SISUKORD
Sissejuhatus 7 1. PEATÜKK Ebakindlus 15 2. PEATÜKK Kadedus 45 3. PEATÜKK Viha 71 4. PEATÜKK Läbipõlemine 99 5. PEATÜKK Perfektsionism 133 6. PEATÜKK Meeleheide 159 7. PEATÜKK Kahetsus 193 Kokkuvõtteks 221 Tänusõnad 225 Sügavate tunnete testid 229 Üldiste abimaterjalide loetelu 243 Abimaterjalide loetelu peatükkide kaupa 245 Märkused 251 Register 265
SissejuhatusPeaaegu poleks seda raamatut sündinudki. Tulime selle ideega lagedale 2020. aasta jaanuaris. Meie esimene raamat „No Hard Feelings: The Secret Power of Embracing Emotions at Work“ oli ilmunud 2019. aasta veebruaris („Emotsioonid töökohal“, eesti keeles 2019 – toim.), kuid vahepealsete kuude jooksul vaevlesime ise väga valusate tunnete küüsis, seda nii tööl kui eraelus.
Lizi äi oli alla jäämas kümme aastat kestnud rängale võitlusele vähiga, samuti oli Liz ise äsja oma ettevõttes uue ja pingelisema ameti vastu võtnud. Mollie oli kolinud riigi teise otsa ning ainukese meeskonnaliikmena kaugtööd tehes tundis end teistest äralõigatuna (see oli veel COVID-i-eelsel ajal). Meil mõlemal oli ka tervisemuresid: Lizi äge randme- ja kaelavalu tekitas tas hirmu, et tal tuleb loobuda karjäärist, mis nõudis palju arvuti kasutamist. Ja Molliet vaevas krooniline valu, mis tõi kaasa pika ja sügava depressiooni ning kohati enesetapumõtted.
Aga mis õigus oli meil masendust või ärevust tunda? Meil oli ravikindlustus, olime äsja koos menuraamatu üllitanud ning mõlemad stabiilses suhtes. Meil oli elus vedanud. Niisiis võtsime ennast kokku ja ajasime end jalgele. Kuus aastat olime uurinud tundeid ja nende mõju meie elus ning neile teadmistele toetudes üritasime nüüd ka ise toime tulla.
Ent emotsioonid vaevasid meid endiselt. Mõnikord tundus lausa, et mida rohkem me pingutame, seda suuremad on tagasilöögid. Laupäeviti, kui Liz
KUI SUUR TUNDUB PROBLEEM SEDA ÜKSI LAHENDADES SEDA TEISTEGA JAGADEStehnikaseadmeid ei kasutanud, piinas ärevus eriti teravalt. Ta suutis mõelda üksnes olulistele meilidele, mis tal lugemata jäävad, ja meilikastile, mis kindlasti juba üle ajab, kui ta seda jälle vaatab. Ning kui Mollie oma kroonilise valu üksikasju päevikusissekandena paberil nägi, tundis ta üha suuremat lootusetust. Me teadsime, et teistelgi on elus raskeid aegu olnud ja meid hakkas huvitama, kuidas teised sellega toime on tulnud. Nii tekkiski mõte kirjutada raamat sellest, kuidas valusate tunnetega – suurte tunnetega – hakkama saada. Kui me selle jutuga esimest korda kirjastajate juurde läksime, suhtusid nad sellesse skeptiliselt. „Kelle jaoks see raamat mõeldud on?“ küsis toimetaja. „Ja kas nad tahavad ikka keerulistest tunnetest rääkida?“ Seejärel tabas maailma COVID-i pandeemia ja kõigile sai selgeks, et väga paljud inimesed maadlevad suurte tunnetega, otsides sellest mitte üksnes väljapääsu, vaid ka mõistmist. 2020. aasta juunis helistas toimetaja tagasi: „Mäletate toda ideed keeruliste tunnete raamatust? Unustage toonane jutt. Teeme ära.“ Pandeemia muudkui kestis ja meie jätkasime senist tööd, korraldades ettevõtetele (nüüd küll virtuaalseid) õpitubasid, kuidas tööpostil tunnetega toime tulla. Panime tähele, et osalejate küsimused olid muutunud: enam ei küsitud, kuidas ülemusega neljasilmavestlust pidada, selle asemel taheti teada, mida teha, kui kogu elu on äkitselt pea peale pööratud. „Pool minu osakonnast koondati eelmisel nädalal,“ kirjutas üks naine meile pärast õpitoatundi. „Mina pääsesin, aga tunnen selle pärast tohutut süütunnet. Lisaks tuleb mul nüüd ära teha kolme inimese töö. Hommikul ärgates tunnen end juba täiesti kurnatuna. Mida peaksin tegema, et end paremini tunda?“
Kõik olid hirmul, iseenda ja oma lähedaste pärast. Inimesed küsisid, kuidas tulla korraga toime kaotuse, viha ja sellise läbipõlemisega, mis oli nii raske, et lausa mattis hinge. Nad küsisid nõu, kuidas hakkama saada, kui suured tunded
on igapäevaelu pea peale pööranud. Korraga rääkisid neist rasketest tunnetest kõik, nii kodus kui tööl (mis paljude jaoks oligi üks ja seesama). Häbi ja saladuseloor, mis keerukate tunnetega kaasneb, on kindlasti viimaste kümnendite jooksul kahanenud, kuid tänapäeva kultuuris on need stigmad endiselt väga elujõulised. Suuri tundeid ei saa ära nullida – ka parimatest püüdlustest hoolimata püsivad need alati elus. Selleks, et nendega toime tulla, tuleb osalt õppidagi nendega elama, mitte üritada neist lahti saada. Ja teisalt aitab ka see, kui neist valju häälega rääkida, sest vaikuses kasvavad nad veel palju hullemaks. Ausalt öeldes kirjutasime selle raamatu veenmaks iseennast, et meiega saab kõik korda. Tahtsime oma raskused avameelselt lagedale tuua lootuses, et teised teevad sedasama ja nii saame ehk kõik üksteiselt midagi õppida. Olemegi siin selleks, et teile kinnitada: te ei ole üksi. Lisaks tahame aidata teil mõista, kuidas suurte tunnetega toime tulla. Küll oleks tore, kui ebamugavatest emotsioonidest ülesaamiseks piisaks vaid julgustavate õpetussõnade lugemisest või sõbraga jalutama minekust. Siis oleks see raamat küll lühike ja lihtne. Ent asi on tükk maad segasem ja keerulisem ja seda kirja pannes valasime mõnikord isegi pisaraid. Ent pole hullu! Hingame sügavalt sisse. Hakkame siis pihta.
See raamat räägib niinimetatud suurtest tunnetest: ebakindlusest, kadedusest, vihast, läbipõlemisest, perfektsionismist, meeleheitest ja kahetsusest. Need seitse tunnet kerkisid inimestega rääkides ikka ja jälle esile ning tänapäeva maailmas on need eriti asjakohased. Puudutame ka leina ja häbi, kuigi mitte sügavuti, sest sel teemal on juba palju suurepäraseid raamatuid kirjutatud (vaadake abimaterjale häbi- ja süütundega toimetulekuks leheküljel 248 ja leinaga toimetulekuks leheküljel 249).
Alustuseks uurisime keeruliste emotsioonide kohta psühholoogidelt, terapeutidelt ja akadeemikutelt. Lisaks rääkisime sadade inimestega, kes olid lugenud meie esimest raamatut või meid ühismeedias jälgima hakanud. Saadud vastuste sarnasus jahmatas meid, nagu ka see, et hoolimata demograafilistest erinevustest nagu kultuuriline taust, rass, sugu või seksuaalne sättumus, paistsid
MIDA ME NÄEME
MIDA ME EI NÄE
KROONILINE DEPRESSIO O N
KAOTUSVALU
MINEVIKUTR A U M A D
MINEVIKUTR A U M A D KAOTUSVALU ÄREVUS
ÄREVUS
H AIGUSED
H AIGUSED KROONILINE DEPRESSIO O N
kõik moel või teisel ühel nõul olevat: tänapäeva maailmas puutume keeruliste emotsioonidega pidevalt kokku. Ning kui see juhtub, tunneme sageli kimbatust, häbi ja üksildust. Me ei ole kunagi õppinud, kuidas ebameeldivaid tundeid teadvustada – veel vähem, kuidas neid mõista ja tõhusalt ohjeldada.
Seega, enne kui hakkame eri tundeid sügavuti lahkama, tuleb meil purustada kolm levinud ja kahjulikku müüti.
Esiteks: suured tunded on negatiivsed. Varasest noorusest peale räägitakse meile, et halvad tunded on pahad. 2021. aastal selle raamatu tarbeks uurimust läbi viies kutsusime lugejaid vastama emotsioone puudutavale küsimustikule. Saime üle 1500 vastuse ning 97 protsenti vastanutest tõdes, et olid kuulnud suuri tundeid kirjeldatavat „halbade“ ja „negatiivsetena“.
Kuigi suured tunded on ebameeldivad – kohati ehk lausa talumatud –, ei ole nad iseenesest positiivsed ega negatiivsed. Kui võtame endale aega neisse süüvida, võib suurtest tunnetest nagu viha või kahetsus meile ka kasu olla. Viha võib meid innustada seisma selle eest, mis meile tähtis on. Kahetsus võib viia arusaamani, kuidas elule mõtet anda.
SAMMUD PARANEMISE POOLE
TUNNISTA, MIDA SA TUNNED
1 . SAMM
Muutes suhtumist suurtesse tunnetesse, röövime neilt osa nende hävitavast jõust. Uurimused näitavad, et kui tunnistame rasketel hetkedel, mida tunneme, ja aktsepteerime neid tundeid, läheb kergemaks. Nagu seisab Washington Postis ilmunud artikli pealkirjas: „Kehv tunne kehva tunde pärast võib kohe tõeliselt kehva tunnet tekitada“.1
Teiseks: tuleb olla piisavalt tugev, et keerulised tunded ise ära lahendada. Kui sageli on teile öeldud: „Keskendu pigem positiivsele!“ või „Pea püsti!“? „Aina keskendutakse isiklikele pingutustele ja eiratakse asjaolu, et õnnetunde puhul mängib määravat rolli olukord – see kõlab juba natuke ideoloogiliselt,“ on ajakirjanik Ruth Whippman kirjutanud oma raamatus „America the Anxious“.2 „Võib-olla polegi selline filosoofiline käsitlus eriti üllatav, arvestades positiivse psühholoogia teadusharu põhirahastajate äärmiselt konservatiivset loomust.“
Teistsugused mõtted ei taga veel teistsuguseid tundeid. Elu on raske. Kui elame piisavalt kaua, näeme lähedasi lahkumas. Kogeme füüsilist valu ja peame äärmiselt keerulistes olukordades hakkama saama. Siis võib juhtuda, et murdute või et teil tuleb tervisele kahjulikust olukorrast eemalduda või professionaali abi otsida.
Samuti ei saa suurtest tunnetest rääkides eirata tõsiasja, et ka välised jõud on tähtsad. Väga tähtsad. Kui töötate seksistlikus või rassistlikus keskkonnas, paneb
see põntsu ka vaimsele tervisele. Kui ülemus teilt pidevalt aina rohkem nõuab ning teil pole võimalik töölt ära tulla, on läbipõlemine tükk maad tõenäolisem. Pennsylvania ülikooli psühholoog dr James Coyne on selle kohta otse öelnud: „Positiivne psühholoogia on peamiselt mõeldud rikastele valgetele inimestele.“3
Ja kolmandaks: teie olete ainuke, kes tugevaid tundeid kogeb. Meie 2021. aasta küsitlus näitas, et 99 protsenti inimestest tunnistas, et oli viimase kuu aja jooksul suurte tunnetega kimpus olnud. Kõige tavalisemad neist olid ebakindlus, läbipõlemine ja perfektsionism. Põhjuseid oli seinast seina, näiteks: „mul on ranged tähtajad, olen üle töötanud“ või „uudistan veebis teiste inimeste palganumbreid“ või „lasen pidevalt nagu orav rattas“ või „teised loodavad mu peale“. Kõiki asju enda sees hoides kannatame vaikides – ja nii laseme käest võimaluse teistega suhestuda ja neilt abi saada. Meil, Lizil ja Molliel, on aga hea meel näha, et see on vaikselt muutumas: viimase paari aasta jooksul on kuulsused nagu näiteks räppar Bad Bunny ja tennisist Naomi Osaka avalikult rääkinud võitlusest ärevuse ja depressiooniga. Läbipõlemisest hoidumiseks on ettevõtted nagu LinkedIn ja Bumble aga kogu personalile palgalist puhkust võimaldanud. 2020. aastal sundis pandeemia meid vaimsest tervisest rohkem rääkima ja me innustame kõiki sel teel jätkama.
Nüüdseks oleme teid (loodetavasti) veennud, et suured tunded on normaalsed. Me ei hakka teid patroniseerima jutuga, et ajage selg sirgu ja hingake neli korda sisse-välja, küll see kõik korda ajab! Selle asemel pakume välja meetodid, mis aitavad kõige keerulisemal hetkel enesekontrolli tagasi saada ning lootust säilitada.
Meie räägime seitsmest suurest tundest – kuigi tavaliselt need üksinda ei esine –, sest tuleb kasuks teada, kuidas neist igaühega toime tulla. Kui tunnete end emotsioonide alla mattuvat, võite nõnda hõlpsamini tunnete tööriistakastist õige instrumendi haarata. Psühholoogid nimetavad tunnete spetsiifilist kirjeldust emotsionaalseks granulaarsuseks ning suurte tunnete lahtiharutamisel on sellega hea alustada. Arvukad teadustööd on näidanud, et oskus tundeid üksikasjalikult selgitada aitab parandada meie seisundit, füüsilist tervist ja üldist rahulolu. Niisiis, meie lubadused. See raamat:
• Uurib põhjalikult tänapäeva maailmas valitsevat seitset suurt tunnet: ebakindlust, kadedust, viha, läbipõlemist, perfektsionismi, meeleheidet ja kahetsust.
• Õpetab meetodeid, mille abil neid tundeid lihtsamini maandada, neist õppida ja üle saada.
• Ütleb lahti universaalsest, kõigile sobivast lahendusest. Selle asemel pakume erinevaid nõuandeid, et aidata leida lahendust, mis sobib just teile.
• Toob üksikasjalikke näiteid meie endi kogemustest ja jagab paljude inimeste lugusid, et aidata suuri tundeid normaliseerida.
• Ei alahinda väliste tegurite mõju.
• Aitab teil mõista, mis on nende tunnete eesmärk ja kuidas oma tundeid teistele mõjusalt selgitada.
• Julgustab teid ka ise toetama kedagi, kes ehk suurte tunnete küüsis vaevleb.
Eelkõige tahaks me, et sellest raamatust võimalikult palju kasu oleks ning me ei salga, et emotsioone mõjutavad ka ühiskondlik roll ja identiteet. Kuigi meil, Lizil ja Molliel, on erinevad tunded ja kalduvused, oleme mõlemad valged kolmekümnendate eluaastate alguses ameeriklannad, kelle silmaring on kohe kindlasti piiratud. Oleme oma kogemusi tasakaalustanud paljude teiste lugudega, et jagada teiega võimalikult palju erinevaid kogemusi ja näidata, et suurte tunnete algosakesed on palju levinumad, kui ehk pealtnäha paistab.
Me loodame, et leiate siit näpunäiteid ja selgitusi, mis teie mõtetega kokku kõlavad ja näitavad, et suuri tundeid kogedes ei ole te üksi. „On ainult kaht sorti inimesi, kes ei tunne valusaid emotsioone nagu ärevus, pettumus, kurbus või kadedus,“ on kirjutanud psühholoog Tal Ben-Shahar. „Psühhopaadid ja surnud.“4
ELU VÕIB OLLA VÄGA RASKE, KUID LÕPUKS LÄHEB KÕIK HÄSTI. HÄSTI?
HÄSTI