Vanakreeka keraamikast ja vaasimaalist
VABA AKADEEMIAKeraamika leiutati iseseisvalt maailma eri kohtades ja eri aegadel: Hiina vanimad Jiangxi provintsist leitud anumad on valminud umbes 18 000 aastat enne Kristust, Venemaal Amuuri jõe äärest leitud keraamika on valmistatud umbes 14 000 aastat enne Kristust, Jaapani Jōmoni perioodi anu mad on umbes aastast 10 500 enne Kristust ja vanimad Aafrika anumad on nüüdseks dateeritud ligikaudse aastaga 9400 enne Kristust. See nii-öelda edetabel pole lõplik, sest inimtegevus toob päevavalgele uusi leida, mida suudetakse tänapäevaste vahenditega ka paremini dateerida.
Kreeka keraamikavalmistamisest saame rääkida umbes aastast 1000 enne Kristust. See erineb teiste tsivilisatsioo nide keraamikast: kreeklased kasutasid maalinguteks savisuspensiooni ja anumad olid väga erineva kujuga, kuna disainiti praktilistel kaalutlustel. Kreeka vaasid ei tähenda tänapäeval üksnes eri kujuga ilusate maalingutega kunsti esemeid, millel kunagi oli tarbeeseme funktsioon või religiooniga seotud otstarve. Praegu hindame vanakreeka
11
Miks on vanakreeka keraamika oluline?
keraamikat selle kasutusfunktsioonide ja rikkaliku pildi materjali tõttu kui üht vanimat allikat kreeklaste kultuuri, igapäevaelu, uskumuste ja maailmapildi kohta. Kreeka vaas on termin, mille kasutamine on kokkuleppeline, ja seda tarvitatakse umbes aastail 1000–300 enne Kristust valmistatud vanakreeka keraamika kohta. Seejuures võivad need anumad olla valmistatud ja maali tud mitte üksnes Kreekas, vaid ka Lõuna-Itaalias (Magna Graecia) ja teistes kohtades, kuhu kreeklased välja rändasid ja oma töökojad asutasid. Kreeka vaase on leitud paljudest kohtades, kuna need liikusid ka mööda kaubateid. Säilinud on hulk arhitektuuriga seotud skulptuure, kuid Kreeka algupäraseid vabalt seisvaid skulptuure on meieni vähem jõudnud. Marmorskulptuure on välja kaevatud Kreeka pühamutest ja asulatest. Pronksskulptuure sulatati üles materjali teistel eesmärkidel kasutamiseks, mis tõttu neid on leitud vähe. Ka kreeka maalikunstist ei ole palju teada. Plinius Vanem kirjutab oma teoses „Loodus lugu“ (Vt lk 119: „Looduslugu“, 35.64) kahe maalikunstniku, Zeuxise ja Parrhasiose võistlusest 5. sajandil enne Kristust. Zeuxis maalis viinamarjad, mis olid nii realistlikud, et lin nud tulid neid nokkima. Kui Parrhasios esitles oma maali, palus Zeuxis tõmmata eest kardina, mis maali kattis, kuid see polnudki kardin, vaid tegemist oli maaliga. Parrhasios võitis, kuna suutis petta inimese, kui Zeuxis pettis üks nes linnud. See lugu annab tunnistust, kui kõrge tase oli kreeka maalikunstnikel.
Seevastu kreeka maalitud keraamikat on säilinud palju –tänapäeval on teada kümneid tuhandeid maalingutega
12
savianumaid, mis on valmistatud pea aastatuhande jook sul. Kreeka vaase saab täpselt dateerida ainult teatud juh tudel, kui need on seotud näiteks haudade või ehitistega. Siiski saab neid hästi uurida näitematerjali rohkuse tõttu. Keraamikat valmistati tohututes kogustes ja see kattis pea kõik igapäevaelu vajadused. Savi leidus ohtralt ning käsitöölistel üle Kreeka olid vaaside valmistamise, maalimise ja põletamise oskused. Kõige lihtsamad majapidamisvaasid olid kaunistamata, kuid suurel hulgal valmistati maalingu tega vaase, mis on selle raamatu fookuses. Vaatamata sellele, et keraamika oli Vana-Kreekas üld levinud, ei olnud see piisavalt väärtustatud, et seda oleks kiidetud või vähemalt ära märgitud toonases kirjanduses. Vaaside kohta pole säilinud sellisel hulgal tekste, nagu meil on ehitiste, skulptuuride, seinamaalingute või väikeste hinnaliste lõigatud piltidega gemmide kohta. Me ei leia kirja likke viiteid kunstnikele, muljetavaldavate annetuste kohta pühamutele või viiteid silmapaistvatele eksemplaridele. Väga suur hulk infot tolle aja ja vaaside kohta tulebki neilt anumatelt endilt.
Eri tegurite kombinatsioon – keraamika ei hävi, keraa miliste esemete teatav väärtusetus, võrreldes pronksanu matega, seotus matusekombestikuga ja nõnda kaitsva säi limiskoha tagamine haudades – on andnud tänapäevaks arvestatava hulga Kreeka vaase. Praeguste leidude järgi on kalkuleeritud, et umbes 700–400 enne Kristust valmistatud musta- ja punasefiguurilisest keraamikast on säilinud hinnanguliselt 50 000 – 60 000 anumat. Seda arvu kasvatavad aeg-ajalt lisanduvad leiud. Ilmselt on see siiski väga
13
Omistatud Amasise maalijale. Mustafiguuriline lekythose maaling. 550–530 eKr. Metropolitani muuseum. Naiste olulisemaid kohustusi oli lõnga ketramine, kanga kudumine ja riiete valmistamine. Keskel töötab kaks naist kangastelgedel, neist paremal kaalub kolm naist villa, neli naist ketrab villa lõngaks ning vasakul voldivad naised kokku juba valmis riideid.
14
15
väike protsent antiikajal valmistatud ja kasutatud vaaside hulgast – räägitakse enam kui kümnest miljonist vaasist. Kreeka keraamika on atraktiivne nii vormi kui kaunis tuste poolest, mis on uurimise mõneti tasakaalust välja viinud. Kui maalingutega vaase hakati taasavastama, peeti sel lele järgnevatel sajanditel neid kauniteks kunstiesemeteks. Pikka aega oli rõhk just keraamika kunstiajalooliste aspek tide uurimisel, kuigi Kreeka vaase ei peetud kunstiteosteks nende valmistamise ja kasutamise ajal ja neid ei imetletud sellisel moel nagu teisi kunstiteoseid.
Kuna vaasileidude arv üha kasvas, tuli selles materjali hulgas hakata korda looma, neid klassifitseeriti, süstema tiseeriti, dateeriti ja kataloogiti. Seejärel sai alustada selle kogumiga tööd järgmisel tasandil. Veel 19. sajandil ei seo tud vaase nende valmistamise ja kasutamise kontekstiga ega ka mitte nende kasutamisajal kehtinud poliitilise, sot siaalse ja majandusliku taustaga, mis on tõusnud tänapäeva teadlaste huviorbiiti. See annab võimaluse paremini mõista Vana-Kreeka inimesi ja ühiskonda ning seejuures nende kunstielu.
Keraamika on üle elanud aastatuhandeid. Tänapäeva inimestele on Kreeka vaasid kunsti ja kultuuri kontekstis olulisemad, kui need olid oma kasutamise ajal. Toona oli tegemist üksnes tarbeesemetega, kuid meile annab maa litud keraamika väga olulisi teadmisi nii kujundite joonis tamise arengust kui toonasest elust. Pole peaaegu ühtki inimeste eluga seotud valdkonda, mida ei leiaks vaasi maalidelt. Mõnel vaasil on kujutatud isegi vaasimaalijaid ja pottseppi endid.
16
Kokkuvõtvalt öeldes on kaks peamist suunda, millele uurijad tänapäeval keraamika juures keskenduvad: uuri takse keraamikat selle enda pärast, mis hõlmab valmis tamistehnikat, kasutusalasid, hinda ning maalingute teemasid; uuritakse väliseid põhjusi ja konteksti, millega maalingud on seotud – müüdid, religioon ja igapäevaelu tegevused. Keraamikat kasutatakse ka kui toetuspunkti, mille kaudu hinnata, määrata ja dateerida teisi sama leiukoha objekte. Juba mainitud hea vastupidavus on keraa mikast teinud olulise allika arheoloogidele ja ajaloolastele. Samas tuleb silmas pidada, et olenemata nende kunstili sest ja ajaloolisest väärtusest, oli enamik Kreeka vaase iga päevased tarbeesemed.
Jaanika Anderson on eesti klassikaline filoloog ja Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor, kes on töötanud ligemale kakskümmend aastat ka antiigikogu kuraatorina ja tutvustanud antiikkultuuri nii näituste, loengute kui kirjutiste kaudu. Ta on uurinud antiikkunsti retseptsiooni Eestis ja pälvinud oma töö eest mitmeid tunnustusi.
Enam kui paar tuhat aastat tagasi valmistatud vanakreeka keraamikat on tänapäevani säilinud rohkesti ning selle maalingud on suurepärane allikas antiikaja inimese eluolu ning maailmapildi tundmaõppimiseks. Kreeka vaaside kaunid pildid ja mitmekesine vormivalik annavad tunnistust nii kreeklaste praktilisest meelelaadist, väljendusrikkusest kui iluihalusest.
Kreeka vaaside elukaare juurde kuulub ka nende sajanditepikkune uurimislugu, mis avab samm-sammult vaaside ja nende maalingute valmistamise tehnoloogia arengu, otsib tõlgendusi maalingute ideestikule ja inimeste eluviisile.
Esmakordselt eesti keeles vanakreeka keraamikast süsteemset ülevaadet pakkuv raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad maailma asjadest ja arengutest, kuid kindlasti antiigi- ja kunstihuvilistele.
Vaba Akadeemia raamatusarjas avaldatakse eestikeelseid algupäraseid teadustöid, populariseerivaid käsitlusi, õppekirjandust ja klassikateoste eestindusi, mis on sündinud Vaba Akadeemia tegevusest.
postimehekirjastus.ee
