×
115
Värd-jugapuu (Taxus media Värd-jugapuu on hariliku ja ida-jugapuu hübriid. Ta nägi ilmavalgust Ameerikas eelmise sajandi algaastail. Inglased on viisakad, nad ei omista puudele halva maigulisi nimesid. Nendel kannab see taim nime Anglojap jew. Värd-jugapuu on nutikalt haaranud endale oma vanemate parimad „palad” –hariliku jugapuu hea välimuse ja idajugapuu pakasekindluse. Värdjugapuu ’Hicksii’ marikäbid. x Ida-jugapuu ’Dwarf Bright Gold’ s Värdjugapuu ’Brownii’.
q
)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/bf65f9ffba8f16e13669bff79fd6264e.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/5739a0ff16d7ac64f889da48368ff131.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/dac569c8ca7986f7eaf6f30f4457b7ca.jpeg)
▪ Talub talvise puhkeperioodi ajal üsna hästi pakast. Kannatada võib saada siis, kui leiab aset väga kiire temperatuuri vaheldumine (leebe temperatuur langeb järsult peaaegu paarikümne miinuskraadi juurde).
▪ Eelistatuim aeg jugapuu pügamiseks on varakevad, aga vajadusel võib kääre kasutada igal ajahetkel. 116
Sordid Ka värd-jugapuul on omajagu sorte (u 150), kellest paljusid kasutatakse hek kide rajamiseks. Neid iseloomustab suh teliselt kiire kasv, tihedus ja paranenud talvekindlus.
▪ Mulla osas on ükskõikne – ta on nõus kasvama isegi üsna kuivapoolses mullas.
▪ Päikesekiirgust ja kuumust talub teistest jugapuudest paremini.
Kuidas kasvatada
▪ Heitgaasid teda ei heiduta.
▪ Külm kuiv tuul võib samuti kahju teha.
’Brownii’ on püstiste okstega mahu kas põõsas, kelle kõrgus (2–3 meetrit) on väiksem kui laius (3–4 meetrit). Lohmaka olemisega robustne isassort. Sobib hekiks. ’Hicksii’ on tuntust kogunud väga hea hekitaimena. Temast kasvab aegamööda tüse sammas kõrgusega 2–4 meetrit. Sellele vaatamata on tegu saledaima kasvulise sordiga värd-jugapuu sortide seas. Teda loetakse väga pakasekindlaks. Enamasti on tegu emastaimega, mistõttu talviti näeb ta väga dramaatiline välja –rohelisel foonil küütlevad erkpunaselt arvukad marikäbid. Vältimaks riski, et keegi asutab ahvatlevaid marikäbisid mekutama, tasub aeda siiski valida sordi isaskloon. ’Hillii’ on teine levinud värd-jugapuu sort. Kasvab laikooniliseks, et mitte öelda ümaraks põõsaks. Vanemal puul võib latv vajuda pisut laiali. Isaskloonina tal mari käbisid ei esine. Sordi positiivne omadus on okaste olemasolu okstel mullapinnast alates. Suurepärane hekitaim, kes püsib rohelisena aastaringselt ja näeb hea välja ka üsna eakana. Väärika heki saamiseks soovitatakse jooksvale meetrile istutada kaks taime, aga veel parem on kolm. x Värdjugapuu ’Hillii’. s Värdjugapuu ’Hicksii’.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/9ed01570a3d32fde38cff300e5bf85ce.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/52be5be03182d0038e1dce64e848570a.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/3d83e08bdbc5d0cd67f4e58f20bb5d8f.jpeg)
117
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/0c62183d1233f595cc38cba001ebef6c.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/fdb1b04be4f4e9ed2f270f762497c767.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/95905d85d31bf6b3192211b0be45ddcb.jpeg)
Pööra tähelepanu järgmistele asjaoludele:
KADAKAS (Juniperus)
K adakad on omanäolised ja ilusad. Neid on kuni 67 liiki. Paraku nõuavad nad mõneti rohkem hoolt kui teised okaspuud. Kadakate abistamiseks püüa vähen dada seenhaiguste tekkeks sobivaid olukordi.
• Väldi istutamist varju ja/või vesisesse õhuvaesesse mulda.
• Tihedaid, kompaktseid kadakaid ei maksa asjatult sasida – nad ei taha, et nende võraoksi laiali tõmmatakse, et vaadata, kuidas nad seest välja näevad. Sügiseti uuri siiski, ega võra sisemusse pole liialt palju varist kogunenud. Kui on, siis raputa see ettevaatlikult välja. Lehepuhur on selle töö juures hea abiline. Lõpetuseks korista ka puu alune.
• Talvel püüa märga lund kadakalt ette vaatlikult maha ajada, sest nätske lume raskus võib püramiidse kadaka ilusa kuju tükiks ajaks rikkuda. Aga ette vaatust! Oksakesed on külmaga väga haprad. ws Kadaka marikäbid.
• Madalate, laiuvate kadakate ümber ja nende võraokste vahele kipuvad sügi seti takerduma taimedelt pudenenud lehed. Püüa enne külmade saabumist nendest vabaneda. Hea abivahend on muruluud, lehepuhur võib hakata lehti hoopis sügavamale võrasse suruma.
119
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/bf65f9ffba8f16e13669bff79fd6264e.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/723e228a8dd2e8be15f8b29a55846aa0.jpeg)
Tõenäoliselt sa ei viitsi suuri kadakaid kevaditi varjutada ja pole ka tarvis, sest kui juhtub see harvaesinev põletav kevad, ei anna ka varjutamine 100% kindlust.
Ent vastselt soetatud ja veel noorukesi eksemplare tasuks siiski kevadvarjuga varustada. Ütleb ju rahvatarkuski: „Alalhoidlikku hoiab ka jumal”. Kiirgust peegeldub vähem, kui lume pind on määrdunud. Selleks raputa kadaka ümber lumele natuke tuhka, turbapuru või lihtsalt mulda ja tagasipeegeldumine väheneb oluliselt. Määrdunud lumi sulab hoopis kiiremini kui valendavalt puhas, mistõttu kadaka jaoks algab kevad niiviisi varem.
• Mõnel aastal (õnneks väga harva, näiteks 2011) on nii aias kui ka looduses kadakad kevadel pruunistunud kas osaliselt või lausa täielikult. Asjatundjad süüdistavad sel les eriti intensiivset ultraviolettkiirgust, mis lumelt üles peegeldunult tabas okaste tugeva kiirgusega harjumatuid alumisi külgi. Teised arvavad süüdi olevat osooniaugu.
Võrsesurma läbi hukkunud oksad lõika viivitamatult põõsast välja ja põleta. Tee seda kuiva ilmaga, sest võrsesurma eosed levivad sagedasti veepritsmetega.
Väljavajunud oksad ise algsesse asendisse tagasi ei tõmbu. Seo nad nööri või tamiiliga õigesse asendisse, aga vaata, et seos sisse ei sooni.
Seenhaiguste ennetamiseks on kadaka profülaktiline pritsimine fungitsii didega igati lootustandvam tegevus, kui püüe haigestunud taime terveks ravida. Hobiaedniku kasutuses olevatest seenhaiguste tõrjevahenditest sobivad kadakale Switch ja Previcur Energy. Käepäraseks ja vast tõhusamakski vahendiks on bordoo ( Bordeaux) vedelik. Pritsida tuleks kogu hooaja vältel 2–3-nädalaste vahedega.
Kadakaid lõigates desinfitseeri lõikeriistu vähemalt 10% pesuvalgendi lahusega või 70% alkoholi lahusega. Kadakate alune hoia kõigest liigsest piinlikult puhas.
Väidetavalt on sorte, kes on seenhaigustele resistentsed või vähemalt ei haigestu ülemäära kergesti.
• Patogeensete seentega ( Phomopsis, Kabatina, Scelerophoma) nakatumise tagajärjel võib võras pruunistuda üksikuid oksi. Hooletusse jäetuna surnud okste arv suureneb, kadakas muutub väga näotuks. Enamasti juhtub see kevadel, aga haigus võib välja lüüa ka suvel või sügisel.
Targem on püramiidsed kadakad talveks võrguga kinni mähkida. Või nuputad kadakale ümber jõuluteemalise punutise – kadakas aidatud ja suure külmaga pole tarvis jõulukaunistusi kohmetunud sõrmedega paika sobitada!
• Pirnipuude näsarooste (Gymnosporangium fuscum) on seenhaigus, mis talvitub kadaka tel, et kevadel siirduda uuesti pirnipuudele oma eluringi jätkama. Lehtedel on näha tellisepunaseid ümaraid laike, mis aegamööda laienevad ja kasvatavad omale alla piklikud oranžikad näsakesed. 120
• Laiuvad kadakad vajutab lumi vastu mulda. Kui muld on külmumata ja lumigi on pigem vesine lörts, siis tekib tõsine oht, et oksad lähevad hauduma. Omapäi jäetuna on kadakas kevadeks hallituskoldeid täis. Mis muud, kui pead püüdma maadligi hoidvat kadakat lumest välja puhastada.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/9ed01570a3d32fde38cff300e5bf85ce.jpeg)
Hiina kadakas ( J. chinensis) olevat kadakate seas näsaroostele kõige ebasobiva maks talvitumiskohaks.
• Väldi resoluutset tagasilõikust. Ära lõika varakevadel ja hilissügisel. Vajadusel lõika vaid siis, kui ilm on kuiv.
Samasuguse skeemi järgi toimetavad pihlaka-näsarooste ehk kroonrooste (Gymnosporangium cornutum) ja ka õunapuu oma. Seega pirnipuud, õunapuud ja pihla kad kadakatega „ühe katuse alla” ei sobi.
• Võimalusel väldi kastmist vihmutiga. Kui just pead, siis tee seda hommikul, et kada kate oksad ei jääks ööseks märjaks.
• Koertel-kassidel ei tohi lasta kadakatele peale sirtsutada. Uhke loomuga kadakas virutaks tõenäoliselt sirtsutajale hea nähvaka okkalise oksaga, aga kahjuks ta seda teha ei saa. Uriiniga niiskunud solvunud okkad pruunistuvad kiiresti ja kadakas kukutab nad seejärel maha. Asemele ei kasva midagi.
• Soomusjate okastega kadakad levitavad palava päikesega ja pärast vihma üsna tuge vat lõhna, mis ei pruugi olla ninasõbralik. Okkalised kadakad lõhnavad leebemalt. 121
• Kadakatel peab olema piisavalt ruumi. Teiste taimede varju jäänuna või nende vahele surutuna moondub nende sordiomane kuju ja kahvatub okaste värvus. Tihedas okste rägas on seenhaiguste levik väga tõenäoline.
Siit järeldus: kui soovid kasvatada pirnipuid, tee süda kõvaks ning loobu kadaka test. Ja vastupidi – kui aias on efektne kadakate kollektsioon, on näsaroostest puutu mata pirnipuu olemasolu vähe tõenäoline ja pirnidest pühi suu puhtaks.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/0c62183d1233f595cc38cba001ebef6c.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/c82da32d8dab36b61568224f6b7fb12a.jpeg)
Harilik kadakas (Juniperus communis)
Harilik kadakas on kõige suurema levialaga okaspuu maailmas. Ta kasvab Euroopas, Aasias kuni Jaapanini, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aafrikas. Sellisel hoomamatul alal leidub üsnagi erineva kujuga kadakaid: sihvakaid sambaid, matsakaid põõsaid ja maa pinda pidi roomavaid isendeid. Botaanikud ei suuda ilmselt kunagi kokku leppida, mitmesse alamliiki harilikud kadakad peaks jagama. Muide, ta on ainuke arvukate kadakaliikide seas, kes kasvab looduslikult nii ida- kui läänepoolkeral. Harilik kadakas on üks kõige kaugemal põhjas kasvada suutvatest okspuudest. Ta kasvab edukalt nii kriidilademel kui ka soomullas, nõmmel ja rannaluidetel. Harilik kadakas katab toidulaua paljudele putukatele, lindudele ja loomadele. Loodusravitsejate paunas on kadaka droogidel kindel koht. Tema puitu on kasu tatud mitmel moel, muu hulgas olevat sellest valmistatud isegi implantaate luukoe asendamiseks.Harilikkadakas on kahekojaline igihaljas taim. Sordid Hariliku kadaka sordiportfellis on vähemalt 110 kultivari. Nende tutvustamiseks jagak sin nad tinglikult kaheks: püstised ja laiuvad. q Harilik’Compressa’.kadakas 122
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/8d6158cbdf30ffba1973efea226489ea.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/32c11ff7db39dbb05f599660e08cd974.jpeg)
’Arnold’ on väga ilus, sale ja leebe kas vuga kadakas. Viieteistkümneaastaselt on ta meeter kõrge ja ainult 20 cm „tüse”. Ta on laiemalt tuntud ’Compressast’ sale dam ja pikem. ’Arnoldi’ üsna torkiv okas tik on justkui pisut sassis, nii on siin-seal korraga näha okaste mõlemad pooled: tumedamad ja heledamad. Sort pärineb Saksamaalt (1958). Kui sul on plaanis rajada itaalia stii lis aed, siis on ’Arnold’ selle kohustuslik element. Ta asendab vahemere küpressi (Cypressus sempervirens var. pyramidalis), keda on näha kõigil Toscana maakonda tutvustavatel fotodel, aga kes on Eesti olu des kaugelt liiga külmaõrn. ’Arnoldi’ oksad püsivad lume vajutuse all tavaasendis paremini kui teistel sar nastel sortidel. Meie puul olen siiski mõni kord pärast tugevat lumesadu mõnda väljavajunud oksa tagasi kohendanud. Meie aia ’Arnold’ sai noorena, kui ta oli u 70 cm kõrgune, kõiki kadakaid kõr vetanud kevadel tugevasti kannatada. Seletamatul kombel pruunistus hoopis tema põhjapoolne (ja veel ka hoone var jus olev) külg terves ulatuses ning okkad pudenesid maha. Kuna meil teda kellegagi asendada polnud, jäi näotuks muutunud puu kohale saatesõnadega: „Sa saad uue s ’Arnold’. 123
Püstised Püstise kujuga kadakatega on eestlased harjunud. Niisuguseid sihvakaid kada kaid, nagu seda on mõned sordid, koh tab looduses siiski harva. Seal on nad reeglina üsna täidlased. Hariliku kadaka sammasjad sordid on aga läbi teinud „kaalujälgimise”.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/0c62183d1233f595cc38cba001ebef6c.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/12db55441c98de4a5414b747621c9a22.jpeg)
võimaluse. Kosu ilusaks, kui suudad!” Ja väike ’Arnold’ suutis! Mõne aasta pärast kannatas teda juba vaadata ja praegu pole ammusest põletusest märkigi, puust on saanud tõeline kaunitar. ’Compressa’ on väga aeglase kasvuga kitsas sammas. Kümneaastaselt on ta umbes 0,8 meetrit kõrge. Okkad on väike mehel lühikesed, aga neid on väga tihe dalt. Kui on kannatust oodata, siis kasvab temast väljapaistev soolotaim. Sobib ka nappi istutusalasse. Talvepakane maalib tema rohelised okkad kaneelipruuniks. Sordi päritolu pole teada. Turustatakse eri kvaliteedi ja kasvukiirusega kloone. AGM. q ’Compressa’. qv ’Gold Cone’.
124
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/9ed01570a3d32fde38cff300e5bf85ce.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/2e0a4fb1763e2594ce7afbd46b5061ae.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/89f5f375885e054a49853e75b559a1d0.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/a060794633760eefb309b5b51ca6302d.jpeg)
’Gold Cone’ on ilus sammasjas kada kas, kelle vastsete võrsete okkad on erk kollased. Okkarüü suve teise poole värvi toon kannab nime „šartröös”. Talviti on ta üsna roheline. Loetakse kollastest püstis test kadakatest ilusaimaks. 15-aastaselt on kuni 2 meetrit kõrge ja 0,5 meetrit lai. Meie aia puuga pole olnud probleeme. Kui eriti raske talvine lumi kipub oksi välja vajutama, tõttan talle appi, sest ei taha, et see superkena kadakas kannatada saaks. ’Hibernica’ on eaka puuna u 5 meet rit kõrge ja 0,8–1,5 meetrit lai sammas. Tema kõik võrsed paiknevad püstakalt tüve lähedal ja püsivad kenasti kikkis. Kui tundub, et puu läheb liiga kogukaks, võib teda regulaarselt kergelt pügada. Talub kõike, isegi mõningast varju. Potis kasvatamiseks on see sort liiga kogukas. Talveks võib talle suuresilmalise võrgu ümber tõmmata või lihtsalt mõne keeru nööri ümber põimida, et oksad lume raskuse all võrast välja ei vajuks. Kutsutakse ka iiri kadakaks, sest sordi emapuu kasvas Iirimaal. Sort on väga vana, aastast 1838. Meie puu kasvab aia kaugeimas nurgas, abi pole ta meilt saa nud (unustamine on ju inimlik!), aga ta on sirgunud igati esinduslikuks krundi nurga tähiseks. AGM. ’Meyer’ sarnaneb nii ’Hibernica’ kui ’Suecicaga’. Loetakse üheks ilusamaks sambakujuliseks kadakaks. Okkad on torkivad, rohelised, selge valge triibuga. ’Miniatur ’ on suuremate sammasjate sortide väike veli. Kümneaastaselt põlve kõrgune kooniline puu. Kui suurema kasvulised sordid on kujult lähedased silindrile, siis ’Miniaturil’ on selgesti mär gatav kooniline latv. q ’Hibernica’. 125
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/0c62183d1233f595cc38cba001ebef6c.jpeg)
![](https://assets.isu.pub/document-structure/220822130827-d20939105c4c99f58e6e94b9ef0a5613/v1/4be03df28cb1821fd6c779b4fb98d9ec.jpeg)