Tuudur Vettiku kirjad kolleegidele-koorijuhtidele

TUUDUR VETTIKU KIRJAD KOLLEEGIDELE–KOORIJUHTIDELE

Jüri Varistele koorijuhtide kateedri loomise ja raamatu „Tallinna Riiklik Konservatoorium 1919–1969” asjus

V. a. Jüri Variste!

Seoses konservatooriumi 50 aastapäevaga ilmus „Õhtulehes” Nr 226, 27. sept. 1969 artikkel „Mis on praegu teisiti?”, kus on Sinu sõnavõtt sees. Sinu sõnavõtt sisaldab aga ebaõigeid andmeid (kas kogemata või meelega?), mis vajavad selgitamist. Lause: „Koorijuhtimise kateeder loodi 1944. a” /paneb imestama, et juhtivprofessor ja kateedri juhataja ei tunne oma asutuse ajalugu./

Tegelikult oli asi järgmine: kui 1940 aastal Eestis kehtestati nõukogude kord, siis üheks suurimaks ja olulisemaks uuenduseks konservatooriumis oli: likvideeriti kirikumuusika osakond ja oreliosakond. Nende kahe osakonna baasil avati uus osakond: Muusikajuhtide kateeder! See oli sügisel 1940! Kui Konsi direktoriks oli Riho Päts. Kateedri juhatajaks määrati T. Vettik. Kateeder koosnes 1) koorijuhtidest ja 2) orkestrijuhtidest. Me nimetasime siis koorijuhtide klass ja orkestrijuhtide klass. Koorijuhtide klassi eriala õppejõuks oli T. Vettik, orkestrijuhtidel A. Topman ja J. Vaks. Praktikumi teostamiseks asutati õppekoor (34 lauljat – maksulised) ja keelpillide (Olav Roots) ning puhkpillide orkester. Seoses uue kateedri asutamisega komandeeriti kateedrijuhataja T.Vettik Leningradi konservatooriumi tööga tutvuma (november 1940). Sealt saadi palju vajalikke materjale ning juhtnööre uue kateedri väljaarendamiseks. See kateeder jätkas tööd ka okupatsiooni ajal ja kujunes vähehaaval. 1944 aastal jätkas kateeder tööd juba väljakujunenud kujul, nii kui alguski:

1) koorijuhid ja 2) orkestrijuhid. (1944. a. avati ka veel uue õpilaskoosseisuga koolimuusika kateeder).

Kevadel 1941. a. 28. mail andis koorijuhtide klass ja õppekoor ka oma esimese kontserdi (õpilasõhtu). Õnneks on mul isegi kava säilinud. Selle tiitel on järgmine:

Muusikajuhtimise kateeder Koorijuhtide klassi õpilasõhtu 28 mail 1941. a. ENSV Tallinna Riikliku Konservatooriumi saalis Esinevad: koorijuhtide klassi õpilased ja õppesegakoor ning solistid. Koori kavas: Eesti rahvalaulud ja töötlused.

Järgneb kaheosaline kava, mida juhatavad I kursuse üliõpilased: A. Kallikorm, V. Rumessen ja R. Midri (+) ning II kursuse üliõpilased: N. Metsoja (+), M. Saariste, V. Riispapp ja H. Kõrvits (ka orkestrijuhtimine).

Kavas olid K.A. Hermanni, M. Härma, M. Saare, R. Pätsi ja T. Vettiku rahvaviisi transkriptsioonid/töötlused koorile. Solistideks olid N. Shura (nüüd Sillar-Anniko) ja A. Gurjeva, kes laulsid vene rahvalaule ja duette.

Ka on säilinud mul õppekoori foto selle kontserdi puhul 1941.a. Pildil on näha üliõpilased, kes kooris kaasa laulsid, nagu A. Kallikorm, H. Kõrvits, R. Laasmäe, N. Metsoja, V. Riispapp, R. Midri, V. Rumessen. Siis veel O. Pärtelpoeg, proua Rumessen, Noodapera, Heele SiimaTeder, Leida Paluoja-Viiralt, Nelli Palis-Janson jne.

Omaette osakonnana töötas 1940–1941 koolimuusika klass (2-aastane kursus), mis lõpetas oma töö 1941 aastal. Lõpetajad olid: J. Variste, A. Vahter, A. Treimuth ja H. Moik. See peaks Sul teada olema.

Uuesti avati see kateeder 1944. aastal uute õpilastega ja laiema programmiga. [Nimi loetamatu], H. Voore, N. Palis, E. Kern, J. Poom, V. Rumessen).

Niisiis, Sinu lause: „Koorijuhtimise kateeder loodi 1944” ei ole tõele vastav, on täiesti ekslik.

Loodi 1940 aastal. Seda võivad tõendada kõik mõistlikud isikud, eesotsas selleaegse direktori Riho Pätsiga.

Huvitav on kõige selle juures asjaolu, et raamat „Tallinna Riiklik Konservatoorium 1919–1969” samuti ebaõigete andmetega opereerib.

Lk 19 on „Likvideeriti kirikumuusika eriala, koolimuusika aga muudeti tunduvalt laiendatuna muusikapedagoogiliseks erialaks”. Tõele vastab selles lauses ainult 3 esimest sõna „Likvideeriti kirikumuusika eriala”, muu on kõik võlts. Orelieriala likvideerimist ei mainita?! Võib olla on piinlik seda tagantjärele kinnitada, seepärast räägitakse surnuks. Mul on selgesti meeles selleaegse marksismi-leninismi kateedri juhataja Müürsepa ütlus: „Orel on alati teeninud kirikut ja uinutanud oma mänguga rahvast usule (usulise tunde idanemise taimelava), seepärast pole meil seda vaja”.

Koolimuusika aga töötas endises vaimus edasi (viimane kursus) ja andis kevadel 1941 oreli lõpetajad (Variste, Vahter, Treimuth ja Moik). Ei olnud mingisugust laiendamisarutust enne kui 1944. aastal, kui see kateeder uuesti avati. Imestama paneb see, et selles raamatus ei räägita sõnagagi Muusikajuhtide kateedrist! Ometi oli see Nõukogude korra üks kaalukamaid ja ühtlasi demokraatlikumaid muudatusi konservatooriumi struktuuris, mis oli meie oludes väga vajalik ja mis pani laulupidude kaudu aluse kõige laiemate rahvahulkade muusikalise hariduse tõusule (koori- ja orkestrijuhtide kaudu). Miks see maha vaikitakse?

See raamat „Tall R.K” sisaldab niipalju ebaõigeid andmeid, et õige oleks see makulatuuriks tunnistada ja uus, täpsete andmetega raamat trükkida. Eriti vigu täis on lõpetajate nimekirjad. Isegi professuuri lõigus (lk 24), kus räägitakse teaduslikkute nimetuste andmisest on professorite hulgast välja jäetud Alfred Karindi (1946) ja Eugen Kapp (1947), dotsentide hulgast aga Riho Päts (1947) ja Karl Leichter (1946)!!!

Kuna raamat on koostatud muusikateadlase M. Topmani poolt, siis ei tee see au muusika-teaduse kateedrile, nagu ei tee au muusika= teaduse kateedrile. „Eesti heliloojad ja muusikateadlased”, mis on koostatud muusikateadlaste kollektiivi poolt, mis aga kubiseb vigadest ja näidete puudulikkusest.

Selles „Õhtulehe” kirjutuses on veel: „Kuna kõige staažikamad koorijuhtimise kat õppejõududest oleme meie prof Gustav Ernesaksaga, siis enamik lõpetanutest on tulnud meie käe alt – U. Järvela, H. Uibo, E. Klas, O. Oja ja K. Areng G. Ernesaksa klassist, L. Verlin, A. Ratassepp, H. Kaljuste, A. Sööt ja H. Rannap minu klassist.”

Ega siin pole midagi millega nõus ei saaks olla. Ainult võõrastav on asjaolu, et kõigepealt ennast nähtavale upitatakse, aga teiste tööd ei

taheta märgata. Olete Ernesaksaga seni töötanud selles kateedris 25 aastat, T. Vettik on aga töötanud selles kateedris ca 10 aastat, ometi võiks temagi kirja panna: A. Kiilaspea, A. Kallikorm, A. Üleoja, U. Taremaa, A. Lüüs, A. Tamm, Ü. Pajur, H. Rannap (õppis minu juures 2 aastat, aga millegipärast salgab seda), V. Rumessen, Sina, Pajupuu, A. Teder jne. Tänapäeva Tallinna juhtivas muusikaelus on ju minu õpilastel kaunis suur osatähtsus ja kaal. Seda oleks võidud ka juubeli puhul mainida! Aga see on juba maitse asi, taktika ja vaimse kultuuri küsimus. Tõin seda esile nii muuseas, tänapäeva elu iseloomustamiseks.

Veel üks väike õiendus:

Põhja-Eesti segakooride laulupäev kavalehel (23. juunil 1968) on kirjutus „Jüri Variste – Virumaa mees” öeldud, et „J. Variste määrati vabastatud Eestis Konservatooriumi dir asetäitjaks ja koorijuhtimise kateedri juhatajaks”. Selle lause esimene pool on õige, lõpp aga mitte. Minu tööraamat ütleb: Vettik on määratud 21 nov 1944 a käskkirja N 19 koorijuhtimise kateedri juhatajaks. Selles ametis mina ka olin ja ma ei tea, et minu kõrval veel teine kateedrijuhataja oleks tegutsenud. Tean, et Jüri Variste määrati kateedri juhatajaks hiljem, siis kui mind dekaaniks määrati (1946 10. jaan, Käskkiri N 23). Mina olin kateedri juhatajaks 1940. a. sept kuni 1946. a jaanuarini!

Raamatus „Tallinna Riikl Konservat 1919–1969 lk 61 on öeldud, et Jüri Variste ja Artur Vahter lõpetasid 1941. a. koolimuusika. Kuidas aga mõista Põhja-Eesti segakooride laulupäeva kavas (23 juunil 1968) artiklis „Jüri Variste – Virumaa mees” lauset „Huvi muusika ja laulu vastu viis noore pedagoogi Tallinna Konservatooriumi koorimuusika klassi. Koorijuhtimises oli tema õpetajaks G. Ernesaks.”

Kas Konsis 1) „Likvideeriti kirikumuusika eriala, koolimuusika aga muudeti tunduvalt laiendatuna muusikapedagoogiliseks erialaks”. See lause ei vasta tõele. See ei vasta tõele!

Likvideeriti kirikumuusika ja oreli eriala. Võib olla nüüd on orelist piinlik seda rääkida. Sellepärast vaikitakse. Marksismi leninismi kateedri juhataja Müürsepp aga ütles siis oreli kohta: „Orel on alati teeninud kirikut ja uinutanud rahvast usule, seepärast oreliklass kinni! Panna!

Koolimuusika aga töötas endisel kujul kuni 1941 aasta kevadeni ning andis 4 lõpetajat (vaata lk 20, 23 rida). Ei olnud mingisugust muudatust. See küsimus oleks tõstetud muidugi hiljem ülesse – aga sõda tuli peale ja kõik jäi pooleli.

Imestama paneb aga see, et raamatus ei räägita midagi Muusikajuhtide kateedrist!! Ometi oli see üks demokraatlikumaid muudatusi konservat[ooriumi] elus, mis pani aluse kõige laiemate rahvahulkade muusikahariduse tõusule. See vaigitakse maha. Miks? [Need Sinu avaldused kirjutatus puudutavad mind isiklikult ja on minu tööd maha tegevad ja mis on faktide ilmsed moonutused. Kas meelega või kogemata – need on minu pretensioonid Sinu vastu isiklikult. Ma ootan Sinu reageerimist nendes küsimustes. Sellest sõltub minu edaspidine tegevus nendes küsimustes.]

Lgp T.V.

Vettik

Lp Jüri Variste! Need Sinu kirjalikud avaldused, millede vastu ma siin vaidlen, on ekslikud ja minu tööd maha salgavad. Siin ma ei jää ükskõikseks. Ma ootan Sinu reageerimist minu kirjale. Sellest sõltub minu edasine tegutsemine nendes küsimustes.

Lgp T.V.

T. Vettik

Tuudur Vettikult Valve Lepikule puhkelaagrist puudumise põhjustest

Armas kooliõde Valve!

Tänan Gaudeamust kutse eest osa võtta laulupuhkelaagrist. Vabandan ka, et ma ei teatanud midagi – olin mõned päevad Tallinnast ära. Osa võtta ma laagrist muidugi ei oleks saanud, sest et mul pole telki ja muud vajalikku. Varem hoolitsesid selle eest Roland L. ja Lätti. Nüüd pole neid kumbagi enam. Teisi lähemaid sõpru mul aga kooris pole. Loodan, et laagerdamine läks lõbusalt!

T. Vettik, 22.07.1978. a