa ja mõistsin, et minu laps on läinud. See ei olnud sugugi kerge hetk,” räägib ta. „Olen alati olnud selline politseinikust kanaema lapsevanem, kes arvab, et kõik halvad asjad hakkavad kohe juhtuma, kui laps uksest välja läheb. Terve lapsepõlve aja ma valvasin ta järele. Esimeses klassis

FOTO: HENDRIK OSULA / EKSPRESS MEEDIA /SCANPIX

MEIE INIMESED

Robil on Eesti tiitlivõistlustel 36 medalit.

Ema ja poeg on harva koos, kuid seda rõõmsamad on kohtumised.

ei lubanud ma Robit isegi üksi üle tee mänguväljakule, kuigi tema juba ütles, et emaga ta ei lähe. Nüüd ma mõnikord naeran, et elu mängis mulle selle keelamise nii tagasi, et ta läks 15aastaselt kodust ära.”

Kuigi füüsiliselt on ema ja poeg enamiku ajast lahus, on nendevaheline vaimne side üha tugevamaks muutunud. Just kodustelt saab sportlane kõige rohkem vaimset tuge ning Sirle sõnul on see ülitähtis. „Robi helistab mulle, kui läheb hästi, aga veel olulisem on see, et helistab ka siis, kui on halvasti. Kui finišeerimisest on juba tükk aega möödas ja kõnet pole tulnud, siis aiman halba. Ja kui see põrumise kõne lõpuks tuleb, siis räägime

Robi helistab mulle, kui läheb hästi, aga veel olulisem on see, et helistab ka siis, kui on halvasti.

pikalt ja rahulikult ning otsime lahendusi,” kirjeldab ta.

Noorte sportlaste vaimujõudu üldjuhul Eestis kuidagi eraldi ei treenita ning spordipsühholoogia pole eriti levinud. Seega on kodu ja lähedased see koht, kuhu saab vahetult kanaliseerida kõik emotsioonid. „Neid säravaid hetki, kus seistakse poodiumil, on väga vähe. Tee sinna on raske ja sellel teel ollakse üksi. On hästi palju argipäevi ja ebaõnnestumisi, kus näen, et ta on kurb ning õnnetu. Minu pärast võiks ta sõita ka viimastele kohtadele ja poleks üldse vahet, mitmendaks ta jääb.

Aga ma tean, et tema jaoks on see väga oluline ja sellel tasemel sportlasele ei saa öelda, et tähtis pole võit, vaid osa-

võtt. Tippspordis ei ole see kohe kindlasti nii.”

Lapsevanemana ongi Sirle enda sõnul kõige rohkem õppinud seda, kuidas lapse valikut sada protsenti toetada ning ebaõnnestumise korral toeks olla. „Mu ema on alati öelnud, et kui midagi läheb halvasti, siis saba jalge vahele ja koju. Mul on väga hea meel, et ka Robi jaoks on põrumistest toibumiseks parim koht kodu. Minu asi on olla talle toeks isegi siis, kui endalgi usku või motivatsiooni napib, ning aidata tal ennast uuesti leida. Loomulikult on hetki, kus ma vaatan teda ja tahaks öelda, et kuule, lõpeta ära, sa võid valida ka palju lihtsama elu, aga see ei aitaks teda mitte kuidagi.”

Ainus, mida saab teha, on toetada Sirle on veendunud, et spordis tippu jõudmiseks vajalikku sihikindlust kuidagi väljastpoolt tekitada ei saa. „Kui

57

MEIE INIMESED

Sirle Mont Blanci maratonil

ma mõtlen, kuidas Robi oli pisikesest peale nii tohutult põikpäine, kuidas ta jaksas jonnida ja pähe võetud asju välja nõutada, siis tundub tippsport täiesti loogilise valikuna. Kust ta selle rutiinitaluvuse on saanud, ei oska ma öelda, sest pigem oli ta lapsena püsimatu. Aga kui talle seitsmekuuselt mingi toit ei meeldinud, siis oli ta nõus keel suust väljas ootama, kuni see sealt pealt maha kukub, aga alla ei neelanud.”

Ilmselt tekitab paljudes inimestes nii varases nooruses tuleviku n-ö lukku panemine kõhedust. Kust tuleb see julgus valida just see tee ning jätta kõrvale avaramaid võimalusi pakkuv haridustee ja ka tavaline noorus? „Mina mõtlen nii, et ükski lapsevanem ei taha muud kui seda, et ta lapsel läheb hästi ja ta on õnnelik. Seda garantiid ei anna miski, ei gümnaasiumi kuldmedal, Oxfordi ülikool ega paks rahakott. Loomulikult ema süda valutab, aga see valutaks nagunii,” ütleb Sirle.

Nad on Robiga selgelt teadvustanud, et sportlase tee võib tervise tõttu iga hetk katkeda, olgu tipp käes või sellele kui tahes lähedal. „Looduse vastu ei saa ja endalt ei tohi võtta võimalust haridusteed jätkata, kui suur sport mingil põhjusel tehtud saab. Seetõttu võiks gümnaasiumitunnistus ja plaan B ikka olemas olla, aga seegi peab tulema tema enda seest."

Just lapse enda soove rõhutab Sirle kõige rohkem ning hoiatab oma unistuste laste kaudu realiseerimise eest. „Ükskõik, mis tee meie lapsed valivad, meeldib see ala meile või mitte, meie asi lapsevanemana ei ole seda

58

hukka mõista. Ainuke asi, mida saab teha, on last toetada ja olla tema kõrval nii rõõmsatel kui ka rasketel hetkedel,” räägib ta. „Kui sa näed oma tütres baleriini, aga tema tahab saada hoopis füüsikuks, siis tuleb teda toetada. Ja kui ta ühel hetkel otsustab, et tahab hoopis midagi kolmandat ning see soov on tõesti päris, siis tuleb jälle olla sada protsenti lapse kõrval.

Midagi peale surudes või hirmutades ei tule head tulemust ja varem või hiljem need lapsed loobuvad või põlevad läbi,” räägib ta.

Kui valik on noore enda oma, siis ei ole ka pühendumine nii raske ja ilmselt jääb mõnigi noorusaja rumalus tegemata. Selleks on lihtsalt vähem aega, ent ka panused on kõrgemad. Kõvasti treeninud ja parimate hulka võidelnud noor ei pane kogu seda tööd mõne peo pärast ohtu. „Neid valikuid on lihtne teha, kui tõesti tahad olla parim. On paratamatu, et inimesed, kes spordis on kuhugi välja jõudnud, on suured egoistid. Teisiti ei ole see lihtsalt võimalik, sest peab nii paljudest asjadest loobuma ja täielikult pühenduma iseenda sooritusele. Samas ma ei näe, et Robi neid loobumisi kuidagi üle elaks või selle pärast kannataks. Talle meeldib tõeliselt trenni teha ja ta ei kujuta elu ilma selleta ette,” ütleb Sirle.

Sport on süvenev haigus Roberti eeskuju pole spordiga nakatanud ainult Sirlet, vaid kogu nende peret. Tänavu läbis Võrumaa pikamaajooksu sarja isegi Roberti vanaema

ning jooksusporti naudib ka Sirle õde. „Ma olin 36aastane, kui jooksin esimese maratoni, ja pärast seda läksin elu esimesse sporditrenni. Olen küll alati olnud aktiivne, aga mitte kunagi teadlikult treeninud,” räägib Sirle.

Esimene maratongi oli selline, kuhu Sirle pigem sattus. Nimelt organiseeris toonane kolleeg Einar Lillo ühist minekut Riia maratonile ning Sirle pani ennast kirja. Enne üritust selgus aga, et reaalseid registreerijaid oli kaks: Sirle ja Einar, kellest viimane oli end poolele maale vormistanud. „Mina otsustasin ikkagi pikale jooksule minna ning pidasin vastu. Aeg tuli 5.20 ja mõtlesin kohe, et see ei jää mu viimaseks. Aasta pärast parandasin aega enam kui tunni võrra ja edaspidi veelgi,” ütleb ta.

Mitu maratoni aastas Praegu jookseb naine kaks-kolm maratoni aastas nii Eestis kui ka kaugemal. Ajaliselt püüab ta sättida nii, et üks võistlus oleks kevadel ja teine sügisel, et kogemus oleks meeles. Ilmselt kõige populaarsemal kohalikul jooksupeol SEBi maratonil Sirle ei osale, kuna aitab seda korraldada. Ainult ühel aastal, kui liikluskorraldus rajal oli juba mitu korda testitud, osales ta jooksjana. Küll on ta jooksnud nii Tartus, Pärnus, Narvas kui ka mujal.

Välismaiste maratonide puhul saab enamasti määravaks see, kas registreerimine õnnestub. Jooksjate seas on Euroopa pealinnades toimuvad võistlused nii populaarsed, et Londonis, Roomas või Berliinis enda proovile

MEIE INIMESED

Esimese maratoni jooksis Sirle 36aastaselt.

panekuks tuleb registreerida seitse-kaheksa kuud ette ning kohad täituvad päevade kui mitte tundidega.

Kõige ekstreemsem Sirle senistest võistlustest on 2016. aasta Mont Blanci maraton, mis kulgeb mäestikus ning kokku tõustakse 42 kilomeetri jooksul peagu 3 kilomeetri kõrgusele. Rajale pääseb üksnes 2000 inimest ning registreerumisel on väikesest riigist pärit jooksusõpradel selge eelis.

Kuna korraldajad eelistavad võimalikult rahvusvahelist stardinimekirja, siis on Eesti esindajal rajale pääseda märksa lihtsam kui näiteks ühel kümnest tuhandest prantslasest jooksjal. „Oma lihtsameelsuses valmistusin ka sellel maratonil ikkagi jooksma, aga see oli nagu seikluspark. Selle kaheksa ja poole tunniga ma ronisin, roomasin, sumpasin lumes ning kogesin kõikvõimalikke ekstreemsusi. Näiteks komistas minu ees üks naisterahvas, kes kukkus järsakust alla; siis sikutasime teda nagu filmis käimiskeppidega tagasi rajale,” kirjeldab Sirle. „Kõige raskem oli see, kui lõpus näed, kuidas tugevad mehed istuvad maha ja enam edasi ei lähe. Siis liikusin ainult tahtejõuga ja mõtlesin treeneri sõnadele, et ükskõik kui aeglaselt, aga liigu,“ meenutab ta.

Teine maraton, mis talle alatiseks meelde on jäänud, on tänavune Kau-

Maratoni nauding tuleb iseendast ja oma nõrkusest tugevam olemisest. nase maraton, mis Sirle jaoks ära jäi. „Ma olin täiesti valmis, aga number jäi peale panemata, kui sain teada, et meie koer oli hoiukodust ära jooksnud. Otsustasin, et ilma maratonita saan rahulikult edasi elada, aga kui koer jääb kadunuks, siis on selle teadmisega elada juba palju raskem. Õnneks sain koera otsides Järvevana teel ka joosta ja leidsime Lagedilt plehku pannud looma Kristiine keskuse juurest üles,” naerab ta.

Kannata ära Treenima motiveerib Sirlet võimalus tööpingeid maandada. „Olen tähele pannud, et kui lähen jooksma otse kontorilaua tagant ja kui viiendal kilomeetril ma veel mõtlen tööst, siis hiljemalt kuuendal kilomeetril enam mitte.

Eks see ongi minu viis faile kustutada ja akusid laadida,” ütleb ta.

Miks aga joosta nii pikka maad, on tal juba keerulisem vastata. „Robi ütleb mulle ka alati, et kui tahad joosta,

siis palun, aga miks neli tundi. Ausalt öeldes meenub mulle täpselt ainult üks maraton, kus ma pole endaga aru pidanud, miks ma seda teen, ning jõudnud järeldusele, et ma ju tegelikult vihkan jooksmist ja see pole minu jaoks.

Aga ka nende jooksude finišis tean, et teen seda uuesti,” ütleb ta. „Jooksin oktoobris maratoni Tartus ja 36. kilomeetril läks väga keeruliseks. Viimased kilomeetrid mõtlesin ainult Tartu linna teedevõrgu peale, kas ma tean mõnda tänavat, kust saaksin natukenegi lõigata, ning kujutlesin, kuidas tuleb keegi jalgrattaga ja viib mind edasi,” kirjeldab Sirle. Toomemäe tõusuks, kus lõpuni oli jäänud kaks kilomeetrit, oli Sirle eesmärgiks seatud nelja tunni grupist minuti maha jäänud. „Nägin treeneri pilgust, kuidas kõik ta lootused on kustunud, aga ta jooksis selle tõusu minu kõrval ning karjus mulle innustuseks kogu aeg ainult ühte asja: kannata ära. Ja ma kannatasin ära. Suutsin sellest minutisest kaotusest teha kahe kilomeetriga kaks minutit edu. Minu jaoks ei tule maratoni nauding teiste võitmisest, vaid iseendast ja oma nõrkusest tugevam olemisest.”

Tuuli Härson kommunikatsioonibüroo

59

MEIE INIMESED

Khair Al-Din FOTOD: REELIKA RIIMAND

kõige parem religioonis

Töö on tähtis, pole kahtlustki. Kuid kas raha teenides on võimalik jätta inimlikud väärtused ja enda tõekspidamised tagaplaanile? Ravil Khair Al-Din, Ida-Harju politseijaoskonna väär­ teomenetleja, seda ei suutnud ega tahtnud ning tuli tööle Politsei- ja Piirivalveametisse, kus talle vaatavad vastu tuttavad ning omased väärtused.

K

ahe lapse isa Ravil on eestitatarlane. Tema pere kolis Narva enne Eesti iseseisvuse taastamist. „Tulime Eestisse ühest tatarlaste piirkonnast Venemaal. Olen külapoiss ja minu pere oli tavaline sovetlik perekond. See, et elasime külas, võimaldas meil säilitada tatari kultuuri, tavasid ja religiooni. Jõudsin pool aastat õppida kohalikus tatari koolis, kuni kolisime Eestisse. Tol ajal ma ei vallanud üldse vene keelt," räägib Ravil, kes ei osanud toona ka eesti keelt. Kuidas ta saigi osata.

Läbi suvetöö tähtede poole „Alguses oli mul väga raske. Jätkasin Narvas õpinguid esimeses klassis, kuid see oli väga keeruline ning mind jäeti suvetööle," meenutab Ravil, kes on nüüdseks omandanud Tartu Ülikoolis juura bakalaureuse kraadi. Tollal jäi ta suveks vene keelt õppima, kuid hiljem oli oma klassis parim ning osales olümpiaadidel. „Kõigepealt hakkas mulle huvi pakkuma kirjandus. Lugesin lapsepõlves väga palju ning käisin konkurssidel, kus sain ka kolm korda tunnustuse." Üks tema lapsepõlve eredamaid hetki pärineb just sääraselt luulekon-

60

kursilt, mis oli seotud Juhan Liiviga. „Mulle meeldis väga tema proosa.

Narva koolis eesti keelt ei õpetatud ning oli väga tore, et sain Alatskivil Juhan Liivi kodumuuseumis esitada tema luuletust vene keeles. See oli minu esimene auhind. Kõik rääkisid eesti keeles, aga mina esitasin Liivi proosat vene keeles," meenutab Ravil.

Hiljem osales Ravil luulevõistlustel ka Paul-Erik Rummo ja Sergei Jessenini luuleridadega ning sai tunnustusi. Vene kultuurikeskusesse Jessenini konkursile jõudmine oli seiklus omaette. Narva konkursi esimees ei soosinud Ravili ning isegi siis, kui Ravil sai lõpuks kutse Tallinnasse sõita, jättis konkursi esimees noore koolipoisi tee äärest peale korjamata – buss põrutas peatamata edasi. „Buss sõitis ära ja oligi kõik. Kõndisin koju, helistasin õpetajale, kes helistas direktorile, ning lõpuks sain rongi peale. Balti jaamast küsisin nõu ja läksin trammile. Aega oli vähe ning jõudsin ühena viimastest esinema," kirjeldab Ravil oma luuleseiklust. Katsumusest hoolimata pärjati noor proosahuviline esikohaga. Ravil nimetab läbielatut üheks näiteks, kus headus võidab kurjuse.

Ravili sõnul ei lükanud kaunite kunstide poole teda mitte vanemad,

vaid see huvi kasvas temas endas. Ravili ema on keemia-bioloogiaõpetaja Narva koolis ning isa töötas Eesti elektrijaamas. „Nad on tavalised inimesed, kes polnud kunstidega seotud.

Ema oli küll õpetaja, kuid huvi kunstide vastus tuli minult endalt. Keegi ei sundinud mind," ütleb Ravil.

Toonased tabuteemad pakkusid huvi Kümmekond aastat tagasi hakkas Ravil huvi tundma islami kultuuri vastu. „See oli maha surutud nagu iga religioon kommunistliku režiimi ajal.

Tollase poliitika järgi pidi kõik olema ühtne – kõik räägivad vene keelt ja samastuvad nõukogudeaegsete standarditega." Tänu sellele, et Ravili vanaema hoidis traditsioone, kandis ta need ka Ravilile edasi. „Ma hakkasin nende iseseisvust taastama, nii nagu eestlased tegid Eestis. Hakkasin uuesti arendama oma kultuuri," räägib Ravil.

Ravil suhtub islami kultuurisse täie tõsidusega ning tegeleb lapsepõlves tärganud huviga teaduslikul tasandil. „Võib-olla algas mu huvi sellest, et see oli maha surutud. Ma olen iseseisev inimene. Mulle ei meel-

MEIE INIMESED

Ravili jaoks on olulised keskond, inimesed areng.

di, kui keegi piirab minu vabadust. Nii nagu eestlased, kes võitlesid oma vabaduse eest," toob Ravil võrdluse oma praeguse kodumaa rahvaga. Ravil on kirjutanud islamist teaduslugusid ning avaldanud hulga artikleid ajakirjades Akadeemia ja Juridica. Terrorismirünnakute järel on ta kirjutanud arvamuslugusid Eesti Päevalehes ja Postimehes. „Ma ei ole tavapärane praktiseerija ning võin kujundada oma seisukohta islamiga seotud küsimustes." „Nii nagu ütles Descartes, oleks probleeme inimeste vahel vähem, kui nad suudaksid määratleda kasutatavate sõnade tähendust," toob Ravil näiteks, miks inimesed enamasti üksteist ei mõista. „Mida tähendab sõna „usk“

minu jaoks? Usk jumalasse on esimene samm, vundament maailmavaate kujundamiseks mingi monoteistliku religioosse doktriini põhjal. Pärast aluse ehitamist uskuda jumalasse on mõttetu tegevus, kuna uskuda saab sellesse, mida pole, aga mis tuleb kunagi. Tõeline religioosne inimene teenib jumalat, ta tunneb jumalat ja see on tema sees," arutleb Ravil.

Tema sõnul on usk halb sõna kirjeldama inimese ja jumala suhet. „Kui näiteks asendada sõna „jumal“ südametunnistusega, siis kõlab ju imelikult, kui keegi ütleb, et ta usub oma südametunnistusse. Ta pole justkui kindel, kas tal on südametunnistus või mitte. Sama on ka jumalasse uskumi-

sega – uskuja ei ole kindel, kas jumal on olemas või ei ole teda. Nii võivad kujuneda silmakirjalikud usklikud või fanaatikud. Inimesel peab olema seesmine veendumus. Kui minu käest küsitakse, kas ma olen usklik inimene, siis vastan, et ma teenin jumalat. See on minu sees ja mul ei ole küsimusi ega vasturääkimisi enda sees. Selle asemel et millessegi uskuda, tuleks sisemisele veendumusele tuginedes olla järjepidev. Olen selles kindel ja seda ei saa mõista mõistusega. Seda tuleb tunda hingega. Nii nagu me ei saa selgitada armastust või kellegi suurt ohverdust põlevasse majja siseneda ning inimesi aidata. Neid ei saa ratsionaalselt selgitada. Samuti on diskussioon jumala

61

MEIE INIMESED

kohta võimatu. Meil on olemas mingi tuum, kus peitub meie südametunnistus, väärtused," mõtiskleb Ravil.

Juristist ajakirjanikuks ja politseinikuks Ravil lõpetas Narvas kooli ning suundus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda juurat õppima. „Pärast Tartus omandatud bakalaureusekraadi astusin Moskva rahvusvaheliste suhete instituuti (MGIMO), mille lõpetasin cum laude," räägib ta. Sama kõrgkooli diplom on mõnel Eesti diplomaadil. Seejärel naasis Ravil Narvasse, kus töötas juristina volikogus, kuid seda vaid viivu. „Olen loominguline inimene ja arvasin, et pean jätkama õpinguid."

Ravil astus Tartu Ülikooli politoloogia doktorantuuri. „Kahjuks või õnneks jäi õppetöö pooleli, sest muu-

Minu ülesanne on välja selgitada tõde, mitte anda moraalseid hinnanguid.

Ravil Ida-Harju politseijaoskonna fuajees

62

tusid prioriteedid. Tartu Ülikoolis ei olnud vaba töökohta, kuid raha oli vaja teenida. Siis oli just majanduskriisi aeg," meenutab Ravil, kes on töötanud ka sulesepana. Ta oli Eesti Päevalehes toimetaja, kirjutas seal arvamusartikleid ja tegeles välisuudistega. Ravili doktorantuuri väitekirja teemagi oli seotud rahvusvahelise terrorismiga. Peale meediatööd naasis ta tööle õigusvaldkonda.

Endine ajakirjanik, praegune politseinik töötas juristina mitmes ettevõttes ja osutas õigusabi. „Kuna erasektoris on klient kuningas ning võib nõuda isegi teenuse osutamist, mis on hea tava ja moraaliga vastuolus, siis ma seda tööd kaua teha ei suutnud.

Kapitalistlikus maailmas on raha esikohal ja mul kästi täita klientide soove. Mina kardan aga oma südametunnistust rohkem kui surma. Hakkasin otsima töökohta, kus minu südametunnistus ja rahulolu langeksid kokku.

See oli peamine põhjus, miks ma tulin politseisse," räägib Ravil.

PPAsse tuli Ravil neli aastat tagasi ning alustas Kesklinna politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Seejärel töötas ta piirkonnapolitseinikuna ning

MEIE INIMESED

Tatarlased on türgi rahvas nagu ka türklased, aserid, usbekid ja paljud teised rahvad. Kok­ ku on tatarlasi ligikaudu seitse miljonit ning neist suur osa elab hajusalt Ve­ nemaa Euroopa osas, Kesk-Aasias ja Lääne-Siberis. Esimesed tatarlased võisid Eestis paikseks jääda 16. sajan­ dil, kui nad Moskva tsaaririigi palgasõ­ duritena Liivi orduga mõõgad ristasid.

19. sajandi keskpaigas tekkis Narva suurem tatarlaste kogukond.

Tatarlased on 9. sajandist saadik islamiusulised. Eestis taasloodi isla­ mi kogudus 1990. aastal ning praegu moodustavad koguduse peamiselt Eestis elavate tatari, aserbaidžaani, ka­ sahhi ja usbeki kogukondade liikmed.

Islamimaailmas harva ettetuleva näh­ tusena tegutsevad ühes koguduses koos nii sunniidid kui ka šiiidid.

2011. aasta rahvaloendusel identis end moslemina 1508 elanikku. Samas on tegelik moslemite arv kindlasti suu­ rem, kuna väga paljud Eesti moslemid (www.islam.pri.ee küsitluse andmetel) eelistasid rahvaloenduse küsimuse­ le usu kohta vastamata jätta, kartes Kapo kõrgendatud tähelepanu.

Tatarlased olid kütid ja karjakasva­ tajad ning nende köögis on siiani täht­ sal kohal lihatoidud. Rahva tähtsaim püha on sabantui, mida tavaliselt tähis­ tatakse juunikuus.

Ida-Harju väärteomenetleja kohale kuulutust nähes otsustas ta kandideerida. „Kogu elu olen ma kõik ise välja teeninud. Ma ei ole kasutanud sugulaste ega teiste inimeste abi. Võin vaadata kõigele, mis mul on, ja öelda, et ma saavutasin selle ise. Ma leian, et see iseloomustabki mind."

Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed Praegune väärteomenetleja koht sobib talle. „Siin ma lähtun seadusest, mitte avaldaja soovist, et võimalik teo toimepanija saaks suure karistuse. Ikka leidub inimesi, kes arvavad, et politsei on kättemaksukontor.

Selgitan neile, et mina tuginen oma töös seadustele. Seepärast mulle politseis töötamine sobibki," ütleb Ravil. Erasektoris kuulis ta klientidelt tihti, et neil on ükskõik, mida tema arvab. „Oli palju säärast suhtumist, et mina maksan sulle raha ja sina leia viis, kuidas vältida maksude riigile

tasumist või võtta rohkem raha oma endiselt naiselt ja lapselt," sõnab Ravil, kes politseinikuna proovib leida viise tülitsevate inimeste lepitamiseks. „Halb rahu on parem kui hea sõda, eriti naabrite vahel."

Tema väitel ei tohi politseinikud moraliseerida ega inimesi hukka mõista. „Tegelesin ühe juhtumiga, kus kannatanu oli prostituut. Ma olen sõltumatu ning lähtun seadusest, kuid ühiskonnas kohtame tarbetut hukkamõistu. Leidub neid, kes ütlevad, et kuidas võib üks prostituut olla nii jultunud, et üldse politseisse pöördub.

Kuid prostitutsioon ei ole keelatud.

Minu ülesanne on välja selgitada tõde,

Minu jaoks on olulised keskkond, inimesed, areng. Ma vaatan, kas mul on võimalus edasi areneda või mitte," räägib Ravil. „Minu eetilised hinnangud on minu hinnangud, need ei tohi mõjutada minu tööd. Kõige suuremaks patuks pean inimeste hukkamõistmist. Jeesus Kristus ütles, et loopigu kividega need, kes pole patused. Ehk kõigepealt peab inimene vaatama endale otsa, kui hakkab moraliseerima või kedagi õpetama. Ma võin anda inimestele nõu, kui nad seda küsivad, kuid ma ei saa neile tõde peale suruda. Igaühel on oma tõde. Kui suhtleme hingega, mitte eneseuhkusega, siis saab kõik korda ning

Kardan oma südametunnistust rohkem kui surma. mitte anda moraalseid hinnanguid.

Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, olgu ta prostituut või Euroopa parlamendi liige," räägib Ravil.

Teine põhjus, miks Ravil valis töötamiseks just PPA, peitub võimaluses rakendada oma teadmisi õigusvaldkonnas. „Ma tegelen keerulisemate asjadega, kus tuleb väga tihti eristada tsiviilõiguslik osa karistusõiguslikust.

Sageli pole juhtunu üldse politsei rida, aga see võib selguda alles eeluurimisel." Just nendel hetkedel tulevadki kasuks Ravili teadmised ja varasemad kogemused.

Kolmas põhjus, miks Ravil PPAs leiba teenib, peitub suurepärases juhtkonnas. „Töötan koos tõsiste professionaalidega ja ma ei pea jooksma peaga vastu seina. Minu juhid on abivalmid ning meie meeskonnas toetatakse üksteist. Kõik on ehtne ja päris."

Ravili sõnul on tal võimalus mõelda ja siis teha. Ta hindab kõrgelt oma vahetut juhti Kaja Friedemanni. „Ta teab täpselt, millele mul hammas peale hakkab, sõltumata asja keerukusest."

Meeskond töötab õlitatult, kui juht teab inimeste tugevusi ja kus neid kõige paremini kasutada.

Aeg-ajalt tuleb Ravilil ette olukordi, kus küsitakse, miks säärase hariduse ja oskustega inimene töötab PPAs, kuigi ta võiks kuskil mujal suuremaid rahamägesid kokku ajada. „Nad võibolla ei saa aru, et ma ei lähtu sissetulekust. See ei ole minu jaoks prioriteet.

pole vahet, millised on religioossed, rassilised, etnilised ja kultuurilised erinevused,“ arutleb Ravil.

Saan olla kasulik Eesti riigile Maailmas on tormilised ajad ning Ravil loodab, et ta saab oma teadmistega aidata Eesti riiki. „Olen uurinud rahvusvahelisi suhteid, maailmapoliitikat ning terrorismi. Kuna ma tunnen hästi Euroopa õigusruumi ja islami kultuuri, siis arvan, et minu teadmised võivad olla kasulikud," räägib Ravil ning toob näiteks, et kui isegi kohtunik, kellele on kõrged nõuded, ei suuda olla sõltumatu ja hakkab kohtusaalis solvama moslemiga abiellunud naist ning tõmbama paralleele islamiusulise ja terroristi vahel, siis on ka ühiskonnas tervikuna sobiv pinnas hüsteeriaks. „Ma saan aidata arusaamatusi ära hoida ja hoiakuid murda. Me peame tegelema arusaamise ja suhtumisega kohe alguses ning loodan siiralt, et minu teadmistest on Eestile tulu.“ Enne kui intervjuule punkti panin, küsisin Ravililt tema nime kohta. Sain teada, et tema nime hääldades tuleb nimest Khair esimene täht hääldamata jätta. Ravili perekonnanimi tähendab „kõige parem religioonis“.

Seiko Kuik pressiesindaja

63

LASTELE

Lõvitüdruk Liisu lugu L

õvitüdruk Liisu oli veel päris pisike, kui ta Peremehe juurde sattus. Peremees – pikk, kõhn ja tige mees – elas väikses räämas majas, mille ümber oli porine hoov ja kõrge puust plank. Hoovis polnud mitte ühtegi puud, ainult mõningad põõsad, koerakuut ja puukuur.

Peremees oli Liisu eest kena summa maksnud. Ega siis lõvikutsikat päris igast loomapoest saa.

Algul tohtis Liisu Peremehe majas elada. See oli seestpoolt sama kole kui väljastpoolt ja haises hirmsasti, sest Peremees tõmbas pidevalt suitsu. Aga vähemalt oli seal soe ja kuiv. Ja koerasöögikrõbuskid, millega Peremees Liisut toitis, olid samuti kuivad ja kõlbasid hamba alla panna.

Peremees pani Liisule rihma kaela ja õpetas talle tähtsaid asju, näiteks istumist, käpa andmist, haukumist, urisemist, sabaliputamist ja käsu peale

64

hammustamist. Kui Liisu sõna ei kuulanud või vigu tegi, siis virutas Peremees talle ajaleherulliga vastu nina või sakutas turjast. „Me teeme sinust korraliku ketikoera!“ kuulutas Peremees tihtipeale. „Uudishimulikud üle plangu piilujad peavad uskuma, et sa oled koer, sest muidu viiakse sind minema ja pannakse puuri.“ Liisul polnud aimugi, mida tähendab ketikoer. Aga korralikuks tahtis ta saada küll, sest siis oli Peremees temaga rahul ja andis talle vahel koguni sardelli.

Sügisel, kui Liisu oli Peremehe arvates küllalt korralikuks koeraks saanud, viis too ta hoovi ja kinnitas kaelarihma külge pika keti. Õues oli küll värskem õhk, aga hoopis külmem ja vahel üpris märg. Koerakuudist sai Liisu uus kodu ja vanast tekist ase. Hoov muutus vih-

maga poriseks ja samamoodi poriseks muutusid ka Liisu käpad, kui too pärast vihma õues ringi kõndis. Muidugi ainult niikaugele, kui kett lubas.

Kui Peremees tööle läks – ja tööl käis ta enamasti öösiti –, siis ütles ta Liisule: „Vaata, et sa korralikult maja ja kuuri valvad! Kui võõrad üle aia piiluvad, siis haugud. Ja kui mõni lausa sisse ronib, siis lööd talle hambad tagumikku!“ Seepeale võttis Peremees oma tööriistakasti, istus autosse ja sõitis minema. Kui Peremees mitme tunni pärast tagasi tuli, oli tal auto täis asju. Need tassis ta kuuri.

Kuuriuks oli alati lukus, aga Liisu oli näinud, et see oli täis igasugust kraami. Osa oli suurtes kastides ja osa väikestes karpides ja osa oli niisama riiulitel või põrandal. Seal oli televiisoreid, arvuteid, mobiiltelefone, kalleid

LASTELE

käekotte ja kingi, lõhnaõlisid, elektritööriistu ja veel palju muud.

Päeval käis Peremehel külalisi. Külalised ei läinud kunagi majja sisse.

Nad jäid hoopis hoovi ootama, et Peremees neile kuurist asju tooks. Asjade eest andsid külalised Peremehele raha.

Mõni külaline hakkas Peremehega tüli norima. Näiteks siis, kui pidas kaupa liiga kalliks. Sellisel puhul andis Peremees Liisule märku ja too pidi külalise peale vihaselt urisema. Sellest tavaliselt piisas, et külaline maha rahuneks.

Liisu teadis, et ta teeb tähtsat tööd ja aitab Peremehel raha, koerakrõbuskeid ja sardelle teenida. Ometi oli lõvitüdruku elu igav. Ta oli alati ketis ega saanud kunagi aiast välja jalutama.

Igatsedes imetles ta suuri puid, mis teisel pool planku kasvasid, ja unistas, et saab kunagi mõne sellise otsa ronida. Ühel talveõhtul, kui Peremees oli tööle läinud, hüppas plangu peale kass.

Liisu hakkas haukuma ja kass laskis jalga. Aga veidi aja pärast ilmus sama kass jälle plangule. Kass tegi näu. Liisu vastas haugatusega. „Näu!“ ütles kass jälle ja hakkas oma käppa lakkuma.

Liisule tundus kass kuidagi tuttav.

Järsku tekkis ka temal kange isu käppa lakkuda ja näuguda. Liisu prooviski näuguda. See kukkus tal päris hästi välja! Kass tegi jälle näu ja Liisu vastas oma näuga. Tal läks tuju heaks. Vahest ei olnudki ta mitte koer, vaid hoopis kass!

Kass näugus veel korra, kõndis siis mööda planku tänava ääres kasvava puu poole ja hüppas osavalt oksale.

Läinud ta oligi.

Liisul oli hirmus tahtmine kassile järele ronida. Ta kargas suure hüppega puu poole, aga kett kaelas hoidis teda kinni. Liisu hüppas veel korra, siis teise ja kolmandagi korra – ja järsku andis kett järele! Liisu oli vaba! Ta vahtis üllatunult katkenud ketti. Siis heitis ta pilgu üle lumise hoovi ja viltuse katusega kuudi, mis oli pikka aega ta elu-

„Aitäh, et sa mu ära päästsid! Aga ärge viige mind Peremehe juurde tagasi! Ma tahan hoopis siia jääda!“ Ülemkonstaabel Overlokk keerutas mõtlikult vuntsi. „Mis siis ikka. Eks sa siis jää siia Leole seltsiks,“ vastas ta. „Aga kõigepealt palun ma sinu abi. Kas sa oskad sinna majja tagasi minna?“ Lõvitüdruk vaatas ehmunult kõigepealt ülemkonstaablile ja siis Leole otsa. „Oskan, aga … ma ei taha!“ „Ära muretse, me ei vii sind peremehele tagasi,“ lohutas teda ülemkonstaabel Overlokk. „Mulle tundub, et me saime lõpuks ometi jälile sellele murdvargale, kes on siin linnas öösiti poode tühjendanud ja elumajadesse sisse murdnud.“ „Murdvaras!“ pahvatas Liisu. „Kas ta siis tööl ei käinudki, vaid

ase olnud. Ta kuulatas, ega Peremehe auto mürinat ei kostnud. Veel mitte, aga varsti kindlasti kostab.

Liisu tegi otsuse. Aeg on oma unistus teoks teha! Ta laseb siit jalga ja otsib üles plangutaguse maailma kõige suurema puu. Siis ronib ta sinna otsa ja elab õnnelikult elu lõpuni!

varastas hoopis teistelt inimestelt asju?

Muidugi viin ma teid selle maja juurde!“ Veel samal päeval sõitis politseipatrull Liisu endisesse elukohta ja vahistas peremehe. Varastatud asjad saadi kätte ja toimetati tagasi nende õigeile omanikele. Peremees ise aga pandi vangi.

Nõnda siis oli Liisu aidanud politseid ja teeninud välja tubli politseilõvi nimetuse. Liisule tehti selgeks, et ta pole mitte kass ega koer, vaid ehtne lõvi. Ta tohtis jääda politseijaoskonda elama ja tema jaoks toodi sinna koguni päris oma diivan. Lõvi Leost sai aga lõvitüdruk Liisu kõige parem sõber.

Liisu oli oma eluloo jutustamisega lõpule jõudnud. Leo ja kõik teised politseijaoskonna töötajad, kes olid seda hiirvaikselt pealt kuulanud, olid pahviks löödud. „Ja sealt puu otsast ma su leidsingi! Sellepärast sa siis sinna ronisidki!“ taipas Lõvi Leo. „Sa põgenesid peremehe juurest!“ „Jah, aga jäin tobedal kombel rihmapidi kinni,“ vastas Liisu kohmetult.

Kirjutanud Kristiina Kass Joonistanud Joonas Sildre

65

RAAMATUD

Valik teemakohaseid

raamatuid

Korrakaitseseadus: kommenteeritud väljaanne Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Korrakaitsesea­ duse kom­ menteeritud väljaanne on politseitööta­ jaile hindamatu abivahend, mis koondab viiteid kohtulahendite­ le, õiguskants­ leri soovitustele, õigusalasele teaduskirjandu­ sele ning uuematele teadusuuringutele.

Autorid on toonud ka näiteid eluliste juhtumite kohta, mis on korrakaitseõigu­ se rakendamisel esile kerkinud. Teaviku lõpuosas on ülevaatlikud tabelid meet­ mete õiguspäraseks kohaldamiseks ja dokumenteerimiseks.

На страже закона и порядка: учебные материалы по русскому языку для служащих полиции = Vene keele õppematerjalid politseitöötajatele Елена Капура, Аида Хачатурян Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Vene keele õppematerjalid on mõel­ dud korrakaitse- ja kriminaalpolitsei erialase vene keele oskuse arendamiseks. Õppemater­ jali keskmeks on erialased dialoogid, kus rõhk on just tööspetsiifiliste dialoogide arendamisel.

Raamat sobib nii politseieri­ ala üliõpilastele kui ka juba töötavatele valdkonnaspetsialistidele vene keele oskuse täiendamiseks.

66

Boarding in Frontex-coordinated Joint Maritime Operations: Best Practices & Guidelines Frontex, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Frontexi koordineeritud ühised mereope­ ratsioonid aitavad tagada Euroopa Liidu välismerepiiride tõhusat jälgimist, hoida ära ebaseaduslikku piiriületamist, võidel­ da piiriülese kuritegevusega ning tagada operatiivset abi erinevates otsingu- ja päästeoperatsioonides. Käsiraamatus on kesksel kohal sellised vald­ konnad nagu õiguslik raa­ mistik laevade kinnipidamiseks ja kontrolliks, standardne töö­ kord, soovitused juhtumite käsit­ lemiseks, tõen­ dite üleandmine kohtumenetluse jaoks, nõuded varustusele ning soovitused koolitusteks.

The Handbook of Homicide United Kingdom: Wiley, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on tutvustatud tapmist kä­ sitlevaid uuemaid uurimistöid. Maailma mainekate spetsialistide pilgu läbi on analüüsitud nn mõrvamust­ reid, jagatud oma uurimis­ metoodikaid ning arutletud võimaliku ennetustöö üle.

Raamatusse on koondatud erinevate riikide uurijate koge­ musi tapmiste eri vormide uurimisel, mõistmisel ja ennetamisel.

Fundamental Right to Data Protection: Normative Value in the Context of Counter-Terrorism Surveillance Maria Tzanou Oxford: Hart Publishing, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Andmekaitse eesmärk on kaitsta üksik­ isikute õigust eraelu puutuma­ tusele. Raama­ tus on käsitletud andmekaitset kui üht põhiõigust, sh õiguskaitse ja kriminaalpre­ ventsiooni vald­ konnas. Temaa­ tikale on lähenetud ennekõike globaalses võtmes tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades. Samuti on arutletud andmekait­ se üle terrorismivastases võitluses.

Deserved Criminal Sentences: An Overview Andreas von Hirsch Oxford and Portlan: Hart Publishing, 2017 Asukoht: SKA raamatukogu

Autor on tutvus­ tanud karistus­ poliitikas üha laiemalt levinud karistusmudelit, kus rõhk karis­ tuse määrami­ sel on kuriteo raskusastmel.

Raamatus on kä­ sitletud, kuidas mõõta kuriteo ja karistuse raskusastet, kuidas arvestada karistuse määramisel kurjategija varasemaid süü­ dimõistmisi, kuidas reguleerida tingimisi karistamist ning arvestada sellist tegurit nagu kurjategija vajadus meditsiinilise ravi järele. Raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab karistusõiguse teooria ja praktika.

MÄLUMÄNG

Mälumäng

1

Eelmises Radaris küsisime, millal võeti eesti keeles kasutusele sõna lennuk (pluss-miinus kolm aastat). Õige vastus on, et 1862. aastal, mil trükis ilmus „Kalevipoeg“; tegemist oli Kalevipoja laeva nimega. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Triin Poolen Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnast ning politseipensionär Ain Lepikult personalibüroost.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 1. märtsini 2018). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga meeneid. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari rist­sõna õige vastus oli „sel juhul pole kedagi“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga kruusid B ­ rigita Pakosta ja Mihkel Vahi Põhja prefektuuri kriminaalbüroost ning Diana Kitsing Pinna teenindusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

määral kuni tänapäevani, kahel korral on osaletud isegi olümpial. Liikmeskond on olnud muutlik, praegu on neid 10. Mis organisatsiooni lipp on pildil?

2

ÜRO andmeil suitsetab kõige rohkem mehi Venemaal – koguni 70%. Venemaa ei olevat siiski suitsetajate hulga poolest kogu rahvastiku peale kokku esikohal.

Mis Euroopa riigile see koht kuulub?

3

Mille osad kannavad järgmisi nimetusi: alasi, vasar, jalus, tigu, ovaalaken, ümaraken, trummiõõs, poolring­kanalid?

7 8

Pildil olev isik on praeguseks surnud.

Kas teate, mis ametit ta pidas ajal, mil see foto tehti?

11.02.1931 toimus Tallinnas mäss.

Mässajad olid ühe elukutse esindajad, kellel on politseiga sageli tegemist olnud. Kes mässasid?

9 4 5

Mis eristab akadeemik Hando Runnelit kõigist teistest tema kolleegidest?

Pildil on antiikaja filosoofi monument?

Kelle monument see on? Kujundus ise ongi parim vihje.

Katalaani keele kui esimese keele kõnelejaid on pisut üle 4 miljoni. Jättes kõrvale arutelu Kataloonia iseseisvumise üle, on üks riik, kus katalaani keel on ainus ametlik riigikeel. Mis riik see on?

6

Pildil näete organisatsiooni lippu, millele pandi alus 1991. aastal. Organisatsioon toimib vähemal või rohkemal

10

Pildil olev härrasmees on ornitoloog, kes oli suur Lääne-India saarestiku lindude spetsialist.

Tema nimi on väga tuntud. Nimetage see.

1. Hakati mängima hümni. 2. Kreeka 3. Kõrv 4. Pythagoras 5. Andorra 6. SRÜ 7. Näitlejaametit; Janet Brown kehastab konkreetsel fotol Briti peaministrit. 8. Prostituudid, kes ei olnud rahul, et neile sundravi määrati. 9. Tal ei ole ainsana kõrgharidust.

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. märtsini 2018). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga meeneid.

Londoni 1937. aasta jäähoki MM-turniiri finaalkohtumine Kanada ja Suurbritannia vahel kujunes väga konfliktseks.

Kohtuniku otsuse peale eemaldada mängust kaks kaklejat hakkas ka publik möllama ning rahvast ei suutnud rahustada ei kohtunik, korraldajad ega politsei. Lõpuks see ühe võtte abil õnnestus. Mis aitas?

67