SAATEKS
Laululindude pesade otsimise, määramise, kollektsioneerimise ja eksponeerimisega olen
kokku puutunud juba üle nelja aastakümne.
Esimene suurem laululinnupesade näitus leidis aset aastal 1991 Eesti Noorte Loodusmajas
Tallinnas ning sellest on alles salvestus ka ERR-i arhiivis. Aastal 2000 kinkisin säilinud osa oma kollektsioonist Matsalu rahvuspargi
külastuskeskusele Penijõe mõisas, kus see moodustab senini olulise osa sealsest pesade väljapanekust. Sel sajandil kollektsioneeritud linnupesi käin aeg-ajalt tutvustamas kõikjal, kuhu kutsutakse.
Huvilised on teinekord arvamust avaldanud, et võiksin linnupesade kohta määraja koostada.
Pidasin seda pikalt üle jõu käivaks, kuid nüüd on see teoks saanud. Enamik laululinde, kelle pesitsemine seni on õnnestunud Eestis tuvastada, on selles taskumäärajas esindatud.
Tõsi, vareslased on puudu, aga nende pesad pole ka teiste laululindude pesadega võrreldavad.
Mõistagi polnud lootustki paljude siin
käsitletud linnuliikide munadega pesade kohta leida fotosid Eesti autoritelt, mistõttu tuli neid otsida teiste Euroopa riikide loodusfotograafidelt ja fotopankadest. Kõikvõimalike
andmete hankimiseks olin õnneks varunud nii vene-, saksa- kui ka ingliskeelset kirjandust, väga suureks abiliseks osutus aga taas raamat, mida olen aastakümneid nimetanud oma
„piibliks“ – Lemming Rootsmäe ja Heinrich Veromanni koostatud „Eesti laululinnud“.
Põnevat pesade määramist soovides
PUNASELG-ÕGIJA
PESITSUSBIOTOOP: Põõsastikud, raiesmikud, puis- ja põõsasniidud, suuremad aiad, kalmistud ja põõsastunud pargid.
PESA ASUKOHT: Madalal põõsas (eelistatud okkalised tihedad põõsad) või hekis, samuti noorel kuusel kuni 3 m kõrgusel, harva kõrgemal. Mõnikord ka oksahunnikus või muus varjulises kohas.
PESAMATERJAL: Oksaraod, rohukõrred, sammal (mõnikord ainult oksaraod ja sammal, mõnikord ainult kõrred). Sisevooderduseks taimevill, karvad, suled, peened kõrred.
PESA MÕÕDUD: Välisdiameeter 11–18 cm, sisediameeter 7–8,5 cm, kõrgus 8–11 cm, sügavus 4–5,5 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/c7e3053bd75299b04044e7ed4f1ac4eb.jpeg)
PESA ISELOOM: Kõrtest ja/või raagudest poolkera, mille materjal sõltub suuresti asukohast.
MUNAKURN, POJAD: 5–6 (harva 7) muna, leitavad mai lõpust jaanipäevani. Haudevältus 14–16 päeva, pojad pesas 12–15 päeva. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 21–24 × 15–18 mm munade värvus varieerub, põhitoonilt on need roheka või pruunika tooniga määrdunudvalged, laiemas otsas tihedamalt tumedamate tähnidega kirjatud.
обыкновенный жулан
Red-backed Shrike Neuntöter / Rotrückenwürger pikkulepinkäinenLanius collurio
PESITSUSBIOTOOP: Rabamaastikud.
PESA ASUKOHT: Rabamännil keskmiselt paari, harva kuni paarikümne meetri kõrgusel.
PESAMATERJAL: Väliskihis kuivad männiraod, keskel rohukõrred ja sisevooderduses rohkelt pehmeid sulgi.
PESA MÕÕDUD: Välisdiameeter 21–25 cm, sisediameeter 9–11 cm, kõrgus 10–12 cm, sügavus 6–7 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/82887b7b959dffdc59e2b0c8033f50be.jpeg)
PESA ISELOOM: Pesa pole võimalik segi ajada ühegi teise linnu pesaga, see on nii asukoha kui ka väljanägemise poolest ainulaadne.
MUNAKURN, POJAD: 5–7 (3–9) muna, leitavad aprilli lõpust juuni keskpaigani. Haudevältus 14–16 päeva, pojad pesas 18–20 päeva. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 25–28 × 18–20 mm munad on suhteliselt tihedalt kirjatud pruunikate ja hallikate tähnidega.
PESITSUSBIOTOOP: Puisniidud ja lehtmetsad, segametsad, valgusrikkad männikud ja suured pargid.
PESA ASUKOHT: Lehtpuu või männi võras tüvest eemal oksaharude vahel 3–16 m kõrgusel.
PESAMATERJAL: Kuivad rohukõrred, kasetoht, sammal, niin, puulehed, võimaluse korral mitmesugune tehismaterjal, näiteks takk, nöör, niit.
PESA MÕÕDUD: Välisdiameeter 12–16 cm, sisediameeter 8,5–11 cm, kõrgus 6–9 cm, sügavus 4–5 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/3def3c77be9624b3d5af2b222c6ea5d1.jpeg)
PESA ISELOOM: Pesa on ainulaadne, kuna on punutud ülemiste servadega oksaharude vahele nii, et ripub õhus.
MUNAKURN, POJAD: 4–5 (3–6) muna, leitavad juuni keskpaigast alates. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 29–32 × 21–23 mm munad on valged või heleroosad, läikega ja kirjatud hõredalt eri suurusega tumedate tähnidega.
PESITSUSBIOTOOP: Kuusikud ja kuusesegametsad, harvem kuuski sisaldavad männikud ning suured pargid ja kalmistud, kus kasvab kuuski.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/dd8035d0b504bda15778c1fadbd81b94.jpeg)
PESA ASUKOHT: Puuõõnsuses, harva ka pesakastis, pehkinud kännus, puujuurte vahel vmt.
PESAMATERJAL: Kõrred, sammal, taimevill, jõhvid ja karvad, sisevooderduses ka suled.
PESA MÕÕDUD: Sõltub õõnsusest, lennuava läbimõõt 2,5–3 cm.
PESA ISELOOM: Ise õõnsusi ei uurista. Pesa on kohev ja pehme nagu kõigil tihastel.
MUNAKURN, POJAD: 7–10 (5–13) muna, leitavad mai algusest juuni lõpuni. Haudevältus 14–16 päeva, pojad pesas 16–20 päeva. Osa musttihaseid pesitseb suve jooksul ühe, osa kaks korda.
MUNAD: Tihaste seas kõige väiksemad, 14–15 × 11–12 mm munad, valgel taustal kirjatud roostepruunide tähnidega.
PESITSUSBIOTOOP: Eri tüüpi männikud, harva kuusikud.
PESA ASUKOHT: Puuõõnsuses, sobib ka pesakast. Vahel suuremate lindude vana pesa okstevahelises õnaruses või mujal oksterägas.
PESAMATERJAL: Rohukõrred, sammal, samblikud ja niin. Sisevooderduseks kasutab taimevilla.
PESA MÕÕDUD: Sõltub õõnsusest, lennuava läbimõõt 2,5–3 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/c6736c3feb2104c56b540d4cd572ed6f.jpeg)
PESA ISELOOM: Sisevooderdus jätab vilditud mulje. Suudab ka ise pesakoobast uuristada.
MUNAKURN, POJAD: 4–7 (–10) muna, leitavad aprilli keskpaigast mai alguseni. Haudevältus 13–17 päeva, pojad pesas 17–21 päeva. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 15–17 × 12–14 mm valgel taustal munad on tihedalt kirjatud punapruunide tähnidega.
SALUTIHANE ehk SOOTIHANE
PESITSUSBIOTOOP: Leht- ja segametsad, pargid ja aiad, puisniidud ja võsad. Eelistab veekogude lähedust.
PESA ASUKOHT: Puuõõnsuses või pesakastis.
PESAMATERJAL: Rohukõrred ja sammal, vooderduseks karvad ja taimevill.
PESA MÕÕDUD: Sõltub õõnsusest, lennuava läbimõõt 2,2–3,5 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/04defaefff8c4c1408c721244c488df8.jpeg)
PESA ISELOOM: Tüüpiline soe ja pehme tihasepesa.
MUNAKURN, POJAD: 6–9 (5–11) muna, leitavad maikuus. Haudevältus 12–15 päeva, pojad pesas 16–21 päeva. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 16–17 × 12–13 mm valged munad on hõredalt kirjatud punapruunide tähnidega.
PESITSUSBIOTOOP: Okas- ja segametsad.
PESA ASUKOHT: Enamasti pehkinud puutüves.
PESAMATERJAL: Kõrred, sammal, samblikud ja niin, sisevooderduseks karvad ja taimevill. Võib muneda ka lihtsalt õõnsuse põhjal leiduvale puupurule.
PESA MÕÕDUD: Lennuava läbimõõt 2,5–3,5 cm, õõnsuse sügavus 10–20 cm.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/517c81f960c68e3938bcdb1c3cb509a9.jpeg)
PESA ISELOOM: Uuristab õõnsuse ise, pesa pole nii pehme kui enamikul tihastel.
MUNAKURN, POJAD: 6–9 (5–13) muna, leitavad mai esimesel poolel. Haudevältus
13–15 päeva, pojad pesas 15–20 päeva. Pesitseb kord suve jooksul.
MUNAD: 15–16 × 12–13 mm valgel taustal munad on kirjatud hõredalt punapruunide tähnikestega.
SINITIHANE
Cyanistes caeruleus
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/08090adde3964d0469d48af4fa9fcaf2.jpeg)
PESITSUSBIOTOOP: Leht- ja segametsad, puisniidud, pargid, aiad ja kalmistud.
PESA ASUKOHT: Lehtpuu õõnsuses või pesakastis.
PESAMATERJAL: Kõrred, sammal, kuivanud lehed, niinekiud, ämblikuvõrk jm, sisevooderduses kasutab jõhve, karvu ja sulgi.
PESA MÕÕDUD: Sõltub õõnsusest, lennuava läbimõõt 2,8–3,5 cm.
PESA ISELOOM: Pesamaterjalis on ülekaalus pehmed kõrred.
MUNAKURN, POJAD: 9–11 (5–16) muna, leitavad maikuu jooksul, vaid üksikud paarid pesitsevad kaks korda. Haudevältus 12–15 päeva, pojad pesas 16–22 päeva.
MUNAD: 15–16 × 12 mm valgel taustal munad on kirjatud punapruunide tähnidega, mõnel pisikestega, mõnel suuremate laikudega.
PESITSUSBIOTOOP: Metsad ja asulad, pargid, kalmistud ja aiad, samuti linnamaastik. Metsadest eelistab leht- ja segametsi.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/c3ae071acd5ecd589de8a251024a3896.jpeg)
PESA ASUKOHT: Puuõõnsuses, pesakastis, kõikvõimalikes tehisvormides.
PESAMATERJAL: Sammal, kõrred ja kuivanud lehed, sisevooderduses taimevill, karvad, jõhvid ja suled.
PESA MÕÕDUD: Sõltub õõnsusest, sobivaimad pesakasti mõõdud on: kõrgus 25 cm, läbimõõt 12 cm, lennuava 3,2 cm.
PESA ISELOOM: Pesamaterjalis on ülekaalus sammal, pesa on väga pehme ja soe.
MUNAKURN, POJAD: 8–13 (7–15) muna, leitavad mai algusest juuli lõpuni, pesitsevad suve jooksul kaks korda. Haudevältus 14 (12–16) päeva, pojad pesas 15–22 päeva.
MUNAD: 17–19 × 12–14 mm valgel taustal munad on tihedalt kirjatud punapruunide tähnikestega.
PESITSUSBIOTOOP: Niisked võsad veekogude kallastel, soode pillirootihnikud.
![](https://assets.isu.pub/document-structure/230202145129-b9b3aa3e00f50cdc3369701da227b5ef/v1/91bf47b207d598f830bb287f2240c342.jpeg)
PESA ASUKOHT: Suurema puu (paju, kase, lepa) rippuva oksa külge punutud, sageli vee kohal, enamasti 2–3 m kõrgusel.
PESAMATERJAL: Taimekiud ja taimevill.
PESA MÕÕDUD: Väljast 14–16 × 9–12 cm (lisaks lennutoru küljel ja kinnituspunutis oksa ümber), sisediameeter 6–10 cm, sügavus 5–8 cm.
PESA ISELOOM: Ainulaadne, ainult sellele liigile iseloomulik pesa, mis on punutud rippuva oksa külge.
MUNAKURN, POJAD: 8–12 (5–16) muna, haudevältus 12–15 päeva, pojad pesas 14–20 päeva.
MUNAD: 15–16 × 10–11 mm määrdunudvalged ja mustrita munad.