FÜÜBITS TEADUSE JA TEHNIKA ESIMENE LUGEMIK HUVILISELE LAPSELE Heli Lukner • Mare Müürsepp
A AATOMAatom on imeväike osake.
Seda silmaga ei näe.
Aatomeid on väga palju.
Keegi ei jõua aatomeid üle lugeda.
Looduses on üle saja ERINEVA aatomi.
Tolm koosneb aatomitest.
Saiapuru koosneb aatomitest.
LIIVATERA koosneb aatomitest.
Kõik asjad me ümber koosnevad aatomitest.
Kõik olendid koosnevad aatomitest.
Maa ja taevas koosnevad aatomitest.
4
Mina koosnen aatomitest.
Kõik lapsed koosnevad aatomitest.
Ema koosneb aatomitest.
Isa koosneb aatomitest.
Aatomi sees on TUUM .
5
paisumine
Kell tiksub. Kell näitab aega. Kalendris on päevad, nädalad ja kuud. Nii läheb aeg edasi. Aeg on nähtamatu. Me ei näe aega ennast.
GALAKTIKATE JA PLANEETIDE TEKE
läbipaistmatu universum
esimeste tähtede teke, umbes 400 miljonit aastat
Suure Paugu järgne paisumine, 13.7 miljardit aastat
A AEG
Näeme, mida aeg muudab.
Päeval on toas valge.
ÖÖSEL on tuba pime.
Tuba on sama.
Aeg ei jää paigale.
Aeg liigub üha edasi.
Aeg on alati uus.
Nii läheb aeg edasi.
7
B BITT JA BAIT Pikkust mõõdame sentimeetrites. Kuidas mõõdame teadmisi? Kõige pisem teadmine –vastus ON või vastus EI OLE . Bitt on kui väike pea, mis teab –ON või EI OLE .
9 Arvuti mälus on bitid. Bitil on üks väärtus, kas 0 või 1. 0 ütleb: EI OLE . 1 ütleb: ON . Üks bitt teab vaid ühte asja. Arvutis on palju, väga palju bitte. Kaheksa biti abil saab öelda ühe tähe. 01100001 on A . Kaheksa bitti on bait. Mida rohkem baite arvutis on, seda rohkem teadmisi tal on. Megabait – miljon baiti. Gigabait – tuhat miljonit baiti.
Celsiuse temperatuuriskaala
CELSIUS
Kui räägime KÜLMAST või SOOJAST , ütleme – nii ja nii mitu kraadi Celsiuse (loe: tselsiuse) järgi.
Anders Celsius oli Rootsi teadlane. Ta elas aastatel 1701–1744.
10 Celsius uuris TÄHTI ja planeete, MAAKERA kuju ja ka ilmanähtusi.
C
Sellel ajal, kui Celsius elas, kasutati paljusid erinevaid termomeetreid.
Et teadlased saaksid oma tulemusi võrrelda, oli vaja ühte kraadiklaasi, millest kõik ühtmoodi aru saavad.
Celsius leiutas kraadiklaasi, kus on märgitud 100 kraadi vee külmumise ja vee keemise soojuse vahele.
0 kraadi tähendab soojust, kus vesi külmub.
Sellist termomeetrit hakati nimetama Celsiuse termomeetriks.
Diood on lihtsaim pooljuht.
ELEKTRONI jaoks on pooljuht nagu ühesuunaline tee.
Ühes suunas saab liikuda. Teises suunas ei saa liikuda.
D DIOOD
lääts
valgust kiirgav pooljuhtelement nõguspeegel katood anood ühendustraat fikseerimislõige Milleks elektronidele liiklus, milleks neile diood?
Diood on kui üks klots. Klotsidest saab ehitada linnu. Dioodidest saab ehitada mälu ja arvuti ning teha tehteid BITI ja BAIDIGA .
Valgusdiood kiirgab valgust. Valgusdioodidest tehakse ka ekraane.
Enne kui leiutati pooljuhid, täitis arvuti terve toa.
Nüüd on dioodid väga väikesed. Need on peidus MIKROSKEEMIDES .
Nüüd mahub arvuti pihku. Ja arvuti sees on terve maailm.
E ELEKTRON JA ELEKTRIVOOL Elektron on osake AATOMIST . Aatomeid on väga palju. Elektrone on veel rohkem. Silmaga me neid ei näe.
elektron
neutron elektron
prooton
Aatom võib mõne elektroni kaotada.
Aatom jääb ikkagi aatomiks.
Elektrivool on elektronide liikumine.
Mõnes aines saavad elektronid kergesti liikuda.
Nendest tehakse elektrijuhtmeid.
Mõnes aines ei saa elektronid kergesti liikuda.
Nendest tehakse kaitsev isolaator juhtme ümber.
Isolaator hoiab, et elektronid liiguksid vajalikus kohas.
Elekter annab masinale ENERGIAT.
Ära mängi elektrijuhtmega!
Kui juhe läheb katki, tulevad elektronid sinu keha sisse ja teevad haiget.
Nad on kui tillukesed sipelgad. Elektronid ütlevad: „Ära meid sega, meil on tähtis töö käsil.”
15
elektronpilv aatomi tuum aatomi tuum
ENERGIA
päikeseenergia
hüdroenergia
Energial on palju liike.
Näiteks: SOOJUS on energia. Liikumine on energia. ELEKTER on energia.
Energia on tegemise jaks.
Toit annab energiat. Täis kõhuga jaksad rohkem.
maasoojus tuuleenergia kütuseenergia
tuumaenergia
tuumaenergia (tuumasüntees tähtedes)
valgus elektrienergia
magnetiväljaenergia potentsiaalne energia ehk asendienergia
liikumisenergia
keemiline energia
soojusenergia
E
Energia sõltub ka sellest, kus asud.
Puu otsast alla hüpata on lihtne.
Üles ronida raskem – see nõuab energiat.
Auto mootor põletab kütust.
Põledes vabaneb kütusest energia.
Energia paneb auto liikuma.
Osa kütuseenergiat läheb soojuseks.
Energia ei teki ega kao.
Energia vaid muutub ühest liigist teise. Elektri abil on lihtne saada soojust, käivitada mootoreid, laadida akusid.
SELLEST RAAMATUST SAID TEADA, MIS ON:
Aatom 4 Aeg 6
Bitt ja bait 8
Celsius 10
Diood 12
Elektron ja elektrivool 14
Energia 16
Fiiber 18
Footon 20 Grafeen 22 Heli 24
Inimene 26
Jää, vesi ja aur 28 Kivi 30
Komeet ja langev täht 32 Kristall 34
Laser 36 Lendamine 38
Liiv 40 Maa 42 Mikroskeem 44 Must auk 46 Nanomaailm 48
Pilv 50
Päike 52
Robot 54 Satelliit 56 Skafander 58
Soe ja külm 60 Taevas 62 Tasakaal 64 Tuli 66
Tuul 68 Tuum 70
Täht ja tähelaps 72
Ujumine ja hõljumine 74 Universum ehk ilmaruum
ehk kosmos 76 Vaakum 78
Valgus 80 Vikerkaar ja vihm 82 Virmalised 84 Õhk 86 Õhurõhk 88 Äike 90 Öö 92
Täname koostöö eest Pirita Majandusgümnaasiumi lapsi ja lapsevanemaid ning MTÜ-d Teadusesõber! Tänusõnad Elisele, Danielile ja Kirkele inspiratsiooni ning siiraima võimaliku vastukaja eest! Fotod ja illustratsioonid: Heli Lukner (lk 19), Taavi Torim (lk 57 EstCube), Schutterstock Kujundanud Angelika Schneider © Heli Lukner ja Mare Müürsepp © Tammerraamat, 2017 ISBN 978-9949-565-83-2 Trükikoda Printon www.tammerraamat.ee
