Märka lapse muret

Pahurus ja ärritus, üleöö tekkinud sagedased pea- või kõhuvalud – need on märgid, et laps ei tule oma mõtete ja tunnetega hästi toime. Kuidas varakult saada lapse murele jälile ja teda aidata?

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Koroonakriisis võimendunud stress ja pinged pole jätnud mõjutamata ka lapsi. Kaugõpe, sõpradest eemalolek, huviringide töö katkemine, kodus paisunud mured – moel või teisel jätavad need jälje. Kliiniline psühholoog ja vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa tõdeb, et suurel hulgal noortel on stressitase püsivalt kõrge ja ka emotsionaalne enesetunne habras. „Ent osa tunneb end praegu ka paremini kui varasema elukorralduse juures,“ ütleb psühholoog. Siiski tasub arvestada, et vaimse tervise kriisi mõju võib olla pikaajaline ja anda aastaid endast tunda.

Kuivõrd on Eesti laste vaimne tervis viimase kümne aasta jooksul muutunud? Kas saate kinnitada laste vaimse tervise häirete sagenemist, millest kuuleme üha enam?

Väga kindlalt öelda ei saa, kuna olemasolev statistika ei ole päris piisav. Mõne uuringu põhjal on noortel üha rohkem depressiooni tunnuseid. Abi saajate hulga järgi nagu ei oleks väga suurt hüpet toimunud, kuid peame arvestama, et meil napib lastepsühhiaatreid. Seetõttu võib olla tekkinud olukord, kus abini jõuavad pigem need, kel probleemid juba väga rasked.

Mis laste vaimset tervist enim mõjutab?

Vaimset tervist mõjutab nii geneetiline taust kui ka üleskasvamise ja üldine keskkond. Keeruline on üht konkreetset mõjurit välja tuua. Rolli mängib keskkonnast tulenev stress, eluviis ning kui palju on nn vaimse tervise vitamiine lapse elus ehk millised on lood suhete, liikumise, toitumise, une ja meeldivate emotsioonidega.

AnnaKaisa Oidermaa

Kui palju on koroona-aasta suurendanud lastel vaimse tervise häirete esinemist? Kui palju on see psühholoogidele-terapeutidele toonud tööd juurde?

Vaimse tervise raskuste kujunemine võtab aega, samuti abini jõudmine. Seega saame midagi selgemat öelda alles mõne aja pärast. Teada on, et vähemalt noortel on stressitase püsivalt kõrge, ka emotsionaalne enesetunne on paljudel kehv.

Mõnikord lähevad raskused ise üle, inimesed on kohanemisvõimelisd ning osa tunneb end praegu ka paremini kui varasema elukorralduse juures. Samas peame arvestama, et vaimse tervise kriisi mõjud võivad olla pikaajalised ja anda endast tunda aastaid.

Vaimse tervise spetsialistide töökoormus oli ka enne kriisi suur, kuid ega see enam suuremaks saagi minna, sest tundide arv päevas on piiratud. Tekkinud on vajadus süsteemsemate muudatuste järele, et kõrgema taseme spetsialistid koormusele vastu peaksid ning raskuste korral saaksid inimesed abi siis, kui nende probleemid ei ole paisunud väga suureks ning lahendused saavad olla kiiremad, odavamad ja vähem ajakulukad. Tavalisemad raskused on ikka depressioon ja ärevusega seotud kaebused, aga on ka käitumishäireid, enesevigastamist, söömishäireid.

Mis on lapsel mureks? Mis küsimustega lapsevanemad kõige sagedamini spetsialisti poole pöörduvad?

Meie e-nõustamisse pöördutakse palju ärevuse tõttu. Tuntakse muret, mida tulevik toob, enda ja lähedaste tervise pärast. Lastel on pingeid mahajäämusega kaugõppel, muret vanemate omavaheliste suhete pärast ja suhete pärast sõpradega. Kurdetakse üksildustunnet ja meeleolu langust. Vanemad pöörduvad sageli murega, et raske on motiveerida last arvuti tagant välja tulema, miski muu ei paku enam rõõmu ning see toob kaasa vanemate abitustunnet ja konflikte.

7 MÄRKI, et lapsel on mure

1.Laps räägib, et tal ei ole hea olla – seda tasub kindlasti tõsiselt võtta ja leida aega lähemaks vestluseks. 2.Õppetöö valmistab senisega võrreldes suuremaid raskusi.

3.Lapse käitumine muutub senisega võrreldes märgatavalt, näiteks tõmbub laps tunduvalt rohkem endasse või käitub hoopis väljakutsuvamalt. 4.Ta on murelik ja tunneb hirme, mis tema käitumist mõjutavad. 5.Tal on raske keskenduda ja ta on muutunud püsimatuks. 6.Ta ei taha enam midagi teha, isegi neid tegevusi, mis enne on rõõmu pakkunud. 7.Tema unerütm ja söögiisu on muutunud.

Küsi abi!

• Lasteabi telefon 116 111 • Peaasi.ee veebinõustamine • Portaal www.tarkvanem.ee

Üldiselt tuntakse ikkagi puudust inimlikust kontaktist ja positiivsetest emotsioonidest.

Kuidas last aidata? Millal on tarvis kindlasti otsida spetsialisti abi?

Lastel, nagu ka kõigil on vaja, et neid märgataks, ära kuulataks, tõsiselt võetaks ja toetataks. Esmalt saab ikkagi lapsega koos üle vaadata, kas põhilised teemad vaimse tervise hoidmise juures on kaetud või oleks seal võimalik kasvõi väikest muudatust teha, et midagi paremaks läheks. Selleks võib kasutada näiteks vaimse tervise vitamiinide testi peaasi.ee lehel.

Abi võiks otsida siis, kui lapse enesetunne ja käitumine on muutunud paari nädala jooksul, raskusi on une, söömise, koolitööga toimetulekuga, kui suhted on muutunud konfliktseks või on need olematud. Nooremad lapsed võivad oma halba enesetunnet väljendada ka sellega, et neil tekivad pea- või kõhuvalud. Teismelistel võib meeleolu langus väljenduda kergesti pahuruse ja ärrituvusena. Algul võib konsulteerida ka perearstiga.

Koduõppe varjukülgedest, eraldatusest ja isoleeritusest on viimasel ajal üsna palju räägitud. Kuidas see tegelikult lapsi mõjutab?

Osa lapsi saab väga kenasti hakkama, isegi paremini, kui koolis käies. Väga palju oleneb ka õpetajatest ja kuidas on olnud võimalik õppetööd kohandada. Samuti on tähtis vanemate roll, kui palju on neil võimalik raskuste korral last abistada. Üldiselt tuntakse ikkagi puudust inimlikust kontaktist ja positiivsetest emotsioonidest. Raskem võib olla neil lastel, kel vähem toetust nii kodust kui ka koolist või kelle vaimne heaolu on juba varem olnud häiritud.

Millal me tegelikult neid tagajärgi näeme ja kui ulatuslikud need võivad olla?

Ei tahaks ennustada, see on eriti praegu tänamatu töö. Aga kriisi ajal oleme näinud, et vaimsest tervisest räägitakse vabamalt ja konstruktiivsemalt, kuna probleemid on selgemalt välja joonistunud ja otsitakse ka aktiivselt lahendusi, kuidas meie ühiskonnas vaimse tervise abisüsteem võiks paremini toimima saada.

Algab see siiski ikka enesehoiust ja -abist ning oskustest ka teistele toeks olla. Neid oskusi saab igaüks õppida ja täiendada. Vaimse tervise teemade esiletõusmine võib ka positiivseid muudatusi kaasa tuua, kuna oleme teadvustanud, et on vaja uut viisi, kuidas sellest mõelda ja kuidas tegutseda. Lähiaastatel on paljudel senisest enam tuge vaja.

Andke palun mõned praktilised näpunäited lapsevanemale, kuidas mures oleva lapsega rääkida ning koduõppel ja sõpradest eemal olnud last rõõmustada.

Esmalt tuleks leida õige hetk, mil mõlemal on aega. Siis võibki öelda, mida oled märganud, näiteks öelda: „Olen märganud, et oled viimasel ajal murelik ja tahaksin sinust paremini aru saada ning võimalusel abiks ja toeks olla“. Seejärel kuulata, küsida ja väljendada selgelt, et oled lapsele igal juhul toeks.

Mida lapse rõõmustamiseks teha, sõltub siiski lapse ja vanema eelistustest ning võimalustest. Näiteks võib teha perega ühiselt ajurünnaku ja meenutada, mis varem on rõõmustanud ja mida saaks kohe ette võtta. Iga päev võiks kasvõi 15 minutit lapsega midagi toredat koos teha ja hea oleks, kui laps saaks ise valida, mida teha. Vanem võib välja pakkuda ka oma variandid. Koolilaste elus on nii palju määramatust ja suuri muudatusi, mida nad ise kuidagi mõjutada ei saa. Väikesed valikud, mida vanemate või perega koos teha, lisavad ellu kindlustunnet.