ARMASTUSVÄÄRNE SEKS
Suurepärase seksi saladused püsisuhtes
SISSEJUHATUS
Sinu naine ei ole muruniiduk
„Rääkige mulle eelmängust,“ ütlen järjekordsele paarikesele, kes on minu kabinetis istet võtnud. „Milline eelmäng teile kahele kõige rohkem meeldib?“
„Noh, kõigepealt me suudleme,“ kostab naine. „Siis ma puudutan teda ja tema puudutab mind.“
Ilmselgelt räägib ta siin mingis salakeeles. Ent üldiselt on pilt ju selge, eks ole? Ta silitab mehe peenist ja seejärel teeb mees käega midagi naise häbemepiirkonnas. Kas see on hea mõte? Oleneb. Kui see paar kihutab ekstaasi laineharjal ning puudutused on täis eksootilist kirge, siis kindla peale. Ent kui asjalood nii oleks, poleks nad ilmselt minu vastuvõtule tulnud.
Tõenäolisemalt üritavad nad lihtsalt asjaga ühele poole saada – et mehel läheks kõvaks ja naine märjaks, et nad saaksid seksida.
Kui palju paare teeb nii, kui nad esmalt armuvad? Mitte paljud. Kui kirg on suur, ei ole kellegi erutumiseks mingit hõõrumist tarvis. Kõik läheb nagu muuseas kõvaks ja märjaks, ilma pingutuseta, nagu õide puhkev lill.
Ja nii see peakski olema. Seksuaalne olemus ütleb jah ainukeses keeles, mida see oskab. Kui püüame ainult
hõõrumise abil ei jah-iks rääkida, on see umbes sama, nagu püüaksime lapsele selgeks teha, et talle maitseb brokoli.
Võid heaga ära unustada. Sellest pole mingit tolku. Hõõrumine võib küll aidata seksi saada, ent mitte kunagi head seksi.
Selle paariga koos olles tuleb mulle tahes-tahtmata meelde stseen oma äärelinnas veedetud lapsepõlvest, kui vaatasin ühte naabruskonna perepead, kes muruniidukit käima tõmbas. Selleks et mootor tööle hakkaks, pidi nöörist täpselt õigel moel tõmbama ning selleks oli vaja kogemust ja oskusi.
Nüüd elan Manhattanil ja siin meil muru pole. Ent see pilt on mul ikka elavalt silme ees: niiduk, nöör ja ärritus mehe näol, kes loodab asja lõpuks käima saada.
Mõtlen endamisi, kas see paarike on üldse piisavalt vana, et bensiiniga muruniidukeid mäletada.
„Kuulge,“ ütlen mehele. „Teie naine ei ole muruniiduk. Sellest ei piisa, kui te õigesti nöörist tõmbate.“
Mõlemad naeravad.
„Aga kuidas ma ta siis märjaks ajan?“ küsib mees.
„Vastus on väga lihtne. Ei ajagi.“
Ta vaatab mind uudishimulikult.
„Teie asi pole teda märjaks ajada,“ ütlen. „Nautige lihtsalt oma erutust ja laske temal enda oma nautida.“
„See ei kõla väga romantiliselt.“
„Kui seda õigesti teha, on see tegelikult palju romantilisem. Ja lisaks veel midagi palju olulisemat.“
„Mida siis?“ küsib ta.
„See on erootilisem.“
Seksi seisukohast elame praegu hämmastaval ajal.
Nutitelefonist võib mõne minutiga uue seksipartneri leida.
Pornograafiat on kõikjal. Ja isegi põhikoolilapsed teavad, et kui erektsioon kestab üle nelja tunni, siis tuleks arstile helistada.
Mõne hiireklõpsuga saab internetist leida uue seksiasendi, osta moodsaima vibraatori ning õppida ära selliste seksuaalsete toimingute nimed, mille olemasolust polnud sinu vanavanematel aimugi.
Tõesti, seks saab praegusel ajal rohkesti tähelepanu – ent kas inimesed on voodis seetõttu ka paremini rahuldatud?
Ma julgen selles kahelda.
Jah, nad teavad rohkem seksinippe. Ja kindlasti on neil parem ligipääs seksileludele ja muudele erootilistele uuendustele. Ent kui ma oma kogemusest lähtun, siis enamikku inimestest see kõik väga ei huvitagi.
Mis neid siis tegelikult huvitab?
Lihtne.
Neid huvitavad suhted. Nad tahavad suurepärast seksi, olles püsisuhtes. Nad tahavad, et seks oleks armastava paarisuhte keskmes olev pühalikkust ja rahu toov tegevus.
Internetis võib kaua aega ringi tuulata, ilma et leiaksid varjatud saladusi, kuidas seda saavutada.
Ja see pole sugugi mingi müsteerium, miks me veebist midagi ei leia: püsisuhtes on hea seksi saladused peamiselt emotsionaalsed. Emotsioonid kipuvad aga kergesti käest libisema – neist on raske kinni haarata ja mõnikord veelgi raskem teisele märku anda.
Sa võid ära õppida parimad seksinipid, lugeda värskeimaid teadusuuringuid ja tutvuda kõige uuemate ulakustega, et oma erootilisi piire nihutada. Ent kui tahad kokkuvõttes teada vaid seda, kuidas armastatud inimesega koos hästi seksida, siis pole sulle ilmselt suurt abi kogu maailma tehnilisest ekspertiisist, seksuaalteadusest ja erootilistest uuendustest. Selleks on tarvis midagi muud.
Sa pead õppima mõistma seksuaalseid tundeid: kuidas need toimivad, milliseid reegleid järgivad ning kuidas seonduvad sinu ülejäänud olemusega.
Kinnitus
Erutus tekitab erilise tunde. See otsekui kinnitaks meile, et oleme erilised. Hea seksi järel tunneme ennast hästi. Nii teamegi, et see on hea seks.
Hea armatsemise korral tekib meis tunne „Jah, see olen mina. Siin ma olen. Sa leidsid mind üles“. Tunneme sidet oma sügavaima ja ehedaima olemusega.
See on tänutunne. „Jah, sa leidsid mind. Mind minus. Aitäh, et sa mind leidsid. Aitäh, et tõid mind koju, kus ma tõeliselt elan.“
Kui paarid minu vastuvõtule tulevad, püüan alati välja selgitada, kas nad erutuvad tõeliselt. Mitte lihtsalt ei lähe kõvaks ega märjaks, vaid on tõeliselt erutunud. Kütkestatud.
Täielikult haaratud. Enesesse haaratud. Totakad. Mulle meeldib, kui kuulen vastuseks itsitamist.
Kuidas seda raamatut kasutada?
Reeglid, millest olen rääkinud, on toodud iga peatüki alguses kaldkirjas. 2. peatüki alguses seisab näiteks „Seksuaalne olemus on väga aus, ent selle sõnavara on piiratud“.
Aeg-ajalt on neid ka mujal tekstis.
Kui neist mõnda vaatad, siis märkad, et need polegi niivõrd käitumissuunised, kuivõrd pigem gravitatsiooniseadus. Neid ei pea niivõrd järgima, kuivõrd mõistma.
Võid vabalt neid reegleid rikkuda. Ent sellisel juhul ole hea, kirjuta mulle ja räägi, kuidas seda tegid.
See ei ole tavaline käsiraamat, mis räägib, kuidas asju teha. Siin pole ühtegi harjutust ning leidub vähe valemeid stiilis „kõigepealt tee nii ja siis naa“.
See on taotluslik. Nagu hiljem näeme, ei meeldi eerosele sugugi, kui talle öeldakse, mida teha. Kui sead endale eesmärgi, siis keeldub sinu seksuaalne olemus suurima heameelega selle täitmisest. See on omamoodi lapsik ja geniaalne.
Samuti ei leidu selle raamatu lehekülgedel ülevaadet seksuaalbioloogiast ega neurokeemiast. Tänapäeval kipuvad seksiõpikud olema täis nõuandeid „dopamiini taseme tõstmiseks“ või siis oksütotsiini või mistahes teise sarnase narruse. Minu kolmekümneaastase seksuaalterapeudina töötamise kogemuse ajal pole veel ükski dopamiinimolekul minu vastuvõtule sattunud.
Jääme asjade juurde, mida saame oma silmaga näha ja käega katsuda, ilma et selleks läheks tarvis laborit.
Samuti säästan sind kehaosade joonistest. Ilmselt sa juba tead, kuidas peenis ja tupp välja näevad, eks ole? Ja me ei hakka arutama, kui mitu neuronit sinu kliitoris leidub. Tõesti, neid on seal muljetavaldavalt palju, aga keda see tegelikult huvitab?
Väga häid seksiraamatuid on vähevõitu ja toon need raamatus ka välja. Ent enamiku seksiraamatute lugemine on otsekui näritud kondi järamine. Minu sõber ja kolleeg Paul Joannides, kes kirjutas raamatu „Guide to Getting It On“ (eesti keeles „Seksijuhtnöörid“) (üks väheseid eelmainitud häid raamatuid), märkis tabavalt, et „enamiku seksist rääkivate raamatute häda on see, et need ei aja kellelgi kõvaks ega kedagi märjaks“.
Ka selle raamatu eesmärk pole sind kõvaks ega märjaks ajada. Samas ei tohiks see sind selle juures ka segada. Peatükid on lühikesed, niisiis saad lugeda neid isegi siis, kui tähelepanu pisut hajub. Kuule, tegelikult ma lausa loodan, et su tähelepanu pisut hajub.
Selles raamatus pole ühtegi nimekirja, mida meelde jätta, ning lõpus ei ole testi. Me tegeleme inimaju sellise osaga, mis pole veel koolis käinud ega lähe sinna eales.
Kas on küsimusi?
Hüva, hakkame siis pihta.
