Kaladonselgroogsedjaseegakameiekaugedsugulased.Nendesugupuuonlaijamitmeharuline ningevolutsiooniajaloojooksulonsuurosavarasematestsugupuuliikidestjaokstestjõudnudjubatäielikult kaduda.Mõnedliigidonagajäänudtänapäevanipraktiliseltmuutumatuteks“elavateksfossiilideks“–kuiniisobib,siismillekspeakskimuutuma.
Eluhakkasmeresarenemaligi4miljarditaastattagasi,kuimaakeraoliveel noor.Erinevatestväikestestmolekulidest,eluehituskividest,hakkasidmoodus tumaalgelisedrakud.Ainuraksedorganismidvalitsesidmaailmaselleesimeste elumiljarditejooksul.Vanimadtõendidhulkrakseteorganismideolemasolukohta onumbes700miljonitaastatvanad.Pealesedaarenesuusihulkrakseideluvorme tohutukiirusegajajubapaarsadamiljonit aastathiljemkihassoojasmeresmitmevormilineelu.
Öeldakse,etMaalonseitsesuurtookeani, kuidkuigloobustlähemaltvaadata,onkõik maailmaookeanidomavahelühendatud jaümbritsevadmandreidigastküljest. Umbes71%Maapindalastonkaetudveega jamerimoodustab97%Maaveevarudest. Tegelikultonkogumaakeraükssuurookean.
Kaladehiiglaslikhulkjagunebväiksematekskogumiteks: klassideks,seltsideks,sugukondadeksjaperekondadeks. Klassifikatsioonpõhinebnäiteksluustikuehitusel. Kalamaailmasuurimeraldiseltsonahvenalised(Perciformes), kesmoodustavadpeaaegupoole(40%)maailmakaladest. Seetohutuahvenalisteseltsonjagatudväiksemateks sugukondadeks,millestühtekuulubkaSoomevetekodune jatuttavahven.Sugulasedvõivadollaüksteisestüsnagi erinevad.Näitekssamasseahvenalisteseltsikuuluvadnii ookeanidevägevadtuunikaladkuikarannikuvetetillukesed, väikseimadvaidpaarisentimeetripikkusedmudillased.
Endistelaegadelliigitatiloomijataiminendevälimuse jaeluviisijärgi:arvati,etsarnasedonomavahelsuguluses. Praeguneliikidenimetamisesüsteempärineb18.sajandist, milRootsiteadlaneCarlvonLinnétöötasväljamooduse, kuidasnimetadaliikekaheosalisenimega:esimenemäärab perekonnajateineliigi(ntahven,Percafluviatilis). Uued,näiteksgeneetilisimuutusijälgivadmeetodid, annavadühatäpsematteavetniiliikidesugulusekuika nendearengulookohta.
Kaladeajaluguulatubkaugeleiidsetesseaegadesse, peaaegu500miljoniaastataha.Tollalloksusmaakera põhjapoolelhiiglaslikPanthalassaookean,millevalitsejateks olidtohutuidkaheksajalgumeenutavadnautiloidid. Samadesvetesujusidprimitiivsedlõuatudkalad,japikkamööda arenesliikejuurde.Umbes400miljonitaastattagasieraldusid kaladearenguskolmpõhisuunda:luukalad,sagaruimsed kaladjakõhrkalad,kellehulkakuuluvadhaidjaraid. Liigidjätkasidmitmekesistumist,erinevadkaladkohanesid elamavägaerinevateskeskkondadesninghõivasidlisaks merelekamageveekogud.
Kõhrkaladehulkakuuluvadhaidjaraiderinevadoma kehaehituseltteistestkaladest.Nadonpüsinudsellisena sadumiljoneidaastaidjaolnudolemasjubaammuenne dinosauruseid!
Peaaegusamavanaontõelineveidrik,kahepaiknesagaruimne kala,kesarvatiolevatväljasurnudjubamiljoneidaastaidtagasi–kunikaluridIndiaookeanistsaidüheomapüünistesse!Sellestajast alatesonleiderohkemgi,kuidkunaneedharuldased,kummalised olendidtunnevadennasthästisügavalookeanides,polenendeelust paljuteada.
Suurimadnautiloididvõisidkasvada ligikümnemeetripikkustekshiiglasteks, kuidsuurosaliikidestolidväikesed, vaidmõnesentimeetripikkused. NautiloididekivistisionOrdoviitsiumi lubjakivikihtidestuhandetekaupaning neidvõibnähanäiteksvanadehoonete lubjakivigakaetudseintesvõipõrandates.
Sagaruimsedkaladonpüsinudmuutumatuna lausa380miljonitaastat.Samutionnadoma varre-võijalataolisteuimedetõttuväärilised kandidaadid,etvõiksidollavarajastemaismaa loomadeesivanemateks.
Kaladonvee-elugatäisulikultkohanenud.Nendevoolu joonelinekujumuudabveesliikumiselihtsamaksjaka nendemeeledonkohanenudtajumakeskkondateisitikui maismaaloomad.Kaladonkõigusoojased:nendekeha temperatuurpüsibpeasamakõrgekuineidümbritseva veetemperatuur.Kalaeikangestukergeltkakülmas, ehkkisügavikejäistesveteselavadsoomuselisedeipaista olevatjustkuiginobedateliigutustega.
Kalahingabveeall,rüübatesvettsuhu. Kuikalasulebsuu,liigubvesitemalõpuste kaudukehastvälja.Lõpustepinnalhaaravad väikesedõhukesedveresoonedveesthapnikku jakannavadsedaedasikõikjalekalakehasse. Kunakalaleiolekopse,eisaataõhkuhingataja seetõttulämbubkiiresti,kuiveestväljasatub.
Kaladelonluinetoes,midakutsutaksekarooks. Kalaelabkoguomaeluvees,seegaeivajatasamavastupidavatjatugevatluustikkukuimaismaaloomad.Mõnedel kaladel,näitekshaideljaraidel,ontoeseksluustpehmem japainduvamkõhr.
Sarnaseltteisteloomadegakasutavadkalad suudsöömiseks.Suu abilkaladkaotsivad, kompavadjavalivad väljasobivatoidu. (Vtlk76)
Lõpusteabilsaavad kaladveesthapnikku. Lõpusekaaskaitseb lõpuseidkahjustusteeest.
Silmadegajälgibkalaomaümbrust, niinaguteisedkiloomad.Kalasilmad onkohanenudnägemaveeall,kuson sagelihämar.Suuredsilmadsuudavad tuvastadavähimatkivalgust. (Vtlk16)
Selgrooallasuvkotitaoline ujupõistoimibujukina. Ujupõieseesongaasning gaasikogustsuurendadesvõi vähendadessaabkalaoma ujumissügavustreguleerida. Paljudelpõhjakaladelujupõis puudub–põhjaspassijatel poleneidjuvajagi.
Kalasüdapumpabhapnikurikastvettlõpustest kõikjaleorganismi.Kalalihased,ajuja kõikmuudelundidvajavad funktsioneerimisekshapnikku, täpseltnagumeiegi.
Neerpuhastabkalaverd.Maksjasapipõisonagavajalikudmuuhulgasseedimisele kaasaaitamiseks.Kalapuhastadestasubollaettevaatlik,etsapipõitkatkieitorkaks: sellessisalduvtumejakibesapivedelikvõibkalamaitsetrikkuda,kuisedakiiresti mahaeiloputa.
Enamikukaladenahkonkaetudsoomustega,miskaitsevadkaluhaavadejalöökideeest.Kaladtunduvadsageli libedatejalimastena.Nendenahkonkaetudlimakihiga, misvõimaldabneilveessujuvaltliikuda.
Kõigepareminisaabkalavanust määratakalatagaosaküljejoonest allapoolejäävatesoomustejärgi.
Enamikkalukasvabelujooksulpikemaks,jakasvvarieerubvastavaltaastaaegadele.Kaladevanustsaabarvutada sarnaseltpuudega:soomustessemoodustuvateaastarõngaste järgi.Suvelsoomustessetekkivadkasvuvööndidonlaiemad jaheledamadkuikitsadtalvisedningkoosmoodustavad needüheaastarõnga.Samadsoomusedonkalalkogueluja kanendearvpüsibsama–needkasvavadlihtsaltringringilt suuremaks!Samamoodisaabkaladevanusthinnatakala sisekõrvasolevatekuulmeluude,otoliitidejärgi.(Vtlk16)
Küljejoononpikikalakülgi asetsevsensoorneorgan,mille abiltunnebkalatäpseltvee võnkeidjatajubendaümber toimuvaidliikumisi.(Vtlk17)
Sabauimonkalatähtsaimujumis organ.Tänutugevalesabaleliigub kalaveessujuvalt.Sabaliigutavad küljeltküljelekalasuuredküljeihased. (Vtlk18)
Mõnelkalal,näiteks kivilutsuljaangerjal,eraldi sabauimpuudub.Seeon kokkukasvanudpikkade selja-japärakuuimedega. (Vtlk18)
Kalamaguonpiklikjasee jätkubpikasoolenakuni pärakuni.Maosjasooltes imenduvadkalasöödud toidussisalduvadtoitained organismi.
Emasekalamarjateradvalmivadkotis.Marjakotiasemelonisastelkaladelniisakottjaniisk, milleganadviljastavademaskalavettelastud marjad.Ainultviljastatudmarjateradestvõivad koorudaväikesedmaimud.(Vtlk20)
Uimiliigutadeshoiabkalaomaasenditjatasakaaluveesstabiilsenaningjuhibomaujumist. Mõnekalarinnauimedonkohastunudjakala saabneidkasutadanäiteksveepõhjaskõndi miseks.Mõnikordonuimedseevastusulandu nudiminapaks,nagupullukalal.
Kaladnäevad,kuulevad,haistavad,maitsevadjatunnevad–agaoskavadkakajaloodida, tajudaelektritjanavigeeridamagnetväljadeabil!
Kalademeeledonveealusekeskkonnagatäiuslikultkohanenud.
Kalasilmonsamasugunenagu inimesel,jakaladelonhästiarenenudnägemine.Eritipaljuderöövkalade jaoksonnägeminemeeltestkõigeoluli sem.Veesliigubvalgusteisitikuiõhusja isegiselgesveeseisaanähasamakaugele kuimaapeal.Selletulemusenaonkalade silmadarenenudnii,etnadnäevadtäpselt ainultlähedalt–ehknadonlühinägeli kud.Kaladnäevadkavärve,kuidvärvide nägemineonliigitierinev.
Ujupõis
Kalasisekõrv meenutabinimese kõrva.Kaladehaprad kuulmekivikesed, otoliidid,asuvadpaarikaupasisekõrvas. Teadlasedsaavad kaladevanustarvutada otoliitideaastarõngaste järgi
Kaladevaatevälikülgedeleonlai,kuidtäpse nägemiseala,kuskohtuvadmõlemasilma vaateväljad,onkitsas.Kuikalasoovibmõnd kõrvalejäävatobjektilähemaltvaadata,peab taennastsellepooleküljegapöörama.
Otoliit
Veealllevivadhelilainedkiirestijakaugele.Kuigikaladeleiolenähtavaidkõrvu,onpaljudelneistüsnahea kuulmine.Kalakõrvasetsebpeaseesjahääledkanduvad sisekõrvavõngetenaläbikolju.Mõnekalasisekõrvon ühendatudujupõiega,mistoimibhelivõimendinajaparan dabniimoodikalakuulmist.Nagumeil,onkakaladel sisekõrvassopilinetasakaalu-jaliikumisorgan,milleabil kalateab,kuidasveesujuda.
Sisekõrv
Küljejooneabilsuudabkalatunnetadarõhkudeerinevusi javõnkeidveesningseeläbitajudanäiteksteistekalade liikumistparves.Kalasaabhästihakkamakapimedana, sesttasaabkasutadaomaküljejoone-elunditnagusonarit ningniimoodileidatoitujahõlpsastikiskjaidvältida. Kalaküljejoononnagukombinatsiooninimesekompi mis-jakuulmismeelest!
Küljejoone-elundkoosnebpikikalakülgekulgevastkanalist, milleavadonõhukesekelmeabilühendusesveega.Mõnede kaladeküljekanaliavadläbivadsoomuseidjapaistavad kalaküljelkatkendjoonena.Küljekanaliseesonmeelerakkude kogumid,mismeenutavadomaehituseltimetajatesisekõrva kuulmisretseptoreid.
Kaladeltöötabveeallhästiniihaistmis-kuikamaitsmis meel.Kaladoskavadkaüksteisegalõhnadeabilsuhelda: näiteksröövkalarünnakuobjektikslangenudlepamaim eritabvette„hirmuainet“,mispanebliigikaaslasednobe daltpõgenema.Onleitud,etkaladväldivadkamuid lõhnu,näiteksmõnederöövloomade,tubakavõibensiini lõhna.Väidetavaltpeletabkalukainimesekämblahigi–jamidaarvaksidnadveelvettekastetudvarvastest…
Mõnedelkaladelonpeasasuvaterakkudesees väikesedmagnetiidikristallid,milleabilsuudavad nadtajudaMaamagnetvälju.Samalooduslikult esinevatmagnetilistmineraalionkasutatud kakompassinõelades.Magnetmeelonnagusise minekompass,milleabilkaladilmseltmaailmameredesnavigeerivad–avastusonkateadlaste jaoksniiuus,etsellemeeletöökohtapoletäpset arusaama.
Kaladsuudavadvägatäpselttajudaümbritsevaveesoojust. Kõigusoojastenaeisaakaladiseomatemperatuuriregulee rida,mistõttuonnendejaokseluliselttähtisteada,millalon vajaliigakuumastvõikülmastveestlahkuda.
Kaladelonpärisomapäraseidvõimeid.Mõned kalad,sealhulgashaidjaraid,võivadtajudaelektri välju,mistekivadkõigielusolenditelihaskonnas. Elektrimeeltestonneileeritikasutoiduotsingul. Mõnedliigidtoodavadkaiseelektrit:isaneelevant kalameelitabemastelektriimpulsside“lauluga“ ningelektriangerjasirakastpiisab,etisegiinimesest suuremolenduimasekslüüa.
Kalaajuonväiksemja meelesüsteemteistsugune kuinäiteksimetajatel,niiet meeiteatäpselt,kuidaskala endtunneb.Valuaistingute peamineeesmärkonagakaitsta loomatallekahjulikeasjadeeest jaseeläbisoodustadaliigipüsimajäämistlooduses.Seepärastonmeil heapõhjuseeldada,etkakalatunneb vigastatunateatavatvalu.
Aegadejooksulonkaladkohanenudpeaaegukõikvõimalikeveealusteelupaikadega:mõnedon avavettnautivadujumismeistrid,teisedagapeidavadendpigemkiviõõnsustessevõikükitavaderakuna tuttavasroostikus.Kaladonkasotsiaalsedloomad,kesõpivaduusiasjuliigikaaslastelt.
Kaladkasutavadliikumisekskoguomakehajajuhivad liikumistuimedega.Enamikkalusaabujumisesthoogu, liigutadesomavõimsatsabaküljeltküljele,teisedagaliiguvad nagumadulaineliseltvingerdades.Põhjaselavadkalad vonklevadkividevahelvõiisekaevatudkoridorides,jamõned isegiroomavadmöödapõhjauimedepeal,nagukõnniks! Öeldakse,etveealunemaailmonvaikne–eimidagisellist! Lisakspaljudeleteistelevee-elanikeletekitavadkamõnedkalad aktiivselthääli.Isasedtursadsädistavadmeresomakosjalaule ningmeietuttavatestkaladestonüsnahäälekadkamitmed mudillasedjakarpkalad.Kaladehäälitsustetähendustveel
Rannakarpvõikonn,võibkalurimestada, kuitõstabveestkrooksuvaolendi.Ogadpaljas tavadkrooksujaasemelkala.
Suurnolgust(lk32)meenutavkauniltvärvi linemeripühveltekitabomalõpuseõõnelihas tegakummalisturinat.
