Vormel 1 kuulsused by Apollo Raamatud

Vormel 1 kuulsused: 12 tiitlita kuulsust

Mark Webber – otsekohene spordihull

lu esimene stardi F1-autoga tegi ta koduses Austraalias Minardi tiimis. Midagi suurt ei lootnud keegi. Aga Mark Webber sai hakkama üllatusega ja lõpetas viiendana. Austraallased nägid temas uut Alan Jonesi (1980. aasta maailmameister) ja asjatundjad vähemalt tulevast GP-võitjat. See kõik juhtus 2002. aastal. Kaks järgnevat aastat Jaguari ja seejärel kaks Williamsi roolis tõid kokku vaid ühe kolmanda koha. 2005. aastal Jaguari tiimi ostnud Red Bull palkas kaks aastat hiljem austraallase ning kahetseda neil seda otsust ei tulnud. Kuigi esialgu teeniti vaid mõningaid poodiumikohti, siis Webber ja Red Bull püsisid teineteisele lojaalsed. Ja miks ka mitte – Webber sai kihutada oma iseloomule igati paslikus tiimis, sest Red Bull oma ekstravagantse, vaba, lõbusa ja sundimatu õhkkonnaga sobis Webberi otsekohesuse ja avameelsusega. Pealegi ei tehtud tiimis numbrit, kui spordihull

austraallane vahel mõne rattamaratoni, jooksuvõistluse, kanuureisi ja ekstreemmatka kaasa tegi. Vastupidi – Red Bulli mainekujundusele istus säärane tegevus nagu rusikas silmaauku. Lojaalsus kandis lõpuks vilja ja alates 2009. aastast hakkasid tulema võidud. Koos tiimikaaslase Sebastian Vetteliga kingiti tiimile konstruktorite arvestuses teine koht. Järgmisel aastal võideti MM-tiitel nii tiimide kui ka sõitjate arvestuses, aga kahjuks kuulus sõitjate tiitel Webberi tiimikaaslasele, kuigi enne viimast etappi oli austraallane olnud teisel kohal liidri Alonso järel. Sealt edasi hakkas võistkond ilmselgelt eelistama Vettelit ja sisemised pinged kasvasid. Webber püsis truult Red Bulli tiimis ka järgmised kolm aastat ja aitas tiimi kõigil kolmel aastal konstruktorite MM-tiitlile, aga siis tõmbas F1-karjäärile joone alla. Ta siirdus sportautode MM-sarja Porsche tiimi, mille koosseisus krooniti 2015. aastal maailmameistriks.

Felipe Massa – kuulsate varjus

uroopasse saabunud noor brasiillane võitis kõigepealt kaks madalamat vormelisarja ja leidis endale 2002. aastaks koha Sauberi võistkonnas. Ent esimesel F1-hooajal saavutas Felipe Massa oma rohkete avariide ja väljasõitudega hoopis soovimatu kuulsuse. „Ta oli lihvimata teemant – toorest talenti ja kiirust küllaga, aga samas ka hoolimatust,“ meenutab brasiillase võistlusinsener. Hooaja lõpuks sai Peter Sauberil villand. Kaua võib!? Ja brasiillane sai kinga. „No nii, selle mehe karjääriga on asjad ühel pool – teda me enam F1-s ei näe,“ arvasid paljud asjatundjad. Aga paljudel vajus suu lahti, kui brasiillase noppis üles ja palkas testisõitjaks … Ferrari. Aasta hiljem pakuti Sauberile – muuseas tungivalt, sest Sauber kasutas Ferrari mootoreid – , et Massa võetaks tagasi põhisõitjaks. Tehing sai teoks ja Sauberil ei tulnud enam teist korda kahetseda.

Noor brasiillane oli Ferraris omandanud väärtuslikke kogemusi, muutunud täiskasvanulikumaks ja paanilised rabelemised olid asendunud oskusliku analüüsiga. Esimesed etapivõidud tulid 2006. aastal ja kokkuvõttes oli ta kolmas. Järgmisel aastal oli ka võimalus MM-tiitlit püüda, aga selle noppis tiimikaaslane Kimi Räikkönen, Massa pidi leppima neljanda kohaga. Tõeliselt dramaatiliseks kujunes 2008. aasta viimane etapp, kus otsustati tiitli saatus. Hamilton juhtis seitsme punktiga Massa ees, aga vihmast märjal rajal tegi brasiillane briljantse etteaste ja võitis. Hamilton vajas tiitlivõiduks viiendat kohta, mille ta möödasõiduga viimasel ringil ka saavutas. Felipe Massa jäi tiitlist ilma vaid ühepunktilise kaotusega. Ta jätkas Ferraril kuni 2013. aasta lõpuni, kihutas seejärel veel neli hooaega Williamsis ja tõmbas siis oma F1-karjäärile joone alla. 2017. aastal valiti Massa rahvusvahelise kardiliidu presidendiks.

Vormel 1 kuulsused: mõned vähetuntud faktid

Kas teadsite, et ...

John Surtees „lendamas“ oma Honda roolis 1967. aastal kurikuulsal Nürburgringil, taustal ilmekas näide turvanõuetest.

 Alles 1963. aastast alates hakkas GP-radade ohutust kontrollima FIA, kuni tolle ajani tegid seda ainult korraldavate riikide alaliidud. Ja esimesed täpsemad nõuded radadele ja ohutusele avaldas FIA alles 1970. aastal. Hakati nõudma topeltrelssidest barjääre, publik pidi asetsema vähemalt kolme meetri kaugusel barjääridest, boksitee ja rada eraldati betoonbarjääriga, kehtestati nõuded raja laiusele, kattele ja kaldele ning keelati heinapallidest turvapiirded.  Meditsiinikeskus GP-radadel muutus kohustuslikuks alles 1980. aastal.  Kiiver ja kombinesoon muutusid sõitjatele kohustuslikuks alles aastate 1963–1967 jooksul ning kuue kinnituspunktiga turvarihmad võeti kasutusele 1972. aastal. Meditsiiniline läbivaatus sai sõitjatele kohustuslikuks alates 1973. aastast.

▴ Kiivrid ja kombineesonid

muutusid kohustuslikuks alles aastatel 1963–1967. Pildil Karl Kling 1954. aastal Mercedese roolis, peas siiski mingi kiiver ja seljas mingid tunked.

▸ Ruudulist lippu on

finišimärguandeks näidatud juba aegade hämarusest saadik.

▾ Tom Pryce oli väga

andekas võidusõitja, kelle hukkumise 1977. aastal põhjustas rajakohtunike lohakas käitumine.

 Rahvusvahelise olümpiakomitee dopinguteste hakati F1 MM-võistlustel läbi viima 1989. aastast.  Tänapäeval kõigile nii tuttavad ja tavapärased signaallipud olid kuni 1963. aastani erinevad vastavalt etapi asukohamaale. Alles 1963. aastal ühtlustas FIA signaallippude värvid ja tähendused, mis muutusid kõigile etappidele kohustuslikuks. Võistluse finišit tähistavat ruudulist lippu on aga kasutatud juba aegade hämarusest saadik ning selle täpne päritolu ja esmakordne kasutamine on vaidlusobjektiks tänaseni.

 Alates 1971. aastast hakati täpsemalt määrama iga rajatöötaja ja kohtuniku ülesandeid (kes annab signaale lipuga, kes hoolitseb ohutuse eest jne) ning pandi paika nende varustus.  1977. aasta Lõuna-Aafrika GP-l põhjustas rajakohtunike mõtlematu tegutsemine andeka Briti võidusõitja Tom Pryce’i hukkumise. Renzo Zorzi auto oli võistluse 22. ringil peatunud raja ääres tehnilise rikke tõttu, mis tekitas väikese, suhteliselt süütu põlengu. Kuid kaks teisel pool rada seisnud turvatöötajat otsustasid haarata tulekustutid ja tormata üle raja põlengut kustutama. Samal hetkel lähenesid, gaas põhjas, Hans-Joachim Stuck ja Tom Pryce. Stuck pääses neist mööda, kuid Pryce’i autolt sai löögi 19-aastane Jansen Van Vuuren, kes hukkus silmapilkselt. Tema käes olnud tulekustuti aga rebis Pryce’lt kiivri ja tappis silmapilkselt andeka briti. Hukkunud sõitjaga Shadow veeres veel edasi ja sõitis kokku tagant lähenenud Jacques Laffite’i autoga, kuid see kokkupõrge lõppes siiski juhi vigastusteta.

Vormel 1 kuulsused: mõned vähetuntud faktid

Tänu karmidele ohutusnõuetele pääsevad tänapäeval sõitjad tervena ka sellistest õhulendudest, nagu sooritas Ralf Schumacher 2002. aasta Austraalia GP stardis.

„Kui mina viimati võidu kihutasin, oli seks ohutu ja võidusõit ohtlik. Nüüd on vastupidi!“ Hans Stuck  Legendaarne Monte Carlo tänavarada kulgeb osaliselt ümber linna jahisadama ja kahel korral on Monaco GP ajaloos seal välja sõidetud nii õnnetult, et sõitjad on

maandunud merre. Kahekordne maailmameister Alberto Ascari kihutas Monaco jahisadama lainetesse 1955. aastal ja Paul Hawkins täpselt kümme aastat hiljem. Mõlemal õnnestus omal

jõul õnnelikult kaldale ujuda. Muuseas, kaadreid Hawkinsi õnnetusest, mis oli jäädvustatud ka filmilindile, kasutati legendaarses 1966. aastal valminud mängufilmis „Grand Prix“. Ja seda, mida teevad Nigel Mansell ja Ayrton Senna, palun lugejatel mitte järgi teha!

Vormel 1 kuulsused: 12 põnevamat etappi

Abu Dhabi GP, 2021

äbi terve hooaja kestnud kahe kange, Lewis Hamiltoni ja Max Verstappeni duell lõppes viimasel etapil vastuolulise ja paljude asjatundjate, sealhulgas F1-sõitjate arvates ebaõiglase otsusega. Verstappeni ja Hamiltoni mõõduvõtt, mis oli pakkunud hooaja jooksul juba mitut intsidenti ning ajanud tagajalgadele mõlema tiimi juhid, saavutas kulminatsiooni kahel viimasel etapil. Ennekõike olid võistkonnad rahulolematud F1-võistluste direktori Michael Masi otsustega, mis juba eelviimasel etapil Saudi Araabias olid olnud leebelt öeldes kummalised.

Kuid täiesti mõistetamatu reeglite tõlgendamisega sai Masi hakkama viimase etapi viimasel ringil. Võidusõitu võrdsete punktidega alustanud kaks tiitlipretendenti kihutasid liidritena, selgelt kiirem Hamilton ees ja Verstappen mitu sekundit tagapool. Nicholas Latifi avarii viis ringi enne finišit tõi rajale turvaauto, mida Red Bulli tiim kasutas ära teisel kohal sõitnud Verstappeni rehvivahetuseks. Kui sõitjad alustasid eelviimast ringi turvaauto taga, sõitsid liidri Hamiltoni ja Verstappeni vahel mitu ringiga mahajäänud sõitjat ja neid oli tagapool veel teisigi. Võis arvata, et sõit saabki

läbi turvaauto taga ning Hamilton võidab etapi ja tiitli. Siis aga teatas Masi, et turvaauto lahkub enne viimast ringi ja ringiga maha jäänud võistlejad peavad püsima oma kohal. Sellisel juhul poleks värskemate rehvidega Verstappenil enam avanenud võimalust Hamiltonist mööduda. Kuid järgmisel hetkel teatas Masi, et ringiga mahajäänud peavad vastavalt reeglitele siiski liidrist ja turvaautost mööduma ning n-ö oma ringi tagasi saama. Enne turvaauto lahkumist aga ei olnud jõudnud liidritest mööduda sugugi kõik, vaid ainult need, kes olid kahe liidri vahel. Turvaauto lahkus ja viimasel ringil mööduski Verstappen

oma rivaalist ning krooniti maailmameistriks. Enamiku sõitjategi arvates oleks olukorral olnud kaks õiglast lahendust: kas finišeerida turvaauto taga või lasta kõigil ringiga mahajäänutel mööduda liidritest. Sel juhul oleks pidanud turvaauto püsima liidrite ees praktiliselt kuni finišini. Ehk nagu ilmekalt võttis loo kokku McLareni sõitja Lando Norris: „See otsus tehti televaatajaid, aga mitte sporti silmas pidades.“ Läks nüüd lõpuks nagu läks, aga tuleb tunnistada, et mõlemad, nii Hamilton kui ka Verstappen, olid 2021. aastal väärt MM-tiitlit, ja üks lihtsalt pidi sellest ilma jääma.

Vormel 1 kuulsused: 12 põnevamat etappi

Kanada GP, 2011

Läks nüüd lõpuks nagu läks, aga tuleb tunnistada, et mõlemad, nii Hamilton kui ka Verstappen, olid 2021. aastal väärt MM-tiitlit, ja üks lihtsalt pidi sellest ilma jääma.

ii uskumatult kui see ka ei kõla, siis 2011. aasta Kanada GP, mis kestis kokku neli tundi (!), võitis Jenson Button, kes tegi kuus (!) boksipeatust. Märjal rajal alustati võistlust turvaauto taga, aga kui sõit lahti läks, möödus seitsmendalt kohalt alustanud Button oma McLareni tiimikaaslasest Hamiltonist. Peagi üritas Hamilton omakorda Buttonist mööduda, kuid tiimikaaslased panid rattad kokku, mille tulemusena Hamilton katkestas ja Button pöördus katkise rehvi tõttu esimest korda boksi 8. ringil, mil rajale oli taas saadetud turvaauto. Ületanud turvaauto taga lubatud kiirust, sai inglane karistada boksist läbisõiduga, millest ta väljus 13. ringil 15. kohal. Button oli olnud esimene, kes vahetas vihmarehvid vahepealsete vastu ja see võimaldas tal mööduda mitmest sõitjast ning tõusta isegi kaheksandaks. Peagi sadu tihenes, rajale saadeti esmalt turvaauto, mille ajal siirdus Button kolmandat korda boksi vihmarehvide järele, aga seejärel hoopiski peatati sõit väga märja raja tõttu ja kõik võistlejad juhatati boksiteele. Uuesti jätkati sõitu turvaauto taga, ja 34. ringil, kui taas kihutamine lahti läks, tõusis inglane üheksandaks, möödudes Pedro

de la Rosast. Kerge kontakt hispaanlasega lõppes siiski Buttoni jaoks õnnelikult. Vihmasadu andis järele ning Button pöördus rehvivahetuseks taas boksi, nüüd siis juba neljandat korda, ja sealt väljudes oli langenud 15. kohale, kust tõusis peagi taas 11. Tema ette väljus boksist Alonso, kellest möödudes Button riivas hispaanlase Ferrarit ja tulemuseks oli Alonso katkestamine ning jälle saadeti rajale turvaauto. Buttoni autol oli rehv siiski viga saanud ning nii veeres ta juba viiendat korda boksi ja sealt väljudes leidis end 21. ehk siis viimaselt kohalt. Inglane sai kiirelt mööda paljudest sõitjatest ja tõusis kümne ringi järel juba kaheksandale kohale. Rada kuivas ja aeg oli kuiva ilma rehvid alla panna. Button pöördus sel eesmärgil kuuendat korda boksi 51. ringil ja sealt väljudes oli kaheksas. Nelja ringi vältel tõusis ta juba neljandaks ja kaotust liider Vettelile oli 15 sekundit. Veel kord tuli turvaauto rajale ja see aitas inglasel jõuda esikolmiku kannule. Kui sõitmata oli kuus ringi, oli Button tõusnud teiseks, kaotust Vettelile 3,1 sekundit. Viimast ringi alustas Button juba tihedalt sakslase seljataga, Vettel tegi pinge all sõiduvea ja Button pääses temast mööda ning võitis Kanada GP!