Naerata! Sügis 2024

ÕIGE TOIDUGA viiruste vastu

Mitmekesine MIKROBIOOM –kas tervema elu võti?

KADRI VOORAND:

„Pinge survestab leidma paremaid lahendusi.“

TÄPIHAIGUSED luubi all

Apteek, perearst, EMO või 112? Kui NAHK ei talu IGASUGUST kreemi Suhtluskultuuri muutus: TELEFON EI TIRISE

SÜGIS 2024

4 Hea olemine igal aastaajal

6 Uut apteegis

7 Uudised

8 Muusika täis emotsioone, armastust ja unistusi

14 Igavene optimist sihuke!

17 Mitmekesine mikrobioom –kas tervema elu võti?

22 Viiruste vastu õige toiduga

27 Apteek, perearst, EMO või 112?

30 Täpike siin, täpike seal

36 Apteegi teenused

39 Miks maksab retseptiravim vahel vaid paar eurot?

42 Tark hoolitsus hoiab naha tervist

46 Väljendusrikkamat pilku püüdes

50 Ilu-uudised

52 Hoolitsus suudab kõik

54 Kaitstud vihma, hoitud tuule eest

59 Trend, kus telefonid enam ei tirise

64 Kontorikükid ausse!

68 Teeme kõhule pai!

72 Ristsõna

74 Sihikindlalt oma sipelgapesas

Hea olemine igal aastaajal

Sügisene loodus kutsub avastama ja isegi lühike jalutuskäik aitab parandada tuju ja hoida keha aktiivsena.

Sügisel, kui puud heidavad lehti ja päevad lühenevad, on tähtis mõelda tervisele. Külmemad ilmad ja pimedamad päevad võivad kaasa tuua katsumusi nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule, teadlik hoolitsus aitab aga muuta sügise tervislikuks ja nauditavaks ajaks.

Sügisel tasub tugevdada immuunsust. Kuna külmetushaigused hakkavad sel ajal kergemini levima, on oluline süüa mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Sügisannid pakuvad kehale vajalikke vitamiine ja immuunsust toetavaid antioksüdante. Piisav vedeliku tarbimine aitab aga hoida limaskestad niiskena ja tõrjuda haigustekitajaid. Vesi aitab omastada vajalikke aineid toidust ning hoiab keha parimas seisukorras.

Kuigi jahedamate ilmadega võib tekkida soov siseruumidesse jääda, on hea enesetunde säilitamiseks hädavajalik värskes õhus viibida ja liikuda. Sügisene loodus kutsub avastama ja isegi lühike jalutuskäik aitab parandada tuju ja hoida keha aktiivsena.

Unustada ei tohiks ka vaimset tervist. Pime aeg võib mõjutada meeleolu. Tähtis on leida endale tegevusi, mis pakuvad rõõmu ja rahulolu – olgu selleks lugemine, käsitöö, kokkamine või ajaveetmine sõpradega. Samuti on kasulik korralikult magada, sest hea uni on nii füüsilise kui ka vaimse tervise alus.

Sügis on aeg, mil saame korraks peatuda ja mõelda sellele, kuidas keha ja vaim muutustega kohanevad. Enda eest hoolitsedes saame terve ja tasakaalukana talvele vastu astuda.

Naudi seda kaunist ja karget aastaaega!

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub detsembris.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: JANETT RIKKAND

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU

Stilistika: KRISTIN LIIAS

Meik: ERLE TAKLAI

Rõivad: TALLINN DESIGN HOUSE, ZARA

Ehted: GOLDTIME, HOJI, TALLINN DESIGN HOUSE

UUT APTEEGIRIIULIL

Nina kinni!?

Sinusalt® Device+ 26 Salts (51,86 €) on ainuke ksülitooli sisaldav ninaloputuse seade Eestis. Ksülitool on hügroskoopne looduslik suhkur, mis vedeldab lima, kõrvaldab patogeene ja niisutab nina limaskesta. Igast kotikesest saab valmistada 250 ml ninaloputuslahust, mis aitab hästi liigse lima tõttu tekkinud ninakinnisuse korral. Nina puhastav toode ei sisalda säilitusaineid, paakumisvastaseid aineid ega muud, mis võivad ärritada nina tundlikku limaskesta.

Niisutust janus silmadele

Sinu silmad võivad vajada rohkem niiskust, kui töötad iga päev arvutiga, kannad kontaktläätsi või sinu kehas on käimas hormonaalsed muutused (menopaus, rasedus, kilpnäärme häired jne). Ka siis, kui viibid sageli ekraani taga, kuiva õhu käes, autos ja konditsioneeritud ruumides, tuulises ja tolmuses väliskeskkonnas, võivad silmad kogeda lisastressi ning muutuda kuivaks. Suukaudsetes kapslites Ocuval Hydro Max (30 tk 21,34 €) on kombineeritud kontsentreeritud ja bioloogiliselt aktiivsed taimeekstraktid, mis niisutavad silmi. Uuringud on näidanud, et maqui- marja ekstrakt võib suurendada märkimisväärselt pisaravedeliku loomulikku tootmist ja leevendada seeläbi niiskusjanustele silmadele iseloomulikke sümptomeid.

Tasakaalus mikrofloora

Antibiootikumid, sage tampoonide kasutamine, rasestumisvastased vahendid, kehv intiimhügieen, rasedus, sünnitus võivad häirida tupe mikrofloorat ning viia selle tasakaalust välja. Tagajärjeks on tihtipeale ebameeldiv lõhn ning tavapärasest erinev tupevoolus. Gynella Balance (10 tk 19,20 €) ja Flora (10 tk 19,20 €) vaginaalsed suposiidid sisaldavad piimhappebakterite tüvesid, mis toetavad tupe mikrofloorat, stimuleerivad loomulikku immuunkaitset ning takistavad patogeenide kinnitumist.

Kogu pere kalaõli

Kalaõli pole ilmselt kunagi nii hästi maitsenud! Norra teadlaste loodud Fjord Strong kalaõli oomega-3 kummikommid (45 tk 27,53 €) on naturaalse granadilli maitsega. Ühes näritavas kummikommis on erakordselt rikkalik kontsentratsioon oomega-3-õli. See stimuleerib ajutegevust, parandab mälu, hõlbustab õppimist, pärsib vanusega seotud vaimset allakäiku ning toetab närvisüsteemi ja nägemist.

Palsam väsinud lihastele

Crevil hobusepalsam magneesiumiga (250 ml 7,39 €) on loodud pinges lihaste lõdvestamiseks ja liigespingete vähendamiseks. See sobib ideaalselt massaažiks pärast pikka kõndimist, matkamist või treeningut. Magneesiumi ja ainulaadse Crevil Vitali taimeekstraktide kombinatsiooniga rikastatud geelpalsam on tõeline turgutus väsinud lihastele ja jalgadele.

Toodete juures on Apotheka e-apteeg i hinnad.

Südame jõudluse toetamiseks

Toidulisand Cardioza Q10 tabletid (30 tk 18,57 €) toetavad südant ja veresoonte tervist ning aitavad hoida normaalset vererõhku. Oliivilehtede ekstrakt on võimas antioksüdant, mis looduslikul viisil aitab säilitada normaalset vererõhku. Viinamarjaseemne ekstrakt on looduslik kaitse vabade radikaalide vastu. Folaat aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Sa mäletad!

Hõlmikpuu on suurepärane mälu ja verevarustuse toetaja. Ginkgo Biloba tinktuuri (40 ml 7,04 €) sobib ideaalselt kasutada ka vanemal generatsioonil, sest see toetab perifeerset vereringet, mis aitab säilitada normaalset kuulmist ja nägemist. Kiiresti imenduvad tilgad on abiks käte-jalgade külmetamise korral. Lisaks aitab hõlmikpuu säilitada vaimset võimekust ja mälu, mis vanusega kipub halvenema.

Kuula ARVAMUSFESTIVALI TERVISEARUTELUSID järele!

Arvamusfestival tõi augusti teisel nädalavahetusel Paide Vallimäele pea 11 000 inimest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast. Juba neljandat aastat järjest on Arvamusfestivalil esindatud ka tervise tuleviku ala, sest Eesti rahva tervis ja tervishoid on üks nurgakivisid, millele toetub meie elukorraldus.

Tervise tuleviku alal olid kohal ka Apotheka apteekrid, kes mõõtsid soovijatel kehakoostist. Raeapteegi pere aga korraldas ürdisoola töötoa. Lisaks sai PetCity veterinaararstidel lasta teha oma koerale tervisekontrolli, mille käigus vaadati üle lemmiku silmad, kõrvad, nahk, karvastik ning hammaste tervis.  Kes festivalile kohale ei jõudnud, saavad kuulata tervise tuleviku ala arutelusid järele Spotifyst, kui otsida üles – Arvamusfestival – tervise tuleviku ala. Videod leiab ka Magnum Eesti Youtube’i kanalist. Arvamusfestival toimub taas järgmisel aastal 8. ja 9. augustil.

RAVIMID REISIL – vajaliku Schengeni tunnistuse saab apteegist

Reisile minnes tuleb läbi mõelda, milliseid ravimeid soovid kaasa võtta. Ravimitega reisimisel on omad nõuded.

Kui reisid mõnda Schengeni riiki ja tarvis on kaasa võtta narkootilisi ja/või psühhotroopseid ravimeid, on iga sellise ravimi kaasavõtmiseks vaja Schengeni tunnistust, mis kinnitab, et tegemist on arsti välja kirjutatud ja apteegist välja ostetud isiklikuks kasutamiseks mõeldud ravimiga. Luba on vaja ka Schengeni riiki või selle riigi lennujaama läbides. Varem väljastas Schengeni tunnistusi Ravimiamet, kuid alates 1. septembrist 2024 võtavad selle kohustuse üle apteegid. Schengeni tunnistust hakkavad väljastama kõik apteegid.

Schengeni tunnistuse väljastamiseks tuleb Eestis püsivat elukohta omaval isikul esitada apteegile järgmised andmed:

• taotleja isikut tõendav dokument, millel on taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;

• andmed lähte- ja sihtriigi ning reisi toimumise aja kohta;

• kaasavõetava narkootilise ja psühhotroopse: ravimi nimetus, toimeainete sisaldus ja ravimvorm, pakendi suurus ja pakendite koguarv.

Apteek kontrollib retseptikeskuse andmete põhjal kaasavõetava retsepti-

▸ Enne reisi kontrolli, kas sinu ravimid on sihtriigis lubatud ja kas vajad nende kaasavõtmiseks eraldi luba!

▸ Reisile minnes paki ravimid käsipagasisse!

▸ Reisi ajal hoia ravimeid originaalpakendis!

▸ Reisil olles veendu, et säilitad ravimeid õigesti!

ravimi välja kirjutatud ja väljastatud kogust.

Schengeni tunnistus väljastatakse paberil, sest vaja on pitsatit ja allkirja, teenustasu on 5 eurot. Schengeni tunnistus kehtib kuni 30 päeva planeeritava reisi algusest ja kaasa saab võtta narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid kuni ühe kuu ravivajaduse tarbeks.

Schengeni riigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria ja Rumeenia. Schengeni riikide alla kuuluvad ka vastavate riikide saared, nt Hispaaniale kuuluvad Kanaarid.

Armastus, hea läbisaamine iseendaga ja kontakt loodusega – need ilmasambad kannavad muusik Kadri Vooranda elus edasi.

Muusika täis

EMOTSIOONE , ARMASTUST ja UNISTUSI

TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILIST: KRISTIN LIIAS JUMESTUS: ERLE TAKLAI l RÕIVAD: TALLINN DESIGN HOUSE, ZARA EHTED: GOLDTIME, HOJI, TALLINN DESIGN HOUSE l TÄNAME: PAAVLI KULTUURIVABRIK

Laulja ja helilooja Kadri Vooranna (37) elus on käes intensiivne ning põnev aeg. „Minus endas, mu elus ja minu muusikas on viimastel aastatel aset leidnud palju ilusaid muutusi. Püüan kõiki neid märgata ja nautida, aga ka oma loomingusse viia,“ loodab Kadri. Muusika ja loomeprotsess on elus ja mõtetes praegu aukohal, sest Kadri loomuses on kõigele, mida ta teeb, pühenduda kogu hingest: olgu see muusika, koduga seotud tegevused, sõbrad või mistahes muu eluvaldkond – see haarab ta täienisti endasse.

Lauljast saab professor Üks Vooranna mahukamaid ettevõtmisi kontsertide kõrval tuleb tänavu Tartu Ülikoolis, kus ta alustab loengute andmist vabade kunstide professorina. See on ühe õppeaasta kestev amet, mis liigub käest kätte ühelt loomeinimeselt teisele. Iga professor kujundab

loenguteemad vastavalt oma profiilile ja loomingulisele visioonile ning see muudab töö ülikoolis Kadri jaoks erakordselt põnevaks. Professoritöö ka veel? Tundub, et Kadri on niigi lakkamatult rakkes, kihutades tuulekiirul, juuksed vööni lehvimas, kümnete kontserdipaikade, salvestusstuudiote ja riikide vahel, esinedes üksi, kaksi, sekstetiga Estonian Voices (kellel kevadel ilmus uus plaat „Kallimale“) või suisa sümfooniaorkestriga. Vahel on stressi ja muretsemist tema elus liiga palju. Aga kogenud muusikuna teab ta, et iga pingelise aja järel liugleb tasakaaluks kohale ka preemia, mis iganes kujul. „Olen aru saanud, et pinge saabub mu ellu alati põhjusega ja midagi olulist ütlema. Pinge survestab mind leidma paremaid lahendusi ja tõhusamalt tegutsema. Keegi ei soovi stressi enda ellu, kuid mõned taluvad seda rohkem ja saavad selle kaudu ka rohkem preemia magusust nautida,“ räägib Kadri.

Unistus ja armastus

Ta vaid laiutab käsi, kuuldes, kui paljud Eestis usuvad müüti, et Vooranna muusika on keeruline jazz. Elu näitab, et enamasti räägivad sellest need, kes pole tema muusikat viimase kümne aasta jooksul kuulnudki! Neile on kõrvu jäänud kaasaegse muusika projektid, kus Kadri kaasa teinud –ja neid on tõepoolest olnud palju.

„Kuid minu enda looming koosneb suhteliselt lihtsa kõlaga lauludest, mida saab kuulda vaid minu enda kontsertidel ja kus pole tähtis mitte tehniline keerukus, vaid hoopis emotsioonid, unistamine ja armastus. Seetõttu kuulebki Kadri pärast kontserti Eestis sageli kommentaari: „Ma poleks arvanudki, et see muusikastiil mulle meeldib, aga tänane kontsert oli küll suurepärane.“

Ühtegi kontserti pole Kadri ealeski ise ära jätnud. Küll on paar korda juhtunud, et korraldaja on kontserdi edasi lükanud, kas siis

„Olen aru saanud, et pinge saabub mu ellu alati põhjusega ja midagi olulist ütlema. Pinge survestab mind leidma paremaid lahendusi ja tõhusamalt tegutsema.“

halva ilma või mõne muu asjaolu tõttu. „Mul on ette tulnud ka äärmuslikke tervislikke seisundeid, aga isegi siis on lava mind kasvõi kontserdi jagu püsti hoidnud,“ tunnistab muusik. „Lava on mu jaoks püha koht, tehtud töö tähistus, kuhu niisama lihtsalt minemata ei jäta.“

Enne kunagist mandlioperatsiooni oli ajajärk, mil Kadri oli peaaegu viis aastat järjest haige. Sellest taastumine võttis samuti omajagu aega. Hääle seisukohalt oli see periood äärmiselt keeruline, kuid samas väga õpetlik. „Just tänu sellele katsumusele suutsin hääleaparaadi enda jaoks põhjalikult selgeks teha. Nagu sageli juhtub, osutus ka see raske kogemus millekski väärtuslikuks,“ ütleb ta.

Hääletuna lavale

Suurima eneseületusena laval meenutab muusik üht esinemist saalitäiele publikule kavaga, mis sündis esimest korda just selleks kontserdiks. Kadri aga oli olnud kogu kontserdi ettevalmistusaja täielikus, häälekasutust peaaegu halvavas põletikus.

Kõige liigutavamad kohtumised fännidega on olnud need, kus kuulajad tulevad peale kontserti, lauludega avanenud tunnetevoos oma eluga seonduvaid lugusid jagama.

Ta valmistus etteasteks, vaikides nii kodus kui ka proovis ja esimene heli tema seest kostus alles kontserdi avalöögil.

„Polnud aimugi, kas ma kõlan, kas oskan realiseerida meloodiaid ja sõnu, sest olin seda kõike vaid vaimusilmas läbi teinud. Seda ei oska sõnadega kirjeldada, kui palju erinevaid hirme ja tundeid mu seest läbi voolas. Jäi usaldada vaid enda teadmisi häälest ja muusikast ning anda endast vaimselt maksimum. Kontsert möödus emotsioonide ja ovatsioonide keskel, publik hoidis. Seda kogemust pole võimalik kunagi unustada!“

Kõige liigutavamad kohtumised fännidega on olnud need, kus kuulajad tulevad peale kontserti, lauludega avanenud tunnetevoos oma eluga seonduvaid lugusid jagama: „Olen sattunud niiviisi suure armumise hetke sisse, aga ka sügava leina kurbusesse ja ilusse,“ meenutab Kadri.

Läbipõlemine viib magamatuseni Muusikuamet ei erine Kadri jaoks kuigivõrd teistest elukutsetest. Kontsert on vaid väike osa, kõigile nähtav tipp, aga 90 protsenti tööst tehakse kodus ja stuudios – olgu see siis nootide loomine, arvuti taga töötamine, stuudios salvestamine, harjutamine või isegi autoga sõitmine ja asjade pakkimine. Kõige keerulisem on ohjata hoopis unegraafikut. „Tõenäoliselt on kõik muusikud, kes on aktiivsed mitmel rindel korraga, mingil eluetapil liiga vähe maganud. Kahjuks kuulun minagi nende hulka,“ tunnistab Kadri.

Tema elus on olnud omajagu põlemise aastaid, kus ta on tihti mitu kuud järjest magamata ja sellega oma keha üdini kurnanud, mis on mõjunud tervisele. See on õpetanud teda ennast rohkem hoidma – vahel suudab Kadri seda paremini, vahel halvemini, aga õppetund on jäänud püsima. Apteegist pole tal õnneks praegu tarvis püsivalt ravimeid osta, seepärast viib Kadri sinna pigem vajadus mõne kosmeetika­ või loodustoote ja toidulisandite­vitamiinide järele.

Magamatus on Kadrile üks kahjustavamaid seisundeid ja kuna muusiku elukutse tähendab sageli töötegemist siis, kui teised puhkavad, on enese vormis hoidmine väljakutse: “Lõpuks on ju esinemine mitte vaid füüsiline, vaid ka vaimne pingutus. Et sajaprotsendiliselt kohal olla ja mitte üksnes noote, vaid ka emotsiooni edasi anda, tuleb ise olla väga heas vaimses vormis. Seepärast on vaimsed praktikad mulle vähemalt sama tähtsad kui füüsilised.“

Kadri on rahul oma üsna liikuva elustiili ja vajadusega pikkade jalutuskäikude järele. Samuti tavatseb ta end maakodus pea iga ilmaga hommikuti merevette kasta. See aitab hoida head suhet oma kehaga, aga mida aeg edasi, seda enam näeb ta, kuidas kehaline vorm järgneb hoopis vaimsele vormile ja iseendaga kontaktis olemisele. Kui naine on vaimselt liimist lahti, laguneb ka keha ja vastupidi.

Kadri elus on olnud ränk aeg, mil ta oli pimedas ja sügavas augus, halvavate ja ennast maani maha suruvate mõtete küüsis. Õnneks juhatas seesama raske periood

elumuutvale teraapiateekonnale, mis taasäratas kirgliku huvi psühholoogia vastu, mis on käinud temaga kaasas juba lapsest saati. Nii sai tema elu kõige hullemast ajast alguse ilus elumuutus, mis tõi kaasa ka kamaluga uusi teadmisi. Kolmest vaalast, mis teda elus edasi kannavad, toob Kadri kandva jõuna välja armastuse. Teiseks on tähtis kontakt iseendaga, mis tähendab ka sügavat sisemist juurte tunnetust, teadmist, kes sa oled ja kuhu kuulud. Kolmas ilmasammas on kontakt loodusega – see on muusiku tasakaalu allikas, koht, kus ta leiab rahu ja inspiratsiooni.

Püha hommikusöök

Kunagi oli Kadri tõsiselt kimpus toiduallergiaga, aga praegu saab ta süüa kõike, püüdes siiski vältida pikaks ajaks sama toiduvaliku juurde jäämist. Üksluine toidulaud pole talle mitte ainult kehv valik tervise seisukohast, vaid ka igav ja ebainspireeriv. Loomulikult tuleb ette päevi, kui söögivalikud on tingitud kiirest graafikust, aga kui vähegi võimalust on, pühendub Kadri toidu nautimisele. Tema jaoks on mitmekesine ja läbi tunnetatud toitumine kõige jätkusuutlikum: „Olen selles vahel parem, vahel nõrgem, aga kui olen suutnud enda vastu aus olles süüa sisemisest vajadusest lähtudes, on ka keha paremini reageerinud.“

Kui muidu armastab Kadri värsketest puu­ ja juurviljadest koosnevat hommikusööki ning püüab õhtul pärast seitset enam mitte süüa, siis kontserttuuridel on lihtne langeda toidukaosesse –süüa alatasa peale kontserti midagi, mida leiab kesköistest toiduputkadest, või minna korraldajate kutsel pärast kontserti keskööl mitmekäigulisele õhtusöögile. „Hommikusöök on mulle ka reisidel püha ja seda püüan teha võimalikult harjumuspäraselt, õhtustel söögikordadel austan kohalikke traditsioone ning lepin, et sealsed kombed või esinemisgraafik mu eelistustest ajutiselt üle sõidavad. Sest mõnus vestlus kohalikega õhtusöögil peale kontserti võib olla üks inspireerivamaid kontsertreiside osi,“ tunnistab Kadri.

Peeglike seina peal

Artisti elu möödapääsmatu osa on hea välimus. Sind vaatavad sajad nõudlikud silmapaarid kontserdi­

saalis või tuhanded teleekraanide taga, märgates iga detaili. Mida tähendab lauljale seista pilkude risttules või näha end suures plaanis ekraanil? Kas ta tunneb ka vananemishirmu? „Olen lapsest saati teravalt teadvustanud, et elu on lühike, mistõttu olen vanust ja surma alati selge faktina aktsepteerinud. On, nagu on! Igal eluetapil on oma aeg ja oma väärtus. Muidugi ei meeldi mulle, et

KADRI lemmik tervisenipp

Saunavihaga saun pole mitte ainult lõõgastav, vaid ka tervendav. Kui tunnen, et külmetus kipub ligi hiilima, soovitan leiliruumis näo ja kaela õrna mudimist kasevihaga. Samal ajal tuleb sügavalt sisse hingata kasevihast eralduvaid aroome, mis aitavad hingamisteid puhastada ja enesetunnet parandada. Kõige lõpuks hoia jalad kaseviha leotusvee kausis. Saunakuumana higista end rätikute sisse ja siis kohe sooja teki alla magama, sokid jalas. Joo kogu protsessi kestel vähemalt liiter või rohkem sooja vett, ka raudrohu- või saialilletee sobivad.

kes avastab maailma uue ja värske pilguga. Enamasti tunneb Kadri end aga sellena, kes ta ongi – noore naisena, kelle täpne vanus on esinejana tähtsusetu. „40. eluaastani on veel aega. Usun, et olen just hiljuti läbi elanud oma 30ndate keskpunkti suure murrangu. Loodan, et järgmine suurem pööre laseb end nüüd vähemalt kümnendi oodata. Kuigi kasvamist ja muutumist tajun iga päev.“

mu keha vananeb. Kuid usun, et ka sellel on oma põhjus, nagu kõigel, mis on paratamatu,“ ütleb Kadri. Vahel tunneb ta end tõesti saja­aastasena, sest on lühikese elu jooksul elanud justkui mitu elu ja seda väga intensiivselt. Teinekord saunalaval tajub ta end lausa 10 000 aasta vanuse šamaanina, kelle kaudu kõnelevad esiemad aegade tagant. Ja siis on Kadri jälle nagu kuueaastane tüdrukutirts,

See tähendab ka valmisolekut õppida ja avastada uusi asju. Kadri vastav soovinimekiri on pikk ja nagu ta ise väikese ohkega tõdeb, ilmselt lõpuni täitumatu. Näiteks tahaks ta õppida rohkem tundma inimese aju – nii palju, kui muusika kõrvalt jõuaks. „Näen, et sellel on minu loominguga otsene seos, sest nii muusika kui ka aju uurimine juhatavad inimese sisemusse, püüdes leida seal seoseid ja ilu, kõike seda, mis jääb pealispinna all varjatuks,“ põhjendab ta. Oled sa õnnelik, Kadri? „Õnnetunde sisse mahub mitmesuguseid tundeid – olgu see rahu, elevus, kirg või mõni muu nauditav emotsioon. Olen hakanud oma tundeid üsna teadlikult jälgima ja märganud, et kogen igapäevaselt päris suurt tundegammat,“ tunnistab Kadri. Varem uskus ta, et tunded tulevad pikkade perioodidena, kus üks või teine emotsioon domineerib pikemat aega. Nüüd, mil ta on võtnud igapäevaseks harjumuseks meditatsiooni ja oma päeva mõtetes läbi käimise, näeb Kadri selgelt, et isegi ühes päevas on piisavalt ruumi paljudele mõtetele ja nendega kaasnevatele tunnetele. Iga päev on täis erisugust värvi ja valgust.

Igavene optimist

sihuke!

Kas kõik läheb ikka aina hullemaks?

Või on hoopis väga paljud asjad teel ülesmäge?

TEKST: EIA UUS l FOTO: PRIIT SIIMON

Mõned aastad tagasi lõi laineid Hans Roslingu raamat „Faktitäius“, alapealkirjaga „Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad“. See oli rahvusvaheline sensatsioon, sest teadlased Hans Rosling, Ola Rosling ja Anna Rosling Röllund kogusid hulga inimeste arvamusi, mis kinnitasid, et kõik on nii halvasti ja läheb aina halvemaks –ning uurisid need põhjalikult läbi. Tulemused olid vägagi lootustandvad.

Vahel tundub, et meie tervis pole kunagi olnud hullemas seisus kui nüüd – paljud võtavad pidevalt rohtusid juba üsna noorest east, küllalt tihti kuuleme kuulsuste rasketest haigustest, aina rohkem inimesi vajab viljakusravi laste saamiseks, kimbutavad allergiad.

Aga näen ka tuhandet asja, mis on mõnekümne aastaga paranenud. Kui ma olin väike, oli pöörane peenike­olemise kultus. Mu ema tegi kordamööda viineridieeti, veinidieeti, šokolaadidieeti ja apelsinidieeti. Proovis stimulante, kaalujälgimist, spirulinat ja mida kõike veel, näljutamisest rääkimata. Sõnum, mille ma kasvades sain, kutsus end vajadusel näljutama.

PEnam ei räägita üksnes eluea pikendamisest, vaid tervena elatud ea pikendamisest.

raegu on fookus tervel ja tugeval kehal – tugevaks ja liikuvaks on vaja treenida nii lapsi kui ka vanemaid inimesi. Aina rohkem räägitakse sellest, kui oluline on jõutreening pärast 40. ja pärast 50. eluaastat, kui tähtis kõndimine, valk ja magneesium.

Söök on läinud puhtamaks ja tundub, et see suund jätkub – tarbijate tungival nõudlusel ja valitsuste sekkumisel vähendatakse toitude suhkru­ ja palmiõlisisaldust, E­aineid ja muud tervisele kahjulikku, mis on praeguseks viinud selleni, et paljudel inimestel avalduvad tugevad allergiad ja rasked haigused.

Täpselt sama oluline on aga see, et aina rohkem hoolitakse vaimsest tervisest, sest uurimused ja katsed tõendavad, kuidas vaimne tervis füüsilist mõjutab.

Lastekasvatamises ollakse nüüd tohutult teadlikumad. Õigupoolest juba üsast peale hoolitsetakse selle eest, et emal ja lapsel jätkuks vajalikke vitamiine, liikumist, piiratakse liigset rasedusaegset suhkru söömist ja rasvumist. Beebitoit on läinud paremaks, nagu ka teadmised piisavast ja ohutust unest, liikumise vajalikkusest, ka psühholoogiline pool on rohkem toetatud. Vanemad saavad teadmisi eneseregulatsioonist ja õpetavad seda lastele. Kõik see annab lootust, et nii mõneski plaanis on uued põlvkonnad Eesti lapsi ja inimesi tervemad ja liikuvamad.

Enam ei räägita üksnes eluea pikendamisest, vaid tervena elatud ea pikendamisest. Aina rohkem inimesi räägib „biohäkkimisest“, mis tegelikult tähendab oma keha toetamist, temaga koostöö tegemist, tema vajaduste täitmist – olgu teemaks piisav uni just sulle sobivas rütmis, toetamine sihipärase kerge liikumisega mitu korda päevas (näiteks hommikuti esimese asjana kohvi joomise asemel õue minna ja mõni minut päikest silma lasta või pärast sööki kümme minutit jalutada), alkoholi ja sigarettide välistamine, D­vitamiini võtmine toidulisandina jpm.

Kindlasti peaksime tähelepanu alla võtma suhtlemise –leidma hobisid, looma kogukondi. Pikaealisi ja hea tervise juures inimesi kogu maailmas liidab asjaolu, et nad on ühenduses teiste inimestega. Eakad istuvad õhtul hilja mitme põlvkonna järeltulijatega restorani terrassil või kohtutakse igal varahommikul, et koos pargis võimelda.

Teadlased on välja selgitanud, et kõik suhted elus ei peagi hirmus tähenduslikud ja sügavad olema, tervisele annab mõõdetavat mõju ainuüksi see, kui iga päev kellegagi kasvõi hetkeks suhtleme – raamatukoguhoidjaga, kassapidajaga, naabriga koridoris ...

Mitmekesine MIKROBIOOM –

kas TERVEMA elu VÕTI?

Teadlaste viimase paari kümnendi tähelepanu keskmes on üha enam olnud mikrobioom – selle uurimine aitab paremini mõista, kuidas mikroorganismid inimese tervist mõjutavad. Tartu Ülikooli genoomika instituudi professor ja mikrobioomi uurimisgrupi juht Elin Org annab ülevaate sellest, mis on mikrobioom, kuidas see kujuneb ja elu jooksul muutub ning millist rolli tervises mängib.

Mis on mikrobioom?

Mikrobioom on mikroorganismide, sh bakterite, seente ja viiruste kogum, mis eksisteerib koos ning mõjutab seda ümbritsevat keskkonda. Võime vaadata seda kui suurt ökosüsteemi, mis koosneb väga paljudest eri mikroorganismidest ja nende genoomidest. Mikroorganismid elavad inimese keha pinnal ja sees ning mõjutavad oluliselt meie tervist ning nende uurimisel on vaja arvestada kogu süsteemiga.

Kuidas seda uuritakse?

Mikrobioomi uurimine on viimase 15 aasta jooksul keskendunud mikroorganismide DNA ja RNA analüüsimisele. Varem uuriti mikroorganisme peamiselt seoses haigusetekitajatega. Neid kasvatati väljaspool inimese organismi, katseklaasis, ja nende uurimiseks oli vaja teada kasvutingimusi ning neid kirjeldati mikroskoobis uurides kuju ja elutingimuste järgi. Tavaliselt uuriti korraga üksikuid baktereid või viiruseid. Nüüd on fookuses kogu mikrobioomi kooslus, mis sisaldab väga paljusid mikroorganisme ja samal ajal uuritakse kõikide nende DNAd. Mikrobioomi uurimine aitab mõista, kuidas mikroorganisme edasi uurida ning kuidas need mõjutavad inimese tervist ja keskkonda. See on aidanud avastada mikroorganismide mitmekesisust ja nende mõju ning toonud esile seni vähe uuritud aspekte üllatusi ja avastamisrõõmu täis mikromaailma kohta. Tulevikus võib mikrobioomi uurimine aidata kaasa personaalse meditsiini arengule, kus tervise ja heaolu hindamiseks arvestatakse lisaks inimese unikaalsele geneetilisele profiilile ka igaühe unikaalset mikrobioomi kooslust.

Millal inimesel mikrobioom tekib?

Sünnihetkel on laps steriilne, aga esimesed mikroorganismid saab ta sünnituse käigus ema sünnitusteedest, mis mõjutavad oluliselt mikroobikoosluse arengut. Need esialgsed mikroorganismid on määrava tähtsusega ja toodavad molekule, mis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ning ainevahetust. Inimese elu esimestel aastatel mängib mikrobioom seega eriti olulist rolli. Varajase eluperioodi toitumine, eriti rinnapiimaga, aitab imikul saada vajalikke mikroorganisme, ka sellest saavad soolestikus elavad bakterid olulisi toitaineid. Imiku soolestiku õige bakterikooslus aitab paremini hakkama saada rinnapiima seedimisega ja toetab mikrobioomi mitmekesisust ning tervise kujunemist. Teadusuuringud on näidanud, et lapse mikrobioomi mitmekesisus varases eluperioodis mõjutab tema immuunsüsteemi ja seeläbi tervist tule­

Tartu Ülikooli genoomika instituudi professor ja mikrobioomi uurimisgrupi juht Elin Org

Teadlik hoolitsemine lapse mikrobioomi koosluse eest varases elueas võib mõjutada tema tervist hilisemas elueas.

vikus. Näiteks on leitud seoseid allergiate ja astmariski ning varajase mikrobioomikoosluse vahel. Mikrobioomi areng on seotud ka lapse aktiivsuse ja lisatoiduainete tarbimisega – kui laps hakkab iseseisvalt ringi liikuma ja lisatoitu sööma, suureneb tema mikroobikooslus märkimisväärselt.

Kuidas mikrobioom elu jooksul muutub?

Mikrobioom muutub küll kogu elu, aga teadustööd on näidanud, et varajase mikrobioomi mitmekesisus ja selle mõju võib kanduda edasi põlvkondade kaupa. Teadlik hoolitsemine lapse mikrobioomi koosluse eest varases elueas võib mõjutada tema tervist vanemas elueas.

Tervishoiu ja toitumise valdkonnas on mikrobioomi uurimine ja mõistmine seetõttu eriti tähtis, et pakkuda uusi teadmisi ning võimalusi tervist optimeerida. Teadlikud valikud tagavad tervise ja heaolu ning keskkond mängib suurt

rolli toitumisharjumuste ja elustiili kujundamisel. Elustiiliga seotud valikud on keerulised ja paljude jaoks on raske sundida ennast tervislikult toituma ning tervislikult elama, kuna oleme harjunud keskkonnaga, kus halbu valikuid on lihtne teha. Peaksime aga ühiskonnas liikuma suunas, kus tervislikud valikud on kergemini kättesaadavad ja ahvatlevamad.

Mis mikrobioomi mitmekesisust enim mõjutab?

Mikrobioomi koostist ja toimimist mõjutavad palju elustiil ning toitumine. Tervislik toiduvalik, mis sisaldab kiudainerikkaid ja fermenteeritud toite, soodustab mikroobide positiivset mõju seedesüsteemile ning üldisele tervisele. Õige toitumine võib maksimeerida mikroobide võimet toetada immuunsüsteemi, ainevahetust ja närvisüsteemi. Mikroorganismid toodavad aineid, millel on väga suur mõju meie tervisele. Teaduslikult on näidatud, et kiudainerikka toidu söömine mõjutab positiivselt soole mikrobioomi mitmekesisust, mis omakorda toetab organismi võimet toitaineid omastada ning seeläbi mõjutada nii ainevahetust kui ka immuunsüsteemi.

Kas mikrobioomist võib siis sõltuda ka kehakaal?

Mikroobide ja toitumise uurimisel on tehtud palju töid, kus kasutatakse katseloomadena hiiri. Näiteks keskendus üks oluline uurimus kaksikutest paaridele, kus üks oli sale ja teine tüse ning nende kaksikute mikrobioomikoosluse ülekanne hiirtele tekitas samasuguse fenotüübiga

Mikrobioomi mitmekesisust toetavad toidud

Mikrobioomi tervise toetamiseks ja selle mitmekesisuse saavutamiseks võiks menüüs olla järgmised toiduained.

KIUDAINERIKKAD toidud, näiteks täisteratooted: täisteraleib, -pasta ja pruun riis. Samuti kaunviljad – läätsed, oad ja kikerherned – ning köögiviljad, näiteks brokoli, porgand ja kapsas.

FERMENTEERITUD toidud, näiteks jogurt, keefir, hapukapsas, kimchi ja kombucha. Need sisaldavad probiootikume, mis soodustavad soolestiku mikroobikoosluse tervist.

PUUVILJAD JA MARJAD, näiteks mustikad, vaarikad ja murakad ning puuviljadest õunad, pirnid ja banaanid, mis sisaldavad looduslikke antioksüdante ja kiudaineid.

PÄHKLID JA SEEMNED, näiteks Kreeka pähklid, mandlid, lina- ja chiaseemned. Need on head tervislike rasvade ja kiudainete allikad, mis toetavad seedesüsteemi.

OOMEGA-3-RASVHAPETE RIKKAD toidud, näiteks lõhe, makrell ja linaseemneõli. Oomega-3 -rasvhapped on põletikuvastased ja toetavad soolestiku mikroobikoosluse tasakaalu.

TERVISLIKUD ÕLID, näiteks oliivi - ja avokaadoõli, mis sisaldavad monoküllastumata rasvhappeid ja antioksüdante ja aitavad kaasa seedetrakti ja mikrobioomi heaolule.

Nende toitude korrapärane söömine aitab mitmekesistada soolestiku mikroobikooslust, parandada seedimist ning toetada üldist tervist ja heaolu.

Allikas: confido.ee/.

hiired. Inimeselt mikroobikoosluse saanud tüse ja sale hiir pandi elama samasse puuri ning vaadeldi, kuidas erinevad mikroobikooslused mõjutasid nende edasist tervist. Tulemused näitasid, et toitumisel on oluline roll mikroobide käitumises: kui hiirtele anti suure rasva­ ja suhkrusisaldusega toitu, ei suutnud kõhnema hiire mikroobid saledaks muuta tüsedat hiirt. Taolised uuringud kinnitavad, kui oluline on õige toitumine, et mikroobide positiivne mõju organismile saavutaks täieliku potentsiaali.

Mis veel mikrobioomikooslusele kasulikult mõjub?

Toitumise kõrval on mikrobioomi mitmekesisusele mõju ka füüsilisel

aktiivsusel ja stressil. Regulaarne kehaline aktiivsus toetab soolestiku mikrobioomi mitmekesisust ja üldist tervist ning vähendab põletikureaktsioonide riski. Pikaajaline stress aga mõjutab mikrobioomi koostist negatiivselt ja suurendab seeläbi põletikureaktsioone organismis. Uuringud on näidanud, et ka vanemas eas inimestel mõjutab aktiivne eluviis lisaks paremale enesetundele ja tervisele ka positiivselt nende mikrobioomi koostist.

Milline on mikrobioomi seos närvisüsteemiga?

Mikrobioomi mitmekesisus on seotud ka närvisüsteemiga, sest soolestikus toodetud neurotransmitterid, nagu

Minu valik on Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape)

Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

serotoniin, võivad mõjutada aju aktiivsust ja kognitiivseid funktsioone. Serotoniin aitab korrastada meeleolu ja käitumist ning selle taseme muutusi seostatakse mitmete neuroloogiliste haigustega.

Viimastel aastatel on uuritud üha enam, kuidas soolestiku mikrobioom, eriti bakterid, võivad mõjutada otseselt närvisüsteemiga seotud haiguste, nagu Parkinsoni ja Alzheimeri arengut. Uuringud on andnud uued vaatenurgad, mõistmaks närvisüsteemi haiguste tekkemehhanisme, ja need seosed viitavad võimalikele uutele ravistrateegiatele.

Lisaks neurotransmitterite tootmisele ja mikroorganismide elutegevuse käigus toodetud metaboliitide tekkimisele on oluline bakterite võime lokaliseeruda mitte ainult soolestikus, vaid ka teistes organites ning mõjutada nende funktsioone. See näitab keerulist koostoimet organismi eri süsteemide vahel, mis nõuab veel põhjalikku uurimist ja mõistmist. Mikrobioomi uurimisel on oluline süsteemne lähenemine, et saavutada parem arusaam bakterite rollist haiguste tekkes ja arengus ning nende võimalikest kasutamisest tulevikuravis.

Kuidas mõjuvad mikrobioomile antibiootikumid?

Antibiootikumid avaldavad mõju soolestiku mikroobidele, mistõttu häirib nende sagedane kasutamine bakterite tasakaalu, mis omakorda mõjutab immuunsüsteemi ja ainevahetust. Uuringud näitavad, et antibiootikumid võivad nõrgestada immuunsüsteemi, suurendada haiguste riski ja põhjustada pikaajalisi muutusi mikroobide mitmekesisuses.

Mõju võib olla eriti murettekitav lastel, kelle mikrobioom alles välja kujuneb – see võib häirida mikroobikoosluse normaalset arengut ja suurendada haiguste riski hilisemas elus. Näiteks on seostatud lapse varajast antibiootikumiravi ja astma riski. Teadusuuringuid antibiootikumide mõju kohta organismile on vaja jätkata, et pare­

mini mõista, kuidas soolestiku mikroobikoosluste kaudu saavutada parem tervis.

Kas tulevikus võib see ravimite tarvitamist muuta?

Tulevikus on vaja arendada ravimeid, mis arvestavad individuaalset mikroobikooslust, et vähendada kõrvaltoimeid ja suurendada nende efektiivsust. Isegi kui võtta 500 geenidoonorit, on nende soolestiku mikrobioomi kooslus väga erinev, mis teeb selle igaühe jaoks unikaalseks. Mitmekesisus toitumises on oluline nii enne antibiootikumikuuri kui ka selle ajal, sealhulgas on soovitatav süüa kiudainerikkaid toite, mis on oluline toit meie soolestiku mikroobidele, ning ka fermenteeritud toite, mis sisaldavad mitmeid probiootilise toimega baktereid, nagu Lactobacillus ja Bifidobacterium. Samuti tehakse palju tööd, et arendada välja uue põlvkonna probiootikume.

Nii et mikrobioom on samm personaalmeditsiini suunas. Mikrobioomi uurimine on viimastel aastakümnetel palju edasi arenenud. Varem kasvatati mikroobe laboritingimustes, mis ei peegeldanud looduslikku keskkonda, ja see piiras arusaamist nende käitumisest ning mõjust tervisele. Tehnoloogia areng on võimaldanud uurida mikroorganismide DNAd ja kogu kooslust korraga. Viimastel aastatel on loodud mitu populatsioonipõhist biopanka, mis aitavad teadlastel välja selgitada, kuidas oleks võimalik inimestel arvestada enda geneetilisi ja mikrobioomiga seotud riske, neid minimeerida ja saada ennetavat tagasisidet. See lähenemine on tervishoiu

täiustamisel ja isikupärastatud meditsiini arendamisel võtmetähtsusega. Inimesed saavad oma tervist mõjutada elustiilivalikute kaudu ja teha ise nii palju kui võimalik, et elada kauem tervena.

Terviseuuringutes on väga oluline uurida mikrobioomi ja farmakogenoomikat (ehk seda, kuidas geneetika mõjutab ravimi mõju – toim.), kuna nende koostoimel on tulevikus suur potentsiaal. Mikrobioomiteavet saab tõhusalt rakendada ravimite mõju hindamisel ning tulevikus tehakse ilmselt kombineeritud analüüse, kus võetakse arvesse inimese enda geenides olevat infot koos mikrobioomi mõjuga.

Kuidas enda mikrobioomi kohta rohkem teada saada?

Tänu biopankadele, näiteks Geenivaramule, saame koguda andmeid ja mõista paremini mikrobioomi rolli tervise ning haiguste arengus. Selleks, et mõista kogu mikrobioomi kui ökosüsteemi toimimist, on aga andmeid juurde vaja. Mikrobioomi mõjutavad kogu eluea jooksul väga paljud tegurid (vanus, sugu, toit, ravimid jne), seega tuleks seda uurida pikema aja jooksul. Sellised andmed lubavad jälgida mikrobioomi koosluste dünaamikat ja teha teaduslikke hindamisi, mis aitavad ennetada haigusi ja pakkuda individuaalsemat meditsiinilist lähenemist. Geenivaramu andmete kogumist ja seeläbi teadusuuringuid saavad kõik oma proovidega toetada. Tulemused ei tule selles valdkonnas küll kiiresti, aga kindlasti aitab see tulevikus järgmistel põlvkondadel oma tervise eest paremini hoolt kanda. Mikrobioomi uurimine võimaldab arendada personaalsemat lähenemist nii toitumise kui ka ravimite valdkonnas, sest see aitab meil paremini mõista inimese terviseseisundit ja pakkuda tõhusamaid ravivõimalusi. Igaühel on aga selle kaudu võimalus oma soolestiku mikroobikooslust ja selle mitmekesisust testida, kuid tulemuste tõlgendamine võib olla keeruline ning vajab usaldusväärset lisainfot.

Vaata ka geenidoonor.ee/

Viirushaigused kimbutavad meid eriti sügis- ja talvekuudel. Haigestudes on keha kurnatud ja vajab taastumiseks õiget hoolt. Mida peaks sööma ja mida vältima, et paranemine oleks kiirem?

Kasulikke soovitusi jagab toitumisnõustaja Kerstin Joandi.

TEKST: KADRI KÜTT

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Viiruste vastu ÕIGE toiduga

Hooajalised viirushaigused kimbutavad igal aastal miljoneid inimesi üle maailma. Eestis on viimastel aastatel sügistalvisel perioodil registreeritud arvukalt viirushaigusi, kõige sagedasemad on gripp ja ülemiste hingamisteede viirusnakkused. Näiteks 2022/2023. gripihooajal oli Eestis Terviseameti andmetel umbes 65 000 registreeritud gripijuhtumit. Viirushaigused koormavad keha mitmel viisil.

Palavik on keha loomulik reaktsioon viirusega võitlemiseks. Kehatemperatuuri tõus aitab tappa viiruseid, aga palavik võib põhjustada ka vedelikupuudust ja nõrkust. Kui palavik püsib pikemat aega, võib see muutuda kurnavaks. Et higistades kaotab keha rohkem vedelikku, tuleb vedelikupuuduse ennetamiseks tarbida piisavalt vedelikke.

Köha ja kurguvalu ehk hingamisteede ärritus võib olla väga valulik ja raskendada söömist ning joomist. Köha

võib olla kuiv ja ärritav või märg ehk koos limaeritusega. Kuna kurguvalu muudab neelamise valulikuks, võib söögiisu väheneda ning organismis tekkida toitainete puudus. See aga võib omakorda haigusest taastumist aeglustada. Ninakinnisus ja nohu teevad hingamise raskemaks ja tekitavad ebamugavust. Hingamisteede turse ja limaeritus võivad häirida ka und ja põhjustada peavalu. Ninakinnisus võib panna sageli aevastama ning tekitada ninaärritust.

Viirushaiguste puhul on sagedased ka väsimus ja nõrkus, kuna keha kulutab viirustega võitlemiseks palju energiat. Väsimus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne ja põhjustada raskusi igapäevaste toimingute sooritamisel ning vajadust rohkem puhata. Üldine kurnatus võib püsida ka pärast teiste sümptomite taandumist ja taastumisperioodi pikendada.

Hea toit aitab taastuda Igasugune haigus nõrgestab immuunsüsteemi ning keha vajab taastumiseks lisaenergiat ja toitaineid, nii ka hooajaliste viiruste puhul. Et toetada keha haiguse ajal ja sellest taastumisel, tasub toidule tähelepanu pöörata. Kui valida tervist toetavad toidud, saab leevendada sümptomeid, kiirendada taastumist ja tugevdada immuunsüsteemi – et olla valmis võitlema järgmiste viiruste vastu. Teatud vitamiinid ja mineraalained aitavad kehal kiiremini taastuda ja viirustega võidelda. Näiteks C­vitamiin toetab valgete vereliblede tootmist, mis on keha esmane kaitse viiruste vastu, tsink aga aitab säilitada immuunsüsteemi terviklikkust ja toimimist. Mõned toidud leevendavad kurguvalu või ninakinnisust. Näiteks soe puljong võib aidata avada hingamisteid ja vähendada valutunnet kurgus.

Milliseid toite eelistada?

Kerged ja toitvad söögid on head. Supid, puljongid ja smuutid on kerged seedida ja annavad kehale vajalikke toitaineid. Näiteks kanasupp on tuntud oma põletikku leevendavate omaduste poolest ja aitab kergendada hingamisteede sümptomeid. Vedelikurikkad toidud – näiteks supp (kanasupp), köögi­, puuviljad ja marjad, samuti taimeteed – aitavad säilitada ja/või taastada vedelikutasakaalu. C-vitamiini sisaldavad söögid toetavad immuunsüsteemi, aitavad organismil viirustega võidelda. C­vitamiin aitab kiiremini toota valgeid vereliblesid, mis on vajalikud infektsioonide vastu võitlemiseks. C­vitamiin aitab ka haigusest taastumist kiirendada. C­vitamiin

abistab ka kollageeni sünteesi, mis toetab naha ja kudede tervist. Head C­vitamiini allikad on tsitrusviljad, paprika ja marjad. Rohkelt antioksüdante sisaldavad marjad, pähklid ja köögiviljad. Antioksüdandid võitlevad põletikuga ning toetavad immuunsüsteemi. E-vitamiin on antioksüdant, mis toetab immuunsüsteemi ja aitab kaitsta rakke kahjustuste eest. E­vitamiini leidub pähklites, seemnetes ja rohelises lehtköögiviljas. Tsink on oluline immuunsüsteemi toimimiseks ja võib lühendada haigusperioodi. Tsink aitab säilitada immuunrakkude funktsionaalsust ja terviklikkust. Tsingiallikad on liha, kõrvitsaseemned ja kaunviljad.

Probiootikumidega toidud – näiteks jogurt, keefir, hapukapsas ja hapukurk – aitavad hoida seedetrakti tervena ning immuunsüsteemi tugevdada. Terve seedesüsteem on oluline, sest suur osa immuunsüsteemist asub just soolestikus.

D-vitamiin aitab reguleerida immuunsüsteemi ja vähendada põletikku. D­vitamiin toetab ka luude tervist ja üldist heaolu. Seda saab päikesevalgusest, aga ka toitudest, näiteks rasvasest kalast ja munakollasest.

Mõningaid toite

tasub vältida

Haigusest taastumisel tasub vältida küllastunud rasvhapete rikkaid ja nn raskeid toite. Rasvased toidud võivad olla raskesti seeditavad ja koormata seedesüsteemi, mis on haiguse korral niigi nõrgestatud seisundis. Rasvased ja rasked toidud võivad põhjustada iiveldust ja raskustunnet, mis aeglustab paranemist. Liigne suhkur võib pärssida immuunsüsteemi tööd ja soodustada põletikulisi protsesse. Suhkur võib ka vereringe immuunrakke nõrgestada ja need viirustega võitlemisel vähem efektiivseks muuta.

Töödeldud toidud sisaldavad tihti lisa­ ja säilitusaineid, mis võivad seedimist häirida ning kehas põletikku suurendada. Need toidud on sageli ka toitainetevaesed, samuti rasva­, soola­ ja suhkrurikkad ning pakuvad vähe kasulikke vitamiine ning mineraalaineid.

Rikkalikud C-vitamiini allikad

Päevase vajaliku C-vitamiini (100 mg) tagab minimaalne soovituslik puu- ja köögiviljade kogus –vähemalt viis portsjonit (viis peotäit ehk 500 g) erinevaid vilju-marju, millest kolm portsjonit on köögiviljad.

Soovitatud päevane kogus 100 mg C-vitamiini sisaldub keskmiselt näiteks:

▸ 12 g kibuvitsamarjades;

▸ neljandikus (60 g) paprikas;

▸ u 1,5 dl (70–75 g) mustades sõstardes, astelpajumarjades, punastes sõstardes;

▸ 170 g maasikates, kiivis, kaalikas, nuikapsas, keedetud brokolis;

▸ 200 g apelsinides või sidrunites.

Allikas: https://toitumine.ee/ energia-ja-toitainete-vajadused/ vitamiinid/c-vitamiin.

Hea söök tuleb aiast

Sügisel pakuvad Eesti aiad ja turud palju tervislikke saadusi, mis aitavad ka immuunsust tugevdada.

Küüslauk ja sibul. Neil on antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused. Küüslauk sisaldab ühendit allitsiin, mis on tuntud oma immuunsust tugevdavate omaduste poolest.

Kapsas on väga hea C­vitamiini allikas ja sisaldab ka kiudaineid, mis toetavad seedetrakti tervist.

Peet on rikas antioksüdantide ja vitamiinide poolest, mis aitavad suurendada vere hapnikusisaldust ning toetavad immuunsüsteemi.

Porgand sisaldab palju beetakaroteeni, mis on A­vitamiini eelühend ja toetab immuunsüsteemi.

Kõrvits on tuntud beetakaroteeni ja C­vitamiini suure sisalduse poolest ning annab ka palju kiudaineid.

Marjad. Sügisel võib leida veel viimaseid marju, näiteks pohli ja jõhvikaid, mis on antioksüdantide ja C­vitamiini head allikad.

Õunad on kergesti kättesaadavad kiudainete ja C­vitamiini pommid, mis aitavad kaasa seedimisele ning toetavad immuunsüsteemi.

Apteeker soovitab: kõige vajalikumad vitamiinid sügiseks

Apotheka farmatseut Laura-Kristiina Valdson jagab nõuandeid, milliseid vitamiine ja kuidas sügisesel viiruste hooajal võtta.

Kõige paremini aitab viirusinfektsioone ennetada C- ja D-vitamiin ning mineraalainetest tsink. Need mõjutavad positiivselt immuunrakkude toimimist ja immuunsüsteemi tervikuna.

Sügise ja pimeda aja saabudes tasubki teha D-vitamiini kuur, kuna selle varud püsivad organismis vaid paar kuud. C-vitamiini võib tarvitada viirushaiguste perioodil, kui tekivad esimesed sümptomid, näiteks kriipiv tunne kurgus, nohu või üldine nõrkus. Uuringute järgi võib see lühendada viirushaiguse kestust.

Kuna Eesti pinnases on seleeni vähe ning meie toidulaual leidub seda vaid pähklites või mereandides, võib lisaks tsingile ka seleeni juurde võtta. Sellel on antioksüdantne toime. Üks võimalik seleenipuuduse sümptom on just nõrgenenud immunsüsteem.

Millal võiks valida enda turgutamiseks multivitamiinid?

Kui tervislikult ja mitmekülgselt toituda, pole tõenäoliselt multivitamiine vajagi juurde võtta. Need sisaldavad vajalikke mikrotoitaineid pigem väikses koguses. Küll aga võib teha profülaktilise multivitamiinikuuri, kuniks selgub, millisest toitainest on puudus. Tasub teada, et osa vitamiine, näiteks biotiin, võivad mõjutada analüüside tulemust . Seetõttu tasub paar

päeva enne vereanalüüsi teha toidulisandite võtmisest paus.

Toidulisandite valik on apteegis külluslik. Mille järgi leida enda jaoks sobivaim?

Igal inimesel on sõltuvalt terviseseisundist ja vanusest oma eripärad, mistõttu leidub apteegis palju eri kanguses ning vormis toidulisandeid.

C-VITAMIINI leidub mittehappelises vormis neile, kellel tundlik magu, väiksemad annused on lastele. Samuti pole eakatel neerude iseärasuste tõttu otstarbekas pikaajaliselt suuri koguseid tarvitada.

D-VITAMIINI sprei sobib hästi neile, kes ei taha kapslit neelata. Sõltuvalt inimese D-vitamiini näidust saab valida kõige kangema või hoopis profülaktilise säilitusannuse.

Millega tasub toidulisandeid tarvitades arvestada?

Osal immuunsüsteemi mõjutavatel toidulisanditel on koostoimed ravimitega, näiteks greibiseemne ekstrakt takistab maksal paljude ravimite lagundamist (kõrvaltoimete oht). Tsinki ja teisi mineraalaineid ei peaks võtma samaaegselt mõne antibiootikumiga. Sarnaselt probiootikumidega võiks neil olla vähemalt paaritunnine vahe sees. Lisaküsimustega võib alati pöörduda apteekri poole, kes aitab välja valida sobivaima variandi. Vali tõhusad

terviseturgutajad!

kapslid (30 tk) 21,34 €

Biorythm Seleen kapslid (30 tk) 23,48 €

Sügise ja pimeda aja saabudes tasubki teha

D-vitamiini kuur, kuna selle varud püsivad organismis vaid paar kuud.

Bio-C-Zinc tabletid (30 tk) 9,18 €

Rõõm Vitamiin C 500mg + Tsink 25 mg prolongeeritud tabletid (60 tk) 15,91 €

Formula Vitale D-vitamiin Päikesepärlid 4000 (40 tk) 8,61 €

Lacto+ Strong kapslid (15 tk) 15,76 €

Toidulisandid tulevad appi

Kui söögist ei õnnestu kõiki vajalikke toitaineid kätte saada, võib kaaluda toidulisandite kasutamist. Pea nende võtmisel nõu oma perearsti või apteekriga.

C-VITAMIIN aitab katta päevase vajaduse, eriti külmetushaiguste hooajal. C­vitamiin on vees lahustuv ja keha ei suuda seda varuks talletada. Kui päevane soovituslik C­vitamiini kogus on 100 mg, siis haigestumise korral või haiguse ennetamiseks kasutatakse mitmekordseid doose (kuni 1–2 g/p). Soovituslikku kogust on aga köögi­ ja puuviljadest ning marjadest kerge kätte saada, mitmekordseks doosiks võib olla vajalik kasutada toidulisandit.

D-VITAMIINI puudus on levinud külmadel ja pimedatel kuudel, kui päikesevalgust on vähe, mistõttu on D­vitamiini toidulisandi kasutamine Eestis vajalik. D­vitamiin aitab parandada organismi võimet võidelda infektsioonidega ja toetab luude tervist, soodustades kaltsiumi imendumist. Samuti võib D­vitamiin vähendada põletikku ja toetada lihaste tööd.

TSINK võib viirushaiguste perioodil kasulik olla, kuna see aitab lühendada külmetushaiguste kestust ja leevendada sümptomeid. Tsinki ei tohiks toidulisandina tarvitada koos antibiootikumiga. Tsingi ja teiste mineraalainete vahe mõne antibiootikumiga võiks olla vähemalt 2 tundi enne või 4–6 tundi pärast antibiootikumi võtmist.

MELATONIIN on unehormoon, mis soodustab tervislikku und ja seeläbi keha taastumisvõimet. Samuti tugevdab see immuunsüsteemi, parandades keha võimet viirustega võidelda, ja toimib ka tugeva antioksüdandina ning vähendab põletikku.

PROBIOOTIKUMIDE manustamise puhul on märgatud väiksemat vastuvõtlikkust ülemiste hingamisteede viirushaigustele ja soolestikuviirustele. Probiootikumidel on immuunvastusele positiivne toime.

Tervisehädad ei hõika sageli ette: „Halloo, me hakkame nüüd tulema!“ Mõnel neist on komme hiilida, teisel ilmuda äkki ja ehmatava agressiivsusega. Oluline on aru saada, kas tuleks kiiresti alustada raviga või piisab ennetavatest tegevustest. Kust saada õiget nõu ja abi?

Apteek , perearst ,

EMO või

112?

TEKST: Eesti Proviisorapteekide Liidu juht ja Apotheka teenuste juht LY ROOTSLANE l FOTO: ERAKOGU l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK

Sageli tuleb halva enesetunde korral esimese mõttena pähe võtta ühendust arstiga, samas nii mõnegi tervisemurega ei pea ootama arsti juurde pääsemist. Lihtsamate haigusnähtude, allergia või ka pisivigastuste korral tasub algul pöörduda apteeki, kus sind aitavad meditsiinilise kõrgharidusega apteekrid.

Apteeker on ravimispetsialist

Apteegis saab vastuse ravimeid puudutavatele küsimustele ja nõu, kuidas tervist hoida.

Apteeker on ravimispetsialist, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinihariduse ning annab nõu ravimite kasutamiseks

ja kergemate haigustega toimetulekuks. Apteekrid annavad nõu, kuidas ravimit ohutult kasutada – millal, kui palju ja millega koos ravimit võtta, samuti selgitavad nad, millised on ravimi kõrval­ ja koostoimed teiste ravimitega, aga ka toidu ja toidulisanditega. Apteeker teab, milline on soodsaim sulle väljakirjutatud ravim ning selle alternatiivid. Lisaks ravimitele õpivad apteekrid ka inimese toimimist, võimalusi haigusi ennetada ja tervist hoida, samuti esmaabi ja teisi tervisega seotud õppeaineid. Neid teadmisi saavad apteekrid apteegis rakendada iga päev.

Leevendust köhale ­ nohule Apteegist saab leevendust külmetushaigustele. Külmetushaigus on iseparanev haigus, mille leevendamiseks piisab kodustest ravivõtetest ning apteegis ilma retseptita müüdavatest ravimitest ja loodustoodetest.

PALAVIKU ALANDAMISEKS soovitavad apteekrid ravimeid lähtuvalt patsiendist, kättesaadavad on erineva tugevuse ja ravimivormiga ravimid, lisaks teada­tuntud tablettidele näiteks siirupid, raviküünlad ja lahustuvad tabletid.

Seega, kui lihtsam tervisehäda kimbutab või vajad nõu terviseküsimustes, võiks paljudel juhtudel olla moto „Alusta apteegist!“. Apteek on tervisenõu ja ­abi saamiseks lähim koht, mille külastamiseks ei pea aega kokku leppima. Enamik apteeke on avatud pärast tööpäeva ja ka nädalavahetustel, valveapteegid lausa ööpäev läbi. Vajadusel saab apteeker juhendada, millise spetsialisti juurde tuleks oma tervisemurega pöörduda.

NOHU aitavad leevendada keedu­ või meresoola sisaldavad lahused ja ninaspreid. Limaskesta turse alandamiseks võib kasutada ka ravimeid, näiteks turset alandavat spreid või tablette, mida saab osta apteegist.

KURGUVALU korral saab apteeker valu vaigistamiseks soovitada paratsetamooli või ibuprofeeni ja kurku pihustatavaid spreisid või imemistablette, mis leevendavad lühiajaliselt sümptomeid.

KÖHAÄRRITUSE leevandamiseks saab apteegist soetada ravimtaimede baasil tehtud köhasiirupeid või imemistablette. Apteeker saab soovitada ka köha vastu mõeldud ravimeid, valikus on mitmesugused röga lahtistavad ja köharefleksi alla suruvad ravimid.

Kui iseravimisest jääb siiski väheseks ja tervis ei parane, tuleb helistada arstile.

Rohtu valu vastu Üheks kõige sagedasemaks mureks, millega inimesed apteeki pöörduvad, on valu. Valutada võib pea, liigesed, lihased, selg jm. Apteeker oskab soovitada valuvaigistavaid tablette või muid preparaate. Oluline on hinnata valu tugevust ja kestvust. Käsimüügis olevad ravimid ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks ja apteeker oskab soovitada, millal peaks pöörduma arsti poole.

KÕHUMUREDE korral on paljud abistavad preparaadid samuti apteegis olemas. Kõhukinnisuse või ­lahtisuse puhul on kättesaadavad ravimid ja loodus­

tooted, mis on mõeldud kergema vaevuse korral pikema aja jooksul kasutamiseks, aga ka kiirelt abi pakkuvad ühekordse toimega ravimid. Apteegist saab abi ka maovaevuste leevendamiseks.

KERGEMATE SILMAPROBLEEMIDE

KORRAL saab apteegi käsimüügi silmatilkade toel leevendust näiteks punetusele, ärritusele ja silmade liigsele kuivusele.

KERGEMATE VIGASTUSTE, näiteks marrastuste, pindmiste põletuste ja nahahaavade korral saad puhastamiseks ja raviks vajalikke juhiseid ning abivahendeid just apteekrilt.

NAHAPROBLEEMIDE, näiteks kuiva ja ärritunud naha või lööbe puhul saab apteeker soovitada nahasalve, mis pehmendavad ja rahustavad nahka.

KERGEMATE ALLERGILISTE SÜMP­

TOMITE KORRAL saab apteeker soovitada käsimüügis olevaid allergiaravimeid, mis leevendavad ärritust.

Lahendused emade ja laste muredele

Apteeker saab nõu anda nii lapseootel naisele kui ka värskele emale. Kõiki ravimeid ei tohi raseduse või imetamise ajal kasutada, samuti võib keha vajada lisahoolt raseduse ajal või peale sünnitust. Apteegist saab esmast nõu väikelapse tervist puudutavatele küsimustele.

MÄHKMELÖÖVE, ÄRRITUNUD NAHK, kõhukinnisus või ­lahtisus, kõhugaasid, palavik, valu ja hammaste tulek – kõigi

nende väikelapse murede pärast võib pöörduda apteeki. Ühtlasi saab apteeker soovitada lapsevanematele beebihooldustooteid, aga ka vitamiine ja lutte. Apteekrid annavad nõu, millised tooted ja ravimid on lapsele ohutud ja milline on lapsele sobiv annus.

Apteegis saab testida tervist Kui soovid kontrollida oma tervist, saad apteegist soetada terviseteste, näiteks gripi ja COVID­19 kiirtesti, rasedus­ ja ovulatsioonitesti jm. Samuti saab apteegist haiguste ennetamiseks mõeldud teste, näiteks sõeluuringute koduteste.

Enamikus apteekides saab mõõta vererõhku, mitmetes määrata teisi tervisenäitajaid. Teatud apteekides vaktsineeritakse ja tehakse terviseteste.

Apteegist saab ka soovitusi, kuidas oma tervist paremini hoida. Näiteks annab apteeker nõu, kuidas tervislikult toituda ja kui palju liikuda, samuti võib ta soovitada tervisele kasulikke loodustooteid või toidulisandeid.

Enamikus apteekides saab mõõta vererõhku, mitmetes määrata teisi tervisenäitajaid. Teatud apteekides vaktsineeritakse ja tehakse terviseteste.

Kuhu pöörduda tervisemurega?

Tervisemurega saab abi mitmest kohast. Hea on teada, millal võtta ühendust perearstiga või minna apteeki. Võib ka juhtuda, et tuleb pöörduda kiirelt haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades 112.

Pöördu apteeki kergematel juhtudel

▸ külmetushaigused, nt köha, nohu, kurguvalu;

▸ valu (pea-, liigese- ja lihasvalud);

▸ nahaprobleemid (kuiv ja ärritunud nahk, nahalööbed);

▸ kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused);

▸ silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus);

▸ kergemad vigastused (marrastused, kergemad põletused).

Perearsti nõuandeliin 1220

▸ soovid teada, kuhu pöörduda;

▸ töötab 24/7 – helista, kui sa ei saa oma perearsti kätte või tervisemure tekib väljaspool tööaega;

▸ oled välismaal ega saa tervisemurega oma perearsti poole pöörduda. Välismaalt helistades vali + 372 634 6630.

▸ sul on kiiresti vaja pikendada ravimiretsepti või anda teada haiguslehe vajadusest , aga sa ei saa oma arsti kätte nädalavahetusel ja riigipühadel.

Pöördu oma perearstikeskusesse

▸ keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu korral;

▸ väiksema trauma, õnnetuse või verejooksuga (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud);

▸ kergemate haiguste ägedate seisunditega (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin või helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus);

▸ nahapõletiku korral (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes);

▸ tõsiste meeleoluhäirete korral (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid;

▸ perearst teeb vajadusel eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.

Pöördu EMO ­ sse

▸ kui sul tekib ootamatult tõsine tervisemure ning kui kahtlustad, et sinu või su lähedase terviseseisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse;

▸ tugeva ja äkki tekkinud valuga: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu;

▸ värske traumaga, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või tugevalt paistes, samuti haavade, luumurdude, põletuse, söövituse või loomahammustusega;

▸ võõrkehaga hingamisteedes, seedetraktis vmt;

▸ mürgistuse korral;

▸ ägeda verejooksuga: kestev seedetrakti verejooks, kusesuguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha;

▸ insuldikahtluse korral – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus;

▸ äärmusliku nõrkuse, jõuetusega;

▸ püsiva üle 38,5 °C palavikuga, mis ei allu palavikualandajatele; kui kõrge palavik on eakal inimesel, kui kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine on keemiaravi patsiendil;

▸ hingelduse, õhupuuduse, raske astmahoo korral (hingamisraskus vilistava väljahingamisega);

▸ ägeda allergilise reaktsiooniga, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt;

▸ uriinipeetusega (kusepõis ei tühjene korralikult);

▸ kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäirete või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäiretega, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus;

▸ tromboosikahtlusega – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks;

▸ ägedate nahapõletikega: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik;

▸ psüühikahäiretega, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.

Millal kutsuda kiirabi?

Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:

▸ on tekkinud teadvuse kaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;

▸ järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;

▸ on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevene pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti soovituste järgimist;

▸ on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;

▸ esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired;

▸ on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest , mida ei ole suudetud peatada;

▸ esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;

▸ abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;

▸ näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;

▸ abivajajal tekkis krambihoog , mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus;

▸ esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda;

▸ tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;

▸ abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired.

*Artiklis olevad soovitused põhinevad Tervisekassa juhendmaterjalidel. SÜGIS

Nn täpihaigused ehk tuulerõuged, sarlakid, leetrid, enteroviirus ja punetised on nuhtlus, mis vaatamata meditsiini jõudsale arengule mõjutab paljude inimeste tervist ka tänapäeval. Seega tuleks neid nakkusi ja nendega seotud riske endale teadvustada ning nende vältimiseks abinõud kasutusele võtta.

Täpike siin, täpike seal

TEKST: Revali Raeapteegi juhataja ja proviisor TRIINU ENTSIK-GRÜNBERG

FOTOD: ADOBE STOCK

Tuulerõuged

on üks levinum täpihaigus, mille põhjustaja kuulub herpesviiruste perekonda. Tuulerõuged levivad põhiliselt piisknakkuse teel, aga ka kokkupuutel villidega, mida see haigus põhjustab. Nakatumine toimub tavaliselt viirusekandjaga samas ruumis viibimisel, aga see võib kanduda ka naaberruumidesse. Tuulerõuged on väga nakkav haigus. Kui peres ilmneb haigusjuhtum, on väga suur tõenäosus, et haigestuvad ka teised vastuvõtlikud pereliikmed. Viirusele vastuvõtlikumad ja teatud mõttes riskirühm on kuni 10­aastased lapsed.

TUULERÕUGED ALGAVAD kerge nohu, kurgukipituse ning palavikuga. 1–2 päeva pärast tekib sõlmelis­villine lööve ja palavik tõuseb. Lööve võib avalduda erinevalt, ka täppide arv võib lastel ja täiskasvanutel erineda: täiskasvanul võib neid tekkida üle 500, väikelastel võib ilmneda ka vaid mõni üksik täpike. Lööve algab tavaliselt peanahalt ja levib mööda nägu ning kaela ebakorrapäraselt üle kogu keha. Tuulerõugevillid võivad tekkida ka silma­, suu­ või genitaalide limaskestale. Peopesadele ja jalataldadele täpid ei levi. Tekkiv lööve põhjustab tugevat sügelust ja tekitab ennekõike lastele suurt ebamugavust ning öiseid unehäireid. Kui kiusatusele järele anda ja ville sügada, võib see tüsistusena põhjustada naha sekundaarset bakteriaalset nakkust. Tuulerõugete tüsistusena võib välja kujuneda kopsupõletik, raskematel juhtudel ka entsefaliit ehk äge ajupõletik.

Tuulerõugetesse nakatunud inimene on nakkusohtlik 1–2 päeva enne lööbe tekkimist

kuni kõikide villide lõhkemisest tekkinud haavandite koorikuga kattumiseni. Koorik eemaldub üldjuhul 5–7 päeva pärast lööbe tekkimist. Tuulerõugete vastu vaktsineeritutel ei pruugi lööbekolded koorikutega kattuda ja nad on nakkusohtlikud veel kuni ööpäev pärast viimaste villikollete tekkimist.

Tuulerõugete läbipõdemisel omandab organism selle vastu eluaegse immuunsuse.

TUULERÕUGETE VÄLTIMISEKS on ainus tõhus ja ülimalt soovitatav viis vaktsineerimine. Paljudes riikides kuulub see riiklikku vaktsineerimiskavasse. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul ja kuni 12­aastastel lastel piisab eluaegse immuunsuse saavutamiseks ühest doosist. Vanematel lastel läheb vaja 2 kaitsepookimist, mis tehakse 4–8­nädalase vahega.

Minu isiklik kogemus kahe lapsega näitas, et kui vaktsineeritud laps nakatus tuulerõugetesse, siis hommikul tekkinud vähesed villid olid õhtuks juba kuivanud ja järgmisel päeval ei oleks haigust nagu olnudki. Teisel lapsel, kes ei olnud veel vaktsineeritud, kulges haigus tunduvalt raskemalt ja pikemalt. Neljapäevasele kõrgele palavikule lisandusid villid üle keha, mis sügelesid ja valutasid hirmsasti.

RAVI. Läbi aegade on tuulerõugete sümptomeid ehk ville ravitud briljantrohelisega. See ei ole ka täna vale, kuna aitab sügelust vähendada ja juurde tekkinud täppe on lihtsam tuvastada, aga võimalike ravimite valik on tänapäeval palju laiem. Uued vahu kujul ravimid sisaldavad teepuuõli ja leevendavad sügelust väga tõhusalt. Kui sügelustunne siiski järele ei anna, on igati asjakohane kasutada lisaks allergiaravimeid.

Triin kGrün b e r g

Hoidu viirushaigustest!

Olulisim on ennetav vaktsineerimine.

Järgi hügieeni ehk pese regulaarselt ja põhjalikult käsi.

Viirushaiguse levikul koolis, lasteaias või töökohal ära põlga ka koroonaajast tuttava desinfitseerija kasutamist.

Suurenda organismi vastupanuvõimet ehk immuunsust. Tugevasse immuunsüsteemi on haigustekitajal keerulisem sisse murda.

Sarlakid

on ägedalt kulgev nakkav tõbi, mille silmanähtavad sümptomid on põletik ja peenesõlmeline lööve nahal. Ka see nakkushaigus levib ennekõike laste ja noorukite seas. Sarlakitesse võivad nakatuda ka 16­aastased ja vanemad, aga kõige enam kohtab seda siiski 3–7­aastastel lastel. Imikutel on sarlakid pigem haruldased.

Sarlakeid põhjustab streptokokkbakter ja see levib õhk­piisknakkuse teel lähikokkupuutes nakatunuga. Reeglina nakatutakse sarlakihaigega ühes toas või palatis viibides. Harvem levib see edasi ka ümbritsevate esemete, näiteks mänguasjade ja toidunõudega. Sarlakeid esineb kõige enam sügistalvisel hooajal.

SARLAKID ALGAVAD kõrge palaviku, peavalu, oksendamise, nõrkuse, angiini ehk ägeda kurgumandlite

põletiku ja lööbega. Sarlakite lööve levib tavaliselt kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele. See paikneb punetaval nahal, on peenesõlmeline ja kare. Lööve kestab 3–7 päeva ja sellele on iseloomulik põskede intensiivne punetamine ja ninaalune lööbeta kolmnurk. Sarlakihaige keelele tekib haiguse alguses katt, mis jätab keeleotsa puutumata, ja muutub alates neljandast haiguspäevast vaarikapunaseks ning näsaliseks. 2–4 nädalat peale nakatumist võib tekkida peenehelbeline nahaketendus, millele järgneb kestendunud naha eemaldumine suurte tükkidena nii peopesadelt kui ka jalataldadelt.

RAVI. Ilma asjakohase ravita võib sarlakihaige püsida nakkusohtlik väga pikalt – kuni 21 päeva alates esimeste haigustunnuste ilmnemisest. Antibiootikumiraviga kaob nakkusoht 24 tunni möödudes. Sarlakite vastu vaktsiini ei leidu. Samas kujuneb pärast läbipõdemist ka selle vastu organismis välja immuunsus.

Punetised

on ülemiste hingamisteede viirusnakkus. Punetisviiruse nakkusallikas on inimene ja haigus levib piisknakkuse teel. Lisaks võib see aga raseduse ajal põetuna ka emalt lootele üle kanduda.

PUNETISTELE ON KÕIGE ISELOOMULIKUM peenpunane lööve nahal, lisaks kaasnevad palavik, kaela­ ja kuklalümfisõlmede suurenemine, kerge nohu ja köha, silma sidekesta põletik ning peavalud, võib esineda ka liigesevalu. Oluline on teada, et punetiste puhul ei pruugi tervelt 25–50% juhtudest nahalööve üldse ilmneda.

Täiskasvanutel kulgeb see haigus lastest raskemalt, lisaks eelkirjeldatud sümptomitele võib täiskasvanutel ja eriti naistel tekkida tüsistustena artriit või entsefaliit.

Emalt lootele üle kandunud punetised võivad loodet kahjustada ja halvimal juhul võib see päädida abordi või loote surmaga. Punetistest tingitud kaasasündinud kahjustused ei pruugi alati avalduda imikueas. Uuringute põhjal võivad looteeas läbi põetud punetistest olla põhjustatud ka vanemas eas ilmnevad silma võrkkesta irdumine, glaukoom ehk rohekae silmas, insuliinsõltuv suhkurtõbi ja kuulmise nõrgenemine.

Punetisi põdev inimene on nakkusohtlik 4–7 päeva enne ja kuni kaks nädalat pärast lööbe teket. Lootele üle kandunud punetiste peiteperiood on 12–21 päeva, harvem ka kuni 21 päeva. Tavalise kulu korral haigus ravi ei vaja.

PUNETISED ON VAKTSIINVÄLDITAV NAKKUSHAIGUS ja eelkirjeldatud sümptomite ning võimalike tüsistuste põhjal tasub kõigil selle vastu vaktsi neerimist tõsiselt kaaluda. Punetiste vastu immuniseerimise põhieesmärk on kaasasündinud punetiste enne tamine, kuna selles peituvad kõige suuremad terviseriskid. Alates 1997. aastast asuti lapsi punetiste vastu vaktsineerima aastaseks saamisel ja korduvvaktsineerimine toimub 13. eluaastal. Nii põdemise kui ka vaktsineerimise järel kujuneb välja pikaajaline immuunsus.

Leetrid

on üle maailma levinud ülimalt nakkav ja ägedalt kulgev viiruslik nakkushaigus. Leetrid levivad piisknakkuse teel haige köhimisel või aevastamisel. Kuna leetriviirus on lenduv, võib see õhuvooluga ka teistesse ruumidesse kanduda. Selle tõve haigustekitaja morbilliviirus on väga nakkav, see haigus levib plahvatusliku kiirusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas viibides seda haigust edasi anda kuni 18 inimesele ja seetõttu levivadki leetrid üldjuhul puhangutena. Õnneks ei suuda ka see viirus väliskeskkonnas kaua vastu pidada.

LEETRITESSE HAIGESTUDES tõuseb kõigepealt palavik, enesetunne halveneb ja tekib köha, nohu ning valgustundlikkust põhjustav silma sidekesta põletik. Tavapäraselt järgmisel päeval tekivad purihammaste kohale valkjad ja erkpunase äärisega nn Kopliki laigud. Nahale ilmub lööve paari päeva pärast, levides kõrvade tagant kõigepealt näole, siis kehale ja kätele ning lõpuks nii peopesadele kui ka jalataldadele. Tekkimisel on lööve roosa, haiguse süvenedes muutub intensiivselt punetavaks ja püsib 4–5 päeva. Lööve taandub kehalt samas järjekorras, nagu tekkiski. 6.–10. päeval muutub lööbega kaetud olnud nahk pruunikaks ja hakkab ketendama.

Palavik püsib enamasti kuni lööbe taandumiseni.

Tegu on tõsise haigusega, mis eriti vaktsineerimata inimestel võib kulgeda raskelt. Haiglaravi vajab leetrite korral lausa iga neljas haigestunu. Tüsistuste tekke tõenäosus on suurem alla 5­aastastel lastel ja üle 20­aastastel täiskasvanutel. Nendeks on kõige sagedamini kopsu­ või keskkõrvapõletik, raskematel juhtudel ka entsefaliit. Leetrihaige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe ilmnemist. Haiguse peiteaeg võib ulatuda seitsmest koguni 21 päevani. Keskmiselt on selleks küll 10 päeva. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ka imik, kes sünnib leetreid põdenud emale, saab 6–9­kuulise immuunkaitse. Kuna tegu on raske haigusega, siis tuleks leetritesse nakatumist iga hinna eest vältida ja kõige tõhusam meede selleks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Alates 1994. aastast on saadaval MMR liitvaktsiin, mis on mõeldud kaitseks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Lastele on see vaktsiin Eestis tasuta. MMR vaktsiin on eriti näidustatud nendes peredes, kus on alla aastased lapsed, immuunpuudulikkusega inimesed, keemiaravi saajad või ka rasedad. Lisaks tasub end kindlasti vaktsineerida neil, kes planeerivad reisi piirkondadesse, kus on suur leetritesse nakatumise risk või kes töötavad kõrge riskitasemega töökohal, näiteks tervishoiutöötajad.

Lisaks ei tohiks käega lüüa tavapärastele ettevaatusabinõudele – kogu nakkusohtliku perioodi jooksul tuleks hoiduda kokkupuutest haigega. Vaktsineerimata ja haigust mitte läbi põdenud lähikontaktsed tuleks haigest võimalikult kiiresti isoleerida ja hiljemalt 72 tunni jooksul peale esmast kontakti vaktsineerida. Ka täiskasvanud lähikontaktsele on MMR vaktsiin haigekassa kulul tasuta. Leetritele eriravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Stérimar™ Baby

spetsiaalne ninasprei, mis on loodud imikutele ja väikelastele.

• Õrn ja ohutu: Stérimar™ Baby on valmistatud 100% looduslikust mereveest

• Leevendab ninakinnisust - parandab hingamist, toitmist ja magamist.

• Toetab hingamisteede tervist: aitab vältida tõsisemaid hingamisteede probleeme: sinusiit või kõrvapõletik.

UUS Patenteeritud turvaotsik

Enteroviirus

71-nakkus

ehk nn suu-käe-jalatõbi on epideemiaohtlik viirus, mis võib lõppeda ka surmaga. See kuulub pikornaviiruste perekonda. Tegu on küllaltki hiljuti, alles umbes 50 aastat tagasi avastatud viirusega. Selle nakkusallikas on haige või haigusnähtudega inimene, viirus suudab ka väliskeskkonnas mitu päeva vastu pidada. Kõrge õhutemperatuur ja -niiskus pikendavad viiruse vastupidavust veelgi. Nakkus levib ninaneelu sekreedi, väljaheite ja villikesevedeliku kaudu. Reeglina kandub nakkus kätele ja sealt edasi suhu, aga see võib levida ka saastunud vee ning toidu kaudu. Õhu kaudu piisknakkuse teel levib enteroviirus 71-nakkus pigem harva. Suurim nakatumisoht on ägedate haigusnähtude perioodil, aga viiruse eritumine väljaheitega võib kesta ka 3–4 nädalat ja ninaneelu sekreediga kuni 3 nädalat pärast seda.

VIIRUS KULGEB tihtilugu kergete gripisarnaste nähtude või üldse ilma sümptomiteta. Sagedasemad haigusnähud on palavik, tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, valgustundlikkuse kasv ja lööve. Samas võib enteroviirus 71-nakkus avalduda ühena herpese vormidest ehk herpangiinina, silma sisekesta põletiku ehk konjunktiviidina, stomatiidi ehk haavanditega kulgeva suupõletikuna, kõhulahtisuse, nn käe-jala-ja-suutõvena (HFM) ning raskematel juhtudel ka entsefaliidi või meningiidi ehk ajukelmepõletikuna. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja noored täiskasvanud, aga kõige raskemini kulgeb see vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Enteroviirus 71-nakkuse peiteperiood on kuni 10 päeva ja haigus ise kestab üldjuhul 7–10 päeva.

RAVI. Tavapäraselt päädib haigus täieliku paranemisega, aga spetsiifilist ravi selle vastu ei ole. Seda olulisem on igapäevase hügieeni hoidmine ja haigestunute isoleerimine riskirühma kuulujatest.

Leevendust villidele

Looduslikust antiseptikust teepuuõli aitab kaasa naha tervenemisele: ABC teepuuõli 100% (10 ml) 10,25 € ja ABC teepuuõli vistrikupulk (9 ml) 11,75 €

Sügelust vähendab PoxOUT tuulerõugete sümptomeid leevendav vaht (100 ml) 15,48 €

Tuulerõugetest põhjustatud vaevusi leevendab PoxClin jahutav vaht (100 ml) 31,82 €

Köhaärrituse ja hääle käheduse vastu A. islandi sambliku kurgupastillid (24 k) 6,64 €

Suuvillidest põhjustatud valu leevendab Anaftin geel (8 ml) 8,76 €

Nahka puhastab ja niisutab Allergostop tervistav kreem palsam (43 ml) 5,78 €

Punetavat ärritunud nahka rahustab ja pehmendab Tsinksalv (24 ml) 4,18 €

Kurguvalu vastu

Köha ja häälekäheduse korral aitavad ISLA Medic Acute imemistabletid sidrun+mesi (20 tk) 10,46 €

Kurguärritust mahendab taruvaik-saialill õli (31 g) 9,71 €

Häälepaelu rahustab Formula Nature kurgusprei astelpaju ja saialillega (20 ml) 7,62 €

Kurguvalu leeven davad Apropos Gola Defens kurgusprei lastele (20 ml 10,23 €)

Hügieeni heaks

Käte puhtuse eest hoolitsevad a. antiseptiline kätegeel (100 ml) 5,53 € ja salvrä -

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Tavahind 14,90 € 4 € 4 € 10 €

Hind kliendikaardiga 10,90 € 2 € 2 € 7 €

Tallinn

Rocca al Mare Keskuse Apteek Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri Apteek Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus) Pärnu mnt 238

Apotheka Viru Keskuse Apteek Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek Endla 45

Männiku Rimi Apteek

Männiku tee 100

Viimsi

Viimsi Keskuse Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek Keskuse 11, Saue Kurna

Kurna Pargi Apteek Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Eedeni Keskuse Apteek Kalda tee 1c

Lõunakeskuse Apteek Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi Apteek Ringtee 75

Tartu Kaubamaja Apteek Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek Kalda tee 43

Maarjamõisa Apteek Puusepa 8

Suukaudsed toitmisravi preparaadid (STP) täiskasvanutele

STP-d ehk ravijoogid on energia- ja toitaineterikkad ning sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid. Joogid on mõeldud patsientidele, kellel on haigusega seoses muutunud toitainete vajadused, mida tavaline toit ei kata. Kasutatakse medistiinitöötaja soovitusel ja jälgimisel. Enne kasutamist pidage nõu oma arsti-/õega.

Millal kasutatakse ravitoitmist?

Eakad - toitainerikas toit piisavas koguses, eriti haiguse korral, sest organism ei suuda kasutada toidust saadavaid toitaineid sama tõhusalt kui nooremas eas. Haigusest paranemise period -piisav toitainete saamine ja hea toiteväärtusega toit on oluline ägedast haigusest paranemisel. Keha vajab taastumiseks energiat, valke ja teisi toitaineid. Vastasel juhul hakkab organism oma energiavarusid ja lihasmassi kasutama selleks, et haigusest jagu saada.

Ravitoit vähi korral – hea toitumine on vähi korral väga oluline. Õige toitumine enne ravi, ravi ajal ja pärast seda võib aidata parandada enesetunnet.

Toetus enne ja pärast operatsiooni - Õige toitumine aitab organismil haigustest ja operatsioonist kiiremini taastuda. Vajadusel kasutada ravijooke juba enne operatsiooni.

Lihtsad

retseptid

Jääkohv

(325 ml, 2 portsu)

• 75 ml külma kohvi

• 1 tl suhkrut

Nutridringiga

• 1 p u d e l N u t r i d r i n k P r o t e i n mokamait selist

• 1 25 g vaniljejäätist

Segada koostisosad ja ser veerida kohe

Millist toodet valida? Valik on suur ja igaühe jaoks leidub sobiv. Kõik ravijoogid on energiarikkad, pakendatud 200 ml või 125 ml pudelisse. 125 ml jook on väga energiatihe ja sobib eriti hästi kui suuremat kogust on keeruline juua.

Kuidas kasutada suukaudseid toitmisravi preparaate? Nutridrink on kasutusvalmis, parim jahutatult, jooki võib külmutada ja teha sellest jääkuubikuid. Säilitada toatemperatuuril. Avatuna säilib külmkapis 24 tundi.

Tõlgitud materjalist „Täydennysravintovalmisteet aikuisille“.

Ananassi-banaani valgu smuuti

(345 ml, 2 portsu)

• 100 g ananassi

• 1 banaan

• 1 pudel Nutridrink Proteini (vanilje)

• ½ tl suhkrut

Segada koostisosad blenderis ja ser veerida kohe

Banaanipiimakokteil

(375 ml, 2 portsu)

• 1 banaan

• 1 p u d e l N u t r i d r i n k P r o t e i n i (vanilje)

• 2 jäätise p alli

S e gada ko os tisos ad blenderis ja ser veerida kohe

1 ports sisaldab 275 kcal energiat ja 12 g valku

N utridrinkide kasutamine ja sä ilitamine

Kasutamisvalmis jook, parim jahutatult

Võib juua pudelist või kallatuna klaasi/tassi Juhul kui

lõhn häirib soovitame toodet tarbida läbi kõrre

Eriti värske maitse annavad ND lisatud värsked puuviljad/marjad Võib kasutada ka toidu valmistamiseks

1 ports sisaldab 228 kcal energiat ja 10 g valku 1 ports sisaldab 313 kcal energiat ja 12 g valku

Juua aeglaselt: 20-30 minuti jooksul

Avamata pudeleid säilita toatemperatuuril

Avatud ja korgiga suletud pudel säilib külmikus 24 tundi

Medit siinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit Dieetraviks haigusest tingitud alatoitumuse korral N B ! Toodet tuleb kasutada medit siinilise järelevalve all!

Veel retsepte leiad meie retseptiraamatust:

Miks maksab RETSEPTIRAVIM

vahel vaid PAAR EUROT?

Retseptiravimeid ostes oled küllap märganud, et tihti tuleb tabletikarbi eest välja käia vaid mõni euro, samas maksavad käsimüügist ostetavad nohurohud ja valuvaigistid, rääkimata vitamiinidest, tublisti rohkem. Miks retseptiravimid on nii odavad?

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA l FOTOD: TERVISEKASSA

Vastus on lihtne. Retseptiravimid ei ole tegelikult odavad, lihtsalt nende eest aitab inimestel tasuda Tervisekassa. Patsient maksab alati 2,5-eurose retseptitasu ja olenevalt ravimist ning patsiendist hüvitab Tervisekassa selle hinnast kas 50, 75, 90 või 100 protsenti. Nii võibki juhtuda, et patsient tasub oma vererõhuravimi eest viis eurot, kuid ravimi tegelik hind on 27,50. Vähiravimeid kompenseeritakse tavaliselt sajaprotsendiliselt ja nii tulebki patsiendil tasuda apteegis kahe kuu ravimeid välja ostes paari tabletikarbi eest vaid 2,5-eurone retseptitasu, aga ühe ravimikarbi tegelik hind võib olla 3000 või 5000 eurot.

Eelnevate näidete põhjal on selge, et inimeste ravimite eest kompenseeritavad summad on suured. Ka Tervisekassa soodusravimite eelarve on jõudsalt kasvanud – kui 2014. aastal kulus soodusravimite hüvitamisele ligi 110 miljonit eurot, siis 2024. aastal on Tervisekassa soodusravimite eelarve 202 miljonit eurot.

Kõigile! Kirssidega!

Mäletatavasti hüüdis niimoodi raamatu „Naksitrallid“ tegelane Kingpool, kui seisis koos Sammalhabeme ja Muhviga jäätiseputka ees. Ravimimaailmas kehtib aga reegel, et kõigile

kõike ei saa võimaldada, sest esiteks on ravimid kallid, teiseks pole ühegi riigi rahakott põhjatu ja kolmandaks tuleb teha arukaid valikuid, sest kui ühte või teist ravimit meie turul pole, ei tähenda see tingimata olulist katmata ravivajadust, sest sageli on olemas alternatiivid.

Seetõttu leidubki retseptiravimite seas ka selliseid, mida Tervisekassa ei kompenseeri. Need on näiteks alles turule jõudnud uued ravimid või harvikhaiguste ravimid. Küll aga on aeg-ajalt kuulda kriitikat, et viimastel aastatel Euroopa Ravimiameti heakskiidu saanud uutest ravimitest on Eestis kättesaadavad vaid käputäis ja ravimite jõudmine soodusravimite nimekirja võtab liiga kaua aega.

Põhjuste selgitamisel tuleb alustada sellest, kuidas Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud ravimid Tervisekassa hüvitatavate ravimite nimekirja jõuavad. „Selleks et ravim lisataks Tervisekassa rahastatavate ravimite nimekirja, on oluline, et ravimist saadav kasu oleks patsiendi jaoks tõestatud ja Tervisekassa on tootjaga saavutanud läbirääkimistel mõlemaid pooli rahuldava hinna. Teadupärast võivad uued ravimid olla ülikallid, kuid neist saadav kasu tihti väga tagasihoidlik,“ viitas Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe.

Iga ravimitaotlust analüüsitakse põhjalikult

Kuid selleks, et üldse läbirääkimisteni jõuda, peab ravimitootjal olema huvi ravimit Eestis turustada – meie turu väiksuse tõttu pole kaugeltki kõik tootjad sellest huvitatud. Kui aga ravimitootja on otsustanud Eestis oma ravimit müüma hakata ja soovib sellega pääseda hüvitatavate ravimite nimekirja, peab ta esitama Tervisekassale taotluse. Taotluses tuleb kirjeldada ravimi omadusi ja selle eest soovitavat tasu, samuti põhjendada, miks just nimetatud

Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juht Erki Laidmäe.

summa on õiglane. Seejärel asuvad spetsialistid taotlust hindama.

„Analüüsime meditsiinilist sisu, näiteks võrdleme taotluses kirjapandut sellega, mida ravijuhistes soovitatakse ning teaduskirjanduses kirjutatakse. Teiseks hindame majanduslikku poolt – analüüsime, kui palju läheb ravim maksma aastas ühe patsiendi kohta ja kui palju on patsiente, kes seda ravimit võiks kasutada,“ tõi Laidmäe näiteid. Kui analüüs valmis, koguneb kaheksaliikmeline nõuandev komisjon, kuhu kuuluvad patsientide esindajad ja arstid ning Tervisekassa, Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi spetsialistid. „Nemad vaatavad taotluse ja Tervisekassa hinnangu läbi ning annavad soovituse Tervisekassa juhatusele. Tavaliselt soovitatakse kõnealune ravim hüvitatavate ravimite nimekirja lisada, sest sellest on Eesti patsientidele kasu, kuid soovitatakse hinda alla kaubelda,“ kirjeldas Laidmäe, lisades, et tavaliselt lõpeb umbes 90% läbirääkimistest positiivselt ehk ravim lisatakse hüvitatavate ravimite nimekirja. Küll aga võivad keerulisemad läbirääkimised kesta aasta või isegi kauem ja seetõttu lähebki ravimi Eesti turule jõudmisega rohkem aega, kui arstid ja patsiendid tahaksid.

Ravimid võivad muutuda kättesaadavamaks Ühe nüansi avab Erki Laidmäe veel – Eestis on ravimite kättesaadavuse tagamisel probleem selleski, et ravimifirmad küll tulevad oma

uute ravimitega meie turule, aga oluliselt hiljem kui jõukamatesse ja suurematesse riikidesse. Tervisekassa püüab kaasa aidata, et ravimid, mille järele on vajadus, siiski Eestisse jõuaksid. „Võtame ise tootjatega ühendust, selgitame meie olukorda, räägime läbi. Kuid üksi me seda olukorda lahendada ei suuda ja seetõttu on mul hea meel, et ka Euroopa Komisjon soovib vähendada liikmesriikide ebavõrdsust ravimite kättesaadavusel. Oleme seni selle mängu andnud liiga tootjate juhtida, öeldes, et see on äri ja ise otsustate, kus kauplete ja kasumit teenite. Jah, ühelt poolt on see äri, aga teiselt poolt meditsiin, millega kaasneb moraalne vastutus,“ nentis Erki Laidmäe. Ta lisas, et ravimitööstus on üks läbipaistmatumaid tööstusharusid, sest me ei tea, kui palju on maksnud ravimite arendus ja väljatöötamine. Selge pole ka hinnakujundus –me ei tea, mis hinnaga on ravimi saanud näiteks Läti, Leedu või mõni mu riik. „Oleme tihti olukorras, kus ravimifirma paneb lauale kaks pakkumist: avalik hind on kallim, aga kui oleme nõus hinna saladuses hoidma, saame soodsama pakkumise,“ kirjeldas Laidmäe.

Nii ravimite kättesaadavuse võrdsustamiseks kõigis liikmesriikides kui ka geneeriliste ravimite varem turule lubamiseks on Euroopa Liidus väljatöötamisel uus reeglistik. Näiteks on kavas lühendada praegu kehtivat originaalravimi 8-aastast patendiaega kuuele aastale, et geneerilised

ravimid saaksid kiiremini turule ja tekiks konkurents. Küll aga võib tootja 8-aastase patendiaja Euroopa Liidus tagasi saada, kui täidab teatud tingimusi. „Üks neist on see, et üsna ruttu pärast müügiloa saamist peab ravimitootja tegema kõigile liikmesriikidele ettepaneku ravimi kompenseerimiseks ehk pakkuma seda kõigile riikidele. Kui ta seda ei tee, tekib geneeriliste ravimite tootjatel võimalus seda ravimit tootma hakata ja teha seda originaali väljatöötajast soodsama hinnaga. Kui direktiiv sellisel moel jõustub, hakkavad ravimitootjad ka meile oma pakkumistega rohkem lähenema,“ kirjeldas Laidmäe.

Geneeriline ravim pole halvem originaalist

Kuid juba praegu on igal inimesel geneerilisi ravimeid ostes võimalik mõjutada seda, mis hinnaga retseptiravimi ta apteegist ostab ja kui palju saab kokku hoida nii enda kui ka Tervisekassa raha. Teadupärast antakse igale ravimile pärast selle väljatöötamist patendikaitse ja aeg, mille jooksul ainult tema saab seda ravimit toota ja müüa. Kui originaalravim vabaneb patendikaitse alt, tulevad turule konkurendid ehk geneerilised ravimid. Seetõttu on need odavamad, kuid sama head kui originaalravim, sest toimeained ja enamasti ka abiained on samad, vaid kaubamärk erineb.

„Ei ole haruldane, kui nii originaal- kui ka geneerilise ravimi tootja saavad toimeained samast tehasest, erinevus on lõpuks vaid ravimikarbi väljanägemises ja ravimi nimes. Ka alluvad tootjad täpselt samasugusele järelevalvele, mida teevad riikide ravimiametid. Nii et kui arst kirjutab teile välja ravimi, millel on lisaks originaalile ka geneerilised konkurendid, võite rõõmus olla, et saate ise apteegis sõna sekka öelda, milline ravim osta. Geneerilist ravimit valides hoiate kokku eelkõige enda, aga ka Tervisekassa ehk meie kõigi ühist raviraha,“ rõhutas Erki Laidmäe. Laidmäe nentis, et mitte ükski tervisesüsteem maailmas ei suuda kõigile tagada soovitud raviteenuseid ja ravimeid. „Eesti pole erand. Kõiki ravimeid ei olegi võimalik meie ühise raviraha eest osta, vaid oluline on valida suurima kasuteguriga ravimid õiglase hinnaga,“ võttis Laidmäe teema kokku.

Tark hoolitsus hoiab

NAHA tervist

Akne, psoriaas, atoopiline dermatiit, rosaatsea, ekseemid, ülitundlikkus ... Leidub terve rida (naha)haigusi ja seisundeid, mispuhul tuleks oma hügieeni- ja ilutoodetes teatud toimeaineid vältida, et olukord hullemaks ei läheks. Samuti tasub teada eri toodetes sisalduvaid aktiivaineid, mis omavahel kokku ei sobi ja võivad hoopis nahaärritust põhjustada.

loog B r e t K a l deev

TEKST: KRISTA KIIN

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

„Nahahaiguste puhul on nahahooldus väga olulisel kohal,“ rõhutab nahakliiniku Sclinic dermatoveneroloog Bret Kaldvee. „Paljude nahahaiguste puhul kasutame suu kaudu võetavaid või pealemääritavaid retseptiravimeid, et vaevused kontrolli alla saada, aga alati käib sinna juurde ka õige nahahooldus.“ Dr Kaldvee sõnul on tänapäeval suurem probleem see, et oma nahka hooldatakse üle, mille tagajärjel võib tekkida kas nahahaigus või selle ägenemine. Näiteks võivad välja lööma hakata täiskasvanuea akne või suuümbruse nahapõletik (perioraalne dermatiit), aga ka rosaatsea või ekseemid. Kõikide nende nahahaiguste puhul soovitab dr Bret Kaldvee silmas pidada reeglit: vähem on parem. „Probleemse nahaga patsientide puhul seevastu näen, et väga paljudel juhtudel on nad proovinud mustmiljonit erinevat nahahooldustoodet,“ sõnab arst. „Ometi peaks paigas olema hea nahahooldus, mille juurde soovitab dermatoloog konkreetse haigusega sobiva ravimi. Üle pingutada kindlasti ei tohiks, sest enamikku mainitud haigustest siiski käsimüügis olevate preparaatidega korda ei saa, kui tegemist on juba arvestatava haiguspuhanguga.“

Seega, nahahoolduse ABC tähendab

• nahahaigusega sobivat puhastusvahendit,

• sobivat niisutavat kreemi,

• päikesekaitsekreemi,

• ravikreemi või ­preparaati vastavalt haigusgrupile.

Tundlikku nahka hoia ja kaitse Näiteks psoriaasi puhul on klassikalisim haigusilming teravalt piirdunud, punetav ja

mõnikord tugeva ketuga kaetud lööve. „Kui nahal esineb ketuga kaetud psoriaatilisi naaste, on ülioluline mitte kasutada tugevaid mehaanilisi koorijaid ning mitte hõõruda kettu tugevalt rätikuga või kraapida küünega,“ toonitab dr Kaldvee. „Meditsiinis on õiged vahendid, millega kettu õrnalt eemaldada, nii et see annab ennast ise lahti, mitte et psoriaatik hakkaks seda ise mehaaniliselt eemaldama.“ Psoriaas ägeneb juba väikese trauma tagajärjel – isegi minimaalne surve on sellisele nahale trauma. Psoriaasi esimesi ilminguid näeb sagedasti küünarnukkidel ja põlvedel, kus sümptomid võivad kiiresti ägeneda pelgalt sellest, kui toetada küünarnukid lauale või põlvitada põrandal. „Niisiis on diagnoositud psoriaasi puhul superoluline oma nahka mitte traumeerida,“ toonitab dr Kaldvee.

Atoopilisest dermatiidist või ülitundlikust nahast rääkides rõhutatakse sagedasti kreemitamist. „Kui räägin siin nüüd kui mitte ainult nahaarst, vaid ka kahe atoopilise dermatiidiga lapse ema, on lisaks niisutavatele kreemidele oluline ka õigete puhastustoodete valik,“ jätkab Bret Kaldvee. „Apteekides on saadaval väga häid atoopilisele dermatiidile mõeldud pesuõlisid ja ­kreeme, mis sagedasti aitavad ravile hästi kaasa.“

Neidsamu atoopilisele dermatiidile mõeldud puhastusvahendeid soovitab arst ka ülitundliku naha puhul. Kui laps armastab väga vannis käia, peaks meeles pidama, et vannivesi ei tohiks olla väga kuum, paneb dr Kaldvee südamele. „Vannis käimine ei peaks olema väga sage ja vannis ei tohi viibida väga kaua ehk veega kokkupuude olgu pigem mõõdukas. Kui atoopilise dermatiidiga laps tuleb vannist välja, tupsutatakse tema nahk rätikuga kuivaks, pannakse ravikreemi ja seejärel kantakse üle kogu keha atoopilisele dermatiidile mõeldud niisutavat kreemi.“

Katseta sobivust ettevaatlikult

Nähes oma töös laser­ ja valgusravi tehes rosaatsea ja akne diagnoosidega patsiente enim, peab Bret Kaldvee ka nende seisundite puhul ülioluliseks igapäevast nahahooldust. „Rosaatseaga nahk on paraku pirtsakas – talle ei meeldi enamik kreemidest,“ tõdeb arst. „Mõnikord võib juhtuda sedagi, et patsiendid ostavad spetsiaalselt rosaatseale mõeldud niisutava kreemi või mõne muu nahahooldustoote, mis tegelikkuses absoluutselt ei sobi. Rosaatseaga naha puhul tuleb õigete toodeteni jõuda teinekord katseeksituse meetodil, et leida üles vahendid, mis konkreetsele inimesele sobivad.“ See,

mis ühele rosaatsea diagnoosiga patsiendile suurepäraselt klapib, võib teisele sama diagnoosiga inimesele absoluutselt mitte istuda.

Aknele kalduva naha puhul kasutatakse sageli bensoüülperoksiidi, mis on suurepärane antibakteriaalne vahend. „Ka siin võib juhtuda, et üks konkreetse toimeainega hooldustoode sobib ja teine mitte,“ nendib dr Kaldvee. „Sagedasti oleneb sobivus asjaolust, mis abiained tootes veel sisalduvad ja kas toode on kreemi, geeli või vahu kujul.“

Nõnda võivad dermatoloogid küll anda esmaseid ravisoovitusi, aga tegelikku sobivust tunneb vaid inimene, kes elab oma nahas 24/7.

Väldi tugevaid aktiivaineid „Teatud aktiivained, näiteks C­vitamiini, retinoolid ja retinoidide grupid ning erinevad happed lasen ägedate ja aktiivsete nahahaiguste puhul alati pausile jätta,“ kinnitab dr Bret Kaldvee. „Alles siis, kui nahahaigus on juba kontrolli all, remissioonis, võib hakata nahahooldusrutiini vaikselt midagi lisama.“

Näiteks ülikuiva nahaga inimestel, kellel on rosaatsea, ekseemid või atoopiline dermatiit, võib olla väga keeruline leida õiget reitinoidi ja retinooli, mis ei ärritaks nahka ega halvendaks nahahaiguse kulgu. „Mõnikord on patsient proovinud mitukümmend erinevat retinooli või muud retinoidi, alustades kõige leebemast, aga juba ka kõige nõrgem retinool ärritab nahka arvestatavalt,“ tõdeb arst. „Sellisel juhul polegi midagi teha.“

Mõistagi tekib uusi nahahooldusbrände kogu aeg juurde, aga kui ikkagi on näha, et isegi kõige leebem retinool ärritab, peab selle ära jätma, vastasel juhul võib nahahaigus oluliselt süveneda.

C-vitamiini soovitab dr Kaldvee kasutada alati hommikuti, sest kooslus C­vitamiin pluss päiksekaitsekreem annab võimendava efekti. C­vitamiin ja retinool sobivad kokku, samuti C­vitamiin ja niatsiinamiid. Füüsikalisi koorivaid terakesi ei soovitaks arst näonahal ja kaelal üldiselt mitte kasutada. „Haiguse või ravi algfaasides soovitan harva kellelegi keemilisi nahakoorijaid,“ lisab ta. „Kodus kasutatavad happetooted on head neile, kellel ei esine ägedaid nahahaigusi. Kerged happed võivad –olenevalt konkreetsest murest – muuta naha tõesti säravamaks ja paremaks, aga kui asuda nahka jällegi liialt sagedasti ja liialt agressiivselt koorima, võib see omakorda nahahaigust ägestada ja naha üleüldist olukorda halvendada.“

Salitsüülhapet, mis on beetahüdroksühape (BHA), kaasatakse erinevates

nahapuhastusvahendites eelkõige akne puhul, kuna see on rasvlahustuv, suudab poore efektiivselt puhastada ning ka liigse rasu eemaldada. „Kuid kui kasutada sinna juurde retinooli sisaldavat preparaati või näiteks akne ravikreeme, võivad need koosmõjus olla liiga tugevad,“ hoiatab dr Kaldvee. „Vesilahustuvate alfahüdroksühapete (AHA) seas leidub happevariante (glükool­, piim­, sidrun­, õun­ ja mandelhape), aga teatud juhtudel võib ka alfahüdroksühape koos retinooliga nahka ärritada.“ Nii soovitab arst esmalt alustada siiski ühe hooldustootega ning anda nahale teatud aeg sellega harjuda. Alles siis võiks juurde lisada mõne uue nahahooldustoode, et tunda ära, kas see sobib või mitte. Leidub nahahooldustooteid, kuhu on lisatud nii AHA kui BHA koos ning ei ole mingit probleemi neid koos kasutada. „Kui tegemist on erinevate pudelikestega ning kontsentratsioonid on pigem kõrgemad, oleks soovitatav kasutada salitsüülhapet rasusemale piirkonnale (nt T­tsoon) ja AHAd mujale, et mitte nahka ärritada,“ paneb dr Kaldvee südamele. „Suurim oht on liiga tiheda kasutamisega, mis liiga kõrge kontsentratsiooni puhul võib tekitada nahaärritust.“

Lisa toimeaineid samm-sammult

Kuigi niatsiinamiid ja hüaluroonhape tunduvad omavahel sobivat, hoiatab dr Bret Kaldvee, et siingi oleneb palju konkreetsest nahahaigusest. Hüaluroonhappega tooteid võib leida suuremates kosmeetikapoodides kümneid erinevaid. „Kui hüaluroonhappe kasutamise järel on tunda, et nahk ärritub, on paljudel juhtudel ärritajaks hoopiski abiained, mis koostisse on lisatud,“ ütleb dr Kaldvee. Seega kehtib siingi soovitus saada esmalt

Poputa hellalt oma nahka!

Babé kehapalsam Balm-to-Oil (500 ml) 30,79 €

Novaclear Green Acne näokreem (40 ml) 12,18€

Babé taastav ihupiim uurea 10% (500 ml) 29,18 €

BioNike Aknet Quik Pen vistrikesvatane hoolduse (10 ml) 12,10 €

Hea

toit

ja sobivad tooted teevad nahale head

Bioderma Sensibo H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml) 26,22 €

Babé õliseep (500 ml) 25,91 €

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

paika oma nahahoolduse ABC ning kui seejärel jääda oma näonahaga rahule, ilma et esineks põletikukoldeid või kuivi ketendavaid laike, võib asuda sammsammult ja ükshaaval toimeaineid lisama. „Samas, kui laduda üksteise peale väga palju toimeaineid, on väga suur tõenäosus, et nad ei jõua sinna, kuhu nad peaksid jõudma, kuna eri ainete kihte on liialt palju,“ tõdeb arst. „Teiseks võivad teatud ained hakata üksteist välistama. Kolmandaks tekib oht, et mida rohkem kihte nahale kanda, seda suurema tõenäosusega tekib kas akne, rosaatsea või ekseemide ägenemine.“

Nii soovitab dr Kaldvee näonahk lihtsalt puhastada, kasutada mõnd hüaluroonhappega seerumit, lisada sellele niisutav kreem – ja that’s it! „Veel kord: vähem on parem!“ kinnitab arst. „Kui patsient siiski tunneb, et on mitmeid tooteid, mis tema nahale sobivad ning ta millestki loobuda ei soovi, siis võib näohooldusrutiinis kasutada

BioNike Aknet Comfort Cover jumestuskreem SPF 30 102 Sable (erinevad toonid, 30 ml) 19,17 €

Müügil vaid Apotheka Beauty e-poes

Eucerin PH-5 kerge ihupiim (400 ml) 26,46 €

Orto niisutav kreem Ortomed 10% uurea (150 ml) 7,35 € Orto kreem Ortomed vaseliiniõli (150 ml) 5,98 €

üle õhtu üht, seejärel teist toimeainet vahelduvalt.“

Vähem jumestust

Kui nahk on probleemne ja põletikuline, on loomulik, et palet tahaks meigiga peita, aga dr Kaldvee soovitab jumestust vähem kaasata kohe, kui raviga hakkavad esimesed positiivsed efektid ilmnema. „Kuigi mitmete jumestuskreemide pakendile on märgitud, et toode on õlivaba ja mittekomedogeenne ning paljud neist on väga kerged, ei ole nahka igapäevaselt meikides kuigi palju vaja, et nahahaigus ainuüksi sellest ägeneks,“ tõdeb arst. „Probleemse näonaha puhul on kõige olulisem pöörduda dermatoloogi juurde, saada oma raviskeem kätte, ja kui nahk tõesti hakkab paremaks minema, viia jumestamist samm­sammult nii minimaalseni, kui vähegi saab.“ Rusikareeglit, kas muret tekitava naha meigieemaldus ja näopesu peaksid olema ühe­ või mitmeastmelised, välja

Nagu kogu tervis, sõltub ka naha hea seisund toitumisest. On teada, et rasvase ja kiudainetevaese toidu söömisel kimbutab inimest näiteks akne. Samuti mängib suurt rolli soolestiku mikrobioota – sooleepiteeli häired rikuvad naha tasakaalu. Vägagi kohane on iga päev tarbida probiootikume. Naha pH-tase tuleks hoida 5,5, mis on patogeenide elutegevuseks liiga happeline.

Siin tulevad appi sarja Eucerin pH5 tooted.

Nahk on ilus ja särav, kui ta on piisavalt niisutatud. Toimivad kõik uureaga rikastatud kreemid. Hea hinna ja kvaliteedi suhe on Orto uureaga kreemidel Ortomed 4,5% ja 10%. Samuti on ostjad andnud head tagasisidet sama sarja oliivi- ning vaseliinõli kreemidele, mis on abiks erinevate nahaprobleemide puhul.

Selle suve avastus enda kogetu ja sõprade tagasiside kaudu on Nurme sheapähkli õli, mis on toonud leevendust just sügeleva naha rahustamisel.

Veel võin julgelt soovitada alati meeldivat tulemust andnud Babé õliseepi, taastavat ihupiima 10% uureaga ning kehapalsamit Balm-to-oil, mis nahaga kokkupuutel muutub mittekleepuvaks kuivõliks.

Üks on kindel, naha eest tuleb hoolt kanda – kaitseb ta ju meie kõiki teisi organeid!

Proviisor Jana Esko, Kambja apteegi juhataja

öelda ei saa. „See oleneb pigem igaühe soovist, sest tänapäeva näopuhastusvahendid on sedavõrd tõhusad, et otseselt ei ole kohustust kaks korda pesta,“ nendib dr Kaldvee. Tema sõnul on loengutel palju diskussiooni tekitanud küsimus, kas mitsellaarvett tuleks nahalt maha pesta või mitte. Arsti enda soovitusel võiks mitsellaarvee pigem ikkagi nahalt maha pesta, ka need mitsellaarveed, mille pakendile on märgitud, et seda tegema ei pea. „99 protsendil juhtudest ei tekita näole jäänud mitsellaarvee jäägid midagi kurja, aga samas leidub siiski inimesi, kelle näol võivad mitsellaarvees olevad abiained põhjustada ärritust,“ lisab dermatoveneroloog. „Varateismelisel, kes palju meiki ei kasuta ning kellel ei ole kuigi tugevat rasueritust, piisab näo puhastamisest kas mitsellaarvee või tavalise veega, kuid kui end igapäevaselt jumestada, jääb pelgalt mitsellaarveest napiks. Suurema meigi ja mustuse saab sellega maha, aga päris puhtaks nahka ei saa.“

soovitust 10

TEKST: KRISTA KIIN

FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Leidub arvukalt võimalusi, kuidas oma silmavaadet rikkalike ripsmete ja hooldatud kulmude abil täiustada. Kuidas siis ripsmeid-kulme paremini kasvama meelitada ning milliseid vigu tuleks vältida?

Väljendusrikkamat

PILKU püüdes

P„eamised vead, mida naised oma kulmuhoolduses ja -jumestuses teevad, on liiga tumedate või vale alatooniga toodete kasutamine,“ räägib Wowbrow kulmustuudio asutaja, koolitaja ja kulmuekspert Kati Uustal. „Samuti kiputakse kulme üle kitkuma ja kulmukarvu kääridega trimmima-lõikama.“

Ripsmehoolduses on ripsme- ja kulmutehnik Eve Maripuu sõnul levinud aps kas liigne või vähene puhastus. „Pahatihti minnakse magama ripsmetušši eemaldamata ja järgmisel hommikul lisatakse sinna uus kiht,“ toob ta välja. See võib põhjustada ripsmete murdumist ja silmaärritust.

Kasuta sobivat ripsmetušši

Vähesed jälgivad piinliku täpsusega ripsmetuši õigeaegset (iga kolme kuu järel) väljavahetamist. „Vananenud tušš võib sisaldada baktereid, mis kipuvad tekitama silmaärritusi ja -infektsioone,“ täiendab Chairi K Beauty and Lash asutaja, ripsme- ja kulmuspetsialist ning koolitaja Kairi Kroll. „Õnneks kuivavad tänapäeva tušid kiirelt ja neid ei saa väga pikalt kasutada,“ märgib Eve Maripuu. Sageli jääb ripsmetuši eluiga lühikeseks seetõttu, et inimestel on harjumus enne tuši peale kandmist harjakest vutlaris korduvalt sisse-välja liigutada. „Seda ei tohiks mingil juhul teha, sest iga liigutusega viime vutlarisse lisaõhku – see ongi kurja juur, mis paneb ripsmetuši kuivama,“ hoiatab Maripuu. „Õige oleks harja pudelikese sees nii üht- kui teistpidi keerutada. Selliselt tagame tuši pikema säilimise ja värskuse.“ Mingil juhul ei ole soovitatav ripsmetušši jagada. „Kunagi ei tea, kellel võib olla mõni algstaadiumis silmahaigus või -põletik, mis tuši jagamisel edasi kandub,“ põhjendab Maripuu.

Kati Uustal Eve Maripuu Kairi Kroll

Eemalda ripsmetušš õigesti

Probleeme võib põhjustada ka veekindel ripsmetušš, mille eemaldamine võib nõuda tugevat hõõrumist. „Viimane kahjustab ripsmeid ja silmaümbruse õrna nahka,“ lisab Kroll. „Ripsmepikenduste puhul kasutatakse kodus teinekord õlibaasilisi meigieemaldajaid, mis võivad ripsmepikendusi kahjustada ja nende eluiga lühendada.“

Koolutaja korda!

„Ripsmete koolutamise juures peaks kindlasti jälgima, et ripsmeid ei töödeldaks liiga jõuliselt. Koolutajal ei tohiks olla teravaid ääri, mis võivad ripsmeid murda.“ Tihti jäetakse vahetamata koolutaja padjakesed, kuhu ilmuvad koolutaja ülemisest äärest vaod. „Kui need on sinna tekkinud ja me vajutame oma ripsmed koolutaja vahele, jäävad karvad sellesse n-ö vakku kinni ja koolutajat eemaldades kisume ripsmed välja,“ hoiatab Maripuu.

„Kohe kindlasti ei tohi ripsmeid koolutada pärast ripsmetuši peale kandmist – sellisel juhul on oht jääda ilma kõikidest ripsmetest. Ripsmetušš haakub koolutaja külge, kuivab hetkega, ja koolutajat eemaldades võibki oma ripsmed välja sikutada.“

Kairi Kroll soovitab ripsmeid pigem keemiliselt koolutada. „Spetsialiseerunud tehniku juures on võimalikud kahjustused minimaalsed ning püsivus vähemalt kuu aega ehk puudub vajadus ripsmeid mehaaniliselt koolutada,“ kinnitab ta.

Õige hoolitsus kulmudele

Paraku võib ka kauni kulmukaare ära rikkuda. „See võib juhtuda, kui muuta kogemata oma kulmu algset kuju kitkumisega ning säilitada sama kuju sageda modelleerimise teel,“ kirjeldab Kati Uustal. „Teisisõnu ei anta kulmule võimalust taastuda ning kitkutakse tagasi kasvanud karvakesed kogu aeg ära, arvates, et need karvad muudavad kulmu visuaalselt hooldamata kulmuks.“ Ka liiga sage (iga kahe nädala tagant) karvade toonimine või tihedamini kui kuue nädala tagant lamineerimise protseduuri kordamine muudab karva kuivaks ning kiduraks.

Oma kulmude heaks saab ka kodus palju teha. „Kui teed näokoorimist või niisutavat maski, ära kindlasti jäta välja kulmupiirkonda,“ paneb Kati Uustal südamele. „Ka igasugune stimuleerimine (kulmukammiga harjamine, massaaž või näpistamine) soodustab vereringe paranemist ning kulmukarvade kasvamist.“

Ettevaatust kogenematute ripsmetehnikutega!

Ripsmepikendused on väga populaarsed, paraku aga võib teenust pakkuda igaüks, kes seda vähegi soovib – Eestis ei ole ses vallas kohustuslik omada ei kutsetunnistust ega koolitusluba. „Kahjuks jagub siiani väga palju iluteenindajaid, kes ei ole läbinud korrektseid koolitusi,“ nendib Eve Maripuu. „Arvukalt on tänapäeval turule tulnud online -koolitusi ning ka Youtube’i kaudu õpitakse siiani. Ükskõik mis tasemel koolitusega seoses tuleks pooldada siiski kontaktõpet. Online -õpe võiks olla vaid toetav, mitte baasteadmiste loomise õpe.“

Kodustes tingimustes töötavaid ilutegijaid leidub hulgi ja selles ei ole Maripuu kinnitusel midagi halba, kuid – nagu ka salongis – peab teenust pakkudes pöörama tähelepanu töövahendite puhtusele. „Kui hügieeninõuetest kinni ei peeta, võib kliendil tekkida silmapõletik või infektsioon,“ hoiatab ta. Kairi Kroll lisab, et kogenematu ripsmetehnik võib kasutada liiga tugevaid liime, mis kipuvad põhjustama allergilisi reaktsioone. Maripuu toob välja ka ohu, et algaja võib ripsmepikendused omavahel kokku liimida, mis tekitab kliendile suurt ebamugavustunnet ja isegi valu. Viimane tekib sellest, et ripsmete kasvufaas on kõikidel karvadel erinev. „Kui paar karva sellest kokku liimitud puntrast on kiirema kasvuga, hakkavad nad teisi karvu sikutama ja sellest tekib valutunne. Ka silmalaule liiga lähedale paigaldatud pikendus hakkab laugu torkima ning võib tekitada ka põletikku. Mõlemal puhul tuleb ripsmepikendused kohe eemaldada!“

Rikkalike ripsmete

retsept

Eve Maripuu toob välja ripsmepikenduste kuldreegli: ei paigaldata pikemat pikendust kui 1/2 oma ripsme pikkusest. Seda tingimusel, et ripse on tugev ja terve. „Kui ripsmetehniku teadmatusest või kliendi tungival nõudmisel paigaldatakse liiga pikad või rasked pikendused, jääb oma ripsmekarv ajapikku nõrgaks, hapraks ja langeb välja,“ hoiatab Maripuu. „Kui ripsmetehnik paneb loomulikele ripsmetele liiga palju raskust, soovides volüümikaid ripsmepikendusi, võivad loomulikud ripsmed hakata murduma või välja langema,“ lisab Kairi Kroll. „Kogenud tehnik oskab alati valida õige pikkuse ning tiheduse.“

Sobivad seerumid

Ilulettidelt võib leida mitmesuguseid õlisid ja seerumeid. Uustal soovitab kulmudel ja ripsmetel kasutada peptiidide ehk aminohapete baasil seerumeid (näiteks Inlei Adiutrix), sest mainitud ained on kehaomased.

Kui kulmud on mingil põhjusel rikutud, kidurad ning karvad ei taha kasvada, soovitab Kati Uustal esmalt paar kuud kulmuhooldus vahele jätta ning alustada kulmupiirkonna koorimisest, niisutamisest ja stimuleerimisest. „Lisaks tasub kasutada eelpool nimetatud toetavaid hooldustooteid, näiteks peptiididega seerumeid,“ märgib ta. „Kiiremaid tulemusi annavad küll hormoone sisaldavad kulmu- ja ripsmeseerumid. Kahe seerumi erinevus seisneb aga selles, et hormooni sisaldava seerumi abil kasvavad kulmukarvad kiiresti, aga karvastruktuur on sees nõrk ning ettevaatlik tuleb olla keemiliste protseduuride läbiviimisel. Seerumit pikemalt kasutades on see ohtlik silmadele ja ripsmetele.“ Eve Maripuu hoiatab, et hormoonide baasil loodud ripsmeseerumite kasutamise tagajärjel võivad silmad muutuda tundlikuks, punetavaks või paiste minna. „Ka võivad ripsmed olla väga ebaühtlase kasvu ja ebaloomulikku pikkusega ning karvad hoiavad risti-rästi,“ lisab Maripuu. „Mina nimetan selliseid ripsmeid ämbliku jalgadeks!“

Dekoratiivkosmeetika toonib

Kosmeetikalettidelt võib leida mitmeid kulmude jumestustooteid, näiteks kulmupuudreid, -pliiatseid ja -geele. „Kõigi neil on üks eesmärk: rõhutada ja toonida kulmujoont,“ selgitab Kati Uustal. „Neid tooteid saab kasutada nii üksikult kui omavahel kombineerides, mis muidugi ei tähenda, et kosmeetikakotis peaksid kõik need meigiesemed esindatud olema.“

KULMUPUUDER annab kulmule pehme põhjatooni ning lõpptulemus jääb väga loomulik. See sobib ideaalselt kuivemale nahatüübile ning peenema kulmukarvaga inimesele.

PLIIATSIGA saab Uustali sõnul pakkuda nii karvade tihendamise loomulikku efekti kui ka konkreetsemat tulemust. Pliiats sobib kombineeritud ning rasusemale nahatüübile. Tulemus püsib kauem, kui joonistatud kuju kinnitada kas kulmupuudri või läbipaistva puudriga.

KULMUPUMAT on kreemjas ja veekindel toode, mis sobib kõige paremini rasusele nahale või inimesele, kellel puuduvad kulmukarvad. Tulemus püsib kogu päeva.

TOONIGA KULMUGEELID on ideaalsed, kui soovitakse natuke rõhutada oma loomulikku kulmukaart, täiendab Uustal. „Nii mõnegi brändi valikust leiab 2 in 1- toote – tooniva fiksaatori, mis on kiire ja mugav viis igapäevaseks kulmumeigiks.“ Kulme jumestades soovitab kulmuekspert esmalt kulmud spiraalharjaga läbi kammida, seejärel fikseerida karvad ning järgmiseks täita vajadusel augud, imiteerida karvakesi või joonistada alumine äär/saba kaunimaks.

Kui tekib allergia

Paraku võib ripsmepikenduste vastu tekkida allergia. „See algab kerge sügelusega ripsme ja lau piiril ning järgneb lau paistetus,“ kirjeldab Eve Maripuu. „Ka minu klientidest on tekkinud paaril naisel allergia suisa üleöö, kuigi nende puhul on olnud tegu kauaste ripsmepikenduste kandjatega. Proovisime erinevaid liime, tegime pause ning üks klient proovis ka UV-liimi ja lambiga paigaldatud pikendusi. Mitte ükski katsetustest ei olnud kahjuks edukas.“ Maripuu sõnul levib valearusaam, justkui leiduks allergiavaba (läbipaistvat) liimi. „Läbipaistva liimi erinevus seisneb vaid selles, et tal puudub must pigment,“ rõhutab ta. „Liimide koostis on laias laastus sama.“

Allergilise reaktsiooni tekkides tuleks kindlasti ühendust võtta oma ripsmetehnikuga ja lasta ripsmed eemaldada. Kindlasti tuleks lasta pikendused eemaldada nn kuivalt, üksnes pintsettidega. „Kui hakatakse eemaldama vedelate eemalditega, võib tekitada veelgi suurema allergilise reaktsiooni, kuna ripsmeliim muutub taas aktiivseks ja hakkab eraldama aure,“ hoiatab Maripuu.

„Olen korduvalt kuulnud, kuidas kliendid sikutavad kodus liialt välja kasvanud pikendused ise ära. Selle tagajärjel tõmmatakse välja ka enda ripsmekarv ja siis ei jää alles kuigi palju karvu, millele pärast ripsmetušši kanda.“ Pikenduste eemaldus ei maksa salongides väga palju, umbkaudu 10–20 eurot ja ajakulu ei ole kuigi suur. Kui siiski on mingil põhjusel vaja ripsmepikendusi kodus eemaldada, võib äärmisel juhul pikendusi mõne näoõliga veidike töödelda ja vaadata, kas need tulevad oma ripsme küljest lahti.

Korralik hügieen

Üks suurimatest vigadest , mida ripsmepikendusi kandes tehakse, on Maripuu kogemust mööda nende mittepesemine, kartes, et pikendused tulevad ära. „Kui kodusest hügieenist kinni ei peeta, võib mustusest tekkida silmalauääre põletik (blefariit) ja liigne rasu kogunemine ripsmetel hoopis vähendab pikenduste püsivust,“ kinnitab ta.

Teine viga on kanda pikendustele ripsmetušši. „Kui tegemist on volüümrips metega, kleepuvad kaunid lehvikud kokku puntraks ja ripsmetehniku vaevaga tehtud töö on rikutud. Ripsmetušš haakub pikenduste külge nii tugevalt, et seda ei ole võimalik sealt täielikult maha pesta ühegi pesuvahuga.“

Kulmud ja keemiaravi

Kui kulmud näiteks keemiaravikuuri tõttu kaduda võivad, soovitab Kati Uustal alustada klassikalisest kulmuhooldusest ehk keemilisest värvimisest. „Karvastruktuuri tugevnemist saab toetada näiteks Inlei Adiutrix seerumiga,“ soovitab ta. „Keemiaravi järgselt taastuvad kulmukarvad umbes 85% inimestel ning see protsess võtab aega umbes 2–4 kuud. „Karvade taastumist oodates saab teha igapäevast kulmumeiki endale sobivaima tootega.“ Kairi Kroll soovitab dekoratiivkosmeetikat: kulmupliiatseid või hennat.

Mõistagi on erandeid, kui kulmukarvad ei taastu – siis on püsimeigi võimalus. Uustal soovitab otsida meistri, kelle tööd tunduvad meeldivad, ning leppida kokku konsultatsiooni aeg. Protseduuri on ohutu teha kuus kuud pärast ravi lõppemist. „Tõsi, ei saa garanteerida, kuidas nahk ja organism pärast rasket ravi püsimeigi protseduuri vastu võtavad,“ hoiatab Eve

Lase silmil lummata!

IDUN Minerals veekindel ja volüümiandev must ripsmetušš Vatn (9 ml) 19,44 €

BioNike

Color kulmupliiats (eri tooni) 12,89 €

IDUN Minerals

Fiber keskmist tooni kulmugeel (5 ml) 15,09 €

APRAISE seerum kulmude ja ripsmete hooldamiseks (10 ml) 28,58 €

Maxeylash ripsmekasvu soodustav seerum (3 ml) 70,32 €

BioNIke puhastusvesi meigi eemaldamiseks (400 ml) 17,82 €

Maxeyebrow kulmu seerum (5 ml) 128,28 €

Hüvasti, tuhmus!

Klorane 72 tunni juuksehooldust täiendab nüüdsest uus viigikaktuse ekstraktiga sari, mis annab sära ning niisutab dehüdreeritud ja tuhme juukseid.

Toodetel on võime lukustada niiskus juuksekiududesse, moodustades juuste pinnale niiskust hoidva kaitsekihi. Tähelepanu väärib ka toodete koostis, milles on 96% looduslikku päritolu koostisosi, 0% silikooni ja mineraalõlisid. Sarja kuulub 72 tunni niisutav ja sära andev šampoon, juuksemask ja juuksepalsam.

Vau, milline volüüm!

IDUN Minerals Vatn veekindel ja volüümiandev ripsmetušš (9 ml 19,44 €, 3,5 ml 9,26 €) lisab kõigest ühe kihiga ripsmetele volüümi. Shea -või ja riitsinusõliga rikastatud kreemjas koostis ei jää tükki, nii et intensiivse tulemuse saavutamiseks saab kanda ripsmetele lausa mitu kihti. Valikus on neli tooni: särav sinine, intensiivne must ning nüüd ka soe tumepruun ja lummav roheline. Ripsmetu šši eemaldada on aga lihtsamast lihtsam –piisab vaid soojast 38 °C veest.

Ahvatlev

jume

Küpse naha ilu täiustamiseks on loodud õrnalt tooniv BioNike Defence My Age Gold jumet ühtlustav päevakreem SPF 15 (40 ml 30,92 €). See silub, annab nahale valgustpeegeldava sära ja loomuliku tooni. Eriliste mikrokapslitega rikastatud sametiselt kerge ja kiiresti imenduva kreemi pigmendid vabanevad nahale kandes, sulandudes täiuslikult nahatooniga. Kreemi koostises on kombineeritud küpset nahka elustav kaltsium ja naha tihedust suurendavad peptiidid, mis parandavad naha elastsust, siledust ja tugevust. Koostist täiustab niisutav hüaluroonhape.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

IDUN Mineralsi dekoratiivkosmeetika on müügil Apotheka Beauty e-poes.

Foto: Adobe Stock

HOOLITSUS suudab kõik

Millest unistavad pikad ja paksud juuksed?

Kuidas turgutada kombineeritud nahka, mis vajab pidevat hoolitsust? Terviseterapeut ja personaal­

treener Monica Lauri (54) selgitab välja, millised ilutooted Apotheka riiulitelt nende ülesannetega suurepäraselt hakkama saavad.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ERAKOGU, APOTHEKA

Monicat on õnnistatud võimsate juustega – neid on palju, nad on veidi lokkis ja justkui erilist tähelepanu ei vaja. Nooremana hoidis ta seetõttu isegi šampoonide pealt kokku ning kasutas soodsamaid juuksehooldusvahendeid, kuna juuksed tundusid ka nii rahul olevat. Praegu on ta aga vahel hädas kuivusega: juuksed lähevad kahuseks ja käituvad aeg-ajalt isepäiselt. Seepärast hoolitseb Monica nende eest nüüd hoolikamalt.

Näonahaga pole tal aga nii hästi läinud. Kombineeritud nahk vajab pidevat hoolitsust ja tähelepanu. Iga päev kasutab Monica mitmeastmelist naha puhastamist, mille juurde kuuluvad ka toonik, seerumid ja toitvad kreemid. „Saan aru, et nüüd pean arvestama ka enda vanusega,“ tõdeb Monica. „Mu näonahale meeldib pesu, lihtsalt puhastuspiimaga puhastamisest talle ei piisa.“

SENSILIS rahustav puhastuspalsam näole (50 ml 25,22 €)

Sellise tootega puutusin kokku esimest korda. Purki avades tundus rasvane koostis kummaline. Samas mõistus ütles, et see peaks olema nahale toitvate ja rahustavate omadustega. Eriti minu vanuses nahale! Nii oligi – rasvataoline segu muutus näole masseerides kohe pehmeks ning pärast Sensilis puhastusvahuga veel üle pestes tundus, et nahk kohe hingab paremini. Kogesin selle tootega midagi uut ja tõhusat!

BABÉ antioksüdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml 42,92 €) Seerumitega on tihti nii, et nende tõeline toime avaldub alles pikaajalise kasutamise järel. Sain kohe aru, et see toode on just selline – üks-kaks korda kasutades kohe erilist tulemust ei näe, kuid saad aru, et toime on tõhus. Olen viimasel paaril aastal seerumite usku, kuna vananedes vajab nahk üha enam toitu ja see toode on selliseks hoolduseks just sobiv.

SENSILIS õrn puhastusvaht (200 ml 20,07 €)

Puhastusvaht, mis ei kuivata nahka – täpselt see, mida vaja! Ma ju pesen nägu vähemalt kaks korda päevas. Vaht on sõrmede all siidine ja kohe on tunda, et nahale selline vahutamine meeldib. Selle toote võtan kasutusse!

BABÉ h ealthyaging vananemisvastane fluid spF 50 (40 ml 24,37 €)

Väga kerge mõnusa tekstuuriga kreem, õrna lõhnaga ja pakendis, mida on mugav kaasa võtta. Selline näokreem on asendamatu suvel ja reisile minnes, kui päikest on palju. Ma otseselt ei võitle vananemismärkidega, kuid kindlasti soovin toetada oma nahka parimalt – selles tootes on ühendatud nii palju kasulikke omadusi ja sellega on ka nahahooldus lihtsaks tehtud!

ISDIN r etinal i ntense ööseerum (50 ml 82,58 €)

Minu tõeline lemmik! Pealekandmisel tundsin mõnes kohas kerget kipitust ja mulle see tunne isegi meeldis, sest tekkis tunne, et toimeained teevad oma tööd. Selle seerumi toimet nägin kohe – nahk justkui pinguldus ja tekstuur oli ühtlasem. Just öösel saame pakkuda nahale head hooldust ja selleks on see toode parim!

AVÉNE 24 h niisutav huulepalsam

(10 ml 15,04 €)

Mul on tundlikud huuled ja nii kui õues läheb jahedamaks, vajan kogu aeg huulepalsamit. Seda palsamit võib kasutada nii palju kui vaja – kuna me „sööme“ palsami huultelt tahtmatult pidevalt ära, siis on oluline, et selle koostis oleks peamiselt looduslikku päritolu nagu sel tootel. Väga mõnus niisutus ja läige, peaaegu lõhnatu. Sain endale ühe lemmiku juurde!

IDUN volüümiandev pruun ripsmetušš (9 ml 19,44 €) Üllatusin positiivselt, sest isegi esimesel pealekandmisel muutusid ripsmed kohe volüümikamaks, jätsid siidise mulje ega kleepunud kokku. Sooja veega sai ka silmad puhtaks, mis on väga mugav, sest ei pea õrna silmaümbruse ja silmade puhastamiseks veel midagi lisaks kasutama. Kui lugesin tootekirjeldusest, et minu ripsmed saavad selle tootega lisaks ilusale välimusele ka shea -või ja kastoorõliga toidetud, olin müüdud.

RENÉ FURTERER k arité

h ydra niisutav šampoon (150 ml 21,95 €)

Mõnus lõhn ja siidine tekstuur, juustepesu oli kohe nauditav. Minu pikad ja paksud juuksed vajavad tavaliselt pesemiseks rohkem šampooni, kuid märkasin, et selle tootega kulub seda vähem. Väga hea toode ning lisaks kõigele mugavas pakendis – hea reisile kaasa võtta.

RENÉ FURTER k arité n utri i ntense toitev juuksemask (200 ml 47,89 €)

Pakendil kirjeldati just minu juukseid – kuivad ja lokkide tõttu ka kahjustatud. Maski tekstuur ise oli imeliselt pehme ja mõnus juustele peale kanda, kuid ootasin paremat toimet ja toitu juustele. Samas, pärast juuste kuivamist tundusid juuksed koostöövalmimad, tunda oli, et nad on saanud

BIONIKE Body rikkalikult niisutav kehakreem (300 ml 28,23 €)

Mulle meeldivad kehakreemid, mis ei lõhna tugevalt ja jätavad nahale kerge siidise tunde. Selline on ka see toode. Lisaks on niisutav toime juba esimesel kasutamisel tunda. Ka kõige kuivemad kohad said niisutava leevenduse!

Kaitstud vihma, hoitud tuule eest

Vihmased, udused ja aina pimenevad sügisilmad toovad kaasa vajaduse värskendada garderoobi ja tõhustada turvameetmeid, et pere lemmik oleks igakülgselt kaitstud ja hoitud.

TEKST: PetCity kategooriajuht

KATHARINE GRÜNTHAL

FOTOD: PETCITY

Koertel on erinevad vajadused, mis sõltuvad nende tõust, karvkattest ja ka külmatunnetusest. Sestap on hea oma lemmiklooma tunda ning varuda talle vajadusel mõnus jope, vest või kampsun. PetCity valikust leiab eri suuruses lemmikloomariideid nii lühikese kui ka pika karvaga koertele.

Jopet, vesti või kampsunit valides tasub kindlasti arvestada riietuse otstarbega. Kui koer on väga aktiivne ja armastab vihma käes põõsastes, lompides ja heinamaal joosta, võiks eelistada vee- ja tuulekindlat riietust.

Olenevalt eelistustest on võimalik valida kas pikkade käistega või tavalise lõikega jope.

Leia loomale sobiv kehakate

Tavalõikega jope katab lemmiklooma selga turjast kuni sabaotsani ja rinnaeesosa kuni vöökohani, samal ajal on käpad ilma katteta ja vabad. Tavalõikega jopel on kerge sallikujuline kaelus, et ennetada külmetusi kaelapiirkonnas. Tagajalgade kummid hoiavad jopet jooksmise ja kõndimise ajal paigal ning kinnitus on ka vöökohal või kõhu all (olenevalt brändist).

Tavalõikega jopede kuju meenutab liblikat, kõige enam just tagajalgade juures. Liblikatiibade kujuline lõige katab koera jalad veidike kinni, et kaitsta neid vihma ja tuule eest. PetCity valikust leiab ka eemaldatava kapuutsiga jopesid.

Pikkade käistega jopel ehk kombinesoonil on tavaliselt lukk selja peal. Lukk ja selle õmblused on üldjuhul veekindlad. Esikäppasid katvad käised on pikemad või on kõik käised reguleeritava krõpsuga, et neid saaks turvaliselt ja mugavalt reguleerida vastavalt koera käparandme suurusele.

Kombinesooni selgapanekut alustatakse käppadest. Kui kõik käpad on käistesse sisse aetud, siis saab jope üle koera keha tõmmata ja kaela juurest luku sabani kinni tõmmata.

Kõiki jopesid saab reguleerida vastavalt koera kehale – reguleeritavaid kumme on kas kaelasallil, vöö juures ja/või tagakäppade käistel. Kindlasti soovitame jopesid vastavalt koera kehaehitusele reguleerida, kuna nii istub jope paremini seljas ega nihku liikumise, jooksmise ja hüppamise ajal ebamugavalt koera seljalt ära.

Soovitame ka jopesid poes koos teenindajatega proovida, kuna teenindajad saavad vastavalt vajadusele leida õige suuruse ja sobiva lõike ning kohapeal näidata, kuidas kõige mugavamalt jopet selga saada ja paika reguleerida.

PetCity e-poest ostes tuleks jälgida toodete suurust. Toote järel kirjas olev number tähistab pikkust turjast sabani (cm). Arvestama peab lemmiklooma mugavusega – oluline on panna tähele,

kuidas jope lõige istub esikäppade ja rinna vahel (kaenlaauk): jope ei tohi olla tugevalt vastu nahka, kuna see võib põhjustada karva ja naha hõõrdumist ning valu.

Ka jopede kaelused on eri suuruses. Jälgida tuleb ka, kuidas jope kaelus sobib looma kõri liikumisel. Seda, et jope kaelus ei takistaks koera hingamisvõimalusi, saab kontrollida käega (kas käsi mahub kaela ja jope vahele) ja vaadates, kuidas koer ennast jopega liikudes tunneb.

Jälgida tuleb ka, et tagajalgade kummid ei oleks liiga nõrgad (et jope ei kukuks jalgadelt alla) ega ka liiga pingul, kuna see võib tuua kaasa hõõrdumist.

Kombinesooni valikul tasub jälgida ka isaste koerte privaatsuspiirkonda, et see ei jääks jope alumise osa vahele, vastasel juhul ei saa koer korralikult häda teha.

PetCityst leiab hinnatud rõivabrände, nagu Rukka, Hurtta, IcePeak jm (Rukka Streamy Eco koera vihmajope (40 cm), 57,90 €), Hurtta Razzle-Dazzle jakk, 30 sinine/roheline, 50,90 €).

Lühema karvkattega või külmatundlikumale loomale sobivad hästi plüüsist sisuga joped-vestid, mis hoiavad koera kere kuiva ja soojana, välispidine materjal aga takistab külma tuule ja vihma sissepääsemist. Kampsuneid (nt Beeztees Design by Lotte Haida roosa kampsun koerale M/28, 15,99 €) ja jopesid saab edukalt ka kombineerida ning kasutada kihiti, et suurendada lemmiku soojus- ja mugavustunnet.

Eriti käredateks talveilmadeks on mõeldud fooliummustriga joped. Sisevoodri fooliummuster on väga erilise toimega – see peegeldab lemmiklooma kehasoojust, mis pakub koerale külmade ilmadega rohkem sooja. Selliselt on eriti mõnus minna pikemale jalutuskäigule.

sibula ekstrakt (Extr. Cepae), hepariinnaatrium, allantoiin

Unusta oma armid!

hoiab ära liigse armistumise • leevendab sügelust

Sobib igasuguste armide ravimiseks, takistab uute armide teket ja ravib vanu

Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele

Käsimüügiravim

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid.

Rukka Streamy Eco koera vihmajope (40 cm), 57,90 €

Beeztees Design by Lotte Haida roosa kampsun koerale M/28, 15,99 €

Hurtta RazzleDazzle jakk, 30 sinine/ roheline, 50,90 €

Jope kandmine lihtsustab hooldust

Sügis- ja kevadilmadeks on mõistlik soetada lemmikule õhem kerge jope (nt Hurtta Monsoon Coat oranž vihmajope 40, 75,90 €, Beeztees Safety Gear

Allia helendav hall jope koerale 36, 42,90 €), mida on lihtne reisile või jalutuskäigule kaasa pakkida. Õhukesed joped sobivad ideaalselt ka pika karvaga koertele, kellel on oma karvastiku tõttu küll soe olla, kuid nad võiksid olla ka vihma või lume eest kaitstud.

Jope kandmise üks suur eelis on, et see lihtsustab lemmiklooma hooldust. Tunduvalt lihtsam on lemmikut kuivatada ning tema karvkatte eest pärast jalutuskäike hoolitseda, kui koer on väljast tulles kuivem. Jope hoiab lemmiku turja ja kõhuosa kuivana, kombinesooni (nt Rukka Protect Overall tumeroheline kombinesoon (50 cm) 84,90 €) kandes jäävad ka lemmiku käpad kuivaks. Koju jõudes jääb üle vaid puhastada ja kuivatada lemmiku pea, kõrvad ja käpapadjandid.

Käpapadjandite vahede puhastamiseks ja kuivatamiseks leiab PetCityst niiskeid salvrätikuid (nt Derbe koera/kassi puhastuslapid kloorheksidiiniga (35 tk) 4,99 €) Earth Rated niisked salvrätikud (100 tk) 9,99 €), mikrofiibrist rätikuid (Rukka mikrofiiber kuivatusrätik (40x80) 11,99 €) ja poristeks ilmadeks käpapesu tooteid (Henry Wag, 19,90 €), mis hoiavad puhtana nii lemmiku käpad kui ka kodu põranda.

Talviseks ajaks on kasulik soetada ka kaitsevahendid lemmiku käppade hoidmiseks – sokid (Rukka), jalanõud, nt Rukka Step Shoes saapad (suurus 1/42 mm, 4 tk), 27,90 €), soola- ja külmakaitsevahad (Diafarm käpapadjandivaha (50 g) 5,99 €) ja määrded (K9, Platinum, Vet Expert) ning hooldusvahendid, millega pärast jalutuskäiku lemmiku käppasid niisutada ja puhastada (K9 käppade ja nina salv 50 ml 15,99 €).

PetCityst leiab endale varustuse –vihmapontšo (nt Rukka kollane vihmapontšo, 24,90 €), –jope, kindad, mütsid –ka loomaomanik, et pikad jalutuskäigud oleksid veelgi mõnusamad.

Hurtta Monsoon Coat oranž vihmajope 40, 75,90 €

Derbe koera/kassi puhastuslapid kloorheksidiiniga (35 tk) 4,99 €

K9 käppade ja nina salv 50 ml 15,99 €

Rukka Protect Overall tumeroheline kombinesoon (50 cm) 84,90 €)

Beeztees Safety Gear Allia helendav hall jope koerale 36, 42,90 €)

Beeztees Dogini Led+USB oranž kaelarihm, 70 cm x 10 mm, 12,99 €

Henry Wag, 19,90 €

Orbiloc Dog Dual LED sinine tuluke, 28,90 €

Rukka mikrofiiber kuivatusrätik (40x80) 11,99 €

8,99 €

45–55, 49,90 €

Turvalisus ennekõike Õnnetused lemmikloomadega on sageli ennetatavad. Pimedal hajal tuleb tihti ette lemmiku kadumist või põgenemist. Põhjuseks on erinevad helid, ootamatult aia taha saabunud metsloom jmt.

Turvalisuse tagamine pimedal hooajal on oluline nii loomale, tema omanikule kui ka kaasliiklejatele. Selleks, et lemmikloom oleks teistele liiklejatele nähtav tänavatel, põllul, metsas või majaümbruses, on loodud eri tüüpi LED-

kaelarihmu (nt Beeztees Dogini Led+USB oranž kaelarihm, 70 cm x 10 mm, 12,99 €) ja -tulukesi (Orbiloc Dog Dual LED sinine tuluke, 28,90 €). Kõik LED-turvaelemendid sobivad eri suuruses lemmikloomadele (sh ka kassidele ja väikeloomadele).

LED-tulukeste valikul tuleb arvesse võtta lemmiklooma karva pikkust ning kohta, kuhu tuluke kinnitada. Pikakarvalisele koerale, kes jalutab üldjuhul tänavatel, sobib kenasti näiteks Beeztees LEDkaelarihm, mida saab reguleerida ja mis paistab hästi välja ka pika karva vahelt. Keskmise karvapikkusega või lühikarvalisele koerale, kes jalutab palju aias, metsas või põllul, sobib näiteks Orbiloci tuluke, mis on nähtav ka 5 kilomeetri kauguselt, on vastupidav ja vihmakindel.

LED-rihm kinnitatakse looma kaelale, kuid tulukese võib köita ka kaela-, jalutusrihma või koeratrakside külge

Lisaks LED-tuledele on PetCity valikus ka helkurvestid (nt Hurtta Eco helkurvest

Safety Wrap 45–55, 49,90 €), mis tagavad lemmikloomale parema nähtavuse linnatänavatel ja autoteedel ning sobivad ideaalselt ka töökoertele. Seejuures on vaja kontrollida, kas kaelarihm või traksid on lemmikloomale õigesti ja turvaliselt kinnitatud, terved (sh jalutusrihm) ning kas ka karabiin on kaelarihma või trakside külge korrektselt kinnitunud, et jalutusrihma kinnitus kaelarihma või trakside küljest lahti ei tuleks.

Puhkudeks, kui lemmikloom peaks ära kaduma või sattuma õnnetusse ning abipakkujad ta leiavad, on hea, kui koer on kiibistatud. Lähimas kliinikus või varjupaigas saavad töötajad kiibiregistri abil omaniku andmed kätte. NB! Soovitame kõigil loomaomanikel kontrollida, et koera kiibile määratud omaniku andmed oleksid uuendatud ja kehtivad. Peale selle võib kaelarihmale või traksidele kinnitada omaniku nimesildi koos telefoninumbriga (nt My Family ripatsid, 8,99 €, millele saab PetCitys tasuta peale graveerida vajalikud omaniku kontaktandmed). Abiks võib olla ka GPS-seade (Tractive, 49,99 €), mis annab omanikule võimaluse oma lemmiklooma tasulise rakenduse abil jälgida nii otse-eetris kui ka tagantjärele vaadata, kus lemmikloom viibis.

Rukka Step Shoes

Toodetel on juures PetCity hinnad.

TREND, kus

TELEFONID enam ei tirise

Juba enne koroonakriisi hakkas (iseäranis noorte seas) maad võtma suhtlemiskultuuri muutus: telefon ei ole enam niivõrd rääkimiseks, vaid sõnumite ja fotode saatmiseks, tšättimiseks, sotsiaalmeedia jälgimiseks. Oma isiklikku ruumi hinnatakse kõrgelt ning sinna suvalisel ajal sissetungimist ei lubata.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK

S„otsiaalmeedia areng on noorte suhtlemisviisi totaalselt muutnud,“ tõdeb Tallinna Saksa gümnaasiumi 12. klassi alustav Diana Põder (18). Praegu viimaseks gümnaasiumiaastaks ning seejärel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni erialale astumiseks valmistuv neiu koges, et koroonapandeemiast alates veetsid noored aina rohkem ja rohkem aega sotsiaalmeedias. „Tihti on lihtsam suhelda läbi neti kui kohtuda või teha videokõne, mida – tõsi küll – väga paljud omakorda ei taha. Mul on palju

SÜGIS 2024 NAERATA

sõpru, kes ei eelista helistamist, vaid kirjutamist.“ Sotsiaalmeedias on välja arenenud väga palju fraase, mis on pigem lühikesed ja kompaktsed, et neid saaks kiiresti kirjutada, ning ainuüksi ühe emotikoniga saab kirjeldada erinevaid emotsioone. Jagub neidki, kes suhtlevad omavahel sotsiaalmeedias videoid saates. Seega on tänapäevane suhtlus absoluutselt teistsugune kui viis aastat tagasi.

Lähikontakt teeb ärevaks Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa kinnitab tendentsi, et suhtluse kvaliteet on asendunud kvantiteediga. „Sotsiaalmeedia tulekuga seoses on leitud, et kuigi päeva jooksul võib kontakte olla palju, ei pruugi need olla kuigivõrd sisulised,“ tõdeb ta. Õigupoolest võis suhtlusstiili muutust märgata vast juba kümmekond aastat tagasi. „Telefonikõned võivad noori teha ärevamaks, sest seal on rohkem ebamäärasust ning reageerima peab kohe,“ jätkab Oidermaa. „Et õppida sellega toime tulema, on nappinud võimalusi

või põhjuseid.“ Psühholoog põhjendab muutust asjaoluga, et telefonikõnes ja näost näkku suhtluses on enam spontaansust ja ootamatust, kuid tekstisõnumeid saab kustutada, ümber sõnastada või piirduda ka ainult emotikoniga. Sellega ilmselgelt kaasneb vähem pinget. „Sõnumite saatmine on turvalisem, kuigi sel teel suheldes võib palju infot kaotsi minna või suhtlus jääda pinnapealsemaks,“ lisab Oidermaa. Sageli võib kuulda emadeisade kurtmist, et lapsi pole enam võimalik telefoni teel kätte saada – neil on telefon kogu aeg hääletu peal. Operatiivselt millegi küsimine või kohtumise kokkuleppimine on keerukas, sest lapse taskutelefon lihtsalt ei helise. „Niiviisi saavad noored oma suhtlust hästi kontrollida –ebasobival hetkel ei tule kõnet kas vanemalt või täiesti võõralt numbrilt, seega on omakorda vähem ärevust,“ põhjendab Oidermaa. „Noorte jaoks ei ole telefon enam peamiselt kõnede funktsiooniga. Raske öelda, kas see jääbki nõnda, kuid pigem arvaks, et nii tõesti on ning sellega tuleb kohaneda.“

24/7 ekraani taga

Diana meenutab, et 7-aastaselt sai ta oma arvuti ja algklassides mängis vaid videomänge. „Kui netis suhtlesin, siis ainult läbi Skype’i ning vaid nende sõpradega, keda teadsin ka päriselus –Skype ei olnud moodus leida võõraid inimesi internetist,“ jätkab ta. „Aga 2016. aasta paiku ilmus äpp nimega Discord, mis muutis mu suhtlusviisi totaalselt.“

Kui

Diana oli 11-aastane, veetiski ta enamuse aja arvutis. „Suhtlesin sõbragruppides erinevate inimestega üle maailma: Rootsist, Prantsus-

maalt, Portugalist, USA-st,“ loetleb neiu. „Päriselus leidus vähe sõpru, kellega ma silmast silma kohtusin ning rääkisin. Seega, vanuses 11–14 veetsin suurema osa ajast ikkagi arvuti taga ja seda peaaegu iga päev. Kui algas pandeemia, ei olnud väga valikutki – siis olin arvutis 24/7.“ Dianal olid samas käepärast ka kõik toidud ja isegi veekeetja, sest suure teearmastajana tegi ta endale vahel kümme tassi teed päevas. „Mu laual vedeles kümme erinevat tassi ja igasuguseid nõusid,“ meenutab ta. Tahtsin, et mul oleksid kõik toidud ning esemed käeulatuses, et ei oleks vaja liikuda arvuti tagant eemale.“ Sel ajal koges Diana ka kõige suuremat sotsiaalset ärevust, kui ta välja – olgu siis kasvõi poodi – läks. „Hoolimata sellest, kas olin üksi või sõpradega, tundsin end ebakindlalt ses osas, mida seljas kannan ja kuidas riietun,“ nendib ta.

Kui Diana sai 2021. aastal 15-aastaseks, mõistis ta, et koolitöid hakkas rohkem kuhjuma ja enam lihtsalt ei ole võimalik nii palju arvuti taga olla. „Ning muutus mu suhtlusviis – hakkasin inimestega rohkem päriselus suhtlema ja tekkis ka päriskontakte,“ tõdeb neiu. „Toonaste internetisõpradega suhtlen iga kuu tagant, et küsida, kuidas neil läheb. Õnneks on ka neist enamus liikunud oma eluga edasi ega veeda enam 24/7 internetis. Toonasest ajast toob Diana positiivsena välja selle, et ta sai teada palju erisuguseid

Diana sõnul on aidanud silmside kontaktid vähendada sotsiaalset ärevust.

lähenemisviise ning õppida eri maade kultuure.

Omavahel tuleks siiski suhelda „Suhtlema saab õppida paraku ainult suheldes – saades kogemusi pingelistest ja konfliktsetest olukordadest, tundes ka ebameeldivaid tundeid, ja nendega toime tulles,“ nendib kliiniline psühholoog. „Kuni selliseid kogemusi piisavalt saadakse, ei pruugi uus telefoni kasutamise viis erilisi tagajärgi tuua. Kuid kui erinevaid suhtluskogemusi väheks jääb, on mõju kindlasti olemas.“ Suhtlemine võib ärevust tekitada ja selle mõjul ei ole haruldane, et hakatakse kontakte piirama ning jäädakse üksildaseks. Viimane on Oidermaa sõnul päris suur terviserisk ka noorte puhul – on ju head ja sisulised suhted oluline vaimse tervise kaitsefaktor.

Ometi on otsest suhtlust väga vaja. „Nagu juba mainitud, on see meie heaolu üks alustalasid,“ toonitab kliiniline psühholoog. „Sedavõrd kiiresti inimeseks olemise tuum ei muutu, et suudaksime ainult tehnoloogiliste abimeestega hakkama saada. Ega siin muud olegi, kui tuleb ka vanema või sõbrana ise head eeskuju näidata: teha juttu nendel teemadel, mis on olulised või igapäevased, peamine, et oleks võimalik kontaktis olla ning mõtteid, tundeid ja muud huvitavat infot vahetada.“

Noori võib Oidermaa soovitusel julgustada võtma ette väikeseid väljakutseid, kus on vaja telefoni teel midagi kokku leppida – panna endale kinni aega näiteks juuksurisse või arsti juurde. „Telefoni teel või otsesuhtluse vältimine paraku süvendab ebamugavustunnet,“ hoiatab psühholoog. „Isegi kui paljusid vajadusi saab veebi kaudu rahuldada, võiks jääda siiski ka võimalus, et kui vaja, saab asju ka telefonitsi ajada.“

Oskus iseend piirata

„Paar kuud tagasi sain aru, et veedan jälle liiga

palju aega helendava ekraani taga –mu keskmine ekraaniaeg telefonis oli seitse tundi ööpäevas,“ tunnistab Diana. „Mõistsin, mida teeb sotsiaalmeedia ajule – need on kiired ja efektiivsed dopamiinilaksud, sellepärast ma jäingi tundide viisi sinna kinni. Nägin TikTokis isegi videot, kus keegi tahtis astuda sotsiaalmeedia vastu ning lõi veebilehe, kus saab arvutada, et kui veeta igapäevaselt näiteks seitse tundi telefonis, kui palju teeb see terve elu peale. Mäletan, et see arv oli vist umbes 30 aastat!“ Diana sai aru, et see ei ole normaalne ja ta peab seda muutma! „Nii hakkasin rohkem silmsidega kontakte otsima ning enam mul sotsiaalset ärevust peaaegu ei ole,“ on neiu rõõmus. „Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil ma istusingi arvutis kõige rohkem, olen praegu poole enesekindlam.“

Diana, kes sai põhikooli lõpus aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosi, usub, et seegi eripära mõjutab suhtlust. „Lisaks sellele, et ATH diagnoosiga inimesed kipuvad ärevuse ja pinge tõttu eelistama helis-

Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on suhtluse kvaliteet asendunud kvantiteediga.

Toode on saadaval kõigis Eesti apteekides

Pseudoefedriinvesinikkloriid 60mg N10

• Ravimi toimeaine: pseudoefedriinvesinikkloriid

• Ravimvorm: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 60 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi.

• Näidustused: Nohu korral nina limaskesta turse vähendamine alates 12 aasta vanusest.

• Annustamine ja manustamisviis: Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: 1 tablett iga 4 kuni 6 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus on 4 tabletti.

• Manustamisviis: Suukaudne.

KÄSIMÜÜGIRAVIM

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine: www.ravimiamet.ee või müügiloa hoidja esindajale Eestis.

tamisele arvuti taga kirjutamist, istuvad nad rohkem ka sotsiaalmeedias ja jäävad sinna kergemini kinni, sest neil on ajus dopamiini düsregulatsioon,“ toob neiu välja. „Näiteks on mul ATHga tuttav, kes veedab ekraani taga 11 tundi päevas. See ei ole hea harjumus.“

Nõnda on Diana limiteerinud enda telefonikasutust äppide abil. „Näiteks installeerisin ühe äpi (Opal), mis blokeerib mu sisenemist Tiktokki ja Youtube’i kella üheksast viieni,“ kirjeldab ta. „Kui ma väga tahan siseneda, lähen Opali äppi ja pean ootama umbes 30 sekundit, et saaksin 15 minutit vaadata. Kui ma tahan uuesti 15 minutit vaadata, pean juba minut aega ootama. Seega, kui ma tahan rohkem ja rohkem, siis pean ootama lõpuks nii kaua, et ei viitsi enam. Ka minut on väga pikk aeg oodata, nii et

Ka

teistele noortele, kes on sotsiaalmeedia liigse kasutamisega hädas, soovitab Diana oma ekraaniaega limiteerida selleks teatud äppe kasutades.

mõtlen: okei, ma panen telefoni kinni ja teen midagi muud.“ Diana sõnul aitavad sellised väikesed nipid ahvatlusi edukalt kontrollida. Tema on tänaseks suutnud oma telefonis veedetavat aega piirata

Kuidas arvuti kasutamist piirata?

1. MUUDA RUTIINI!

Kui hommik algab tavapäraselt lemmikmängu, foorumi või suhtlusportaali külastusega, loe selle asemel näiteks ajalehte või ajakirja, vestele kohvi juues pereliikme või kolleegiga.

Kui oled harjunud koolist või töölt tulles kõigepealt arvuti sisse lülitama, tee selle asemel endale süüa, puhka, loe vms. Arvutis olles pea iga poole tunni tagant pausi, mille ajal tee midagi muud.

2. SEA VÄLISED „ÄRATAJAD“!

Et meelistegevus arvutis lõputult ei veniks ning võiksid oluliste asjade (nt töö ­ või kooliülesannetega jätkata, pane äratuskell või taimer helisema. Näiteks selleks, et lõpetada tegevus kell 14, pane kell helisema 13.30. Siis on veel pool tundi aega tegevust lõpetada. Teine helin pane kella 14 ­ ks. Kellahelina peale sulge kohe vastav lehekülg arvutis, jätka töö või kooliülesannetega või pane arvuti kinni.

3. PAKU ENDALE VAHELDUST!

Sageli juhtub, et üks tegevus arvutis asendatakse teisega ja mõne aja pärast algavad probleemid otsast peale. Seetõttu leia arvutivabu tegevusi. Koosta nimekiri tegevustest, mis sind enne liigset arvutikasutamist köitsid, ning lisa ka uusi, millega sooviksid tegeleda.

kolme tunnini päevas, et pühenduda hobidele ja enese arendamisele, ning eelistab helistamist kirjutamisele. Ka teistele noortele, kes on sotsiaalmeedia liigse kasutamisega hädas, soovitab Diana oma ekraaniaega limiteerida selleks teatud äppe kasutades. „Kes ise seda teha ei suuda, võiks kindlasti otsida psühholoogilist abi,“ soovitab ta. „Tegu võib olla sõltuvusega sotsiaalmeediast saadavatest dopamiinilaksudest, aga oma enamuse vaba aja telefonis veetmine võib olla ka märk ATHst või anda tunnistust muudest vaimse tervise muredest.“ Dianagi kinnitab, et silmast silma suhtlus on imetähtis. „Inimesed on loodud selleks, et neil oleks omavahel kontakt, mitte nii, nagu tänapäeval olema juhtub, et väga paljud ei suuda isegi füüsilist puudutust taluda,“ on ta veendunud.

4. KINDLAD AJALIMIIDID

Sageli ei õnnestu endale seatud reeglitest kinni pidada seetõttu, et seatakse liiga ranged piirangud ega määratleta, kui palju ja millal meelistegevusele arvutis aega kulutada. Sea endale mõistlikud ja täidetavad eesmärgid! Näiteks 40 tunni asemel 20 tundi nädalas. Seejärel jaga need 20 tundi konkreetsetele aegadele nädalaplaanis. Planeeri oma tegevused nii, et saaksid meelistegevusega arvutis tegelda küll sageli, kuid lühidalt. See aitab vältida tungi teket ja võõrutusnähtusid, kui ei saa omale meelepärast teha. Samuti kontrollid nii oma tegevust, mitte tegevus ei kontrolli sind.

5. JÄRJESTA TEGEVUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS

Koosta nimekiri arvutitegevustest. L ähtu sellest, millised tegevused arvutis on olulised ja millises järjekorras need tuleb sooritada. Ära

asu enne uue tegevuse kallale, kui nimekirjas ee spool olev tegevus on lõpetatud.

Loetelu toetab ajapiirangute seadmist, aitab tegevused lahus hoida (nt samaaegselt Messengeris suhtlemine ja referaadi kirjutamine). Nii saab kumbki tegevus vajaliku tähelepanu ja süvenemise.

Näide: ESMASPÄEV

Kontrolli e ­ posti (programm MS Outlook Express).

Kirjuta referaat (MS Word, materjali otsimiseks Google).

Soorita pangaülekanded (Swedbanki internetipank).

Loe päevauudiseid (postimees.ee)

Külasta foorumit (lemmik.ee).

Facebook.

Lobise K­ ga Messengeris.

Allikas: peaasi.ee

KontoriKÜKID

ausse!

USAs tehti uuring, kus selgitati istuva eluviisi mõju inimese tervisele. Uuringust ilmnes, et istuvat tööd tegevad inimesed istuvad päevas keskmiselt 13 tundi. Neil, kes istusid sellest rohkem, esines sarnaselt suitsetajatega rohkem südameveresoonkonna haigusi, diabeeti ning aterosklerootilisi muutusi veresoontes. Sellest läks liikvele väide, et istumine on uus suitsetamine. Füsioteraapia kliiniku juhataja ja füsioterapeut Katre Lust-Mardna lükkab alustuseks selle väite ümber: „Töö peab saama maailmas tehtud, seetõttu me ei tohiks istuvat eluviisi demoniseerida. See paneb inimesed rohkem muretsema. Tähtis on hoopis teada, et saame istuva eluviisi kahjulikku toimet liigutamisega vähendada ja aktiivsusega neutraliseerida. Mitte istumine ei ole uus suitsetamine, vaid mitteliigutamine on uus suitsetamine.“

Mis võib kehaga juhtuda, kui unustame liigutamise ning jätame ta tundideks liikumatuna vaimselt pingelise ja kiire

On selge, et tundide kaupa arvutis istumine keha ei rõõmusta. Aga töö peab ju tehtud saama! Kuidas muuta oma tööpäev selliseks, et vaim oleks ergas, keha tunneks end hästi ja pingekollid ei poeks kaela ja selga?

töötempo valdusse? Ja nii nädalateks, kuudeks, isegi aastateks. „Praeguseks on leitud seos kolme vähiliigi – endomeetriumi-, soole- ja kopsuvähiga. Neist eespool on aga südame- ja veresoonkonnahaigused ning diabeet. Ka suurenenud vaimse tervise muresid on seostatud istuva eluviisi ja mitteliigutamisega,“ toob füsioterapeut välja

Vaimne pinge mõjutab tugevalt ka luu- ja lihaskonda. Kõige sagedamini tuleb istuva töö tegijatel ette alaseljaning kaela- ja õlavöötmevalusid, ent kannatavad tihtipeale ka küünarliigesed ja randmed.

„Valu on biopsühhosotsiaalne ehk aju suudab hästi valu moduleerida. Sestap on vaja seda tähele panna ning mitte eirata. Mida varem teha pingete korral tööasendis muudatusi ning arutada füsioterapeudiga läbi murekohad, seda parem tulemus. Ei tasu oodata, kuni valu segab elu nii palju, et on vaja ortopeedi abi,“ soovitab LustMardna. Seejuures saame enda heaks ise väga palju ära teha.

Kuidas ennast tööd tehes hoida?

1. PARIM ASEND ON JÄRGMINE ASEND. Pidevalt asendit vahetades ei teki kehasse liigseid pingeid ega valu – tõuse püsti, too vett, tee õla- ja puusaringe. Kodukontoris töötades tee väikese pausi ajal mõni kodune toiming, näiteks võta nõud nõudepesumasinast välja. Ka toolis nihelemine on väga kasulik.

2. AMPSA LIIKUMISSNÄKKE.

Võta igas tunnis üks paus, et teha ühe minuti jooksul intensiivselt mõnd lihastreeningu harjutust. Väga head on näiteks kätekõverdused või kükid. Töölaua taga enda ergutamiseks šokolaadi näksides sööd märkamatult endale sisse suure hulga kaloreid, seevastu liikumis-

snäkkidega võid hoopis mitusada miinuskalorit koguda. Parim snäkk on niisiis liikumissnäkk!

3. KOGU SAMME, IGA SAMM LOEB! Ka siis, kui töötad kodukontoris, võiksid kaks korda päevas uksest välja astuda. Alusta oma tööpäeva hommikul sellega, et lähed õue ja teed ära need sammud, mis jäid tööle minnes tegemata. Õhtul niisamuti.

4. LIIGU TERVISEKS. Et inimene oleks terve, ei pea ta ilmtingimata tegema trenni. Piisab, kui iga päev reipalt kõndida. Lisaks soovitab maailma terviseorganisatsioon (WHO) teha kaks

korda nädalas lihastreeningut. Lihasharjutusi võib teha nii oma keharaskusega kui ka lisaraskusega.

Kui lihaskond on tugev, on lihtsam ka istumisasendit hoida.

5. LOO MÕNUS TÖÖKOHT. Koroonaaja alguses, kui kontoriinimesed pidid üleöö kodutööle jääma, tuli Katre Lust-Mardna sõnul sageli ette, et tööd tehti suvalistes kohtades, näiteks kummuti taga. „Seetõttu tuli ette väga valusaid juhtumeid – närvivalusid ala- ja ülaseljas, mis arvatavasti olid mõjutatud ka hirmust ja murest,“ tõdeb füsioterapeut. „Praegu on tekkinud tasakaal ning inimesed naudivad, et saavad mõne päeva teises keskkonnas veeta. Kodus töötades on ka mugavam ja vabam tööasendeid vahetada.“

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA

Katre Lust-Mardna

Ennekõike on oluline tunda end töötades vabalt. Ka lösutamine on lubatud.

Kui sirge seljaga tuleks istuda?

On müüt , et peame istuma kogu aeg hästi sirge seljaga. Inimene ei suuda istuda pikalt tikksirgelt, põlved ja puusad 90-kraadise nurga all. Seda on küll kirjeldatud kui ideaalset tööasendit, kuid see väsitab. „Mul hakkab isegi kahju neist, kes seda nii püüdlikult püüavad,“ tõdeb füsioterapeut Katre Lust-Mardna. „On ka leitud, et hästi sirge seljaga asend paneb valutava kaelaga inimeste kaela veel rohkem valutama. Seega ennekõike on oluline tunda end töötades vabalt. Ka lösutamine on lubatud.“

Hea tööasend on mugav, selg toetatud ning jalgadel on ruumi. Küünarvarred peaksid olema korralikult

Istuda või seista?

Tänapäeva kontorites on muutunud populaarseks seisulauad. „Paljud arvavad, et need on kasulikud, kuna siis ei istu inimene päev otsa. See on kahe otsaga asi,“ tõdeb Lust-Mardna. „Pikalt seistes väsivad jalad kiiremini, samuti võib see põhjustada jalgade turset ning soodustada veenilaiendite teket. Negatiivne külg pikaajalisel seismisel on ka alaseljavalu suurenemine.“

Ekslikult arvatakse, et seismine on istumisega võrreldes kasulikum ka selle pärast, et kulutab rohkem kaloreid. „Ühest uuringust selgus, et seistes põles ühe tunni jooksul keskmiselt 5 kilokalorit rohkem kui istudes. Kui nüüd korrutada

toestatud, sest nii on kaela- ja õlavööde vabalt puhkeasendis. „Kui ülakeha raskus on rohkem laual, on ka alaselg pingevabam,“ lisab füsioterapeut.

Ka diivani peal, jalad sirgelt ees, võib töötada. „Sirgete jalgadega istumine tuleb veenisüsteemile kasuks,“ märgib Lust-Mardna. Sellise tööasendi korral tuleb hoolitseda vaid selle eest, et arvuti oleks parajal kõrgusel. Seda annab edukalt korraldada padja ja entsüklopeediaga, mille peale sülearvuti asetada. „Täiesti lubatud on vahepeal panna ka arvuti põrandale ja olla kõhuli, selg sirutatud asendis. Tööasendite variatiivsus on valude ja pingete ennetamiseks kõige tähtsam!“

Ampsa tõhusaid liikumissnäkke!

Kükid

Käed rinnal risti, soorita ühe minuti vältel tooli kohal nii mitu kükki, kui suudad.

see kaheksa töötunniga, teeb see kokku 40 kcal. Sellest aga ei saa isegi poolt banaani ära süüa,“ ütleb Lust-Mardna. Füsioterapeudi sõnul tasub seisulauaga end harjutada tasa ja targu. Ta teab juhtumeid, kui pikaaegne seismine on lõppenud labajala valuga. „Alusta 10 minuti kaupa ning jälgi, kuidas keha end tunneb. Paras aeg on umbes 30 minutit, kuid palju sõltub ka inimesest,“ ütleb Lust-Mardna. Seisulaua suurim pluss on tema sõnul püsti tõusmise moment, ent toolilt võib püsti tõusta ka niisama. Iga poole tunni tagant on kasulik korraks töölaua tagant tõusta ning näiteks ennast ringutada.

Kätekõverdused

Ideaalis soorita kätekõverdused maas, lihtsam variant on käed vastu lauda. Tee ühe minuti vältel nii palju, kui suudad.

Ülakeha ja reie tagakülgede venitus

Libista käed laual nii kaugele ette, kui suudad ja tunneta venitust rindkere eesmises osas ja reie tagakülgedes. Venituse suurendamiseks vii käed üle pea ja proovi tõsta ka varbad üles.

Ülaselja sirutus pöördega

Käed kuklal, painuta ette alla ja tunneta venitust ülaseljas, seejärel siruta küünarnukid taha ja pööra üks küünarnukk nii taha, kui saad. Seejärel kalluta taha alla. Tunneta tugevat pingutust abaluu piirkonna lihastes ning korda sama teisele poole. Soorita 10 kordust.

ROSMARIINIST INSPIREERITUD LIIKUMISVABADUS!

HARILIKU ROSMARIINI EETERLIKU ÕLIGA

VABANEGE VALUST JA

PARANDAGE VERERINGET

ROSMARIINI VÄGI MEDITSIINIS

Loodus pakub meile rohkelt kingitusi, mille hulgas on ka tavaline rosmariin. See ravimtaim on olnud tähtis juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadest ning seda on meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid. Rosmariini rahvameditsiinis kasutamise kauaaegsed ja rikkalikud traditsioonid tähendavad, et sellel ravimtaimel on tõestatavaid toimeid. Tänapäeval tunneme rosmariini ja selle eeterlikke õlisid valuvaigistava, perifeerset vereringet toetava ning paljude teiste ravitoimete poolest.

Kõik rosmariini eeterlikud õlid ei ole siiski samaväärsed. Rosmariini päritolu on väga tähtis, kuna eeterliku õli koostisained sõltuvad kliimatingimustest, milles rosmariin kasvab. Kreemis Rosacta® (rosmariiniõli) sisalduv rosmariini eeterlik õli saadakse Põhja-Aafrikas õitsemisajal hoolikalt käsitsi korjatud rosmariinitaimedest. Rosmariinitaim annab kõige rohkem eeterlikku õli just õitsemisajal.

Rosacta kreem (rosmariiniõli) on loodusliku päritoluga käsimüügiravim, mis leevendab lihas- ja liigesevalu ning parandab perifeerset vereringet. Turul on palju erinevaid loodusliku päritoluga tooteid, kuid millega erineb just Rosacta kreem (rosmariiniõli)?

Rosacta kreemi (rosmariiniõli) peamised eelised on selle aktiivne koostisosa, millest 10% on rosmariini (Rosmarinus officinalis L.) eeterlik õli– selle ainulaadne toimeviis eristab kreemi teistest sama kategooria toodetest.

Loodusest tulenev topeltjõud toimib kahel viisil:

1. Valu leevendamine. Toimib valuvaigistina, leevendab valu, vähendab liigeste turset ja jäikust ning parandab painduvust.

2. Suurenenud perifeerne vereringe. Suurenenud vereringe mõjutatud piirkonnas aitab kaasa kiiremale paranemis- ja taastumisprotsessile.

Lisaks looduse kahekordsele jõule on Rosacta (rosmariiniõli) mugav kasutada ja rahustava rosmariini lõhnaga.

Rosacta kreemi (rosmariiniõli) soovitame kasutada, kui teil on valu alaseljas, õlgades või kaelas, samuti jalgades või kätes, mis takistavad teil teha igapäevaseid - või sportlikke tegevusi.

Seda soovitatakse ka inimestele, kellel on külmad või valutavad jalad, mis on põhjustatud pikast istumisest, seismisest, reisimisest või ebasobivatest jalanõudest.

Käsimüügiravim.

Näidustus: Nõrk lihas- ja liigesvalu ning kergete perifeersete vereringehäirete leevendamine täiskasvanutel. Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustused põhinevad pikaajalistel kasutamiskogemustel. Müügiloa hoidja: Medis GmbH

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Teeme kõhule pai!

Fermenteerimine ehk hapendamine on juba tuhandeid aastaid olnud asendamatu toiduainete säilivusaja pikendamise viis.

Fermenteeritud toitude tarbimine on organismile igati kasulik, sest nii muutuvad toitained paremini omastavaks ja mikroorganismide toimel lisandub mitmeid kasulikke bioaktiivseid ühendeid. Hapendatud toidul on põletikuja vähivastane toime, see turgutab seedimist ja puhastab keha mürkainetest ning toetab oma mikrofloora arenemist.

RETSEPTID: PILLE ENDEN

FOTOD: JAAN HEINMAA, ADOBE STOCK

Head soovitused hapendamiseks

Suurematükilisi või terveid köögivilju saab hapendada soolvees.

Riivitud või väikesetükiliste köögiviljade hapendamisel kasutatakse ainult soola ja viljadest endist eraldunud vedelikku.

Hapendamisel tasub eelistada filtreeritud või allikavett, sest kloor ja klooriühendid pärsivad hapnemisprotsessi.

Nõud ja anumad, millega ained kokku puutuvad, peavad olema piinlikult puhtad. Samuti ei tasuks võtta purgist hapnemise staadiumi kontrollimiseks maitsmiseks aineid näppude ega kasutatud söögiriistaga, sest siis võivad purki sattuda mikroobid, mis hakkavad piimahappebaketrite teket pärssima.

Hapendamisel võiks kasutada soola, mis ei sisalda joodi või paakumisvastaseid aineid, sest need võivad pärssida hapnemisprotsessi.

Käärimisnõu tuleks asetada

sooja varjulisse kohta – piimhappebakterid armastavad sooja, aga mitte otsest päikesevalgust.

Kuna igas kohas on erinevad fermenteerimistingimused ja mikroorganismide kooslused, võib valmimisaeg üsna paljugi erineda. Seepärast peaks hapendatavat aeg ­ ajalt maitsma. Kui soovitud tulemus on saavutatud, võib toitu kohe süüa või tõsta jahedasse, et fermenteerumisprotsess aeglustuks.

Kõik hapnema pandud köögiviljad peavad olema vedelikuga kaetud. Vajadusel tuleb lisaks keeta soolvett. Soolvee keetmiseks tuleb võtta 100 ml kohta kohta 2 g soola, kui hapendatakse kõvemaid vilju, näiteks porgandit, lillkapsast, küüslauku, peeti jms. Suurema veesisaldusega viljade puhul on soovitatav soolakogus 5 grammi. Selline kontsentratsioon takistab kahjulike bakterite arengut.

1 liiter

Valmistusaeg:

40 minutit + 1–5 päeva hapnemiseks

KIMCHI

Koreapärane hapendatud Hiina kapsa, porgandi ja redise salat on parajalt vürtsikas amps niisama söömiseks või hea krõmps lisand erinevatesse roogadesse. Vürtsikust saab reguleerida, lisades tšillipulbrit vastavalt vähem või rohkem.

800–900 g Hiina kapsast

0,5 dl jämedat soola allika- või filtreeritud vett 5–6 küüslauguküünt

2 tl riivitud ingverit

1 tl suhkrut

2–3 sl kalakastet 1–5 sl gochugaru ’t (Korea tšillipulbrit)

250 g valget redist 4 rohelist sibulat

▸ Lõika Hiina kapsas pikuti neljaks sektoriks. Lõika igast sektorist ära kõvem südamik. Lõika iga veerand risti 5 ­ 6 cm tükkideks.

▸ Pane kapsas suurde kaussi ja puista peale soola. Masseeri soola kätega kapsa sisse, kuni see hakkab veidi pehmenema ja vedelikku eraldama. Lisa nii palju vett, et kapsas oleks vedelikuga kaetud. Aseta peale taldrik ja sellele mingi raskus, nt veega täidetud purk, konservipurk vms. Lase 1–2 tundi seista.

▸ Loputa kapsas hoolikalt külma vee all. Tõsta 15–20 minutiks sõelale nõrguma.

▸ Vahepeal valmista vürtsipasta. Sega riivitud ingver, purustatud küüslauk, suhkur ja kalakaste. Lisa nii palju

gochugaru’ t kui vürtsikat tulemust soovid. 1–2 sl lisamisel tuleb kimchi mahe, 5 sl lisamisel üsnagi terav, 3–4 sl on parajalt terav.

▸ Koori redis ja riivi jämeda riiviga, lõika sibulad 2–3 cm juppideks. Pigista kapsast õrnalt vedelikku välja ja sega see pasta hulka.

▸ Sega kapsas ja redis vürtsipastaga korralikult läbi ja mudi sõrmedega. Seda on hea teha kinnastega. Lõpuks sega hulka sibul.

▸ Tõsta kimchi purki ja suru tihedalt kokku, kuni vedelik katab köögiviljad. Jäta purgi suule 2–3 cm ruumi. Pane kaas peale, kuid ära keera kinni.

▸ Lase 1–5 päeva käärida. Aseta kauss või taldrik purgi alla, sest käärimisvedelik võib üle purgi ääre valguda. Lase purgil seista jahedas toatemperatuuril otsese päikesevalguse eest kaitstult.

▸ Kontrolli kimchi’ t kord päevas, selleks ava purk ja suru köögivilju näiteks puhta lusikaga, et need jääksid soolvee alla. Maitse! Kui kimchi on sinu maitse jaoks piisavalt hapendunud, tõsta purk külmkappi. Seda võib süüa kohe, kuid kõige parem on see nädala või kahe pärast.

1,5 liitrit

Valmistusaeg:

25 minutit + 4–6 päeva hapnemiseks

Hapendatud PORGANDI ja LILLKAPSA

salat

Mõnus krõmps amps sobib suurepäraselt vahepalaks või õhtuseks snäkiks, aga ka prae kõrvale.

500 g porgandeid 500 g lillkapsast 4–5 küüslauguküünt 4 tl jämedat soola 1,2 liitrit vett punt tillioksi

▸ Koori ja viiluta porgandid. Tükelda lillkapsas suupärasteks õisikuteks. Lõika küüslauguküüned õhukesteks viiludeks, tillivarred juppideks.

▸ Keeda 1,2 liitrit vett. Lisa soola, sega, kuni see on lahustunud, ja lase jahtuda. Sega kausis porgandiviilud, lillkapsaõisikud, küüslauk ja till läbi ning tõsta purkidesse.

▸ Kalla peale nii palju soolvett, et köögiviljad oleksid kaetud. Ära täida purke päris ääreni, vaid jäta 3–4 cm ruumi. Aseta köögiviljadele raskus ja pane purgi alla taldrik juhuks, kui soolvesi peaks üle ääre voolama.

▸ Lase hapneda toatemperatuuril, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. See võtab aega 4–6 päeva. Proovi, kui sinu jaoks on maitse paras, kata kaanega ja tõsta külmkappi. Säilib külmkapis 2–3 nädalat.

1 liiter

Valmistusaeg:

30 minutit +

1 nädal hapnemiseks

Hapendatud PUNANE KAPSAS peedi ja õunaga

Punasest kapsast ja peedist saab kaunivärvilise krõmpsu salati, õun annab mõnusalt mahlasust. Hapnemine võtab vähemalt nädal aega või isegi rohkem, sõltuvalt tingimustest.

500 g punast kapsast, 1 väike punane sibul, 1 keskmine peet, 1 hapu õun, 2 cm jupp ingverit, 2 tl kadakamarju, 1 tl köömneid, 20 g peenikest meresoola

▸ Kaalu kõigepealt ära kauss, kus plaanid aineid segada. Seda läheb hiljem vaja ainete ja soola suhte arvutamiseks.

▸ Eemalda kapsalt 2 suurt välimist lehte ja hoia need alles. Lõika ära kõvem südamik. Haki või riivi kapsas üsna peeneks. Haki sibul. Koori ja riivi peet ja õun. Pane kapsas, sibul, peet ja õun kaussi. Lisa riivitud ingver, kergelt purustatud kadakamarjad ja köömned.

▸ Nüüd kaalu kaussi ja lahuta kogumassist kausi kaal, et saada köögiviljade kaal. Iga 100 g segu kohta peaks lisama 2 g soola.

▸ Lisa sool kaussi. Sega hästi puhaste kätega või kinnastega ained läbi ja masseeri paar minutit soola köögiviljadesse. Jäta 20 minutiks seisma, et soolal oleks aega segust vedelikku välja tõmmata.

▸ Tõsta segu purki(desse), aseta peale kapsaleht ja vajuta segu tihedalt kokku nii, et ained oleksid vedelikuga kaetud. Kui vedelikku on vähe, siis keeda soolvesi: 100 ml vee kohta 2 g soola. Kalla purki.

▸ Lase hapneda nädal aega toatemperatuuril, kuid mitte otsese valguse käes. Pane taldrik või kauss alla, juhuks kui vedelik üle purgi ääre ajab. Nädala pärast maitse, kui kapsas on piisavalt hapu, eemalda peale pandud leht. Tõsta purk külmkappi.

2,5 liitrit

Valmistusaeg: 15 minutit + 3–5 päeva hapnemiseks

SIDRUNI-INGVERIlimonaad

Ingveri ja sidrunimekiga limonaadi fermenteerimisel on abiks piimavadak. Tervislik rüübe maitseb hästi külmana ja sobib ka jookidesse segamiseks.

500 g sidruneid 1 sl riivitud ingverit 1,25 dl vadakut

1 dl + 1,5 sl suhkrut

2,5 l gaasita mineraal- või allikavett peotäis rosinaid

VADAK:

2,5 dl piima, 2,5 tl valge veini äädikat

▸ Valmista kõigepealt vadak. Kuumuta piim umbes 82 kraadini, kuumaks, aga mitte keemiseni. Lisa veiniäädikas, tõsta pliidilt ära ja sega läbi. Lase seista, kuni eraldub vadak. Kurna vadak läbi marliga kaetud sõela. (Sõelale jäänud massi saab kasutada nagu kohupiima.) Sellest kogusest tuleb umbes 1,25 dl vadakut.

▸ Steriliseeri 3 ­ liitrine klaaspurk hoolikalt. Pressi sidrunitest mahl välja. Sega sidrunimahl, ingver, vadak ja 1 dl suhkrut purgis. Kalla peale vesi, jäta purgikael vabaks. Loksuta hästi läbi ja aseta kaas vabalt peale. Nüüd jäta purk 2 päevaks toatemperatuurile seisma.

▸ Kalla jook ümber klaaspudelitesse, lisa igaühesse rosinaid või 0,5 sl suhkrut. Sule korgiga ja lase veel 1–3 päeva toasoojas hapneda. Lase iga päev veidi gaasi välja, kui jook hakkab intensiivselt mullitama. Siis tõsta külmkappi, see peatab fermentatsiooni.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... ei saa ma kaks nädalat süüa." Auhinna võitsid

Sirje Kamma Türilt, Raivo

Tomberg Tallinnast, Vaike Jõgi

Valgast ja Sirje Alp Võhmast.

72 NAERATA SÜGIS 2024

AUHINNAKS ON 4 KOMPLEKTI TERVISE- JA ILUTOOTEID. Pakki kuuluvad Ocuval Hydro Max kapslid (30 tk), Versan Strong Shots, Biocell Beauty Shots (25 ml 14 tk), Biocell silmamask kollageeniga, Biocell vananemisvastane ja hüaluroonhappega niisutav näomask, Biocell puhastav Bubble näomask, Biocell 2in1 näomask retinooliga + vitamiin C seerum, Biocell taastav näomask ning Fjord Strong Omega-3 Smart kalaõli kummikommid (45 tk).

Vastused palume saata 10. novembriks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Sihikindlalt oma sipelgapesas

Kambja apteegis 26 aastat töötanud proviisor

Jana Esko tunneb suurt rõõmu hetkist, mil saab apteegikülastaja ära saata nii, et talle ühtegi karpi ulatama ei pea. Küll aga on ärakuulamine ja hea sõna olnud talle suureks abiks.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1)Kuidas sai teist apteeker?

Lõpetasin 1991. aastal Tartu Ülikooli farmaatsia eriala. Professor Peep Veski ütles kord, et proviisori elukutse on omandamise raskuselt maailmas neljandal kohal. Olen väga uhke, et sellega hakkama sain, kuigi sageli tunnetan, et proviisori elukutset ei hinnata piisavalt kõrgelt.

Kogu lapsepõlve elasin looduse ja taimede keskel, toimetasin põnevusega kooli katseaias, kus laiusid maalapid ravimtaimedega. Korjasin, kuivatasin ja pakkisin kummelit. Samuti lummas mind vanaema rohukapi mentooli­kampri lõhn. Esimest korda sattusin päris apteeki 9–10­aastasena onunaise juurde Võru linna polikliinikusse, kus sain salvipurke riiulisse seada. Mind köitis sealne puhtus, kord ja vaikus.

Pärast keskkooli töötasin aasta Võru keskapteegis sanitarina. Pesin sadu purkepudeleid, hindasin nende puhtust ja seadsin jälle joone järgi ritta. Minu ülesanne oli ka keeta liimi etikettide kinnitamiseks. Selle aja jooksul tutvusin apteegi kõigi ametikohtadega. Tõin naabruses asuvast keldripoest kõigile klaaspudeliga piima, mis tol ajal oli tasuta ette nähtud mürkide keskel töötavatele inimestele. Apteek toimis nagu

Otepääl golfamas.

sipelgapesa, kus inimesed liikusid sihikindlalt oma tööülesannete suunas, et koostöö toimiks ja sipelgamürk jõuaks eksimatu täpsusega abivajajani. Praegu moodustan üksi kogu sipelgakuhja ning täidan kõik töölõigud ise, ka firma jõulupeo ja suvepäevad!

2)

Mida on vaja, selleks, et olla hea apteeker?

Selleks peab oma tööd armastama. Saan iga päev inimesi aidata. Parim hetk on, kui õnnestub apteegikülastaja ära saata nii, et talle ühtegi karpi ulatama ei pea, vaid piisab ärakuula misest ja heast sõnast. Olles pikalt ühes kohas töötanud ja inimesi seeläbi rohkem tundma saanud, tuleb mul sääraseid hetki aina sagedamini ette.

Iseendast tehtud klõps tööpostil –teisi kolleege apteegis ei ole.

ja kehaliselt tubli. Selleks tuleb omada haritust ülitähtsas eluvaldkonnas nagu söömine. Normaalse söömiseta pole ei kestev tervis ja ükski muu oluline saavutus võimalik.“ Need laused juhatavad sisse raamatu „Normaalne söömine“, mis on olnud mulle piibel ning selle järgi olen oma peret toitnud ja tervist hoidnud. Normaalselt, st teaduspõhiselt süües ja juues me suurt turgutust ei vajagi, tuleb olla vaid kehaliselt aktiivne ja lubada endale meelelahutust, kuulata muusikat ning lävida pere ja sõpradega. Ennast turgutan ka teaduspõhiste preparaatidega. Aasta läbi tarvitan D­vitamiini eri annustes sõltuvalt vereanalüüsist. Väga aktiivse elustiilisi tõttu ei saa ma ka ilma magneesiumita.

3)Mis on teie jõu, rõõmu ja energia allikad?

Minu lapsed. Vanem tütar on omandanud advokaadi kutse, teine tütar on arst ja pesamunast poeg jätkab sügisel õigusteaduse teisel kursusel. Kodus on ka minu väike päike, küülikutaks Tõru, kelle rõõmurallid ei jäta kedagi külmaks. Minu paha tuju kiirabi on küpsetamine. Küpsetades saan rakendada ka kõiki ravimite tehnoloogias omandatud oskusi: kaalumine, mõõtmine, emulgeerimine, suspendeerimine, tiitrimine ja uhmerdamine. Teen kõiki küpsetisi ülitäpselt retsepti järgi, mis nõuab keskendumist. Nõnda omas mullis olles unustan, mis mind muserdas.

4)Kuidas oma tervist hoiate?  „Pole ühtegi inimest, kes ei tahaks olla terve, õnnelik ja armastatud, vaimselt

5)Mis on teie kõige lemmikum vabaajategevus?

Peale Tõruga tiirutamiste käin talvel tennisetrennis ja varakevadest hilissügiseni tõttan igal võimalusel golfiväljakule. See on parim ala minu eas nii kehale kui ka vaimule. Golfiväljakul on võimalus sõpradega keskmiselt neli tundi imekaunis looduses ja värskes õhus kulgeda, ennast igaks löögiks keskenduma sundida ja oma sooritust nautida.

Minu koduväljak on Otepääl. Olen korra varahommikul Kambjasse tööle sõites automaatselt Tatra orust keeranud Otepää poole, sest veel oli mõtteis eelmise õhtu mäng. Nii köitev on golf! Nii vähe, kui apteegi kõrvalt reisile saab, lähen ainult golfireisile! Maailm on võrratuid väljakuid täis.