Kaitse lemmikut kuue suvise ohu eest

Kaitse lemmikut

kuue suvise ohu eest!

Suvi meelitab lemmikloomaga loodusesse hullama. Kuna uudishimu ja seiklusjanu võivad lemmikut mänguhoos ka ohuolukordadesse tõmmata, tasub omanikul igaks juhuks ettevaatusabinõusid tagataskus hoida.

TEKST: KRISTEL LOORITS, PETCITY EEDENI KLIINIKU LOOMAARST l FOTOD: ADOBE STOCK, UNSPLASH

1.Sinivetikad Sinivetikad ehk tsüanobakterid on mik võib oksendada, olla loid, tal võib esineda kõhulahtisus, nahalööve, ilavool, veekogudes elavad mikroorganismid, silmapõletik või neuroloogilised nähud, kes ohtralt paljunedes põhjustavad nagu värinad, krambid, teadvushäired, veeõitsengut. Õitsemise tunneb ära, kui samuti võib loom saada maksakahjusvee värvus muutub rohekaks, kollakaks tuse. või roosakaks ega paista läbi. Tihti hakkab vesi ka ebameeldivalt lõhnama.

Mis juhtub?

Keskkonnareostus soodustab vee kvaliteedi halvenemist ja veeõitsengut. Vetikate vohamise ajal võib veega kokku puutumine olla ohtlik, kuna nii mõnigi sinivetika liik toodab mürke. Nii õitsva vee joomine kui ka karvastiku lakkumine pärast ujumist on loomale ohtlik. Mürgistuse sümptomid ilmuvad enamasti 1–24 tunni möödudes. Lem-

Mida teha?

Kui lemmik on siiski sinivetikate vohamise ajal vees viibinud, tuleb ta esimesel võimalusel puhta veega loputada ja kindlasti pesta puhtaks ka suu. Kui juhtub, et koer joob kahtlasest veekogust, võib olla vajalik kutsuda esile oksendamine. Kõige kindlam on võtta kohe ühendust loomakliiniku või loomaarstiga. NB! Jälgi suvel terviseameti kodulehte, kust leiab vajaliku info sinivetikate ja nende vohamise kohta. 2. Kuumarabandus Meie lemmikute higinäärmed on arenenud vähesel määral. Need asuvad põhiliselt vaid käpapadjanditel, mistõttu on lõõtsutamine looma ainus efektiivne viis kehatemperatuuri alandada.

Mis juhtub?

Koera ja kassi normaalne kehatemperatuur kõigub 38,3–39,2 kraadi vahel. Tavaliselt algavad tõsisemad probleemid umbes 41 kraadi juures. Juba 43 kraadi juures tekivad kahjustused siseorganites ja ajus ning järgneb surm. Eriti ohtlik on jätta loom autosse. Isegi lahtine aken ei aita piisavalt jahutada päikese käes kuumenevat autosalongi.

Kuumarabandusele on eriti vastuvõtlikud lühikoonulised tõud, samuti

väga noored ja vanad, südamehaiged ja ülekaalulised loomad. Kuumarabanduse tekkeks piisab minutitest. Tekib hingamisraskus, tugev lõõtsutamine, loom muutub loiuks ja võib minestada, esineb tasakaaluhäireid või krampe. Samuti võivad muutuda limaskestad ja keel tumepunaseks või sinakaks, esineda ilavoolu, oksendamist ja kõhulahtisust.

Mida teha?

Lemmikul peab olema alati võimalus liikuda varju, et kaitsta end suvise kuuma päikese eest. Kindlasti peab tal olema vaba ligipääs jahedale joogiveele.

Paljud inimesed usuvad müüti, et karvane loom tuleb suveks paljaks pügada. Tegelikult kaitseb karvastik nii külma kui ka kuuma ja päikesepõletuse eest. Lemmiku suviseks ettevalmistamiseks tasub tema karva korralikult hooldada, eemaldada pulstunud osa, kammida välja liigne aluskarv ja vaadata, et nahal poleks põletikukoldeid. Lemmikloomapoodides on saadaval ka jahutusmatid ja -vestid.

Kui kuum on loomale siiski liiga teinud, tuleb ta esmalt toimetada kohe jahedamasse kohta ja kasutada niiskeid jahedaid rätikuid. Vältida tuleks väga külma vett, kuna see soodustab šokiseisundit. Eriti tuleks niisutada käppasid ja kõhualust ja pöörduda seejärel kohe loomakliinikusse esmaabi saama. Kui loom on teadvusel, võib talle pakkuda juua jahedat vett.

Ka päike on lemmikule ohtlik ja soodustab nahapõletike ja -põletuste teket. Heledama karvkattega loomi ohustavad nahakahjustused rohkem kui tumedakarvalisi. Koertel ja kassidel esineb lamerakulist kartsinoomi, mis on väga halvaloomuline nahakasvaja.

Kuumarabanduse tekkeks piisab minutitest. Käed – uue ajastu peategelased

3. Nahapõletik Väiksema kriimustuse või putukahammustuse tagajärjel tekkiv kerge nahapõletik möödub enamasti iseenesest. Ülitundlikel loomadel võivad aga tekkida hammustuskohale punetavad sõlmekesed, mis sügelevad.

Mis juhtub?

Halvematel juhtudel võib kriimustuse ja hammustuse tagajärjel välja areneda hot spot ehk pindmine bakteriaalne nahapõletik. Selleks on eelsoodumus tihedama karvaga loomadel, kui ilm on soe ja niiske, ning neil, kes armastavad palju ujuda. Nahapõletiku tunneb enamasti ära punetava nõretava laigu järgi. Karv tuleb maha ning nahk on valulik. Kui raviga ei alusta, levib põletik ulatuslikult üle keha ja võib lõppeda veremürgistusega.

Mida teha?

Putukate eest saab looma kaitsta välisparasiitide tõrjevahendiga. Algusjärgus nahapõletiku korral tasub piirkonnas karv õrnalt ära pügada ja puhastada nahka alkoholivaba desinfitseeriva lahusega. Kindlasti tuleb takistada, kui koer üritab lakkuda või kratsida põletikulist piirkonda. Võimalusel tasub kasutada kraed. Kui põletikuline ala on väga suur ja pügamisest-puhastamisest ei ole paari päeva jooksul abi, tuleb pöörduda loomaarsti vastuvõtule.

4. Mesilane nõelab, uss salvab

Lemmikud taluvad putuka- ja rästikuhammustusi õnneks paremini kui meie ise. Paraku võib mõnikord ka Meie käed on uute harjumuste mõjul tõusnud tähelepanu keskpunkti, vajades kordades rohkem hoolitsust kui varem. Nüüd saad nende eest veelgi tõhusamalt hoolt kanda, sest Babé tootevalikusse lisandus uus unikaalne toode – antimikroobse koostisega sügavalt niisutav DERMASEPTILINE KÄTEKREEM.

UUS

Dermaseptiline kätekreem on sügavalt niisutav, kaitseb nahka erinevate väliste tegurite eest (kuum, infektsioonid, kodukeemia jms), tugevdab naha loomulikku kaitsebarjääri ning taastab ja pehmendab käte nahka. Tänu antimikroobsetele toimeainetele aitab võidelda ka mikroobide ja bakteritega. Kreemi sulav tekstuur imendub kiirelt, jättes naha siidiseks ja siledaks. Sisaldab B3-vitamiini, prebiootikume ja hüaluroonhapet ning on kohandatud ülitundlikule ja kergesti reageerivale nahale. Kerge ja nahale õrn kreem sobib kogu perele alates 3. eluaastast. Alkoholivaba, hüpoallergeenne, dermatoloogiliselt kontrollitud.

neil esineda ülitundlikkusreaktsioone. Palju sõltub sellest, kui palju mürki ja millisesse kehaossa loom sai, lisaks mõjutab reaktsiooni looma suurus ja tervis.

Mis juhtub?

Ülitundlikkuse korral võib esineda seedehäired, hingamisraskust, loidust, värinaid. Kõige ohtlikum on hammustus ja nõelamine näo- või kaelapiirkonnas. Turse areneb ruttu ja võib tekitada hingamisraskusi ning lämbumist.

Rästiku hammustuse tunneb ära nahal paikneva kahe-kolme väikse hammustusaugu järgi, mille järel umbes poole tunni jooksul tekib turse. Haavast võib erituda ka veresegust vedelikku. Kui umbes tunni jooksul valulikku turset ei teki, pole esmaabi tõenäoliselt vajalik.

Mida teha?

Kui tead varasemast, et lemmik on nõelamise suhtes ülitundlik, soeta koju vajalikud ravimid ette ära. Kui loom muutub loiuks, väriseb või oksendab ning tema hingamine muutub raskeks, võta ühendust loomaarstiga.

Mesilane jätab nõelates astla looma naha sisse, herilane mitte. Mesilase astel tuleb kindlasti üles leida ja eemaldada.

5. Aiakemikaalid Koerad tunnevad tihti huvi aiakemikaalide vastu. Näiteks roti- ja teomürgid on maitsestatud ja maitsevad lemmikutele hästi. Kassid võivad tihtipeale saada mürgistuse mürgiga kokku rohkem on arstil infot, seda lihtsam on puutunud närilistelt. tal koostada raviplaani. Erinevalt koerast, ei tohi kassi Mis juhtub? kodus ise oksendama ajada. Kassiga Rotimürgil on vere hüübimist takistav tuleks kohe minna loomakliinikusse. toime. Sümptomid kujunevad välja 1–7 Koera võib ajada esmaabina oksenpäeva jooksul, mitte kohe. Kui loom on dama, kui saanud mürgistuse, esineb tal verejook- • ta on teadvusel, sude tekkimisel loidust, kõhulahtisust, • tal ei esine hingamisraskust, verd roojas ja uriinis või silma eeskamb- • ta ei oksenda iseseisvalt, ris, hingamisraskust, verejooksu suust • mürgise aine söömisest on mööja ninast, verevalumeid. Muud mürgid das alla 2 tunni. ja kemikaalid võivad samuti põhjustada Oksendamist ei tohi esile kutsuda, loidust, seedehäireid, ilavoolu, krampe, kui loom on neelanud söövitavat ainet, hingamisraskust ja surma. Tänapäeval nagu bensiini, mootoriõli, patarei, on sagenenud koertel ka kanepimürgis- toru- ja ahjupuhastusvahendit. tused. Kanep on koerale ohtlik ja selle Oksendama ajamiseks võib koertel ravi erineb paljudest teistest mürgistus- kasutada 3% vesinikperoksiidi, mida test. tuleb anda 2 milliliitrit 1 kilogrammi koera kehakaalu kohta.

Mida teha?

Kui loom on mingisugust mürki söönud, tuleb igal juhul kontakteeruda loomaarstiga. Väga hea, kui saab visiidile kaasa võtta tarbitud aine pakendi. Mida

NB! Igasuguste õnnetuste korral on arvete tasumisel suureks abiks lemmikloomakindlustus.

Rästiku hammustuse tunneb ära nahal paikneva kahe-kolme väikse hammustusaugu järgi, mille järel umbes poole tunni jooksul tekib turse.

Kassid võivad ka kodus kuumale pliidile või ahjuplaadile hüpata, kuna uudishimu on suur ja lihalõhnad liialt meelitavad.

Mis juhtub?

Põletushaavade korral saab kahjustuse kogu ulatuse teada alles mitme päeva pärast. Kahjustunud nahk kärbub ja eemaldub. Ka kuum asfalt ja liiv põhjustavad koerale ebamugavust, sest käpapadjandid muutuvad hellaks ja võib tekkida nahapõletik.

Mida teha?

Esmaabina saab omanik kodus viga saanud kohta jahutada niiske rätikuga. Kõrvetuse korral tuleb kiiresti võtta ühendust loomaarstiga. Kuuma ilmaga võiks jalutamiseks valida pigem teepeenrad või varjulise 6. Põletus Grilliõhtul tasub jälgida, et pinnase. Pikemad jalutuskäigud on soovitatav ette võtta pigem hommikul ja õhtul, kui päike ei kuumuta enam. Käpaloomad ei tuleks tulele liiga lähedale. padjandeid saab kaitsta ka käpavahaga.