psühholoogia
Märka lapse muret! Pahurus ja ärritus, üleöö tekkinud sagedased pea- või kõhuvalud – need on märgid, et laps ei tule oma mõtete ja tunnetega hästi toime. Kuidas varakult saada lapse murele jälile ja teda aidata? KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
K
Kuivõrd on Eesti laste vaimne tervis viimase kümne aasta jooksul muutunud? Kas saate kinnitada laste vaimse tervise häirete sagenemist, millest kuuleme üha enam?
Väga kindlalt öelda ei saa, kuna olemasolev statistika ei ole päris piisav. Mõne uuringu põhjal on noortel üha rohkem depressiooni tunnuseid. Abi saajate hulga järgi nagu ei oleks väga suurt hüpet toimunud, kuid peame arvestama, et meil napib lastepsühhiaatreid. Seetõttu võib olla tekkinud olukord, kus abini jõuavad pigem need, kel probleemid juba väga rasked. Mis laste vaimset tervist enim mõjutab?
Vaimset tervist mõjutab nii geneetiline taust kui ka üleskasvamise ja üldine keskkond. Keeruline on üht konkreetset mõjurit välja tuua. Rolli mängib keskkonnast tulenev stress, eluviis ning kui palju on nn vaimse tervise vitamiine lapse elus ehk millised on lood suhete, liikumise, toitumise, une ja meeldivate emotsioonidega.
66
NAERATA SUVI 2021
Oi de rma
a
7 MÄRKI, et lapsel on mure
is a
oroonakriisis võimendunud stress ja pinged pole jätnud mõjutamata ka lapsi. Kaugõpe, sõpradest eemalolek, huviringide töö katkemine, kodus paisunud mured – moel või teisel jätavad need jälje. Kliiniline psühholoog ja vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa tõdeb, et suurel hulgal noortel on stressitase püsivalt kõrge ja ka emotsionaalne enesetunne habras. „Ent osa tunneb end praegu ka paremini kui varasema elukorralduse juures,“ ütleb psühholoog. Siiski tasub arvestada, et vaimse tervise kriisi mõju võib olla pikaajaline ja anda aastaid endast tunda.
-K na An
a
Kui palju on koroona-aasta suurendanud lastel vaimse tervise häirete esinemist? Kui palju on see psühholoogidele-terapeutidele toonud tööd juurde?
Vaimse tervise raskuste kujunemine võtab aega, samuti abini jõudmine. Seega saame midagi selgemat öelda alles mõne aja pärast. Teada on, et vähemalt noortel on stressitase püsivalt kõrge, ka emotsionaalne enesetunne on paljudel kehv. Mõnikord lähevad raskused ise üle, inimesed on kohanemisvõimelisd ning osa tunneb end praegu ka paremini kui varasema elukorralduse juures. Samas peame arvestama, et vaimse tervise kriisi mõjud võivad olla pikaajalised ja anda endast tunda aastaid. Vaimse tervise spetsialistide töökoormus oli ka enne kriisi suur, kuid ega see enam suuremaks saagi minna, sest tundide arv päevas on piiratud. Tekkinud on vajadus süsteemsemate muudatuste järele, et kõrgema taseme spetsialistid koormusele vastu peaksid ning raskuste korral saaksid inimesed abi siis, kui nende probleemid ei ole paisunud väga suureks ning lahendused saavad olla kiiremad, odavamad ja vähem ajakulukad. Tavalisemad raskused on ikka depressioon ja ärevusega seotud kaebused, aga on ka käitumishäireid, enesevigastamist, söömishäireid.
1.
Laps räägib, et tal ei ole hea olla – seda tasub kindlasti tõsiselt võtta ja leida aega lähemaks vestluseks.
2. 3.
Õppetöö valmistab senisega võrreldes suuremaid raskusi.
Lapse käitumine muutub senisega võrreldes märgatavalt, näiteks tõmbub laps tunduvalt rohkem endasse või käitub hoopis väljakutsuvamalt.
4. 5. 6.
Ta on murelik ja tunneb hirme, mis tema käitumist mõjutavad.
Tal on raske keskenduda ja ta on muutunud püsimatuks.
Ta ei taha enam midagi teha, isegi neid tegevusi, mis enne on rõõmu pakkunud.
7.
Tema unerütm ja söögiisu on muutunud.
Mis on lapsel mureks? Mis küsimustega lapsevanemad kõige sagedamini spetsialisti poole pöörduvad?
Meie e-nõustamisse pöördutakse palju ärevuse tõttu. Tuntakse muret, mida tulevik toob, enda ja lähedaste tervise pärast. Lastel on pingeid mahajäämusega kaugõppel, muret vanemate omavaheliste suhete pärast ja suhete pärast sõpradega. Kurdetakse üksildustunnet ja meeleolu langust. Vanemad pöörduvad sageli murega, et raske on motiveerida last arvuti tagant välja tulema, miski muu ei paku enam rõõmu ning see toob kaasa vanemate abitustunnet ja konflikte.
