„Oma käekäigu peremehed“
34
68
59
4 Uus algus
6 Uut apteegis
7 Uudised
8 Maleruudus, ei mingit tagasihoidmist
14 Luksus olla paljakäsi looduses
16 Sõtta süsivesikute vastu
20 Kuidas kaitsta hambaid rohu eest?
24 Viirusevaba kevad
28 Apteegis tervist testimas
34 Kõhuviiruse ABC
40 Kui lemmik maadleb allergiaga
52
42 Armide silumise meistriklass
47 Naha nooruslikkuse nurgakivid
50 Ilu-uudised
52 Kevadiselt värskeks vaid mõne minutiga!
56 Kosutava niisutuse otsinguil
59 Linnulaulu saatel eksamile
64 Hea tervis ja pikk elu – jaapanlaste viis tarkust
68 Kerged kreemjad supid
72 Ristsõna
74 Headuse silla ehitaja
Kevad on aeg, mil loodus tärkab uuele elule, päikesekiired muudavad meie päevad erksamaks ning õhk on täis lootust ja võimalusi. Paljud meist seavad endale just kevadel uusi eesmärke ja ambitsioonikaid plaane, olgu selleks tervislikum eluviis, uus hobi või mõni ametit puudutav siht.
Lume sulamine toob endaga kaasa mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse värskuse. See on aeg, mil saame puhastada oma meelt negatiivsetest mõtetest ja keskenduda positiivsele. Samuti võime leida inspiratsiooni looduse ilust ning kasutada seda kütusena oma uute ettevõtmiste jaoks.
Kevadine aeg loob võimaluse ühendada jõud teiste inimestega –pere, sõprade ja kogukonnaga. Hoolimine oma lähedastest ei pea väljenduma suurte žestide näol, sageli on oluline lihtsalt olemas olla, kuulata ja mõista. Võtke aega ühisteks jalutuskäikudeks, südamest tulevateks vestluseks või lihtsalt selleks, et jagada üksteisega naeru ja rõõmu.
Iga uus algus võib olla ka hirmutav või ebakindel. Võib tekkida kahtlusi ja kõhklusi ning hirmu ebaõnnestumise ees. Kuid just neil hetkedel on oluline meeles pidada, et igas uues alguses peitub võimalus õppida ja kasvada ning enamjaolt sünnivad meie suurimad saavutused just väljaspool mugavustsooni.
Hoolimine oma lähedastest ei pea väljenduma suurte žestide näol, sageli on oluline lihtsalt olemas olla, kuulata ja mõista.
Julgustan igaüht astuma tundmata teel esimest sammu. Avame oma meeled uutele väljakutsetele, sest need annavad võimaluse jätta halva seljataha ja alustada puhtalt lehelt, võttes kaasa vaid parimad õppetunnid, mida oleme elult seni saanud.
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.
Ilmub neli korda aastas.
Järgmine number ilmub juunis.
Peatoimetaja:
EVELIN KIVILO-PAAS
Toimetaja: TIINA KRUUS
Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA
Kujundus: JANETT RIKKAND
Väljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA
Stilistika: KRISTIN LIIAS
Meik: MERLIN TOVSTIK
Rõivad: STOCKMANN, ERAKOGU
Täname: FORUS SPORDIKESKUS TONDI
Uue dermokosmeetika sarja Pharmaceris leiab nüüd ka Apothekast. Sari koosneb kaheksast tootest, mis mõeldud kasutamiseks erisuguste naha- ja juuksemurede korral, näiteks seborroiline või tundlik peanahk, kõõm, nõrgad ja väljalangevad juuksed. Näiteks H-Stimulinum sari (šampoon, palsam, peanahakoorija) on loodud juuksekasvu stimuleerimiseks ja väljalangemise peatamiseks. Tooted on saanud nahaarstidelt positiivseid hinnanguid.
Sarja taga on kümme aastat teadusuuringuid ja kaks patenditaotlust. Proovi ise järele!
Üks kapsel Doppelherz Aktiv kaltsium 900 + D3 + biotiin + foolhape tabletid (30 tk) 10,64 € toetab luude, hammaste, naha, juuste ja küünte tervist.
Kaltsium on organismile vajalik normaalsete luude ja hammaste säilitamiseks ning aitab kaasa normaalsele lihaste tööle. Vitamiin D aitab kaasa kaltsiumi imendumisele. Biotiin hoiab nahka ja juukseid normaalsena ja on vajalik küünte tervisele.
Et tunda end tugeva ja energilisena, on vaja säilitada terved lihased, luud ja immuunsüsteem. Seejuures on oluline, et organismis jaguks piisavalt magneesiumi, D- ja K-vitamiini. Magnesium Diasporal Pro lihastele ja luudele Direkt plv (30 tk) on mõeldudki just lihaste ja luude toetamiseks. Lisaks pakub magneesium koos B-grupi vitamiinidega tuge närvisüsteemile. Normaalsele lihas- ja närvitalitlusele aitab kaasa Magnesium Diasporal Pro lihastele ja närvidele Direkt plv (30 tk). Üks toode on mõnusa kirevilja ja teine musta sõstra maitsega.
Loodusliku päritoluga Formula Vitale Vision+ kapslid (30 tk) 20,74 € sisaldavad karotenoide, vitamiine ja mineraalaineid, mis pärinevad taimsetest ekstraktidest ja vetikatest. Preparaadis leiduvad vitamiin A ja tsink aitavad hoida normaalset nägemist, vitamiinid C ja E ning vask kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.
Hea kolesterool ja normaalne vererõhk on südame tervises võtmetähtsusega näitajad. Zovacor oomega kapslid (60 tk) 46,01 € on valmistatud südame ja veresoonte tervise säilitamiseks. Kapslid sisaldavad Hiina punast riisi, oomega3-rasvhappeid, punase sibula ja oliivilehe ekstrakti.
Nordaid raud liposoomne sprei (30 ml) 25,59 € leevendab rauapuudust. Tavapäraste rauapreparaatidega võrreldes on liposoomne raud efektiivsem ja vähemate kõrvaltoimetega. Rauda ümbritseb lipiidide kiht, mis kaitseb seedetrakti happelise keskkonna eest, leevendades seedeprobleeme ja võimaldades sellel jõuda soovitud sihtkohta organismis. Pealegi on aerosooli mugav manustada.
Laboratorios BABÉ on suure südamega tootesari! Juba kolmandat aastat järjest annetatakse iga müüdud Babé 500 ml õliseebi eest Eesti Vähiliidule 50 senti. Eelmisel aastal koguti niiviisi mobiilse kompuutertomograafi heaks 3353 eurot. Uus kompuutertomograaf võimaldab teha nii kopsuvähi sõeluuringuid kui ka teisi uuringuid inimeste elukoha lähedal suuremates meditsiini tõmbekeskustes ja ka maapiirkondades.
2024. aastal saavad emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised koduteste teha aasta läbi. Apteegid pakuvad naistele teste viies maakonnas – Ida-Virumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Testimine on lihtne ja mugav. Kodus ise võetud ja tervishoiutöötaja tehtud proovid on HPV määramiseks ühtviisi usaldusväärsed.
Emakakaelavähki saab tõhusalt ennetada õigeaegse vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil.
Emakakaelavähki saab tõhusalt ennetada õigeaegse vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil. Osalemine sõeluuringus on oluline, kuna nakatumine inimese papilloomviiruse ehk HPV-ga ei anna üldjuhul sümptomeid ega kutsu esile muutusi enesetundes. Pikalt organismi jääv viirus võib aga põhjustada rakumuutusi emakakaelal, millest võib aja jooksul välja kujuneda emakakaelavähk.
2024. aastal oodatakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastaga 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994.
Kevade lähenedes tasub mõelda ka looduses varitsevate ohtude peale. Puukentsefaliit, mis on kõige ohtlikum Eestis leviv puugihaigus, on samas ainuke, mida saab ennetada vaktsineerimisega.
Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida paljudes apteekides üle Eesti. Enne vaktsineerimisaja broneerimist vaata üle, kui palju aega on möödunud eelmisest vaktsineerimisest ning mida näeb ette sinu vaktsineerimisskeem.
Broneeri endale aeg apotheka.ee/teenused/puukentsefaliidi-vastuvaktsineerimine või telefoni teel 614 6000 ja hoia oma tervist.
Dexcom One nõustamine on mõeldud inimesele, kes ostab apteegist Dexcom One seadme, soovib glükoosimonitooringust rohkem infot ning vajab tuge selles, kuidas seadet kasutama hakata või uut saatjat paigaldada.
Dexcom One on glükoosimonitooringu süsteem, mis mõõdab pidevalt glükoositaset organismis ja teavitab sellest. Seade töötab pidevalt, edastades glükoosinäidud otse kasutaja nutitelefoni või vastuvõtjasse.
Apteegis annab nõu vastava koolituse läbinud apteeker. Teenusele on vaja ette registreerida. Katseprojektis pakuvad teenust valitud apteegid Tallinnas ja Tartus, hiljem lisandub apteeke veelgi. Täpsema info leiab terviseteenuste tabelis lk 32-33.
TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA l STILISTIKA: KRISTIN LIIAS
MEIK: MERLIN TOVSTIK l TÄNAME: FORUS SPORDIKESKUS TONDI
RÕIVAD: STOCKMANN, ERAKOGU
Näitlejad Priit ja Märt Pius (35) on tõelised rahva lemmikud tänu rohketele koomilistele osadele teleekraanil, aga ka tõsistele rollidele teatrilaval. Ent sama tähtis on nende tegevus diabeedist rääkimisel.
uidugi mõjub toreda detailina ka kaksikuks olemise fakt! Eesti teatritest leiab küll vendi ja õdesid, kuid identsed kaksikud, kes töötavad pealekauba samas teatris, on siiski harukordne juhtum. Vennad Piusid ise on oma paarisrakendiga mõistagi sünnist saati harjunud ning võtavad huvi selle vastu leebe huumoriga. Kuigi kõrvaltvaataja tahaks vägagi teada, kuidas kahe pealtnäha ühesuguse näitleja vahel valida – kummale tööpakkumine teha.
„Mõne üksiku osa puhul võib küll juhtuda, et seda võiks tahta ka teine meist, aga konkurents meie vahel üldiselt puudub. Me oleme pigem õnnelikud teineteise tegemiste üle. Kui üks saab midagi ägedat, siis mõne aja pärast saab teine midagi sama ägedat –kuidagi maleruudus on olnud need põnevad tööd,“ ütleb Märt.
Kui põnevus sees suriseb... Pärast enam kui kümmet aastat teatris ei ole Märdil enam tunnet, nagu tegutseks ta otsekui udus, õieti teadmata, mida teeb. Peale seda, kui ta ise on kaks korda lavastajaametit katsetanud, on tema jaoks ka näitlejana muutunud põnevaks prooviprotsess. Praegu on Märdil Uku Uusbergi lavastajakäe all töös Marius von Mayenburgi näitemäng „Nachtland“, ahjusoe tekst autorilt, kes on Saksa kultuuriruumis üks kuumimaid dramaturgelavastajaid. „Seda on põnev lahata, sest ega ta ennast liiga kergelt kätte ei anna. Seal on igasugused viited Saksa ajaloole, teisele maailmasõjale – teemadele, millega puutusime pealiskaudselt kokku keskkoolis ajalootundides, aga nüüd 35aastasena on nendega palju huvitavam tegeleda.“
Kui Märt õpib uut rolli peatselt esietenduvas uudislavastuses, siis Priidul on pooleli lavastajatöö. Aprillis esietendub kaheinimesetükk „Annapurna“, kus mängivad Piret Kalda ja Andres Raag. „Kogemuse mõttes asi, mis on alati minule kui näitlejale kasulik, sest lavastajana tekib näitlejaametile teistsugune vaade. Seda on aegajalt tore endale meelde tuletada, sest läbi selle suudad ehk ise olla järgmises protsessis parem näitleja,“ tõdeb Priit. Lisaks on teda ootamas suur teleprojekt. Kuni kaamerad ei surise, kammitseb seriaalist rääkimist mõningane ebausk. „Kas see ka plaanitud kujul tuleb, pole veel kindel –
muutujaid võib olla palju, aga mõte ja potentsiaal on hea ja kui see kunagi teostub, saab seda ETV ekraanilt vaadata!“ annab Priit vihje.
Sarnasus tsirkuse teenistuses
Märt ja Priit on korduvalt lava ja ekraani jaganud. „Priit mõtleb nagu mina ja me saame teineteisest väga hästi aru, aga kuna oleme kaksikud, siis paraku on ka nii, et need koos laval olemise hetked ei ole kuidagi põnevamad kui päriselus – need on enamasti ikkagi selle tsirkuse teenistuses, kus kasutatakse ära meie sarnasust,“ muigab Märt.
Ka seda, et Märt mängib Priitu ja vastupidi, on kaksikud välketüüdide korras proovinud, aga neis endis see identiteetide vahetus erilist elevust ei tekita. „Kaksik ei mõtle igapäevaselt selle peale, et on kaksik. Teised tuletavad talle lihtsalt seda meelde. Meie jaoks on see teema olnud alati kuidagi leige, aga väga tihti on olnud sedalaadi küsimusi, et kas te ise ka teineteist sassi ajate,“ tunnistab Märt.
„Kaksikute naljad on kõik ära tehtudkuuldud ja kaksikutele endile on need ilmselt kõige vähem naljakad,“ nõustub Priit. „Kui ise teisi kaksikuid vaatan, siis ka alati imestan, et vaat kui huvitav, et kaks ühesugust inimest ja ajan ka neid tihtilugu sassi. Kõrvalt seda märkab paremini, samas kui ise ei pööra sellele mingit tähelepanu.“
Piuse endidki huvitab vahetevahel, eriti kui pakutakse mõnd filmirolli, miks selle sai just üks ja mitte teine neist. „Aga ega tegelikult mingit adekvaatset vastust pole saanud ja lõpuks taandubki see küsimus sellele, et küllap oleme piisavalt erinevad – et meid ei nähta kogu aeg sellise koondPiusina. Et mitte Priit või Märt, vaid ongi lihtsalt nagu üks Piusidest,“ selgitab Priit. Hiljuti käis ta ämma sünnipäeval ja andis Märdi eest 30 autogrammi. Väikesed sünnipäevalised soovisid saada autogrammi „Papside“ telesarjas mängivalt Märdilt, aga lõpuks oli neil üsna ükskõik, kumb Pius see täpselt on.
Üks ees, teine järel
Kui Priit abiellus, korraldas Märt talle poissmeesteõhtu. „Mitte briti poissmeeste stiilis, vaid sellise, mis sisaldas päev otsa vahvaid tegevusi koos sõpradega. Ütleme nii, et Märt korraldas seda päeva, nagu ta oleks seda korraldanud iseendale. Minule need tegevused kõik sobisid, sest meie maitse on väga sarnane,“ meenutab Priit.
Märt ütleb, et on kõiki spordialasid „näpuotsaga puudutanud“, aga võistelda ei meeldi talle üldse. Sporti teeb ta enesetunde jaoks. „Ja mulle ei meeldi absoluutselt ka sporti televiisorist vaadata. Ma ei tea midagi Eesti sportlastest peale olümpiamedalistide!“
Üsna sarnane võiks välja näha ka päev, mille kaksikud olude sunnil peaksid ninapidi koos veetma. „Hommikul oleks mingi hommikusöök, siis läheks teeks mingit ekstreemspordilaadset sporti, siis võibolla istuks saunas ja õhtul läheks kinno, vaataks võib-olla isegi kaks filmi järjest või siis läheks teatrisse,“ pakub Märt.
Neid on ühtmoodi kasvatatud ja sarnaste huvide tõttu on nad sattunud igale poole koos. Nad on samu filme vaadanud ja samu raamatuid lugenud.
Viimase viie aasta jooksul on Piusid kire oma noorpõlvespordiala – sulgpalli –vastu uuesti lõkkele puhunud. Mängivad seda kord nädalas ja kaks korda nädalas käivad poksimas.
„Kaksiku pilk on selle koha pealt põnev, et ühegi teise inimesega ei saa sa nii ausalt loomingulise asja puhul vestelda,“ tunnistab Priit. „Vennaga anname päris toorelt teineteisele tagasisidet: seal tegid halvasti, seal sa tegid mingit asja, mida sa oled 100 korda teinud ja tüütu oli vaadata. Mingit tagasihoidmist ei ole, kui on vaja teisele öelda!“
Aga muidugi ei ole nad ühe ja sama inimese kaks poolt. Nii nagu veidigi tähelepanelikum silm märkab erinevusi Piuside välimuses, on vahe ka nende loomuses. „Kui väikesed olime, siis Märt oli tagasihoidlikum ja mõtlikum, mina natuke hulljulgem, mõnikord ka lihtsalt lollim. Praeguses
elus tundub, et tema trump minu ees ongi see, et ta on kuidagi mõtestavam ümbritseva suhtes. Märt on otsustes hästi kiire: juba ta vaatab ja juba on ta uurinud seda ja juba on vaja see asi ära teha. Ta põrutab ees ja mina siis vaatan, kuidas tal läks,“ toob Priit välja. Nii võttis Märt esimesena naise ja ka esimene laps sündis tema perre varem.
Kuni liigud, seni elad
Vendade elu on piisavalt erinevaks läinud ka selles mõttes, et neid kujundavad aina rohkem abikaasad ja lapsed. Aga et nende pered elavad lähestikku, siis suhtlevad kaksikud iga päev. „Saame hästi läbi, helistame palju ja arutleme igasuguste asjade üle. Kui keegi kinos või teatris midagi põnevat vaatas või huvitavat luges, viime ikka teineteist kurssi sellega. Meil on ka vanemad vennad, kellel on täitsa teistsugused elukutsed ja meiega suur vanusevahe, aga me saame väga hästi läbi. Mulle tundub see normaalne, et kui sa oled üks perekond, siis kuidagi nii ongi!“ ütleb Märt.
Viimase viie aasta jooksul on Piusid kire oma noorpõlvespordiala – sulgpalli – vastu uuesti lõkkele puhunud. Mängivad seda kord nädalas ja kaks korda nädalas käivad poksimas. Ülejäänud ajal
võtavad vahel ette jooksutuuri või suusatamise. „Jalgrattaga oleme ka sõitnud juba Põltsamaal elamise ajast. Seal sõitsime iga päev kooli ja tagasi, 10 kilomeetrit päevas iga ilmaga, isegi talvel. Kui hakkasin teatrist palka saama, ostsin endale uuesti jalgratta, kuigi enamasti kodunt tööle ja tagasi käin jala,“ räägib Märt. „Kuni sa liigud, seni elad. Kui sa liikumise ära lõpetad, siis kõik sinus närbub.“
Kõik on võimalik, kui on tahe Märt ja Priit olid teismelised, kui haigestusid 1. tüüpi diabeeti. Seda haigust on nende suguseltsis päris palju ette tulnud.
Elu ebaõigluse tunnet – miks mina pidin haigeks jääma! – ei ole Märt enda puhul täheldanud. Kui üldse, siis ehk esimesel haiguseaastal, kui selgus, et peab jõuluajal tavapärase mitmekümne mandariini pugimise asemel leppima vaid paari puuviljaga. „Pigem on mul kogu aeg elus olnud suhtumine, et kui mingid asjad juhtuvad, siis järelikult nad peavad juhtuma,“ tunnistab Märt. Esimest tüüpi diabeedi puhul on ka selge, et tegelikult ei saa seda haigust kuidagi ära hoida. Selle taust on ikkagi pigem geneetiline erinevalt 2. tüüpi diabeedist, mida võib pidada elustiilihaiguseks.
Kuna ka kaksikvendade lapsed on enam-vähem ühevanused, saavad nad toredasti läbi. Võrreldes vanemate vendade järeltulijatega on Tallinna tagasi kolinud vanaema kaksikute lapsi rohkem hoidnud. Kuna ka mõlema venna abikaasad Maiken ja Saara on näitlejad, tuleb päris palju ette õhtuid, mil vanaema rakkes on. Aga see ongi tore, sest niiviisi kasvab side vanavanematega.
Kaksikud on tuntud selle poolest, et pole oma diabeedist saladust teinud. „Räägime diabeedist sellepärast, et ehk mõni noor inimene loeb seda ja saab meie kogemustest tuge. Mäletan, et kui mulle hakkas mingil hetkel näitlemine huvi pakkuma, siis uurisin, kas leidub näitlejaid, kellel on diabeet. Et kas ma saan elus teha seda, mida ma soovin, hoolimata haigusest. Saingi teada, et näiteks Halle Berryl on samuti diabeet. See annab tegelikult tohutu jõu, kui selgub, et põhimõtteliselt on kõik elus võimalik. Edasi on juba kõik tahte küsimus,“ ütleb Märt. Tema sõnul võib lapsel avastatud suhkurtõbi olla raputus hoopis vanematele, eriti kui neil endal seda haigust ei ole. „Tunnistan ausalt, et kui minu lapsed jääksid diabeeti, oleks see šokk hoolimata sellest, et ma ise olen praktiseeriv haige ja tean, mida see haigus teeb või mitte.“
Mõõdavad veresuhkrut iga viie minuti tagant
Piusid on tänulikud oma emale suhtumise eest haigusesse. Ema ei hoidnud neid kuidagi kaitsvas kookonis, vaid selgitas, et poegadel tuleb endil õppida haigusega toime tulema: veresuhkrut jälgima, süstima ja oma menüül silma peal hoidma. Ema ei käinud kunagi ka näiteks poiste päevikuid kontrollimas, et kas kõik on ikka õpitud. „Täpselt nii oligi, et kui sa lähed kooli ja sul on kodutöö tegemata ja sa saad kahe, siis see ongi sinu vastutus,“ ütleb Märt. „Ma ei ole kunagi tundnud, et keegi väljastpoolt peaks mind aitama haigusega toime tulla või üleüldse mingite muude asjadega ka. Ma pean ise nendega tegelema, tundmata, et olen kuidagi saatuse ohver.”
Moodsal ajal käsitletakse ka diabeeti moodsalt. Dexcom One glükoosimonitori sensorid on ühendatud mobiiltelefoniga ja mõõdavad
kaksikute veresuhkru taset iga viie minuti tagant. Kui Märt ja Priit aastaid tagasi diabeeti haigestusid, tuli veresuhkrut mõõta näpu otsast verd testides, nii et sõrmed olid sõelapõhjaks torgitud.
Nad võiks oma kehale kinnitada ka insuliinipumba, mis lisaks organismi ühtlaselt ja pidevalt ravimit, aga näitleja elukutse juures võib silmatorkav vahend kehal segada – nagu näiteks Priidu kõige uuemas tükis „Kolemees“, kus ta laval ainult ujumispükste väel akvaariumi sukeldub.
Tänu napile riietusele paistab saaligi kätte, et mees on heas sportlikus vormis. „35aastasena on vormis püsimine igapäevane teema,“ tõdeb Priit. Teda on aastaid vaevanud seljaprobleem, mis leevenebki eeskätt tänu järjepidevale trennile. Aga muidugi on ka näitlejatööks vajalik hea füüsis.
Diabeet sunnib end vormis hoidma, sest igasugune ülekaal võib kiirelt muutuda riskiteguriks. „Mõtlen palju, mida ma söön. Ühel etendusepäeval ostsin pakikese krõpse üle pika aja, see on mu suur nõrkus. Ja siis sõin seda ja nautisin, kuigi selle krõpsupakiga kaasneb diabeetikule vastutus enda ees – kui ma selle krõpsupaki ära söön, võin üsna kindel olla, et järgmine 24 tundi on mul üsna tuksis. Päris paljude toitudega on nii, et ma pigem jätan need kõrvale, kui et teen enne magamaminekut mingi lolli otsuse, et söön tahvli šokolaadi või jäätist. Ma pean suutma ette mõelda, mida mõni amps minuga järgmise kolmenelja tunni jooksul teeb.“
Kõige rohkem peavad Piusid oma haigusega arvestama õhtuste etenduste ajal. „Isegi tunnine osa etendusest on juba selline, et kui sa lava pealt kor
Trennis pean mõnikord ütlema, et ma pean praegu stopi tegema, veresuhkur on liiga madal – ega tavaline inimene ei saa sellest suurt midagi aru.“
dagi maha ei saa, pead väga palju ette mõtlema, mis kell sööd viimase söögi enne etendust, et suhkrutase optimaalne püsiks. Ja siis ka välja mõtlema mingid variandid puhuks, kui halb hakkab –et kuhugi lähedusse oleks peidetud mõni magus jook, mille abil saaks kiiresti suhkru tasakaalu. Otseselt ei ole midagi hullu juhtunud, aga telefon on alati kuskil lava taga, nii et kui saan lavalt korraks maha minna, siis viskan suhkrunäidule pilgu peale,“ kirjeldab Priit.
Diabeet on elukestev haigus ja seda ei ole võimalik välja ravida, vaid ainult kontrolli all hoida. „Sealjuures võib suhkurtõbi olla nähtamatu haigus teiste jaoks. Ehk siis teised näevad küll seda, et mu telefon hakkab piiksuma, kui veresuhkur normist välja läheb ja ma teen selle peale süsti. Aga ei pruugi aru saada, mis mul siis nii väga viga on. Või näiteks trennis pean mõnikord ütlema, et ma pean praegu stopi tegema, veresuhkur on liiga madal –ega tavaline inimene saa sellest suurt midagi aru.“
Samas on haiguse üks plussidest vendade sõnul see, et seda on võimalik tänapäeval vahendite paljususega päris hästi hallata – võrreldes mõne teise haigusega saab tagada endale päris pikalt hea elukvaliteedi ja olla ise oma käekäigu peremees.
See on igakevadine ootus ja rõõm, kui saab jälle käed mulda pista.
Paljaste kätega paitada puid ja tärkavaid lehti.
TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP
Minu töö seda justkui ei lubaks, aga mind on võimatu takistada. Küünealused mustad, pakatan ma õnnest, et saan olla koos loodusega hetkel, mil ta ärkama hakkab. Maniküüri teeb loodus ise.
Muidugi on hügieen tervise seisukohalt oluline. Aga millise piirini? Kas oleme linnas elades loodusest sedavõrd kaugenemas, et sellele liginemiseks vajame kaitsevahendeid? Käisin aegu tagasi San Franciscos piletiraha eest metsa vaatamas. Ilus mets oli, kõrge ja võimas. Kogu seda ürgset ilu kaunistasid sildid, mis andsid märku inimesi varitsevatest ohtudest – „Ettevaatust, mesilased!“. Kõndisime seal hanereas mööda tähistatud teed koos teiste turistidega. Ameerikas on mõnes osariigis korilus osariigile kuuluval maal keelatud ja kindlasti napib suuremates piirkondades neid, kes üleüldse loodusest toidu leidmisega hakkama saaksid. Eks sarnast suunda ole meilgi märgata. Aga vast ei üllatu veel ükski eestlane nagu minu sõbranna prantslasest külaline, kes nägi elus esimest korda, kuidas porgand maa seest välja tõmmati.
Olen pannud tähele, et kui minna kuhugi päris padrikusse või hoopis rappa, siis olgu maha langenud puid palju tahes, leidugu pudenenud lehti ja oksarisu, kellegi pisikesi jälgi metsa rajal – see kõik ei paista kui segadus, kui mustus või praht, mis vajab koristamist. Jõe kohale kukkunud puu on hea maandumispaik jäälinnule, kõdunenud lehtede varjus on kellegi elupaik. Segadust ja räpasust tekitame meie, mitte loodus. Inimese jäetud tehisjäljed on need, mis reostavad ja looduses korratust loovad. Meie oleme need, kes oma teadmatuses või ignorantsuses ei oska looduses viibida tasakaalu rikkumata. Kui meid ei oleks, saaks loodus kenasti hakkama. Meid ei ole loodusele vaja. Loodust on vaja meile. Tänu mullale, mida oma sõrmedel mustuseks peame, oleme elus ja olemas.
LMeil siin Eestis on veel hästi. Ausalt! Veel elavad maal sugulased, veel on lapsed, kes on üles kasvanud nii, et teavad, kust tuleb piim. Aga sama palju on neidki, keda tuleb viia ekskursioonile, et nad näeksid lehmi ja lambaid. Kevadel on loomadel pojad. Pisikesed talled kepsutavad mööda muru, kasest tuleb mahla, sitikad ärkavad ellu, vihmaussid kobestavad mulda. Päris elu. See elu, milleta keegi meist hakkama ei saaks. Kui see ära kaotada ja panna meid iseenda ehitatud klaaspuuridesse, sureksime välja – meil on vaja mulda, taimi, vett ja õhku.
Segadust ja räpasust tekitame meie, mitte loodus.
as olla laps kevadel veidi porine, las mürab veega ja ujutab puuokstest laevukesi. Õpime parem temalt, milline rõõm on olla loodusega koos, kuidas tärkav elu ka meisse uut jõudu ning energiat süstib. Kibelen ootuses näha esimesi lumikellukesi, krookuseid, sattuda lopsakale karulaugupuhmale või lihtsalt istuda ja kuulata lindude kõrvulukustavat kevadist laulu. See tasu, mis ma looduselt saan, kaalub üles veidi määrdunud käed ning püksipõlved. Küll suvel jõuab kindaid ka kanda – siis, kui kuidagi teisiti pole võimalik. Aga nüüd, kui päike käib juba kõrgema kaarega, igatsen ma paljakäsi olla kontaktis sellega, mis minu elu võimalikuks teeb. Ja mul on hea meel, kui mu lapsel on pärast õues mängimist ninaots veidi mullane. Kraanist tuleb soe vesi ja meil on kodus pesumasin – mõlemad on luksus, mida minu vanaemalgi veel polnud. Kuid ärge unustage luksust, mis lubab meil kasvõi iga päev olla paljaste kätega mustas mullas, luksust teada, milliseid marju ja seeni tohib korjata, luksust minna kalale ja sealt ka saagiga koju tagasi tulla. Luksust olla looduses paljaste kätega.
Elanikkonna rasvumise poolest on eestlased Euroopas paraku esirinnas. Mida saaksime ise selle muutmiseks ette võtta, uurisime Ennetusmeditsiini Kliiniku juhi dr Sergey Saadi käest.
NdoktorSergey Saa d i
ukker tõde – Eestis on iga teine täiskasvanu ja iga kolmas 6–13-aastane laps ülekaaluline või rasvunud. „See on meil pandeemia,“ kommenteerib ennetava meditsiini arst dr Saadi Tervise Arengu Instituudi statistikat. „Kaalutõus on organismi kaitsereaktsioon pikalt kestnud süsivesikurikkale toitumisele, vähesele liikumisele, ebapiisavale õues viibimisele, kroonilisele stressile, unehäiretele. Kaalus ei võeta juurde nädala või kuuga, selleks kulub mitu aastat.“
Õun ja pirn, hormoonkõht ja rasvakõht
Rasvumist on õuna- ja pirnikujulist. Õuntel on suur kõht, olematu vöökoht, saledad jalad ja käed. See on maailmas, iseäranis meeste, ent ka naiste hulgas, levinuim. Kolmandik naistest on pirnid – saleda ülakeha ja vöökohaga, laiade puusade ja reitega.
Kaht tüüpi on ka rasvapolster kehas – nahaalune ja kehasisene. Nahaalune rasv – kehapekk, mida saab sõrmede vahele võtta, ainevahetust ei ohusta. Küll teeb seda maksa, kõhunäärme ning teiste siseelundite ümber ja sees ladestunud vistseraalne ehk kehasisene rasv, mis ähvardab mehi rohkem kui naisi, sest viimaseid kaitseb östrogeen. Paraku pole selle rasvatüübi eest pääsu saledatelgi.
Naised pole säästetud ka nn hormoonkõhu eest. „Rasva ümberjaotumine muutub pärast menopausi, sest naissuguhormooni östrogeeni
TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, UNSPLASH, ERAKOGUvähenedes hakkab domineerima meessuguhormoon testosteroon. Selles vanuses pole alakõhule tekkinud polstrikihist vabaneda võimalik, küll saab seda vähendada. Kükid, kätekõverdused, kummilint, hantlid, trenažöör… mitte üksnes koeraga jalutamine,“ soovitab tohter.
„Natuke rasva hoiab aktiivse naise tervema kõrge vanaduseni,“ trööstib dr Saadi. „Pärast 63. eluaastat on naistel veidi ülekaalu ehk kehamassiindeks 25–26 lubatud. Uuringute järgi elavad taolise KMIga naised tänu rasvkihis toodetud östrogeenile ka kauem.“
Kehasisene rasv on kõige ohtlikum
Dr Saadi kinnitab, et uskumus, nagu teeks rasvane toit paksuks või kergitaks kolesteroolitaseme tõusu tõttu südamehaiguste riski, on uuringud ümber lükanud. Paksuks teevad krooniline stress, liigne süsivesikute tarbimine, füüsilise aktiivsuse ja une puudus.
Vistseraalne ehk kehasisene rasv on tervisele kõige ohtlikum, kuna eritab vereringesse põletikulisi aineid, kutsudes esile kroonilist põletikku. See omakorda suurendab teist tüüpi diabeedi, südame pärgarterite põletiku, infarkti, kõrgvererõhktõve, insuldi jmt haiguste ohtu. Lisaks talletuvad rasvarakkudes mürkained, mida organism väljutada ei suuda.
Kehasisest rasva on võimalik tuvastada kõhukoopa ultraheli- või magnetresonantsuuringuga. Lasnamäe Medicumis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis luudensitomeetria ehk DXA-uuringuga, millega saab täpselt määrata kehakoostist. Kehasisest rasva mõõdavad ka kallimad põrandakaalud.
Stressihormoon ja unehormoon
Kel elu stressirohke, neil on ka kortisoolitase kõrge. Stressihormoon kortisool soodustab rasva ümberjaotumist naha alt siseelundite vahele. Kortisool peaks haripunktis olema päeval ning õhtupoole loovutama oma koha unehormoon melatoniinile. Kui istud aga öö hakul sinise ekraani taga, mõtted peas jahvatamas, ei lase stressihormoon toimetama hakata ei kaalulangetamise eest vastutaval melatoniinil ega ka organismi noorendaval kasvuhormoonil. Kortisoolitase peaks langema umbes kella kaheksaks õhtul.
Kuidas on looduses? Päikese spektrivärvid on tõustes punane ja oranž. Keskpäeval on kõige rohkem sinist värvi, lisades meile toimekust. Loojudes valitsevad taas punane ja oranž. Aga meie? Õhtul vaatame teleka-, arvuti- või mobiiliekraani. Leedlambid põlevad tubades ja tualetis ning keha on segaduses, miks
VÖÖÜMBERMÕÕT. See peab nii meestel kui ka naistel olema väiksem kui pool kehapikkust. Meestel alla 94 cm, veel parem 80–85 cm. Naistel alla 80 cm, veel parem 70–75 cm.
NAHAVOLDI PAKSUS. Kahe sõrme vahele võetud nahavoldi paksus peaks jääma alla 1 cm.
KEHAKOOSTIS. Meestel võiks keha rasvaprotsent olla 15–20%, naistel 20–30%.
LIIGUTAMINE. Nädalas liiguta end vähemalt 2,5 tundi mõõduka intensiivsusega või 1,25–2,5 tundi tugeva intensiivsusega treenides. Ideaalis kokku 5 tundi ehk 60 minutit 5 päeva nädalas.
on südaöösel samasugune valgus nagu keskpäeval. Kortisooli lisandumist soodustavad ka unehäired. Optimaalne aeg söömise ja aktiivse päeva lõpetamiseks on kolm tundi enne magamaminemist.
Näljahormoon ja veresuhkruhormoon
Söögiisu ning rasva ladustamisega tegelevad ka näljahormoon leptiin ja veresuhkruhormoon insuliin. Leptiin pärsib söögiisu ja annab ajule signaali, et kõht on täis. Rasvkude eritab seda hormooni iga kord, kui me sööme. Ülemäära sageli süües hakkab leptiin pommitama rakke aga nii tihti, et need harjuvad ära ning mõne aja pärast täiskõhusignaalile enam ei reageeri.
Insuliin reguleerib veresuhkru taset ja vastutab energiavahetuse eest. Seedides lagunevad süsivesikud glükoosiks, mis verre imendudes tõstab veresuhkru taset. Elutähtsaks kütuseks olevat glükoosi vajab keha imeväikeses koguses
ning kuna ta veresuhkru kõrge taseme juures elus püsida ei suuda, eritabki kõhunääre insuliini, et transportida glükoos verest lihastesse ja maksa. Juhtub aga glükoosi süsivesikurikka toidu tõttu olema veres liiga palju, hakkab kõhunääre selle ohutu tasemeni alandamiseks tootma insuliini järjest rohkem, kuni rakud küllastuvad, ei suuda glükoosi enam vastu võtta ja tekib insuliiniresistentsus – rakud muutuvad insuliini suhtes tundetuks.
Kahjuks puudub organismil süsteem üleliigse glükoosi väljutamiseks, küll aga on tal võime see rasvaks talletada. Kuna vanusega muutub süsivesikute ainevahetus loomupäraselt aeglasemaks ja meie insuliiniresistentsemaks, hakkabki rasv ladestuma ning just kõhu peale, ümber ja sisse.
„Muide, praeguste teadusuuringute kohaselt on insuliiniresistentsus ka see, mis põhjustab veresoontes südameveresoonkonna haigusi esile kutsuvat kroonilist põletikku. Mitte kolesterool, vaid rakkude energiaks kulutamata jäänud liigne glükoos,“ valgustab dr Saadi.
Terviklik on tähtis
Vistseraalne rasv ja insuliiniresistentsus on seotud. Rasv oma põletikulise aktiivsusega soodustab resistentsust, too kutsub jälle esile rasva kuhjumist. Ravimeid insuliiniresistentsuse jaoks ei ole, on toidulisandeid selle vähendamiseks: berberiin, müoinositool, kurkumiin, kaneel, kroom, magneesium, kvertsetiin. Toidulisandeid on ka kehakaalu vähen-
Kuna vanusega muutub süsivesikute ainevahetus loomupäraselt aeglasemaks ja meie insuliiniresistentsemaks, hakkabki rasv ladestuma ning just kõhu peale, ümber ja sisse.
Et kõhunääre eritaks igale glükoosikogusele just nii palju insuliini, kui rakud ära suudavad tarvitada, vähenda süsivesikute, kuid suurenda valgu, rasva ja kiudainete hulka.
Süsivesikuvaene toidusedel tähendab köögivilja, rohumaaveise liha, kala, muna, pähkleid, seemneid, maitsestamata ja magustamata kohupiima ning jogurtit, juustu, oliiviõli, avokaadot, hapendatud puuvilja, sügishooajal mõõdukalt ka kohalikke õunu. Vähenda oluliselt teraviljade, putrude, pastade, puuviljade, mahlade, suhkru ja muu magusa söömist-joomist.
Tarbi süsivesikuid ainult päeva esimeses pooles, sest alates kella 14–15 organism neid pigem ladestab kui töötleb. Õhtul väldi süsivesikuid täiesti.
Jäta vahepala vahele. Magus ei sobi vahepalaks üldse, vaid üksnes koos põhitoidukorraga.
Pea kas kord nädalas, 10 või 14 päeva tagant 24-tunnist veepaastu, valides selleks võimalikult stressivaba päeva. Paastumine ei ole eluohtlik.
Vastunäidustuseks on vaid raske haigus, alakaal, rasedus, imetamine.
damiseks: glükomannaan, kitosaan, berberiin, kurkumiin.
Ravimite kasutamist kaalu langetamiseks ei pea dr Saadi jätkusuutlikuks, sest nende pikaajaline mõju organismile ei ole teada. Sama lugu on rasvaimu ja maovähendusoperatsiooniga, mida mõnedel andmetel teeb Eestis aastas üle tuhande inimese. „Väga rasketel juhtudel, kui on tegu mõne vaimse probleemiga, olen ma erandina nõus. See operatsioon toob muu hulgas kaasa vitamiini B12 ja raua vaeguse, sest maohappe tootmise
funktsioon, millest sõltub paljude ainete imendumine, häirub,“ selgitab tohter, kel on käsil kehakaalust rääkiva raamatu kirjutamine. „Tuim rasvast lahtisaamine ei ole lahendus. Uurida tuleb põhjuseid, miks üldse on keha hakanud rasva ladestama ning tegeleda siis probleemiga terviklikult: pöörata tähelepanu nii toitumisele, stressile, liikumisele, unele, looduses viibimisele, lähedaste toetusele, keskkonnale oma sinise valguse, mikroplasti ja elektromagnetväljadega.“
Makrotoitainete (valkude, süsivesikute, rasvade) omastamiseks vajab organism palju mikrotoitaineid (vitamiine ja mineraalaineid). Üks vitamiinide grupp, millele tuleb tähelepanu pöörata, on B-vitamiinid. Mitmekülgse toitumisega saab neid piisavalt, kuid näiteks rasedus, diabeet, liigne alkoholitarbimine ja mõned ravimid suurendavad B-rühma vitamiinide vajadust. Rõõm Vitamiin B kompleks tabletid (60 tk) 14,66 € sisaldavad suures koguses kõiki B-grupi vitamiine.
Kurkum ehk harilik kollajuur on vürts, mida on maailma eri paikkondade rahvameditsiinis kasutatud mitme näidustuse puhul. Muu hulgas on sellel maksa tööd ja kolesteroolitaset reguleeriv toime. SmartHit Curcumin tilkadena tarbitavas vedelikus (150 ml) 33,28 € on kurkumiin kapseldatud liposoomidesse. Liposoomidesse kapseldatud kurkumiini imendumine on pulbrilise kurkumiiniga võrreldes viis korda suurem.
Hea imenduvusega mineraalainet kroompikolinaati sisaldavad tabletid Bertil’s Kelasin Kroom 50 mcg (100 tk) 11,36 € osalevad insuliini korrapärases töös, aidates nii veresuhkrutaseme normaalsena hoida.
Õunasiidrit on rahvameditsiin kasutanud ainevahetuse kiirendamiseks ja süsivesikute paremaks omastamiseks. Nüüd on see kättesaadav meeldiva kummikommina.
Õunasiidrit sisaldavad kummikommid New Nordic Apple Cider Gummies (60 tk) 23,33 € toetavad tervislikult toituva ja füüsiliselt aktiivse inimese kehakaalu alandamist.
Kuna uni ja kehakaal on omavahel tihedalt seotud, peaksid kõik kaalulangetajad saama esmalt oma une kontrolli alla. Selles aitab korralik unehügieen, mille kohta võib uurida rohkem apteekrilt. Siiski tunnevad paljud, et õigesse unerutiini sisseelamise ajal vajaksid nad abistajat. Selleks sobivad melatoniini sisaldavad Biochronoss Neurorest kapslid (30 tk) 13,76 €, keele alla pihustatav Rõõm melatoniinisprei (1,95 mg 29 ml) 13,72 € või Provisor liposoomne melatoniin (1,9 mg 60 tk) 21,95 €.
Kiudained on seedimatud taimsed osad, mis aitavad kaasa soolestiku motoorikale ning on toiduks soole mikrofloorale. Puhtaid kiudaineid sisaldavad Pharma Nord Bio-Fiber tabletid (60 tk) 5,87 € on nende hädavajalike kiudainete lisaallikas.
L-karnitiinil on oluline roll keerulistes ainevahetusprotsessides ning ta on vajalik, et keharakud saaksid rasvadest energiat toota – rasvade põletamise protsess. Rasvade suurem kasutamine energia saamiseks vähendab varuks ladestunud rasvade hulka. L-karnitiini leiab niisugustest kapslitest nagu Paira L-karnitiin 3 Aktiv (30 tk) 10,07 € ja Lamberts L-Carnitine 500 mg (60 tk) 45,19 €.
Regina Berezovskaja, Tartu Ravila Apotheka proviisor
Kes on lugenud ravimi infolehte ja võtnud mõnd rohtu, teab väga hästi, et ravimite võtmisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Üsna sageli kohtab selles nimekirjas ka toimeid, mis mõjutavad hammaste ja suu tervist. Mida saaks oma hammaste hoidmiseks sellistel puhkudel ära teha?
TEKST: proviisorid JULIA SURIKOVA JA KARMEN PRIVOI l FOTOD: ADOBE STOCK
Millised on kõige sagedasemad suumured, mis ravimite kõrvaltoimel võivad tekkida?
Suukuivus on üks sagedasemaid kõrvaltoimeid, mis ravimite tarvitamisega kaasneb. Mõnedel andmetel võib isegi üle 400 ravimi vähendada sülje eritust ja põhjustada suukuivust. Seda võivad soodustada näiteks antidepressandid, diureetikumid, vererõhuravimid ja mõningad valuvaigistid.
Sülge aga vajavad hädasti hambad ja igemed, kuna see kaitseb neid toidus leiduvate hapete ja haigustekitajate eest. Pisikud neelatakse alla ja maohape muudab need kahjutuks. Sülje puudumine võib soodustada hammaste lagunemist, kaariest, suu- ja igemehaiguseid, nagu parodontiiti, gingiviiti ja halba hingeõhku.
Suhteliselt sage ravimitega (nt antibiootikumidega) kaasnev suumure on pärmseente vohamine suuõõnes ja neelus. Tihti tuleb seda ette imikutel ja väikelastel, ent riskirühmas on ka need, kes kasutavad pidevalt inhaleeritavaid astmaravimeid. Seetõttu on neile eriti oluline hoolas suuhügieen ning väga tähtis loputada suud pärast sissehingatavate ravimite kasutamist.
Kuidas veel võivad ravimid suu tervist mõjutada?
Mõned ravimid (nt epilepsiaravimid, Ca-kanali blokaatorid) võivad suurendada igemeprobleemide riski, näiteks hüperplaasiat ehk igemete suurenemist. Igemed tursuvad, muutuvad punetavaks ja veritsevaks.
Hammaste värvimuutused võivad kaasneda doksütsükliini ja kloorheksidiini kasutamise järel.
Kuigi suuhaavandid ehk aftid võivad tekkida eri põhjustel, on need mõnikord tingitud ka ravimitest, näiteks vähi- ja epilepsiaravimitest, antibiootikumidest.
Verevedeldajad (nt südameaspiriin, ginkgo biloba tabletid ja retseptiravimid) võivad soodustada verejooksu põletikulistes igemetes (gingiviit, parodontiit) ning kui samal ajal võtta ka valuvaigisteid, on verejooksu risk veelgi suurem. Sama efektiga võivad olla ka küüslaugu, E-vitamiini ja oomega-toidulisandid.
Kas toidulisandid võivad ka kuidagi suu seisundile mõju avaldada?
Näiteks C-vitamiini närimistabletid võivad ärritada suu limaskesta ja kahjustada pikapeale hambaemaili, seetõttu tasub eelistada mittehappelisi vorme kapslites.
Mõned toidulisandid (rauapreparaa-
Suukuivusega patsientide arv on järjest kasvanud. Ravimitest võivad seda põhjustada
• diureetikumid, mis ajavad vee organismist välja,
• kõrgvererõhutõve ravimid,
• nohuravimid, mis leevendavad ninakinnisust,
• allergiavastased preparaadid;
• antidepressandid ja rahustid.
Riskirühmas on eakad inimesed, kes tarvitavad palju erinevaid ravimeid ja põevad kroonilisi haigusi, nagu kõrgvererõhutõbe ja suhkruhaigust. Suitsetajad on suure riskiga, sest toksilised ained vähendavad sülje tekke kiirust ja süljenäärmete arvu.
Vähese sülje tekkimisega kaasneb palju tervisehädasid. Näiteks väheneb tunduvalt kaitse erinevate mikroorganismide suhtes – nad kinnituvad kergemini kuivale suulimaskestale ja see omakorda soodustab nende edasist vohamist ja kasvu, mis toob kaasa eri tüüpi põletikulisi protsesse suuõõnes (kandidoos jms).
Suukuivuse ennetamiseks leiab apteegist hooldusvahendeid, millega niisutada suuõõne limaskesti – sünteetilised süljeasendajad, spreid ja geelid hüaluroonhapega, ravi- ja profülaktilised hambapastad.
Kui suukuivus kestab kauem kui kaks nädalat, tuleks pöörduda pere- või kõrva-nina-kurguarsti poole, et välistada tõsised põhjused ja vältida pikaajalisi tagajärgi.
did, loputuslahused) ja ravimid võivad muuta maitseaistinguid ja põhjustada ebameeldivat, näiteks metallilist, kibedat, soolast maitset suus. Tavaliselt on see aga kiiresti mööduv.
Glossiit ehk keelepõletik ja haavandid suus on mõnikord tingitud B12-vitamiini puudusest. Mõned ravimid (diabeediravimid, maohappesuse reguleerijad) võivad aga mõjutada selle vitamiini imendumist.
Kui sul on eelsoodumus suukuivuseks, vali hoolikalt hambapastat! See peab olema vähevahutav ja ilma ärritavate koostisosadeta. Pese sellega hambaid kaks korda päevas.
Paljud tänapäeva hambapastad sisaldavad naturaalseid ensüüme (laktoperoksüdaas, laktoferriin, lüsotsüüm), mis tugevdavad sülje kaitsvaid omadusi.
Fluoriidiga hambapasta aitab tugevdada hambaemaili ja ennetada hambaaukude teket.
Kasuta hambaniiti iga päev, et eemaldada hambavahedesse kogunenud toiduosad.
Loputa suud pärast ravimi võtmist, kui see jätab suhu ebameeldiva maitse või jäägi.
Võid kasutada suuvett, mis on mõeldud ravimite põhjustatud suukuivuse vastu.
Ksülitooliga süljeasendajatest ja närimiskummist on kasu. Neid võib kasutada vastavalt vajadusele mitu korda päevas. Närimiskummid suurendavad süljeeritus t mitu korda, kusjuures süljega jäävad pikaks ajaks kaetud ka hambavahed, mis on väga tähtis.
Joo päeva jooksul piisavalt vett.
Kui sageli esineb ravimi tarvitajatel kõrvaltoimeid suus?
Soodustav tegur võib olla vanus Näiteks eakatel võivad mõned ravimid põhjustada rohkem kõrvaltoimeid. Mõned inimesed on tervise tõttu teatud ravimite suhtes tundlikumad. Kõrvaltoimete risk võib suureneda, kui inimene võtab mitut ravimit korraga või kasutab ravimit pikaajaliselt.
Riskirühma võivad kuuluda ka lapsed, sest nende hambaemail ei ole täielikult mineraliseerunud ning pärast toote tarvitamist võib suuloputus ununeda.
Kõige suuremas riskigrupis on vähihaiged ravimite, kemoteraapia ja nõrgenenud immuunsuuse tõttu.
Selge on see, et ravimitest loobuda ei tohi. Kas on aga võimalik teha hambaid säästvamaid valikuid?
Suhkrut sisaldavad ravimid või siirupid võivad soodustada hambaaukude teket, eriti kui hammaste hügieeniga pole lood kõige paremad. Tasub pigem valida ravimeid, mis sisaldavad magusaineid nagu ksülitool või sorbitool.
Tihtipeale võetakse köha või kurguvalu leevendamiseks viimane ravimiannus enne magamajäämist. See tagab küll rahulikuma une, kuid võib sagedamini kahjustada hambaid – siirup kleepub hammaste külge, suhkur ja alkohol aga kuivatavad suud. Selle tagajärjel tekib vähem sülge.
Kasulik on ka kiudaineterikas (kõva) toit menüüs, kuna intensiivne närimisprotsess soodustab sülje teket. Samal põhimõttel toimivad ka närimiskummid ja lutsukommid.
Väldi liiga soolast ja kuiva toitu, kofeiini ja suhkruga liialdamist ja alkohoolseid jooke.
Eriti kahjustav on siirupis sisalduv suhkru ja sidrunhappe segu. See ründab hambaemaili ja võib muuta hammaste värvi. Suu limaskesta pH on 7, kui see langeb alla 5,7, algab demineraliseerumine ehk kaltsium ja fosfaat eralduvad hambaemailist.
Hambamurede vältimiseks ei soovitata näiteks kloorheksidiini manustada üle seitsme päeva. Rauasiirupit ja suukaudset lahust on soovitatav manustada joogikõrrega. Kihisevad tabletid reageerivad suus bakterite toodetud vesiniksulfiidiga, moodustades mustja värvusega raudsulfiidi.
Seetõttu on väga tähtis järgida korralikult suuhügieeni ning pärast happeliste toodete kasutamist loputada suud veega.
Millega tasub ravimeid võttes arvestada, et hambaid säästa?
Happelised ravimid. Happelisi ravimeid või C-vitamiini preparaate võttes on soovitatav oodata umbes 30 minutit enne hambapesu, et vältida hambaemaili kahjustamist. Samuti tasub pärast happeliste ravimite võtmist loputada suud veega.
Suhkrut sisaldavad siirupid. Pärast nende võtmist on kasulik loputada suud veega või harjata hambaid, et vältida hambaaukude teket.
Eelista ksülitooli või sorbitooli sisaldavad ravimeid. Närimiskummi või pastilli kasutamine pärast sööki on kasu-
Biorepair Plus hambapasta Sensitive (75 ml) 11,41 €
Gum Suuvesi Paroex 0,12% kloorheksidiiniga (300 ml) 11,99 €
Elgydium hambapasta Antiplaque (75 ml) 11,87 €
Oral 7 hambapasta kuivale suule (75 ml) 9,04 €
Curatick suusisene haavaplaaster (10 tk) 16,26 €
lik, kuna see võib aidata tasakaalustada suu pH-d ja vähendada kaariese riski.
Mida ette võtta, kui ravimid on hammaste värvi muutnud?
Kõige sagedamini sooustavad hammaste pigmenteerumist antibiootikumid (tetratsükliinid). Nende kasutamine hammaste arengu perioodil (raseduse teine pool ja lapse esimesed kaheksa eluaastat) võivad põhjustada hammaste värvuse püsivat muutust (kollakashallikas-pruun). See kõrvaltoime on sagedasem pikaajalisel kasutamisel, kuid seda on täheldatud ka pärast korduvaid lühiajalisi ravikuure.
Ka raualisandid võivad põhjustada hammaste tumenemist ning fluoriidi sisaldavad preparaadid (sh hambapastad, suuvesi) muuta hammaste värvi ja tekitada plekke. Jälgi koguseid!
Gum Hydral sprei suukuivuse leevendamiseks (50 ml) 11,03 €
Kamistad Baby gel (10 ml) 8,45 €
Kin Perio igemegeel 0,20% kloorheksidiiniga (30 ml) 9,78 €
Anaftin geel (8 ml) 8,82 €
* Alla 6-aastastele lastele soovitatakse kasutada väiksema fluoriidisisaldusega hambapastat (umbes 500 ppm).
* 6–16-aastasted lapsed võivad kasutada suurema fluoriidisisaldusega hambapastat (umbes 1000–1450 ppm).
* Täiskasvanud võivad kasutada suure fluoriidisisaldusega hambapastat, kuid enamikule täiskasvanutest piisab tavalisest hambapastast (fluoriidi umbes 1000–1450 ppm).
Kindlasti on tähtis hügieen, juua piisavalt vedelikku, vähendada tugeva värvipigmendiga jooke ja toite (kohv, teed, punane vein, tomatikaste jne.) Tuleks loobuda suitsetamisest.
Alla 6-aastastele lastele soovitatakse kasutada väiksema fluoriidisisaldusega hambapasta
Õnneks on tänapäeval häid lahendusi ja kui hambad on juba värvi muutnud, aitab professionaalne hambapuhastus või soovi korral ka hammaste valgendamine, enne mida peaks aga hambaarstiga nõu pidama.
Eestis kestab haiguste hooaeg oktoobrikuust maini. Kellele aga meeldiks mitu kuud palavikuse, nohuse ja köhasena ringi käia? Õnneks saab tervena püsimiseks ise palju ära teha.
TEKST: MARIKA MAKAROVA l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK l FOTOD: KRISTIINA MÄNNIK, ERAKOGU
Siinmail pole mitu korda aastas viirushaigust põdeda midagi erakordset. Viirushaigus kipub kallale, kui kehasse on tunginud väline haigustekitaja, millega organism toime ei suuda tulla. Kas oli viiruseosakesi liiga palju või viirus väga virulentne, st agressiivne või keha nõrk, stressis, kehvasti toitunud. Ühesõnaga – meie vastupanuvõime, immuunsus on nõrgenenud.
Dr Kraft-Jaaksoo perearstikabineti arst ja Hiina meditsiini terapeut dr Marin Kraft-Jaaksoo teab täpsustada, et kui täiskasvanu põeb viirushaigusi tavaliselt 2–3 korda aastas, siis lapsed 6–10
korda. Viimastel ei ole immuunsus veel välja kujunenud – tegelikult aitavad viirused selle küpsemisele isegi kaasa. Lapsed elavad vilgast elu – käivad lasteaias ja huviringides, kus on rohkelt võimalusi viirusi nii jagada kui ka vahetada.
Pea 20 aastat perearstina töötanud dr Kraft-Jaaksoo on märganud, et inimeste üldine tervis on haavatavam just ärevuse ja meeleoluhäirete kasvu tõttu.
Kuidas terve püsida?
Kuna talvel ainevahetus aeglustub ja keha puhastub loiumalt, saavutavadki kehasse settinud toksiinid maksimumi just kevadeks. Organismi looduslik
jäätmekäitluse süsteem toimib hingamise, higistamise, urineerimise ja roojamise kaudu. Energia liikuma saamiseks peame toetama vereringet, seedetrakti, maksa, neere ja kopse.
„Hiina meditsiini tarkuste järgi on kevade energiaks puu element ehk liikumine väljapoole – kõik, mis tärkab ja kasvab. Elunditest on kevad maksa aeg,“ valgustab dr Rene Bürklandi juures Hiina meditsiini õppinud terapeut. „Toidulaual toetab maksa terav maitse: karulauk, murulauk, värske ingver. Puhastuda aitavad idandid, olgu redise, rukola, salatkressi või muude taimede omad. Tegevustest sobib iga-
päevane 30–40-minutiline värskes õhus liikumine, et nahapoorid avaneksid, tekiksid kerge õhetus ja higistamine.“
Külmetushaiguste ennetamine on jõukohane igaühele. Tõsi, see nõuab järjepidevust aasta ringi. Selleks tuleks tohtri soovitusel jälgida oma tsirkadiaanset rütmi ehk une- ja ärkvelolekuaega ning magada öösel vähemalt 7–8 tundi, lapsed ja teismelised rohkem, toituda mitmekesiselt ning võtta oktoobristmärtsini D-vitamiini. Külmal aastaajal peaks käima saunas, nautima jala- ja kogukehavanne ning olema füüsiliselt aktiivne. Gripi vastu on tõhus igasügisene vaktsineerimine.
Mida teha, kui tõbi kallal? Ülemiste hingamisteede viirused annavad endast märku kinnise nina või aevastamise, valusa neelamise, köhatamise või kriipiva tundega kurgus. See tähendab, et viirus on paljunemas ning limaskestadel on tekkinud turse ja põletik. Millise viirusega täpselt tegu, pole otseselt teada vajagi, sest ravitakse enamasti sümptomipõhiselt. Gripp oma kuluga eristub ning on arsti sõnul raske viirushaigus, mis toob kohe alguses kaasa palaviku, peavalu ja käheda kurgu.
Haiguse algstaadiumis võib abi olla C-vitamiinist, mida tarvitada paar päeva 200 mg iga 3–4 tunni tagant. Mõistlik oleks jääda koju tõvevoodisse, et viirust mitte levitada. Juua tuleks, eriti higistamise korral, sooja või vähemalt toatemperatuuril taimeteed või puhast vett. Gaseeritud ja magustatud joogid, jogurt ja muud piimatooted peaks haiguse ajal menüüst kõrvale jätma.
üle 38,5 kraadi tõuseb. Temperatuuri alandamiseks on muidki võtteid: haigel võtta soe tekk pealt, imikul mähkmed ära, keha jahutamiseks hõõruda kaela-, abaluude- ja kubemepiirkond veega üle ja laubale panna külm rätik, jalga võrdsetes osades vee-viina lahusesse kastetud ja välja väänatud viinasokid. NB! Külmavärinate ja külmade käte-jalgade korral jäta see kindlasti tegemata.
Arstiabi läheb vaja, kui viirus sümptomeid leevendava raviga ei taandu või tekib tüsistus bakteriaalse infektsiooni näol. Üldiselt kaovad viiruse paljunemise lõppedes ka haigustunnused.
Millega aitab Hiina meditsiin? Hiina meditsiin peab külmetushaiguste peamiseks põhjuseks tuult – välist tegurit, mis häirib keha terviklikkust ja barjääri, st haigustekitajate eest kaitsvat nahka, naha aluskudet, lihaseid ja limaskesti, ning kõigutab paigast keha yin-yang tasakaalu. Liigne yin ehk vee alge toob külmatunde. Ülemäära palju tule alget ehk yang’i toob palaviku. Nii eristataksegi kahte – tuulkülma ja tuul-kuuma tüüpi haigestumist.
Tuul-külma tüüpi haigus toob külmavärinad ja vesised eritised – inimene aevastab, nina tilgub ning nahk ja lihased valutavad. Piltlikult öeldes on külm ja tuul läbi nahapooride kehasse tunginud ja blokeerinud energia liikumise. Energia seiskumise tunnus on alati valu.
Haiguse alguses võib abi olla soojast vannist ja saunast, mis mõlemad higi lahti löövad.
Kinnise nina teevad lahti ninasprei ja soolalahusega loputamine. Turset alandavad ninna pihustatavad või suu kaudu tarvitatavad ravimid. Kurguvalu leevendavad imemispastillid ja spreid. Köha korral tuleb röga lahtistada, inhalatsioonid on head pigem kurgu limaskestade niisutamiseks. Magamist segava peavalu vastu võib võtta mittesteroidset valu- ja põletikuravimit, nagu paratsetamooli, ibuprofeeni, naprokseeni. Sama kehtib valutavate liigeste ja lihaste korral.
Palavikku alandama tormata ei maksa, sest see on viiruse paljunemise korral keha vajalik kaitsereaktsioon. Küll on see kohane tugeva ja und häiriva peavalu korral, samuti lastel, kui palavik
Tervenemiseks tuleb avada keha väliskiht, soodustades higistamist. Tee ja toidu sisse pista terava maitsega värsket ingverit, sibulat, küüslauku, mädarõigast. Haiguse alguses võib abi olla soojast vannist ja saunast, mis mõlemad higi lahti löövad.
Tuul-kuuma haigestumise puhul kehatemperatuur tõuseb, haige higistab, tal on peavalu, ninas ja kurgus tihked eritised – lääne meditsiini mõistes on põletikud sügavamas kihis. Energia seiskumist ei ole. Uriin on tume, esineb janutunne, sest kuumus tarvitab ära kehavedelikud.
Abi on mõrust maitsest ehk jahutava toimega raudrohu-, paiselehe-, saialille- ja krüsanteemiõieteest. Samuti piparmündist, mis ka kurguvalu leevendab. Kergendust toob hapu maitse, näiteks jõhvikad, sest see aitab taastada kehavedelikke. Keha toetavad rohke vedeliku joomine ning jahutavad ja niisutavad kurk, tomat, roheline salat, pirn, arbuus.
TRIINU ENTSIK-GRÜNBERG, Revali Raeapteegi proviisor-juhataja
PUHKA PIISAVALT. Anna kurnava talve järel kehale võimalus taastuda puhkamise ja unega. Hoia silm peal tööja puhkeaja tasakaalul. Võta aega lõõgastumiseks looduses ja hinge kosutamiseks lähedastega.
LIIGU ROHKEM. Pikemad päevad ja soojem päike kutsuvad värske õhu kätte jalutama. See toetab immuunsust, turgutab vaimu ning aitab vabaneda ka talvega kogunenud lisakilodest.
TOITU TERVISLIKULT. Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevane toidusedel. Tasakaal on kõige alus, ka toitumisel. C-vitamiini leidub tsitruselistes, kiivis, paprikas, hapukapsas. Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve vitamiine kaotamata. Ranget dieeti kevadel alustada ei maksa. Toidusedelit võib revideerida ja korrigeerida, aga sellest
ei tohiks välja jätta olulisi toitaineid ja toidurühmi.
TÕMBA HÕLMAD KOOMALE. Esimeste kevadiste päikesekiirte saabudes on kiusatus loobuda mütsist-sallist ja nautida kevadet lahtisi hõlmu. Kevadtuuled on aga salalikud ning nõrga immuunsüsteemi korral on viirushaigus kerge tulema.
VÕTA AEGA HAIGE OLLA. Pooltõbisena tööle ja trenni naastes on organism haigusest veel nõrk, immuunsüsteem ei suuda täit kaitset pakkuda ja võib üles korjata mõne parasjagu ringleva viirushaiguse. Kui tunned, et oled haigeks jäämas, püsi kodus.
Energiavitamiin südamele Rõõm koensüüm Q10 C-vitamiiniga (100 mg 30 tk) 25,25 €.
B-rühma vitamiinide segu keele alla või põse siseküljele pihustamiseks Nordaid B-complex oral spray (30 ml) 26,77 €.
Ühtlaselt kogu päeva jooksul organismi imenduvad Formula Vitale Vitamiin C prolongeeritud tabletid (1000 mg 60 tk) 13,69 €.
Liposoomidesse peidetud vitamiinidega Nordaid Vitamiin C+D liposoomne spreigeel (50 ml) 20,42 €.
UNE
Aminohapete, ravimtaimeekstraktide, vitamiinide ja mineraalainetega Rõõm närvisüsteemi tabletid (60 tk) 12,69 €.
VÕI ARSTILT. Kuna mõned toidulisandid ei sobi ravimitega kokku, räägi sellest apteekriga, et leida sulle sobiv preparaat. Kevadiseks turgutuseks on head C-, D- ja B-rühma vitamiinid, Q10, ternespiim, probiootikumid, oomega-3-rasvhapped, tsink, seleen. Ravimtaimedest kibuvitsamarjad, kõrvenõges, nurmenukk, põdrakanep, greibiseeme, punane päevakübar, ingver, astelpaju. D- ja B-vitamiine valides eelista spreisid, mis imenduvad otse vereringesse. C-vitamiini prolongeerituna, mis imendub kogu päeva jooksul. Kuna magneesium ei imendu, kui organismis pole piisavalt kaltsiumi, tuleks selle puudusel teha läbi kaltsiumikuur, võttes kaltsiumi hommikul ja magneesiumi õhtul.
Musta leedri ja mädarõika ekstraktide ning vitamiinidega Goimmune Sprei immuunsuse toetamiseks (20 ml) 10,76 €. Piimhappebakterite, inuliini ja tsingiga
Indias aastatuhandeid tuntud ashwagandha juureekstraktiga Provisor ashwagandha kummikommid (250 mg 60 tk) 15,46 €.
Formula Vitale
Lacto+ Strong kapslid (15 tk) 15,88 €. Tabletid punase päevakübara ekstraktiga Tervisepüramiid Echinacea (30 tk) 14,19 €.
C- ja B6-vitamiinidega Rõõm
magneesiumdiglütsinaat
650 mg kompleks (60 tk)
16,62 €.
Apotheka apteekides saab oma kehaga tuttavamaks enam kui kümnel moel tervist testides. Tegime seda koos teleajakirjaniku, paarisuhtekoolitaja ja ürituste juhi Hannes Hermakülaga, kelle üks testidest lausa 15 aastat nooremaks tunnistas.
Jaanuaris 55-aastaseks saanud Hannes nakatus spordipisikuga juba kolmeselt, kui koos vennaga džuudotrenni läks. Ega ta pole sellest lahti saanudki. On mänginud käsi- ja korvpalli. Jookseb ja ujub, sõidab rattaga ja suuskadel. Oma viimast sünnipäevagi pidas sportlikult koos endiste klassivendadega maakodus Pärnumaal kolmetunnise suusamatka, sauna ja jääaugusuplusega.
Trenni teeb ta viis-kuus korda nädalas – minimaalselt 10, maksimaalselt 20 tundi. Testimise ajal tähendas see valmistumist suusamaratonideks ehk suusatamist pluss kord nädalas ujumist ja jõutreeningut Sparta spordiklubis. Selja taha oli suusatamisse kiindunud mehel jäänud Viru maraton, ees ootamas Alutaguse ja Tartu maraton ning 90 km pikkune Vasaloppet ja 220-kilomeetrine ultramaraton Nordenskiöldsloppet Rootsis. „Nordenskiöldsloppet on niivõrd kihvt, võluv, väljakutsuv ja idiootlik asi, et sellepärast lähen uuesti. Sõidad polaarjoone taga kokku 17 tundi järvede vahel ja mööda tundrat, lõpuks pealambiga, sest nii pime on. See on seni mu elu kõige ekstreemsem ja ägedam sportlik katsumus,“ muheleb elurõõmust pakatav mees, kui ta Viru keskuse Apotheka testitoa uksest sisse astub. Meid ootab proviisor Silja Moik Iga testi peale kulub umbes 15 minutit.
Mida teada? Enne mõõtmist ei tohi vähemalt pool tundi kohvi juua ega suitsetada. Viimast pole Hannes teinud 35 aastat.
Kuidas käib? „Jalad toetavad maha, põlved ja puusad on 90-kraadise nurga all. Enne mõõtmist tuleb viis minutit rahulikult istuda ja mõõtmise ajal mitte rääkida, sest normväärtused on antud rahuolekuks,“ selgitab apteeker Hannese õlavarre ümber mansetti kinnitades. Aparaat suriseb kolm korda, andes tulemuseks mõõtmiste keskmise.
Miks teha? Kõrget vererõhku inimene tihti ei taju, ehkki see on paljude haiguste riskitegur. Kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia peamiseks põhjuseks peetakse eluviisi – tervisekahjulikke toitumisharjumusi, suitsetamist, alkoholiga liialdamist, vähest füüsilist aktiivsust.
Milline on norm? Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida veri avaldab veresoonte seintele. Optimaalne on 120/80 mmHg, normaalne kuni 130/80 mmHg, tervist kahjustav üle 140/90 mmHg. Normaalne pulss ehk südamelöökide arv on 60–80 lööki minutis.
Rõhk 140/81, pulss 58. „Nii kõrge!“ hüüatab Hannes. „Alumine näit on kena, ülemine aga jah kõrge. 139 on piiripealne, 140-ga ravi kohe ei alustata, ent arstiga võiks konsulteerida ja vererõhul silma peal hoida,“ kommenteerib Silja Moik. „Ma jälgin oma vererõhku teadlikult vähemalt viis aastat. Tavaliselt jääb see alla 140. Dr Margus Viigimaa sõnul oleks mul tõenäoliselt kõrgvererõhutõbi, kui ma nii palju trenni ei teeks,“ räägib Hannes. Seekord võis tulemust mõjutada äsjane reis Hispaaniasse, väsimus ja ka nädal tagasi põetud külmetus, sest osa ravimeid võivad vererõhku tõsta.
Mida teada? Enne analüüsi peaks olema vähemalt 12 tundi söömata ja joomata, v.a vesi.
Kuidas käib? Sõrmeotsa tehakse väike torge, millest võetakse testribale 1–2 tilka verd, misjärel sisestatakse see spetsiaalsesse aparaati. Näit ilmub ekraanile hetkega.
Miks teha? Kuna ka kõrgenenud veresuhkru tase pole füüsiliselt tuntav, võiksid veresuhkrut aeg-ajalt kontrollida kõik. Normist kõrgem näit võib pikapeale tuua veresoonte kahjustusi silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes ning suhkruhaiguse ehk diabeedi.
Milline on norm? Terve inimese söögieelne veresuhkru tase on alla 6,0 mmol/l. Söögijärgne (umbes paari tunni pärast) alla 7,8 mmol/l.
KUIDAS HANNESEL LÄKS? „5,7 on kenasti normis,“ tunnustab proviisor. „Ent isegi kui näit oleks olnud normist natuke kõrgem, ei tee me üksiku mõõtmise alusel põhjapanevaid järeldusi, sest veresuhkru tase on päeva jooksul väga muutuv näitaja.“
Vereproove andma tulles peaks olema 12 tundi söömata. Apteeker Silja Moik mõõdab Hannese veresuhkru taset.
Mida teada? Enne analüüsi peaks olema vähemalt 12 tundi söömata ja joomata, v.a vesi ning üks tund suitsetamata.
Kuidas käib? Taas sõrme otsast tilgake testribale, testriba aparaati ja näidud ekraanile.
Miks teha? Hemoglobiin on rauda sisal dav ja verele punast värvust andev mille ülesanne on viia kopsudest kehasse hapnikku. Hemoglobiini langedes normist allapoole tekib aneemia ehk kehvveresus, mis alandab vere võimet hapnikku transportida.
Milline on norm?
Meestel 134–170 g/l, naistel 117–153 g/l. HCT meestel 40–50%, naistel 37–45%.
KUIDAS HANNESEL LÄKS?
Hannese vere hemoglobiininäit 153 g/l jääb normivahemikku. Hematokrit HCT, mis on mehel 45% , näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad punased verelibled. Mõlemad näitajad iseloomustavad, kuidas on lood hapniku kättesaadavusega. „Kestvusala sportlasel peaks olema rohkem,“ tõdeb mees. Apteeker nõustub, et sportlastel võiks olla rohkem küll, ent tavainimese kohta on tal väga hästi.
Mida teada? Enne analüüsi peaks olema vähemalt 12 tundi söömata ja joomata, v.a vesi.
Kuidas käib? Sõrmeotsast võetakse paar tilka verd, testriba sisestatakse aparaati ning sekundite jooksul on määratud triglütseriidide, üldkolesterooli, LDL, HDL tase ja viimaste omavaheline suhe. Miks teha? Ka kõrgenenud kolesteroolitaset inimene ei tunne. Ent see võib veresooni kahjustades tuua insuldi, infarkti, tromboose, isheemiat, jäsemete gangreeni ja muid haigusi.
Milline on norm? Üldkolesterool: normaalne alla 5,0 mmol/l, kõrgenenud 6,5–7,8 mmol/l. LDL ehk halb kolesterool: optimaalne alla 2 mmol/l. HDL ehk hea kolesterool: optimaalne meestel üle 1,0 mmol/l, naistel üle 1,2 mmol/l. Triglütseriidid: normaalne alla 1,7 mmol/l, kõrgenenud 1,7–2,3 mmol/l. Kolesterooli/HDL suhe: optimaalne alla 3,5 mmol/l, normaalne alla 5,0 mmol/l. LDL/HDL suhe: optimaalne alla 2,5 mmol/l, normaalne alla 5,0 mmol/l.
KUIDAS HANNESEL LÄKS? Üldkolesterool 6,58 mmol/l. „Viimastel aastatel olen saanud selle ikka alla 5. Võib olla mõjusid Hispaania söögi- ja joogiahvatlused, magamatus, eileõhtune juustu ja koogiga maiustamine,“ mõtiskleb mees. Triglütseriidide, HDLi näit ning LDLi ja HDLi suhe on korras. LDLi näit on 4,45 mmol/l. „Oh sa sitikas! Novembrilõpu testis see nii kõrge ei olnud. Mul on esimest korda nõnda halvad tulemused,“ ehmub Hannes. „Kolesterooli ja HDLi suhe on piiripealne – 4,7 mmol/l,“ möönab Silja. „Sporti te juba teete. Jälgige toitumist, rohkem kiudaineid ja kala, magusat pigem vähem. Rasvasest kalast saame head kolesterooli, süsivesikutega liialdamine tõstab halva kolesterooli taset.“ Hannes kostab, et loomade liha ei söö ta peaaegu üldse, 80% on see kala, kana ja kalkun. Lihagi vaid sellepärast, et spordiarst seda loomse proteiini saamiseks soovitas.
Mida teada? Mõõtmine käib paljajalu ning jalad võiksid olla puhanud ja soojad, sest külmadele taldadele ei taha soojustundlik aparaat reageerida. Jalgade tervisekontroll sobib kõigile, iseäranis neile, kes pikalt seisavad, matkavad, kurdavad jalgade väsimist, krampe, liigesvalusid. Ei sobi väikelastele.
Kuidas käib? Jalaskanneril tuleb 20 sekundit seista sirgelt, rahulikult, jalgu liigutamata. Maha astudes on ekraanile ilmunud mõlema talla joonis. Skanner mõõdab, kui ühtlaselt on keharaskus jaotunud. Kas kanname selle päkale, kannale, paremale või vasakule jalale. Kas jalavõlv on kõrge, keskmine, madal või on tegemist lampjalgsusega. Ka on võimalik hinnata suure varba nuki ehk hallux valgus’e teket. Ning kõige selle alusel otsustada tugitaldade vajalikkus.
Mida teada? Mõõdetakse kas enne või kaks tundi pärast sööki ning mitte vahetult pärast trenni, sauna või suure koguse vedeliku tarbimist. Mõõtmine käib paljajalu. Vastunäidustatud on see rasedatel, südamestimulaatori või muu elundeid toetava elektroonilise seadme olemasolul.
Kuidas käib? Kaal juhib kehast läbi nõrga elektrivoolu, mida inimene ei tunne. Tänu kudede erinevale elektrijuhtivusele sünnivadki ekraanile tulemused. Kõigepealt sisestab apteeker Hannese algandmed: vanus 55, pikkus 189 cm, kehatüüp sportlik. Seejärel astub meie testija kaalule, võtab pihku ekraanimooduli pulgad ja hoiab käsi sirgelt ees.
Miks teha? Analüüs annab ülevaate keha üldisest seisust. Kõigest mõnekümne sekundiga saavad mõõdetud kehakaal, kehamassiindeks, keha rasva- ja veesisaldus, lihasmass, luustiku mass, vistseraalse rasva sisaldus, põhiainevahetuse kaloraaž ja metaboolne vanus.
Milline on norm? Apotheka kodulehel on kirjas, millest keha koosneb. Vesi: meestel 50–65%, naistel 45–60%. Rasv: meestel 15–20%, naistel 20–30%. Proteiin: meestel 16–18%, naistel 14–16%. Mineraalid: meestel 5,8–6%, naistel 5,5–6%.
Miks teha? Toestamata jalavõlvist võivad saada alguse halb rüht, selja-, põlve- ja puusavalu. „Tallad lampjalgsust ega hallux valgus’t küll ei ravi, ent peatavad mõlema süvenemise ja teevad astumise mugavamaks,“ kinnitab apteeker. „Apteegis müüdavad tugitallad on mõlema jala jaoks ühesugused. Kui erinevus jalataldade vahel on väga suur, soovitan ma minna jalakabinetti.“
KUIDAS HANNESEL LÄKS? Et Hannese jalatallad ei läinud soojaks ka pärast hõõrumist, jäi skanneri lugemistulemus kesine. Kanda ja talla keskosa oli näha, varvaste kujutis ekraanile ei ilmunudki. Hannes kannab tugitaldu juba umbes viis aastat. Nii apteegis ja poes müüdavaid kui ka jalakabinetis spetsiaalselt talle tehtuid. „Põhjuseks mu kõrge jalavõlv ja seljaprobleemid. Mõnikord pean töö pärast olema 12–14 tundi ülikonnakingades ja siis on taldadest suur abi. Mul on erinevaid taldu vähemalt viis. Rattasõidu jaoks, tossude sisse kõval pinnasel jooksmiseks, suusasaabastesse.“
Apteegis müüdavad tugitallad on mõlema jala jaoks ühesugused. Kui erinevus jalataldade vahel on väga suur, soovitan ma minna jalakabinetti.Silja Moik
Kehakaal 101,5 kg, millega Hannes rahul ei ole. Mulluse Tallinna Ironmani ajal kaalus ta 95–96 kg. Kehamassiindeks 28,4 ei rõõmusta teda samuti. „Selle järgi oleksite justkui ülekaaluline, ent vaadata tuleb siiski kogu tervikut,“ lohutab Moik ja jätkab: „Rasvaprotsent 28,7%. Teie vanuses mehel võiks see olla kuni 22. Vistseraalne rasv, mida peab elundite vahel kuigipalju olema, on teil 7 ja normis. Vee sisaldus 53,6% on samuti normis, ehkki võiks sportlastel olla suurem. Vett juua kindlasti rohkem.“ Lihasmass 68,7 kg ja luustiku mass 3,6 kg jäävad heasse vahemikku.
Füüsise hinnanguks skaalal 1–9, kus 1 näitab peidetud rasvumust ning 9 tugevalt lihastes keha, annab masin Hannesele 6 ja tähendab kerget treenitust.
Põhiainevahetuse kalorite hulk, mida on organismil vaja elus püsimiseks ning mille peaks inimene minimaalselt päevas toiduga saama, on Hannesel 2137 kcal päevas. Kui tahta kaalu langetada, tuleks seda teha liikumiseks kulutatavate aktiivsete lisakalorite arvelt. Metaboolne ehk keha bioloogiline vanus on mehel suurepärane – kronoloogilisest vanusest 15 aastat noorem ehk 40!
VABANEGE VALUST JA PARANDAGE VERERINGET HARILIKU ROSMARIINI EETERLIKU ÕLIGA
www.rosacta.ee
Loodus pakub meile rohkelt kingitusi, mille hulgas on ka tavaline rosmariin. See ravimtaim on olnud tähtis juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadest ning seda on meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid. Rosmariini rahvameditsiinis kasutamise kauaaegsed ja rikkalikud traditsioonid tähendavad, et sellel ravimtaimel on tõestatavaid toimeid. Tänapäeval tunneme rosmariini ja selle eeterlikke õlisid valuvaigistava, perifeerset vereringet toetava ning paljude teiste ravitoimete poolest.
Kõik rosmariini eeterlikud õlid ei ole siiski samaväärsed. Rosmariini päritolu on väga tähtis, kuna eeterliku õli koostisained sõltuvad kliimatingimustest, milles rosmariin kasvab. Kreemis Rosacta® (rosmariiniõli) sisalduv rosmariini eeterlik õli saadakse Põhja-Aafrikas õitsemisajal hoolikalt käsitsi korjatud rosmariinitaimedest. Rosmariinitaim annab kõige rohkem eeterlikku õli just õitsemisajal.
Rosacta kreem (rosmariiniõli) on loodusliku päritoluga käsimüügiravim, mis leevendab lihas- ja liigesevalu ning parandab perifeerset vereringet. Turul on palju erinevaid loodusliku päritoluga tooteid, kuid millega erineb just Rosacta kreem (rosmariiniõli)?
Rosacta kreemi (rosmariiniõli) peamised eelised on selle aktiivne koostisosa, millest 10% on rosmariini (Rosmarinus officinalis L.) eeterlik õli– selle ainulaadne toimeviis eristab kreemi teistest sama kategooria toodetest.
Loodusest tulenev topeltjõud toimib kahel viisil:
1. Valu leevendamine. Toimib valuvaigistina, leevendab valu, vähendab liigeste turset ja jäikust ning parandab painduvust.
2. Suurenenud perifeerne vereringe. Suurenenud vereringe mõjutatud piirkonnas aitab kaasa kiiremale paranemis- ja taastumisprotsessile.
Lisaks looduse kahekordsele jõule on Rosacta (rosmariiniõli) mugav kasutada ja rahustava rosmariini lõhnaga.
Rosacta kreemi (rosmariiniõli) soovitame kasutada, kui teil on valu alaseljas, õlgades või kaelas, samuti jalgades või kätes, mis takistavad teil teha igapäevaseid - või sportlikke tegevusi.
Seda soovitatakse ka inimestele, kellel on külmad või valutavad jalad, mis on põhjustatud pikast istumisest, seismisest, reisimisest või ebasobivatest jalanõudest.
Käsimüügiravim.
Näidustus: Nõrk lihas- ja liigesvalu ning kergete perifeersete vereringehäirete leevendamine täiskasvanutel. Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustused põhinevad pikaajalistel kasutamiskogemustel. Müügiloa hoidja: Medis GmbH
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.
Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.
Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.
Tavahind
Hind
Tallinn
Rocca al Mare Keskuse Apteek
Paldiski mnt 102
Kadaka Selveri Apteek
Kadaka tee 56a
Netiapteek (Järve Keskus)
Pärnu mnt 238
Apotheka Viru Keskuse Apteek Viru väljak 4
Tallinna Linnaapteek Solaris
Keskuses
Estonia pst 9
Läänemere Selveri Apteek
Läänemere tee 28
Kristiine Apteek
Endla 45
Männiku Rimi Apteek
Männiku tee 100
Viimsi
Viimsi Keskuse Apteek
Sõpruse tee 15, Haabneeme
Saue
Saue Rimi Apteek
Keskuse 11, Saue
Kurna
Kurna Pargi Apteek
Kangrumetsa tee 3, Kurna küla
Tartu
Raekoja Apteek
Raekoja plats, Raekoda
Eedeni Keskuse Apteek
Kalda tee 1c
Lõunakeskuse Apteek
Ringtee 75
Lõunakeskuse Rimi Apteek
Ringtee 75
Tartu Kaubamaja Apteek
Riia 1
Tasku Apteek
Turu 2
Anne Selveri Apteek
Kalda tee 43
Maarjamõisa Apteek
Puusepa 8
Ida-Virumaa
Astri Keskuse Apteek
Tallinna mnt 41, Narva
Pargi Keskuse Apteek
Puru tee 1, Jõhvi, tel: 354 4004
Jõhvi Apteek
Narva mnt 3, Jõhvi, tel: 335 6230
Vironia Keskuse Apteek
Järveküla tee 50, Kohtla-Järve
Lääne-Virumaa
Põhjakeskuse Apteek
Tõrremäe küla, Rakvere vald
Põlvamaa
Põlva Apteek
Mäe tn 2a, Põlva
Pärnumaa
Port Arturi Apteek
Lai 11, Pärnu
Saaremaa
Auriga Keskuse Apteek
Tallinna 88, Kudjape alevik
Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.
*Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.
Pead pidevalt mõõtma oma glükoositaset?
Siin on Sulle lihtne ja tõhus lahendus.
Tule Apotheka apteeki Dexcom One paigaldamise nõustamise teenusele!
Registreeri aeg apotheka.ee/teenused UUS
Kõhuviirused võivad varitseda ukselingil või töölaual ning eriti jultunult hiilivad nad ringi talvel ja kevadel.
TEKST: APTEEKER ANNIKA TOOBAL l FOTOD: ADOBE STOCK
Kõhuviirust ehk viiruslikku gastroenteriiti võivad põhjustada erisugused viirused: rotaviirus, adenoviirus, astroviirus ja Norwalki viirus ehk noroviirus.
Noroviirus võib kimbutada igas vanuses inimesi. Rota-, adeno- ja astroviirus nakatavad kõige sagedamini imikuid ja väikelapsi, kuid võivad end külge pookida
ka täiskasvanutele. Kõhuviirusega võib nakatuda igal aastaajal, kuid aktiivselt liiguvad need ringi talvel ja kevadel, mil toidulauale jõuab rohkem välismaiseid puuvilju ja külmutatud importvilju.
Mida teha, et kõhuhäda ei lööks rivist välja?
Noro- ja rotaviirus on äärmiselt vastupidavad keskkonnatingimustele.
Viirusega võib nakatuda pesemata käte ja pindade, okse või väljaheite kaudu.
Kui kaua on kõhuviirusega inimene nakkusohtlik?
Nakkusperiood on tavaliselt kõige ägedam haiguse esimesel nädalal, kuid väljaheite kaudu võib inimene haigust edasi anda mitu nädalat pärast sümptomite kadumist.
• Pese sageli käsi , eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist, enne toidu valmistamist ning söömist. Tähtis on jätkata hoolika kätepesuga ka siis, kui haiguse sümptomid on leevenenud.
• Pese puu- ja aedviljad hoolikalt enne söömist.
• Desinfitseeri ja puhasta saastunud pinnad. Tõhusad on kloori sisaldavad puhastusvahendid.
• Viirusega saastunud riided ja voodipesu pese kuuma vee (vähemalt 60 °C) ja pesuvahendiga.
• Hoia WC-pott ja selle ümbrus puhtana.
• Noroviirusega nakatunu ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal ja kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.
• Väldi silmade, nina ja suu puudutamist pesemata kätega.
Käte desinfitseerimisvahendid ei ole enteroviiruste vastu eriti tõhusad. Neid võib kasutada pärast kätepesu, mis on siiski parim viiruse vältimise meetod.
Kõhuviiruseid võivad levitada ka inimesed, kes on nakatunud, kuid kel endal veel sümptomeid pole. Noroviirus on eriti külgehakkav ning võib mitu kuud püsida ukselinkidel, tööpindadel, mähkimislaual jne. Kes on paar päeva kestva kõhugripi läbi põdenud, võib olla nakkusohtlik veel nädala või isegi paar.
Kõhuviiruseid võivad levitada ka inimesed, kes on nakatunud, kuid kel endal veel sümptomeid pole.
Kuidas saada aru, et tegu on kõhuviiruse, mitte toidumürgituse või bakteriaalse nakkusega?
Eristada võib olla keeruline, kuna sümptomid on sarnased (vesine kõhulahtisus, valu või krambid kõhus, iiveldus või oksendamine, mõnikord palavik).
Kui kõhuhäda põhjus on viirus, siis toidumürgitus viitab bakterite või
parasiitide põhjustatud haigustele. Toidumürgituse põhjustavad peamiselt bakterid, nagu salmonella, E. coli ja stafülokokk.
Peamine erinevus seisneb ajas: kõhugripp ilmneb 12-48 tunniga, kuid toidumürgituse sümptomid arenevad tavaliselt palju kiiremini, tavaliselt kuni 6 tunni jooksul pärast nakatunud toidu söömist.
Kõhuviirused kestavad 1–3 päeva, toidumürgitus aga kestab harva kauem kui üks päev või isegi paar tundi. Toidumürgitus levib väga sageli kas ristsaastumise teel, kus mikroorganismid toorest või alaküpsetatud toidust satuvad teistele toiduainetele või süüakse tooreid või alaküpsetatud toite (tavaliselt liha, kala, pastöriseerimata piimatooted, kastmed, karbid, seisnud keedetud riis, pesemata puuviljad, marjad, salat, idud).
Millal muutub kõhuviirus ohtlikuks?
Enamikul juhtudel ei ole kõhuviirus ohtlik, ent kui see toob kaasa vedelikupuuduse ehk dehüdratsiooni, tuleks viivitamatult pöörduda arsti poole. Kõhulahtisus võib olla eriti ohtlik vastsündinutele ja imikutele, põhjustades tõsise vedelikupuuduse vaid päeva või kahega. Raske dehüdratsiooniga inimene võib vajada haiglaravi.
Vedelikupuudusest annavad märku suukuivus, janu, pearinglus, pingul nahk, segasus, tumekollane uriin ja harv urineerimine. Vedelikupuuduses vaevleval lapsel pole pisaraid, ta hingeldab ning tema pulss on kiire.
Kuidas taastada kehast kaotatud vedelikuvarud?
Võiks oodata umbes tunni alates viimasest oksendamisest, enne kui alustada vedeliku tarbimisega. Juua väikeste lonksudena vett, selget puljongit, spordijooke (ilma kofeiinita), gaasita mineraalvett, lahjendatud mahla. Vedelikku tuleks juua pikema aja vältel lonksude kaupa.
Apteegist saab osta suukaudset rehüdratsioonilahuse valmistamise pulbrit (nt suukaudse suspensiooni pulber Catidral).
Millal tuleks pöörduda arsti poole?
Vedelikupuudus võib olla eriti ohtlik või isegi eluohtlik imikutele, väikelastele, nõrga immuunsüsteemiga inimestele ja eakatele.
Täiskasvanud peaksid arsti poole pöörduma siis, kui nad ei suuda piisavalt vedelikku tarbida või kui sümptomid ei leevene paari päevaga.
Kui vedelikupuudus on tõsine, võib osutuda vajalikuks manustada vedelikku veeni kaudu.
Mida jälgida, kui lapsel on kõhuviirus?
Enamik lapsi paraneb paari-kolme päevaga, kui nad saavad kodus puhata ja juua piisavalt vedelikku. Kõhulahtisuse ja oksendamisega kaotatud vedelik ja soolad tuleb asendada, selleks sobivad hästi suukaudsed rehüdratsioonilahused, mis sisaldavad kaaliumi, naatriumi ja/või glükoosi. Juua tuleb pakkuda väikeste lonksudena, aga sageli. Imikud võivad tavaliselt jätkata rinnapiima joomist.
Kui oksendamine on lõppenud, võib proovida anda väikeses koguses tahket toitu: röstsaia, jogurtit, köögiviljapüreed. Laps võiks hakata tavatoitu sööma siis, kui ta tunneb, et on selleks
Silicea seedetraktigeel (15 x 15 ml) 15,30 €
Formula Vitale Lacto+ Strong kapslid (15 tk)
15,88 €
valmis. Kooli või lasteaeda tasub lapse saata siis, kui sümptomitest on möödas vähemalt 24 tundi.
Milliseid toite tasub kõhuviiruse ajal vältida?
Kõhuviiruse korral on kõige parem süüa mahedat ja kergesti seeditavat toitu, kuni sümptomid taanduvad, näiteks riis, banaanid, kreekerid, õunapüree, röstsai, kanapuljong.
Parem on hoiduda kofeiinist, alkoholist, suurest kogusest suhkrust ja praetud, rasvastest, happelistest või vürtsikatest
Rõõm aktiivsöekapslid (300 mg 20 tk)
5,08 €
Enterosgel suukaudne suspensioon (15 g 10 tk) 27,85 €
toitudest. Gaasilised joogid ja mahl ärritavad magu ja neid ei maksa juua.
Sööma end sundida ei tasu, tahke toidu söömise võib lõpetada ja pärast iivelduse taandumist hakata taas aeglaselt väikestes kogustes sööma. Kuna oksendamise ja kõhulahtisusega kaotab keha palju vett, siis tuleb pidevalt püüda vett juua, isegi kui see ei taha sees püsida. Näiteks võib proovida jääkuubikut suus hoida.
Kui taas iiveldab, võib mõneks ajaks taas söömise lõpetada ja proovida mõne tunni pärast uuesti.
TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: CUMLAUDE LAB
Intiimpiirkonnas kipitab, kuumab ja kiheleb? Tupekuivust seostatakse sageli menopausiga, kuid selle käes võivad vaevelda ka viljakas eas naised. Kuigi delikaatsed tervisemured tekitavad isegi praegusajal piinlikkust ja meist nii mõnigi hoidub neist rääkimast, tasub teada, kuidas „seal all“ toimuva eest hoolitseda.
„Tupekuivus tekib siis, kui keha ei produtseeri piisavalt naissuguhormoon östrogeeni, mis võib olla tingitud erinevatest põhjustest,“ räägib Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kadri Palo. Tema sõnul on tupekuivus sagedane probleem postmenopausis naistel, kuid seda võib esineda ka noorematel, näiteks pärast sünnitust rinnaga toitmise ajal. Sel puhul östrogeeni produktsioon taastub, kui imetamine muutub harvemaks või lõpetatakse. Vaevus võib tabada naisi teatud ravimite kasutamise korral, aga ka pärast munasarjade kirurgilist eemaldamist, kemoteraapiat või vaagnapiirkonna kiiritusravi vähi tõttu.
Tupekuivus kui tabuteema
Tupekuivus mõjutab koguni umbes 60% menopausieas naistest. „Interneti teel tehtud uuringud näitavad, et üle 40-aas-
tastest naistest kannatab tupekuivuse all umbes 85%, millest umbes 29–59% kannatab lisaks valuliku seksuaalelu all ja teised 26–77% tunnevad tupekihelust ja ärritust,“ toob dr Palo välja. „Ainult 4% nendest saab vajalikku ravi.“ Teine uuring, milles osales 4000 naist, näitas, et 39% oli tundnud menopausiga seotud tupe ebamugavust ja 52% nendest leidis, et selle tõttu häirus elukvaliteet. „Tupekuivusega kaasnevat kihelustunnet tupes võib ajada segamini ka tupeseenega, kuid viimasega kaasneb siiski ka suurenenud voolus,“ rõhutab arst.
„Umbes 70% naistest, kellel on sümptomid, ei räägi murest oma arstile – mõned usuvad, et see on oodatav ja vanusega seotud möödapääsmatu muutus,“ jätkab dr Palo. Oma rolli mängivad tema kinnitusel ka kultuurilised, usulised ja sotsiaalsed uskumused, samuti häbenetakse rääkida kuse-suguelunditega seotud probleemidest. „Seetõttu ei ole paljud patsiendid
üldse teadlikud ravivõimalustest ja pigem muudavad oma elustiili – näiteks loobuvad suguelust valuliku suguühte tõttu, mis on tingitud tupekuivusest ja tupe elastsuse vähenemisest,“ nendib günekoloog.
Oluline östrogeen
„Tupes, kusitis ja kusepõies on kõrge östrogeenretseptorite kontsentratsioon,“ räägib Kadri Palo. „Östrogeen aitab hoida tuppe niiskena, teeb tupe limaskesta paksemaks ja elastsemaks. Menopausi ajal tekkiv östrogeeni langus toob kaasa tupe muutumise kitsamaks ja lühemaks, tupeseinad muutuvad siledaks ja õhukeseks ning kaotavad elastsuse.“ Vanusega väheneb ka kollageeni tootmine ja aeglustub verevool kudedesse. Rasunäärmed jäävad endiseks, kuid nende sekretsioon väheneb. „Östrogeeni langusega vähenevad tupes ka piimhappebakterid, mis hoiavad ära halbade mikroobide paljunemise tupes ja
see omakorda tõstab riski nii kuseteedekui tupepõletikuks,“ jätkab günekoloog.
Tupekuivus ei pruugi elu häirida, kuid paljudel juhtudel võib see tekitada
Tuppe niisutavad vahendid sisaldavad tavaliselt hüaluroonhapet ja on valmistatud selliselt, et tupe niiskus säiliks efektiivsemalt.
siiski ebamugavust, nt valulikku vahekorda, põletus- ja kipitustunnet, ebameeldivat voolust tupest ning määrivat veritsust pärast vahekorda,“ loetleb dr Palo.
„Sellega võib olla seotud ka sagenenud ja valulik urineerimine, samuti võib esineda korduvaid põiepõletikke.“ Kõik see võib arsti sõnul omakorda viia seksuaalse rahuldamatuse ja seksist hoidumiseni.
Valikut jagub nii apteegi käsimüügis kui retsepti alusel Tupekuivust ei pea kannatama – ebamugavuse raviks on erinevaid võimalusi. „Osa preparaatidest on müügil iga apteegi käsimüügis, teised on retseptiravimid,“ jagab Kadri Palo. „Käsimüügiravimid ei sisalda hormoone ja neil ei ole süsteemset toimet kogu organismile, kuid nad võivad tekitada lokaalset ärritust. Neid peab siis ka järjepidevalt tarvitama –
vaid mõnest ravikuurist ei piisa.“
Vähim, mida enesetunde parandamiseks teha saab, on kasutada seksuaalvahekorra ajal libesteid. Lubrikandid ehk libestid on loodud vähendama ebamugavus- ja hõõrdumistunnet seksi ajal. „Need pannakse tuppe või partneri peenisele just enne vahekorda,“ sõnab arst. „Soovituslik on kasutada selleks ettenähtud preparaate, sest näiteks õli baasil libestid nagu vaseliin, mineraalja beebiõli kahjustavad kondoome ja muudavad nad vähem efektiivseteks rasestumisvastasteks vahenditeks.“ Seevastu lubrikandid, mis on valmistatud vee või silikooni baasil, sobivad günekoloogi kinnitusel kasutamiseks ka koos kondoomidega. „Nii-öelda looduslikke libesteid nagu kookos-, oliiv- või avokaadoõli võib kasutada, kuid need rikuvad samuti kondoome ja muudavad tupe pH-taset,“ hoiatab dr Palo. Ka ei sobi käte- ja kehakreemid, sest need võivad ärritada tupe limaskesta.
Tuppe niisutavad vahendid sisaldavad tavaliselt hüaluroonhapet ja on valmistatud selliselt, et tupe niiskus säiliks efek-
Intiimtervise ekspertbränd Cumlaude Lab soovitab tupekuivuse korral
Lubripiù niisutav intiimpesugeel, Lubripiù niisutav intiimkreem, üksikdoosides vaginaalne niisutav intiimgeel-kreem ja Mucus lubrikant pakuvad tõhusat niisutust nii igapäevaseks mugavustundeks kui ka intiimsemateks hetkedeks. Intiimpiirkonna vananemisilmingute (toonuse kadumine, naha tumenemine) korral on aga abiks hüaluroonhapet ja kasvufaktoreid sisaldav niisutava ning pinguldava toimega Viderage noorendav intiimgeel-kreem
tiivsemalt. „Need pannakse tuppe tavaliselt kolm korda nädalas, et efekt oleks pidev,“ lisab arst. „Ostmisel tuleb kindlasti vaadata silti, kas ostetakse lubrikanti või niisutajat.“
Tõhusaim on lokaalne östrogeenravi
Dr Palo kinnitab, et lokaalne östrogeenravi tuppe on kõige efektiivsem ravimeetod, eriti kui käsimüügipreparaadid ei aita või neist jääb väheks. „Kui kasutada ravi regulaarselt, taastab see tupe limaskestas olevate rakkude pealmise kihi ja suurendab tupe sidekoe elastsust,“ toob arst välja.
Nii mõnedki naised muretsevad hormoonide kõrvaltoimete pärast. „Lokaalse ravi korral satub vereringesse väga väike doos östrogeeni, kuid õigel kasutamisel on östrogeenitase veres sama, mis postmenopausis naistel, kes seda vahendit ei kasuta,“ leevendab dr Palo eelarvamusi ja hirme. „Ka ei tõsta tupe östrogeenravi trombi, rinnavähi või infarkti tekke riski. Ettevaatlikud peaksid olema need, kellel on olnud rinnavähk.“ Sel puhul tuleks oma arstiga nõu pidada.
Ravi peaks mõjuma paari nädalaga. „Kui seksuaalvahekord ei ole ebamugav, võib sellega jätkata ravi ajal,“ julgustab günekoloog. „Kui efekti ei ole, on mõistlik rääkida naistearstiga – taustal võib olla muid probleeme.“
Vaginaalse laserravi, vitamiinide ja probiootikumide efekt ja ohutus ei ole Kadri Palo sõnul tõestatud.
Õige intiimhügieen ja elustiil
Tupekuivuse leevendamisel on oluline ka õige hügieen. „Tupeloputusi ei tohi teha –see rikub ära tupe mikrofloora ja toob kasu asemel pigem kahju,“ toonitab dr Palo. „Pesemiseks võiks kasutada kas pelgalt puhast vett või spetsiaalselt intiimpesuks mõeldud vahendeid, mida leidub nii menopausis kui ka fertiilses eas naistele.“ Soovitavalt võiks valida niisutavad vahendid, kuna seebid ja dušigeelid on kuivatava toimega ja võivad muuta ka tupe pH-taset. Sama kehtib günekoloogi kinnitusel ka niisutatud salvrätikute kohta, mida pidevalt ei soovitata kasutada. „Mõistlik ei ole välissuguelunditel olevaid karvu täiesti ära raseerida või vahatada, sest karvad hoiavad nahka niiskena, samuti suureneb selliste protseduuride järel sisselõigete ja ärrituse oht, mis omakorda on hea pinnas haigusttekitavate mikroobide kasvuks,“ rõhutab dr Palo.
Kui nahk on väga kuiv, võib intiimpiirkonna kreemitamiseks kasutada apteegis müügil olevaid ja selleks ette nähtud kreeme, et ärritust vältida. Ka võiks arsti sõnul loobuda suitsetamisest ning mitte kanda väga liibuvat ja sünteetilisest materjalist pesu.
Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.
Kui sinu armas karvapall ühtäkki end koledasti kriipima hakkab, käppasid lakub või pead raputab, võib kahtlustada allergiat. Mida sel juhul ette võtta?
TEKST: PetCity dermatoloog ALEKSANDRA ZVONNIKOVA l FOTOD: ADOBE STOCK
Nii nagu inimestel, esineb ka lemmikloomadel tänapäeval üha sagedamini allergiaid. Mõne uuringu järgi vaevab allergia umbes 10 protsenti koertest, kasse mõnevõrra vähem.
Dermatoloogina näen iga päev lemmikloomi, kel on allergiast tingitud nahaprobleemid. Krooniline põletikuline nahahaigus atoopiline dermatiit ilmneb ühesuguste sümptomitena nii inimesel kui ka loomal. Sarnased on isegi piirkonnad, kus punaste laikudena ketendavad lööbed kõige tihemini avalduvad.
Sügeleb, hõõrub, kraabib
Allergiate sagenemist seostatakse paljuski keskkonnamuutustega. Oleme juba umbes sajandi jagu elanud palju puhtamates tingimustes kui meie esivanemad. Seetõttu on immuunsusel n-ö vähem tööd ning ta hakkab võitlema sellega, mis pole tegelikult ohtlik, näiteks kodus peituvate tolmulestadega. Mõned uuringud näitavad, et linnas elavatel lastel on rohkem allergiaid kui maal. Sarnast suundumust võib näha ka loomadel.
Koerte ja kasside allergiasümptomid on sarnased, kuid mõneti erinevad keha-
piirkonnad, kus allergiline lööve avaldub. Allergia peamine sümptom on sügelus. Sellest võib aru saada, kui loom end kriibib ja lakub alatasa käppasid, hõõrub oma keha millegi vastu või raputab pead. Mõnikord hakkab allergilise reaktsiooni tõttu lemmiku nahk punetama ning karvad välja langema, samuti võivad naha pinnale tekkida koorikud. Koertel väljendub allergia kõige sagedamini käppadel, kõrvadel, huultel ja kõhul. Kassid kratsivad rohkem nägu ja kaela ning kipuvad end nii palju lakkuma, et alakõhul, reite sisekülgede ja jalgade peal langevad karvad välja ja tekivad isegi haavandid.
Tolmulestadest hallituse ja toiduni
Allergia on geneetiline haigus – kui lemmiklooma vanemal on allergia, lööb see väga tõenäoliselt välja ka tema järglasel. Seega osa loomatõuge on allergiaga sagedamini kimpus kui teised ning enamasti on need tõud, mis on parasjagu kõige populaarsemad, kuna nad on pärit samadest pesakondadest.
Praegu näen näiteks palju Prantsuse buldoge, Ameerika Staffordshire’i terjereid, Lääne-Mägismaa terjereid, kes allergiatega rinda pistavad. Sellegipoolest võib allergia välja lüüa ükskõik millisel koeral, ka krantsil. Kassidel nii ranget tõu eelsoodumust ei ole.
Kõige tavalisemad keskkonnaallergeenid on tolmulestad, hallitusseened ja mõned õietolmud.
Palju vähem tuleb ette toiduallergiat. Toiduallergeenidest levinumad on veiseliha, kana ja kala.
Kinnituseks tuleb välistada
Pole olemas üht kindlat testi, mis annaks vastuse, kas lemmikloomal on allergia või mitte. Diagnoos leiab kinnituse välistamiste teel, milleks tuleb jälgida sümptomeid, teha kliiniline hindamine, arvestada looma vanusega ning välistada muud põhjused.
Kui on kindel, et tegu on allergiaga, tuleb välja selgitada, kas see on seotud toidu või keskkonnaga. Toiduallergiale kinnituse leidmiseks tuleb järgida spetsiaalset välistusdieeti, mille koostab loomaarst koos omanikuga. Välistusdieeti tuleb pidada 6–8 nädalat.
Kui toiduallergiaga tegemist pole, saab välja selgitada keskkonnaallergeenid, mis määratakse kindlaks vereanalüüsi põhjal. Veretestiga on võimalik teada saada, kas lemmikul on kirbu-, tolmulesta- või õietolmuallergia või on ta ülitundlik hallitusseente vastu. Samuti saab välja uurida, kas loomal esineb allergilist reaktsiooni taimede suhtes. Vastavalt testi tulemusele saab loomale määrata individuaalse ravi – immunoteraapia.
Sageli mitu allergiat korraga
Teiste allergiatüüpidega võrreldes on toidutalumatusega lihtsam hakkama saada – tuleb lihtsalt vältida toitu, mille
vastu loom on allergiline. Keskkonnast tingitud allergiaga on keerulisem, kuna see eeldab keskkonna muutust. Tolmulestaallergia korral tuleks vähendada kodus tolmu hulka ja vabaneda tolmukogujatest, samas pole võimalik steriilses maailmas elada. Õietolmuallergiast hoidumiseks peaksime puud maha võtma, ent ka see pole kaugeltki mõistlik lahendus.
Niisiis on keskkonnast tingitud allergia puhul võimalus mõjutada vaid looma immuunvastust ravimitega, mida anda lemmikule allergiahooajal või vajadusel ka aasta läbi
Väga harvadel juhtudel on loomal allergia ainult ühe asja vastu, näiteks õietolmu või heina suhtes, mis avaldub kevadel ja suvel. Kui lemmik on allergiline, siis enamasti ikka mitme faktori vastu korraga: õietolm, hein, hallitusseen, tolmulestad. Sellistel puhkudel on allergia aastaringne ning võib kevadsuvel ka süveneda. Tolmulestaallergia korral võivad sümptomid süveneda talviti, kuna siis veedab loom rohkem aega siseruumides.
Allergiat ei tohi eirata, kuna see mõjutab palju looma elukvaliteeti. Kujuta ette, et su keha pidevalt sügeleks! Lahendusega viivitades võivad loomal tekkida naha- ja kõrvainfektsioonid, mis põhjustavad valu ja toovad kaasa veelgi tõsisemaid tagajärgi, nagu lonkamine, kuulmiskaotus, vestibulaarne sündroom, mis põhjustab tasakaalutuja liikumishäiret jne.
Kui on kindel, et tegu on allergiaga, tuleb välja selgitada, kas see on seotud toidu või keskkonnaga.
Öeldakse, et aeg parandab kõik haavad.
Kuid vahel jääb haava paranedes püsima silmatorkav arm, mille märkamatuks muutmine võib osutuda lausa nuhtluseks.
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
A„rmid on osa paranemisprotsessist pärast seda, kui nahk on saanud vigastada või kahjustada mõne trauma, kirurgilise sekkumise, akne, infektsiooni või haiguse tõttu,“ selgitab Medicina kliiniku esteetilise meditsiini õde Kristine Kõps. „Kuna nahal on suurepärane võime
ise paraneda, kasvatab ta kokku uusi kudesid ja „lükkab“ haava kokku.“ Teisisõnu – keha parandab haavad sidekoega ja tulemuseks on armid. Kõpsi sõnul on armide teke otseselt seotud kollageeni sünteesi häirega, mis on omakorda tingitud fibroplastide – sidekoe moodustumisele kaasa aitavate rakkude – häiritud tööst kahjustunud nahas.
Haavast armiks
Mida kiiremini haav paraneb, seda väiksem on hilisem armi tekke risk. „Mida vanem on arm, seda raskem on teda korrigeerida,“ tõdeb Kristine Kõps. Esimesel 12–18 kuul, mil arm on veel küpsemisfaasis, saab selle väljanägemist paremaks muuta.
„Nn normaalsete haavade korral on haava kokkutõmbumine paranemisprotsessi tavaline osa,“ räägib Kõps. „Hüpertroofiliste ja keloidarmide korral jätkub protsess ka pärast epiteliseerumise lõppu. Tulemuseks on jätkuv haava kokkutõmbumine, mis võib olla valulik ning naha koemuutuste tõttu liigese liikumisulatust piirav. Muud tegurid, mis kaasuvad hüpertroofiliste ja keloidarmidega, on näiteks higinäärmete kahjustuse tõttu tekkinud sügelustunne ja armi ülitundlikkus,“ jätkab Kõps. „Hüpertroofiline arm on oma olemuselt väga kuiv, kui ei saa piisavalt niisutust.“
Tunne oma armi
Erinevaid armide tüüpe loetlev Kristine Kõps nimetab esmalt KONTRAKTUURI ARME, mis tekivad sagedamini põletushaavadele. Kontraktuurid ehk koemuutused tihendavad nahka ja võivad tekitada vastavas piirkonnas liigutamispiirangut, eriti kui armid asetsevad liigese kohal. Armi kontraktuur võib olla sügav, mõjutades ka nahaaluseid lihaseid ja närve.
Sissepoole ulatuvad ATROOFILISED
ARMID tulenevad enamasti aknest või tuulerõugetest. Aknearmid muutuvad nähtavamaks vanusega, mil nahk kaotab enam kollageeni ja elastiini.
PÕLETUS-, TRAUMA- VÕI OPERATSIOONIHAAVA paranemine ei lõpe veel haava kokkukasvamisega. Õnnestunud armistumisest annab tunnistust elastne ja lame, nahapinnaga tasa olev punakas, kahvaturoosa või märkamatu arm.
LAMEDAD ARMID võivad esialgu olla nahapinnast kõrgemad, kuid lamenevad aja jooksul, muutudes heledamaks. Selliste armide paranemiseks kulub umbes kaks aastat, kuid täielikult ei kao need kunagi.
Värske KELOIDARM
on punaka või lillaka alatooniga, võib muutuda aja jooksul järk-järgult kahvatuks ning pehmemakoeliseks. „Arm sügeleb, on valulik, ning võib tekitada valu järsul liigutamisel, kui on liiga pingul ja paikneb
(liikuva) liigese läheduses,“ jätkab Kõps. „Keloidarm võib tekkida kõigil, kuid rohkem esineb seda tumedama nahaga inimestel, punajuukselistel ning neil, kellel on eelsoodumus.“ Potentsiaalselt alluvad keloidarmid halvemini ravile kui hüpertroofilised armid.
HÜPERTROOFILISED ARMID on paksukoelised ja punaka või lillaka varjundiga. „Kirurgiline sekkumine (nt keisrilõige) soodustab taolise armkoe teket. Olemuselt ei ole nad aga „üle piiri vohavad“ nagu seda on keloidarmid. Ühtlasi võivad hüpertroofilised armid aja jooksul muutuda väiksemaks.“ Seejuures ei muutu nad siiski täiesti lamedaks ega nahaga ühtlaseks.
AKNEARMID ehk nn jääkild-tüüpi armid on nahapinnast madalamad, tekivad nahahaiguste (akne) mõjul ning jäävad aastatega heledamaks.
VENITUSARMID tekivad siis, kui nahk venib n-ö liiga ruttu ning sidekoed naha all saavad kahjustada. Enamasti tekivad venitusarmid raseduse ajal, puberteedieas või kaalutõusu ning seejärgse kaalulanguse tagajärjel.
Mitte kõik armid ei vaja töötlemist, et muutuda vähem märgatavamaks. „Haava asukoht mängib selget rolli,“ lisab esteetilise meditsiini õde. „Abaluu piirkond, kõrvapiirkond ja kehatüve keskjoon on alad, kus nn patoloogilised armid (hüpertroofilised ja keloidarmid) võivad tekkida sagedamini.
Paranemise kiirendajad Kuigi armidel on võime ise ajas „ilusa maks“ muutuda, pakub moodne medit siin protsessi kiirendamiseks erinevaid protseduure. Armkoel ei ole võimet täielikult paraneda, kuid enamikku arme saab järk-järgult pehmendada ning ümbritseva nahaga ühtlasemaks muuta. Armiravis määrab paljut inimese vanus, tervislik seisund ja geneetika.
Ühed keerulisemad armid on striiad ehk venitusarmid. „Häid tulemusi saab aga akne, hüpertroofiliste ja keloidsete armide ravis,“ kinnitab Kõps. „Keloidarmid alluvad ravile vähem kui hüpertroofilised armid.“ Viimaseid saab tema sõnul enamasti hästi töödelda silikoongeeliga, mis pehmendab armi, suurendades niiskussisaldust sarvkihis. Nahk saab „hingata“ ning tulemuseks on pehmem, ühtlasem ning vähem sügelev armkude. Silikoongeeli ja armiplaastreid kombineeritakse sageli steroidsüstidega,
mis omakorda lamendavad ja õhendavad armi pinda.
Juba tekkinud armkoe leevendamiseks on mitmeid võimalusi: elastomeerid (silikoonid), lahased, surveteraapia ja külmaravi. Armkoe massaaž hõlmab sügavniisutava kreemi pealekandmist ning piirkonna masseerimist 3–5 korda päevas. Keemilisi koorimisi tehakse peamiselt aknearmidele. Kristine Kõps soovitab meetodeid võimalusel kombineerida. „Just keloidarmide vähendamiseks kombineeritakse kirurgilisele sekkumisele lisaks steroidide süstimist või teisi intensiivsemaid protseduure. Üldiselt aga sekkutakse armiravi korral kirurgiliselt juhul, kui spetsialistid leiavad, et see on tõesti efektiivne.“
Protseduurid ja hooldustooted kiirendavad paranemisprotsessi, pakkudes samas rohkem mugavustunnet armi küpsemise perioodil. „Küpseks saamise periood sõltub inimesest ja mitmest mõjurist: haava suurus, sügavus, piirkond, vanus, pärilikkus, nahatüüp (sh pigmentatsioon) ning vastuvõtlikkus eri protseduuridele,“ selgitab Kõps.
Moodne lasertehnoloogia
Üks moodsamatest meetoditest on armi lihvimine laseriga. Uuemad laserid säästavad rohkem nahka. „Soojusenergia, mida laser viib sügavale nahka, kahjustab naha pealiskihti vähem, kuid stimuleerib
kollageeni tootmist. Vaskulaarsete laserite kasutamise eesmärk armiravis on ühtlustada armkoe värvust, muuta see sarnasemaks naha värvusega ning lamendada armi pinda. Laserite kasutamine on armide ravis näidanud väga häid tulemusi.“
Laste näonahka Kristine Kõps esimese valikuna laseriga kindlasti ei raviks, eelkõige seetõttu, et see ei ole lapsele mugav, vajab põhjalikku selgitust ning kohalikku tuimastust. „Mõistagi on õigem töödelda pigem
värsket armi ning esmalt tuleks hinnata, kui silmatorkav arm lapsel on,“ jätkab esteetilise meditsiini õde. Sellest tulenevalt valitakse esmane meetod. „Silikoongeel ja armiplaastrid, mida võib kasutada ka lastel armide raviks, võiks olla üks esmaseid võimalusi,“ märgib Kõps.
Hemagel haavageel (5 g) 14,51 €
Babé venitusarmidevastane kreem (200 ml) 32,31 €
Bionect kreem (30 g) 18,86 €
Abilar
Sodermix kreem (30 g) 25,79 €
Dermatix Ultra geel (6 g) 25,79 €
Eucerin Dermopure aknejärgne puhastusgeel (150 ml) 17,41 €
Poxout vaht tuulerõugete sümptomide leevendamiseks (100 ml) 15,59 €
Väikelapse nahk paraneb hoopis teistmoodi kui vanemal inimesel. „Laps ei ole miniatuurne täiskasvanu, vaid tema kasvupotentsiaal annab teatud eelised haavade paranemisel ja armistumisel,“ toonitab Kõps. „Näiteks kuni kuuekuuste imikute haavad paranevad väga kiiresti ning jääb vaid märkamatu arm. Kuni kaheaastaste laste armide tekke muster on pigem ettearvamatu,“ selgitab Kõps. „Kaheaastastele kuni teismelistele lastele võib tekkida arm kergesti ja kiiresti. Seda soosivad kasvuga seotud füsioloogilised protsessid.“
Iga armi ravi on olenemata meetodist kulukas. „Armiravi ei ole odav, sest vajab aega, kannatust ning järjepidevust,“ kinnitab Kristine Kõps. „Kindlasti nõuab ravi kvaliteetset toodet ja/või head laseraparaati.“ Võrdluseks toob ta välja, et kui kuus grammi silikoongeeli maksab umbes 30 eurot, mille ajaline kasutamine sõltub sellest, kui suur on armi pindala, algavad laserravi ühe korra hinnad 100–150 eurost ning protseduure tehakse enamasti 3–10 korda.
Läheneva kevade ootel paneb Kristine Kõps südamele, et ühelegi armile ei ole soovitatav päikesekiirgus. „Päike võib tekitada armile või selle ümber hüperpigmentatsiooni, mis muudab armi veelgi nähtavamaks. Laserravi ajal on päevitamine sootuks keelatud.“
10% salv kuusevaiguga (20 g) 15,05 €sibula ekstrakt (Extr. Cepae), hepariinnaatrium, allantoiin
Geel vanade ja uute armide raviks pärast operatsiooni, traumat või põletust.
Sobib igasuguste armide ravimiseks;
Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid. www.contractubex.ee
Vaid mõnel üksikul ilutoodete koostisosal on kliiniliselt tõestatud vananemisvastane toime. Kuid lülitades need imeained oma järjepidevasse ilurutiini, võib nahal tõesti muutusi märgata.
TEKST: KRISTA KIIN l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK l FOTOD: ERAKOGU
T„änapäeval räägitakse anti-aging’ust ehk vananemisvastasusest aina vähem ja pro-aging’ust ehk toetatud vananemisest üha rohkem,“ räägib nahahooldussarja Sensilis Sensitive Skin Lab Eesti brändijuht Joanna Elias. „Põhjus on lihtne – vananemine on loomulik protsess. Naha küpsemist ei ole võimalik peatada, küll aga saame õhusaastest, kiirgusest, kemikaalidest jms tingitud vananemist veidi pidurdada.“
Naha tõelised abilised Nahale mõjuvad tõeliselt hästi need toimeained, mida kasutatakse järjepidevalt. „Samuti on kogumas populaarsust skin
cycling ehk vananemisvastaste toodete ringkasutus. Aktiivaineid (happed, retinoidid ja niisutavad tooted) kasutatakse järjepidevalt, igal nädalal; kuid eri päevadel ja teatava intervalli järel,“ selgitab Joanna Elias.
„Hüaluroonhape, mis annab nahale ülivajalikku lisaniisutust, ja antioksüdandid, näiteks C-vitamiin, on ideaalsed abimehed juba nooruki akneravis,“ loetleb tõhusaid toimeaineid kosmeetik Gaidi Äkke Raku kasvufaktorid ja taimsete tüvirakkude ekstraktid on noorendava toimega ning keramiidid parimad niiskuse taastajad, kuna moodustavad nahale kaitsva barjääri. Aminohapped omakorda on hästi omastatavad ja
toidavad naha basaalkihti ja fibroplaste. Aminohapetest koosnevad orgaanilised ained peptiidid mõjutavad meie rakkude uuenemist – näiteks kollageeni peptiid aitab suurendada nahas kollageeni ja elastiini tootmist.
Kosmeetikatööstuse uus suur lemmik Gaidi Äkke sõnul bakuchiol, retinooli taimset päritolu analoog, millel on tõhusad vananemisvastased omadused ning mis sobib ka tundlikule nahale. Bakuchiol ühtlustab nahatooni, niisutab ja pinguldab, samuti on tal antibakteriaalne ja põletikuvastane toime.
Invasiivsete vananemisvastaste iluprotseduuridega, nagu täitesüstid, botuliintoksiin ja operatsioonid, ei soovita
Gaidi Äkke Joanna Elias Hurmi KrikkGaidi Äkke kiirustada. „Minu soovitus on alates 30. eluaastatest järjepidevalt kosmeetikut külastada ning leida endale sobivad kodused vananemisvastased tooted, “ kinnitab kosmeetik. „Ilusüstid ja -kirurgia on vajadusel omal kohal, aga õiges vanuses.“
Ettevaatust, ärritab!
On olemas ka igati häid vananemisvastaseid toimeained, mis omavahel kokku ei sobi. „Mitu tugeva toimega aktiivainet võivad nahka kahjustada – eeskätt naha kaitsebarjääri rikkumise tõttu,“ tõdeb Joanna Elias. „Samuti ei sobi koos kasutamiseks väga erineva pH-tasemega tooted.“
Klassikaliselt tasuks hoiduda korraga kasutamast retinooli/retinoidi ja happeid, kuna koosmõjus on neil ärritav ja liiga tugev kooriv efekt. „Kuigi AHAja BHA-hapete segusid kasutavad kosmeetikud salongides juba ammu, tasuks koduhoolduses ettevaatlik olla,“ paneb Gaidi Äkke südamele. „Peab teadma, kuidas happed koos toimivad ja millise nahatüübi või probleemi puhul milliseid kombinatsioone kasutada.“
Ärritav mõju on ka retinooli/ retinoidi ja C-vitamiini koosmõjul, mis (üksikute eranditega) võivad naha kaitsebarjääri rikkuda. „Kindel valik on neid tooteid siiski eraldi pruukida,” ütleb Gaidi Äkke.
„Hüaluroonhappe seerumit tuleks alati kanda veidi niiskele nahale, kuna hüaluroonhape lukustab meie nahka vaid seda niiskust, mis seal juba olemas on. Seega võib hüaluroonhappeseerumit kuivale nahale kandes tekkida olukord, kus hüaluroonhape imab meie nahast veel viimsegi sinna jäänud niiskuse ning efekt on niisutatud ja pringile nahale vastupidine,“ soovitab Joanna Elias.
Kamraadid, mis klapivad Seevastu passivad kokku näiteks vitamiin C ja päikesekaitsefaktoriga kaitsekreemid. „C-vitamiiniga seerumid sobivad suurepäraselt kasutamiseks SPF-kreemi all,“ täpsustab Joanna Elias. Tema kinnitusel klapivad niatsiinamiid ja retinool/retinoid, aidates retinooli võimalikke kõrvalmõjusid leevendada tänu enda rahustavale ja niisutavale toimele. Kokku sobivad ka retinool/ retinoid ning erinevad niisutavad komponendid – näiteks hüaluroonhape ja/ või keramiidid.
Gaidi Äkke märgib, et nahaprobleemide, näiteks akne korral võib saada parema tulemuse, lisades põletikuvastasele hapet sisaldavale kreemile niisutava C-vitamiini seerumi, mis koosmõjus aitab vältida naha pinnakuivust.
Kõige lihtsam, kõige tähtsam –kasuta päikesekaitset!
Vananemisvastases nahahoolduses on võtmetähtsusega ennetamine. Üks tõhusamaid ennetusharjumusi on kasutada päikesekaitsefaktorit tugevusega alates SPF 30.
Joanna Elias toonitab, et päikesekaitsekaitsekreem peaks olema oma ennetava tõhusa toime tõttu iga naha tervist hindava inimese ilurutiinis aukohal. „Õige aeg SPF-kreemi pealekandmiseks on hommikul pärast teisi ilurituaale, soovitavalt vähemalt 30 minutit enne õue suundumist – see tagab päikesekaitse efektiivsuse.“ Näo- ja dekolteepiirkonnas soovitab ta aasta läbi kasutada SPF-faktoriga kaitsekreemi. „Seejuures tuleks nahka kaitsta nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest, samuti sinise valguse ja infrapunakiirguse eest,“ lisab Elias. Selleks leiab apteegist laiaspektrilised kaitsekreemid.
Kuigi päikesekaitsefaktori kasutamine on oluline aasta läbi, rõhutab nahahooldussarja Babé tootejuht Hurmi Krikk selle erilist tähtsust just kevadel. Kriki sõnul võiks päikesekaitsevahendit kasutada isegi lihtsalt korraks jalutama minnes.
Päikesekaitsefaktori valimisel tuleks arvestada nahatüübi, päikese käes viibimise aja, ilmastiku ja isiklike eelistustega. Kuiva naha korral võiks valida niisutavaid koostisosi sisaldava toote. Rasuse naha korral sobib kerge tekstuuriga toode, mis ei ummistaks poore. Tundliku naha all kannatajad leiavad leevendust spetsiaalsetest päikesekaitsevahenditest, mis ei sisalda ärritavaid koostisosi. „Eelistada võiks päikesekaitsekreemi, mis sisaldab lisaks SPF-ile ka nahale kasulikke koostisosi, näiteks antioksüdante või niisutajaid,“ täiendab Krikk. Mida suurem on SPF-i number, seda pikemalt kaitseb toode päikese eest.
Paljud eelistavad segada päikesekaitsekreemi jumestuskreemi või päevakreemi sisse, kuid Hurmi Kriki sõnul võib see vähendada päikesekaitse efektiivsust, kuna kogust võib olla keeruline kontrollida. Tõhusa kaitse saamiseks on tavaliselt parem kanda päikesekaitsekreem eraldi kihina. „Kui päikesekaitsekreem on eraldi toode, on soovitatav kanda see palgele viimasena, et tagada suurem mõju,“ lisab Krikk.
Babé Super
Fluid tooniv näoemulsioon SPF 50 (50 ml) 25,10 €
Babé HealthyAging+ öine mitmetoimeline koorijaseerum (30 ml) 42,38 €
Bioderma Sensibo H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (250 ml) 18,23 €
Isdin hüaluroonhappega seerum (30 ml) 51,10 €
BioNike Hydractive toitev niisutav näokreem (50 ml) 26,92 €
Sensilis Eternalist nahka uuendav näokreem retinooliga (50 ml) 60,47 €
Avéne Vitamin Activ CG korrigeeriv näoseerum (30 ml) 47,14 €
Novaclear Hydro hüaluroonhappega näopesuvaht (100 ml) 11,48 €
Eucerin Hyaluron -Filler seerum C-vitamiiniga (8 ml) 26,18 €
Sügiseks retinool, kevadeks antioksüdandid
Suve lõppedes tuleks keskenduda naha taastamisele ning talveks ette valmistamisele. „Sügisel on hea alustada ka invasiivsemate ning intensiivsemate protseduuridega, nagu keemiline koorimine ja laserprotseduurid,“ nimetab Joanna Elias. „Sealjuures ei tohi unustada ka kodust hooldust – kreemid muutuvad taas veidi toitvamaks. Sobilik on alustada pigmendimuutuste raviga.“ Ka retinoidkuuri võib nüüd proovida. „Tulemuste säilitamiseks kasutada retinoidtooteid järjepidevalt aasta läbi, kuid esmakordseks harjutamiseks on just sügis ideaalne aeg,“ lisab Elias. „Alustuseks mõned korrad nädalas, hiljem juba ülepäeviti ning seejärel, kui nahk on retinoidiga harjunud, võime retinoidkreemi kasutada igal õhtul.“ Retinooli/retinoidiga paralleelselt tuleb päevasel ajal alati kasutada ka SPF-kreemi! Retinool muudab naha päikesekahjustuse tekkimisele vastuvõtlikumaks, kuna tema noorendav efekt tuleneb sellest, et naharakud uuenevad kiiremini.
Talvel jätkame sügisel alustatud rutii-
Uriage Age Lift vananemisvastane pinguldav päevakreem (40 ml) 51,55 €
Novaclear Advanced sära andev seerum glutatiooni ja retinooliga (30 ml) 16,97 €
niga, kuid krõbeda külmaga tuleb erilist tähelepanu pöörata naha kaitsmisele. „Mida külmem on väljas, seda toitvamaks, kaitsvamaks ja taastavamaks muutub ka nahahooldus,“ rõhutab Elias. „Nüüd on ideaalne kaasata nahahooldusesse peptiidid ja kasvufaktorid, kuna need aktiivained suudavad nahka uuendada, rahustada ja süvitsi parandada.“
Kuna mõlemad tekitavad valgustundlikkust, on retinooli ja AHA-hapete jaoks parim periood oktoobrist aprillini, mil meie laiuskraadil on päikest vähem. „Neid toimeaineid sisaldavad seerumid ja kreemid võiksid õhtuse hoolduse osaks olla just pimedamal ajal, aga seda juhul, kui nahk ei ole ülitundlik,“ hoiatab Gaidi Äkke.
Kevadel võiks igapäevase näokreemi vahetada kergema koostisega toote vastu. „Samuti on see ideaalne aeg antioksüdantsete toodete kasutuselevõtuks –lisaks sellele, et antioksüdandid annavad nahale värskust ning sära, aitavad nad enne SPF-i peale kantuna päikesekiirguse kahjustava toime vastu võidelda,“ lisab Elias.
Isdin Retinal Intense uuendav seerum (30 ml) 83,19 € on võimas kahefaasiline retinaldehüüdiga näoseerum, mis toetab naha uuenemist, muutes selle siledamaks, ühtlasemaks ja nooruslikumaks. Retinoolitaoliste omadustega tugevatoimelised koostisosad parandavad naha tekstuuri ja vähendavad silmanähtavalt peeneid jooni ja kortse. Seerumit on rikastatud niatsiinamiidi, melatoniini ja rahustava kompleksiga, mille koostoime aitab nahka ühtlaselt parandada, vähendades samal ajal ka kuivustunnet. Järgmisel päeval kasuta kindlasti päiksekaitsevahendit.
Õrnalt, kuid tõhusalt hoolitseb naha eest Avène Cleanance kooriv seerum (30 ml) 36,20 €. Happelise pH-tasemega seerum silub nahatekstuuri, vähendab vistrikke ja aknejälgi. Seerumis sisalduvad happed koorivad õrnalt ja stimuleerivad rakkude uuenemist. Termaalvesi tasakaalustab nahka ja lisab sära.
40+ ja vananemismärgid? Jah, see sari on sulle! BioNike Defence My Age Pearl taaselustav tootesari taastab naha kolm tervist ja elujõudu näitavat omadust – sära, sileduse ja tugevuse.
Toodete uudne koostis põhineb pinguldaval aktiivainete kompleksil, mis taastab rakkude elujõu ja kaitseb varajaste vananemisilmingute eest. Valikus on kolm toodet –päeva- ja öökreem ning 10% C-vitamiini sisaldusega intensiivne taaselustav seerum.
Bioderma Sebium Hydra puhastuspiim näole (200 ml) 23,57 € on esimene ökobioloogiline puhastuspiim, mis taastab mugavustunde ülikuivatavate akneravimite kasutamise ajal. Naudi täiuslikult puhast ja rahunenud nahka ööpäev läbi.
Juuksed õhkavad niisutuse ja toidu järele? Idun Minerals juuste- ja peana hahooldustoodet (100 ml) 15,83 € on äärmiselt mugav juustesse pihustada. Pähejäetav hoolduskreem on rikastatud hooldava shea -või, niisutava õunhappe, elustava õunatüvirakuekstrakti, volüümi andva ja pehmendava herneproteiini ning tugevdava provitamiin B5 ja kaitsva E-vitamiiniga. Kerge silikoonivaba kreem hellitab ja toidab kuivi juukseid ning peanahka, jättes juuksed õhuliseks, pehmeks ja elastseks.
Päevad muutuvad järjest pikemaks ja päikesepaistelisemaks, kuid hoolimata sellest leiavad paljud meist end maadlemas kevadväsimuse ja ajapuudusega, eriti kiiretel hommikutel. Millised uuendused ilurutiinis aitaksid?
Igapäevane nahahooldusrutiin ei pea pikalt kestma, kuid see peab olema järjepidev. Alusta kaks-ühes BioNike mitsellaarveega BioNike tundlikule nahale (500 ml) 18,30 € ning toniseeri nahka seejärel värskendava ja rahustava BioNike näospreiga (250 ml) 13,01 €.
Kord nädalas kasuta õrna ja tundliku naha uuendamiseks ensüümidega IDUN Mineralsi õrnalt koorivat näomaski (75 ml) 16,03 € ning normaalsel nahal kerge happega koorijat BioNike Instant Glow (75 ml) 19,66 €, mille mõjuaeg on kõigest üks minut, et muuta nahk säravaks ja siledaks.
Pärast koorimist või vastavalt vajadusele tasub nahka turgutada niisutava maskiga BioNike Instant Hydra Detoks (75 ml) 19,66 €, millel lasta toimida vähemalt 10 minutit.
Ka silmaümbrus vajab erilist hoolt. Hommikusi turseid silmade all aitab alandada jahe värskendav BioNike Eye tursetevastane silmaümbrusgeel (15 ml) 22,16 €. Kevadises nahahoolduses ei tohiks unustada ka päikesekaitset, sest just kevadised kiired toovad kiiresti välja pigmendilaigud ning
TEKST JA MEIK: SIGNE UIBO
MODELL: LIIS
FOTOD: TIINA KUKK
soodustavad enneaegset vananemist. Seetõttu on kasulik valida omale päevakreem juba päikesekaitsega, näiteks IDUN Minerals päevakreem SPF 25 Solstrale (30 ml) 23,44 €.
Peale näonaha ettevalmistamist kasuta meigipõhjana värskuse hoidmiseks kergelt toonitud BB-kreemi. Seejärel kata silmaalused valgustpeegeldava peitekreemiga, kandes toodet tumedate silmaaluste korral silmade alla ja kergete tursete puhul just vaokestesse, sest valgustpeegeldav pliiats peidab tumedust. Enne päikesepuudri ja põsepuna kasutamist võid kanda kerge puudrikihi üle kogu näo, sest siis on järgnevaid puuderjaid tooteid sellel parem hajutada.
Kanna kergete pintslitõmmetega näole mahedat tooni päikesepuudrit. Esiteks põsesarnade alt näo keskosa poole, et rõhutada sarnu, teiseks lõuajoone alt lõua suunas, et anda lõuajoonele konkreetsust ning kolmandaks lauba külgedelt oimu poole, et luua visuaalselt ümaram ja nooruslikum otsaesine. Väsimuse varjamiseks ja värskuse andmiseks kanna põsesarnale ja -nukile roosaka alatooniga põsepuna.
Modellil kasutatud tooted:
IDUN Minerals päikesekaitseemulsioon tooniga
SPF 30 hele (27 ml) 22,80 €
IDUN Minerals valgustpeegeldav peitekreem Raps (4,6 ml) 25,74 €
IDUN Minerals pressitud jumestuspuuder 2 in 1 Skärgard (7,7 g) 25,74 €
Modellil kasutatud tooted:
IDUN Minerals mineraalpäikesepuuder Sommardröm (4,6 g) 25,74 €
IDUN Minerals mineraalpõsepuna Smultron (5 g) 25,74 €
Väsimuse varjamiseks silmaümbruses kasuta beeži tooni silmapliiatsit IDUN Minerals Sand (1,14 g) 11,99 € silmade alumisel limaskestal.
Kui näos on nähtavad suuümbruse voldid ning suunurkade vajumine, siis kanna neisse valgustpeegeldavat pliiatsit BioNike Color Luminizer peitepliiats Creme 102 (2,5 ml) 21,26 €, nii vähendad neisse tekkinud varje ja saavutad visuaalselt värskema ilme.
Kui kasutad päeva jooksul mitu korda kaitsvat näospreid BioNike Hydractive SPF 25 (75 ml) 14,56 €, hoiab see näo värskena, meigi püsivana ning uuendab UV-kaitset.
Kanna õhtul õhuke kiht geeljat niisutavat maski BioNike Instant Detoks (75 ml) 19,66 € näole ja jäta see ööseks toimima. Nii on nahk pikalt niisutatud ning hommikuks särav ja prink.
Silmameiki alusta lauvärvidest ning hea, kui need on komplektis, kus toonid sobituvad üksteisega. Kui silmad on kergelt turses, vali matid värvid ja naturaalsed toonid. Alusta silma sisenurgast, kandes sinna heledat tooni, seejärel kanna keskmist tooni lauvärvi silma välisnurka, hajutades seda üle silma keskosa sisenurga suunas. Seejärel hoia silm lahti, vaata otse ning kanna tumedamat tooni silma ülalaule keskosast välisnurga poole, et saavutada silmades sügavust ja varjata turset visuaalselt. Kanna ülalau ripsmepiirile sinaka alatooniga ja alalau limaskestale nahatooni silmapliiatsit, nii annad silmadele värskust juurde. Seejärel värvi ripsmed tušiga, too kulmukaar esile sobivat tooni kulmupliiatsiga ning harja need geeliga soovitud suunas.
Modellil kasutatud tooted:
IDUN Minerals Minerals Lejongap mineraallauvärv (4 x 1 g) 23,01 €
BioNike Color silmapliiats 102 Bleu Marine 9,24 €
IDUN Minerals silmapliiats Sand (1,14 g) 11,99 €
IDUN Minerals veekindel ja volüümiandev must ripsmetušš Vatn (9 ml) 19,58 €.
IDUN Minerals Minerals kulmupliiats Lönn (1,08 g) 13,96 €
IDUN Minerals Fiber tume kulmugeel (5 ml) 15,20 €
Värskuse saavutamiseks vali oma huuletoonist kirkam, kuid naturaalne huulevärv. Kasuta huulepliiatsit, et joonistada konkreetne huulekontuur ning seejärel kanna huultele valitud läige, et anda neile toon ja sära.
Värskuse saavutamiseks vali oma huuletoonist kirkam, kuid naturaalne huulevärv.
Modellil kasutatud tooted:
BioNike Color huulepliiats 211 Mauve (6 g) 11,79 €
IDUN Minerals huuleläige Violetta (8 ml) 18,55 €
BioNike Color volüümi andev huuleläige 005 Mure (6 ml) 14,48 €
Igapäevameigiks tasub valida nahasõbralikud tooted ning mineraalkosmeetika, mis ei koorma nahka ega tekita ärritust – sobivad BioNike Color sari ning IDUN Minerals tooted. Valgustpeegeldavas tootes on puudrisisaldus väiksem, mistõttu sobib seda kasutada õhukesel silmaümbruse nahal.
Kanna SPF-ga päevakreemi nahale vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut, sest nii jõuab see imenduda, et saavutada täielik kaitse UV-kiirte eest.
Sportlik Kahrode perekond satub Naerata!
ilutooteid proovima kõige õigemal ajal – naha ja juuste niiskusvarud on otsas mis otsas.
Kas tooted Apotheka iluriiulitelt suudavad elule aidata krõbisevad juuksed ja krobelise naha?
TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS FOTOD: ERAKOGU
Treenerid Monika ja Rein Kahro on äsja naasnud päikeseliselt puhkusereisilt. Monika juuksed on soolveest ja päiksest mõnusasti pleekinud ning kuivapoolsed. Nahk nõuab aga erksa päikese tõttu tugevamat niisutust. „Koju külma kätte tulles tunnen kohe, kuidas nahk vajab rohkem rasvhappeid,“ sõnab Monika.
Reinu nahk kaldub ka muidu pigem kuivusele, mistõttu vajab omajagu hoolt. „Õnneks poputab Monika mind ikka korra nädalas näomaskide ja kuuridega. Minu hooleks jääb meeles pidada igapäevane kreemitamine,“ seletab Rein. Ta tunnistab, et tema juuksed on aja jooksul muutunud õhemaks, mis paljudel meestel on keskikka jõudes paratamatu. Et seda aga pidurdada, võtab
BIONIKE Man taaselustav kreem-geel tundlikule nahale (50 ml) 25,56 €
BIONIKE Color huuleläige 002 Rose Gold (6 ml) 14,48 €
Monika: Ma ei värvi huuli kuigi sageli, aga selle huuleläike värv oli nii mõnus ja õrn. See sulas kenasti minu nahatooniga, samal ajal huuli täiuslikult niisutades ning neid kenasti esile tuues. Lõhn on kerge ja mõnusalt vanilline.
SENSILIS Origin Pro EGF-5 silmakreem kasvufaktoritega (15 ml) 55,91 €
Kreem-geel annab näonahale mõnusa ja värske tunde. Nahk justkui hakkaks elama. See ei ole liiga rasvane, vaid jätab nahale õrna ja niiske kihi. Lõhn on mehine ja meeldiv. Ka pakendi kork on hästi välja mõeldud – ei pea muretsema, et tuubist midagi välja imbuks.
Rein: Väikese lapsega koos elades jääb sageli mõnel ööl und väheseks ja hommikul peeglisse vaadates mõtlen, kuidas ma nii tumedate silmaalustega tööle lähen. Väike suts kreemi, käin mõnusa massaažiotsakuga silmaümbrused üle ja olen paari minutiga nagu uus inimene. Juhendis on küll kirjas, et kasutama peaks hommikul ja õhtul, aga toime on näha ka juba ühekordse kasutamisega. Imeline!
DUCRAY Hidrosis Control higistamisvastane rulldeodo rant (40 ml) 18,13 €
Rein: Minu tööpäevad treenerina algavad tihti juba hommikul kell 7 ja kestavad katkematult õhtuni välja. On oluline, et selle aja jooksul ei peaks ebameeldiva higilõhna pärast muretsema ning see toode tõesti ei vedanud alt. Meeldis, et toode on lõhnatu –pole vaja muretseda, kas lõhn meeldib või mitte ning kas tavaparfüümiga kokku sobib. Jätan kindlasti kasutusse.
IDUN Minerals juuksemask (200 ml) 20,61 €
Monika: Mul on keskmisest paksemad ja pikemad juuksed. Ostan juuksetooteid liitrite kaupa, sest neid lihtsalt kulub. Seda toodet aga kulus väga vähe. Mask muutis hetkega juuksed paremini kammitavaks ja sain kenasti kätte mõned meresoola pusad, mis reisist veel kuklasse olid jäänud. Mask lõhnas õrnmagusalt, samas oli värske ja kerge. Kiidan selle sügavniisutava maski tõeliselt heaks. Järgmisel päeval oli trennis ainuke mure, et patsikumm kippus peast ära libisema.
BABÉ kehapalsam
Balm-to-Oil (500 ml) 31,01 €
Monika: See lõhnab imeliselt, nagu Tai spaades kasutusel olevad õlid – justkui riisi piim kookosevee värsku sega. Tekitab puhkusereisi tunde. Taastab ja niisutab nahka imeliselt. Tekstuu rilt piimjas, ei jäta nahale õlikihti.
BABÉ energiat andev šampoon (250 ml) 18,25 €
Rein: Mõnus leid igapäevaseks kasutamiseks. Kergelt suvise ja neutraalse lõhnaga. Pärast juuste kuivamist on juuksed läikivad ja volüümikad. Nagu ka nimi ütleb – annab juustele energiat. Jään kasutama!
BABÉ õliseep (500 ml) 26,10 €
Monika: Olen proovinud mitut õliseepi, mis on olnud kas liiga õlised või liiga seebised. See toode üllatas mind positiivselt – nahal piimjaks muutuv kreem pesi puhtaks ja jättis ka naha pehmeks. Nahk jäi niisutatuks ning tundus mõnus. See õliseep sobis suurepäraselt ka meie kaheaastasele, kelle nahk kipub kuivama. Megahea leid, mis teeb meie pere elu lihtsamaks ja hoiab aega kokku.
Rein: Minusugustele kiire elutempoga inimestele mõeldud toode. Kui pole iga päev aega, et pärast pesemaskäimist end eraldi kreemitada, sobib see toode suurepäraselt. Õrna ja pigem neutraalse lõhnaga, vahutab mõnusalt ja pärast pesemist on nahk pehme ja siidine, nagu oleks värskelt kreemitatud.
RENÉ FURTERER Head Spa kooriv geel peanahale (150 ml) 39,83 €
Rein: Kuna nii treeneri kui ka muusiku töö juures on tähtis laitmatu välimus, siis saavad juuksed ja peanahk iga päev päris korralikku vatti, et soeng püsiks sellisena, nagu ma seda soovin. Seetõttu tuleb nende eest erilist hoolt kanda. Proovisin elus esimest korda peanahakoorijat ja see oli mega! Kerge apelsini- ja aaloelõhna kombo lisab mõnusat spaahõngu. Peene otsaku abil on toodet lihtne peanahale kanda. Kui olin peanahka paar minutit masseerinud, lasin tootel veel umbes viis minutit mõjuda, enne kui maha loputasin. Peanahk oleks nagu ellu ärganud ja hingas –väga mõnus tunne. Monikal on nii tihedad juuksed, et temal need terakesed peanahani ei jõudnuki. Aga ta ongi mul eriline!
Pingelisel eksamite ajal tuleks teadlikult aega planeerida, mitte unustada oma vajadusi ning teada, et elus on eksamiperiood vaid lühike etapp.
TEKST: PERETERAPEUT LIISI KUKK (LIISIKUKK.VOOG.COM) l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
Kevad toob paljudele noortele kaasa ärevuse tuleviku pärast. See on stressirohke eksamite ja katsete ajajärk, mille tulemustest sõltuvad elluastuja edasised sammud. Võib juhtuda, et pingega toimetulek osutub noore jaoks ülemäära keeruliseks. Õnneks on olemas tegutsemis- ja mõtlemisviise, mis aitavad sel perioodil paremini toime tulla ja säilitada sisemist tasakaalu. Samuti saavad vanemad kaasa aidata ja noorele toeks olla.
Miks on see aeg nii keeruline?
Eksamite-katsete periood on tõsine proovikivi, sest ühte ajaaknasse koonduvad hirm ja teadmatus tuleviku ees; noore tunnetatud ootused kõikvõimalikele tulemustele ja sageli esimene iseseisev ajaplaneerimise kogemus mahuka tööga toimetulekul. Olukorra võivad veel keerulisemaks muuta pingelised suhted pereliikmete, kaaslaste ja õpetajatega. Võib juhtuda, et seda kõike on korraga liiga palju ning noor vajab kõrvalist abi, et väljakutsega toime tulla.
Hoolitse oma põhivajaduste eest
Pingelisel ajal on iseäranis oluline korralikult magada, tervislikult süüa, juua piisavalt vett ning liikuda. Need on küll endastmõistetavad soovitused, kuid pahatihti võtavad noored lisaaega õppimise jaoks just une, liikumise ja söömise arvelt. See aga muudab vaimse tervise haavatavamaks ning energiat jääb vähemaks. Noored on nõustamisel rääkinud, et nad õpivad ka ööune arvelt. On juhtunud, et nad on nii väsinud, et loevad küll teksti, kuid aju ei suuda tegelikult keskenduda ja sisuliselt enam ei õpita. Parim, mis sellises olukorras teha saab, on magama minna ja pigem hommikul varem ärgata, et värske peaga materjali korrata.
Planeeri oma aega ja hajuta õppimiskoormust
Kui korraga mõelda kõikidele ülesannetele, võib kohustuste koorem tunduda hoomamatu. Õppimisplaani läbimõtlemine ning kirjapanek aitab luua selgust
ja kindlust, et olukord on suures osas noore enda kontrolli all. Õppimiskoormuse hajutamine on tähtis, et vältida ülekoormust ja liigset stressi. Aega planeerides tuleb kindlasti arvestada pausidega, sest aju vajab puhkust ning õppimine on tänu vaheaegadele märksa efektiivsem.
Lõõgastu teadlikult
Paljud noored (ja täiskasvanud) on leidnud tuge lõõgastustehnikatest: kasuks võib tulla mediteerimine, hingamisharjutused, progressiivne lihaslõdvestus ja teadveloleku harjutused. Mitmeid juhiseid ja harjutusi leiad näiteks Peaasi. ee lehelt. Kui ärevuse tõttu on õhtul vaevaline uinuda, on samuti abi lõõgastusharjutustest – need aitavad närvisüsteemil rahuneda.
Räägi oma tunnetest ja mõtetest
Oma tunnetest rääkimine ja lähedastega murede jagamine võib aidata stressiga paremini toime tulla. Oma hirmudest,
lootustest ja kahtlustest vestlemisest vanemate, õdede-vendade, sõprade, õpetajate või vanavanematega on sageli abi. Kui noor jääb oma murega üksi, võib kuhjuv ärevus ta enda alla matta.
Noorte pinge eksamiperioodil võib kasvada, kui nende kaaslased jagavad oma häid tulemusi ja selgeid tulevikuplaane. Võib juhtuda, et mõni noor teab juba põhikoolis, kelleks tahab saada, samas kui osa inimesi jõuab oma kutsumuseni alles pärast mitme eriala tundmaõppimist. Meil on erinevad elud, mis koosnevad paljudest nüanssidest. Edukus eksamitel on vaid üks pisike aspekt nii noore kui ka tema kaaslaste elus – igaühel on oma tempo ja viis rahuldust pakkuva elu loomiseks.
Pane see periood perspektiivi ja ole enda vastu lahke
Pahatihti väärtustavad noored (ja ka täiskasvanud) ennast väliste tegurite kaudu – kas saan eksamil hea tulemuse,
Pikas elus on eksamite aeg vaid lühike etapp, mis ei defineeri seda, kes ma olen.
pääsen kooli õppima, jätan hea mulje töövestlusel jne, mis muudab ta väga haavatavaks. Eksamid ja katsed võivad aidata noorel teha järgmist sammu akadeemilises või professionaalses karjääris, aga tulemused ei ole ainuke edukuse mõõdik. Üks mõtteviis, mis võib pingelises olukorras aidata, ongi praeguse hetke perspektiivi panemine – pikas elus on eksamite aeg vaid lühike etapp, mis ei defineeri seda, kes ma olen. Sageli ei pane esimene valitud eriala paika kogu ülejäänud karjääri, vaid see on alles vahepeatus iseenda vajaduste, huvide ja soovide tundmaõppimiseks. Kui mure tulemuste pärast kasvab talumatuks, tasub mõelda, millised on enda tugevused ja erilised omadused inimesena. Kuigi see tundub kiirel ja sisutihedal ajal keeruline, on kosutav võtta endale hetki tegevusteks, mida tõesti naudid. Näiteks juua mõnuga sooja kakaod, käia küünlavalgel vannis, teha üks hoogne rulluisutiir või mängida 10 minutit koeraga palli.
Usu oma lapsesse
Vanema kõige olulisem ülesanne on julgustada noort iseseisvalt tegutsema ja tulevikku planeerima, samal ajal pakkudes jätkuvat mõistmist ja hoolimist. Noor vajab, et tema vanemad usuksid temasse. Kui vanem suhtub oma lapsesse kui vahvasse ja arenemisvõimelisse inimesse, kes leiab rasketes olukordades oma toimetulekuviisi, on ka noorel lihtsam iseendasse uskuda. Vanema tähtsaim ülesanne ongi usaldada lapse teekonda ja teda armastada.
Mõtle sellele, kellel on probleem
Eksamiperioodil võib juhtuda, et lapsevanem on ise rohkemgi stressis kui tema iseseisvumisfaasi läbiv laps. See aga näitab, et lapse ja vanema omavahelised piirid on nii haprad, et vanem on lapse mure enda mureks teinud. Lapsevanemad tunnevad samuti sotsiaalset survet, justkui lapse edukus eksamitel kinnitaks nende endi võimekust. On täiesti loomulik, et iga vanem soovib, et tema lapsel läheks elus hästi. Kuid kui vanem võtab lapse mure iseenda omaks, siis võimendab tema ärevus veel rohkem lapse muret.
Gordoni perekooli suhtlemismudeli autor ja psühholoog Thomas Gordon on pingete korral soovitanud endalt küsida, kellel on probleem, et eristada lapse probleeme vanema omadest. Kui laps on mures eksamite ja oma tuleviku pärast, siis on see lapse probleem. Vanem kindlasti hoolib oma lapsest ja soovib aidata tal toime tulla, kuid oluline on teha seda ilma lapse probleemi omaks võtmata. Kui vanem seda suudab, saab ta olla kindel kalju, kellele laps võib vajadusel toetuda. Vanem peab suutma reguleerida oma ärevust, et ta suudaks olla lapsele päriselt toeks. Selleks on vajalik, et ka vanem hoolitseks oma vajaduste eest (magamine, söömine, liikumine, meeldivate tegevuste tegemine), ei jätaks ennast üksi (räägiks oma murest teise täiskasvanuga, vajadusel küsiks abi professionaalidelt) ja oleks enda vastu leebe (väärtustaks ennast inimesena, aktsepteeriks vahel ette tulevaid vigu).
Võta lapse jaoks aega – kuula ja mõista
Väga oluline, et vanem võtaks teadlikult oma lapse jaoks aega – oleks noore jaoks olemas, tunneks huvi tema enesetunde ja olukorra vastu. Noorega rääkides saab vanem olla toetav, kui ta kuulab huvitatult ning annab tagasisidet, mis noore räägitust temani jõudis. Gordon nimetab seda aktiivseks kuulamiseks. Sel viisil kuulates annab vanem noorele võimaluse olukord ka ise paremini läbi mõelda ja lahenduste leidmisele lähemale jõuda. Vanem võib mõelda endast kui kaasteelisest, kes noort tema protsessis saadab. Ehkki vanemal võib olla oma nägemus, milline abi on lapsele kõige parem, on tähtis julgustada noort ise lahendusvariante välja pakkuma. See näitab lugupidamist noore inimese isikupära vastu ning aitab nii vanemal kui ka noorel paremini mõista kumb peab eksamitega hakkama saama.
Pingelisel eksamiajal toetab nii noore kui ka lapsevanema toimetulekut enda vajaduste eest hoolitsemine, aja teadlik planeerimine ja kogu perioodi perspektiivi mõistmine. Aga kui hetkeks tundub, et oled täiesti ummikus ja ärevus on talumatu, soovitan kuulata 6 minutit täie tähelepanuga kevadist linnulaulu. 2022. aastal tehtud uuringu kohaselt piisab just nii lühikesest ajast, et linnulaul toetaks inimese vaimset tervist, vähendades depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Tähelepanu taastamise teooria kohaselt aitab linnulaulu kuulamine ajul puhata ja taastab keskendumisvõimet. Ja viimaks aitab linnulaul kaasa ka perspektiivitundele – igal aastal tuleb taas uus kevad.
Jaapanlastelt on pikaealise ja tervisliku elu kohta nii mõndagi kasulikku õppida.
TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ADOBE STOCK
Viimastel aastatel on laiemalt tuntuks saanud Jaapani mõiste ikigai, mille kohta on eesti keeles ilmunud mitu tõlkeraamatut. Ikigai tähendab elu mõtet või põhjust, mis paneb
sind hommikul ärgates tegutsema ja millele keskendumine aitab leida sisemist motivatsiooni ning rahulolu. Ikigai annab elule sügavama tähenduse ja selleks tuleks leida tasakaal nelja olulise elemendi vahel:
Mida armastad teha – valdkond, kus tunned tõelist kirge ja entusiasmi. Mõtle tegevustele, mis panevad su südame kiiremini põksuma ja toovad rõõmu.
Milles oled hea – oskused, milles oled loomupäraselt osav ja ehk ka kogenud. Mõtle oma
oskustele ja annetele, mida teistega jagada võiksid.
Mille eest sulle makstakse –valdkonnad, kus saad raha teenida. Mõtle, millised tegevused või oskused on turul nõutud.
Mida maailm vajab – vaata enda ümber ja mõtle, mida maailm vajab või väärtustab. Leia viis, kuidas oma andeid ja oskusi teistele kasulikult rakendada.
Ikigai leiad nelja elemendi ühisalas, kus need omavahel põimuvad. See on koht, kus kirg, oskused, vajadused ja tasu kattuvad.
Igaühe jaoks on oma ikigai Ikigai on üks tervislikku elustiili toetavatest põhimõtetest, kuna tegeldes sellega, mis paneb sind särama, on suurem tõenäosus, et suudad säilitada emotsionaalse heaolu ning vähendada stressi. Ikigai aitab kaasa aktiivsusele ja liikumisele, eriti kui tegeled hobide, spordi või teiste kirge pakkuvate tegevustega, milles oled hea. Ikigai mõjutab positiivselt ka tasakaalu leidmist töö ja eraelu vahel ning aitab kaasa tervislike suhete loomisele.
Üldiselt on leitud, et inimesed, kes tunnevad, et nende tegevus on seotud suurema eesmärgiga, võivad olla motiveeritumad hoolitsema nii oma füüsilise kui ka vaimse tervise eest. Seega ikigai mitte ainult ei toeta tervislikku eluviisi, vaid aitab igapäevaelus rahulolu ja tähendust leida. Ikigai leidmine eeldab eneseanalüüsi ja sügavat mõtisklust oma eesmärkide, väärtuste ning soovide üle.
TEE ENESEANALÜÜS:
võta aega oma tugevuste, huvide ja väärtuste väljaselgitamiseks. Mõtle, mis sind tõeliselt innustab ja rahuldust pakub.
SEA SAMMHAAVAL EESMÄRKE:
sõnasta oma soovid ning eesmärgid selgelt ja nii, et need hõlmaksid nii sinu huvisid kui ka oskusi.
EKSPERIMENTEERI:
kui arvad teadvat oma ikigai võimalikku valdkonda, proovi erinevaid tegevusi ja suundi, et leida parim viis selle väljendamiseks.
VÕTA VASTUTUS:
ikigai ei tule alati iseenesest, vaid nõuab pingutust ja teadlikkust. Võta vastutus oma elu ja õnne eest ning ole avatud uutele võimalustele.
MUUDA ENDA ELU JÄRK-JÄRGULT:
ikigai leidmine võib olla protsess, mis nõuab aega ja kannatlikkust. Oluline on teha muudatusi kiirustamata ja õppida protsessi nautima.
Kui ikigai hõlmab pea kõiki eluvaldkondi, siis jaapanlaste traditsiooniline istumisasend seiza toetab tugevalt tervist, aidates säilitada keha tasakaalu, tugevdades selgroogu ning pakkudes vaimset selgust ja füüsilist heaolu. Seiza’t kasutatakse Jaapani kultuuris mitmetes traditsioonilistes olukordades: usupidustustel, pulmades või matustel. Samuti näiteks meditatsioonis, teejoomisel ja ka võitluskunstides kui alg- või lõppasendit eri tehnikate jaoks.
Seiza on asend, kus istutakse põlvedest kõverdatud jalgadel ja toetutakse kandadele. See asend hoiab selgroo otse, rindkere avatud ja õlad sirged. Seiza proovimiseks alusta lühikeste perioodidega ja suurenda aega järk-järgult vastavalt enesetundele. Arvesta oma kehaga ja kasuta vajadusel abivahendeid, et vältida ebamugavust või lihaspingeid. Kui seiza ei ole sinu jaoks mugav, ära sunni end selles istuma. Oluline on leida asend, mis sobib sinu kehatüübiga ega tekita ebamugavust.
Seiza’t saad enda jaoks kohandada ja kasutada näiteks:
Mediteerimiseks või lõõgastumiseks (teejoomiseks). Võid istuda seiza’s või sarnases asendis ning kui see on ebamugav, saad kasutada patju, et toetada põlvi ja/või tagumikku ning vähendada jalgade pinget.
Loominguliseks tööks: kui töötad loovprojektide kallal, võid proovida istuda põrandal või madalamal toolil seizasarnases asendis, sest see parandab kehahoiakut ja võib toetada loovust ning keskendumist.
Stressi leevendamiseks.
Seiza -sarnast asendit võid kasutada ka stressi maandamiseks näiteks mugavalt põrandal või toolil istudes: lase õlgadel lõdvestuda ning hinga sügavalt sisse ja välja.
Toitumine kui tervislikku ja pikaealist elu toetav tegur on teada-tuntud. Jaapanlastelt tasub dieedinippide asemel aga kasutusele võtta põhimõte hara hachi bu, mis tähendab sõna-sõnalt tõlgituna „söö kõht täis 80%“. Jaapanlased praktiseerivad seda toitumisviisi ja teavad, et tegelikult annab keha signaale täiskõhutunde kohta umbes 20 minutit pärast sööma hakkamist. Seega, kui sööd aeglaselt ja teadlikult ning lõpetad enne täielikku küllastumist, väldid ülesöömist ja tarbid kaloreid mõõdukalt. See omakorda aitab kaasa kaalu kontrolli all hoidmisele ja üldisele tervisele, sh vähendada südame-
veresoonkonna haiguste riski ning toetada üldist elukvaliteeti.
Hara hachi bu rõhutab teadlikku ja mõõdukat toidu tarbimist, mille tulemuseks on parem seedimine, kõrgem energiatase ning stabiilsem kehakaal. Kui süüa mõõdukalt ja teadlikult, kandub see tavaliselt üle ka tervislikumate toiduvalikute tegemisse, mis annavad kehale vajalikke toitaineid ja energiat liikumiseks ning igapäevaseks tegevuseks. Hara hachi bu põhimõte illustreerib Jaapani traditsioonilist lähenemist tasakaalustatud elustiilile, mis toetab keha ja vaimu tervist.
Lihtsad muudatused igapäevastes toitumisharjumustes aitavad sul hara hachi bu enda ellu tuua:
Söö aeglasemalt . Kiirustades söömine toob kaasa rohkem tarbimise. Aeglusta, et keha saaks reageerida märguannetele, mis ütlevad, et sa ei ole enam näljane.
Keskendu toidule. Lülita teler või nutiseade välja. Kui asud sööma, siis tegele vaid sellega. Nii sööd aeglasemalt, tarbid vähem ja naudid toitu rohkem.
Võta väiksem kogus. Söö väiksemalt taldrikult ja kasuta kõrgeid, kitsaid klaase. Tõenäoliselt sööd nii oluliselt vähem, isegi sellele mõtlemata.
Kui asud sööma, siis tegele vaid sellega.
Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Eesti loodus oma nelja aastaajaga kindlasti Jaapanile alla ei jää ja nii sobib ka siin hästi praktiseerimiseks shinrin-yoku ehk sõna-sõnalt tõlgituna „metsavann“ või „metsas jalutamine“. Selle all mõeldakse praktikat metsas viibimise ja loodusega ühenduse loomise kohta, mis
on seotud sooviga saavutada füüsilist ning vaimset heaolu. Shinrin-yoku on teadlik viis loodusega ühendumiseks ja põhineb ideel, et looduses viibimine võib parandada meeleolu, vähendada stressi, tugevdada immuunsüsteemi ning suurendada üldist heaolu.
Tervisliku ja pikaealise elu juurde kuulub ka sotsiaalne suhtlus. Jaapanlased tähistavad seda põhimõttega omotenashi, mis väljendab külalislahkust ja hoolitsevat suhtumist teiste vastu. Positiivsed sotsiaalsed sidemed ja toetavad suhted aitavad kaasa emotsionaalsele heaolule. Omotenashi hõlmab tähelepanu, hoolimist ja soovi teistele head teha ning põhimõte on tugevalt seotud inimestevaheliste suhete hoidmisega.
Jaapanis leiab enim näiteid omotenashi praktiseerimisest teeninduse valdkonnast, aga seda kantakse üle ka igapäevaellu, kus võiksime samuti üksteise suhtes hoolivamad olla, et luua positiivset ja sooja õhkkonda.
Võta aega looduses viibimiseks. Proovi leida aega looduses jalutamiseks või lihtsalt selle jälgimiseks. See võib olla lühike tiir lähedalasuvas pargis või pikem matk metsas. Oluline on leida koht, kus saad loodust tõeliselt enda ümber kogeda.
Märka ümbritsevat. Ära keskendu ainult füüsilisele aktiivsusele. Lase oma meeltel avaneda ja märka linnulaulu, puude lõhna, tuulepuhangut või teisi loodusnähtusi.
Jää hetkeks paigale. Püsi mõnes kohas istudes või seistes ja luba endal tunda ümbritsevat rahu ning rõõmu. Hinga sügavalt sisse ja välja, keskendu hingamisele.
Kasuta kõiki meeli. Tunneta puid, vaata pilvi, kuula loodushääli, nuusuta õhku ja koge pinnast jalge all. Kaasa kõik oma meeled looduse ilu hindamiseks.
Vähenda digitaalset mõju. Püüa vähendada nutiseadmete kasutamist looduses viibimise ajal. Lülita telefon vaiksele režiimile või jäta see koju, et täielikult ümbritsevale keskenduda.
Mõned viisid, kuidas saad omotenashi’t oma elus praktiseerida:
Sõbralikkus ja viisakus igapäevases suhtluses, sh vastutulelikkus, austus ja hoolivus nii pereliikmete kui ka võõraste suhtes. Pööra tähelepanu tervitustele, olgu selleks kallistused, käepigistused või muu.
Tähelepanelikkus detailide suhtes, et muuta teiste olemine meeldivamaks, sh ka kodus, et luua hubane ja külalislahke keskkond. Üllata lähedasi aeg-ajalt väikeste meeldivate žestidega, näiteks lemmikmaiustuste või kingitusega.
Keskkond ja traditsioonid, mis aitaksid luua sooja ja kutsuva õhkkonna, kus inimesed end teretulnuna tunnevad. Korralda koduseid
üritusi ja koosviibimisi, et tugevdada lähisuhteid. Osale traditsioonides ja üritustel, mis on sinu lähedastele olulised ja looge ka uusi, mis kindlustavad teie sidet.
Vastutulelikkus ja toetus ehk valmisolek pakkuda abi, kui näed, et keegi seda vajab. Näiteks aita naabreid, sõpru või isegi võõraid olukordades, kus seda tarvis. Kuula tähelepanelikult ja ilmuta huvi teiste murede vastu. Ole mõistev ja toetav, eriti rasketel aegadel.
Austus ja lugupidamine teiste arvamuste ja tunnete vastu. Kuula keskendunult ja väldi hinnanguid, loo avatud suhtluskeskkond.
Kevadisele toidulauale sobivad kreemised püreesupid imehästi. Suure toiteväärtusega keedused täidavad korralikult kõhtu, toovad menüüsse vaheldust ja on tervisesõbralikud. Soovi korral saab suppe veelgi täiendada, serveerides neid seemnete ja võrsetega. Kreemja koostise saamiseks tuleks neid hoolega ja piisavalt kaua püreestada.
RETSEPTID: PILLE ENDEN
FOTOD: JAAN HEINMAA
Brokoli kui eriti kasulik kapsaline annab oma väärtuslikud omadused ka supile. Suppi saab soovi korral täiendada kanafileega, mille võib tükeldada ja supis valmis keeta või eelnevalt pannil pruunistada.
Ka lõhe sobib suurepäraselt –kuubikuteks lõigatud kalafilee võib lisada üsna supi valmimise lõpujärgus ja lasta mõned minutid küpseks haududa.
Kuuele
Valmistusaeg 30–35 minutit
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
1 suur porgand
1 sl võid või õli
8 dl kanapuljongit
1 keskmine brokoli (u 500 g)
4 dl toidukoort
3 dl riivitud Cheddari juustu ¼ tl riivitud muskaatpähklit
2 sl värskelt pressitud sidrunimahla soola, musta pipart serveerimiseks basiilikulehti
Koori ja haki sibul, küüslauk ning porgand. Sulata supipoti põhjas või, kuumuta selles sibulat ja porgandit 4–5 minutit. Lisa küüslauk ja kuumuta veel 1–2 minutit. Vala potti puljong ja lisa tükeldatud brokoli, ka peeneks hakitud varreosa. Kuumuta supp esmalt keemiseni, alanda kuumust ja hauta kaane all 10–15 minutit, kuni köögiviljad on hästi pehmed. Püreesta.
Kalla supisse koor, lisa riivjuust ja maitsesta soola ning pipraga. Keera pliidi kuumus maha ja lisa muskaat. Sega, kuni juust on sulanud. Maitsesta sidrunimahla ja vajadusel ka soola-pipraga. Serveerimisel puista peale hakitud basiilikulehti.
Kui metsaseeni veel ei leidu, saab ka kultuurseentest tummise supi keeta. Pruunid šampinjonid annavad veidi tugevama maitse kui valged, aga et seenemekki veelgi rohkem oleks, võib lisada metsaseenejahu või kuivatatud seeni (seeni tuleks eelnevalt leotada).
Neljale
Valmistusaeg 30–35 minutit
2 sibulat
4 küüslauguküünt
500 g pruune šampinjone
2 sl õli
3 sl hakitud tüümiani
1 sl nisujahu
8 dl kanapuljongit
2 dl köögikoort soola, musta pipart
Koori ja haki sibul ning küüslauk. Tükelda seened (kui soovid, tõsta mõned seened kõrvale, lõika viiludeks, prae pannil läbi ja tõsta serveerimisel supile). Kuumuta sibulat poti põhjas õlis 3–4 minutit, lisa küüslauk ja prae läbi. Lisa seened ning tüümian ja prae veel 3–4 minutit. Puista potti jahu, sega teiste ainetega läbi ning kuumuta paar minutit. Kalla peale kuum puljong, maitsesta soola ja pipraga.
Kuumuta keemiseni, alanda kuumust, kata pott kaanega ja lase 15–20 minutit podiseda. Püreesta supp. Lisa koor, kuumuta keemiseni ja timmi vajadusel veel maitset.
Läbinisti taimne supp on kevadiselt kerge ja õrnalt vürtsikas. Vürtsikust saab karripasta kogust timmides endale meelepäraseks muuta. Supisse võib lisada ka toidu- või kookoskoort, aga ka puistata peale murendatud feta juustu.
Neljale
Valmistusaeg 40 minutit + 20 minutit ahjus
3 suuremat paprikat
1 suurem suvikõrvits
3 sl õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
1–2 tl punast karripastat
8–9 dl köögiviljapuljongit soola, musta pipart
Kuumuta ahi 220 kraadini. Poolita paprikad, eemalda seemned ja lõika 3–4 cm tükiks. Lõika suvikõrvits 1–1,5 cm juppideks. Pane paprika ja suvikõrvits ahjuplaadile või -vormi, sega 2 sl õliga ning maitsesta soola ning pipraga. Pane ahju ja küpseta, kuni viljad on pehmed ja kergelt pruunistunud, 15–20 minutit.
Koori ja haki sibul ning küüslauk. Prae sibulat poti põhjas õlis mõõdukal kuumusel 4–5 minutit, lisa seejärel küüslauk ja kuumuta läbi. Kuumuta karripasta samuti läbi.
Lisa potti röstitud köögiviljad koos küpsemisel eraldunud mahladega. Kalla peale nii palju puljongit, et köögiviljad oleks vaevu kaetud. Kuumuta keemiseni, alanda kuumust ja lase kaane all 10 minutit podiseda. Püreesta ja maitsesta veel soola ning pipraga.
Lillkapsapüreesupp suitsukanaga
Püreestatud lillkapsasupp tuleb mõnusalt sametine, juustud lisavad veelgi kreemisust. Suitsukana annab mahedale supile parajalt suitsuse meki.
Kuuele
Valmistusaeg 40 minutit
1 keskmine sibul
1 porgand
1 sl võid
1 sl õli
1 lillkapsas (u 600 g)
1–1,2 l kanapuljongit
1 suitsukanakoib või -kints
2 tl Dijoni sinepit
200 g sulatatud juustu
1 dl riivitud kõva juustu (nt Parmesani) soola, musta pipart
Koori ja haki sibul ning porgand. Kuumuta potis või ja õli, lisa sibul ja hauta 4–5 minuti jooksul pehmeks. Pane potti porgand ja prae 2–3 minutit. Siis lisa õisikuteks tükeldatud lillkapsas ja kuum puljong. Eemalda suitsukanal nahk, haki liha ja pane supisse.
Kuumuta supp keemiseni, alanda kuumust ja keeda kaane all 20 minutit, kuni kõik ained on täiesti pehmed. Lase veidi jahtuda ja püreesta võimalikult ühtlaseks. Sega hulka sinep ja kuumuta veel kord keemiseni. Lisa sulatatud juust ja ¾ riivjuustust ning sega, kuni juustud on sulanud, maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel puista peale ülejäänud riivjuust.
Laktaasiensüüm
Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO!
www.lactrase.fi
Seedeensüüm
Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas. Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini. Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO!
www.nogasin.fi
Nogasini enne
Abi seedimisele leiad apteegist ! lõhustumist
Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... kui teile süüa pakutakse." Auhinna võitsid Johan Kähi Hiiumaalt, Nelli Markus Tallinnast, Age Tähiste Pärnust ja Ruth Leppik Põlvast.
Seekord on auhinnaks 4 komplekti, Avène Sun Reflex päikesekaitseemul sioon SPF 50+ (30 ml), Avène termaalveesprei (150 ml), Avène Hydrance Aqua-Gel niisutav kreemgeel (50 ml).
Vastused palume saata 10. maiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
Maarjamõisa apteegi klienditeenindaja Egle Kopli ütleb, et hoolimata meie ümber toimuvast tasub elule alati naeratada.
Selles peitub paljuski hea enesetunde ja tervise võti.
KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU
1)Mis apteegis töötamise juures kõige rohkem võlub?
Töö apteegis pole kunagi üksluine, vaid siin on iga päev uus seiklus. Klientide soovid ja ootused pakuvad väljakutseid ning mind motiveerib kõige rohkem see, kui saan kellegi päeva kasvõi natukenegi paremaks muuta.
Näiteks soovib klient osta näohooldustooteid, aga mainib, et on eelnevalt kõiki brände juba katsetanud, kuid miski ei sobi. Maarjamõisa apteek on sortimendilt ainulaadne ning koos arutades oleme ka sellistel puhkudel lahenduse leidnud. Nii pole kliendi külastus meie juurde ka viimaseks jäänud.
Veel meenub seik, kus proua soovis looduslikku salvi, mida ta polnud teistest apteekidest leidnud. Tema umbmäärase kirjelduse järgi leidsin sobiva toote ning nädala pärast tuli proua apteeki koos sõbrannadega, kes sama toodet ülipositiivse reklaami peale osta soovisid.
2)Milliseid nippe kasutad, et energiat koguda?
Kiire elu- ja töötempo juures on väga lihtne ennast n-ö ära kaotada. Vahvad töökaaslased ja lemmikloom aitavad pingeid maandada ja end koguda. Minu sõber Simba on üks ütlemata äge kass. Kodus
Egle 3 toetavat mõtet, kui on raske
• Sa oled täht, mis leegib läbi elu.
• Kõik keeruline tundub mõne hetke möödudes juba lihtne.
• Ole kui headuse saadik.
toimetades on ta täielik kassistent – ei jää must sammugi maha. Diivanil raamatut lugedes poeb ta alati mu kõrvale ning tema nurrumine on minu jaoks täielik teraapia. Nii tore on koju minna, kui selline vahva tegelane ees ootab.
Lisaks on eriti hea akusid laadida pikematel jalutuskäikudel, veeta aega nädalavahetusel maal vanemate juures, lugeda head raamatut,
Egle on veendunud, et tervis ja enesetunne on paljuski iseenda teha.
teha trenni või käia mõnusal õhtusöögil sõpradega.
3)Kuidas hoiad kevadhooajal oma tervist? Kevadel ja päikeselisel päeval meeldib mulle aega veeta värskes õhus. Valin toidulauale võimalikult palju värsket. Püüan eri olukordades võtta alati pigem positiivse hoiaku, sest ka see mängib rolli hea enesetunde juures.
4)Milliseid apteegitooteid sa ise püsivalt kasutad?
Apteegisortiment täieneb tihti. Põnev on katsetada uusi tooteid ja soovitada neid
kasutajakogemuse põhjal ka teistele. Olen täielik apteegikosmeetika fänn! Minu lemmikbrändid on Babé, Idun, Bioderma ja Biocell. Toidulisanditest tarvitan iga päev D-vitamiini, magneesiumi ja ilu-shot’i. Sügishooajal turgutan immuunsüsteemi ka veel tsingi ja seleeniga.
5)Mida soovitad, et hoida end füüsiliselt ja vaimselt tervena?
Hooli endast ja teistest inimestest! Ole ise rohkem positiivne ja naerata elule. Liigu värskes õhus ja ole avatud uutele kogemustele. Meie tervis ja hea enesetunne on paljuski meie enda teha. Ükski talv ei kesta igavesti!
Iga kuu palju erinevaid ilupakkumisi!
apotheka.ee
Kampaania kehtib Apotheka kliendikaardiga.
