Kirjeárvustâllâm: Uážžu-uv ij-sämmilâš čäälliđ sämmilij pirrâ?

Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Otava

Tuhkaan piirretty maa -roomaan (2020, Otava) lii siämmáá muččâd já murâšmielâlâš ko ton lokke. Kirječällee Petra Rautiainen lii čáállám historjást uási, mii ij lah meendu ennuv oinum čaabâkirjálâšvuođâst: Laapi suáđi faŋgâleeirah já sämmilij assimilaatio. Syemmilâš Inkeri ocá Iänáduvâst suáđist lappum kállás, faŋgâleirâvahtâ Väinö čáálá tobdoidis peivikiirján já sämmilâš äijih Pierâ já ááijuv Bigga-Marja viggâv oppâđ eelliđ muttum maailmist suáđi maŋa.

Mučis luándukoveh já hirmos suáti joteh paldâluvâi, siämmáánáál ko maŋeláá nuorâ Bigga-Máárjá identiteet uuccâm kuvvim suáđi maŋa. Mottoomnáál suátihân tot-uv lâi ulmuu árvud vuástá: maht 50-lovo nuorâ puáhtá šoddâđ sämmilâžžân asâttâhškoovlâst, kost iä ane áárvu sämikieláid já -kulttuurân, mut rähtih vala káálumittedemtutkâmušâid? Pierâ-äijih lii vala liŋkkâ ärbivuáválâš kulttuurân, mut evakkoäigi lii jo muttám nieidâ já äijih koskâvuođâid ige asâttâhäigi oro pyereedmin aašijd.

Kirječällee tuávááš historjátotken uáinoo kirjeest: kuvvim lii tärkki já oskottettee. Lohhee piäsá luuhâđ syemmilij uáinu kolonialisaation kovvejeijee-Inkeri kameraliinsâ čoođâ ko Inkeri puátá Sämikuávlun uđđâáigásâš nisonin, kote lii uáinám maailm ain kidâ Afrikast. Ko Inkeri uápásmuvá Bigga-Máárján já Pierân, te sun huámmáš, ete aalmug, kiäst ij lah ubâ sääni ”kuvataide” várás, sáttá kuittâg-uv tiettiđ maailmist ennuv eenâb ko sun ličij kuássin jurdám. Afrikkakuvvim hettee mottoom kooskâst, ko oro, ete ličij ennuv mielâkiddiivub vuáijuđ Sämikuávlun, mutâ siämmást tot kal čáittá tom, maht syemmilâš sáttá tubdâđ eres eennâmuási aalmugijd teikâ enâmijd ennuv pyerebeht ko jieijâs staatâ aalmug.

Rautiaisii roomaan jotá maaŋgâ tääsist. Tuáivumist lii, ete eenâblovo lohheeh määših kiddiđ huámmášume Biggá-Máárjá já Pierâ mainâsân, mut meiddei Sáárán. Sáárá lii faŋgâleeirâ omâs já viehâ mystisâšuv pargee, kote máttá vittâ kielâ, mut sämmilâžžân lii saksalii uáinust vyeleeb olmooš. Roomaan fáálá lohhei ennuv fáádáid, ko sämmilij assimiliaatio lasseen puáhtá vuáijuđ Inkeri kállá lappuumân, luándukuvviimân, suátihistorján teikâ Inkeri muštoid Afrikast. Jyehi tááhust Rautiainen taha šiev pargo tast, maht sun syemmilâžžân kovvee syemmilii kolonialisaatiohistorjá já addel jienâ meid sämmiláid ige kuvvii sii jienâttemin teikâ mahtnii tuše passiivlâžžân uhren. Suu roomaan čáittá eromâšávt Inkeri já BiggaMáárjá koskâvuođáin, maid ohtsâškodde lii porgâm sämmiláid, mut ij suujât peic piäjá smiettâđ.