Kaevamisvaba taimekasvatus Armi kasvatab taimi maad kaevamata. Varem toimis ta samamoodi kui paljud teised, ta kaevas maapinna nii sügisel kui ka kevadel läbi ja külvas seemned puhtaks riisutud tumedasse huumusmulda. Siis sai ta teadlastelt, põllumeestelt ja teistelt taimekasvatajatelt teada, et keskkonna ja maapinna jaoks on parem, kui seda nii palju ei kaevata.
vanad lehed
Toidukorv. TÄHTIS!
Tee ise! Armi taimepeenar on justkui lasanje, üksteise peale on laotud mitu kihti. Tegutseda võib mitut moodi, siin on näidatud üht võimalust.
kuiv rohi ja muud elutud taimeosad
1 Armi mõõdab välja peenra asukoha. Lapsed kitkuvad kõik vanad taimed ära. Taimede juured võivad maa sisse jääda.
2 Armi võtab väikese labidatäie mulda ja katsub seda. Muld on üpris kõva. Ta teeb aiahargiga maa sisse õhuaugud. See kobestab maapinda.
vesi
Bokashi-vedelik. Loe bokashi kohta leheküljelt 21.
Miks räägivad kõik süsinikdioksiidist Kui välja hingad, tuleb sinu ninast ja suust süsinikdioksiidi. Maapind hingab samuti. Kui mikroobid vanu taimeosi, loomasõnnikut ja surnud loomi lagundavad, eritavad nad süsinikdioksiidi. Loe mikroobide kohta lähemalt leheküljelt 14. Süsinikdioksiid on nähtamatu gaas, mis koosneb süsinikust ja hapnikust. Süsinikdioksiid aitab päikeselt saadud soojust mullas säilitada, sellepärast nimetatakse seda kasvuhoonegaasiks. Ilma süsinikdioksiidita oleks maapind nagu jääkamakas. Kuid liiga palju süsinikdioksiidi õhus ei ole samuti hea. Muidu hakkab maa liigselt soojenema. Süsinikdioksiid tekib nimelt ka siis, kui me põletame naftat, kivisütt ja maagaasi. Need on miljoneid aastaid tagasi surnud loomadest ja taimedest tekkinud kütused, mis on ladestunud sügaval maapõues. Neid nimetatakse fossiilkütusteks. Viimase saja aasta kestel on inimene hakanud kiires tempos järjest rohkem fossiilkütuseid kasutama. Seepärast on õhku sattunud palju süsinikdioksiidi.
3 Armi puistab laiali kompostitud hobusesõnnikut. Bianca laotab võilillelehed ja ennist välja kistud vanad taimed hobusesõnniku kihile peale. Armi ütleb, et kanasõnnik sobib samuti.
5 4 Maapind on kuiv. Luna kastab peenart korralikult. Ta naerab, kui Armi räägib, et vee sisse on hea segada pissi, see annab mullale toitaineid juurde.
Bianca laotab kogu peenrale papitükke. Papi külge ei tohi olla jäänud teipi ega kinnitusklambreid. Ville asetab papitükkide servadele kive ja vanu lauajuppe, et papp paigal püsiks.
vana lehekompost
Kasvata nii, nagu kasvatab loodus Vaata, kuidas loodus külvab. Mitte keegi ei ole maad kaevanud, et külvata ristiku, timuti või teelehe seemneid. Looduses on maapind harva paljas. Seda katavad tavaliselt taimed või nende surnud osad – lehed ja hein. Need kaitsevad mulda kuivamast, ei lase tuulel ega vihmal seda minema kanda. Kui taimed närtsivad, langevad seemned maha või haarab tuul need endaga kaasa. Linnud ja loomad võivad samuti seemneid levitada. Osa seemneid läheb idanema ja neist kasvavad uued taimed.
Miks on nii vaja teha? Papp varjab valgust umbrohu eest – metsikute taimede eest, mida sa oma peenrasse ei taha. Selleks ajaks, kui papp ära kõduneb, on umbrohi surnud. Siis saavad kasvavate taimede juured papi alla jäänud väetatud kihis maiustada. Kevadel võid lisada uut kompostmulda ja peenra uuesti katta. Alumised kihid võid jätta puutumata. Nipp! Kui sul on juba olemas tavaline aiamaa, ei ole pappi vaja kasutada. Laota otse vanadele peenardele peale paks kiht komposti ja kiht õlgi. Valmis!
6 Armi leidis vanast lehekomposti hunnikust head kompostmulda. Ta segas sellesse kompostitud hobusesõnnikut. Luna valab papi peale 10–15 sentimeetri paksuse kihi.
7 Bianca puistab kõige peale õlgedest kattekihi. Armi räägib, et kuivanud lehed, pilliroog ja adru on samuti head kattematerjalid. Nüüd on peenar valmis. Lase sellel mõni nädal puhata, enne kui hakkad seemneid külvama ja taimi istutama.
Bianca, Ville ja Luna töötavad terve pärastlõuna. Nad leiavad õunapuude tagant marjapõõsaid. Puude kõrval paistavad maa seest välja suured pungad. „Kui tore, siin on rabarberit,“ rõõmustab Armi. „Mõne nädala pärast saab sellest maitsvaid pirukaid ja mahla.“ Siis söövad nad küpsiseid. „Taimede kasvatamine nõuab palju vaeva,“ kurdab Luna. „Jah, aga tore on ju iseendale toitu kasvatada. Pealegi mõjub see hästi kliimale, kui seda õigesti teeme,“ räägib Armi. Ta jutustab, et kliima soojenemist saab aeglustada, kui fossiilkütuste kasutamist vähendada ja maapinda piisavalt süsinikku talletada. „Ja süsinikku me talletame siis, kui taimi maad kaevamata kasvatame. Aga seda peavad tegema kõik, igal pool, kogu planeedil,“ seletab Armi. „Kogu planeedil?“ kordab Luna. „Kas samasuguseid taimekasvatajaid on siis veel?“ „Jah, on aedu ja suuri põllumajandusfirmasid, kus taimi niiviisi kasvatatakse. On ka inimesi, kes kasvatavad taimi keset linna mahajäetud kruntidel vanade autorehvide ja vannide sees.“ „Täpselt nagu meie,“ ütleb Luna.