JULIUS ORO
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt...
5
MURI JA MALL
Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: „Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!“ Väike Mall oli hää ja pai: Muri tüki leiba sai.
7
8
Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai – ning oled must kui pigi!
Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju?
9
Ükskord elas väike hiir, terane kui päiksekiir, hüppas siin ja hüppas sääl, keksis kassi õue pääl, ise hüüdis hiiresaks: „Mina hakkan rätsepaks, õmblen püksid, paikan kuue, karvakasuka teen uue! Õmblen päeva, õmblen öö, kõigile teen tubli töö.“
Mis nutikast noorest ettevõtjast edasi sai, saate lugeda siis, kui raamatu avate. Nende kaante vahelt leiate Julius Oro (1901–1941) igihaljad värsid, millest paljud on juba mitme põlvkonna lastele armsaks saanud. Kogumiku koostas 1967. aastal kirjaniku tütar, tõlkija ja toimetaja Lembe Hiedel (1926–2004), kes valis sellesse kahe maailmasõja vahel kirja pandud ja eri väljaannetes ilmunud luuletuste paremiku. Nende hulgas on salme, mis viisistatult on üldtuntud, ent ka selliseid, mis mitmel põhjusel taasavastamist väärivad. Lustakate ja lapsemeelsete luuletuste kaudu ulatuvad meieni värvikad killud saja aasta tagusest maailmast. Saame juurelda, kas midagi on selle aja jooksul ka imekspandavalt muutunud – või hoopistükkis samaks jäänud. Luuletusi saadavad tuntud Eesti graafiku Hugo Miti (1926–1998) originaalillustratsioonide reproduktsioonid, ent raamatu tervikkujundus on esmatrükiga võrreldes teinud läbi põhjaliku värskenduskuuri.