Kirjanduse loetelu

KIRJANDUSE LOETELU

AUTORILT SAMAL TEEMAL VAREM ILMUNUD

Laine Randjärv. Estonian Song Celebration Movement and its Leaders: the

Story of Tuudur Vettik. Trames, 2017, 21(71/66), 1, 79–94. Laine Randjärv. Estonian Song Celebrations as Drivers for Political and Social

Change (CSP 2014) (Info Choral Singing : Histories and Practices. Geisler,

Ursula; Johansson, Karin) Publisher: Cambridge Scholars Publishing.

Location: Cambridge, GBR, Choral singing – History. pp 65–86. Laine Randjärv. Across the Borders: Unfolding the Personality of Creative Intellectuals through their Correspondence – the Epistolary Heritage of Tuudur

Vettik. Trames, 2012, 16(66/61), 2, 97–123. Laine Randjärv. Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural

Life of Estonia: reflected in the Epistolary Communication between Tuudur

Vettik and Roland Laasmäe. Trames, 2013, 17(67/62), 1, 3–34.

ARHIIVIMATERJALID Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (ETMM)

M 9 – Mart Saare kogu M 104 – Alfred Karindi kogu [Karin Karindi mälestused abikaasast] M 145 – Harri Kõrvitsa kogu M 347 – Tuudur Vettiku kogu

EV Kultuuriministeeriumi arhiiv

Vladimir Riisi toimik

Rahvusarhiiv (RA)

EAA, 1229 EELK Simuna kogudus EAA, 1232 EELK Väike-Maarja kogudus

EAA, 3585 Avanduse vallavalitsus ERA, R-3 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe kantselei ERA, R-1205 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus ERA, R-1797 ENSV Kultuuriministeerium ERA, R-1958 ENSV Heliloojate Liit ERA, 3635 Tallinna Konservatoorium ERAF, 130SM ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimis toimikute kollektsioon

Tallinna Linnaarhiiv (TLA)

52 – Tallinna Linna Haridusosakond 1463 – Tallinna Pühavaimu kogudus (1877–1926)

KIRJANDUS, TEADUSARTIKLID, UURIMUSED

130 aastat eesti laulupidusid. Koostanud Toivo Ojaveski, Mart Puust, Alo

Põldmäe. Talmar ja Põhi, Tallinn, 2002. Aarelaid, Aili. Topeltmõtlemise kujunemine kahel esimesel nõukogulikul aastakümnel. // Akadeemia 2000, 4. Aarelaid, Aili. Topeltmõtlemise kujunemine sovetiajal. // Akadeemia. Tartu, 2000, 4. Aaskivi, Ülle. Pärnaste, Eve [koostajad]. Põhiseaduse tulek. Kogumik.

SE&JS, Tallinn, 2002. Aavik, Johannes. Laulupidude maania. Olion 1930, 11. Annuk, Eve. Tekstid ja vastutekstid: kirjavahetused stalinismi kontekstis. //

Keel ja Kirjandus, Tallinn, 2003, 11. Annuk, Eve. Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega. // Võim & kultuur. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti

Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Tartu, 2003. Annuk, Eve. Uurija rollist ja eetikast biograafilise uurimise kontekstis Ilmi

Kolla kirjavahetuse näitel. // Võim & kultuur 2. Koostanud Mare Kõiva.

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus,

Tartu, 2006. Applebaum, Anne. Gulag: a history of the Soviet camps. London, Random

House, 2003. Arendt, Hannah. Mineviku ja tuleviku vahel: harjutusi poliitilise mõtte vallas. Tlk Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik. Ilmamaa, Tartu, 2012. Armstrong, John. A. Collaboration in World War II: the integral nationalist variant in Eastern Europe. // Journal of Modern History 1968, 40, 3. Arukask, Madis [koostaja]. Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi, 2007.

Arvo Ratassepp meie meeltes. Mälestusteraamat koorijuhist ja pedagoogist.

Koostanud August Luur ja Mall Johanson. EMLS, Tallinn, 1994. Barkalaja, Anzori. Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi. // Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Koostanud Madis Arukask.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi, 2007. Barton, David; Hall, Nigel [toimetajad]. Letter-writing as a social practice.

Amsterdam ja Philadelphia: Benjamins, 2000. Bunkše, Edmunds Valdemārs. Geograafia ja elamise kunst. Inglise keelest tõlkinud Martin Küttim. Varrak, Tallinn, 2012. Burke, Peter. Mis on kultuuriajalugu? TLÜ kirjastus, Tallinn, 2011. Dauphin, Cécile. Les Correspondances comme objet historique: un travail sur les Limites. // Sociétés et représentations, Publications de la Sorbonne, 2002, 13. Davies, Peter. Dangerous liaisons: collaboration and World War Two.

Harlow: Pearson Education Limited, 2004. Dobson, Miriam. Reading Primary Sources. The Interpretation of Texts from

Modern History. Kaastoimetaja Benjamin Ziemann. Routledge, London & New York, 2008. Eesti XII Tänu-üldlaulupeo segakoori laulud. Toimetanud Tuudur Vettik.

Eesti Lauljate Liidu Toimetused Nr 2. Eesti Kirjastus, Tallinn, 1942. Eesti XIII üldlaulupeo lastekoori laulud II. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1948. Eesti XIII üldlaulupeo meeskoori laulud I–II. Ilukirjandus ja Kunst,

Tallinn, 1948. Eesti XIII üldlaulupeo naiskoori laulud I–II. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1948. Eesti XIII üldlaulupeo segakoori laulud I–II. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1947–1948. Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani). Toimetanud Gustav

Naan. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1952. Eesti NSV Kultuuriasutuste ajaloo teatmik. V osa. Loomingulised liidud ja ühingud 1940–1970. Tallinn, 1986. Eesti Riiklike Kunstiansamblite tegevusest Suure Isamaasõja perioodil. //

Sõjasarv III, Moskva, 1943. Eesti Vabariigi põhiseadus. Riigi Teataja, Tallinn, 1994. Eesti Vabariigi põhiseaduse 28. juuni 1992 referendumil heakskiidetud rakendusakt. // Riigi Teataja. Tallinn, 1994.

Eglit, Liisi. Kirjad, päevikud, mälestused Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite sõjakogemuse allikana. // Eesti ajaloost 19.-20. sajandil.

Koostanud Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2012, 19 (26). EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi stenogramm. I–XI. Tõlkinud Mart

Arold. Saatetekst Jaan Isotamm. Allmärkused: Viktor Niitsoo. // Akadeemia 1998, 12; Akadeemia 1999, 1–10. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus heliloojatele aunimetuse andmise kohta. [T. Vettik : ENSV teeneline kunstitegelane, 19. juuli 1947]. //

XII üldlaulupeo album. Tallinn, 1948. Ernesaks, Gustav. Kutse. Eesti Raamat, Tallinn, 1980. Ernesaks, Gustav. Laine tõuseb. Eesti Raamat, Tallinn, 1983. Ernesaks, Gustav. Laul, ava tiivad. Eesti Raamat, Tallinn, 1985. Ernesaks, Gustav. Mu isamaa on minu arm. Album G. Ernesaksa 100. sünniaastapäevaks. ETMM, Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2008. Ernesaks, Gustav. Nii ajaratas ringi käib. Eesti Raamat, Tallinn, 1977. Ernesaks, Gustav. Suu laulab, süda muretseb. Eesti Raamat, Tallinn, 1971. Ezergailis, Andrievs. Collaboration in German Occupied Latvia: Offered and Rejected. // Latvia under Nazi German Occupation 1941–1945.

Materials of International Conference 12–13 June 2003, Riga. Symposium of the Commission of the Historians of Latvia, 11. Latvijas vēstures instituta apgāds, Rīga, 2004. Fulcher Jane F. The composer as intellectual: music and ideology in France 1914–1940. New York: Oxford University Press, 2005. Fătu-Tutoveanu, Andrada. Soviet cultural colonialism: culture and political domination in the late 1940s-early 1950s Romania. Trames, 2012, 16 1, 77–93. Geertz, Clifford. The Interpretation of Cultures: Selected Essays. New York:

Basic Books, 1973. Glenny, Misha. The fall of Yugoslavia: the third Balkan war. London:

Penguin, 1992. Goble, Paul. Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva. // Diplomaatia 2006, 35/36, juuli/august. Heliloojatega vestlemas. [Jutuajamine T. Vettiku, A. Uritamme, J. Tamverki,

J. Aaviku, A. Vedro, V. Reimani, J. Jürme, G. Ernesaksa, A. Karindi,

A. Kapi, C. Kreegi, H. Elleri, R. Pätsi ja E. Kapiga]. // Teater ja Muusika 1941, 5. Hermann, Karl August. Eesti kannel I. Koorilaulukogumik. Tartu, 1875. Hermann, Karl August. Eesti kannel II. Koorilaulukogumik Tartu, 1883. Hermann, Karl August. Eesti kannel III. Koorilaulukogumik Tartu, 1884. Hermann, Karl August. Laulu ja mängu leht. Muusikaajakiri. Tartu, 1885–1897, 1908. Hermann, Karl August. Noodiõpetus. Tartu, 1892.

Hermann, Karl August. Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus. Tartu, 1893. Hermann (Härma), Miina. Laulupidu pole meil mitte ainult laulu pidu. // ERK [Eesti Rahvuslaste Klubi üld-, majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri], 1933, 7. Hinrikus, Rutt. Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Tänapäev, Tallinn, 2006. Hinrikus, Rutt; Kirss, Tiina. Mälu narratiivi ämblikuvõrgus. // Võim ja kultuur 2. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Tartu, 2007. Hion, Liis. Eesti teater stalinismi ajal. Uurimisega seotud allikakriitilised ja psühholoogilised probleemid. // Kohandumise märgid. Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002. Hirschfeld, Gerhard ja Louise Wilmot [toimetajad]. Nazi rule and Dutch collaboration: The Netherlands under German Occupation, 1940–45.

London: Berg Publishers, 1992. Hirvesoo, Avo. Kõik ilmalaanen laiali… Kupar, Tallinn, 1996. Hoffmann, Stanley. Collaborationism in France during World War II. //

The Journal of Modern History, 1968, 40, 3. Huizinga, Johan. Kultuuriajaloo ülesanne. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013. Jansen, Ea. Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda.

Eesti Ajalooarhiiv, Tartu, 2007. Jansen, Ea; Arukaevu, Jaanus [kogumiku toimetajad]. Seltsid ja ühiskonna muutumine. // Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik.

Eesti Ajalooarhiiv ja TA Ajaloo Instituut, Tartu-Tallinn, 1995. Jefferies, Richard. Life of the Fields. London: Chatto & Windus, 1884. Johani-Mugasto, Helene. Eesti Riiklike Kunstiansamblite tegevusest. // Sõjasarv (Moskva) III, 1943. Jones, Jeffrey W. Every family has its freak: perceptions of collaboration in

Occupied Soviet Russia, 1943–48. // Slavic Review, 2005, 64, 4. Järg, Tiia. Artiklid Cyrillus Kreegi, Mart Saare ja Peeter Süda elust ja loomingust. // Teater. Muusika. Kino 2003, 1. Järg, Tiia. Kirjad sõpradele I: Dmitri Šostakovitš (1906–1975). // Teater.

Muusika. Kino 2006, 11. Järg, Tiia. Sergei Prokofjev 23. IV 1891–5. III 1953. // Teater. Muusika.

Kino 2003, 3. Kangeris, Kārlis. Estlands Selbstverwaltung vor der Reformder landeseigenen

Verwaltungen (07.03.1942) – Betrachtungen vom lettischen Standpunkt. // Latvia under Nazi German Occupation 1941–1945. Materials of International Conference 12–13 June 2003, Riga. Symposium of the

Commission of the Historians of Latvia, 11. Latvijas vēstures instituta apgāds, Rīga, 2004.

Kangilaski, Jaak; Lamp, Ene. Eesti kunstielu ja okupatsioonide repressiivpoliitika. ORURK, Tallinn, 1994. Kannike, Anu. Creating cultural continuity in the domestic realm: in case of

Soviet Estonia. // Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10. Karjahärm, Toomas. Kultuurigenotsiid Eestis. Kirjanikud (1940–1953). //

Acta Historica Tallinensia, 2006, 10. Karjahärm, Toomas; Luts, Helle-Mai. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Argo, Tallinn, 2005. Karjahärm, Toomas; Sirk, Väino. Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987. Argo, Tallinn, 2007. Kasekamp, Andres. Balti riikide ajalugu. Kirjastus Varrak, Tallinn, 2011. Kasekamp, Andres. The Ideological Roots of Estonian Collaboration during the Nazi Occupation. // The Baltic countries under occupation, Soviet and Nazi rule 1939–1991, 85–95. // Kõll, Anu-Mai (toim). Acta Universitatis Stockholmiensis, Studia Baltica Stockholmiensia, 23. Stockholm, 2003. Kibal, Birgit; Pirsko, Priit; Tannberg, Tõnu; Valge, Jaak. Juurdepääsupiirangutest arhivaalidele Euroopas ja Venemaal. Ajalooline kujunemine ja tänapäev. // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, Tartu, 2005. Kiilaspea, Ants. Koori dirigeerimise alused. Eesti Raamat, Tallinn, 1969. Kitson, Simon; Diamond, Hanna. Vichy, resistance, liberation: essays in honour of Rod Kedward. Oxford: Berg, 2005. Kivilo, Anu; Birnkraut, Gesa [koostajad]. Valik artikleid kultuuripoliitikast.

Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2008. Kivilo, Anu; Herkül, Kadi [koostajad]. Kuidas korraldada kultuuri? Managing the Arts. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinn, 2006. Klotiņš, Arnolds (edit) Music under Occupation: Latvia’s Musical Life and

Creativity. 1940–1945. Rīga: LU LFMI, 2011. Klotiņš, Arnolds. Laulupidu kui probleem. Teater. Muusika. Kino 1990, 3, 20. Kompus, Hanno. Laulupidude sotsiaal-esteetiline tähtsus. // Kustumatu nälg kunsti järele…, 180–181. Ontario: Estoprint Ltd, 1976. Kompus, Hanno. Kustumatu nälg kunsti järele… Estoprint Ltd., Monreal,

Ontario, 1976. Kreem, Juhan. Kirde-Euroopa ajaloo ja kultuuri sümpoosion Tallinna Linnaarhiivis. [Ülevaade]. // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2008, 1. Kross, Jaan; Varju, Peep; Sarv, Enn; Olesk, Sirje; Krikk, Mai; Lippus, Urve;

Lindmäe, Herbert; Kornel, Eenok; Oja, Egon; Palmiste, Endel. Kannatuste aastad 1940–1991. 1. vihik. SA Valge Raamat, Tallinn, 2008. Kuljus, Ene [koostaja]. Hulkuja Miina: Valik kirju ja mälestusi. Elavik, 9. raamat. ETMM, Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2009.

Kuljus, Ene [koostaja]. Kirjad Moskvast. Lilian Semperi kirjavahetus vanematega aastatel 1958–1961. Sarja Elavik 19. Raamat. ETMM, Kirjastus

SE&JS, 2017. Kuuli, Olaf. Diskussioon eesti kultuuripärandist Hruštšovi „sula” ajal. //

Kleio. Ajaloo Ajakiri 1995, 4. Kuuli, Olaf. Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954). O. Kuuli, Tallinn, 2007. Kuuli, Olaf. Sulaaegsest kultuuripoliitikast Eestis. Aasta 1958. // Kleio.

Ajaloo Ajakiri 1997, 1. Kuuli, Olaf. Sula ja hallad Eesti NSV-s. Kultuuripoliitikast aastail 1953–1969. O. Kuuli, Tallinn, 2002. Kuutma, Kristin. Teadusliku analüüsi ja ülevaate koostamine Eesti, Läti ja

Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta. Tallinn, 2003. Kõlar, Anu. Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. Väitekiri muusikaajaloost.

Juhendaja Urve Lippus. EMTA, 2010. Kõlar, Leelo [koostaja]. Riho Päts sõnas ja pildis. [Mälestuste kogumik].

Eesti Raamat, Tallinn, 1981. Kõll, Anu-Mai [toimetaja]. The Baltic countries under occupation, Soviet and Nazi rule 1939–1991. // Acta Universitatis Stockholmiensis, Studia

Baltica Stockholmiensia, 23. Stockholm, 2003. Kõrvits, Harri [toimetaja]. XIII üldlaulupeo laule. VI vihik. Eesti Riiklik

Kirjastus, Tallinn, 1950. Laar, Mart; Ott, Urmas; Endre, Sirje. Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2000. Laas, Jaan. Kultuur. Kõrgharidus ja teadustöö. // Valge raamat : eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2005. Laas, Jaan. Teadus diktatuuri kütkeis: Eesti teadusest ja kõrgharidusest natsionaal-sotsialistliku ja sovetliku teaduspoliitika raames. Kirjastus Argo,

Tallinn, 2010. Laasi, Evald. Vastupanuliikumine Eestis aastail 1944–1949. AS Nõmm & Co,

Tallinn, 1992. Laasmäe, Roland. Kooridirigeerimise õpetamise metoodika muusikakoolis.

Koostanud Linda Laasmäe. ENSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeerium, Tallinn, 1982. Lainvoo, Eino. Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris. // Looming 2011, 10. Lauristin, Marju; Vihalemm, Peeter. Minu laulu- ja tantsupidu. Sotsioloogilise uuringu aruanne, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Tartu, 2013. Leichter, Karl. Mart Saar. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964.

Leichter, Karl. Meie muusikalise loomingu tippsaavutusi juubelilaulupeol ja muusikapidustusil saadud muljeil. // Valik artikleid. Eesti Raamat,

Tallinn, 1982. Leichter, Karl. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Kultuuriloolisi andmeid aastaist 1172–1871. Eesti Raamat, Tallinn, 1991. Liivik, Olev. Tagasivaade 1950. aasta märtsipleenumile. Kas venelased ja

Venemaa eestlased saavutasid võidu „juunikommunistide” ja „korpusemeeste” üle? // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2010, 1. Lippus, Urve. Eesti muusika kaotused Nõukogude okupatsiooni läbi. //Kannatuste aastad 1940–1991. 1. vihik. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn, 2008. Lippus, Urve. Muutuste kümnend. EV Tallinna Konservatooriumi lõpp ja

TRK algus. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinn, 2011. Lippus, Urve. Oma kultuur ja muusika: muusika ja rahvuslikkuse idee Eestis.

I. Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel, 7–78. Eesti

Muusikaakadeemia, Tallinn, 2002. Lippus, Urve. Transformation of an Institution – the First Soviet Estonian

Song Festival. // Musik in Diktaturen des 20. Jahrhunderts. Hrsg. von

Michaela G. Grochulski, Oliver Kautny, Helmke Jan Keden. Internationales Symposion an der Bergischen Universität Wuppertal vom 28./29.2.2004. Tagungsband. Musik im Metrum der Macht, Band 3. Are

Musik Verlags, Mainz, 2006. Loone, Eero. Eesti filosoofia eesti kultuuris pärast II maailmasõda. // Eesti filosoofia: mis see on? Artiklite kogumik. Koostanud Helen Eenmaa.

Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2000. Loorits, Oskar. Eestluse elujõud. Iseseisvuslaste kirjavara. Kirjastus Tõrvik,

Stockholm, 1951. Lotman, Juri. Culture and Explosion. (Semiotics, Communication and

Cognition, 1.) Berlin & New York: Mouton de Gruyter, 2009. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Varrak. Tallinn, 2005. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Olion, Tallinn, 2006. Lott, Johannes. Õigus kultuurisaavutuste kasutamisele. Eesti Raamat, Tallinn, 1982. Luur, August [koostaja]. Juhan Simm sõnas ja pildis. Eesti Raamat, Tallinn, 1975. Lyons, Francis Stewart Leland. Culture and Anarchy in Ireland. 1890–1939.

Oxford: New York: Clarendon Press, 1979. Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. London: Macmillian, 1996. Márai, Sándor. Maa, maa…! Mälestusi. Tõlkinud ungari keelest Edvin Hiedel. Varrak, Tallinn, 2006. Mark, Heinrich. Ajaloolase kreedo. Mälestusi 10-päevasest koostööst Tartu

Ülikooli rektori professor Hans Kruusiga. // Kleio. Ajaloo Ajakiri 1996, 1.

Mertelsmann, Olaf. Huvitav konverents Riias [Rahvusliku eliidi kaotamine ja uuendamine Balti riikides 1939–1991]. // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2004, 3. Mertelsmann, Olaf. The Sovietization of the Baltic States 1940–1956. Kleio,

Tartu, 2003. Metste, Kristi. Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? //

Keel ja Kirjandus 2009, 5. Mikkonen, Simo. Music and Power in the Soviet 1930s: A History of Composers’ Bureaucracy. Lewiston, Edwin Mellen Press, 2009. Mikkonen, Simo. State Composers and the Red Courtiers. Music, Ideology, and Politics in the Soviet 1930s. Jyväskylä Studies in Humanities, 78.

University of Jyväskylä (Press), 2007. Miller, David. On Nationality. Oxford: Clarendon Press, 1995. Miller, Voldemar. Mälestusi Otto Liivist. // Kleio. Ajaloo Ajakiri 1994, 10. Mugasto-Johani, Helene. Eesti Riiklike Kunstiansamblite tegevusest Suure

Isamaasõja perioodil. // Sõjasarv III, Moskva, 1943. Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Kleio, Tartu, 2000. Mälksoo, Lauri. Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja

Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940–1991 ja pärast 1991. aastat.

Uurimus pingest normatiivsuse ja faktide vahel rahvusvahelises õiguses.

Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2005. Männik, Maris. Tuudur Vettik. Eesti Raamat, Tallinn, 1990. Männik, Maris [valik ja kommentaarid]. Tuudur Vettiku kirjad Mart Saarele. // Teater. Muusika. Kino 1983, 3. Männik-Kirme, Maris. Mart Saare ja Tuudur Vettiku koostöö eesti koorikultuuri rikastamisel. // Hüpassaare laulik Mart Saar. Toimetanud Johannes

Jürisson. Eesti Raamat, Tallinn, 1982. Niglas, Aivar. Üks NSV Liidu repressioonide süstematiseerimise võimalusi. // Tuna 2011, 4. Ojakäär, Valter. Omad viisid võõras väes. 1940–1945. Kirjastus Ilo, Tallinn, 2003. Olesk, Sirje. Kirjandus ja kirjanduselu Eestis okupatsioonide ajal. // Kannatuste aastad 1940 – 1991. 1. vihik. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn, 2008. Olesk, Sirje. Neljakümnendad I: murrang kodumaal. // Tõdede vankuval müüril. Artiklid ajast ja luulest. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2002. Olesk, Sirje. Pagulased ja „punane kirjanduslugu”. // Tuna. Ajalookultuuri

Ajakiri 2002, 3. Otsa, Harri. Vestlusi Arvoga enne… // Arvo Ratassepp meie meeltes. EMLS, 1994.

Pajur, Ago; Tannberg, Tõnu; Vahtre, Lauri; Ant, Jüri; Laar, Mart; Jaanson,

Kaido; Nutt, Mart; Raag, Raimo; Vahtre, Sulev; Kasekamp, Andres.

Eesti ajalugu. 6 osa: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Toimetanud Sulev

Vahtre, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg. Tartu, 2005. Pajuste, Maris. Eesti Riiklike Kunstiansamblite sümfooniaorkester Jaroslavlis. // AegKiri, ETMM, Tallinn, 2011, 4. Pick, John. Edasijõudnud valitsuste motiivid. // Valik artikleid kultuuripoliitikast. Koostajad Anu Kivilo, Gesa Birnkraut. Eesti Keele Sihtasutus,

Tallinn, 2008. Pillak, Peep. Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivist ja selle „natsionaliseerimisest”. // Kleio. Ajaloo Ajakiri 1992, 5/6. Puderbaugh, David John. My Fatherland is my Love: National Identity and

Creativity and the Pivotal 1947 Soviet Estonian National Song Festival.

A thesis submitted in partial fulfilment of the requirements for the Doctor of Musical Arts degree in the Graduate College of the University of

Iova. Thesis Supervisor: Associate Professor Christine Getz. July 2006. Põldmäe, Mare [koostaja, kommenteerija]. Ühe muusikutee kroonikast: Enn

Võrk. // Teater. Muusika. Kino 1988, 11. Põldmäe, Mare. Muusikaelu kroonikast. Hooaeg 1940–41. // Teater. Muusika. Kino 1989, 5. Põldmäe, Rudolf. Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. Eesti Raamat, Tallinn, 1969. Põldmäe, Rudolf. Kaks laulupidu. 1879 ja 1880. Eesti Raamat, Tallinn, 1976. Päts, Riho [koostaja]. Laulik. VI klassi lauluvara. Eesti Riiklik Kirjastus.

Tallinn, 1958. Päts, Riho [koostaja]. Lauluvara III ja IV klassile. Kirjastus Pedagoogiline kirjandus. Tallinn, 1946. Päts, Riho [koostaja]. Lemmiklaulik. Algkooli V ja VI klassi lauluvara. Eesti

Kirjastus. Tallinn, 1942. Rahi-Tamm, Aigi. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. // Kleio: Ajaloo Ajakiri 1998. Rahi-Tamm, Aigi. Teise maailmasõjajärgsed massirepressioonid Eestis.

Allikad ja uurimisseis. Doktoritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu Ülikooli

Kirjastus, Tartu, 2004. Rahi-Tamm, Aigi; Kahar, Andres. Deportation operation Priboy in 1949. // Estonia since 1944. Reports of the Estonian international commission for the investigation of crimes against humanity, 429–460. Toimetajad T.

Hiio, M. Maripuu ja I. Paavle. Tallinn, 2009. Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel. Koostanud Urve

Lippus. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2002. Raid, Lembit. Kas peremees või käsualune? III. [Parteiarhiivi materjalidest]. // Kleio. Ajaloo Ajakiri 1995, 2 (12).

Rakfeldt-Leetmaa, Helle; Rakfeldt Jaak. Rahvusliku identiteedi säilitamine okupeeritud Eestis. // Akadeemia, 1996, 8. Randjärv, Laine. Intervjuud: Ants Üleoja. // Randjärv, Laine. Sillad üle piiride. Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2012. Randjärv, Laine. Kakskümmend aastat Balti koostööd. // Riigikogu Toimetised 2011, 24. Randjärv, Laine. Loovisiksuse roll sotsiaalpoliitilistes protsessides laulupeoliikumise ning Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe loometegevuse analüüsi põhjal ajavahemikus 1940–1980. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2012. Randjärv, Laine. Sillad üle piiride. Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2012. Raud, Rein. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Eesti Keele SA,

Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013. Rebas, Hain. Eesti koorilaulu lõhestatusest nõukogude aastail. // Mäetagused 2016, 63. Redepenning, Dorothea. Musik im Stalinismus. // Musik in Diktaturen des 20. Jahrhunderts. Hrsg. von Michaela G. Grochulski, Oliver Kautny,

Helmke Jan Keden. Internationales Symposion an der Bergischen Universität Wuppertal vom 28./29.2.2004. Tagungsband. Musik im Metrum der

Macht, Band 3. Are Musik Verlags, Mainz, 2006. Regi, Aadu. Muusikast ja muust. Humare. Tallinn, 2000. Ritsing, Richard. Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat. Eesti Lauljate Liidu Tartumaa osakonna väljaanne, Tartu, 1938. Roos, Jaan. Läbi punase öö III. 1948. ja 1949. aasta päevik. Lisa: 1944. aasta lõpp. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 2001. Rumessen, Vardo [koostaja ja kommenteerija]. Tubin, Eduard. Kirjad I (1929–1961). Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing / Kirjastus Koolibri, Tallinn, 2006. Salo, Vello. Laulupidude armastuslaulud. // Tartu Linnamuuseumi aastaraamat, 18, Tartu, 2012. Sarapik, Virve; Kalda, Maie; Veidemann, Rein [koostajad ja toimetajad].

Kohandumise märgid. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002. Sarv, Enn. Juulivalimised 1940 kui rahvusliku vastupanuvõitluse algus. //

Kannatuste aastad 1940–1991. 1. vihik. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn, 2008. Sarv, Enn. Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus.

ORURK, Tartu, 1997. Saukas, A.; Kõrvits, H. [koostajad]. Rahva laulik. Eesti NSV Rahvaloomingu

Keskmaja toimetus, RK Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1949. Seneca, Lucius Annaeus. Moraalikirjad Luciliusele. Tõlkinud Ilmar Vene.

Ilmamaa, Tartu, 2008. Soosaar, Enn. Isa ja aeg. // Loomingu Raamatukogu 2007, 5.

Strods, Heinrihs. Extermination of Activists and Supporters of the First Bolshevik Occupation in 1941–1945. // Latvia under Nazi German Occupation 1941–1945. Materials of International Conference 12–13 June 2003, Riga. Symposium of the Commission of the Historians of Latvia,

Volume 11. Riga: Latvijas vēstures instituta apgāds, 2004. Zetterberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tänapäev, Tallinn, 2010. Zimichev, Anatoly M. Psühholoogia. Poliitika. Võitlus. Tõlkinud Toomas

Kall. Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2011. Zubkova, Jelena. Baltimaad ja Kreml 1940–1953. Vene keelest tõlkinud Margus Leemets, teaduslik toimetaja ja järelsõna: Tõnu Tannberg. Varrak,

Tallinn, 2009. Taagepera, Rein. Nationalism, collaborationism, and new-leftism. // A case study of a Soviet republic: the Estonian SSR, 75–103. Tõnu Parming and Elmar Järvesoo, eds. Boulder, Colo.: Westview Press, 1978. Taarna, Inna. Vaatan ajas tagasi. Koostanud Lea Arme. Kunst, Tallinn, 2003. Tall, Johannes. Estonian Song Festivals and the Nationalism in Music toward the End of the Nineteenth Century. // National Movements during the 19th

Century, vol 2. Toimetaja Aleksander Loit. Stockholm, Sweden: Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1985, lk 449–460. Tamarkin, A. Lauluga läbi aegade. Laulupidude ajaloost. Eesti Raamat, Tallinn, 1965. Tamm, Saari. Mida laulsid eesti meeskoorid enne aastat 1940? II. // Teater.

Muusika. Kino 2008, 11; 2009, 1. Tammela, Hiljar; Liivik, Olev. Kas Eesti ajaloos on endiselt „valgeid laike”? // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2010, 4. Tannberg, Tõnu. 1950. aasta märtsipleenumi eel- ja järellugu. „Eesti süüasi” (1949–1952) Moskvast vaadatuna. // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2001, 3. Tannberg, Tõnu. Kuidas Moskvas valmistati ette 1950. aasta märtsipleenumit. [ÜK(b)P Keskkomitee otsus „puudustest ja vigadest” EK(b)P KK töös]. // Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri 2010, 1. Tannberg, Tõnu. Moskva poliitika Balti liiduvabariikides sõjajärgsetel aastatel 1944–1956. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2008. Tartu Meeskoori Gaudeamus (kuni aastani 1970 Kõrgemate Koolide Lõpetanute Tartu Meeskoor) repertuaarivihikud I–XVI, 1960–1974. Tarvel, Enn. Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt? // Tuna. Ajalookultuuri

Ajakiri 2005, 3. Tauk, Helju [koostaja]. Ühe muusikutee kroonikast: Riho Päts. // Teater.

Muusika. Kino 1989, 6. Tauk, Helju [koostaja ja kommenteerija]. Ühe muusikutee kroonikast: Tuudur Vettik aastatel 1947–1968. // Teater. Muusika. Kino 1988, 10.

Toi, Roman. Tuudur Vettik 1898–1982. Mees kuldse käe ja sirge seljaga. //

Per aspera ad astra. II. Jakob Westholm ja tema kool. Tallinn; Toronto, 1992. Tomingas, William. Vaikiv ajastu Eestis. Eesti Ajaloo Instituut, New York, 1961. Tomoff, Kiril. Creative Union: The Professional Organization of Soviet

Composers 1939–1953. Cornell University Press, London, 2006. Tomson, Maret. 1930. aastate Eesti üldlaulupeod muusikaajakirjanduse peeglis. // AegKiri, ETMM, Tallinn, 2009, 3. Tomson, Maret. Riho Pätsi tegevus muusikaajakirjanikuna. // Teater. Muusika. Kino 2000, 2. Tosso, Tiiu [koostaja]. Põhjavaim: Valik Mart Saare ja Tuudur Vettiku kirju, mõtteid, mälestusi. // Elavik, 6. raamat. ETMM, Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2007. Tosso, Tiiu [koostaja]. Tüdruk helesinises kleidis : Valik Villem Kapi kirju. //

Elavik, 7. raamat. ETMM, Kirjastus SE&JS, Tallinn, 2008. Tubin, Eduard. Kirjad II (1962–1982). Koostanud ja kommenteerinud

Vardo Rumessen. Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing / Kirjastus

Koolibri, Tallinn, 2006. Vahtre, Lauri. Absurdi impeerium. Tammerraamat, Tallinn, 2012. Valge, Jaak. Punasest stalinistiks: Nigol Andreseni noorusaastad. // Looming 2011, 10. Veidemann, Rein. Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum. //

Võim & kultuur. 1. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus. Tartu, 2003. Veidemann, Rein. Mälestus „Seitsmendast rahukevadest”. // Mälestus Golfi hoovusest. Artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993. // Loomingu Raamatukogu 1993. Vettik, Tuudur. A capella laulukoori juhataja käsiraamat. Eesti Lauljate Liit,

Tartu, 1939. Vettik, Tuudur. Diktsioon laulus. Käsiraamat laulukoorijuhtidele, lauljailesolistidele, koolide laulu-muusikaõpetajaile ja konservatooriumi laulukateedri üliõpilastele. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1948. Vettik, Tuudur. Kaheteistkümnendast ja kolmeteistkümnendast. // XII üldlaulupeo album. Tallinn, 1948. Vettik, Tuudur. Kooridirigeerimise tehnikast ja dirigeerimisest. TRK, Tallinn, 1958. Vettik, Tuudur. Koorijuhi käsiraamat. Tallinn, 1965. Vettik, Tuudur. Koorijuhid, muretsege endile kooriliteratuuri, koorid, laulge trükitud nootidest! // Laulupeo album. Tallinn, 1928.

Vettik, Tuudur. Mõnda meie uuemast muusikast. // Koguteos ühistegelastele 1. Tallinn, 1929. Viik, Tõnu. Kultuuriline pööre. // Keel ja Kirjandus. Eesti Teaduste Akadeemia; Kirjanike Liit. 2008, 8/9. Viires, Ants. Eesti ajalugu stalinistlikus haardes. // Tuna. Ajalookultuuri

Ajakiri 2003, 1. Volkov, Solomon [kirja pannud]. Tunnistus. Dmitri Šostakovitši mälestused.

Tõlkinud Liisi Erepuu. Vagabund, 2002. [Originaal: Wolkow, Solomon (Hg.); Die Memoiren des Dmitrij Schostakowitsch. Berlin, München, 2000]. Vseviov, David. Kas Nõukogude aeg on uuritav? // Tuna. Ajalookultuuri

Ajakiri 2003, 4. Vseviov, David. Lambanahka varjunud hundid. // Aja vaimud. Kirjutisi 1996–2009. Kirjastus Valgus, Tallinn, 2009. Vseviov, David. Repatrieerimisretoorika kui abivahend kohandumiseks tagasipöördumis-ideega (1945–1953). // Kohandumise märgid. Koostanud ja toimetanud Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. Underi ja

Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002. Võrk, Enn. Mõtteid laulupidude korraldamise kohta. // ERK: üld-, majandus- ja kultuuripoliitiline ajakiri, 1936, 3. Weiner, Amir and Aigi Rahi-Tamm. Getting to know you: the Soviet surveillance system, 1939–1957. // Kritika: Explorations in Russian and

Eurasian History. Slavica publishers, 2012, 13, 1. Weiss-Wendt, Anton. Murdered without hatred: Estonians and the Holocaust. (Religion, Theology, and the Holocaust.) Syracuse, NY: Syracuse

University Press, 2009. ÜK(b)P KK otsused „Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad”, „Draamateatrite repertuaarist ja abinõudest selle parandamiseks”, „Kinofilmist „Suur elu” ja „V. Muradeli ooperist „Suur sõprus””. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1951. Зубкова, Елена. Феномен „местного национализма”: „Эстонское дело” 1949–1952 годов в контексте советизации Балтии. Отечественная история. 2001, 3. Копылев, Лев. Жандармы и музы. Госбезопасность и литература на опыте России и Германии (СССР и ГДР). Москва: Рудомино, 1994. Лунеев, В. В. Статистика политических репрессии. // Опубликовано в преступности XX века: мировые, региональные и российские тенденции. Издание 2-e, переработанное и дополненное M. Волтерс

Клувер, 2005. Стецовский, Юрий. История советских репрессии. Том 1 и 2.

Общественный фонд „Гласность”, 1997.

Торжество русских эстонцев. Отголоски народнаго певчаскаго праздника в Юръеве. // Новь. Иллюстрированный двухнедельный

Вестник. С.-Петербург-Москва, Товарищество M. O. Волъф, 1895.

ARTIKLID AJAKIRJANDUSES

Aavik, Juhan. Rütmi probleem meie koorilauludes. // Uus Elu 1937, 5. veebruar. Allikvee, Aare. Mõtteid ja meenutusi Roland Laasmäest 60. sünniaastapäeva puhul. // Sirp ja Vasar 1982, 20. august. Allikvee, Aare. Tallinlasest tartlane ehk 60 aastat Roland Laasmäe sünnist. //

Edasi 1982, 20. august. Andresen, Nigol. Kõne 12. üldlaulupeo koorijuhtide kursuse lõppaktusel. 25. VIII 1946. // XII üldlaulupeo teataja. RK Ilukirjandus ja Kunst,

Tallinn, 1946. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus heliloojaile aunimetuse andmise kohta. [ENSV teenelised kunstitegelased T. Vettik, A. Karindi, R.

Päts]. // Rahva Hääl 1947, 20. juuli; Noorte Hääl 1947, 20. juuli; Sirp ja

Vasar 1947, 21. juuli. EK(b)P Keskkomitee otsus „Abinõudest ÜK(b)P Keskkomitee 1948. aasta 10. veebruari otsuse „V. Muradeli ooperist „Suur sõprus”” täitmise kohta”.

Sirp ja Vasar 1948, 6. märts. Ernesaks, Gustav. Laulu ja rahvakunsti huvides. // Sirp ja Vasar 1957, 17. mai. Ernesaks, Gustav. Saateks XIII üldlaulupeo meeskooride I vihule. // XIII üldlaulupeo teataja. RK Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1948, 3. Hirvlaane, Milvi. Kultuuriloolisi tähtpäevi. Kanepi Teataja 2008, 4. september. Järjekindlamalt võidelda formalismi vastu meie heliloomingus. [M. Raua tekstile loodud T. Vettiku laulu „Surematus” arutelult EN Heliloojate

Liidus]. // Rahva Hääl 1947, 11. aprill – Lisa: Resolutsioon. Kapp, Artur. T. Vettiku „12 laulu meeskoorile” [Arvustus]. // Muusikaleht 1931, 11. Karindi, Alfred. Tuudur Vettik saab 50-aastaseks. // XIII üldlaulupeo teataja 1947, 1. Kasemets, A[nton]. Rahvaülikooli segakoori kontsert. // Vaba Maa 1936, 7. aprill. Kiisk, H. Tuudur Vettiku saatusest okupatsioonide ajal. Teataja, 26. juuni 1982, 6. Kõresaar, Ene; Võsu, Ester. Kollektiivne mälu võib olla nii positiivse identiteedi allikas kui ka võimas destruktiivne relv. Intervjuu USA kultuuripsühholoogi James Wertschiga. Sirp, 2007, 12. jaanuar.

Luts, E. Seletusi möödunud XI üldlaulupeo aruande juure. // Muusikaleht 1938, 12. Must, Aadu. Kas Eesti väärib algupärast hümni? Postimees 2008, 16. jaanuar. Muusikateaduse ja -kriitika olukorrast Eesti NSV-s. Tartu koolkonna kohta. // Sirp ja Vasar 1949, 19. märts. Nõukogudeaegsete üldlaulupidude köögipoolelt. // Laulupeo Muusikaleht, erinumber. Juuni, 1994. Oja, Enn. Laulupeo radadel. 1960. aasta üldlaulupeo meenutusi. // Sirp 1999, 18. juuni. Oja, Enn. Transvaal XIII üldlaulupeo ümber. [Laulupeo radadel]. // Sirp 1999, 4. juuni. Olesk, Sirje. Head õnne, mu kallid, head õnne! [Lydia Koidula kirjad]. //

Õpetajate Leht 2003, 24. detsember. Poljanovski, Georgi. Väikse maa suur kultuur. // Sirp ja Vasar 1947, 2. august. // XII üldlaulupeo album. RK Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn, 1948. [Päll, Eduard] XII Üldlaulupeo peakomisjoni esimehe sm. Ed. Pälli lõppkõne. // Rahva Hääl 1947, 1. juuli. Päts, Riho. Juhendeid lastekoorijuhtidele XIII üldlaulupeo repertuaari läbitöötamiseks. // XIII üldlaulupeo teataja. RK Ilukirjandus ja Kunst,

Tallinn, 1948, 3. [Päts, Riho]. Tuudur Vettiku ja Riho Pätsi avalikud kirjad. [Selgituskirjad seoses nende tegevusega saksa okupatsiooni ajal]. // Sirp ja Vasar 1948, 16. oktoober. Raag, Ilmar. Psühholoogiline kaitse kui hingamise vorm? // Postimees, 2011, 28. mai. Raga, Ana María. Social Role of choral singing. // Sounds in Europe. 2009–2010. Nr 5. Rannap, Ines. Tuudur Vettik – 100. [Oma õpilase Ants Üleoja meenutusi]. // Kultuurimaa, 1998, 11. märts. Raud, Mart. Ühe laulu puhul. [Mart Raua luuletuse „Surematus” viisistamisest helilooja T. Vettiku poolt]. // Rahva Hääl 1947, 5. aprill. Raud, Rein. Austa meest, mitte mehe mundrit. // Eesti Päevaleht 2012, 4. jaanuar. Taavas, Ü[lo]. Täpne, napp, ilmekas. // Edasi 1965, 10. oktoober. Tallinna noorte laulupäev. Alapealkirjad: Hiilgav kordaminek. – Hulk pealtvaatajaid. – Õnnestunud ettekanded. – Laulupäevad kujunegu traditsiooniks [Keskkoolide nais- ja segakoore juhatasid T. Vettik ja A. Kasemets]. // Vaba Maa 1924, 3. juuni. Tugevdada võitlust kodanlike natsionalistide ja nende käsilaste vastu [Ajalehe juhtkiri-artikkel]. // Sirp ja Vasar 1950, 6. mai.

Tuudur Vettik [ühendatud segakooride üldjuht]. // XII üldlaulupeo teataja 1947, 3. T. Vettik koorijuht ja helilooja. Täna õhtul „Estonia” kontsertsaalis oma helitööde kontserdiga. // Vaba Maa 1926, 14. november. – Allkiri: U. T. Vettik segakoor Põhjala juhiks. // Eesti Sõna 1943, 17. september. T. Vettiku muusikalisest lahendusest M. Raua luuletusele „Surematus”. //

Sirp ja Vasar 1947, 19. aprill. Vedro, Adolf. Arutlusi sünkoobiküsimuse ümber. Selgituseks vastuväidete puhul rütmiprobleemis. // Muusikaleht 1938, 6. Vedro, Adolf. Eesti keele omapära aluseks meie muusikale ja selle rütmile.

Eesti keel kaitseb sünkoopi. // Uus Eesti 1938, 7. märts. Vedro, Adolf. Uus vaade eesti keele sõnarõhule. // Uus Elu 1937, 5. veebruar. Vettik, Tuudur. IV sümfoonia kontsert „Estonias”. 5. II 1928. a. [Juhatas

Juhan Aavik, solist Heikki Kansanen]. // Muusikaleht 1928, 3. Vettik, Tuudur. IX laulupeo kontserdid. // Muusikaleht 1928, 6/7. Vettik, Tuudur. IX üldlaulupeo tegelased. [Üleskutse lauljatele laulupeo ajal toimuvatel muusikaüritustel osalemiseks]. // Muusikaleht 1928, 3. Vettik, Tuudur. XII üldlaulupeo hiiglakoor asub tööle. // XII üldlaulupeo teataja 1945, 1. Vettik, Tuudur. XII üldlaulupeo segakooridele. // Sirp ja Vasar 1947, 21. juuni. Vettik, Tuudor [Tuudur]. XII üldlaulupidu 1947. a. // Sirp ja Vasar 1945, 15. detsember. Vettik, Tuudur. 12 meeskoorilaulu [Eesti heliloomingut välismaa arvustuses]. // Muusikaleht 1932, 4 – (Mitmesugust). – Väljavõte G. Krause arvustusest ajakirjas „Der Auftakt” (Praha). Vettik, Tuudur. Algab XII üldlaulupeo teine segakooride eelproovide ring. //

Sirp ja Vasar 1947, 12. aprill. Vettik, Tuudur. Esimene X üldlaulupeo tund. Raadioringhäälingus 11. jaanuaril 1931. a. [Demonstreeris Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi laulukoor

T. Vettiku juhatusel]. // Muusikaleht 1931, 1. Vettik, Tuudur. Et kuulda laulu hiilgust. Teemal „Missugust lauluväljakut vajame?” // Sirp ja Vasar 1957, 17. mai. Vettik, Tuudur. Juhendeid XII üldlaulupeo segakooride kava õppimiseks. //

XII üldlaulupeo teataja 1947, 5. Vettik, Tuudur. Juhendeid XII üldlaulupeo segakooride kava õppimiseks. //

XII üldlaulupeo teataja 1947, 8. Vettik, Tuudur. Juhendeid XIII üldlaulupeo segakooride kava I vihu laulude õppimiseks. // XIII üldlaulupeo teataja 1948, 3. Vettik, Tuudur. Järelmärkusi A. Vedro kirjutusele. // Muusikaleht 1938, 6. Vettik, Tuudur. Kaks pilku Läti kooriellu. // Sirp ja Vasar 1967, 7. juuli.

Vettik, Tuudur (Teodor). Kas tunned maad. // Muusikaleht 1929, 6, 11. Vettik, Tuudur. Kokkupuuteid Juhan Simmiga. // Sirp ja Vasar 1960, 12. august. Vettik, Tuudur. Koorijuhtide töö küsimusi: partituur olgu peas – aga mitte pea partituuris! // XII üldlaulupeo teataja 1946, 2. Vettik, Tuudur. Laulu algus. Eesti laulupühadest enne I üldlaulupidu. //Kodumaa 1969, 26. märts. Vettik, Tuudur. Laulu algus. Koorijuht ja helilooja M. Körber. // Kodumaa 1969, 5. märts. Vettik, Tuudur. Laulukoori ülessäädmisest esinemistel. Päätükk käsikirjast „Laulukoori juhataja”. // Muusikaleht 1938, 3. Vettik, Tuudur. Laulupidude asjus. // Muusikaleht 1931, 1. – Vastukaja artiklile: Aavik, Juhan. Laulupidude maania (Olion 1930, 11). Vettik, Tuudur. Laulupühi, -pidusid ja -päevi kuni aastani 1869. // Muusikaleht 1929, 5/6. Vettik, Tuudur. Lauluväljakud ja laululavad. // XIII üldlaulupeo teataja 1947, 1. Vettik, Tuudur. „Luule, see ei tule tuulest...”. Mõttemõlgutusi Mart Saare 75. a. sünnipäeva puhul. // Sirp ja Vasar 1957, 27. september. Vettik, Tuudur. Millal saame omale algupärase rahvushümni. // Muusikaleht 1938, 2. Vettik, Tuudur. Mis on praegu teisiti? // Õhtuleht 1969, 27. september. Vettik, Tuudur. Muusika ja poeesia koorilaulus. // Muusikaleht 1929, 1. Vettik, Tuudur. Mõtteid ja mälestuskilde K. Türnpu 100 a. sünnipäeval. //

Kodumaa 1966, 11. august. Vettik, Tuudur. Mõtteid tulevastest laulupidudest. // Muusikaleht 1928, 6/7. Vettik, Tuudur. Seisukohti meie rahvushümni küsimuses. // Muusikaleht 1932, 1. Vettik, Tuudur. Tervitus lauljatele enne XII üldlaulupidu. // Talurahvaleht 1947, 28. juuni. [Vettik, Tuudur]. Tuudur Vettiku ja Riho Pätsi avalikud kirjad. [Selgituskirjad seoses nende tegevusega saksa okupatsiooni ajal]. // Sirp ja Vasar 1948, 16. oktoober. Vettik, Tuudur. Uusi keeli vanal kandlel. // Talurahvaleht 1947, 28. juuni. Vettik, Tuudur. Uusi teid koori kompositsiooni arenemises. // Muusikaleht 1928, 12. Vettik, Tuudur. Vestlus T. Vettikuga. Intervjueerinud Raivo Kursk. // Muusikaleht 1936, 12. Vettik, Tuudur. Väike-Maarja I laulupäevast. // Muusikaleht 1929, 5/6. Vettik, Tuudur [ühendatud segakooride üldjuht]. Tervitus. // XII üldlaulupeo teataja 1947, 3.

Vettik, Tuudur; Aav, Evald. Ettevalmistused üleriiklikuks laulupeoks. Vestlusi

T. Vettiku ja E. Aavaga. [Eesti muusikaelu sammub tõusuteed]. // Uus

Eesti 1937, 3. jaanuar. Visnapuu, Eduard. Mõningaid vastuväiteid A. Vedrole. // Muusikaleht 1938, 6. Võimsalt kõlas vaba rahva võidu- ja rõõmulaul. [Kollektiivne ülevaade laulupeost]. // Talurahvaleht 1947, 1. juuli. Üleskutse ja XI üldlaulupeo teateid. [Lauljate Liidu teated]. // Muusikaleht 1938, 2. Титаренко, Елена. Памяти композиторов, подвергшихся в ХХ веке политическим и национальным гонениям, посвящен музыкальнопросветительский проект „Репрессированная музыка”. //Корр РИА

Новости, Москва, 11.04.2002.

AJAKIRJANDUS, PERIOODILISED VÄLJAANDED

Acta Historica Tallinnensia (2006) Akadeemia (1996, 1998, 1999, 2000) Diplomaatia (2006) Edasi (1965, 1968, 1972, 1974, 1982) Eesti Kirjandus (1938) Eesti Päevaleht 2008, 2012) Eesti Sõna (1943) ERK (1933, 1936) Kanepi Teataja (2008) Keel ja Kirjandus (2009) Kleio. Ajaloo Ajakiri (1992, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998) Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History (2012) Kultuur ja Elu (1988) Kultuurimaa (1998) Laulu ja mängu leht (1885–1897, 1908) Laulupeo Muusikaleht (1994) Linna Teataja (1941) Looming (1997, 2011) Loomingu Raamatukogu (1993, 2007) Maaleht (2005) Muusika (1999) Muusikaleht (1928, 1929, 1931, 1932, 1935, 1936, 1938, 1940) Mäetagused (2016) Noorte Hääl (1946, 1947, 1968, 1969, 1972) Postimees (1938, 1997, 1998, 1999, 2005, 2006, 2008, 2011) Rahva Hääl (1947, 1949) Riigikogu Toimetised (2011) Riigi Teataja (1994)

Riigi Teataja Lisa (1939) Olion (1930) Sirp (1999, 2006) Sirp ja Vasar (1945, 1947, 1948, 1949, 1950, 1957, 1960, 1967, 1968, 1972) Slavic Review (2005) Sociétés et représentations (2002) Talurahvaleht (1947) Teataja (1982) Teater. Muusika. Kino (1983, 1988, 1989, 1990, 1994, 2000, 2003, 2006, 2008, 2009) Teater ja Muusika (1941) The Journal of Modern History (1968) Trames (2012, 2013) Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri (2001, 2003, 2004, 2005, 2008, 2010) Uus Eesti (1937, 1938) Uus Elu (1937) Vaba Maa (1926) Õhtuleht (1969) Õpetajate Leht (2003) XIII üldlaulupeo teataja (1947, 1948)

KÄSIKIRJALINE MATERJAL

Allandi, Marge. Laulupidu kui rituaal: Eesti üldlaulupeod rahvusliku kultuurimälu ja identiteedi kujundajate ja kandjatena. Magistritöö. Juhendajad

Marek Tamm ja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn, 2009. Henno, Olev. Meenutused Roland Laasmäest. 1988. Autori erakogu. Jänes, Laine. Roland Laasmäe ja Tartu meeskoor „Gaudeamus”. Diplomitöö.

Juhendaja professor Kuno Areng. TRK koorijuhtimise kateeder, Tallinn, 1989. (EMTA). Klause, Inna. Komponistinnen und Komponisten im Gulag. Der Versuch einer Übersicht. // International Conference Composers in the Gulag under Stalin. University of Göttingen, 16–19 June 2010. Kreegipuu, Tiiu. Nõukogude kultuuripoliitika printsiibid ja rakendused Eesti

NSV-s aastatel 1944–1954 kirjanduse ja trükiajakirjanduse näitel. Magistritöö. Juhendaja Tõnu-Andrus Tannberg. Tartu, 2005. Laasmäe, Roland. Aksiomaatseid tõdesid pedagoogidele ja dirigentidele.

Autori erakogu. Laasmäe, Roland. Kontserdihooaegade analüüsivihikud aastatel 1959–1975.

Autori erakogu. Laasmäe (Taal), Linda. Kirjad Tuudur Vettikule. Linda Laasmäe (Taal) ja autori erakogud.

Leis, Ants. Meenutused Roland Laasmäest. 1988. Autori erakogu. Lippus, Urve. The Sovietization of the Tallinn Conservatoire and the campaign against „formalism and bourgeois nationalism” in the Estonian musical life in 1948–1950. // International Conference Composers in the Gulag under Stalin. University of Göttingen, 16–19 June 2010. Luts, Helle-Mai. Stalinismi ohvrid: Eesti kunstnikud ja muusikud. Magistritöö. Juhendaja Toomas Karjahärm. Tallinna Ülikool, 2004. Must, Aadu. Loengukursus Tartu Ülikoolis: Estica välisarhiivides. 2008. Peirumaa, Rita. Hruštšovi „sula” ning muudatused ENSV kunstipoliitikas ja -elus 1950. aastate teisel poolel. Magistritöö. Juhendaja prof Jaak Kangilaski. Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna ajaloo osakonna kunstiajaloo õppetool, Tartu, 2004. Puur, Katrin. Estonian song festivals. Analysis of participant survey. Magistritöö. Juhendaja Allan Puur. Eesti Muusikaakadeemia, 2004. Rahi-Tamm, Aigi; Randjärv, Laine. Omavahelised suhted on normaalsed.

Eesti koorijuhtide survestamine stalinismi tingimustes. 2012, Autorite valduses. Randjärv, Jüri. Meenutused Roland Laasmäest. 2010. Autori erakogu. Randjärv, Laine. Üliõpilaslaulupidude Gaudeamus ajaloost. Kursusetöö.

Juhendaja Edgar Mattisen, Tallinna Riiklik Konservatoorium (EMTA), 1984. Roland Laasmäe kirjad Tuudur Vettikule aastatel 1959–1975. Autori erakogu. Salo, Vello. Autoriseeritud loengumaterjal (FLKU.01.154; 6. loeng): „Laulupidude armastuslaulud”. 5.03.2012. Autori valduses. Tamm, Saari. Eesti meeskooride repertuaari kujunemisest kuni 1940. aastani.

Magistritöö (muusikateadus). Juhendaja Maris Kirme. Tallinna Ülikool, 2008. Tartu meeskoori Gaudeamus kroonika 1958–1975. Tartu meeskoori

Gaudeamus kogu. Tuudur Vettiku kiri Jüri Varistele koorijuhtide kateedri loomise ja raamatu „Tallinna Riiklik Konservatoorium 1919–1969” asjus. Sügis, 1969.

ETMM, M 347:1/50. Tuudur Vettiku kirjad Roland Laasmäele aastatel 1959–1975. Autori erakogu Tuudur Vettiku kirjad Valfrid Treierile. 1972. Käsikiri. Tartu meeskoori Gaudeamus kogu. Tuudur Vettiku käsikiri artiklile „Lauluväljakud ja laululavad”. 1947. ETMM,

M 347:1/58. L 1–11. Tuudur Vettiku märkmed „Mõtteid Roland Laasmäe matusel” 16. XI. 75.

ETMM, M 347:1/62. L 27–29.

Uiga, Uno. Meenutused Roland Laasmäest. 2011. Autori erakogu. Vares, Ülo. Meenutused Roland Laasmäest. 2010. Autori erakogu. Weiss, Stefan. Was der Westen wusste. Informationen über die Verfolgung von Musikern der Stalin-Zeit im deutsch- und englischsprachigen Musikschrifttum bis 1965. // International Conference Composers in the

Gulag under Stalin. University of Göttingen, 16–19 June 2010.

INTERVJUUD JA MÄLESTUSED (AUTORI ERAKOGU)

Alekand, Elvi (2010) Areng, Kuno (2006) Bachmann-Kallikorm, Linda (2011) Henno, Olev (1988) Johanson, Mall (2012) Jõela, Lennart (2011) Laasmäe-Esse, Urve (2011) Leis, Ants (1988) Lepik, Valve (2010, 2011) Liik, Ahto (2011) Lokk, Peeter (2005, 2006) Randjärv, Jüri (2010) Reidla, Kaljo (2011) Rüpp, Elene (2011) Uiga, Uno (2011) Vares, Ülo (2010) Üleoja, Ants (2006)

INTERNETILEHEKÜLJED

Collaborator (traitor). // Memidex. Free online dictionary/thesaurus and more. http://www.memidex.com/collaborator+traitor [vaadatud 28.01.2013]. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tuudur Vettik ja Roland Laasmäe. http://vettik.tmm.ee ja http://laasmae.tmm.ee Heliloojad. Tuudur Vettik. http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid= 32&id=109&lang=est&action=view&method=biograafia [vaadatud 20.01.2011]. Hoffman, Stanley. Collaboration. // VGuide: your online video guide. http://www.ovguide.com/collaborationism-9202a8c04000641f8000000000aa0966# [vaadatud 28.01.2013]. Humal, Mart. Heino Eller ja Tartu koolkond. http://www.ooper.parnu.ee/ emf/EMF_tekst/HUMAL_HEINO_ELLER_JA_TARTU_KOOL-

KOND.htm#_ftn25 [vaadatud 15.10. 2011 ja 28.01.2013].

Ilves, Toomas Hendrik. Eesti ei kirjuta oma ajalugu ümber. [Eesti vabariigi presidendi kõne Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril 2007

Estonia kontserdisaalis]. // Eesti Päevaleht 3. veebruar 2007. http://www.epl.ee/news/arvamus/toomas-hendrik-ilves-eesti-ei-kirjutaoma-ajalugu-umber.d?id=51074026 [vaadatud 28.01.2013]. Johann Köleri kirjad [Elektrooniline teavik]. Koostanud Kristi Metste, Marju

Mikkel. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2001. www.kirmus.ee [vaadatud 4.08.2012]. Järg, Tiia. Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Peeter Süda elu ja looming. http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/01/03jaan_m05.htm [vaadatud 15.07.2007]. Kotov, Kaie. Identiteedid ja enesekirjeldus. [Ettekanne konverentsil]. http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/15/kaie_kotov.htm [vaadatud 28.12.2012]. Kuutma, Kristin. Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana. Mäetagused 1996, 1-2. http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.htm [vaadatud 8.01.2012]. Laasik, Andres. Vallatud kurvid, mis polnud nõukogulikud. http:// www.epl.ee/news/kultuur/vallatud-kurvid-mis-polnudnoukogulikud.d?id=64543524 [vaadatud 6.10.2012 ja 28.01.2013]. Laulupidude noodilehed 1947–1990. Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv http://digar.nlib.ee/digar/esileht. Lippus, Urve. Muusika nõukogude Eestis. http://www.okupatsioon.ee/et/ eesti-1940-1991/12-muusika [vaadatud 15.01.2012]. Lukas, Tõnis. Baltoskandia kultuurilugu meie enda mehelt. http://www.postimees.ee/060804/esileht/kultuur/141103.php [vaadatud 22.04.2011]. Mattiisen, Alo; Leesment, Jüri. Ei ole üksi ükski maa. http://et.wikipedia. org/wiki/Viis_isamaalist_laulu ja http://www.cfe.ee/cantusbook?code=515&l=25&filter=2 [vaadatud 23.01.2010]. Must, Aadu. Onomastika http://www.ra.ee/apps/onomastika/ [vaadatud 19.08.2016] Mälumäng. http://www.euro.postimees.ee/250805/esileht/meedia/175023. php [vaadatud 22.12.2011]. Puderbaugh, David John. My fatherland is my love: National identity and creativity and the pivotage 1947 Soviet Estonian national song festival. http://gradworks.umi.com/32/29/3229719.html [vaadatud 8.01.2012]. Saguier, Eduardo R. Collaborationism with state terrorism in Argentine culture during the last dictatorship (1976–83). 9 September 2003. http://www.youdebate.com/cgi-bin/scarecrow/topic. cgi?forum=17&topic=454 [vaadatud 28.01.2013]. SA Laulu- ja Tantsupidu. https://sa.laulupidu.ee/ [vaadatud 12.06.2020]

Schrag, Zachary M. (s.a.) How to read a primary source. http://historyprofessor.org [vaadatud 13.03.2012]. Stowe, Steven. Making sense of letters and diaries. // History Matters: The

U.S. Survey Course on the Web. 2002. http://historymatters.gmu.edu/ mse/letters/letters.pdf,3 [vaadatud 13.03.2012]. Tangenes, Gisle. Culture: the world according to Quisling. // Bits of News. 2006. http://www.bitsofnews.com/content/view/3965/42/ [vaadatud 28.01.2013]. Tartu Laulupeomuuseumi materjalid. http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/ [vaadatud 3.09.2010]. Teder, Eerik. A. H. Tammsaare epistolaarne pärand. [Ettekanne konverentsil „Kreutzwaldi päevad”. 1988.] http://kreutzwald.kul.ee [vaadatud 16.12.2011]. TTÜ professorid Eesti Vabadussõjas. http://www.lib.ttu.ee/exhs/ fuajee.2010/veebruar.html [vaadatud 10.03.2011]. Using Primary Sources. Wisconsin Historical Society. http://www.wisconsinhistory.org [vaadatud 13.03.2012]. Walbert, Kathryn (s.a.) Reading primary sources: Letters. http://www.learnnc.org> [vaadatud 13.03.2012]. War letters. http://www.war-letters.com [vaadatud 26.02.2012]. Üldlaulupeod http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/index_en.php [vaadatud 28.01.2013]. Üldlaulupidude repertuaarilehed 1947–1990. Eesti Rahvusraamatukogu digikollektsioon. http://digar.nlib.ee/digar/esileht [vaadatud 14.02.2013]. Статистика политических репрессии. http://www.abai.kz/node/2128 [vaadatud 22.01.2012]. Я давно уже умер. Композиторы в ГУЛАГе: Всеволод Задерацкий и

Александр Веприк. http://shalamov.ru/research/61/14.html [vaadatud 22.01.2012].