Kui TäHtiS On Olla tÕSine
Triviaalne komöödia tõsistele inimestele
Tõlkinud Helena Läks
TEGELASED
John Worthing, rahukohtunik Algernon Moncrieff
Reverend Canon Chasuble, Doctor Divinitatis Merriman, ülemteener Lane, teener Leedi Bracknell Auväärt Gwendolen Fairfax
Cecily Cardew Miss Prism, guvernant
STSEENID
I vaatus Algernon Moncrieffi korter Half-Moon Streetil
II vaatus Mõisahoone aed Wooltonis
III vaatus Mõisahoone elutuba Wooltonis
AEG: Tänapäev*
* Esietendus 1895. Toim.
ESIMENE VAATUS
Hommikutuba Algernoni korteris Half-Moon Streetil. Tuba on luksuslikult ja kunstipäraselt sisustatud. Kõrvaltoast kostab klaveri häält.
(Lane sätib lauale pärastlõunateed.) (Muusika vaibudes siseneb Algernon.)
Algernon: Kas kuulsid, mida ma mängisin, Lane?
Lane: Ma ei pidanud viisakaks kuulata, söör.
Algernon: Mul on kahju, sinu pärast. Ma ei mängi küll täpselt – igaüks võib täpselt mängida –, kuid mul on suurepärane väljenduslaad. Mis puutub klaverisse, on sentiment minu tugevuseks. Teaduse jätan elu jaoks.
Lane: Jah, söör.
- 11
Algernon: Ja eluteadusest rääkides – kas kurgivõileivad on leedi Bracknelli jaoks valmis?
Lane: Jah, söör. (Tõstab kandiku kurgivõileibadega.)
Algernon: (Uurib neid, võtab kaks võileiba ja istub sohvale.) Oh! Muide, Lane, ma näen su raamatust, et neljapäeva õhtul, kui lord Shoreman ja mister Worthing minuga einestasid, märkisid, et tarbiti kaheksa pudelit ja üks pint* šampanjat.
Lane: Jah, söör. Kaheksa pudelit ja üks pint.
Algernon: Miks joovad poissmeeste majapidamiste teenrid alati šampanjat? Küsin vaid huvi pärast.
Lane: Ma panen selle veini suurepärase kvaliteedi arvele, söör. Olen sageli täheldanud, et abielurahva majapidamistes on šampanja harva esmaklassiline.
Algernon: Taevas küll! Kas abielu on nii demoraliseeriv?
Lane: Ma usun, et see on väga meeldiv seisund, söör. Seni on mul endal sellega väga vähe kogemusi. Olen olnud abielus vaid korra. See oli minu ja ühe noore inimese vahelise arusaamatuse tagajärg.
Algernon: Ma pole kindel, kas mind su pereelu eriti huvitab, Lane. * 0,57 liitrit. Tõlkija
- 12 OSCAR WILDE
Lane: Ei, söör, see pole eriti huvitav teema. Ma ise ei mõtle sellele kunagi.
Algernon: Tundub loomulik. See on kõik, Lane, aitäh.
Lane: Tänan, söör. (Lane väljub.)
Algernon: Lane’i seisukohad abielu kohta tunduvad küllaltki lodevad. Tõesti, kui madalamad klassid meile head eeskuju ei anna, siis mis pagana kasu neist üldse on? Tundub, et neil puu dub moraalne vastutustunne täielikult.
(Siseneb Lane.)
Lane: Mister Ernest Worthing. (Siseneb Jack.) (Lane väljub.)
Algernon: Kuidas käsi käib, mu kallis Ernest? Mis teid linna toob?
Jack: Oh, ikka lõbu! Mis muu peaks inimest üldse kuhugi tooma? Sööte nagu tavaliselt, ma näen, Algy!
Algernon: (Kangelt.) Usun, et heas seltskonnas on kombeks kell viis kerget kosutust võtta. Kus te alates eelmisest neljapäevast olnud olete?
Jack: (Istub sohvale.) Maal.
- 13 KUI TÄHTIS ON OLLA TÕSINE
Algernon: Mida te seal ometi teete?
Jack: (Võtab kindad käest.) Linnas käies lõbustab inimene iseennast. Maal olles lõbustab ta teisi inimesi. See on kohutavalt igav.
Algernon: Ja kes on need inimesed, keda te lõbustate?
Jack: (Pealiskaudselt.) Ah, naabrid, naabrid.
Algernon: Kas teil on Shropshire’is toredad naabrid?
Jack: Täiesti hirmsad! Ärge kunagi rääkige ühegagi neist.
Algernon: Kui tohutult peate neid lõbustama! (Läheb laua juurde ja võtab võileiva.) Muide, Shropshire on teie maakond, kas pole?
Jack: Ah? Shropshire? Jah, muidugi. Ohoo! Mille jaoks kõik need tassid on? Ja kurgivõileivad? Milleks ühele noorele inimesele selline hoolimatu ekstravagantsus? Keda on oodata teed jooma?
Algernon: Oh! Kõigest tädi Augusta ja Gwendolen.
Jack: Kui veetlev!
Algernon: Jah, see kõik on väga hea. Kuid ma kardan, et tädi Augusta ei kiida teie siinolekut päris heaks.
- 14 OSCAR WILDE
Jack: Kas tohib küsida, miks?
Algernon: Mu kallis kaaslane, see, kuidas te Gwendoleniga flirdite, on täiesti häbiväärne. Peaaegu sama halb kui see, kuidas Gwendolen teiega flirdib.
Jack: Olen Gwendoleni armunud. Tulin linna selleks, et tema kätt paluda.
Algernon: Arvasin, et tulite lõbu pärast ... Mina nimetaksin seda äriks.
Jack: Kui kohutavalt ebaromantiline te olete!
Algernon: Ma tõesti ei näe abieluettepanekus midagi romantilist. Väga romantiline on olla armunud. Kuid kindlas ettepane kus pole midagi romantilist. Muidugi usutav, et see ettepanek võetakse vastu. Tavaliselt ilmselt võetakse. Aga siis on kogu põnevus läbi. Romantika tuum on tema ebakindluses. Kui ma kunagi abiellun, püüan selle fakti kindlasti unustada.
Jack: Ma ei kahtle selles, kallis Algy. Lahutuskohus leiutati spetsiaalselt inimestele, kelle mälu on nii lühike.
Algernon: Oh! Pole mõtet sellel teemal spekuleerida. Lahutu sed on taevast saadetud … (Jack sirutab käe, et võileiba võtta. Algernon sekkub.) Palun ärge puudutage kurgivõileibu. Need on spetsiaalselt tädi Augustale tellitud. (Võtab ühe võileiva ja sööb ära.)
- 15 KUI TÄHTIS ON OLLA TÕSINE
Jack: Aga te ise olete neid kogu aeg söönud.
Algernon: See on hoopis teine asi. Ta on minu tädi. (Võtab taldriku.) Võtke leiba ja võid. Leib ja või on Gwendolenile. Gwendolen jumaldab leiba ja võid.
Jack: (Astub laua juurde ja võtab pakutut.) Väga hea leib ja või.
Algernon: Kallis mees, te ei pea seda kõike ometi ära sööma. Te käitute nii, nagu oleksite temaga juba abielus. Te ei ole temaga veel abielus ja ma ei usu, et hakkate kunagi olema.
Jack: Mispärast te ometi nii ütlete?
Algernon: Esiteks ei abiellu tüdrukud kunagi meestega, kellega nad flirdivad. Tüdrukud ei pea seda õigeks.
Jack: Oh, see on rumalus!
Algernon: Ei ole. See on sügav tõde. See seletab ka siinset era kordselt suurt vanapoiste arvu. Teiseks ei anna ma oma nõusolekut.
Jack: Oma nõusolekut!
Algernon: Mu kallis kaaslane, Gwendolen on mu täditütar. Ja enne kui ma luban teil temaga abielluda, peate te ära selgitama kogu loo Cecilyga. (Helistab kella.)
- 16 OSCAR WILDE
Jack: Cecilyga! Mida te ometi silmas peate? Algy, mida te mõt lete Cecily all! Ma ei tea ühtegi Cecily-nimelist.
(Siseneb Lane.)
Algernon: Too mulle see sigaretikarp, mille mister Worthing viimati siin einestades suitsuruumi jättis.
Lane: Jah, söör. (Lane väljub.)
Jack: Kas tahate öelda, et mu sigaretikarp on kogu selle aja teie käes olnud? Soovin, et oleksite mulle sellest teada andnud. Olen selle kohta Scotland Yardile meeletuid kirju kirjutanud. Peaaegu oleksin suure autasu välja pakkunud.
Algernon: Soovin, et tõesti pakuksite. Olen tavapärasest suuremas kitsikuses.
Jack: Nüüd, kui asi leitud, pole võimalik suurt leiutasu pakkuda. (Siseneb Lane, sigaretikarp kandikul.) (Algernon võtab sigaretikarbi sealt kohe enda kätte.) (Lane väljub.)
Algernon: Ma pean ütlema, et see on teist üsna julm, Ernest. (Avab karbi ja uurib seda.) See ei ole aga oluline, sest nüüd, kui vaatan karbi sisemust, leian, et see pole siiski teie oma.
- 17 KUI TÄHTIS ON OLLA TÕSINE
