Ilusad asjad, põnevad lood. Beautiful things, attractive stories

beautiful things, attractive stories

Edited by Heidi Luik, Ülle Tamla and Valter Lang

ilusad asjad, põnevad lood

Toimetanud Heidi Luik, Ülle Tamla ja Valter Lang

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu ühisväljaanne

Muinasaja teadus (ilmub aastast 1991)

Peatoimetaja: Valter Lang

Toimetuskolleegium: Aivar Kriiska Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut Lembi Lõugas Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu Marika Mägi Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus Jüri Peets Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu Jussi-Pekka Taavitsainen Turu Ülikooli ajaloo, kultuuri ja kunstide uurimise instituut Heiki Valk Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Muinasaja teadus 29 Ilusad asjad, põnevad lood

Toimetajad: Heidi Luik, Ülle Tamla ja Valter Lang Eesti keele toimetaja: Anu Murakas Inglise keele toimetaja: Daniel Edward Allen Kaas ja küljendus: Kersti Siitan

Raamatu väljaandmist toetasid: Eesti Kultuurkapital ja MTÜ Arheoloogiakeskus ©

Trükitud: AS Pakett

Pühendame selle raamatu oma õpetaja Vilma Trummali (1924–2022) mälestusele

Sisukord

Saateks peitvarad

Riina RAMMO ja Ülle TAMLA

Pudivere peitleid Pudivere deposit

Mauri KIUDSOO

Rooma rauaaegsed sõled Hara saarelt Roman Iron Age fibulae from Hara Island tarbeesemed

Heidi LUIK

Lameluude kasutusvõimalusi erinevates kultuurikontekstides Use of flat bones in different cultural contexts

Rünno VISSAK

Puunõud keskaegses Tartus, Tallinnas ja Pärnus Wooden vessels in medieval Tartu, Tallinn and Pärnu ....................

Monika REPPO ja Küllike TINT

Riided sirgu – vaaliklaasid Eesti arheoloogilises materjalis .............. Smooth it out: glass linen smoothers in Estonian archaeological material ....................................................................... ehted ja aksessuaarid

Erki RUSSOW

Eesti kesk- ja varauusaegsetest vööhaakidest On late medieval and early Modern belt hooks in Estonia

Valter LANG

Eesti karjasekeppnõelad Estonian shepherd’s crook pins

Valter LANG ja Heidi LUIK Pronksiaegsed luust ehtenõelad Läänemere idaranniku maades ........ Bronze Age bone pins in the eastern Baltic .........................................

toitumine

Raili ALLMÄE , Jana LIMBO-SIMOVART, Leiu HEAPOST ja Evelin VERŠ

Arheoloogilised inimluud toitumisuuringute allikana Archaeological human bones as a resource for nutrition studies

Lembi LÕUGAS ja Gurly VEDRU Kas pidu katku ajal? Pidulikule söömaajale viitavad leiud Uus-Pärnust A feast in the time of plague? Findings from New Pärnu suggest a festive meal .........................................................................................

luud ja patoloogiad

Martin MALVE Võimalik varauusaegne osteosarkoomi juhtum Tallinna Tõnismäe kalmistult

A probable case of osteosarcoma from the early Modern period cemetery at Tõnismäe, Tallinn

Sander NUUT ja Lembi LÕUGAS Ebaloomulik koeraluu Otepää linnamäelt .......................................... An abnormal dog bone from Otepää hill fort .....................................

konserveerimine

Arvi HAAK ja Aive VILJUS „…kus koi ega rooste neid ei riku.“ Ühe 1760. aastal sängitatud kirstu detailide saatusest “… where moths and vermin do not destroy”: On the fate of the details of an 18th century coffin

Lühendid

189 222 227 259 265 297 299 312 315 323 325 334 337 366 369

Saateks

See raamat on järjeks tosin aastat tagasi ilmunud ja arheoloogiahuvilistelt sooja vastuvõtu saanud „Muinasaja teaduse“ sarja 21. köitele „Ilusad asjad“. Seekord panime pealkirjaks „Ilusad asjad, põnevad lood“ ning koondasime sellesse Tartu ja Tallinna ülikoolis, Tallinna ja Tartu linnamuuseumis ning arheoloogiafirmades töötavate arheoloogide, antropoloogide, osteoloogide ja konservaatorite kolmteist emakeelset artiklit. Sarnaselt varasemaga leiavad ka seekord käsitlemist arheoloogiliste kaevamiste käigus või juhuleiuna üsna värskelt või küllalt ammu avastatud erinevatest materjalidest esemed ning inim- ja loomaluud, mida säilitatakse meie ülikoolide või muuseumide arheoloogiakogudes allikmaterjalina Eesti ajaloo uurimiseks. Lähema vaatluse alla võetud leidude hulk on artiklites erinev: mõnes uuritakse üht luud, teises esemetüüpe või leiukogumeid, kolmandas aga laiemal alal või pikema perioodi jooksul kasutatud esemeid. Erinev on ka leidude vanus: kõige varasemad pärinevad mitme aastatuhande tagusest pronksiajast ja nooremad 18. sajandist. Olenemata sellistest erinevustest ühendab artikleid käsitlusviis, kus kõigepealt tutvustatakse leide ja nende avastamisolusid, seejärel arutletakse erinevatest materjalidest esemete valmistamise ja kasutamise üle ning selgitatakse, millal ja miks need esemed või luud kõige tõenäolisemalt maapõue sattusid. Saadud tulemused on kahtlemata põnevad, kuid veelgi olulisemaks peame võimalust jagada lugejatega uut informatsiooni sellest, mida saadi teada tollaste esemete, inimeste ja loomade toidulaua või haiguste kohta. Samuti saab lugeja teada, milliseid uudseid meetodeid, materjale ja vahendeid kasutavad arheoloogiliste leidude konservaatorid selleks, et ajahambast puretud haprad esemed säiliksid eksponeerimiseks ja uurimiseks nii tänastele kui ka tulevastele põlvedele.

Toimetajad