Ela ja küsi! by Apollo Raamatud

© Toivo Niiberg, 2021 © GoodNews Kirjastus, 2021 Toivo Niiberg Ela ja küsi! 500 elulist küsimust Koostaja: Toivo Niiberg Toimetaja ja korrektor: Sirje Raenok Kujundus ja küljendus: Ain Kuuseok Fotod: Igor Meos Tsitaadid: Ivo Ivari ISBN 978-9916-9612-1-6

Sisukord

I PEATÜKK

Levinumad kompleksid, käitumisviisid ja enesekehtestamine...................................... 7 II PEATÜKK

Laps ja teismeline...................................................................................................................... 33 III PEATÜKK

Stress, toimetulek ja eneseabi................................................................................................ 79 IV PEATÜKK

Abielu, intiimsus ja seks.......................................................................................................... 125 V PEATÜKK

Suhtenõustamine...................................................................................................................... 157 VI PEATÜKK

Nali naljaks.................................................................................................................................. 191 VII PEATÜKK

Minapilt ja imago, egoism ja nartsissism............................................................................ 207 VIII PEATÜKK

Töö ja kollektiiv, juht ja juhtimine ....................................................................................... 233 IX PEATÜKK

Väärikalt vananemine .............................................................................................................. 289 X PEATÜKK

Küsimusi argielu psühholoogia vallast................................................................................ 343 XI PEATÜKK

Õnnelikkus ja positiivsus........................................................................................................ 405

SISSEJUHATUS

Olen 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat olen õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Seega tekkis mul mõte sõnastada mulle loengutes ja seminaridel esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused. Muidugi ei ole ma mingi kõiketeadja, seda enam, et paljuski on psühholoogias senini seletamatut ja teaduslikult põhjendamatut. Jah, tänapäeval võib internetiavarustest leida vastuse igale küsimusele ja tõestada just seda, mis kellelegi näib tõene või mis teda teatud olukorras toetab. Olen püüdnud vastustes olla aus, viidata autoritele ja teaduslikele avastustele, aga jätnud ka lugejale enda arendamiseks hingamisruumi. Kahjuks ei saa keegi kellelegi vägisi nõu anda. Loodan, et vastused on küllalt arusaadavalt sõnastatud ja suunavad lugejat ise edasi tegutsema ning täit tõde otsima. Öeldakse ju, et ükski küsimus ei ole rumal ja sellele vastamine arendab igati ka vastajat ennast, seades ka talle ette uued küsimused. Tänudega, Toivo Niiberg − psühholoog, õpetaja, nõustaja

I peatükk

LEVINUMAD KOMPLEKSID, KÄITUMISVIISID JA ENESEKEHTESTAMINE Lapsed vajavad kuningat, naised presidenti ja mehed valitsejat. Mehele lips, riigile president ja rahvale haridus. Kuld hiilgab ühteviisi nii suus kui sõnnikus. Peaminister on valitsuse ämmaemand. Millegipärast ihkab kõrgem vaim madalamat võimu. Raha ei too õnne ilma asjade ja ligimeseta. Kõige õpetlikumad on iga laulu lõpuread – arvata võib, et ka laulva revolutsiooni viimasel laulul. Võllas ripuvad kõik kõrgel. Mida suurem rahvus, seda suurem rahvusetus. Ühiskonna vaimuhaigla paigutab oma patsiendid parteidesse.

Ivo Ivari

1. MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?

Enesekehtestamine eeldab esmalt enesega head läbisaamist ja enesevalitsust. Minu TÜ õppejõud Maie Kreegipuu sõnastas enesekehtestamise järgmiselt: Enesekehtestamine – kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ning rohkem ja paremini, kui nad ilma sinuta oleksid saanud. Mõlemal on lõpuks hea olla. Olen seda mõtet veidi lihtsustanud ja minu definitsioon on: Enesekehtestamine on sotsiaalne oskus elada ise täisväärtuslikku elu ja lasta teistel elada, jäädvustada ennast ning väärtustada teisi.

2. MIDA KUJUTAB ENDAST EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS?

Erinevad autorid-teadlased on toonud välja viis tähtsamat komponenti: • Oma emotsioonide tundmine. • Oma emotsioonidega toimetulek (eriti oma vihaga toimetulek ja oskus seda maandada nii, et jääks ise ja jätaks ka teised ellu). • Enda motiveerimine. • Teiste inimeste emotsioonide tundmine. • Efektiivsete sotsiaalsete oskuste kasutamine teistega suhtlemisel.

3. MILLE POOLEST ERINEVAD AGRESSIIVSUS JA AGRESSIOON?

Agressioon on kaasasündinud neutraalne tung, mille algmed paiknevad kolmes erinevas kromosoomis, millele hilisemas elus tugineb korraliku arendatuse juures enesekehtestamise oskus, terve mina-

tunne, konkurents ja aus võitlemissoov. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressiivsus ehk kurjus on sotsiaalselt omandatud ja isiksuse edasist arengut pärssiv käitumisviis, millel on harilikult teistele pealetükkiv, nõudlik, vastikust tekitav ja alandav mõju. Seega, mida suurem on agressiooni pärilik foon, seda kergem on inimesel halva sotsiaalse keskkonna tingimustes muutuda kurjaks, õelaks ja kättemaksuhimuliseks. Agressiivsus on millegi saavutamise vahend, eirates teiste tundeid, soove ja isiksuse eripära. Kokkuvõtvalt on agressiivne käitumine toimimisviis, kus kahjustatakse teis(t)e huve ja rikutakse teis(t)e õigusi.

4. MILLINE AGRESSIIVSUSE VORM TUNDUB OLEVAT KÕIGE KAHJUSTAVAM?

Mina arvan, et kaudne – suured kurjategijad tõllas, väiksed võllas… Üks viimasel ajal enam levinud kaudse agressiivsuse vorme on sotsiaalne manipulatsioon, millele lisandub anonüümne laim, kuulujutud, teiste positsioone alandavad valed jne. Kaudset agressiooni aitab igati süvendada internet. Füüsiliselt kelleltki tappa saada on kindlasti kergem ja võimalik on ennast isegi oskuslikult kaitsta. Kaudne agressiivsus võib viia inimese olukorda, kus tal avaldub mõni krooniline haigus, ta saab infarkti või tekivad lausa enesetapumõtted, jättes tõelise roimari karistuseta ning anonüümseks. Kaudne agressioon on valdkond, kus naised ja eriti teismelised tütarlapsed näitavad üles suuremat agressiivsust kui poisid ja mehed. Võin seda kinnitada ka oma kahe aasta põhjal, mil ma töötasin psühholoogina Kaagvere erikoolis. Kuid kõik sealsed kasvandikud olid ka ise kogenud jõhkrat vägivalda.

II peatükk

LAPS JA TEISMELINE Ka õlekõrs võib vitsa asendada, kui sellele head sõnad peale lugeda. Last tuleb märgata ja tunnustada eos, teos ja toes. Lapsetegu võtab vähe aega, aga temast inimese vorpimine kestab vanemate surmani ja kandub vahel teispoolsusessegi. Lapse ajab pööraseks olematus. Kõige suurem karistus inimesele on lastetus, mida teadvustatakse alles vanadusüksilduses. Karistusena nurgas seismine peaks andma hea mõtte nii lapsele kui ka vanemale – koostöös on progress. Kurg ei jõua kõrgelt ära imestada, kui madalalt inimene oma lapsi kasvatab. Karistused tuleb läbi mängida, teadvustada, seejärel vajadusel rakendada ning siis kindlasti pakendada. Karistamatusega tõmbad sa oma lapsele vee peale või lased tal hiljem elumerelainetes uppuda. Papagoi ja lapse sõnavara peegeldavad kõige paremini peresuhteid.

Ivo Ivari

61. AGA MIS SIIS, KUI LAPS JONNIDES OMA PISIKESE RUSIKAGA VANEMAID LÖÖMA TULEB?

Lastepsühholoog Reet Montonen: kui laps teid lööb, võtke tal kätest kinni (aga mitte nii, et see haiget teeb) ning öelge kindlalt: „Ei tohi lüüa! Emmel/issil on valus!” Kogemused on näidanud, et väikesed nukitsamehed rahunevad peagi maha ja teevad ise emmele kalli-kalli.

62. MIDA KUJUTAB ENDAST VÄIKELAPSE JONN?

See on täiesti inimlik ja pigem positiivne kui negatiivne nähtus. Vanemate kohus on arendada jonnist jonnakus. Jonn ei taha saada vitsa ega kommi, vaid olla ümbritsetud täiskasvanulikust tarkusest. Väikelapse jonnil on terve hulk inimlikke ja igati mõistetavaid eesmärke: • tegevusvälja laiendamine • minakaitse • pingete maandamine • võimete teadvustamine • rollide teadvustamine – kes on majas peremees?! • emotsioonide äärmuslik väljendus ja teadvustatus • enesele tähelepanu tõmbamine • appihüüd tõrjutuses-üksilduses

Kui väikelapse jonnist on vormitud jonnakus, siis on loota, et teismeea kriis läbitakse üsna valutult nii vanematele kui teis-

melisele endale.

63. MILLEKS ON VAJA LASTEAEDA?

Võin julgelt väita, et lasteaed ei ole mitte sotsialismi jäänuk, vaid areneva lapse arendav keskus, kus töötavad väga head pedagoogid-metoodikud. Lasteaia esmane ja kõige tähtsam ülesanne on lapse käelise tegevuse ja sõna metoodiliselt õige arendamine, mida kodus suudavad teha ainult vastava pedagoogilise koolitusega vanemad. Sellepärast vajabki inimlaps erinevalt ahvist suuremat abi ja tähelepanu oma käe ja mõistuse avamiseks ning seda kogu ühiskonnalt, mis on paljus vale ja tehislik. Kõige raskem on väära omandatu ümberõpetamine, mis on vahel lausa lootusetu tegevus, väsitades nii last kui õpetajat ja aheldades igasuguse edasise õpihimu.

64. MITU LAST PEAKS OLEMA LASTEAIARÜHMAS VÕI ALGKLASSIS?

Lasteaia ja algklassi õpirühma suurus peaks ideaalis olema 7−9 last. See on aastatuhandete vanune suhtlusrühma piirsuurus, aga selle tõe unustavad kõik kõrgemale positsioonile jõudnud haridusjuhid, paljud neist emme seelikusaba kasvandikena. Põhjuseks tuuakse rahapuudus, aga samas ei väsita kätelaiutamisest ega leierdamast iibeprobleemidest – nonsenss… Normaalse rühmasuuruse korral suudab iga kasvataja-õpetaja märgata lapse iseloomu, tema erivajadusi, jagada õiglast tunnustust ja ka karistada. Kahekümnese ja suurema rühma korral tagab kasvataja enda ja enamiku laste ellujäämise, mingit erivajaduste märkamist ja arvestamist ei tohiks siin kasvatajalt nõuda.

III peatükk

STRESS, TOIMETULEK JA ENESEABI Arvata on, et loomaaias pakub ahvile enim lõbu moekalt riietatud kui hallikarva inimene. Kõik vajab pidevat hooldust – nii ihu, hing kui aiamaa. Kui hing on kasukas, siis võid vabalt alasti ringi käia. Iganenud elunormid on harjumuste rooste. Kunst on elatamises, mitte elamises. Paradiis eitab arengut ja põrgu pattu. Tegelikult on kogu elu üks mustkunst päevavalguses. Valides valime pea alati valimatu. Sibulakoorimine nutma ei aja, kui südame asemel on küüslauk. Ka teol on lootus ületada kiirtee.

Ivo Ivari

101. KUIDAS STRESSIST VABANEDA?

Stressist ei saagi vabaneda. Stress maakeelde tõlgituna on pinge. Pinge võib olla nii positiivne kui negatiivne. Pinge on elu osa. Inimese maksimaalne pingetaluvus on 160 palli ja kui see püsib kuid, kujuneb üleväsimus ehk distress. Näiteks annab lähedase inimese kaotus stressiskaalal pea 100 palli, pensionile jäämine 40−50 palli, krooniline haigus 25−40 palli jne. Pole siis ime, et just vanemas eas inimesed kipuvad kiiremini läbi põlema. Seega tuleb inimesi õpetada mitte stressist vabanema, vaid stressi maandama. Musta huumori võtmes võiks öelda, et stressist aitab vabaneda poomisnöör, püssikuul või rotimürk.

102. MIDA KUJUTAB ENDAST OKSÜDATIIVNE STRESS?

Üha rohkem on viimasel ajal hakatud rääkima organismi oksüdatiivsest stressist, kus kesksel kohal on ensüüm melatoniin ja selle sünteesi kontrolli reguleeriv ainevahetussüsteem, milles olulist osa etendavad vabad radikaalid. Melatoniin („unehormoon“) reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, biorütme. Inimorganismis tekib melatoniin peaajus paiknevas käbinäärmes aminohappest trüptofaanist. Oksüdatiivne stress on loomulik nähe igas loomses organismis. See tekib normaalse ainevahetuse korral, samuti immuunsüsteemi ja detoksikatsioonisüsteemide töötamisel, kuna need produtseerivad vabu radikaale ja reaktiivseid metaboliite. Samuti tekitab vabu radikaale ATP formeerimine. Vabu radikaale kasutavad teatud leukotsüüdid, näiteks neutrofiilid, organismi sissetungijate vastu. Vabad radikaalid on näiteks O2-, OH- ja Cl3COO-. Arvatakse, et inimesel on vabad radikaalid seotud Parkinsoni ja Alzheimeri tõvega. Oksüdatiivne stress on peamine organismi vananemisele ja vähkkasvajatele kaasaaitaja. Loomkatsed näitavad oksüdatiivse stressi otsest mõju nii sekundaarsete sootunnuste kujunemisele kui üldisele arengukiirusele. Kõige

rohkem vabu radikaale sisaldavad kartulikrõpsud, rääsunud rasvad, aga ka paljud sünteetilised ravimid.

103. KAS STRESS ON MIDAGI ÜDINI HALBA?

Ei, kindlasti mitte: stress aitab ellu jääda, väljakutseid vastu võtta, rohkem pingutada, motiveerida ja areneda. Stress võib olla: • POSITIIVNE – stress on tugev motivaator, muudatuste lüliti − vabaned ebamugavustundest ja saad meeldivat rohkem kogeda. • TALUTAV – karastud, suureneb adaptiivne ehk kohastumisvõime. • TOKSILINE − trauma või pikaajalise stressi korral ja toetava abi puudumisel kahjustavad stressireaktsioonid ajustruktuure, mistõttu stressi tagajärjed on elukestvad.

104. KUIDAS ON LOOD INIMESE UNEVAJADUSEGA?

Keskmiselt magab inimene 5−9 tundi: • imikud 16 tundi • väikelapsed 10−12 tundi • noorukid 9 tundi • täiskasvanud 7−8 tundi • Vanemad (üle 65-a) 6 tundi ja vähem.

V peatükk

156

SUHTENÕUSTAMINE Mida selgemaks saab armastus, seda vähem jääb teda järele, sest igaks avastuseks vajame uut tükikest. Armastus on mõistuse ruutjuur ja armukadedus mõistmatuse ruut. Armastust tuleb lugeda kõige rangemaks saladuseks, millest ka kõige tugevam abielu suudab omandada vaevalt veerandiku. Miks ei oska me armastada sõna ja teo embuses, vaid nende eraldatuses? Ihuline karskus aetakse sageli segi hingelise joovastusega ja vastupidi. Hirm veab pidevalt armuga vägikaigast. Pruudikimbu kuivades võidutseb lillerohkus veel vaid leinapärjas. Mees ja naine ei jaga iialgi teineteist, vaid üksteist. Mõttepinge armastuses kannab surmavat laengut. Koos ajaarvestusega tekkis surmahirm ja hajameelsusega armastus.

Ivo Ivari

157

230. MILLISED TEGURID ON MÄÄRAVAMAD ABIELU/KOOSELU PÜSIMISES?

Kokkuvõtlikult viitab enamik kooselu püsivust käsitlevaid uuringuid järgmistele teguritele, millest esikohal on tugevad moraalsed ja religioossed tõekspidamised, järgneb majanduslik sõltuvus teineteisest, teineteisega arvestamine ja teineteise tunnustamine, laste olemasolu, põlvkondadevaheline positiivne sidusus ja alternatiivsete suhete võimaluste vähesus (väike kogukond – kõik tunnevad kõiki). Uurimused on näidanud, et suhte püsivuse ja kooselu õnnelikkuse üheks määravamaks teguriks on konfliktide lahendamise oskus. On selgunud ka fakt, et ainult 1/3 kõigist probleeme tekitavatest vastuoludest on lõplikult lahendatavad. Seega on väga tähtis leida kompromisse nii, et ükskord jääb ühele ja teinekord teisele õigus enamaks. 2/3 konfliktsetes olukordades tülitsevad partnerid situatsioonide pärast, mille taga on fundamentaalsed erinevused, nagu temperament, sugu, võimed, väärtushinnangud jne. Õpime ju iseennastki tundma kuni surmani, teisest rääkimata. Konfliktses olukorras on ülimalt tähtis, et negatiivse suhtes valitseks positiivse ülekaal. Kui suhte positiivne pool on sulle piisavalt oluline, tasub silm kinni pigistada partneri mõne erinevuse ees.

231. KUI OLULIST ROLLI MÄNGIVAD SUHTE PÜSIVUSES LÄHISÕBRAD JA PERETUTTAVAD?

On ju täitsa loomulik, et elades paarina, suheldakse alati ka teiste inimeste ja paaridega. Just teised inimesed peegeldavad kõige paremini meile tagasi seda, kuivõrd me oskame ja suudame olla tõeline paar, keda ei saa naljalt lahku ajada. Meie lähikond ja ühised sõbrad loovad kindla arusaama tegelikust suhtest, kas siis seda kinnitades või ümber lükates. Kuna me oleme üldiselt kehvad näitlejad, siis igasugused elulised lavastused saavad publikult ka vastava ja

176

objektiivse kriitika, mida tasuks suhte püsivuse nimel järgida. Kui ümbritsevat lähisuhtluskonda iseloomustab lühiajaline paarisuhe, võib see saatuslikuks saada tugevamalegi paarisuhtele – kuidas küla sinule, nii sina külale… Mulle tundub juba, et Eestis peetakse püsivat suhet mõneti „haiglaslikult“ eeskujulikuks mustriks.

232. MILLISED MÄRGID VIITAVAD ABIELUKRIISILE?

Arvata võib, et neid märke on üsna palju, millest olulisemad on: • Märkate üha sagedamini, et tunnete ennast kodus paremini, kui abikaasat kohal ei ole. • Kumbki ei tunne enam huvi teise igapäevaste tegevuste vastu, tööst rääkimata. • Seksuaalelu on vaibunud või vaibumas ja pigem eelistate magada öösel eraldi või hoopis teises toas. • Olles kahekesi, on raske leida jutulõnga − kergem on vaikida ja omaette nokitseda. • Vahel on tunne, et partneri vaikimise taga on peidus salavimm. • Ühised ettevõtmised on pigem kohustuslikud kui meelelahutuslikud. • Ei toimu enam korralikku omavahelist sõnelustki, mis looks mingi arengu. • Abikaasa muutub päev-päevalt võõramaks ja ebameeldivamaks. • Tegeled abikaasa vigade kollektsioneerimisega, eitades omi. • Igav argipäev ja rutiin. 177