raamat
Kuidas
taltsutada pĂľnni?
Kuidas taltsutada põnni? „Armastusega ei saa last kunagi ära rikkuda,” ütles Mamma, mu esimese lapse Saskia hoidjatädi, kelle pärisnimi on Linda Rohtla. Noore lapsevanemana muretsesin, et ehk olen liiga pehme ja järeleandlik, peaksin olema rangem. Möödunud on 16 aastat, kuid see ütlus on jäänud mõõdupuuks. Last karistades või impulsiivseid järeleandmisi tehes mõõdan need hetke vältel peas üle – kas teen seda armastusest või millegi asendamiseks?
Miks on küll nii, et magamaminek tuleb väikestele tegelastele igal õhtul üllatusena? Miks vennad-õed üksteist kräunutavad? Kuidas saada laps koristama? Ka kõige enesekindlamad ja kogenumad lapsevanemad võivad imestunult märgata, kuidas tavaline olukord osutub kaelamurdvalt keeruliseks. Olen endamisi mõelnud, et ei maksa luua pettekujutust, justkui teeksime lapsevanematena alati parimaid valikuid. See pole ka põhjus end läbikukkununa tunda. Me pole ometi malbed muusad, kelle jalad ei puuduta toas ringi hõljudes põrandat. Samuti pole lapsed väikesed inglikesed, kes istuvad toolil, käed põlvedel, oodates kannatlikult meie eksimatuid juhiseid. Mitte ainult meie pole teinekord väsinud, vaid ka lapsed. Oleme argised tegelased, kellele elu veeretab teele kuhjaga väikesi olukordi, kus on vaja jooksult võtta vastu häid otsuseid. Mitte kõiki neist pole meil oskust kaaluda armastuse kaalukausil. Oleks parem, kui meil oleksid abiks elukogenud „mammad”, kes näitaksid kätte siledama teeotsa. Oleme kogunud kokku parimad nõuanded ja seadnud need raamatuks sellisel moel, et on kerge leida üles erinevaid teemasid. Nipid on esitatud loeteluna, sest nii on parem järge pidada, kui raamat tuleb ootamatult käest panna. Pole ju emad päriselt oma aja peremehed ja nende päevad koosnevad hakitud hetkedest. Samuti on mõnus kasutada seda raamatukest une-eelse lektüürina, et see järgmisel päeval jälle uuest kohast lahti lüüa. Loodame, et leiate siit tarvilisi õpetusi! Heidit Kaio, Pere ja Kodu peatoimetaja
Sisukord 8
Kuidas teistega arvestada?
11
Kuidas hoida ja tugevdada lapsega lähedust?
14
Kuidas aidata lapsel hirmudest üle saada?
16
Kuidas kasvatada enesekindlat last?
21
Kuidas reguleerida lapse omanditunnet?
23
Kuidas tagasihoidlikumat last suhtlemisel aidata?
25
Kuidas aidata ebakindlat või mures last?
27
Kuidas rääkida lapsega surmast?
29 Kuidas aidata lapsel kohaneda, kui vanem viibib pikemalt eemal?
6
31
Kuidas toimida, kui lapsed tülitsevad?
34
Kuidas tunded ja käitumine lahus hoida?
36
Kuidas lähendada õdesid-vendi?
39
Kuidas õpetada ausust?
41
Kuidas jonniga hakkama saada?
45
Kuidas harjutada last lasteaiaga?
48
Kuidas kolmesega argihommikul hakkama saada?
51
Kuidas põnn magama saada?
55
Kuidas uni ja laps sõbraks saada?
57
Kuidas saada laps varem magama?
59
Kuidas rahustada rüblikut?
61
Kuidas suunata lapse toiduvalikuid?
63
Kuidas reguleerida lapse toidukordi?
65
Kuidas muuta hügieeniprotseduurid lapsele oluliseks?
68
Kuidas saada laps koristama?
72
Kuidas õpetada lapsele lauakombeid?
75
Kuidas korraldada teemapidu?
77
Kuidas lõpetada nutiseadmete ülevõim?
81
Kuidas lapsega alkoholist rääkida?
83
Kuidas õhutada lapse geniaalsust?
86
Kuidas parandada lapse IQd?
89
Kuidas mõjutab koolieelikut huviring?
91
Kuidas lapsele trenni valida?
93
Kuidas õpetada laps lugema armastusega, mitte hirmuga?
95
Kuidas äratada lapses lugemishuvi?
99
Kuidas ja kas jätta laps üksinda koju?
102
Kuidas muuta kooli algus nauditavaks?
105
Kuidas 1. klassi lapsele tuge pakkuda?
110
Kuidas suhelda kooliga? 7
Kuidas teistega arvestada? Vanematena saame palju ära teha, et meie lapsed õpiksid teistega arvestama. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me ise endale otsa vaatame. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte sõnadest!
8
Märka lapse vajadusi ja õpi ennast kehtestama nii, et sa last ei alanda. Uuringud näitavad, et kui laps tunneb ennast kodus
turvaliselt, on hoitud ja tema vajadustele on vastatud, on ta ka väljaspool kodu lahke, märkab abivajajaid ja arvestab teistega.
Ole eeskujuks. Kui palud lapsel olla teistega arvestav, kuid ise järgmisel hetkel nähvad talle: “Jää vait!” või teed abikaasale iroonilise märkuse, lähtub laps pigem sinu käitumisest.
Ole aus ja oska vabandada. Kui
juhtub, et oled eksinud, siis vabanda ja selgita toimuvat. Näiteks: “Palun vabandust, et ma sulle halvasti ütlesin / issiga kuri olin. Ma olen väsinud. See on väga inetu, kuidas ma käitusin.”
Selgita lapsele, milline tema käitumisviis on sinu meelest sobimatu. Kui laps sikutab
kassi sabast, ütle kohe, mida sa sellest arvad. Näiteks: “Kui sa kassi sabast sikutad, on tal valus. See ei olnud ilus tegu ja ma tahan, et sa enam nii ei teeks.”
9
Räägi lapse käitumisest, mitte lapsest endast. Ütle: “See, mida sa tegid, ei ole ilus”, mitte: “Sa oled hoolimatu/halb/ebaviisakas.” Eesmärk ei ole last süüd tundma panna, vaid õpetada teda teistmoodi tegutsema.
Õpeta lapsele tunnete sõnavara. Peegelda talle temaga toimu-
vat, öeldes näiteks: “Sa oled elevil, et lund sajab” või “Sa oled väsinud ja nutt tuleb peale. Lähme pikutame natuke.” Tunnete mõistmine suurendab empaatiavõimet.
Aruta lapsega, kuidas keegi teine ennast tunda võib. Võimalusi
leiab nii igapäevaelust kui ka raamatutest-multikatest. Näiteks: “Mis sa arvad, mida see laps tunda võib, kui sõbrad temaga enam ei räägi?”
Arutage inimeste erinevuste üle. Teistsugune rahvus, välimus
või iseloom ei muuda inimest halvemaks. Kõigil on õigus olla ja elada.
Märka abivajajaid ja kaasa ka last teisi aitama. Pakkuge üksi
tänaval nutvale lapsele abi, aidake vanaproual raske kandekott bussi tõsta jne. Jõudumööda võite osaleda ka heategevuses. Näiteks koguge lapsega kokku kasutult seisvad lelud ja andke need kellelegi, kes neid vajab.
Tunnusta last hooliva käitumise eest. Näiteks: “See on sinust
väga kena, et sa aitasid õel asjad maast üles korjata” või “See on väga kena, et sa vennale poole oma kommist andsid, sul oli endalgi ju vähe.”
10