Autorist

AUTORIST

Olen sündinud 30. juulil 1964. aastal Moskvas. Selles linnas said kokku mu vanemad – isa oli läinud Moskvasse geodeesiat tudeerima pärast maakorralduse õpinguid Saku tehnikumis ja ema otsustas aerofotogeodeesia kasuks keskkooli lõpetamise järel Moskvas.

Eestisse, täpsemalt Tartusse tulid noored insenerid 1966. aasta jaanuaris ja sinna on nad ka tänaseni jäänud. Isa laulis kohe samast aastast alates Tartu meeskooris Gaudeamus – sealt saingi oma armastuse koorielu ja koorimuusika vastu.

Käisin muusikakallakuga klassis Tartu 10. Keskkoolis, mille muusika- ja spordipeod olid üle linna kuulsad. Võib naljatlevalt öelda, et just neil pidudel sain minagi oma käe valgeks. Nimelt on eredalt meeles üks 1972. aasta kevadel toimunud kontsert, kus esinesime mudilaskooriga ja meie laulmisõpetaja Helju Hakkaja tegi täiesti saatusliku otsuse – ta pani mind juhatama laulu „Minu isamajakene”, millega ma loomulikult kohe nõus olin. Esineda mulle meeldis.

Nii algaski mu koorijuhi karjäär tegelikult jubas algkoolipõlvest ja kestab tänaseni. Koorijuhi kutse sain Tartu H. Elleri nimelisest Muusikakoolist, Valve Lepiku klassist (1983), seejärel õppisin Tallinna Konservatooriumis professor Kuno Arengu käe all (1989) ning käisin läbi ka magistrikoolituse juba Eesti Muusikaakadeemias (1996).

Olen läbi aastate laulnud ise paljudes koorides ja mitmeidki juhatanud. Dirigendina olen asutanud kaks koori: 1989. aastal lõin Tartus Tarmeko kammerkoori ja 2015. aastal tuli Tallinnas kokku meeskoor Akadeemiline Meeste Lauluselts. Võin uhkusega öelda, et olen oma kooridega osalenud kõigil vahepeal toimunud laulupidudel.

Aga lauljana olin päris esimest korda laulupeol 10. keskkooli lastekooriga 1975. aastal.

Olen tegutsenud päris mitmes ametkondlikus ja poliitilises positsioonis, ent alati on esikohal siiski mu koorijuhi ja muusikapedagoogi kutse. Seepärast tahtsingi kirjutada laulupidude ajaloost – sest see ongi minu KUTSE!

Oma esimesel laulupeol – 1969. aasta juubelipeol Tartus (rahvariided on ema Marina Randjärve õmmeldud). Koos oma õpetaja, professor Kuno Arenguga, pärast 2004. aasta laulupidu Tartus. Tammepärjad – võimas sümbol igale koorijuhile. Fotod perearhiivist

Laine Randjärv In the Gold of the Nordic Sun The Role of Tuudur Vettik and Roland Laasmäe in the Process of Estonian Song Celebrations in the Period of 1938–1980

Edited and issued by KVART Publishing, Estonia 2021

TUUDUR VETTIK

Feodor Fabian Wettik sündis vana kalendri järgi 22. detsembril 1897. aastal, uue kalendri järgi (3.) 4. jaanuaril 1898 Algas muusikatee Väike-Maarja kihelkonnakoolis mees- ja segakoori moodustamisega kaasõpilastest

1912

1919.–1925. aastal õppis äsja avatud Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (hilisem Tallinna Riiklik Konservatoorium)

1919–1925

Noorte Ühingu „Tungal” segakoor oli tema esimene oma koor 1922 Roland Laasmäe sündis 20. (21). augustil 1922

Laulupeo üldjuhi debüüt Tallinnas X üldlaulupeol

1933

Oli 1940. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikajuhtimise kateedri üks asutajaid ja kuni 1946. aastani selle esimene juhataja. 1946–1947 dekaan, alates 1947. aastast kooridirigeerimise professor

Tegutses sakslaste okupeeritud Eestis, valmistas ette XII üldlaulupidu, mis planeeritud ajal, 1943. aastal, ei toimunud

Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäeva auks korraldatud XII üldlaulupeo ühendatud segakooride juht, omistati ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus

Esimene kriitika, poliitilised rünnakud 1949. aasta 13. märtsil, suurküüditamise kuul Tallinnas toimunud EN Heliloojate Liidu üldkoosolekul võeti tema õpetus „Diktsioonist laulus” tõsiselt ette Arreteeriti 18. veebruaril 1950. aastal ja võeti ära ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus Mõisteti süüdi ENSV Siseministeeriumi Sõjatribunali otsusega 15. jaanuarist 1951. Karistuseks 25 aastat paranduslikku tööd sunnitöölaagris ja 5 aastat sundasumist (rahvakeeles 25 + 5)

Vabanes Siberi vangilaagrist 1940 Asus õppima August Topmani oreliklassis Tallinna Muusikakeskkoolis, koori- ja orkestrijuhtimist hakkas õppima 1941. aastal

1942 Läks rindele, võitles Nõukogude vägede poolel

1947

1949 Alustas õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis

1950

1951

1954 Lõpetas TRK ja asus tööle H. Elleri nim Tartu Muusikakooli kooridirigeerimise õpetajana 1956 Osales EPA segakooriga I Baltimaade Üliõpilaslaulupeol „Gaudeamus” Tartus

Jätkas 1957–1962 tööd konservatooriumi dirigeerimiskateedri professorina Asus juhtima Tallinna Raudteelaste klubi meeskoori Algas meeste kirjavahetus, mis kestis kuni 1975. aastani 1957–1962 Lõi 1958. aastal Tartu Meeskoori Gaudeamus

1957–1958

1959 Algas meeste kirjavahetus, mis kestis kuni 1975. aastani

ENSV üldlaulupeo repertuaarikomisjoni liige ning segakooride üldjuht Lahkus tülide tõttu konservatooriumist, tõmbub ühiskondlikust elust tagasi

1960

1962

Rehabiliteeriti pärast pikka võitlust oma õiguste eest

Juubelilaulupeo üldjuht Tartus ja Tallinnas

Tuudur Vettiku 75. sünnipäeva tähistamine TRÜ aulas

1968

1969 Juubelilaulupeo üldjuht Tartus ja Tallinnas 1970 Sai ENSV teeneliseks kunstitegelaseks

1972 Saavutas rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn-72 võidu Tartu Meeskooriga Gaudeamus 1973 Meeskoori Gaudeamus 15. sünnipäev TRÜ aulas

1975 Pälvis Eesti NSV rahvakunstniku tiitli. XVIII üldlaulupidu meeskooride üldjuhina jäi tema viimaseks peoks. Laasmäe suri 12. novembril 1975. aastal

XIX üldlaulupeo aujuht, omistati ENSV rahvakunstniku aunimetus 1980 1910 VII Laulupidu Tallinnas

1914–1918 Esimene Maailmasõda 1917 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutioon 1918 Eesti Vabariigi sünd 1920 Tartu Rahu

1924 V. I. Lenini surm

1934 Algas vaikiv ajastu Eestis 1939–1945 Teine maailmasõda 1940 Eesti Vabariik annekteeriti NSVLi poolt

1945 Saksamaa kapituleerumine 8. mail

1949 Märtsiküüditamine ja massiprepressioonid

1953 J. V. Stalini surm

1956 Hruštšovi sula algus. Ungari ülestõus

1959 Üldlaulupidu Tartus, mis tähistas 90 aasta möödumist laulupidude algusest

1961 Esimene inimene kosmoses

1964 L. I. Brežnev sai NLKP peasekretäriks

1968 Nõukogude armee sissetung Tšehhoslovakkiasse – Praha keva. 1969 Esimesed inimesed Kuul. 1970 Ansambli The Beatles viimane stuudioalbum „Let It Be” 1972 Taliolümpiamängud Sapporos ja olümpiamängud Münchenis

1974 VI Baltimaade Üliõpilaslaulupidu „Gaudeamus” Tartus 1975 Surid Eesti suurkujud Paul Keres (1916–1975), Georg Ots (1920–1975) 1980 Olümpiamängud Moskva ja Olümpiaregatt Tallinnas. Ilmus „Avalik kiri Eesti NSVst” ehk 40 kiri 1982 Eestis tähistati suurejooneliselt Mart Saare 100. sünniaastapäeva. L. I. Brežnevi surm

Raamatus on arvukalt esile toodud väärtuslikke muusikaajaloo fakte, mis on meie lähiajaloos tänaseni tundmatud või vähe uuritud ja mis valgustavad olulisi, isegi valusaid momente meie kultuuriloos – eriti muidugi laulupeoliikumisse puutuvat.

—Hain Rebas, ajaloolane, emeriitprofessor, ohvitser ja meeskoorilaulja

* * * Raamat pakub laia ülevaate Eesti koorikultuuri arendajate tegevusest, nende töö avalikkuse eest varjule jäänud tahkudest ja muusikakultuuri vaevadest nõukoguliku surutise tingimustes. Koorimuusika rolli meie rahvuskultuuris ning selle seoseid poliitilise ajalooga analüüsitaksegi eeskätt läbi silmapaistvate muusikategelaste ja pedagoogide tegevuse. Raamatu olulisi väärtusi on kirjavahetuse toomine kultuuriajaloost huvitatud lugejani. Kõik kokku kaasahaarav lugemine!

—Lauri Vahtre, ajaloolane

* * * Raamatu teeb eriti väärtuslikuks selle laiahaardelisus ja metoodiline mitmekülgsus: autori poolt on defineeritud mõiste „laulupeoliikumine”, seda on käsitletud alates suurmeeste elu isiklikust tasandist ning jõutud laiemate üldistusteni. Tähtis on koorimuusika professionaalsete, üldkultuuriliste probleemide selgitamine Eesti kultuuriloolises, osaliselt ka poliitilise ajaloo kontekstis.

—Aadu Must, ajaloolane, Tartu Ülikooli arhiivinduse professor, poliitik

* * * Professor Kuno Arengu õpilase Laine Randjärve uurimuslik teos on pühendatud eesti muusikaajaloo epistolaarsele küsimuste ringile. Raamatu väärtuseks võib ennekõike pidada Eestile ainuomase nähtuse – laulupeoliikumise – igakülgset analüüsi. Sel teemal leidis autor mõttekaaslase dr. Vello Salo näol, kes on põhjalikult uurinud laulupidude repertuaari lugu.

Et Eesti laulupidusid on seni vähe uuritud, annab Randjärve monograafia lugejale ilmeka ning akadeemiliselt usaldusväärse sissevaate.

—Ivar Tröner, kultuuriloolane

Käesolev teos on sümboolne järg 2012. aastal Kirjastuses SE&JS ilmunud raamatule SILLAD ÜLE PIIRIDE, kus sai tutvuda muusikute Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe omavahelise originaalkirjavahetusega. Nüüd on vaatluse alla võetud laulupeoliikumisega seotud loovisikute roll ja saatus ajalooliselt keerulisel perioodil. Põnevat avastusretke!

—Laine Randjärv, raamatu autor, koorijuht ja muusikamagister

ISBN 978-9916-9644-1-5