Päikeserännakud rannas, linnas ja aias

Päikeserännakud

rannas, linnas ja aias

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Kesksuve lõõsas randa suundudes ei kahtle päikesekaitsekreemi hädavajalikkuses enam ilmselt keegi. Ent pilvisel päeval jalgrattaga linnatänaval sõites, varjulises pargis hommikujooksu tehes või lastega mänguväljakul lustides?

Ultraviolettkiirgus tungib maapinnani ka läbi pilvede ning päikesepõletuse võib saada isegi varjulistes paikades. Kuna oleme päikesekiirguse mõjuvallas aasta ringi ja mis tahes ilmaga, tasub nahka kaitsta ja kosutada, et ennetada nahavähi, pigmendilaikude ja enneaegse vananemise riske. Et suvi teeks head nii kehale kui ka meelele, kordame üle turvalise päikesenautlemise reeglid.

Hurmi Krikk

Proovi!

BIONIKE Sun 50+ laste pihustatav päikesekaitse (125 ml) 24,20 €

Kaide Gulua

Nahal on mälu

„Päikesepõletuste ja nahakahjustuste tagajärjed võivad kajastuda alles mitmekümne aasta pärast,“ rõhutab nahahooldusbrändi Babé tootejuht Hurmi Krikk. „Seetõttu peaks päikesepõletuse eest iseäranis hoolikalt kaitsma lapsi, sest uuringutest selgub, et lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket.“ Mudilastel on päikesekaitsekreemi SPF 50+ kasutamine lausa kohustuslik.

Noored naised peaksid meeles pidama, et päike on üks suurimaid naha enneaegset vananemist põhjustavaid faktoreid. Olenemata vanusest või aastaajast, peavad eriti suvel oma nahka kaitsma ka kõik teised.

Eucerin Eesti esindaja Kaide Gulua sõnul ei tohiks alla 6-kuune laps päikese käes viibida rohkem kui viis minutit. Lisaks päikesekreemidele on väikelapsi soovitatav kaitsta ka riiete, peakatte ja päikeseprillidega. „Lapsed on liikuvad, mängivad liivas ja sulistavad vees, seepärast on oluline jälgida, et kreem ka pidevalt nahal püsiks,“ lisab Gulua.

BABÉ Pediatric laste päikesekaitse aerosool SPF 50 (200 ml) 23,20 €

Päikesekaitsekreemi kasuta ka linnatänaval ja pargimurul

„Päikesekaitsekreemi tuleb kasutada ka sportides, välitöödel ja mis tahes muid vabaõhutoimetusi tehes,“ soovitab Kaide Gulua. Linnas liikujale piisab päikesekaitseks kaitsefaktorit sisaldavast päeva- või jumestuskreemist (ka BB- või CC-kreemist), kui są just vahepeal päikese käes ei peesita.

Mineraalpuudrites sisalduvad titaandioksiid ja tsinkoksiid, mida leidub ka päikesekaitsekreemides, kaitsevad UV-kiirguse eest. Sedasorti jumestuse keskmine päikesekaitsefaktor on 15. „Plaanides suveajal terve päeva õues veeta, jääb dekoratiivkosmeetikas sisalduvast kaitseks väheseks,“ hoiatab Kaide Gulua. Hea oleks kasutada kas tugeva SPF-iga näole mõeldud päikesekaitsekreemi või päevakreemi, mille kaitsefaktor on suurem, näiteks SPF 30. Ka huultele võiks valida SPF-faktoriga huulepulga või -läike.

Proovi!

ISDIN mineraalne päikesekaitsepuuder SPF 50+ (2 g) 27,30 € AVÈNE Sun Sport päikesekaitseemulsioon SPF 50+ (200 ml) 27,60 €

Proovi!

BIONIKE B-Lucent kreem pigmendilaikudele SPF 50 (40 ml) 24,98 € EUCERIN Sun emulsioon näole Anti-Pigment SPF 50+ (50 ml) 24,60 € AVÈNE Sun päikesekaitsepulk SPF 50+ (8 g) 17,55 € EUCERIN Sun värvitu päikesekaitsepihus SPF 30 (200 ml) 24,50 €

Enneta pigmendilaike!

„Pigmendilaike on tunduvalt lihtsam ennetada kui juba olemasolevatest vabaneda,“ nendib Kaide Gulua. Naha pigmentatsiooni mõjutavad peamiselt päike, vananemisega kaasnev pigment ja geneetika. Kõige sagedasemaks hüperpigmentatsiooniks on solaarlentiigo, mis on otseselt seotud UV-kiirgusega. „Et hiljem vältida aega- ja rahanõudvat võitlust pigmendilaikudega, on esmatähtis kasutada päikesekaitset,“ rõhutab Gulua. „Osa nahahooldusbrändide valikus leidub spetsiaalselt hüperpigmenteerunud nahale mõeldud päikeskaitsekreeme, mis nii ennetavad kui ka leevendavad juba olemasolevaid pigmendilaike näol.“

Proovi!

Kaitse end ka rõivastuse ja peakattega

Ära ei tohiks unustada korraliku UV-kaitsega päikeseprille, sest silmad on päikese suhtes väga tundlikud. Õues viibides on vajalik peakate, kuna lisaks sellele, et päike kahjustab juukseid, muutes need hapraks, tuhmiks ja kergesti murduvaks, ohustab kuumal päeval ka päikesepiste. Gulua sõnul on eriti ohustatud palja pealaega mehed, kes unustavad sageli päikesekaitset peanahale kanda. Tagajärjeks võivad olla villid ning tugev päikesepõletus. „Sellisel juhul sobivad eriti hästi pihusti- või aerosoolpakendis päikesekaitsevahendid,“ soovitab Gulua.

Enne randa minekut võiks juustele pihustada UV-filtriga pihust, mida pole vaja välja loputada. Lisaks tasub hea seista selle eest, et keha saaks soojadel suvepäevadel piisavalt vedelikku, et ei tekiks dehüdratsiooni. „Kuna vedelikupuudus ei pruugi endast kohe märku anda ja mõni ehk ei tunnegi janu enne, kui minestab, peaks läheduses olema veepudel, millest on hea pidevalt ja lonkshaaval juua. Joogiks sobib kõige paremini puhas gaseerimata vesi,“ lisab Gulua.

Tunne päikese, kosmeetika ja ravimite koosmõju

Mõned ravimid, lõhnaained ja kosmeetikatoodete toimeained teevad naha päikese suhtes ülitundlikuks ning võivad põhjustada päikeseallergiat või hüperpigmentatsiooni. „Suvisel ajal ravimit tarvitades tuleb kindlasti lugeda infolehte, kas ravim põhjustab valgusdermatoosi. Sel juhul tuleb ravimi kasutamise ajal päevitamist täielikult vältida,“ sõnab Gulua. Ravimitest tasub ettevaatlik olla antibiootikumide, beebipillide, vererõhuravimite ning teatud lokaalsete salvidega. Samuti võivad nahareaktsioone põhjustada akneravimid. „Akne ravi ajal on kvaliteetne päikesekaitse ülioluline,“ annab Gulua nõu.

Päikese kätte minnes soovitab Kaide Gulua ka lõhnaõlist loobuda, kuna parfüümid võivad tekitada pigmendilaike. Samuti tasub suvel olla ettevaatlik AHA-happeid sisaldavaid tooteid kasutades, kuna ka need mõjutavad pigmentatsiooni. „Ka eeterlikud õlid ja päike ei käi kokku,“ lisab Gulua. „Et päikeseallergiat ennetada või allergia korral päikese käes siiski viibida saaks, soovitan kasutada spetsiaalseid päikesekaitsekreeme ning päikesejärgseid rahustavaid geele-kreeme.“

Päikesekaitsetooteid osta pigem apteegist

„Apteekides müüdavate toodete toimeained ja tootmiskeskkond on läbinud range kontrolli,“ märgib Kaide Gulua. Need tooted on valminud arstide ja teadlaste koostöös, läbinud nii dermatoloogilised kui ka kliinilised uuringud ning väikese allergiariskiga. „Paljudel toodetel on apteekides saada ka väikesed testrid, mida enne ostu proovida saab. Lisaks annavad apteekides nõu spetsialistid, et igaüks just endale sobiva päikesekaitsetoote võiks osta,“ täiendab Hurmi Krikk.

Vali tegevusega sobilik päikesekaitsekreem

Aktiivsed inimesed võiksid valida suvisteks tegevusteks, nagu aerusurfilauaga sõitmine, matkamine või õues treenimine, kõrge kaitsefaktoriga (SPF 50) päikesekaitsetoote. „Eelistada tasub veekindlaid tooteid, et kaitse ka higistades ega vees sportides maha ei tuleks. Siiski tasub ka veekindlat päikesekaitset pärast igat suplust uuesti nahale kanda,“ annab Gulua nõu.

Kaide Gulua Proovi! soovitab päikeselise aktiivse päeva jooksul kanda esimese kihina nahale kreemi ning hiljem päeva jooksul kasutada mugavuse mõttes pihusti- või aerosoolitoodet. „Kreem on tõhusam ja pihus-aerosool täienduseks,“ täpsustab Gulua. Rannasporti tehes on hea valik liiva hülgav päikesekaitsekreem. „Tundlikele näopiirkondadele – nagu nina, huuled ja põsesarnad – võiks BABÉ kreemi sagedamini veekindel kanda ning hoida ISDIN päikesepäikesekaitseläheduses päikesekaitseaerosool aerosool kaitsepulka, mida on märjale nahale SPF 50 mugav kasutada,“ SPF 50 (250 ml) (200 ml) lisab Gulua. 28,20 € 31,20 €

Ära usu müüte päikesevõtust ja päikesekaitsekreemidest

Hurmi Kriki sõnul on üks levinum väärarusaam see, et kui hommikul kannad näole ja kehale päikesekreemi, siis rohkem seda panema ei pea. „Päikesekreeme tuleb nahale uuesti kanda vähemalt iga kahe tunni tagant,“ rõhutab Krikk.

Teiseks arvatakse siiani, et pilvise ilmaga pole päikesepõletuse ohtu. Ometi on teada, et pilved blokeerivad kõigest 20% päikesekiirgusest. Visa on kaduma ka linnalegend, justkui takistaks kõrgema kaitsefaktoriga (SPF 30–50) päikesetoode päevituse teket. „Kõige suurem müüt on aga see, et Eesti kliimas polegi vaja end kaitsta, sest päikest pole nagunii või kuna päikest on lühikest aega, tuleb sellest maksimum võtta,“ sõnab Krikk. „Lisaks võiks unustada arusaama, et päikesekaitsekreemi kasutades jääb vajalik D-vitamiin imendumata. Tegelikkuses piisab D-vitamiini päevaannuse kättesaamiseks igapäevasest 10–15-minutilisest päikese käes viibimisest, sh päikesekreemiga kaitstult.“

Proovi!

BABÉ aaloe geel 100% (300 ml) 22,20 € AVÈNE Sun päevitusjärgne taastav kreem-geel (200 ml) 24,80 €

Hoolitse naha eest ka pärast päikest

„Pärast päikeselist suvepäeva tuleks nahalt alati maha pesta kreemid, mis sisaldavad SPF-i,“ soovitab Hurmi Krikk. Päikesevõtu järel tasub kasutada päevitusjärgseid tooteid, mis jahutavad ja ravivad nahka. Kuna päike kuivatab nahka, on oluline seda niisutada.

Päikesekummardaja A ja O

• Et päevitus jääks ühtlasem, koori nahka regulaarselt, pöörates tähelepanu eriti küünarnukkidele ja põlvedele. • Ära käi korraga päevitamas rannas ja solaariumis – sellega suurendad nahapõletuse ohtu. • Kui kasutad päevitust intensiivistavat toodet, kanna selle peale kindlasti ka päikesekaitsetoode. • Kanna päikesekaitsetoode nahale 15–20 minutit enne päikese kätte minekut ja uuenda kreemikihti pärast ujumist. Laste nahka kreemita uuesti iga kahe tunni tagant. • Alusta päevitamist järk-järgult 10–15 minutist, pikendades iga päevaga päevitamise aega. • Kõige parem on päevitada liikudes, sest nii saab keha päikesekiirgust ühtlaselt. • Pea meeles, et vesi peegeldab päikest ning intensiivistab kiirgust, seega aerusurfi laua või paadiga pikemaks ajaks veele minnes kasuta suurema SPF-iga päikesetoodet või uuenda kreemikihti tihedamini. • Kaitse nina, põsenukid, dekoltee, kõrvalestad ja huuled spetsiaalse, tugevama kaitsekreemi või -pulgaga. • Kaitse ka juukseid spetsiaaltoodetega, et hoida värvi tuhmumast ja juuksed elastsed. • Joo rohkesti vett. Hoidu alkoholist, kuna see soodustab vedelikukaotust. • Päikese käes hoidu parfüümidest ja lõhnastatud toodetest, kuna need soodustavad pigmendilaikude teket. Kasuta pärast rannapäeva kindlasti päevitusjärgseid tooteid.

Allikas: Hurmi Krikk BioNike Eesti