1/512
mõtted 7
MÕTTEID VAIMUST JA STIILIST
Erinevus geomeetria vaimu ja peenuse vaimu vahel. – Esi mese puhul on printsiibid selged, aga elukauged, nõnda et harjumatuse tõttu on meil raske oma pead nende poole pöörata; kuid tarvitseb meil vaid pea sinnapoole pöörata, kui näeme neid printsiipe nagu peo peal; ja inimene peaks olema pururumal, kui ta ei suuda teha õigeid järeldusi, läh tudes printsiipidest, mis on nii aredad, et neid on peaaegu võimatu märkamata jätta.
Kuid peenuse vaimu puhul on printsiibid argielulised ja pidevalt kõigi silme ees. Meil pole tarviski pead pöörata ega end sundida; inimesel peab ainult olema terav pilk, ja tõe poolest väga terav, sest need printsiibid on nii haprad ja neid on nii palju, et neid kõiki on peaaegu võimatu märgata. Seal juures viib aga üheainsagi printsiibi kahe silma vahele jät mine meid eksiteele; niisiis peab inimesel olema väga täpne pilk, et näha kõiki printsiipe, ja peale selle terane vaim, et teha üldtuntud printsiipidest lähtudes õiged järeldused.
8 blaise pascal
Asjaolu, et osa peenekoelisi vaime pole geomeetrikud, on järelikult tingitud sellest, et nad on täiesti võimetud pöör duma geomeetria printsiipide poole; aga asjaolu, et geo meetrikud pole peenekoelised, tuleneb sellest, et nad ei näe otse enda ette, ja sellest, et kuivõrd nad on harjunud geo meetria täpsete ja aredate printsiipidega ning hakkavad järeldusi tegema alles seejärel, kui on oma printsiibid kor ralikult läbi uurinud ja endale üksipulgi selgeks teinud, lähe vad nad omadega rappa peenekoelistes küsimustes, mille printsiipidega pole võimalik nõnda talitada. Need printsii bid on vaevu nähtavad, me pigem tajume kui näeme neid; tohutult raske on õpetada nende tajumist inimesele, kes loomuldasa ise neid ei taju: need asjad on nõnda tundlikud ja mitmetahulised, et inimene peab olema väga tundliku ja täpse meelega, et neid tajuda ja oma taju põhjal selge ning õige otsus langetada, kusjuures enamasti pole neid asju või malik aste-astmelt tõestada nagu geomeetrias, sest siinseid printsiipe ei saa endale sel moel üksipulgi selgeks teha ja niisugune tõestamine oleks lõputu üritus. Kogu asja tuleb näha korraga, vähemalt teatud piirini tuleb seda haarata ühe pilguga, mitte järkjärgulise arutlemise käigus. Ja seepärast ongi geomeetrikud nii harva peenekoelised või peenekoeli sed vaimud geomeetrikud, sest geomeetrikud tahavad käsit leda peenekoelisi küsimusi geomeetriliselt ja teevad end naeruväärseks, üritades alustada definitsioonidest ning
Seega oleksid kõik geomeetrikud peenekoelised, kui neil oleks terav pilk, sest lähtudes printsiipidest, mida nad tunne vad, jõuavad nad alati õigetele järeldustele; ja peenekoelised vaimud oleksid geomeetrikud, kui nad suudaksid kohandada oma pilgu geomeetria harjumuspäratutele printsiipidele.
9mõtted
Aga labased vaimud pole kunagi ei peenekoelised ega Geomeetrikutel,geomeetrikud.
seejärel käsile võtta printsiibid, kuigi seda laadi arutlustes ei saa niimoodi toimida. See ei tähenda, et inimvaim nõnda ei teeks, aga ta teeb seda vaikselt, loomulikult ja vahetult, sest selle väljendamine käiks igale inimesele üle jõu ja selle taju minegi on jõukohane vaid vähestele.
kes pole midagi enamat kui geomeetrikud, töötab mõte niisiis selgesti, aga ainult juhul, kui neile kõik asjad definitsioonide ja printsiipidega üksipulgi ära seleta takse; vastasel korral nad eksivad ja muutuvad talumatuks, sest nende mõte töötab selgesti ainult siis, kui nad lähtuvad korralikult äraseletatud printsiipidest.
Ja peenekoelistel vaimudel, kelles pole midagi muud peale vaimupeenuse, ei jätku kannatust, et laskuda viimsete printsiipideni, kui asi puudutab spekulatsioone ja kujutlusi, mida nad pole oma elus kunagi kohanud ja mida nad üldse ei kasuta.
Ning vastupidi: kui peenekoelistele vaimudele, kes on niisiis harjunud kõige üle ühe pilguga otsustama, anda ette teoree mid, millest nad mitte midagi ei taipa ja millest arusaamiseks tuleks alustada definitsioonidest ning kuivadest printsiipi dest, mida nad pole harjunud nii üksikasjalikult uurima, siis ehmuvad nad ja tõmbuvad võõristades eemale.
Niisiis on olemas kaht liiki vaime: üks suudab kiiresti ja sügavuti tungida printsiipidest tulenevate järeldusteni, ja see on terane vaim; teine suudab haarata suurt hulka print siipe, ilma neid omavahel segi ajamata, ja see on geomeetria vaim. Üht iseloomustab vaimu jõulisus ja selgus, teist vaimu avarus. Paraku võib üks vaimu omadus esineda ka ilma tei seta, sest vaim võib olla jõuline ja piiratud ning võib olla ka avar ja jõuetu.
Ja niisugused inimesed ei pruugi veel sugugi olla suured geomeetrikud, sest geomeetria hõlmab palju printsiipe, aga mõni vaimulaad võib olla suuteline taipama väheseid print siipe lõpuni välja, ilma et ta pruugiks vähimatki taibata asja dest, millega seostub palju printsiipe.
Ühed oskavad teha õigeid järeldusi vähestest printsiipidest, ja see näitab teatud mõtteselgust.
10 blaise pascal
Selge mõtlemise erinevad liigid; mõned mõtlevad selgesti siis, kui asjades valitseb teatud kord, aga kui asjades valitseb teistsugune kord, lähevad nad omadega sassi.
Näiteks ühed taipavad hästi, mis toime on veel, sest sellega seostub vähe printsiipe; aga järeldused, mida siit teha saab, on nii peenekoelised, et nendeni võib jõuda ainult äärmiselt selgesti arutledes.
2/511
Teised oskavad teha õigeid järeldusi asjadest, millega seos tub palju printsiipe.
4/513
Filosoofia väljanaermine ongi tõeline filosofeerimine.
3/751
Need, kes on harjunud otsustama tunde põhjal, ei taipa midagi arutlemist nõudvatest asjadest, sest nad tahavad kohe ühe pilguga tungida asja olemuseni ega ole harju nud otsima printsiipe. Ja vastupidi, teised, kes on harjunud printsiipidele tuginedes arutlema, ei taipa midagi tunde asjadest, otsides neistki printsiipe ja suutmata haarata <asju> ühe pilguga.
5/534
11mõtted
Sest otsustusega on alati seotud tunne, nii nagu teadused on seotud vaimuga. Peenekoelisus kuulub otsustuse juurde, geomeetria vaimu juurde.
Geomeetria , peenekoelisus. – Tõeline kõnekunst naerab välja kõnekunsti, tõeline kõlblus naerab välja kõlbluse; tähendab, otsustuse kõlblus naerab välja vaimu kõlbluse, millel puudu vad igasugused reeglid.
Need, kes otsustavad teose üle ilma mingite reegliteta, on teistega samas suhtes nagu kella<ta> inimesed teiste suhtes. Üks ütleb: „On möödunud kaks tundi“, teine väidab: „On möö dunud ainult kolmveerand tundi.“ Mina vaatan oma kella ja ütlen esimesele: „Teil on igav“; ja teisele: „Teie aeg möödub kiiresti“; sest möödunud on poolteist tundi, ja ma naeran
blaise pascal
7/510
nende üle, kes väidavad, et minu aeg venivat ja ma otsusta vat aja üle oma tujude järgi: nad ei tea, et mina otsustan aja üle oma kella järgi.
6/814
12
Mida vaimsem keegi on, seda rohkem omapäraseid inimesi ta enda ümber märkab. Tavalised inimesed ei märka teiste vahel erinevusi.
Nii nagu inimene rikub oma vaimu, rikub ta ka oma tundeid. Nii vaimu kui tundeid arendatakse vestlustes. Nii vaimu kui tundeid rikutakse vestlustes. Niisiis, head või halvad vest lused kas arendavad või rikuvad meid. Järelikult on kõige tähtsam osata valida õigeid vestlusi, mis meid arendak sid ja rikkumise eest hoiaksid; aga me ei oska valida, kuni me pole end veel arendanud ja rikkumise eest hoidnud. Nõnda tekibki suletud ring, ja õnnelikud on need, kes sellest välja rabelevad.
8/766
Paljud inimesed kuulavad jutlust samamoodi nagu õhtujumalateenistust.
9/701
10/737
Kõik suurejoonelised meelelahutused on kristlikule elule ohtlikud; aga kõigi nende hulgast, mis inimesed on leiuta nud, tuleks enim karta näitemängu. Kirgi esitatakse seal nõnda loomulikult ja peenetundeliselt, et see meie südames neid puudutab ja nad äratab, eriti armukire; peaasjalikult siis, kui seda kujutatakse väga siivsa ja kombekana. Sest mida süütum see süütutele hingedele näib, seda kergemini lase vad nad end sellest puudutada; selle jõulisus meeldib meie enesearmastusele, mis ilmutab sedamaid soovi kutsuda
13mõtted
Kui tahame teha kasulikku kriitikat ja teisele inimesele näi data, et ta eksib, siis tuleb vaadata, missuguse külje pealt tema asjale läheneb, sest sellest küljest tal tavaliselt ongi õigus; ja talle tuleb seda õigust tunnistada, aga tema tähele panu tuleb juhtida tollele küljele, millest vaadatuna tal pole õigus. Ta jääb rahule, sest näeb, et ta ei eksinud, vaid jättis lihtsalt mõne külje tähele panemata. Kedagi ei pahanda see, et ta kõike ei näe, aga eksida ei taheta; ja võib-olla on see tin gitud asjaolust, et inimene ei saa juba loomu poolest kõike näha, ja sellest, et ta juba loomu poolest ei saa eksida selle külje suhtes, mille poolt tema asja vaatab, sest meeled taju vad alati õigesti.
Põhjendused, mis inimene on ise leidnud, veenavad teda tavaliselt paremini kui need, mille peale teised on tulnud.
11/764
Doktor 2, kes kõneleb veel veerand tundi pärast seda, kui ta on kõik ära öelnud, nõnda kangesti tahab ta rääkida.
14 blaise pascal
esile just neidsamu tagajärgi, mida me nõnda kaunis esitu ses näeme; ja samal ajal rahustab meie südametunnistust nähtud tunnete kombekus, mis hajutab igasuguse hirmu puhastes hingedes, kellele jääb mulje, et anduda armastu sele, mis näib nii karske, ei haava puhtust.
Nõnda lahkutaksegi etenduselt, süda armastuse võludest ja veetlustest nõnda tulvil ja hing ning vaim selle süütuses nõnda veendunud, et ollakse igati valmis vastu võtma esimesi armu muljeid, või õigemini otsima võimalust äratada neid ükskõik kelle südames, et vastu võtta neidsamu rõõme ja neidsamu ohvreid, mida näitemängus nii kaunilt kujutatuna nähti.
13/635
Meile meeldib näha Cléobuline’i 3 eksitust, tema kirge, sest ta ei mõista seda. Ta oleks ebameeldiv, kui teda poleks petetud.
Scaramouche 1, kes mõtleb ainult ühele asjale.
14/652
12/581
Kui meile mõnd kirge või muljet loomutruult kirjeldatakse, siis leiame iseendas kuuldu kinnituseks tõe, mille olemas olust meil polnud aimugi, nõnda et meis tärkab poolehoid ini mese vastu, kes pani meid seda tundma; sest ta ei näidanud
15mõtted
Kõnekunst on oskus öelda asju niisugusel viisil, et 1) need, kellele neid räägitakse, saaksid neist hõlpsasti ja ladusasti aru; 2) et neis tärkaks huvi, nõnda et enesearmastus kannus taks neid kuuldu üle ise sügavamalt järele mõtlema.
Kõnekunst, mis veenab leebusega, mitte jõuga – nagu türann, mitte nagu kuningas.
15/584
16
Tuleb piirduda lihtsa ja loomulikuga, nii palju kui vähegi võimalik; ei tohi üle tähtsustada seda, mis on tähtsusetu, ja
Tähendab, see seisneb vastavuses, mida me püüame saavu tada ühelt poolt nende inimeste vaimu ja südame vahel, kel lega me räägime, ja teiselt poolt oma mõtete ja nende väl jendite vahel, mida me kasutame; mis eeldab, et me peame hoolikalt uurima inimsüdant, tundma õppimaks kõiki teda suunavaid asjaolusid, nii et me suudaksime selle alusel leida sobivaid väljendeid, mis avaldaksid talle mõju. Tuleb asetada iseennast selle inimese kohale, kes meid kuulab, ja katsetada omaenda südame peal vormi, mis me oma arutlusele anname, et näha, kas need on omavahel vastavuses ja kas me võime olla kindlad, et kuulaja on lausa sunnitud meiega nõusse jääma.
meile mitte temas eneses peituvat head, vaid meie oma; ja nõnda teeb see heategu ta meie silmis meeldivaks, liiatigi et vastastikune mõistmine, milleni me oleme jõudnud, äratab meie südames tema vastu paratamatult poolehoidu.
kahandada seda, mis on tähtis. Sellest ei piisa, kui miski on ilus, on tarvis, et see vastaks ka sisule, et selles poleks midagi üleliigset, aga midagi ei jääks ka vajaka.
18/744, 745
Jõed on liikuvad teed, mis viivad meid sinna, kuhu tahame minna.
Kuni mõne asja kohta ei teata tõde, on hea, kui leidub mingi üldlevinud eksiarvamus, mis pakub inimeste vaimule pidet, nagu näiteks uskumus, et kuu mõjutab aastaaegade vaheldu mist, haiguste kulgu jne; sest inimese põhiliseks haiguseks on rahutu uudishimu asjade vastu, mida tal polegi võimalik teada saada; ja tal on parem viibida eksiarvamusel kui vae velda niisuguse kasutu uudishimu käes.
Epiktetose, Montaigne’i ja Salomon de Tultie 4 kirjutamislaad on kõige üldkasutatavam, kõige kergemini mõistetav, püsib kõige kauem meeles ja seda tsiteeritakse kõige rohkem, sest see koosneb läbinisti mõtetest, mis on sündinud tava listes argielulistes vestlustes; näiteks, kui räägitakse rahva seas üldlevinud eksiarvamusest, nagu oleks kuu kõige põh juseks, ei jäeta kunagi lisamata, et Salomon de Tultie ütleb, et kuni mõne asja kohta ei teata tõde, on hea, kui leidub mingi üldlevinud eksiarvamus, jne ..., mis on sama mõte teiselt poolt vaadatuna.
16 blaise pascal
17/717
19/976
Kord. – Miks ma peaksin nõuks võtma jagada oma kõlblus õpetus pigem neljaks kui kuueks? Miks ma peaksin väitma, et voorusi on pigem neli kui kaks või üks? Miks võtta aluseks pigem abstine et sustine 5 kui „järgida loodust“ või „ajada oma isiklikke asju õiglaselt“, nagu Platon, või midagi muud? –„Aga,“ ütlete teie, „siin on kõik ühte sõnasse pandud.“ – Jah, aga ilma selgitusteta on see kasutu; ja kui püüda seda sel gitada, siis niipea, kui hakkate avama juhist, milles sisaldu vad kõik teised, voolavad nood sealt välja oma esialgses kor ratuses, mida te tahtsite vältida. Nõnda siis, kui nad on kõik pandud ühte kokku, on nad peidetud ja kasutud nagu kusagil kirstus, ja välja ilmuvad nad ainult oma loomuomases kor ratuses. Loodus on nad kõik paika pannud, asetamata neid üksteise sisse.
Viimane asi, milleni me mõnd teost kirjutades jõuame, on arusaamine sellest, millega alustada.
20/683
21/684
17mõtted
Loodus on asetanud oma tõed igaühe iseendasse; meie pai gutame need kunstlikult üksteise sisse, aga see pole loomu lik: igaühel on oma koht.
23/784
blaise pascal
Keel. – Vaimu ei tohi kõrvale juhtida muidu kui ainult selleks, et anda talle puhkust, aga sedagi vaid siis, kui on õige aeg, puhkust tuleb anda siis kui vaja, mitte muidu; sest kes annab talle valel ajal puhkust, see väsitab, ja kes valel ajal väsitab, see annab puhkust, sest siis jäetakse kõik sinnapaika; sala kavalale himurusele meeldib kangesti teha just risti vastu pidi sellele, mida meilt oodatakse, pakkumata meile vastu tasuks naudingut, mis on see raha, mille eest me oleme valmis ära andma kõik, mida iganes tahetakse.
24/710
22/696
Sama hästi võiks mulle ette heita, et olen kasutanud vanu sõnu. Eks anna see ju teistsuguse arutluse, kui samad mõtted erinevalt kokku panna, nõndasamuti nagu samad sõnad annavad teistsuguse mõtte, kui nad on erinevalt kokku pandud!
18
Ärgu öeldagu, et ma pole öelnud midagi uut: asjade esitusviis on uus; paume ’i mängivad kõik ühe ja sama palliga, aga mõni teeb seda paremini kui teine.
Erinevalt ritta seatud sõnad annavad erineva tähenduse ja erinevalt ritta seatud tähendused annavad erineva tulemuse.
Mitmesugust. Keel. – Need, kes esitavad vastuväiteid, sõnu sundides, on nagu need, kes ehitavad sümmeetria pärast petikaknaid: nad ei taha mitte selgelt väljenduda, vaid nende sihiks on moodustada selgeid kõnekujundeid.
Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese. See vastu need, kellel on hea maitse ja kes raamatut nähes usu vad, et leiavad sealt inimese, on täiesti rabatud, leides autori:
27/559
19
29/675
25/667
mõtted
26/578
Sümmeetria asjades, mida saab ühe pilguga haarata, rajaneb sellel, et pole mingit põhjust teha teisiti; ja ka inimese keha kujul, millest tuleneb, et taotleme sümmeetriat ainult laiu ses, mitte aga kõrguses või sügavuses.
Kõnekunst on mõttemaal; ja nõnda loovad need, kes pärast maali valmimist sinna veel midagi lisavad, portree asemel pildi.
Kõnekunst. – Jutus peab olema meeldivat ja tegelikku; aga see meeldiv peab ise olema võetud tõelusest.
28/580
Nad küsivad nõu ainult oma kõrvadelt, sest neil puudub süda. Põhimõtteks on ausus.
Minnalaskmise ilu, otsustamise ilu.
Plus poetice quam humane locutus es . 6 Loodust austavad tõe liselt need, kes õpetavad talle, et ta suudab rääkida kõigest, isegi teoloogiast.
On olemas teatud meeldivuse ja ilu mudel, mis tuleneb tea tud vastavusest meie – ükskõik kas nõrga või tugeva – loo muse ja selle asja vahel, mis meile meeldib.
30/610, 611
32/585
Kõigil võltsilutsemistel, mida me Cicerole ette heidame, lei dub imetlejaid, ja palju.
Ja kuna laulu ja maja vahel, mis on loodud hea mudeli järgi, valitseb täielik vastavus, sest nad sarnanevad ühe ja sama mudeliga, ehkki kumbki omamoodi, siis valitseb täielik
Kõik, mis on loodud selle mudeli järgi, meeldib meile: olgu see siis maja, laul, jutt, luuletus, proosapala, naine, linnud, jõed, puud, toad, riided vms. Kõik, mis pole selle mudeli järgi loodud, äratab hea maitsega inimestes vastumeelsust.
20 blaise pascal
31/728
vastavus ka nende asjade vahel, mis on loodud halva mudeli järgi. See ei tähenda, et halbu mudeleid oleks ainult üks, ei, neid on lõputu hulk; aga näiteks iga halb sonett, ükskõik, missuguse halva mudeli järgi see ka loodud pole, sarnaneb täpselt naisega, kes riietub sama mudeli järgi.
Aga kes kujutab endale ette naist, kes vastab mudelile, mis seisneb selles, et iga pisiasja kirjeldatakse suurte sõna dega, selle silme ette kerkib üleni peeglikesi ja võrusid täis riputatud kena noor daam, kes ajab meid naerma, sest seda, milles peitub naise veetlus, teame palju paremini kui seda, milles peitub värsi veetlus. Aga need, kes sellest aru ei saa, hakkavad toda üleslöödud daami imetlema, ja
Selleks et mõista, kui naeruväärne on mõni halb sonett, on kõige parem mõelda lähemalt tema olemuse ja mudeli üle, ning kujutada siis endale ette naist või maja, mis on tehtud sama mudeli järgi.
Luule ilu. – Nii nagu räägitakse luule ilust, tuleks rääkida ka geomeetria ning meditsiini ilust; aga seda ei tehta; ja nimelt sellepärast, et me teame vägagi hästi, mis on geomeetria siht ja et see seisneb tõestuses, ja mis on meditsiini siht ja et see seisneb ravimises; aga me ei tea, milles seisneb veetlus, mis on luule sihiks. Me ei tea, missugune on see loomulik mudel, mida tuleb jäljendada; ja kuna meil niisugune teadmine puudub, on leiutatud rida naljakaid mõisteid: „kuldne ajastu“, „meie päevade ime“, „saatuslik“ jne; ja niisugust kõnepruuki nimetatakse luule iluks.
33/586
21mõtted
34/587
Niisiis pole see õige kiitus, kui inimese sisenemisel tema kohta kohe öeldakse, et ta on luule alal väga vilunud; ja on halb märk, kui inimese poole ei pöörduta juhul, kui on tarvis otsustada mõne värsi üle.
Seltskonnas ei tunnustata kedagi hea värsitundjana, kui ta <ei> kanna poeedi märki, matemaatiku märki jne. Aga iga külgsed inimesed ei taha ühtegi märki ega tee üldse mingit vahet poeedi ja tikkija elukutsel.
leidub palju külasid, kus teda peetaks kuningannaks; see pärast nimetamegi sama mudeli järgi kirjutatud sonette külakuningannadeks.
Ehkki Pascal oli teadusliku lähenemise veendunud praktiseerija, leidis ta, et kogu inimlik teadus välistest asjadest on abitu ja tühine ning seda, mis tõeliselt tähtis, saab tunnetada üksnes Jumala antud vahetu, südame teadmise kaudu. Elu viimasel perioodil pühendus Pascal suurejoonelise kogumiku kirjutamisele, millest pidi saama ristiusu apoloogia. Pascali meelest on inimese maine elu tühine ja armetu, ent igas inimeses peitub jumalikku suurust, mis tõstab ta muust loodust kõrgemale.
22
Paraku ei jõudnud Pascal kava ellu viia ja nii kujunes tema vaimse pärandi keskseks teoseks fragmentaarne kogumik tekstidest, mis pärast tema surma leiti ja tervikuks koondati. Kogumikust versiooni, käesoleva tõlke aluseks on 1897. aastal koostatud L. Brunschvicgi väljaanne, kus teksti on püütud esitada võimalikult lugejasõbralikult.
blaise pascal mõtted
Igakülgseid inimesi ei nimetata ei poeetideks ega geomeet rikuteks jne; aga nad on seda kõike, ja nad võivad nende kõigi üle otsustada. Keegi ei oska ära arvata, kes nad on. Nad hak kavad rääkima sellest, millest räägiti siis, kui nad sisse astu sid. Nende juures ei torka ükski omadus rohkem silma kui mõni teine, välja arvatud juhul, kui seda omadust läheb vaja, aga siis tuleb see kõigile meelde, sest nõnda samuti on neile iseloomulik, et kui jutt ei käi parajasti kõneoskusest, ei maini keegi, et nad hästi kõnelevad, ja niipea, kui hakatakse kõne oskusest rääkima, öeldakse, et nemad kõnelevad hästi.
Blaise Pascal (1623—1662) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, kes lühikeseks jäänud elu jooksul jõudis panna aluse nii tõenäosusteooriale, Pariisi ühistranspordile, baromeetrile kui ka paljudele muudele avastustele, andes sel moel määrava panuse reaalteaduste arengusse.