4 Juhtkiri
6 Uut apteegis
9 Uudised
10 Oled ise enda parim õpetaja
16 Ma ei mõtle, järelikult olen
18 Kui seljavalu vaevab
22 Hea kuulmise rakud on arvel
28 Naiste intiimsed mured
34 Nii kuum on tunne...
36 Puhkamise keeruline kunst
40 Stressivaba puhkus lemmikloomaga
45 Nahk januneb niiskuse järele
51 Mugava nahahoolduse spikker
55 Kaunis suvine jume ja hoitud nahk
60 Ilu-uudised
62 Päikese nautimise hooajaks
64 Kui treeniks end õige raudseks
68 Grilli nagu tõeline grillikuningas
72 Ristsõna
74 Ära iial ütle iial
Eestis on kaks kõrgkooli, kust tulevad meie apteekrid – Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Näpuotsaga ka piiri tagant, hiljuti Ukrainast. Eesti-suuruses väikeriigis napib alati häid spetsialiste ja sageli on nad ka oma tööelu lõpusirgel. Seda olulisem on järelkasv Eesti ühel vanemal kirjalikult mainitud erialal – apteekri omal.
Apothekal on hea meel sellele kaasa aidata. Andsime äsja välja stipendiumi kolmele Tartu Ülikooli apteekritudengile ja kahele õppejõule. Andmise rõõm on suur, ka siis, kui hilisem elu meid kokku ei too. Pole kahtlust, et need kolm särasilma on peagi inimeste tervise teenistuses – apteekides või rohuteadust tegemas. Kaks stipendiaadist õppejõudu on aga juba praegu oma ala teenäitajad ja arvamusliidrid.
Mida tervishoiust ja inimeste heaolust Eestis laiemalt arvatakse, saab taas kuulata augustis toimuva Paide arvamusfestivali tervise tuleviku arutelualal. Arutleme poliitikute, teadlaste, ametnike, arstide, laste, loomaomanike ja patsientidega selle üle, kuidas meie meditsiin toimib ja kuidas seda parandada ilma igal aiapostil lisaraha järele hüüdmata. Kel pole mahti kohale tulla, saab arutelusid vaadata ka Postimehe veebis.
Käes on iga-aastane lõpetamiste aeg koolides ja ülikoolides. Sama palju, kui on lõpetajaid, on alati ka alustajaid. Apotheka loodab väga, et meie väike panus farmaatsiaõppe arengusse suunab aina enam noori valima just seda eriala, kus iga päev saab aidata kümneid ja sadu inimesi. Tere tulemast apteeki!
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub septembris.
Peatoimetaja:
EVELIN KIVILO-PAAS
Toimetaja:
MARET EINMANN
Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA
Kujundus: JANETT RIKKAND
Väljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto: HELIS KÜNNAP
Stilistika: TRIINU PUNGITS
MUAH:
KRISTI KLIIMANN
Rõivad: ERAKOGU, SAIKO
Pea kolmveerand inimese immuunsusest pesitseb soolestikus. Seetõttu tasub selle eest hästi hoolt kanda. Piimhappebakterite, inuliini ja tsingiga toidulisand Lacto+ Strong sisaldab päevaannuses 28 miljardit aktiivset piimhappebakterite ja pärmseene (Saccharomyces boulardii ) tüvirakku, mis toetavad soolte tervist. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest.
Lacto+ Strong kapslid (15 tk) 15,17 €
Pehmed astelpajuõli, hüaluroonhappe, altee, B2- ja C-vitamiini ning biotiiniga Faringo Soft pastillid rahustavad maha kibeda kurgu ja käheda hääle. Ei sisalda suhkrut ega laktoosi. Mõnusalt mahe ja meeldiv loomulik vaarika ja leedri maitse lausa kutsub lutsutama. Sobivad alates 4. eluaastast.
Faringo SOFT pastillid (20 tk) 7,74 €
Kui kaltsium kohtub D-vitamiiniga, sünnib sellest luudele ja hammastele tõeliselt tõhus kooslus. Punase apelsini maitsega Calcitol Citrate 2500 sisaldab efektiivselt imenduvat kaltsiumtsitraati ja tõhusa annuse D-vitamiini. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist ja toetab lihaste normaalset talitlust.
Calcitol Citrate närimistabletid 2500 IU (60 tk) 19,77 €
Biroxia maohappekindlad kapslid on uue põlvkonna probiootikumid, mida hoiab uudne biokile. Biokile kaitseb kasulikke baktereid mao- ja sapphapete mõju eest, nii et suur osa bakteritest jõuab ka elusana soolestikku. Seal kinnitub biokile sooleseinale ja nii saavad kasulikud bakterid hakata kiiresti ja jõudsalt kasvama.
Biroxia kapslid (15 tk) 11,99 €
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Tableti neelamine pole kunagi varem olnud nii lihtne. Medcoat tableti kate on libe ja soodustab sülje teket, nii et tablett või kapsel lausa libiseb kurgust alla. Lisaks saab ükskõik kui mõru või kibe tablett sellest juurde mõnusa maasika või tsitruse maitse. Kate lahustub pärast tableti neelamist kiiresti ja see sisaldab ainult toiduna kasutatud koostisosi.
Medcoat tableti kate tsitrus või maasikas (20 tk) 8,46 €
Uuringud näitavad, et suhu pihustatav toidulisand imendub kiiremini ja tõhusamalt kui tablett või kapsel. Eesti ettevõte Nordaid loodud Reishi sprei C-vitamiiniga imendub suu limaskesta kaudu otse vereringesse, aidates vähendada väsimust ja kurnatust ning toetades immuunsüsteemi.
Ida-Aasiast pärit seen Reish on tuntud kui tervise tugevdaja ja füüsilise jõu andja. Preparaat toetab stressi ja kiire elutempo korral, taastab energiat ja suurendab vastupanuvõimet.
Reishi Plus + vitamiin C suukaudne sprei (30 ml) 25,24 €
Kui silmad on kuivad, tulevad appi Desodrop silmatilgad, mis niisutavad ja kaitsevad ning leevendavad silmapõletiku sümptomeid.
Tilkades on ka osoneeritud päevalilleseemneõli, millel on bakterite-, viiruste- ja seentevastane toime. Silmatilgad sobivad enne ja pärast silmaoperatsioone, korduvate silmainfektsioonide ja silmatrauma korral.
Desodrop silmatilgad (8 ml) 16,82 €
Stress, sobimatu toit, hormoonide möll – need on põhjused, miks nahale sageli vistrikud kipuvad. Dermanutrix on loodud ebapuhta naha toetuseks. Preparaadi mitmekülgne koostis sisaldab E-vitamiini, niatsinamiidi (B3-vitamiin), seleeni ja tsinki, mis aitavad naha välimust parandada. Toidulisand sobib kasutamiseks alates 12. eluaastast. Eriti hästi toimib toode koos probleemsele nahale sobivate nahahooldustoodetega.
Dermanutrix probleemsele nahale tabletid (30 tk) 27,34 €
Lõõgastu ja lase unel saabuda! Toidulisand Lunestil soodustab kiiret uinumist tänu lavendliõlile ja melatoniinile. Kannatuslill aitab lõõgastuda ja soodustab katkematut kvaliteetset und. Vitamiin B6 peletab eemale väsimust ja kurnatust ning toetab närvisüsteemi.
Lunestil toidulisand (30 tk) 23,61 €
Võimalus valida kodutest aitas suurendada emakakaelavähi sõeluuringu osalust 2022. aastal pea igas vanuserühmas ja maakonnas. Lisaks suurendas kodutestide pakkumine apteekides märkimisväärselt kodus testijate arvu IdaVirumaal, näitasid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tervisekassa korraldatud katseuuringu esmased tulemused.
Eelmise aasta oktoobri teises pooles käivitati katseuuring IdaVirumaa apteekides ning sihtrühma kuuluvad naised said soovi korral kodutesti ja nõustamist. Umbes iga viies IdaVirumaal sõeluuringus osalenud naine valis kodutesti ning neist omakorda ligi pooled said kodutesti apteegist. Koos kodutestiga said naised apteegist ka lühikese küsimustiku.
„Vastustest selgus, et 80% kodutesti apteegist saanud naistest said info kodutesti võimaluse kohta apteegi töötajalt ning enamik vastanutest märkis, et apteegi töötajal oli nõustamiseks piisavalt aega – sai küsida lisaküsimusi ja nõustamisega jäädi rahule,“ rõõmustas uuringu vastutav täitja, TAI vanemteadur Piret Veerus. Kodutesti kasutaks tulevikus 92% vastanutest ja 89% oleks valmis seda saama apteegist. Projekti tulemused näitasid, et apteegi kaudu on väga hea koduteste jagada ja esmast nõustamist saada, eriti piirkondades, kus sõeluuringu osalus on väga väike.
„Kavatseme kindlasti jätkata kodutestide pakkumist apteekides ka tulevikus ning laiendada apteekide ringi ka teistesse maakondadesse,“ lisas sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna Tervisekassast.
Kokku saatis kodutesti laborisse 5370 naist (10% kutsututest). Maakondade võrdluses oli enim kodutestijaid Järva, Rapla, Tartu ja Võru maakonnas.
2023. aastal on oodatud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustuseta naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993. Kodutestimise võimalust pakutakse aasta teises pooles.
Eesti e-apteegid on ühed parimad ostukanalid internetis, eelistatuimaks peavad kliendid aga Apothekat, selgub uuringufirma Kantar Emori küsitlusest.
Apotheka e-apteegi juhi Jürgen Jänese sõnul tuleb kasutajamugavuse ja apteegiteenuse kättesaadavusega tegeleda iga päev. Tervisemure korral saab Apotheka apteekriga kontakti vähem kui 10 sekundiga, seda ka mobiilist ja kasvõi hilisõhtul kell 23. Retseptiravimid saavad Tallinna inimesed koju kätte kahe kuni nelja tunniga.
„Kantar Emori uuringu tulemus on Apotheka tiimitöö saavutus ning näitab, et liigume õiges suunas,“ ütles Jänese. Tema hinnangul võib Apotheka e-apteeki juba praegu pidada Euroopa üheks paremaks. Tugeva kiirenduse Eesti e-apteekide arengule andis koroonaaeg, mil paljud tavakliendid hakkasid e-apteeke kasutama. Uuring hõlmas üheksat teenindusvaldkonda ning e-apteegid tulid selles edet abelis netipankade järel teisele kohale.
Vaatame arvamusfes -
tivalil tervise tulevikku
Kolmandat aastat järjest toimuvad Eesti suurimal arutelul ehk Paide arvamusfestivalil tervisevaldkonna mõttetalgud, mille teemad ulatuvad meie meditsiini hetkeseisust kuni lemmikloomade heaoluni. 11.–12. augustil toimuval arvamusfestivalil saab tervise tuleviku alal kuulata kokku üheksat arutelu. Üritusest saab otseülekandeid jälgida ka Postimehe veebis. Viskame koos arstide, haiglajuhtide, teadlaste, patsientide, poliitikute, ametnike ja noortega pilgu peale kõige pakilisematele terviseteemadele hetkel ja tulevikus, näiteks arutleme
• kuidas mõjutab rohepööre ravimite ja meditsiiniabi kättesaadavust;
• mida teevad tervisevaldkonnas Eesti idufirmad;
• miks pole hambaravi kõigile taskukohane ja tagatud;
• kuidas hakkab tehisintellekt meditsiini mõjutama;
• milline on elu viimane etapp Eesti inimestele;
• kas Eestil jätkub raha, et arstiabi eest maksta. Arvamusfestivalilt käib kahe päeva jooksul läbi pea 10 000 teadmis- ja aruteluhuvilist.
Näitleja, lavastaja ja koolitaja Inga Lunge (42)
sooviks istutada igasse inimesse väikese seemne, mis innustab alati edasi püüdlema, mitte seisma jääma ja leppima hädiste olukordadega.
TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: HELIS KÜNNAP l STILIST: TRIINU PUNGITS
JUMESTUS: KRISTI KLIIMANN l SOENG: MERIKE VEIDE l RÕIVAD: ERAKOGU, SAIKO
äen vahel murelikke pilke: „Inga, kas sa jaksad, kas sa ikka võtad vahel aja maha?“ Aga ma koostan ju ise oma graafikud ja püüan neid teadlikult kujundada nii, et mulle jääks ka iseendale olemise aeg.
Näiteks täna otsustasin, et võtan natuke rohkem aega maakodu jaoks ja lähen järgmisele kohtumisele nõksa hiljem. Sain mahti istuda, vaadata jäälindu jõel, natuke kirjutada. Helistasin, vabandasin ja näpistasin veel aega –võtsin paadi ja sõitsime pojaga mööda jõge. Oli imeilus ilm ja mõtlesin, et laen end seda mõnu täis ja siis sõidan sinna, kuhu vaja.
Igas mu päevas on vabadust, see meeldib mulle väga.
Sügisel mõtlesin, kas saab olla, et panen veel järgmise käigu sisse, kui tahan mingeid põnevaid asju teha. Ütlesin Toomasele (abikaasa Toomas Lunge – toim) kodus ka – mida kiirema käiguga ma liigun, seda väiksem koor-
mus on mootoril – olen õppinud end säästma.
Mida rohkem suudan püsida tasakaalus, seda rohkem jõuan. Mul kulub vähem aega muretsemisele, ülemõtlemisele, maailma probleemide analüüsimisele. Ma ei vaata nii palju televiisorit. See ei tähenda, et ma ei teaks, mis toimub. Infot tuleb igalt poolt.
„Trompetipuu“ etendus, milles kaasa teen, on mulle nagu puhkus. Kuigi oleme seda väga tihedalt mänginud. Oli nii armas, kuidas mu lavapartner Helgi Sallo ütles ühe etenduste-satsi lõpus: „Oh, nüüd tulevad vabad päevad, saab puhata!“, ja mina mõtlesin vastupidi: „Nüüd tulevad teised tööd, mida teen.“
Võtsin rolli „Trompetipuus“ vastu ainult Helgi Sallo pärast. Naudin iga hetke, mil saame laval olla või niisama jutustada. Mul on maru huvitav Helgit jälgida, sest ta on äärmiselt kena naine ja inimene. Olen samuti näitleja, aga kui seda etendust mängime, siis tunnen, et peaksin peale maksma võima-
luse eest seda koos Helgiga teha.
Tavaliselt sõidame „Trompetipuud“ mängima Tartust koos Ott Sepaga – nii on kergem ja saab tee peal jutustada. Täna sõitsin üksi ja sellepärast kutsusin kaasa hoopis abituriendist poja ja tema tüdruksõbra. Tee peal saame juttu rääkida, mida muidu võibolla ei jõuakski.
Vastuoksa paljudele oma tuttavatele, kes kaebavad, et neil ei ole aega, on minul aega küll, iseasi, kas ma viitsin ja tahan. Sest ei teistele on väga tihti jah iseendale.
Mulle on öeldud, et mis viga sul niiviisi õitseda. Mul on perekond, piisavalt huvitavat erialast tööd ja esinen tihti ka koolitajana. Aga ma olen elanud ka teistmoodi – sain varases eas keerulisi kogemusi, ronisin läbi väga raske seisu.
Väga negatiivsetest kogemustest ma palju ei räägi. Mulle endale on need olulised ja need on mind palju õpetanud, aga kui ma neist lavalt räägin, siis see võimendub. Ma ei ole kindel, et seda on vaja.
Võtsin rolli „Trompetipuus“
vastu ainult
Helgi Sallo pärast. Naudin iga hetke, mil saame laval olla või niisama jutustada.
Mul on hea meel suurema osa asjade üle, mille olen enda sees lahti harutada suutnud. Kui see on korra tehtud, ei tule nad tagasi. Jääd järjest vähem iseendale ette.
Üht lugu ajast, kui olin sama vana kui mu poeg praegu, olen siiski rääkinud. Mu ema oli minu sündides noor, 20-aastane.
Ta õppis Tallinnas tollases TPI-s, mis nüüd on TalTech. Sellepärast kasvatas mind esimesed viis aastat suuresti vanaema, kes elas Pärnus. Hiljem komandeeriti mind Tallinna ema juurde tagasi. Aga kõik suved veetsin edaspidigi Pärnus.
Vanaema töötas Viisnurga mööblivabrikus, tervist kahjustavates tingimustes, ja tal ütlesid neerud üles. Oma dialüüsijärjekorda ei jõudnudki ta ära oodata. Just sai 24 aastat sellest, kui vanaema läks pilve peale ära. Ma lõpetasin tollal keskkooli. Eksamid sain tehtud, aga ei mäleta neist midagi. Ehmatus oli nii suur, et aju hakkas mind säästma.
Igal vabal hetkel mõtlesin paaniliselt läbi kõigi lähedaste surma ning seda, kuidas selleks valmis olla. Peas keerles palju muid negatiivseid mõtteid, mis kulmineerus tohutu väsimusega.
Mäletan selgelt murdepunkti, kus mõtlesin, miks pean üldse elus olema, ma ei jaksa rohkem. Ma ei olnud veel jõudnud suurte taipamiste ega tööriistadeni, millega end aidata, aga ma hakkasin tegema nii: kui märkasin destruktiivseid mõtteid, ütlesin neile justkui „Stopp, siit edasi ei mõtle!“. Kandsin end mõttes toredatesse lapsepõlvemälestustesse. Avastasin, et saan end ümber programmeerida, võin ajule õpetada uusi käike, ja niiviisi hakkas kergem. Üks armsamaid õppetunde tollasest ajast oli tajuda, et ma olen elus ja olemas.
Räägin oma koolitustel ainult sellest, mis mind ennast on aidanud. Inimestena pole me väga erinevad masinavärgid, süsteem on sama. Mõned asjad, mis kõigi puhul töötavad, on nii pagana lihtsad.
Olen alati olnud inimeste ja elu suhtes uudishimulik. Olen õppinud psühholoogiat ja sotsiaalpedagoogikat ja siis läinud teatriõppesse, mis on minu jaoks sama asi. Õpin rollide kaudu inimestest aru saama.
Väiksena ootasin vanemaks saamist, lootsin, et siis täiskasvanud ehk kuulavad mind. Lapsele öeldi ikka, et laps räägib siis, kui kana pissib, et sina ei saa maailma paremaks muuta.
Praegu kõnelen sageli vaimse tervise teemadel. Olen selgeks mõelnud ja sõnastanud oma kogemused. Vahel tekib sõnastamisest taipamine, oskus iseendale abiks olla ja seda ka teistega jagada. Ma sooviks istutada igaühesse väikese seemne, mis innustab olema alati väikeses arengus, mitte jääma seisma ja leppima hädiste olukordadega.
läbielamised ja mälestused, mis väljenduvad haigustena. Tracey Stevens on välja töötanud programmi, kuidas jõuda haiguse juurpõhjuseni, samas kui lääne meditsiin ravib tagajärgi. Olen kuulanud eri õpetajaid. Kui avastan, et keegi oskab midagi sõnastada nii, et ma sellest aru saan ja see minuga kokku kõlksub, uurin edasi. Niimoodi vaikselt kasvan.
Kord oli mul õnn teha Naerata! ajakirja lugu luuletaja Kristiina Ehiniga. Tahtsin teada, kui palju ta loeb ja kas raamatut kätte võttes loeb selle lõpuni. Ta vastas, et talle ei meeldi snobistlik lugemine, kui raamat ei kõneta, siis pole tarvis lugeda iga hinna eest lõpuni. Mina ka – on olnud kordi, kus lähen etenduselt
vaatajana ära. Millega ma ennast täidan, mida tarbin, mida söön – see olengi ju mina. Ma ei pea vaatama või kuulama saadet lõpuni. Võib-olla räägitaksegi tarka juttu, aga kui oled väsinud, tahad lastega kodus olla või mere ääres jalutada, tuleks kuulata iseennast – elu on nii lühike.
Et kuulata, on vaja olla vaikuses ja rahus. Mida sa tarbid, mis on sul sotsiaalmeedias, see on täpselt sinu nägu. Minu silme ees jooksku see, millest ma tahan lugeda. Telefoni ei pea igal hetkel vastu võtma. Olen sedasi toimides vahel näinud isegi arusaamatuid nägusid – sa ei võtagi vastu? Jah, ma võin helistada tagasi hoopis siis, kui mul mugav on. Mu Facebooki seinale tulevad asjad, millega ma end kursis tahan hoida. Palju tarbetut
infopahna „sisse süüa“ ja sellele reageerida on meeletu energiakadu. Mind inspireerib aga see, kui keegi on suutnud sõnastada mulle olulise teadmise.
Sa oled iseenda parim sõber –mõtle, kelle käest tahad midagi õppida. Kui keegi midagi briljantselt oskab, mine tema juurde, tunne ära, mis sind kõnetab.
Näen ka, kui sõlmes, kui hädas on inimesed. Võib-olla on see pinge, et nüüd peaks hakkama saama, koroona on läbi. Aga hinnad tõusevad, muid muresid on küllaga. Aega, et vaadata mitte väljapoole, vaid sissepoole, ei ole, sest nii palju on tegemist. Ometi on kõige lühem tee vaadata enese sisse, mitte väljapoole.
Sa näed täpselt seda, mida sa tahad. Täna ärkasin kell 6, mulle meeldib ise, mitte äratuskella peale ärgata. Käisin koeraga väljas, kirjutasin. Karlova on hommikuti imeline! Suve keskel ilmub tänu Epp Petronele raamat „Minu Karlova“. Selle kirjutamine on olnud üks ilus teekond, olen saanud selgema pildi oma juurtest ja Karlova ajaloost.
Aga võib ka ärgata mõttega, miks ma pean nii vara tõusma. Miks mu teinepool võib kauem magada? Miks ma PEAN koeraga välja minema? Miks ma pean hakkama Tallinna sõitma? Siis need lollakad juhid Tartu–Tallinna maanteel, kuidas nad sõita ei oska. Miks nad tulevad sööma tanklasse? Võtku kütet! Miks nad kodus ei söö? Ma tõepoolest märkan rohkem neid asju, mis mind laevad ja rõõmustavad.
Elu suurim muutuse hetk minu jaoks oli vanaema surm, aga tõukajaid on olnud veel. Mind on käivitanud Toomase alkoholism – et ta on nüüd kuus aastat kaine, on olnud väga suur tõukejõud, metsikult aega ja energiat jääb üle. Need, kes on elanud sõltlase kõrval, mõistavad. Sa ise saad aru, miks üldse oled sattunud sellisesse suhtesse. Selleni ei jõua enne, kui on teatav rahu ja stabiilsus ja ei pea muretsema teise pärast.
On asju, millest ma ei räägi, aga mis on mind edasi lükanud.
Kui alles hakkasin kalastama, kutsuti mind spinningupüügi võistlustele, kus mehed vaatasid mu landikasti, öeldes: „Nalja teed, need viska kohe minema! Tuleb osta Jaapani landid, ainult need kõlbavad.“
Ma sain aru, mida nad tahtsid öelda, need väga kõvad vennad – et teeksin arengus hüppe, et võtaksin parima varustuse. Aga nii ei saa teha, sinna oli vaja
endal kasvada. Oled ise enda parim õpetaja. Väga kiireid ja lihtsaid lahendusi on vähe. Hea, kui elu pakub võimalusi aukudest läbi käia ja neist õppida.
Möödunud suvel
oli üks hetk. Ma istusin oma maakodus jõe ääres ja kuulsin ühtäkki kuklas soovitust: võta nüüd suuremalt ette, Inga, tee suuremaid asju! Ei läinud palju aega mööda, kui minu juurde tuli produtsent Marko Põldsam ja küsis: „Mis sa arvad, kui hakkaksid lavastama?“ Ja rääkis suvelavastusest „Korvpall on saatanast“, mis valminud Mihkel Tiksi näidendi järgi.
Olen poistega koos trennis käinud. Mulle meeldib võõraid üllatada: kui näen kuskil poisse mängimas, võtan kontsad alt ja küsin, kas tohin ka.
Nõks aega tagasi käisin Metsakalmistul vanaema haual. Vahel loen kirju hauaplaatidel, seekord nägin silmanurgast, et ühel haual oli küünal ümber läinud, puuoks oli peale kukkunud.
Tõstsin küünla üles – see oli legendaarse korvpallitreeneri Ilmar Kullami haud. Jäin seisma ja muigasin. Järgmine kord viisin talle juba ise küünla.
Korvpalli mängida mulle meeldib, aga kuidas on lavastajana seda meestejõuku hallata, suunata. Mõtlesin välja, et teeme seda Kullamiga kahekesi: tema seisab mu selja taga, mina jälgin teatripoolt. Tunnen selles loos, et korvpall on vahend, mille kaudu rääkida muudel teemadel.
Selle materjali juures paelub kõige enam reetmise dünaamika. Kuidas ja miks jõutakse reetmiseni, mis juhtub inimese sees. Miks me ühel hetkel tõmbame kellelgi tooli alt ära, mis selleni viib? See on minu jaoks väga paeluv.
Mulle meeldib õhkkond, mis meil proovides on. Hoituse tunne, ei ole ärevust ega teadmatust. Ma tahaks loota, et nii jääb lõpuni. Et mul oleks tarkust end jälgida. Püüan nii endast kui ka näitlejatest parima välja meelitada. Kas see teoks kõik saab, vaevalt, aga ehk 90%.
„Inga, kas sul on ka nii, et kogu aeg käib peas sisemonoloog?
Ma pidevalt vaidlen endaga, püüan aru saada, analüüsin – mõtlen,“ avaldas mu sõbranna, kui nautisime ilusat sooja õhtut minu maakodus.
Sotsiaalmeedia on täis inimeste mõtteid, vahel toredaid ja armsaid, aga väga tihti ärritunud arvamusavaldusi, mida lugedes võid ette kujutada hääletooni, millega need sõnad kõlaksid, või kujutleda seisundit, milles inimene enne kirjutamist viibis.
Õhk on mõtetest paks, neid on igal pool. Ajalehtedes, tele- ja raadiosaadetes ... Mõtted kõikjal – iseendas ja sinu ümber. Istud autosse, lülitad raadio või muusika-esitlusloendi mängima ning kuulad mõtteid – keegi on keerulises suhtes, maailm vajab päästmist ja viha väljaelamist. Vabal rahulikul õndsuse hetkel haarad raamatu, et lugeda taas kellegi mõtteid.
Lääne filosoofiast kuulsaks saanud René Descartes’i tarkusel „Cogito ergo sum“ on meie kujunemisloo vundamendis oluline koht. Mõtlemine, et sa olemas oled, on justkui ainus tõendus sellest, et sa seda tõepoolest ka oled. Koolisüsteem on üles ehitatud nii, et õpiksime hästi mõtlema, seoseid nägema, ette, taha, järele ja üle mõtlema. Kõik see, mis jääb mõtlemisest väljapoole, kuulub pigem uhhuu-valdkonda ja sellega on meil keerulisem suhestuda. Me lihtsalt ei oska, meid ei ole õpetatud, ja kõik võõras tekitab pigem hirmu kui uudishimu.
Kui minna ajas tagasi, siis oli vaikust ja olemise ruumi rohkem. Polnud meediat sellisel määral nagu nüüd, sai vaikselt oma talus üles ärgata, kuulata linnulaulu, ringutada, toita loomi, mõelda aeglaselt, olla rahulikult. Oleme soovist parema ja mugavama elu järele loonud maailma, kus meil on igal hetkel võimalik haarata õhust kellegi mõte, sööta see oma ülekuumenenud „arvutile“, mis asub töötlema, vastu vaidlema või mõtet enda omaks kohandama. On tekkinud teatav hirm üksi olemise ja hõreda mõtteruumi ees.
Ajuteadlaste uuringud näitavad, et reaalsuses pole meie aju suutnud meeletult kiire tehnoloogia arenguga kaasa kihutada. Kuigi keskmise inimese elu on praegu palju mugavam, kui see oli minevikus meie esiemadel või -isadel, on stressi, depressiooni ja muid vaimseid häireid ning haigusi uskumatult
palju. Arstide välja kirjutatud meeleolutablettide, unerohtude ja rahustite kuhi, mis kasvava voona läbi inimorganismide maailma selgust püüab tuua, on justkui ainus viis meie endi tekitatud tasakaalutuse parandamiseks. Aga tempo on peal, kõike tuleb jõuda ja enamasti korraga –mõelda, kuulata, rääkida, muretseda, otsustada. Kustutame tulekahju, mille ise oleme süüdanud ja millele teisest otsast kütet muudkui juurde lisame. Ravimitööstusele on selline süsteemne enesehävituslik käitumine muidugi meeltmööda.
Mulle meeldivad need hetked, kui olen mõttetu: istun lõkke ääres, vaatan klaasistunud pilgul tulle ega mõtle mitte midagi, kui vaigistan oma mõtted meditatsioonis, kalal või looduses käies. Maal jõe ääres on minu ümber askeldavaid mõtteid tuhandeid kordi vähem, on ruumi olla ja hingata. Mulle meeldib mõelda, kui selleks on vajadus, meeldib näha seoseid, luua tekste või lahendusi. Aga mulle tundub, et minu „arvuti“ töötab selgemini ja efektiivsemalt, kui saan kogeda võimalikult suures koguses mõtterahu ja -vaikust. Selleks, et seda rohkem oleks, sõidan autos võimalusel vaikuses, hoian televiisori suletuna ja jätan uudised kuulamata. Info jõuab minuni nii ehk naa, aga minu võimuses on mõttemüra ja selle intensiivsust kontrollida. Võtan iga päev hetki, et lihtsalt olla, lasta ajul rahuneda, kuulata iseennast ja oma keha. Mulle tundub, et sellel on tasakaalus olemisel äärmiselt suur roll.
Mõtlemine on terav tööriist meie kahjuks nii oskamatutes kätes, kuid sellega saab teha ka palju kasulikku ning edasiviivat. Kui vaatan inimesi enda ümber, siis tundub, et paraku teeme mõtlemisega endale rohkem kahju kui head. Hetkedel, kui ma ei mõtle, tajun selgelt, et ma olen. Ma ei kao kuhugi ära, ei haihtu õhku. Õigupoolest siis ma ennast päriselt olemas olevana tunnengi. Soovin südamest kõigile tarkust ja aega, et ennast hoida ning puhastada õhku mõtteprahist, mis meid kõiki igal sammul ümbritseb. Vahepeal võib ju ka lihtsalt olla –eemal kõigi teiste ja iseenda mõtetest. Ja kui mitte mujal, siis looduses, lõkke ääres või sõbraga kahekesi vaikides.
TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP
möödub enamasti paari päeva kuni paari nädalaga, tõsiseid haigusi on seljavalu taga peidus harva. Millal pöörduda apteekri, millal pere- või eriarsti poole? Nõu annab Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuse neurokirurg Greete Pedai .
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Eelkõige ülekoormusest, sundasenditest, ühetaolistest liigutustest ning suurest füüsilisest pingutusest tingitud lihasvalulikkust nimetatakse mittespetsiifiliseks alaseljavaluks.
Kuna probleem möödub kiiresti, pole vaja täiendavaid uuringuid, et selgitada valu täpne põhjus. Mittespetsiifilist alaseljavalu põhjustavad pehmete kudede väiksed
muutused, näiteks lihaspinge ja lülisammast ümbritsevate kudede tundlikkus. Ainult väga harva, umbes 0,9%-l juhtudest, osutub alaseljavalu põhjuseks tõsine haigus, näiteks lülisambamurd, kasvaja, infektsioon, süsteemne põletikuline reumaatiline haigus.
Sagedane alaseljavalu
põhjus on diski kulumishaigus – põletikulise iseloomuga kroonilise seljavalu allikas, mis on osa lülisamba kulumisest ja esineb peaaegu kõigil.
Valud selja eri piirkondades
Eristatakse kaela- ja õlavöötmepiirkonna valusid, mille sagedasim põhjus on „nutikael“
Regulaarne tervisesport on kasulik kogu kehale, ka lülisambale.
ehk nutitelefoniga seotud sundasendid.
Abaluude vahelises piirkonnas esinevad sageli ülekoormusega seotud valud: eelkõige spordi ja igapäevatööga seotud sundasenditest tingitud lihasvalud; kõõluste ärrituspõletikud ja bursiidid. Mõnikord võib seljavalu olla seotud mujalt kehast tingitud probleemiga, nt neerukivid, neeruvaagnapõletik.
Närvivalu on kiirguva iseloomuga – nt alaseljast jalga või kaelast kätte kiirguv valu. Närvivalul on kindel kulgemismuster jm viited, mis võivad kaasneda: reflekside erinevus, tundlikkuse langus, surinad, lihaskrambid ja lihasjõu langus. Närvivalu põhjuseks võib olla diski väljasopistus või lülisamba kulumismuutustest tingitud selja anatoomilised muutused. Diski väljasopistuse korral on seljavalu sageli tagasihoidlik; põhiline on kiirguv valu jalas või käes, kuna diski sopistus surub lülisambast väljuvale närvijuurele. Rahvakeelne seljanärvi põletik ei ole täpne mõiste, kuigi enamasti mõeldakse selle all just närvivalu. Klassikaline põletik see siiski ei ole.
Lülisamba põletik on bakterite vm haigustekitajate (viirused, seened, algloomad, tuberkuloos jm)
põhjustatud raske haigus, millele on enamasti eelnenud bakteriaalne põletik mujal kehas. Pikka aega võib esineda seletamatu palavik ning tugev valu põletikust haaratud lülisamba piirkonnas.
Treenitud lihased toetavad selga
Lülisamba kulumismuutused tekivad ajaga ja nende süvenedes tunneme tihti ka rohkem valu. Selle põhjus on eelkõige kulumiskaskaad – aja jooksul lisanduvad kulumisest tingitud uued muutused (diski, fassettliigeste kulumine, lülide libisemine, lülisambakanali kitsenemine jm), mis võivad põhjustada seljavalu. Samas pole uuringutel leitavad muutused alati otseselt seotud valude tugevusega. Lülisamba kulumine on krooniline seisund, mis võib ägeneda ja leeveneda.
Seljavalude tekkel on seos ka treenitusega. Regulaarne tervisesport on kasulik kogu kehale, ka lülisambale. See hoiab lihased toonuses, vaimu värske ja tõstab tuju. Oluline on ka kehakaalu kontroll.
Mittespetsiifilise nimmevalu esmasel hindamisel peab jälgima nn punase lipu sümptome. Need on ohusümptomid, mille esinemisel peaks vaevust kindlasti täiendavalt uurima. Punase lipu sümptomid on järgmised:
• hiljutine trauma
• progresseeruv valu, mis ei lahene lamades
• valu rindkeres
• varem olnud pahaloomuline kasvaja
• kortikosteroidide kestev kasutamine või muu immuunpuudulikkus
• seletamatu kaalukaotus
• palavik
• neuroloogiline sümptomaatika (halvatus, põiehäire jm)
• e smane haigestumine vanuses alla 20 ja üle 50
Allikas: dr Greete Pedai
Lülisammas koosneb lisaks lülidele ka paljudest teda toetavatest lihastest, mis on omavahel tihedalt seotud. Seljalihaste tugevdamise harjutused peaksid alati käima käsikäes kogu korsetilihaskonna tugevdamise harjutusega – lisaks seljalihastele tuleks tugevdada ka kõhu-, külje- ning süvalihaseid, mis toetavad lülisammast eestpoolt.
Treenimata korsetilihased ei toeta lülisammast piisavalt ning võivad vanuse kasvades tingida selja väsimise ja valu süvenemise. Alaseljavalu on seotud paljude põhjustega – lisaks igapäevastele lülisambale langevatele koormustele mängivad rolli ka geneetiline eelsoodumus, igapäevatöö ja koormus, toit, väliskeskkonnaga seotud tegurid.
Seljavalude ennetamisel on kõige olulisem tervislik eluviis.
Regulaarne liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, vältida tasub ekstreemseid koormusi nii lülisambale kui kehale tervikuna. Vältida võiks ka sundasendeid ning pidevaid suuri koormusi lülisambale. Oluline on positiivne ellusuhtumine.
Alaseljavalu tekkimisel on loomulik võtta esmalt koormus maha ning tarvitada käsimüügi valuvaigisteid. Tugeva valu korral peaks ravimeid võtma piisavas annuses, vajadusel kombineerida mitut käsimüügi valuvaigistit. Õigeid annuseid valida ja ravimeid sobitada aitab apteeker. Oluline on arvestada ka kaasuvaid haigusi, et vältida võimalikke ebasoovitavaid kõrvaltoimeid. Üks kord tugeva valu korral võetud valuvaigisti kõiki valusid ära ei võta ja seda ei saa pidada korralikuks valuraviks. Sageli ei soovi inimesed ravimeid tarvitada, kuna arvatakse, et tabletid on kehale kahjulikud. Valu tõttu tekivad aga kehas muutused ja vabanevad ained, mis võivad kehale veelgi kahjulikumad olla. Samuti tuleks katkestada n-ö valu ring, et valu ei muutuks krooniliseks.
Mittespetsiifilise alaseljavalu leevendamiseks oleks mõistlik jääda puhkerežiimile paarist päevast kuni mõne nädalani. See ei tähenda, et peaks tingimata lamama, aga igapäevaseid koormusi tugeva valu korral kehalt nõuda ei tohiks. Kui valuvaigistid hakkavad mõjuma ja valud vähenema, võiks esmalt ettevaatlikult taasalustada igapäevategevustega, hiljem võib lisada füsioteraapia. Võib rakendada ka muid taastusravi võimalusi: massaaži, magnetravi, vesiravi. Neid määrab taastusarst ja selleks peab eelnevalt saama perearstilt saatekirja. 3)
Esmane valuvaigistav ravi peaks olema piisavates annustes ja koosnema vajadusel mitmest erinevast valuvaigistist ning kestma vähemalt
1–2 nädalat. Kui valu sellega ei leevene või ilmnevad uued vaevused/ sümptomid, peaks valuravi korrigeerimiseks pöörduma perearsti poole. Tema hindab olukorda, kuulab kaebusi ja esmaselt rakendatud ravimeetmeid, välistab nn punase lipu sümptomid ning aitab korrigeerida valuraviskeemi. Vajadusel suunab perearst taastusarsti, neurokirurgi või lülisambaortopeedi juurde. Mittespetsiifiline alaseljavalu möödub enamasti 2–3 nädala jooksul täiendava uurimise ja sekkumise vajaduseta.
4)TÄIENDAVAID UURINGUID peaks tegema siis, kui esmased ravivõtted pole tulemust toonud umbes nelja nädala jooksul. Kui lisaks alaseljavalule esineb ka kiirguv valu, sundasend tugevast valust või neuroloogilised ärajäämanähud (stabiilne halvatus, tuimustunne, surinad), oleks 4–6 nädala jooksul vaja täiendavalt MRT-uuringut. Sellisel juhul on kahtlus eelkõige diski väljasopistusele, mis võib vajada kirurgilist sekkumist. Üldjuhul aga kehtib reegel, et uuringud on vajalikud neile, kellel kaebuste ja kliinilise hindamise alusel võib olla tegu kirurgilist ravi vajava seisundiga. Esmaselt hindab seda
Püsivaks ehk krooniliseks alaseljavaluks loetakse valu, mis on kestnud üle 12 nädala.
perearst, kes pöördub vajadusel e-konsultatsiooni kaudu kirurgile.
Püsivaks ehk krooniliseks alaseljavaluks loetakse valu, mis on kestnud üle 12 nädala. Miks meie aju ja valusüsteem otsustavad, et valu jääb püsima, kuigi kahjustust ei ole, seda kahjuks ei teata. Alaseljavalu pikem kestus võib olla seotud inimese mõtlemise või käitumisega,
mis takistavad paranemist.
Kui alaseljavalu jääb püsima, peaks olukorda arutama perearstiga, et hinnata eelkõige sümptomeid ja seni rakendatud ravimeetmeid. Kui vaevus kestab vaatamata valuravile kauem, võiks esmalt teha röntgenuuringu, et välistada näiteks lülilibisemine. Vajadusel suunab perearst edasi taastusarstile, valuraviarstile, neuro- või lülisambakirurgile.
5)ERAKORRALINE ABI
Kui esinevad viited nn hobusesaba kompressiooni sündroomile ehk tekib urineerimistakistus, süvenev jalgade halvatus ja/või lahklihapiirkonna tuimustunne, tuleb pöörduda kohe EMO-sse.
6)KIRURGILINE RAVI
Mittespetsiifiline alaseljavalu ei ole kirurgiliselt ravitav haigus, küll aga võib kirurgi abi vaja minna teiste lülisambal diagnoositud patoloogiate, näiteks diski väljasopistuse, lülisambakanali kitsenemise ning lülilibisemise korral. Lülisamba patoloogiate puhul ei ole kirurgilist sekkumist alati vaja. Määrav on elukvaliteet: kui valud häirivad oluliselt igapäevaelu ja -tööd, inimene vajab suurel hulgal valuvaigisteid ning tal on uuringutel leitud kaebustega seostatav muutus, on kirurgiline sekkumine sageli tõhus.
VALUVAIGISTAVAD TABLETID
Apteegi käsimüügist saadavate mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) gruppi kuuluvate toimeainetega tabletid on põletikku vähendava ja valu vaigistava toimega. Erinevate toimeainete ja ravimvormide hulgast aitab valida apteeker, et ennetada kõrval- ja koostoimeid teiste ravimitega. Vahel (nt kui ravivajadus kestab üle nädala) vajab ravimikasutus ka edasist arsti konsultatsiooni.
TOIDULISANDID
Kui põletik on tingitud bakteritest (nt põieja neeruprobleemide korral), on eelnimetatud ravimite mõju ajutine ning ravida tuleb ka tekkepõhjust ja pöörduda perearsti poole. Toetuseks võib kasutada D-mannoosi ja jõhvikaga vm toidulisandeid.
Abi võib saada ka magneesiumist (lõõgastab lihast, vähendab pingeid ja aitab uinumisel), B-grupi vitamiinidest (toetavad lihaste ja närvisüsteemi tööd),
oomega-3-rasvhapetest (põletiku- ja valuvastase toimega). Head on Tervisepüramiidi kalaõli kapslid, Mölleri ja Lysi õlid ning kurkumiin. Hästiomastuv toidulisand toetab ka sportimisest tingitud lihasprobleemidest taastumist, vähendab põletikunäite veres ning kangete lihaste tekkimist. Antioksüdantide kompleksides sisalduvad ained pidurdavad vabade radikaalide toimet.
Apteegis müüdavad GEELID/SALVID on nii MSPVA gruppi kuuluvate toimeainetega kui ka eeterlike õlide, tärpentini, kampri, ussimürgi jm põhitoimeaine(te) ga. Viimased võivad tekitada jahutava või kuumaks tegeva efekti. Eeterlike õlide, tärpentini, kampri, ussimürgi ja taimsete ekstraktidega vahendid parandavad vereringet paikkonnas, kuhu neid kantakse, ning sellega seoses paraneb jäiga või kange lihase liikuvus ning kiireneb paranemine.
Abi võib olla ka jahutavatest geelidest, nt turse alandamisel. Sarnaste komponentidega on ka spreid ning lahused
PLAASTRID on kas kuumaks tegeva efektiga või sisaldavad MSPVA gruppi kuuluvaid ühendeid.
KORSETT on ortopeediline tugi, valmistatud hügieenilisest, õhku läbilaskvast elastsest materjalist. Seljal olev lisatugevdus jaotab ühtlasemalt surve ja toetuse nimme-ristluupiirkonnale ning kergendab lülisambale mõjuvat koormust. Korsetti kantakse arsti soovitusel alaseljavalude, istmikunärvivalu, diskiprobleemide ning operatsioonijärgse taastusravi puhul või füüsilise tegevuse uuesti alustamiseks pärast vigastust/ravi. Samuti võiks korsett aidata neid, kelle lülisammas on sageli suure koormuse all.
Meriinovillast või kunstlikust elastikmaterjalist tugivöö on toestusele lisaks ka soojendava või mõnel puhul ka vereringet paikselt parandava toimega. Selline tugivöö sobib vigastustest taastumiseks ning sportlastele probleemiennetuseks, kuid eeskätt neile, kes soovivad eelkõige selga soojendada ja veidi vähem toestada. NB! MSPVA salve ja geele ei tohi korsettide ja tugivööde alla määrida!
SPORDITEIBID JA KINESIOTEIBID aitavad lihast ja liigest toetada.
Parane. Oomega-3+ magneesium+ Se+D3
Medrull Hot Edrull Hot
TEKST: KADRI KÜTT
FOTOD: ADOBE STOCK, KRISTIINA SARONI, ERAKOGU
Loo autor Kadri Kütt on saanud oma nutikellalt teavitusi mürarikkusest nii lohesurfates kui ka spordiklubis rühmatreeningul.
Mõni aeg tagasi andis mu nutikas kell rühmatreeningus mulle korduvalt märku, et viibin liiga mürarikkas keskkonnas. Sama teavitust olen
varem saanud ka tugeva tuulega lohesurfates, kuid pole sellele tähelepanu pööranud. Loodust ju kontrollida ei saa! Otsustasin välja uurida, kas argielu müratekitajad võivad viia kuulmiskahjustuseni.
Pärast rühmatrenni uurisin kella rakendusest, mida see täpsemalt tähendab. Sain teada, et seade mõõdab mikrofoni abil ümbritseva keskkonna helitaset ning aega, mil seal viibin. Kui kell tuvastab müra, mis võib mõjutada kuulmist, saan sellest teada vibratsiooniga randmel. Lisaks nägin äpist infot, et treeningus salvestas kell helitaseme 90 dB ja et sellises keskkonnas võib päevas viibida vaid 30 minutit. Ilmselgelt olin ma seda aega tunnise treeninguga ületanud.
Audioloog Maris Kruusmaa sõnul räägitakse palju küll tööstusmürast ja näiteks muusika valdkonnaga seotud inimeste kuulmisest, aga vähem igapäevastest võimaliku kahjustuse allikatest. „Rühmatreeningud on üks levinud ja tõestatud probleem kuulmisele, eriti treeneritele, kes oma päevast mitu tundi valju heliga saalides veedavad. Samuti on mürarikkad näiteks võistlused ning ka kaubanduskeskused. Kodumajapidamistes tekitavad müra tööriistad, näiteks muruniiduk (u 94 dB), aga ka blender (u 85 dB) ja föön (u 91 dB). Õnneks kasutame neid enamasti lühidalt ja nii nendest suurt ohtu ei ole. Pigem sõltub kõik sellest, kuidas müraallikad meie elus kokku mängivad – mõõduka tugevusega helid võivad mõjuda ühe tugeva müra tekitajaga samaväärselt. Kõrvades asuvad rakud võivad selle tagajärjel ajapikku kurnatud ja kahjustatud saada.“
Mida kõrgem heli, seda lühem aeg Kruusmaa selgitab, et müra ohtlikkus sõltub eelkõige müra tugevusest ja sellest, kui kaua mõjutatud keskkonnas viibida. Üldine põhimõte on, et mida tugevam on heli, seda vähem aega võiks selle ulatuses viibida, et rakud kahjustada ei saaks. „Esmane lähtekoht on 85 dB ja kaheksa tundi ehk tööpäeva jagu. Sellest helitugevusest kõrgema taseme puhul peaks enda kõrvu kaitsma, muidu muutub see kahjustavaks.“
Kõige lihtsam viis end ümbritsevast heli- või müratasemest teada saada on nutirakenduste abil. Paljudes telefonides ja kellades on helitugevuse mõõtmise võime juba olemas, tasuta saab alla laadida ka näiteks äpid NIOSH, Sound Meter või Decibel. Kruusmaa soovitab raken-
Üldine põhimõte on, et mida tugevam on heli, seda vähem aega võiks selle ulatuses viibida, et rakud kahjustada ei saaks.
Audioloog Maris Kruusmaa
duste asemel või neile lisaks lihtsat katset, veendumaks, kas müratase on ohutu. „Kui oled kaaslasest umbes käsivarre kaugusel ja pead temaga suhtlemiseks häält tõstma, on see märk, et heli on liiga vali ja keskkond kõrvadele kahjustav.“
Heli muutub kahjustavaks väga kiiresti. „Sageli ei osata sellele mõelda, et helitugevusest sõltuvalt muutub sellega lubatud kokkupuute aeg juba mõne detsibelli lisandudes. Näiteks 85 dB helitugevusega keskkonnas võime viibida kaheksa tundi. Lisades sellele vaid 3 dB, on tulemuseks 88 dB, kuid lubatud aeg sellise heliga keskkonnas on neli tundi. Iga järgneva kolme detsibelli lisandumine tähendab samuti, et sellise helitugevusega keskkonnas lubatud viibimise aeg väheneb poole võrra. Samas on kolm detsibelli nii väike muutus, et me vaevu tajume seda, kui just pidevalt ei mõõda.“
Rakud ei taastu
Müra mõju on individuaalne – iga inimene on erinev. On juhuseid, kus eluaegsetel muusikutel ei ole kuulmisega mingeid probleeme, samas kui mõnel noorel tekib püsiv kahjustus ja sümptomid juba ühe-kahe mürarikka kogemuse järel. „Detsibellide tabelid näitavad soovituslikku aega ega võta arvesse, et suure helitugevusega või mürarikkast keskkonnast lahkudes ei ole inimene ilmselt täielikus vaikuses. See ei ole lihtsalt realistlik, sest puutume helidega kõikjal
kogu aeg kokku. Heaks aimduseks on need ajalised piirid aga siiski, sest aitavad mõista, kui kiiresti võib kahjustus tekkida,“ selgitab Kruusmaa.
Sellele, et kõrvadele on liiga tehtud, võib viidata näiteks nende kumisemine või vilin, mida tuleb sageli ette pärast kontserte ja pidusid. Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks ja see tähendab, et rakud said kahjustuse. „Ajutine on see siiski vaid selles mõttes, et järgmiseks päevaks on kõrvade kumin ilmselt kadunud, rakkudesse jääb kahjustus aga alles. Sündides on meil kõrvades kindel kogus rakke, mis siis aja jooksul kahjustada saavad. Need rakud ei taastu ja mida rohkem neist aja jooksul kahjustatud saab, seda kiiremini tekib kuulmislangus, millega ühel hetkel ilmselt ka tegeleda tuleb.“
Oma kuulmise tervist saab testida eri viisidel. Lihtsaim on internetipõhine, aga kõige täpsemini saab seda kontrollida ikka arsti juures. „Kuulmist otseselt ei pea, aga võiks kontrollida eelkõige siis, kui töö või hobid on mürarikka keskkonnaga seotud. Üle maailma tuuakse välja trendi, et kuulmislangus nooreneb ehk probleeme kuulmisega täheldatakse järjest nooremas eas.“
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul mõjutab müra eurooplasi juba sellisel määral, et on pärast õhureostust tõsiduselt teine terviseprobleemide tekitaja.
Kui klapid, siis kvaliteetsed Kahjustatud kõrvarakke küll tagasi ei saa, aga suuremaid probleeme on võimalik ennetada. Kruusmaa hinnangul on kõige mõistlikum oma kõrvu kaitsta, lihtsaim viis on kasutada kõrvatroppe või -klappe. „Kõrvatroppidele mõeldes meenuvad ehk esmalt vanast ajast svammist jubinad, mis on senini asjakohased – need võimaldavad lühiajaliselt summutust ja seejärel saab tropid lihtsalt ära visata,“ selgitab Kruusmaa. Tänapäeval on aga eri olukordadeks olemas teisigi lahendusi. Näiteks kontserdi kuulamiseks on loodud väga head filtriga tropid, mille eesmärk on pakkuda vaiksemat, aga võimalikult loomulikku heli. „Helikvaliteet ei pruugi olla küll 100% identne sellega, mida saab kõrvatroppideta, kuid tegelikult on helikogemus teatud juhtudel nendega isegi parem kui ilma. Seda just väga valjudel ja ülevõimendatud kontsertidel, kus filtriga kõrvatropid teevad heli loomulikumaks. Kui on valida kõrvatroppide kasutamise või vilisevate ja kahjustatud kõrvade vahel, võiks kindlasti otsustada enda kaitsmise kasuks,“ märgib Kruusmaa.
Kõrvatropid on väiksemad ja mugavamad kaasas kanda, kõrvaklappe kasutatakse kaitsmise eesmärgil enim töökeskkonnas, näiteks tööstuses ning ehituses. Samuti on klappe lühiajaliselt mugav kasutada kodustes tingimustes tööriis-
IGAPÄEVASED TEGEVUSED ÜRITUSED TÖÖVAHENDID
muusika nutitelefonidest jt seadmetest, eriti kui helitugevus on seatud maksimumi lähedale
kinod, kontserdid, restoranid ja baarid elektrilised tööriistad
rühmatreeningud spordiüritused muruniidukid ja lehepuhurid laste mänguasjad mototehnikaga seotud spordiüritused sireenid, tulirelvad, pürotehnika
Allikas: cdc.gov
tadega toimetades. Meelelahutuslikult kasutusel olevate klappide valikus on aga lugematult võimalusi ja Kruusmaa nimetab nende olulisima nüansina just kvaliteeti. „Kõrvasisestel ja -pealsetel klappidel ei ole väga suurt vahet. Suurim erinevus on selles, et kõrvasisesed klapid ei pruugi nii hästi kõrva istuda, mistõttu kipuvad need sealt välja nihkuma. Selle tulemusena ei ole aga heli nii hea ning seda pannakse valjemaks. Väga oluline on aga klappide kvaliteet, sest kui heli on hea ja puhas, ei pea see nii vali olema. Klappide puhul mõjutab kuulmist nende mudelist enam see, kus neid
kasutada. Rohke taustamüraga kohtades, näiteks tänaval, lennukis vm, pannakse endale märkamatult heli tugevamaks. Kõrvade seisukohalt on müra summutavad klapid väga head, turvalise liiklemise mõttes aga alati mitte.“
Enda kontrolli all olevate tegevuste ja sündmuste puhul soovitab Kruusmaa teadlikult vastutus võtta ja oma kõrvade ohutusega tegeleda. Rühmatreeningute jt sarnaste olukordade puhul jääb üle vaid loota, et teadlikkus helitugevuse kahjulikkusest jõuab ühel hetkel nii kaugele, et saalis seda enam punasesse ei lasta.
selgitab, et kõrvade eest hoolitsemine on oluline. See hõlmab puhastamist, nakkuste ennetamist, meetmeid tarbetu müra vältimiseks
Sisekõrva kahjustab müra ja vibratsioon: olmemüra, vali muusika jms. Tänapäeval on palju (noori) inimesi, kes kahjustavad oma kuulmist pideva liiga valju muusika kuulamisega. Kuulmislangus tekib tavaliselt pikkamööda. Alguses me seda ei taju. Kaebused, näiteks raskused teiste inimeste jutust arusaamisel, tekivad aja jooksul.
Kuulmislangusel võib aga olla muidki põhjusi peale müra, näiteks nakkushaigused (meningiit, mumps, leetrid), keskkõrvapõletikud, peatrauma. Kuulmislangus, mis on tingitud kõrvapõletikust või -vaigust, ei põhjusta püsivat kuulmislangust. Enamik põletikke paraneb ise või ravimite abil.
Tõsisem kuulmislangus võib tekkida kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. Sel juhul ei kandu heli sisekõrva ja sealt edasi ajju.
Kui tekkinud on vaigukork
Kõrvavaik on vaigu- ja rasunäärmete eritis, mille ülesanne on kaitsta kuulmekäiku põletike, tolmu ja mustuse eest. Pehme kõrvavaik eraldub kõrvast iseenesest. Lastel tekib kõrvavaiku täiskasvanutest suhteliselt rohkem, kuid see on pehme. Vanadel inimestel on see aga kõvema konsistentsiga ja võib kuulmekäigu ummistada. Kuulmekäigu ummistuse puhul sulgeb vaigukork täielikult kuulmekäigu ja põhjustab sellega kuulmise languse, kohinat kõrvades ja/ või valu selles kõrvas.
Vaigukork võib muutuda probleemiks ka siis, kui kõrva satub vett. Vesi imendub vaiku ja selle tagajärjel paistetab kuulmekäik kinni. Inimene tajub seda kuulmislangusena. See võib tekkida tasapisi või suhteliselt järsku. Eriti sagedane on probleem suvel, kui ujudes saab vaigukork märjaks, paisub ja ummistab kuulmekäigu.
Kõrva vaikummistuse ennetamiseks ja kuulmekäigu isepuhastumise abistamiseks on apteegi käsimüügis saadaval tooted, mida soovitatakse kasutada kord
nädalas või sagedamini, vastavalt tootel toodud juhistele.
Kui tekkinud on vaigukork ja sellest tulenevad ebameeldivad sümptomid (kuulmise langus, tunne, et kõrv on lukus, valu kõrva(de)s, pidev vilin kõrvus, pearinglus, sügelus), tuleks vaiku lahustavaid tooteid kasutada 3–4 päeva järjest kaks korda päevas. Niisugune intensiivne manustamisskeem pehmendab tõhusalt kõvastunud vaigukorki ning seda on mõnevõrra lihtsam välja loputada. Loputuseks võib pöörduda perearsti poole. NB! Kõrvaküünlad ei eemalda vaiku.
Abiks kõrvade puhastamisel
Remo-Wax kõrvapuhastustilgad (10 ml) + KÕRVAPUMP 13,68 €
13,15 €
Kasuta kõrvatroppe õigesti!
Mürast põhjustatud kuulmiskahjustust on võimalik ära hoida, kuid selle tekkimise korral olukorda enam tagasi pöörata ei saa. Regulaarne vajadusepõhine kõrvatroppide kasutamine toob rohkem kasu kui kahju. Kõige suuremat kasu saavad kõrvatroppidest inimesed, kes vajavad neid magamiseks ning kes kasutavad kõrvatroppe mürarikka töökeskkonna või sagedaste mürarikaste hobide tõttu. Kõrvatroppide kasutamine võib tagada rahuliku ööune, mida ilma troppideta poleks võimalik saavutada.
Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
ning võimaliku kuulmislanguse jälgimist.
Kõrvatroppide kõrva panemisel ning eemaldamisel peaks käed olema pestud ja kuivatatud, et vältida mustuse ja bakterite sattumist kõrvatroppide külge. Kui määrdunud kõrvatropid kõrva panna, on kõrvapõletiku tekke oht. Seega, mida sagedamini kõrvatroppe kasutada, seda suurem on risk, et mustus jõuab ka kuulmekäiku.
Regulaarsel kasutamisel võiks korduvkasutatavaid kõrvatroppe pesta või puhastada selleks lubatud vahendiga –juhindu tootja soovitusest. Kõrvatroppide kasutamise vahepealsel ajal on soovitav hoida neid spetsiaalses karbis või kohas, kus saastumise oht on väike.
Kaitse kõrvu müra eest ja ujudes!
LENNUKIS. Kõrv on väga tundlik elund, mistõttu on lendamiseks loodud spetsiaalsed kõrvatropid, mis kaitsevad kõrva õhurõhu kiire ja ulatusliku muutumise eest. Need pannakse kõrva 45 minutit enne maandumist. Kõrvatroppide spetsiaalne filter reguleerib rõhu muutumist trummikile ees, rõhk kõrvas ühtlustab rõhu enne, kui kõrv hakkab valutama.
Sanohra Fly kõrvatropid täiskasvanutele (1 paar) 13,96 €
MÜRAKAITSE. Polümeervahust kõrvatropid kaitsevad tõhusalt häiriva müra, tuule ja veepritsmete eest. Tänu elastsele polümeervahule ja koonilisele kujule on need kõrvatropid ideaalsed magamiseks ja puhkamiseks. Nende mugav ja pehme vaht annab meeldiva tunde.
UJUMISEKS. Tänu oma erilisele kujule sobituvad need kõrvatropid täpselt kuulmekäiku ja sulgevad selle kindlalt.
Sanohra Swim kõrvatropid täiskasvanutele (1 paar) 12,34 €
Silikoonist veekaitse kõrvatropid kaitsevad ujujate ja suplejate kõrvu vee eest. Kasutamine ujumisel, pesemisel, pärast kõrvaoperatsiooni, šuntide korral, kõrvapõletike korral, lendamisel ja mürarikastes keskkondades.
Mack’s silikoonist kõrvatropid täiskasvanutele (2 paari) 8,35 €
LASTELE LENNUKISSE. Paljudel lastel esineb kõrvavalu lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel. Spetsiaalsed lastele mõeldud kõrvatropid aitavad reguleerida rõhku kõrvas, aidates ära hoida kõrvavalu. Kõrvatropid hõlbustavad puhkamist ja lõõgastumist pikkadel lendudel, kuid sobivad kasutamiseks bussi- või rongireisil ja autosõidul. Need kõrvatropid aitavad ära hoida ka vee sattumist kõrva ujudes, pesemisel, veesporti tehes või vannis olles.
Alpine kõrvatropid lastele (1 paar)
17,55 €
LASTELE UJUMISEKS.
Kõrvade eest tasub õigesti hoolitseda ning end müra eest kaitstes saab mürast põhjustatud kuulmislanguse riski vähendada.
Valju heli korral kanna kõrvatroppe. Kui kuulmist ei saa valju müra eest kaitsta, liigu sellest eemale.
Lõpeta vatitikkude kasutamine! Kõrvakanali ärritamine vatitikuga võib põhjustada isegi infektsiooni.
Halda ja vähenda stressi. Kõrge stressitase võib vallandada tinnituse – heli, mis kostub kõrvades ilma ühegi välise stiimulita.
Hoia oma kõrvad kuivad. Kuivata kõrvad pärast suplemist või pesemist õrnalt rätikuga.
Ole füüsiliselt aktiivne. Regulaarne treening hoiab verevarustuse ka kõrvades korras.
Kasuta lennureisi ajal spetsiaalseid kõrvatroppe, et vältida õhurõhu kõikumisest tulenevat survet trummikilele. Lennu ajal võiks sageli neelatada, imeda kommi, närida nätsu.
Kasuta ravimeid vastavalt juhistele.
Kaitse nende laste kuulmist, kes on enda kaitsmiseks liiga väikesed.
Vähenda elektroonikaseadmete (teleri, raadio) helitugevust.
Hansaplast kõrvatropid (3 paari) 5,50 €
Mack’s silikoonist kõrvatropid lastele (6 paari)
10,90 €
Kanna alati kiivrit , kui sõidad (tõuke)rattaga, suusatad, rulluisutad või teed muud pea ja kõrvavigastuse ohuga tegevust.
Anna kõrvadele puhkust
Intiimpiirkonna mured on tihtipeale delikaatsed ja vahel ka üksteisega põimunud, nii on ilma spetsialisti abita keeruline aru saada, millega täpselt tegu. Miks voolus ühtäkki muutub, tekib kalalõhn või kipitus? Apotheka farmatseut Silja Moik toob selgust.
TEKST: farmatseut SILJA MOIK
ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK
Osa naiste intiimpiirkonna probleemidest on sugulisel teel nakkavad, teine osa mitte. Lihtsamad mured on valgevoolus, bakteriaalne vaginoos, tupeseen ehk kandidoos, uriinipidamatus, kuseteede põletik ja ka tupekuivus. Sugulisel teel levivad trihhomonoos, klamüdioos, gonorröa, mükoplasmoos, ureaplasmoos, süüfilis, papilloomiviirus ja herpes.
Kõikide kaebustega on soovitatav pöörduda võimalikult kiiresti oma perearsti poole, kes suunab vajadusel eriarsti vastuvõtule. Lihtsamate muredega on sageli võimalik abi saada apteegi käsimüügipreparaatidest.
Valgevoolus pole tegelikult probleem. See on vedelik, mis eritub emakakaela näärmetest ja tupe limaskestast. Osa sellest väljutatakse, ülejäänu imab tupe limaskest endasse. Naise voolus on normaalne nähtus – sel viisil kaitseb tupp ennast, luues voolusega sobiva happelise keskkonna, et bakterid ja seened limaskestal oleksid õiges tasakaalus.
Muretsema peaks siis, kui voolust on ülemäära palju, see ei ole läbipaistev või kui see muutub halvalõhnaliseks.
Bakteriaalne vaginoos
Üks vooluse muutuse põhjus on bakteriaalne vaginoos – mikroobide normaalse koosluse häirumine nii, et tupes paiknevate piimhappebakterite osakaal on vähenenud anaeroobsete ehk õhku mitte armastavate mikroobide poole. Tupes tekib põletikusarnane seisund, mis võib kulgeda kaebusteta. Enamasti esineb siiski rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus. Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis tugevneb eriti pärast vahekorda.
Bakteriaalset vaginoosi esineb rohkem seksuaalselt aktiivsetel naistel, kuid võib esineda ka suguelu mitte elavatel naistel. Põhjus jääb sageli ebaselgeks, kuid seda soodustavad külmetamine, stress, sage seksuaalpartnerite vahetus, ülemäärane või ebapiisav intiimhügieen, hormonaalsed muutused, oraal- ja anaal-
seks jm. Kuigi bakteriaalne vaginoos ei ole sugulisel teel leviv haigus, võib mikroobikoosluse häire kaasneda mõne sugulisel teel leviva haigusega.
Raviks kasutatakse üldjuhul antibiootikume, kas suu või tupe kaudu. Ravida on vajalik ka siis, kui vaevusi ei esine, kuna bakteriaalne vaginoos võib soodustada seesmiste suguelundite põletikku, raseduse korral aga enneaegset sünnitust. Korduvate haigestumiste korral võib olla vajalik ka partneri(te) samaaegne ravi.
Tupevoolus võib muutuda ka kandidoosi ehk põletiku tõttu, mida tekitab pärmseen Candida albicans. Tavapäraselt on pärmseen inimese suus, seedetraktis, nahal ja suguelunditel leiduva normaalse mikrofloora osa. Kui aga organismi vastupanuvõime on vähenenud, normaalse mikrofloora tasakaal tupes häirub, head bakterid hävivad ega suuda enam pärmseente kasvu kontrollida. Viimased hakkavad üleliigselt vohama ja tekib põletik.
Kandidoosi sümptomid on sügelus,
Kandidoosi tüüpilised sümptomid on sügelus ja kipitus tupes, rohkenenud kohupiimataoline paks valge voolus, välisgenitaalide punetus, ärritus ja valu. Tihti võivad esineda valulikkus või põletustunne urineerimisel ning valu seksuaalvahekorra ajal.
Bakteriaalse vaginoosi puhul ärritusnähud tavaliselt puuduvad, nahapunetust ei esine. Tupevoolus on rohke, hallikasvalge või rohekas, vedel ja halvalõhnaline (lõhn meenutab nn vana kala lõhna). Tegelikkuses võivad esineda ka mõlemad korraga ehk siis, kui mikrofloora tasakaal on paigast ära läinud, hakkavad tihti vohama nii halvad bakterid kui ka seened.
Sellepärast on eriti oluline õige mikrobioloogilise tasakaalu säilitamine. Kuna head bakterid tunnevad ennast hästi just happelises keskkonnas, on oluline õige pH säilitamine igapäevases hügieenis. Selleks tuleb välissuguelundeid pesta kas lihtsalt
paks ja teraline kohupiimataoline valgevoolus ning tupe limaskestade punetus ja turse. (Meestel on kaebusteks punetus ja sügelus, mõnikord ka valulikkus). Soodustavad tegurid on antibiootikumide tarvitamine, rasedus, liigne pesuainete kasutamine intiimhügieenis, diabeet ja immuunpuudulikkus ning vahel ka rasedusvastaste tablettide kasutamine.
Ravi on enamasti lokaalne. Käsimüügis on olemas tupe suposiit ühekordse klotrimasooliannusega, lisaks on olemas klotrimasooli sisaldav kreem, mida saab kasutada välisgenitaalidel. Ka on käsimüügis saadaval flukonasooli suukaudsed kapslid.
Kui käsimüügipreparaadid ei aita, peab pöörduma arsti poole, et saada retseptiravim pikemaks ajaks. Pärast ravikuuri võib kasutada spetsiaalseid vaginaalseid probiootikume, et tekitada tuppe õigeid baktereid ja taastada mikrofloora tasakaal. Probiootikume on hea kasutada ka antibiootikumravi ajal, et kandidoosi ennetada.
Naisi kimbutab meestest sagedamini ka põiepõletik ehk tsüstiit, mis on põide sattunud mikroobide põhjustatud
voolava veega või soovi korral spetsiaalse intiimgeeliga, mida müüakse apteegis. Niisuguste pesuvahendite pH t ase on madalam (tavaliselt 3,5–4,5) ning need sisaldavad tihti ka piimhapet, mis aitab säilitada naha happelist kaitsekihti ja vältida infektsioonide teket.
Kindlasti ei tohi pesta tuppe seestpoolt. Samuti on soovituslik kanda puuvillast aluspesu.
Et nii bakteriaalne vaginoos kui ka kandidoos tekivad sagedamini aluselisemas tupekeskkonnas, siis võib korduvate episoodide ennetamiseks happelise keskkonna säilitamiseks periooditi kasutada ka piimhapet sisaldavaid tupekuule.
Kui sümptomid ägenevad tihti just peale menstruatsiooni, võib abi olla korduvkasutatavatest lekkekindlatest aluspükstest või menstruaalanumast. Erinevalt tampoonist ei ima menstruaalanum tupekeskkonnale kasulikku sekreeti, nii ei saa tupe normaalne keskkond häiritud.
üsna sageli esinev haigus. Kõige sagedasem põiepõletikku tekitav bakter on Escherichia coli ehk tavaline soolekepike. Põhjus, miks põiepõletik naistel sagedasem on, tuleneb anatoomilistest iseärasustest – naiste kuseteed on lühemad kui meestel, kusiti paikneb anaalpiirkonnale lähemal ning bakterid satuvad põide kergemini.
Põiepõletiku korral võib esineda valu alakõhus, sage urineerimistung ja kipitus ning põletustunne urineerimise ajal, uriinikogused on väikesed. Uriin võib olla hägune, punaliblede olemasolul ka roosakas. Tõsisema haiguse korral võib põletik levida neeruvaagnasse ja -koesse. Siis lisandub tavaliselt kõrge palavik, kõhu- ja seljavalu ning iiveldus. Sellisel juhul tuleb kiiresti pöörduda arsti poole. Kergemate sümptomite korral võib piisata ka apteegis käsimüügis olevatest jõhvikaekstrakti ja D-mannoosi sisaldavatest preparaatidest. Arsti poole tuleb pöörduda ka siis, kui põiepõletik kipub korduma.
Põiepõletiku vältimiseks on väga oluline korralik intiimhügieen, hoida veresuhkur normis ja tarbida iga päev vedelikku vähemalt 1,5 liitrit. Piisav uriinihulk aitab hoida kuseteed soovimatutest bakteritest puhtad.
Kuna põiepõletik tekib enamasti just siis, kui soolestikust pärit bakterid satuvad kuseteedesse, tuleb tualetis käies pühkida alati suunaga eest tahapoole ning suguelundite piirkonda ka pärast vahekorda puhastada.
Uriinipidamatus
Naistel esineb meestest sagedamini ka uriinipidamatust ehk uriini-inkontinentsi. Selle all mõistetakse tahtmatut uriinileket, mis põhjustab nii hügieenilisi kui ka sotsiaalseid probleeme. See on laialt levinud probleem, mis esineb sagedamini nii vanuse kui ka sünnituste tõttu.
Uriinipidamatus võib olla mööduv või püsiv. Püsiv vorm jaguneb omakorda alavormideks.
Stress- (ehk pingutus-)uriinipidamatus ilmneb kõhusisese rõhu järsul suurenemisel aevastamisel, köhides, naerdes või raskuste tõstmisel. Reeglina pole uriini hulk suur, kuid väga ebameeldiv on olukord siiski. Tavalised põhjused on siis vaagnapõhjalihaste lõtvus ja/või kusiti sulgurlihase puudulikkus, mis kaasnevad kõige enam raseduse ja sünnitamisega.
Hea mikrofloora säilitamine, korrektne intiimhügieen, tervislik toitumine ja seeläbi vastupanuvõime suurendamine, vaagnapõhjalihaste tugevdamine, piisavalt sagedane aluspesu, hügieenisidemete vahetamine, tampoonidele alternatiivide eelistamine ning juhupartneriga seksuaalvahekorda astudes kondoomi kasutamine on probleemide ennetamisel väga olulisel kohal, kuid paraku ei saa kõiki tervisemuresid alati ennetada. Tõsisema probleemi tekkimisel tuleb kohe ühendust võtta pere või naistearstiga, et probleemile varakult lahendus leida.
Stressinkontinentsi esineb naiste hulgas pooltel juhtudel kõigist teistest uriinipidamatuse vormidest. Vanusega selle esinemissagedus aga väheneb. Seega vaevab see mure just nooremaid naisi.
Tung- (ehk pakitsus-)uriinipidamatus on tahtmatule urineerimisele eelnev tugev urineerimisvajadus, mis on tingitud kusepõielihase üleärritusest ehk see on põielihase talitlushäire. Tekib nn üliaktiivne põis, mida iseloomustab sage urineerimine koos pakitsustundega. Põhjuseks võivad olla ka kuse-suguelundite haigused: põiepõletikud, põiekivid jms. Vanusega tuleb sellist uriinipidamatuse vormi sageli ette.
Esineb ka segavorm, kus tekib nii stress- kui ka tunguriinipidamatus.
Uriinipidamatuse kergemate vormide korral on väga efektiivne ravivõimlemine, et tugevdada vaagnapõhjalihaseid. Järjepideva treeninguga saab vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust oluliselt vähendada või likvideerida.
Apteegis on saadaval ka mitmesuguseid vaagnapõhjalihaste treeningvahendeid. Lisaks on võimalik katsetada spetsiaalset lekkeid vähendavat vahendit, mis on sellise kujuga, et tuppe sisestatuna tõstab see pisut põit, parandab seeläbi põiekaela kallet ning ennetab uriini lekkimist isegi pingutuse ajal. Kui eelnevast siiski ei piisa, on apteegis saadaval ka terve rida erineva suuruse ja imavusega sidemeid.
Vagisan Moistcream (50 g) 22,19 €
KarpaLact Strong kapslid (20 tk) jõhvikad+piimhappebakterid 15,25 €
Allmatters menstruaalanum (1 tk) 25,45 €
Rõõm põiepulber D mannoosiga (14 tk) 15,96 €
Allmatters Bikini lekkekindlad aluspüksid S 35,24 €
Vagisan piimhape vaginaalsuposiit (7 tk) 17,35 €
Üleminekueas kaebab iga neljas naine uriinipidamatuse üle. Menopausi saabudes langeb naistel naissuguhormoonide tase, mille tagajärjel lõtvuvad koed, sh vaagnapõhja struktuurid.
Babé intiimpesugeel (250 ml) 15,95 €
Uriinipidamatuse sidemed MoliCare Pad Lady ja MoliCare Pad (erinevad suurused) hind alates 2,90 € Toodete juures on Apotheka e apteegi hinnad.
Östrogeeni vähesusest tingitult õheneb tupe, kusiti ja põie limaskest. Koed muutuvad kergemini kahjustatavaks, sagenevad põletikud, halveneb verevarustus, suureneb vastuvõtlikkus nakkustele ning oht tupe ja emaka allavajeks, tekib vähem tupevedelikku. Tupekuivus on normaalne muutus, kuid põhjustab märkimisväärset ebamugavust: kipitust või sügelust tupes ning valu ja ebamugavustunnet seksuaalvahekorra ajal. Seisundit võib esineda igas vanuses naistel, kuid kuna see on tugevalt seotud hormoonidega, siis mõjutab sagedamini neid naisi, kes jõudnud menopausiikka. Abi leiab siin niisutavatest geelidest ja tupeküünaldest. Need sobivad ka siis, kui tupekuivus on tingitud stressist või mõnest muust mõhjusest. Intiimhügieen on nüüd tähtsam kui seni. Kindlasti tuleks pesuvahend valida apteegist ja eelistada just sellist, mis rahustaks nahka ja soodustaks heade bakterite kaitsevõimet.
Me kõik oleme ainulaadsed ja seetõttu võivad ka meie kehad reageerida elustiilist või keskkonnast tulenevatele probleemidele erinevalt. Inimorganismis on enam-vähem sama palju baktereid kui keharakke. Osa neist on organismile kasulikud, kuid on ka patogeenseid baktereid, mis soodsas keskkonnas paljunedes teevad meid haigeks või tekitavad ebamugavust.
Bakterite tasakaal võib kergesti paigast ära minna mitmetel põhjustel, nagu ebatervislik toitumine, alkoholi ja muude mürkainete tarvitamine, palju negatiivseid emotsioone, mis paiskavad kehasse hulgaliselt stressihormoone, viirused, antibiootikumide tarvitamine, hormonaalsed muutused jpm. Samas saame omalt poolt aidata heade bakterite osakaalu suurendada. Palju on räägitud
julikud bakterid ei voha. Menstruaalvedelik võib kaasa aidata tupe pH-väärtuse tõusule. See on täiesti loomulik protsess, kuid kahjuks võib see paljudel naistel põhjustada menstruatsiooniga seotud ebamugavusi. Heaks abiliseks on siin probiootiline tampoon – ELLEN Probiotic Tampon, mis sisaldab samu looduslikke piimhappebaktereid, mida leidub naise tupes ja mis võib aidata menstruatsiooni ajal säilitada tasakaalustatud pH-väärtust. Tampoone on olemas ka veekindlaid – ELLEN Aqua Block Tampon, mis tähendab, et need sobivad ideaalselt ujumas käimiseks, takistades vee sattumist tuppe. Saastunud või kloorine vesi võib häirida tupe loomulikku pH-tasakaalu. Pärast ujumist võib veekindla tampooni asendada probiootilise tampooniga.
Menopausi ajal muutub happesus tupes, mis mõjutab pH tasakaalu. See muudab tupe vastuvõtlikumaks bakteritele, mis võivad
probiootikumidest, kes on organismi pisikesed abilised. Neid on hulgaliselt erinevaid ja nad paiknevad vastavalt oma ülesannetele eri kohtades. Väga palju liike on neid soolestikus, kuid nad hoiavad korda lisaks ka välistel limaskestadel, kus nad hoolitsevad selle eest, et need oleksid niisked ja seal valitseks õige bakterite ja pH-tasakaal.
Enamik naisi kogeb mingil eluperioodil intiimseid terviseprobleeme. Menstruatsiooni ajal kipub pH väärtus tõusma ja kuna sel perioodil on organismi östrogeenitase madalaim, siis tähendab see, et loomulik piimhappebakterite kasv on väiksem, võrreldes kasvuga menstruaaltsükli keskel. Piimhappebakterid loovad tupes happelise keskkonna, milles kah-
muuhulgas põhjustada pärmseente infektsioone või bakteriaalset vaginoosi. Võib esineda limaskestade kuivust, ärritust, sügelust, kipitust, punetust, halvalõhnalist sekreeti. Abi saab siin hormoonivabast intiimkreemist ELLEN Probiotic Cream, mis sisaldab niisutavate omadustega ja pehmendava kookosõliga looduslikke piimhappebaktereid. Samuti on hea pesemisel kasutada prebiootilist puhastusvahtu ELLEN Prebiotic Cleansing Foam, mis vähendab ärritust ja aitab kaasa probiootikumide kasvule, et naha kaitsevõime tõuseks. Lisaks saab kasutada prebiootilist deodoranti ELLEN Prebiotic Deo Spray ning raseerimise või vahatamise järgselt niisutavat ja rahustavat geeli tundlikule intiimpiirkonnale – ELLEN Prebiotic After Shave & Wax Gel.
Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.
Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.
Tallinn
Rocca al Mare Keskuse Apteek
Paldiski mnt 102
Kadaka Selveri Apteek
Kadaka tee 56a
Netiapteek (Järve Keskus)
Pärnu mnt 238
Apotheka Viru Keskuse Apteek
Viru väljak 4
Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses
Estonia pst 9
Läänemere Selveri Apteek
Läänemere tee 28
Kristiine Apteek
Endla 45
Männiku Rimi Apteek
Männiku tee 100
Viimsi
Viimsi Keskuse Apteek
Sõpruse tee 15, Haabneeme
Saue
Saue Rimi Apteek
Keskuse 11, Saue
Tartu
Raekoja Apteek
Raekoja plats, Raekoda
Eedeni Keskuse Apteek
Kalda tee 1c
Lõunakeskuse Apteek
Ringtee 75
Lõunakeskuse Rimi Apteek
Ringtee 75
Tartu Kaubamaja Apteek
Riia 1
Tasku Apteek
Turu 2
Anne Selveri Apteek
Kalda tee 43
Maarjamõisa Apteek
Puusepa 8
Tavahind
14,90 €4 €4 €4 €1 €Sõltub vaktsiinist 4 €4 €225 € Hindkliendikaardiga10,90€2€2€2€0,50€2€2€225€
Ida-Virumaa
Astri Keskuse Apteek
Tallinna mnt 41, Narva
Pargi Keskuse Apteek
Puru tee 1, Jõhvi, tel: 354 4004
Jõhvi Apteek
Narva mnt 3, Jõhvi, tel: 335 6230
Vironia Keskuse Apteek
Järveküla tee 50, Kohtla-Järve
Läänemaa
Haapsalu Kesklinna Apteek
Tallinna mnt 1, Haapsalu
Lääne-Virumaa
Põhjakeskuse Apteek
Tõrremäe küla, Rakvere vald
Põlvamaa
Põlva Apteek
Mäe tn 2a, Põlva
Pärnumaa
Port Arturi Apteek
Lai 11, Pärnu
Saaremaa
Auriga Keskuse Apteek
Tallinna 88, Kudjape alevik
* Vaktsineerimise teenust ei pakuta nendes apteekides juulis ja augustis puhkuste perioodil.
Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.
Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.
Kuumarabandus on seisund, mille puhul kõrge välistemperatuuri ja vedelikupuuduse koosmõjul kuumeneb keha üle.
Kuumadel suveilmadel esineb seda seisundit sageli, aga see võib ilmneda ka näiteks saunamõnudega liialdamisel.
Kuidas annab keha märku kuumarabanduse ohust?
TEKST:
ILLUSTRATSIOONID: ADOBE
Kuumarabanduse puhul võib kehatemperatuur tõusta üle 40 kraadi ja organism ei suuda enda jahutamisega enam hakkama saada. Tavaliselt on see seotud vedelikupuudusega, kuna meie organismi loomulik jahutussüsteem on higistamine. Sellega kaotatakse palju vedelikku ja organismile vajalikke soolasid, mis tekitab janu. Kui janu ei rahuldata, ei suuda organism ka end jahutada. Sel põhjusel tekivad sümptomid, mis võivad osutuda ka eluohtlikuks.
Esmalt tekib higistamine, peavalu ja südamepekslemine. Pulss kiireneb, nahk on katsudes kuum, punetav ja niiske. Kui esmastele sümptomitele ei reageerita, organismi
vedelikukaotust ei kompenseerita ja keha maha ei jahutata, siis nähud süvenevad. Nahk muutub jahedaks ja kuivaks, võib tekkida kohin kõrvus, peapööritus, oksendamine ning nõrkus, mis võib viia minestuseni. Kuumarabandus võib põhjustada ka segadushäireid ja segast kõnet. Vedelikukaotusest tekkivad krambid võivad samuti viia teadvusekaotuseni. Raskeimatel juhtudel võib organism langeda koomasse, elundid võivad kahjustuda ja tagajärjeks võib olla surm.
Kes peavad ülekuumenemise ohu pärast eriti ettevaatlikud olema?
Kõige haavatavamad on väikelapsed, kelle keha termoregulatsioon ei ole veel täiesti välja arenenud, ja eakad, kelle puhul see enam piisavalt tõhusalt ei toimi. Mõlemal riskirühmal on ühtlasi raskendatud vedelikukao taastamine, mis suurendab organismi ülekuumenemise riski veelgi. Väikelapsed ja ka liikumisraskustega eakad ei pruugi suuta end ise kaitsta ning kuuma käest aegsasti ära minna. Ka ei pruugi nad suuta omal käel organismi vedelikuvajadust rahuldada. Nende eest tuleb erilist hoolt kanda. Väikelapsed satuvad reeglina ohtu siis, kui nad on jäetud päikese kätte vankrisse või palavasse autosse.
Eakad peaksid arvestama, et nende organismi võime end jahutada ei ole enam endine, ja olema veelgi ettevaatlikumad kuuma päikese käes viibimisel ning vedeliku tarbimisel.
Mis vahe on ülekuumenemisel ja kuumarabandusel?
Meditsiiniliselt räägitakse ennekõike kuumarabandusest, mis on keha ülekuumenemisest ja vedelikupuudusest tingitud seisund. Selle puhul ei suuda organism termoregulatsiooni mehhanismide puuduliku või ebaadekvaatse reaktsiooni tõttu kehatemperatuuri tõusu ohjeldada. Nii võib organismi temperatuur kerkida eluohtlikult kõrgeks ehk üle 42 kraadi. Kuumarabandusele eelneb ülekuumenemine, mida ei tohi lasta edasi areneda eluohtlikuks seisundiks.
Missugused tervisemured võivad ülekuumenemist mõjutada?
Kuumade ilmadega kohanevad raskemini ja tunnevad end kehvemini südameprobleemidega inimesed.
Kuumarabandus võib põhjustada nõrka ja halba enesetunnet ning viia minestamiseni, kuna perifeersete veresoonte laienemise tõttu vererõhk langeb. Seega on automaatselt riskirühmas kõik need, kes võtavad vererõhku alandavaid ravimeid. Tihtipeale on kuumadest ilmadest mõjutatud ka need, kes põevad mõnda närvisüsteemi haigust.
Keha termoregulatsiooni tõhusust vähendavaks teguriks loetakse ka kroonilisi haigusi. Mõningate haiguste raviks peab näiteks kasutama diureetikume, mille ülesanne on vedeliku väljutamine organismist, et vältida turseid, aga need suurendavad kiirendatud vedelikukaotuse tõttu ühtlasi ka ülekuumenemise ohtu.
Kuidas ära tunda, et organism on vedelikupuuduses?
Vedelikupuudus tekib, kui inimene kaotab rohkem vedelikku, kui tarbib. Täiskasvanud inimese ööpäevane veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta. Lastel on sama näitaja sõltuvalt vanusest 40–150 ml kehakaalu kilogrammi kohta –mida väiksem on laps, seda suurem vedelikuvajadus tal on.
Imiku või väikelapse puhul on esmasteks vedelikupuuduse sümptomiteks suukuivus, kuivad huuled ja keel. Samuti sissetõmbunud põsed või lõge. Vedelikupuudust võib kahtlustada ka juhul, kui väikelaps pole 3–4 tunni jooksul pissinud, või siis, kui lapse nutuga ei kaasne enam pisaraid. Väikelapsel võivad nii kiire ärrituvus kui ka loid olek viidata veepuudusele.
Täiskasvanutel annavad veepuudusest aegsasti märku tugev janu, aga ka väsimus, kurnatus, pearinglus või segadustunne. Vedelikupuuduse puhul tekib ka harvem vajadus urineerida ja uriin võtab tumedama värvi.
Kuidas anda esmaabi ülekuumenenud kannatanule?
Kuumarabanduse korral tuleks kannatanu viia viivitamatult varju või jahedasse ruumi, kannatanu lahti riietada ja teda jahutada. Jahutamisele aitab kaasa liikuv õhk, aga väga tõhus on ka külm mähis, millega jahutada pead, kaela, kaenlaaluseid ning kubemepiirkonda. Kui haige on teadvusel, siis tuleks talle anda juua jahedat vett. Eelistada võiks mineraalvett, et aidata taastada higistamisega kehast väljutatud mineraalainete tasakaalu, vett võiks anda pigem palju.
Kindlasti tuleks jälgida kannatanu teadvust. Kui inimene kaotab teadvuse või oksendab, tuleks ta asetada stabiilsesse küliliasendisse ja jälgida tema hingamist. Kui tekivad krambid, tuleb jälgida, et inimene ennast ei vigastaks, ja pärast krampe keerata ta jälle küljele. Kannatanu jahutamisega tuleb jätkata, kuni kehatemperatuur on langenud 38 kraadini. Kuna kuumarabandus on ohtlik tervislik seisund, tasub kiirabi kutsuda kasvõi veendumaks, et kõik on korras.
• Kanna õhukesi ja hästi hingavaid riideid ning päikese käes kindlasti ka peakatet.
• Põlenud nahk ei suuda keha maha jahutada. Päikesepõletuse ennetuseks tuleks kasutada päiksekaitsekreemi ja seda regulaarselt uuendada.
• Lapsi ei tohiks mingil juhul jätta kuuma päikese meelevalda vankrisse ega ka autosse. Ka täiskasvanud peaksid vältima kuuma päikese käes magamist.
• Joo tihti ja väikeste lonksudega, et organism saaks kaotatud vedelikuvarud taastada.
• Väldi alkoholi tarbimist, kuna see soodustab vedeliku väljutamist kehast.
• Kui vähegi võimalik, võiks raskeid treeninguid või füüsilist tööd päeva kõige kuumemal ajal vältida.
Mida peaks silmas pidama sooja ilmaga sportides ja võisteldes?
Tervisesportlased, keda vaevavad südameveresoonkonna haigused, võiksid palaval päeval sportimisest siiski loobuda. Kui võistluste aega ei ole võimalik reeglina ise valida, siis palavate ilmadega niisama tervisesportimiseks on mõistlik valida varahommik või hilisõhtu.
Sportimisel on kõige olulisemal kohal vedeliku tarbimine ja seda mitte ainult füüsilise aktiivsuse ajal, vaid ka juba ette. Riietus peaks olema võimalikult õhuke ja hästi õhku läbi laskev ning komplekti peaks tingimata kuuluma ka müts. Päikesekaitseks tasuks kasutada just sportlastele mõeldud päikesekreemi, mis ei kaota higistades kohe oma mõju.
Mis võiks olla autos või matkakotis, et end kuuma eest kaitsta?
Suvel võiks alati olla käepärast päikesekaitsekreem, samuti ka spetsiaalne teepuuõli sisaldav jahutav ja põletikuvastane hüdrogeel päikesepõletuse puhuks. Kuna higistamisega väljutame kehast mineraalaineid, mida tavaline vesi taastada ei aita, võiks kaasas olla ka mineraalainete kadu vältiv joogipakike. Ja viimase, kuid kohe kindlasti mitte vähemolulisena, müts.
Joo tihti ja väikeste lonksudega
Eestlased on tuntud oma tööarmastuse poolest. Meie 40-tunnine töönädal kuulub Euroopa pikimate hulka, samal ajal, kui mitmetes Euroopa riikides on töönädalat kärbitud. Kuidas aeg maha võtta ja puhkuseks päriselt juhe seinast tõmmata?
TEKST: KRISTINA TRAKS
FOTOD: ADOBE STOCK
Kes meist poleks kuulnud ütlust, et tööd tehes ja vaeva nähes tuleb ka armastus, kuid üha rohkem räägitakse ka puhkamise vajalikkusest. „Rohkem tööd tehes kaob armastus ja asemele tuleb veel rohkem tööd,“ teab vabakutselise copywriter’ina tegutsev Triin (41). Ta on iseendale palgamaksja juba 10 aastat. Triin pole selle aja jooksul klassikalisel kombel mitut nädalat järjest puhkust võtnud, kuid ei ole ka läbi põlenud. „Minu töö ja eraelu on täielikult läbi põimunud ning mul oleks võimalik end ribadeks töötada. Et seda ei juhtuks, tuleb endale oma võimetest aru anda ja mõnikord ka tellimustele ei öelda.“
Nagu ikka vabakutselistel, on ka Triinu töös kiiremaid perioode, kus tööd kipuvad kuhjuma, ning rahulikumaid aegu, kus saab vabalt võtta. Need
viimased ajad kasutabki Triin ära hoopis teistsugusteks tegevusteks – teeb mõne lühireisi, matkab sõpradega või tegeleb kodus asjadega, milleks muidu aega pole.
„Vabakutselise elu alguses oli mul komme end töös takka piitsutada, et kõik asjad saaks hästi kiiresti tehtud,“ räägib Triin. „Olin veel uhke, et kui saan tellitud tööd ruttu valmis, saan võtta vabanenud ajale juba uusi töid ja veel rohkem raha teenida. Lõpuks jõudsin selleni, et töötasin seitse päeva nädalas. Katsun ka praegu töötada kiiresti ja tõhusalt, kuid ideega, et saan selle arvelt endale rohkem vaba aega puhkamiseks, mitte lisatööde tegemiseks,“ täpsustab ta. „Ja puhkust tuleb endale justnimelt võtta, sest mitte keegi sulle seda ei anna. Kui sa ise puhkust ei võta, siis lõpuks töötadki seitse päeva nädalas 365 päeva aastas.“
Triin ütleb, et ta ei tunne vajadust jätta igapäevane elu nädalateks seljataha ja minna pikale puhkusele.
„Nii tehes pean väga palju tööd n-ö ette tegema või ootab mind tagasi tulles meeletu kuhi tellimusi. Lihtsam on end kogu aeg joone peal hoida ja seejuures mitte liiga ära väsitada. See aga on võimalik vast ainult siis, kui armastad oma tööd,“ sõnab ta.
E-kirjad ja töökõned kipuvad kätte saama
Logistikuna töötaval Mardil (35) on kombeks puhata suvel kaks nädalat. „Meil on tööandjaga selline kokkulepe ja mulle see sobib. Puhkan suvel paar nädalat ning ülejäänud puhkuse võtan välja kas talvel või sügisel,“ ütleb ta.
Puhkuse ajal Mart enamasti reisib, sest kodus olles ei tule puhkamisest üldiselt midagi välja – aeg kulub mitte midagi tehes kiiresti ja kasutult käest ning kui tööandja teab, et oled kodus, trügivad ikkagi ka tööasjad peale. „Tuleb kõnesid, helistab mõni klient või töökaaslane. Ja e-kirjad saabuvad hoolimata puhkuseteavitusest. Jah, neile ei peaks vastama, kuid kohusetunne sunnib seda mõnikord tegema, ja siis oledki juba töörattas. Sellepärast on hea minna kuskile kaugele, kus sind tõesti kätte ei saada.“
Universaalseid soovitusi mõnusaks puhkuseks on raske jagada, sest puhkamise viis on üsna individuaalne: mõni inimene peab puhkamiseks reisima palmisaarele, teine puhkab hästi kodu remontides ning kolmas tahaks lihtsalt võrkkiiges lebada ja raamatut lugeda.
Kindlasti ei peaks puhkus
koosnema
ainult kohustustest või asjadest, mis on kodus vaja ära teha.
Psühholoog Elliko Konno selgitab, et puhkamise viis on seotud sellega, milline on meie töö ja millest on meil vaja puhata. „On suur vahe, kas teha füüsilist või vaimset tööd – esimesel puhul vajab inimese füüsis puhkust, teisel juhul aga vastupidi: puhkust vajab vaim, ja selleks on hea teha midagi füüsilist. Ta ütleb, et on inimesi, kellele reisimine on lisakoormus ja pinge ning nad ei puhka reisides välja. „Samas mõni teine ütleb, et ta just peab reisima, sest kodus olemine ei ole puhkus. Kõige olulisem on leida endale meelepärane puhkusetegevus, mida tõesti naudid ja mis võimaldab sul tööasjadest eemale saada,“ sõnab ta. Lisaks tehtavale tööle loeb ka inimese meelelaad – introvertsem inimene, kelle töö koosneb inimestega suhtlemisest, võib soovida puhkust veeta üksi või väga väikeses ringis, ja vastupidi.
Kindlasti ei peaks puhkus koosnema ainult kohustustest või asjadest, mis on kodus vaja ära teha. Nii kipub aga väga sageli minema suvekodu teemaga, kus võrkkiiges lebamiseks aega ei jäägi, kuna kogu suve käib lakkamatu aia eest hoolitsemine ja suvekodu kõpitsemine.
Kui pikalt aga puhata? „Jällegi väga individuaalne. Mõnele inimesele sobib, kui ta saab puhata lühemate juppidena, teine vajab tööst väljalülitamiseks pikemat aega. Seaduse järgi on tööandjal kohustus võimaldada puhkusest osa kahenädalase osana ja ülejäänud puhkuse võib võtta lühemate osadena. Küsimus on selles, kas suudetakse tööst päriselt välja lülituda, kui puhatakse mõne päeva või nädala kaupa,“ märgib Konno. „Samas kui inimene teeb meeldivat tööd, millesse suhtub kui hobisse, siis võib piisata ka paari päeva kaupa puhkamisest. Kui aga on väga väsitav töö, siis peaks puhkuseperiood olema pikem. Mõnele inimesele sobib aga hästi, kui ta puhkab suvel ja talvel.“
Ka suvine puhkamine pole tingimata kivisse raiutud reegel, vaid samuti väga isiklik teema, mis sõltub nii konkreetsest inimesest kui ka tehtavast tööst. Näiteks põllumehed või turismiettevõtjad ei saa Eestis naljalt unistada puhkusest suvel, küll aga on seda võimalik teha hooajavälisel ajal talvel.
Mine metsa ja õpi molutama!
Puhkust planeerides on lihtne hästi suuri plaane teha. Tahaks ju sisukalt puhata, külastada igasuguseid kohti ja üritusi, suhelda sõpradega, keda pole ammu näinud. Eksisteerib lausa termin
FOMO (fear of missing out – ingl k hirm ilma jääda – toim.), mis kirjeldab hirmu ilma jääda mingist teabest, sündmusest või kogemusest. Seda nähtust õhutab takka pidev online’is olek ja sotsiaalmeedias suhtlemine. Uuringutes on leitud, et nõnda elades väsib inimene rohkem ning on suuremas stressis, samuti on leitud negatiivseid seoseid unetundide ja FOMO vahel. Teisisõnu, hirmust jääda ilma teatud sündmustest keritakse uudiseid ja sotsiaalmeediat ka une arvelt.
Konno sõnul tasub puhkust planeerides jääda reaalsuse piiridesse ja olla enda vastu aus. „Kui oled inimene, kes puhkab omaette, teistega suhtlemata, siis las nii ollagi. Pole vaja endale sundida peale suurt sotsiaalsust, mis sind tegelikult väsitab. Samamoodi ei tasu end süüdistada, kui puhkuse lõpus selgub, et ikkagi ei jõudnud kõike plaanitut ära teha. Pigem kiida end selle eest, et tegid, mida tahtsid,“ soovitab ta.
Loodusemees Fred Jüssi räägib viljakast mittemidagitegemisest ehk molutamisest. Elliko Konno ütleb, et loodusesse minek ja seal olemisele keskendumine on väga hea viis vaigistada peas ketravaid igapäevamõtteid. „Endale tuleb anda aega mittemillegi tegemiseks,“ sõnab ta. „Eriti kui oled iseendale tööandja, siis on soovitatav panna endale kalendrisse aega just sellise molutamise jaoks. Kui seda üldse ei tee, võib lõpuks läbi põleda.“
Töönõustamisega tegelev Konno ütleb, et tegelikult on puhkamine eestimaalastele siiski omasemaks saanud. Kui 1990ndate alguses oli puhkusest rääkimine justkui ebasobiv, siis viimasel ajal on üha enam
juttu vaimse tervise hoidmisest, sh puhkamisest. Möödunud aasta suvel katsetas mobiilioperaator Elisa 4-päevast töönädalat ja sotsiaaldemokraatide ridadest on kostnud mõtteid, et Eestiski võiks olla praegusest lühem töönädal.
Aktuaalne on ka läbipõlemine ning sellest räägivad üha nooremad inimesed. „Töötatakse suurte koormustega ja pingeliselt. Hästi palju on n-ö nähtamatut tööd – selliseid tegevusi, mida sa pead kogu aeg tegema, kuid mis välja ei paista või mida ei peetagi tööks. Näiteks e-kirjasuhtlus kipub mõnes töökohas olema selline teema,“ nendib Konno.
E-kirjade ja kättesaadavuse kohapealt soovitab Konno sõlmida tööandjaga konkreetsed kokkulepped. Nii ei teki olukorda, kus vastuseid ootavad e-kirjad jälitavad sind päeval, öösel ja puhkuse ajal. „Peab olema kokkulepe, et kui töötaja on puhkusel, siis ta on ka päriselt ära, ning temalt ei eeldata kirjade lugemist ja vastamist,“ ütleb Konno. Töötajatel soovitab ta aga kõikvõimalikud teavitused puhkuse ajaks välja lülitada ning kindlasti seadistada e-kirjadele automaatvastus. „Tööaeg võib olla paindlik, kuid samas ei tähenda paindlik tööaeg seda, et inimene on lõputult tööl ja kogu aeg olemas.“
Aga kui päriselt ka ei olegi aega puhata? „Ma arvan, et see on siiski tahtmise, planeerimise ja valikute küsimus. Tasub mõelda, et kuhu niimoodi ilma puhkamata jõuame, ja kindlasti saada endas selgust, mis on see tegevus, mis sind laeb ja vaimu toidab. Et tulemuslikult töötada, on vaja lubada endale ka puhkamist ja enda eest hoolitseda,“ lisab Konno.
Puhkamisega seonduvat on küllaltki palju uuritud. Näiteks on Framingham Heart Study teadlased aastakümnete pikkuses uuringus kindlaks teinud, et naised, kes võtavad vähemalt kaks korda aastas puhkust, haigestuvad kaheksa korda väiksema tõenäosusega südame-veresoonkonnahaigustesse. Mehed, kes jätavad puhkamata, surevad lausa 32 protsenti tõenäolisemalt südameinfarkti kui need mehed, kes töölt puhkust võtavad. On uuritud ka puhkusega seonduvat õnnetunnet ja leitud, et ainuüksi puhkuse ootamine ja selle korraldamine teeb inimesed õnnelikumaks. Samas aga selgus, et puhkuse pikkusel ja tekkival õnnetundel ei ole seost.
Päris kindlasti edeneb töö pärast puhkamist jõudsamalt. Konsultatsioonifirmas Ernst&Young tehtud uuringust selgus, et väljapuhanud töötajad saavutasid paremaid töötulemusi, nad olid oma tööga rohkem rahul ja püsisid samas ettevõttes kauem tööl. Puhkus aitab leida uusi vaatenurki, koguda inspiratsiooni ning näha asju veidi värskema pilguga.
TEKST: KERTU KIVIRAND, LOOMAARST FOTOD: ADOBE STOCK, UNSPLASH
Suvi on suurepärane aeg seiklusteks, matkadeks ja välisreisideks ka loomaomanikele. Olenemata sellest, kas lemmik võetakse reisile kaasa, viiakse lemmikloomahotelli või jääb ta kodu valvama, tasub planeerimist alustada võimalikult vara.
Reisides välismaale
TUTVU NÕUETEGA. Kui reisid koos lemmikloomaga välismaale, tutvu enne loomaga reisimise nõuetega. Need võivad erineda sõltuvalt lähte- ja sihtriigist, loomaliigist, looma vanusest ja reisi eesmärgist. Nõuded on Euroopa Liidus ja kolmandates riikides reisides erinevad. Täpsemat infot leiad põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt, tutvu ka sihtriigi samaväärse asutuse lehega.
MIKROKIIP JA LEMMIKLOOMAPASS. Reisides Euroopa Liidus peab lemmikloomal üldjuhul olema määrustele vastav mikrokiip, Euroopa Liidu lemmikloomapass (europass) ja kehtiv marutaudi vaktsiin. Mõned riigid (nt Soome) nõuavad lisaks koertele ehhinokoki tõrje tegemist 24–120 tundi enne piiriületust ja sellekohast veterinaari sissekannet europassi.
VETERINAARSERTIFIKAAT. Lemmikloomade viimisel Euroopa Liidust väljapoole tuleb järgida sihtriigi nõudeid. Enamik Euroopa Liidu väliseid riike nõuab lemmikloomaga sisenemisel veterinaarsertifikaati. Nõuetega peaks tutvuma üpris varakult, kuna vajalike vaktsiinide ja dokumentide, mõnikord ka vereproovide joonde ajamine võib võtta isegi mitu kuud aega.
LENNUREISIL TRANSPORDIPUUR. Lennureisil peaks võimalusel lemmiku salongi kaasa võtma. Lennukites, rongides ja muudes transpordivahendites peavad lemmikloomad olema kindlate nõuetega transpordipuuris, mille kohta peaks samuti piisavalt varakult uurima.
VAJALIK PARASIIDITÕRJE. Olenemata sihtriigist võiks lemmikule enne reisi anda ära ussirohu ja teha ka välisparasiiditõrjet.
Kui puhkus on pikem (üle 3–4 nädala), tasub kaasa varuda ka järgnevad doosid sise- ja välisparasiiditõrjet, kuna kohalikes oludes ei pruugi sobivat leida. Milline ravim on sinu lemmikule sobivaim, arvestades ka sihtriigi kliimat, tuleks läbi arutada oma loomaarstiga. Näiteks juba Lõuna-Euroopasse reisides peaks lemmikut kaitsma ka raskeid haigusi levitavate sääskede eest, rääkimata eksootilisematest puugiliikidest.
RAVIMIVARU KAASA! Kui lemmikul on mõni krooniline haigus, mille tõttu ta reisi ajal ravimeid võib vajada, varu ka neid piisavalt kaasa.
Hoidu reisistressist!
TURVALINE TRANSPORDIPUUR. Rutiinist kõrvalekaldumine tekitab alati mingil määral stressi, eriti võõrasse keskkonda
minek. Omaniku jaoks lõbus puhkusereis võib lemmiku silmis olla üpris hirmuäratav. Väga hea, kui transpordipuur on loomale harjumuspärane turvaline koht. Nõnda on tema jaoks pesa alati kaasas. Hea oleks juba varem lemmikut näiteks autosõiduga harjutada. Sõit tuleks teha võimalikult mugavaks: teha pehme pesa, katta puur rätiku või tekiga, panna pessa lemmikmänguasi ja/või närimismaiuseid, mida jätkub pikemaks ajaks.
RAHUSTAVAD FEROMOONID. Reisi ajal võib kasutada rahustavaid feromoone (need on kassile ja koerale erinevad) spreina või kaelarihmana. Loomakliinikutes on saadaval ka rahustava toimega toidulisandeid ja ravitoite, mida võiks juba ennetavalt anda.
SÕIDUIIVELDUST tekib sageli ka lemmikloomadel ning halb enesetunne lisab reisistressi veelgi. Iiveldusega aitavad toime tulla ravimid, mille suhtes tuleks nõu pidada oma loomaarstiga.
KAALU KA KOJUJÄTMIST. Kui loomal on reisimisega seoses väga tugev ärevus, kehv tervislik seisund või sihtkohas on teisi loomi/lapsi, kellega läbisaamine ei ole hea, võiks kaaluda, et loom jääb hoidjaga koju või lemmikloomahotelli.
Enneta ohte!
PIKEMATEL REISIDEL TEE VAHEPEATUSI. Eriti juhul, kui loom on transpordipuuris, tuleks aeg-ajalt peatuda käppade sirutamiseks, joomiseks-söömiseks ja pakkuda võimalust pissil käia. Autost väljudes peaks loomal kindlasti olema rihm. Koerad võivad puuri asemel ka traksidega kinnitatud olla, kuid päris vabalt ei tasuks looma autos hoida. Kuigi koerad armastavad mõnikord sõites pea aknast välja panna, ei ole see kuigi ohutu.
ENNETA ÜLEKUUMENEMIST. Puuris olev ja ärev loom võib märkamatult üle kuumeneda. Soojal ajal peaks pakkuma loomale sageli vett ja konditsioneeri abil mugavat temperatuuri hoidma. Kuumarabanduse ohtu tuleb silmas pidada ka sõiduki parkimisel, looma ei tohiks seisvasse autosse üksi jätta. Kuumal ajal matkates ja reisides võiks pikka õues liikumist vältida, pakkuda loomale varjulist kohta puhkamiseks ja alati hoida värske joogivesi saadaval.
KUUMAGA TULEB VÄLTIDA FÜÜSILIST PINGUTUST, mitte mängida või joosta koeraga. Mängutuhinas ei saa koerad enamasti ise aru, kui palav neil on, ja õnnetus ongi käes. Halvasti taluvad kuuma ilma vanad, ülekaalulised või haiged loomad ja lühikoonulised tõud.
KUUMARABANDUSE TUNDEMÄRGID on tugev lõõtsutamine, hingamisraskus, loidus kuni teadvusekaotuseni, tasakaaluhäired, värinad, krambid, tumepunased
Lemmikutel läheb reisil reeglina tarvis samu asju, mida koduski. Süüa, juua, lemmikmänguasju, maiuseid, pesa või tekki, toidu- ja jooginõud, liivakasti või kakakotte, rätikuid, kui peaks juhtuma õnnetusi. Kaasa tuleks võtta kaelarihm, traksid, jalutusrihm, eelistatult nime ja telefoninumbriga. Vaktsineerimistunnistus ja sõltuvalt reisi sihtkohast muud reisidokumendid. Vajadusel ravimid krooniliste haiguste vastu, parasiiditõrje, allergiaravimid ja esmaabikotike. Igasuguse ravimi kasutamine peab olema eelnevalt loomaarstiga läbi arutatud.
või sinakad limaskestad ja keel, ilavool, oksendamine, kõhulahtisus. Sellisel juhul tuleb loom kohe toimetada jahedamasse kohta, jahutada teda niiskete rätikutega (eriti käppasid ja kõhualust; nahalt aurustuv vedelik jahutab paremini kui karva niisutamine), jaheda (mitte külma) veega ja pöörduda kohe esmaabivastuvõtule.
KAITSE PÄIKESEPÕLETUSE EEST. UV-kiirgus põhjustab loomadel nagu inimestelgi nahapõletikku ehk päikesepõletust. Päikesepõletus ohustab valge või lühikese karvastikuga loomi, eriti ninapeeglit ja kõrvu. Kõige parem oleks lemmikloomadel sagedast otsese päikesepaiste käes viibimist vältida.
REGULAARNE SISE- JA VÄLISPARASIIDITÕRJE. Looduses viibides peaks olema tehtud regulaarne sise- ja välisparasiiditõrje. Viimaste puhul tuleks eelistada sääski ja puuke peletava toimega ravimeid.
Esmaabi looduses viibides
MATKAL VÕIKS KAASAS OLLA ESMAABIKARBIKE, mis sisaldab haavapuhastuse ja -sidumise tarvikuid ning vajadusel allergiaravimeid. Teravate okste ja klaasikildude tekitatud haavad tuleks loputada, siduda ning seejärel vajadusel loomaarsti juurde pöörduda. Mesilasteherilaste nõelamise tagajärjel võib tekkida tugev turse ja valulikkus, mõni loom on eriti tundlik ning sageli püüavad koerad-kassid lendavaid putukaid ise ja saavad nõelata suupiirkonda. Kohene allergiaravimi manustamine võib suurema ebamugavuse ära hoida, kuid ravimite ja dooside üle peaks nõu pidama loomaarstiga.
MAOHAMMUSTUST taluvad koerad sageli paremini kui nende omanikud, kuid hammustada saanud looma tuleks 24 tundi jälgida. Rästikumürgis
Probiootikumid ehk n-ö head soolestikubakterid on näidustatud eelkõige seedehäirete (kõhulahtisus, kõhukinnisus, oksendamine, gaasid) korral. Probiootikume tuleks anda kindlasti, kui seedehäire on juba tekkinud. Juba ennetavalt võiks probiootikume anda siis, kui on teada, et seedeprobleemi on oodata (nt stressist tingitud koliidi puhul), enne vaktsineerimist (kui varem on vaktsineerimise järel tekkinud kõhulahtisust), toiduvahetuse, antibiootikumikuuri või reisimise ajal.
Probiootikume soovitatakse anda ka immuunvastuse parandamiseks vaktsineerimise ja haiguste põdemise ajal, isu turgutamiseks, stressiga toimetuleku parandamiseks.
Lemmikutele peaks andma veterinaarseid probiootikume, mida saab soetada loomakliinikutest. Neid saab valida olenevalt näidustusest ja konkreetsest loomast.
olevad ensüümid põhjustavad äärmiselt valulikku turset, vere hüübimishäireid, vererõhu langust, südame rütmihäireid, paikset koenekroosi. Võimalik on neerukahjustus või kopsuturse. Loom võib muutuda loiuks, väriseda, oksendada, raskelt hingata. Hammustuskohal on nähtavad 2–3 väikest auku. Mürgi aeglasemaks jaotumiseks organismis tuleks looma liikumist piirata, võimalusel võtta loom sülle. Võtta esimesel võimalusel ühendust loomaarstiga, et alustada toetava raviga.
ETTEVAATUST VEEGA! Arvatakse, et kõik koerad oskavad ujuda ja karta pole midagi. Paraku on palju koeri, kes vett kardavad või pole füüsiliselt piisavalt heas vormis, et pikemat ujumisretke ette võtta. Kui koer pole veega harjunud, ei tohiks teda paadiretkele kaasa võtta ega ujumisega harjutamiseks pikema jututa vette visata. Veekogude kallastel koeraga mängides tuleb tähelepanelik olla, et mänguasja mitte liiga kaugele vette visata. Seda eriti jõe ääres, kus vool võib looma ootamatult kaasa viia. Kui koer on siiski veespordihuviline ja on plaan temaga veereisile suunduda, tuleks koer varustada päästevestiga.
MÄRKA SINIVETIKAID. Ujuma minnes peaks esmalt kindlaks tegema, et veekogus ei oleks veeõitsengut ehk sinivetika vohamist. Sellisel juhul on veevärvus muutunud roosakaks, kollakaks või rohekaks. Ohtlik võib olla juba karvastiku lakkumine pärast ujumist. Mürgistusnähtude hulka kuuluvad nahalööve, ilavool, silmapõletik, kõhulahtisus, oksendamine, loidus, närvinähud (värinad, krambid, liikumisraskus, teadvushäired), maksakahjustus. Sümptomid tekivad 1–24 tunni jooksul.
Kui su koer on õitsengukahtlases vees
• Marlitampoonid ja füsioloogiline lahus ehk 0,9% NaCl lahus haavade ja silmade loputamiseks.
• Antiseptiline alkoholivaba puhastusvahend haavade desinfitseerimiseks.
• Tömbi otsaga käärid või pügamismasin karva pügamiseks.
• Aktiivsöepasta mürgistuse korral andmiseks. Kui koer on teadaolevalt midagi toksilist alla neelanud, võib anda söepastat ja seejärel kohe ühendust võtta loomaarstiga.
• Digitaalne termomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks.
• Krae, takistamaks haava lakkumist või silmaprobleemi korral silma nühkimist.
• Isekleepuv elastikside (Petflex) haava sidumiseks.
• Puugikonks (nii suurem kui ka väiksem). Puuk tuleb eemaldada kohe, vältimaks puukide siirutavate haigustekitajate ülekandumist.
• Allergiaravim, kui koer on tundlik herilaste või mesilaste nõelamise suhtes või esineb muid teadaolevaid allergiaid.
• Sise- ja välisparasiitide tõrje (ussirohi, kirbu- ja puugirohi). Sobiva valimiseks pea nõu loomaarstiga.
• Pro- ja prebiootikumidega pasta seedehäirete korral.
• Loomaarsti kontakt ja esmaabi pakkuva lähima loomakliiniku number võiks olla telefoni salvestatud.
viibinud, tuleks ta esimesel võimalusel puhta veega loputada (sh suu). Kui koer on vett ka joonud, võib olla vajalik oksendamise esilekutsumine. Ohutuse huvides peaks aga kohe loomakliinikuga ühendust võtma, et selgitada välja, kas oksendama
ajamine on vajalik ning kuidas seda ohutult teha.
JÄLGI, MIDA LOOM SÖÖB. Looduses liikudes võib tervisehäireid põhjustada ka mõne taime ja seene söömine või grilljäätmete söömine lõkkekohas.
Kui nahk tundub aastaaegade vaheldudes kare, õhuke, kiskuv, tundlik ja tavapärasest kortsulisem, võib see olla naha pindkuivus. Leevendust ei too mitte senisest rammusam kreem, vaid hoopis alkoholivaba näovesi, õrnatoimeline koorija ning nutikad hooldusrituaalid.
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Dehüdreeritud ehk pindkuiv nahk on nahaseisund, mida põhjustavad enamasti välised, kuid ka mõned sisemised tegurid. Pindkuivust soodustavad näiteks jahe ja niiske õhk, tuulised ilmad, keskküttega kaasnev õhukuivus, aga ka õigete ja väärtuslike toitainete puudus, nendib kosmeetik Tiina Vahemaa. „Lisaks võib pindkuivust tekitada vale nahahooldus: kui näol või kehal kasutatakse liiga agressiivseid koorijaid ja pesuvahendeid või jäetakse nahahooldus üldse soiku.“
Kui nahk on kuiv, kare ja pingul ...
Tiina Vahemaa sõnul kurdavad kliendid –tavaliselt alates 40. eluaastast – sageli, et ükskõik mida nahale kanda, tekitab see põletavat tunnet. „Kui naha veesisaldus langeb alla 10%, hakkab nahk kuivama ja toob kaasa ebamugavustunde, mida iseloomustavad punetus, sügelus ja ketendav tunne,“ põhjendab kosmeetik.
Kui nahas on vähem vett, halveneb NMF, lipiidide tase langeb ning käivitub nõiaring, millest on raske välja tulla. NMF ehk natural moisturizing factor koosneb
nii rasv- kui vesilahustuvatest ainetest, millest 20% on pärit higist ja 80% keratiinistumisprotsessist.
Pindkuiva naha tunnused on tuhm ja elutu jume, kerge karedus ja ketendus ning enamasti kiskuv tunne pärast veega pesemist. „Need ebamugavused võivad esineda kätel, jalgadel, näos, küünarnukkidel, suu ümber, jalalabadel ja isegi genitaalidel,“ loetleb Vahemaa. Tema kinnitusel võib nahk dehüdreeruda või see protsess süveneda ka elustiili ja töökeskkonna tõttu. „Keskmine inimene veedab tunduvalt rohkem aega siseruumides
kui õues,“ tõdeb kosmeetik. „Kontorites, kodudes ja kaubanduskeskustes on meil aga kliimaseadmed, mis eemaldavad õhust niiskuse ehk vähendavad niiskustaset, mis omakorda muudab naha pH-taset ning kahjustab naha kaitsebarjääri.“ Vahemaa tutvustab uuringut, milles osalejad olid kuue tunni jooksul vähese õhuniiskusega ruumis. Uuring näitas, et epidermise väli mine, nn sarvjas kiht kannatas veekao all märkimisväärselt.
Tiina Vahemaa sõnul kipub naha kuivus olema geneetiline. „Juhul kui esivanematel on olnud kuiv nahk kalduvusega rosaat seale, võib seda esineda ka järgneval põlvkonnal,“ kinnitab kosmeetik. Mida vanemaks, seda rohkem võib tunda, kuidas nahk muutub karedaks ja kuivaks ning sel puudub elastsus. „Paraku kahaneb aastatega naha rasu- ja higinäärmete aktiivsus,“ jätkab Tiina Vahemaa. Kuiva nahka soodustavad vanemas eas ka vähene liikumine, aeglustunud vereringlus ja ainevahetus, samuti üldine tervislik seisund. Naha tervist mõjutavad ka diabeet, psoriaas ja atoopiline dermatiit. „Näiteks on leitud, et ensüüm, mis põhjustab ketendust, on atoopilise dermatiidi all kannatajate nahas palju aktiivsem ning sellest tulenevalt on ka nende nahk kare ja ketendav,“ selgitab kosmeetik. „Naha kaitsebarjääri tugevdavad rakkudevahelised lipiidid, mis kujutavad endast segu keramiididest, kolesteroolist ja vabadest rasvhapetest. Atoopiku nahas on vähenenud lipiidide koguhulk, keramiidide ja vabade rasvhapete ahelad on lühemad ning esineb mõnd liiki keramiidide defitsiiti.“
Kuiv nahk ei ole siiski ainult vanema ea mure, vaid võib tekkida ka nooremana. „Kui nahas on vähem niiskust ja lipiidide tase on langenud, viib see naharakkude aeglasele uuendusprotsessile ja sellest tingituna hakkavad surnud naharakud kogunema nahapinnale, mis väljendub tuhmis ja elutus jumes ning ebaühtlases nahatekstuuris,“ jätkab Vahemaa. „Kui keramiide ei moodustu piisavalt, aurustub nahast liiga palju niiskust.“ Selle tagajärg ongi üldise nahatervise halvenemine: nahk kisub, on pingul, sügeleb, ei võta aktiivseid toitaineid vastu ega ole võimeline iseseisvalt taastuma.
Pindkuiv ≠ kuiv nahk
Ka normaalne, rasune ja segatüüpi nahk võivad olla pindkuivad. „Rasust/segatüüpi nahka mõjutavad hormonaalsed muutused
Normaalsele nahale:
• puhastus: näopiim, -emulsioon või -geel;
• toonik (sprei);
• kord nädalas (kergete hapete või graanulitega) koorija;
• niisutavad, taastavad maskid (vitamiinide või hüaluroonhappega);
• kreem + päikesekaitse.
Tundlikule nahale:
• puhastus: mitsellaarvesi või õrn puhastusgeel;
• toonik (sprei);
• naha kaitsemehhanismi tugevdav seerum;
• kord kahe nädala jooksul (ensümaatiline) koorija;
• mask 1–2 korda nädalas;
• kreem + päikesekaitse.
1 pehme avokaado, 1 tl mett, oliiviõli Mikserda ained ühtlaseks siidiseks massiks ning kanna 10–15 minutiks nahale. Seejärel pese segu õrnalt sooja veega maha ning tupsuta nahk kergelt rätikuga kuivaks.
suuremal määral,“ räägib Tiina Vahemaa. „Nii teisme- kui täiskasvanueas seisame silmitsi hormoonide aktiveerumisega, mis võivad tekitada üksikuid vistrikke, aga ka hulgaliselt rasu ületootmist ning viia niiskussisalduse tasakaalust välja.“ Peamine viga, mida siis tehakse, on liiga agressiivsete matistavate toodete kasutamine või liiga sagedane koorimine. „Rasune nahk ei ole probleemne nahk,“ rõhutab kosmeetik. „Vastupidi, sel on isegi väga hea eelis: naha vananemine
EMULSIOON JA KREEM-FLUID
• Piimja, õrna ja kerge tekstuuriga.
• Sisaldab rohkelt vett.
• Koostises on palju rohkem kreemi baasainet ja õlisid kui geelis.
• Loob nahale väikese kaitsekihi.
• Imendub kiiresti.
IHUPIIM
• Kerge, piimja tekstuuriga.
• Sisaldab põhiosas vett.
• Koostises on rohkem kreemi baasainet ja õlisid kui emulsioonis ning kreem -fluid ’is.
• Niisutab rikkalikult.
• Imendub kiiresti ja kergesti.
• Loob nahale kerge kaitsekihi.
• Ei jäta nahka rasvaseks.
KREEM
• Tummise tekstuuriga.
• Sisaldab rohkelt kreemi baasainet, kuid põhikomponent on vesi.
• Mida tihkem on kreem, seda rohkem võideid on kreemi segatud.
• Olenevalt koostisest niisutav ja/või toitev.
• Imendub kauem kui ihupiim.
• Jätab nahale tuntava kaitsekihi.
• Vesise ja kergema tekstuuriga kui tavaline õli.
• Imendub kiiresti.
• Ei jäta nahapinda rasvaseks.
• Niisutab ja toidab rikkalikult.
• Moodustab nahale kerge kaitsekihi.
• Tavaliselt spreipudelis, parim on pihustada seda niiskele nahale ja seejärel naha sisse masseerida.
• Õlise tekstuuriga.
• Koostises on esikohal õli.
• Sisaldab sageli taimeekstrakte ja eeterlikke õlisid.
• Toidab nahka rikkalikult.
• Jätab nahale tugeva kaitsekihi.
• Kahefaasiliste kehaõlide koostises on ka vesi. Toodet tuleb enne kasutamist korralikult loksutada, et eri koostisained seguneksid. Kahefaasiline õli toidab ja niisutab nahka.
• Tihke tekstuuriga.
• Sisaldab palju võideid ja õlisid, vähesel määral vett.
• Enamasti tehtud shea -või baasil.
• Jätab nahale tugeva ja tuntava kaitsekihi.
• Imendub kehatoodetest kõige kauem.
• Toidab nahka rikkalikult ja hoiab hästi niiskust.
• Kõige kergem.
• Koostises ei ole õli ega rasva.
• Sisaldab õrnalt lõhnavaid taimeekstrakte.
• Kantakse kehale spreipudelist.
• Imendub kohe.
• Niisutab ja värskendab.
• Parandab naha elastsust.
• Ei jäta nahapinda rasvaseks.
• Sobib hästi värskendamiseks ka muude kehatoodete peale.
Allikas: Tiina Vahemaa
ilmneb märksa hiljem kui kuiva naha puhul.“
Kui hooldada rasust nahka liiga intensiivsete toimeainetega, kuivatame naha ära piirkondades (nt põskedel), kus rasueritus ei ole kuigi aktiivne. „Seeläbi muutub nahk õhemaks ja välistingimustele vastuvõtlikumaks ehk nii tekitame ise soovimatuid nahamuutusi,“ hoiatab Vahemaa. „Samuti võib kaasneda olukord, kus nahk hakkab enda kaitseks rasu juurde tootma.“ Kui segatüüpi nahk on pindkuiv ning kasutada selle taastamiseks liiga toitvaid aineid, võib taas tekkida suletud ring ning tulemuseks on liiga läikiv nahapind. Seetõttu võiksid kreemid, mida pindkuiva naha puhul
valida, vastata tavapärasele nahatüübile.
Tiina Vahemaa nendib ka, et sageli hoolitsetakse näonaha eest ülearu, aga unustatakse hooldada kehanahka. „Seetõttu võib keha nahk tunduda kihelev, kuiv, kestendav, mis võib viia lausa mikropragudeni,“ tõdeb Tiina Vahemaa. „Tagajärjena tekibki pindkuiv nahk, kuna läbi kahjustunud kaitsebarjääri avanevad rakkude vahel nn sillad ning nende kaudu aurustub nahasisene niiskus.“ Kui sellist nahka hakata taastama liiga toitvate kreemide ja muude toodetega, võib see nahale tekitada hoopis rasukihi, kuna keramiidide hulk on tasakaalus ega lase toitvatel ainetel piisavalt hästi nahka tungida. „Kuiva naha puhul on puudulik
nii niiskus- kui ka keramiiditase,“ jätkab kosmeetik. „Rasu- ja higinäärmed töötavad passiivsemalt, mistõttu väheneb naha elastsus. Vananedes väheneb ka uute rakkude tootmine, mis omakorda viib naha õhenemise ning tundlikkuse tekkeni.“
A ja O: puhasta ja niisuta! Pindkuiv ja kuiv nahk vajavad niisutavaid toimeaineid sisaldavaid hooldustooteid. „Kreemide koostist uurides tuleks jälgida, et need ei sisaldaks alkoholi, liialt parfüümi, eeterlikke õlisid ja teisi nahka pigem kuivatavaid koostisosi,“ paneb Tiina Vahemaa südamele. „Vältida tuleks ka vaseliini ja mineraalõli baasil tehtud salve ja kreeme, kuna need võivad ummistada poore ning hakata pikemal kasutamisel nahka kuivatama.“ Eelistatud koostisosad võiksid kosmeetiku soovitusel olla näiteks hüaluroonhape, glütseriin, niatsiinamiid, allantoiin, oliiviõli, pantenool, jojoobiõli, shea-või.
Kui normaalsel nahal esineb dehüdreeritud naha tunnuseid, tuleks kaaluda leebemaid puhastustooteid, näiteks näopuhastusvahtu tundlikule nahale, mittemahapestavat mitsellaarvett või minna üle näopiimale ja -veele. „Rasuse/segatüüpi naha puhul on mõistlik kasutada kergema valemiga kreeme ja seerumeid, mis reguleerivad rasunäärmete tööd ja matistavad ning niisutavad ja ergutavad rakkude tegevust,“ soovitab Tiina Vahemaa. „Need võiksid olla õlivabad tooted.“ Ööseks võiks nahale kanda mõnd hooldavat kreemi, mis sisaldab väikesel määral nahasõbralikku, õlist koostisosa.
Nii pindkuiva kui ka rasuse naha puhul on hea kasutada õrnatoimelist näopuhastusvahendit – näopesugeeli, -vahtu või mitsellaarvett. „Kindlasti tasub vähemalt kord nädalas koorida nahka õrnatoimelise koorijaga (nt ensüümkoorija), mis eemaldab sarvestunud rakud ning aitab kaasa toiteainete imendumisele,“ annab Tiina Vahemaa nõu. „Lisaks turgutab ja värskendab koorimine jumet ning aitab kaasa rakkude normaalsele ringlusele.“ Väga tähtis on igapäevane vee joomine – see säilitab nahka elastsena ning hoiab ära niiskusvaeguse.
Tähtis on ka tasakaalustatud mitmekülgne toit. „Naha tervisele on olulised asendamatud rasvhapped, mikroelemendid ja vitamiinid,“ selgitab kosmeetik. „Väga tähtis on tarbida oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid ning A- ja B-grupi vitamiine. Ka E-vitamiin mõjub nahale ja kogu organismile hästi, kuna sel on antioksüdatiivne ja niisutav toime. „Tsink aitab kaasa naha taastamisele ja paranemisele,“ lisab kosmeetik.
Avène Hydrance Aqua-Gel niisutav kreem-geel (50 ml) 31,33 €
Babé Super Fluid emulsioon näole SPF 50 (50 ml) 23,78 €
Babé Stop Akn keratolüütilise toimega öine vedelik (30 ml) 17,11 €
Avène termaalvesi (150 ml) 13,45 €
Isdin päikesekaitseemulsioon Fusion Water SPF 50 (50 ml) 25,34 €
A. B kompleks tabletid (30 tk) 5,60 €
Biotiin Collagen Skin Beauty tabletid (120 tk) 21,45 €
Bertil’s Kelasin tsink tabletid (15 mg 100 tk)
10,28 €
Novaclear Advanced seerum niatsiinamiidiga (30 ml) 15,07 €
Babé mitsellaarnäopesugeel rahustav (240 ml) 16,13 €
BioNike näokoorija ensüümidega (75 ml) 14,14 €
Bioderma Sensibo H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml) 24,59 €
Eucerin kuiva naha ihupiim 10% urea (400 ml)
28,33 €
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Rõõm oomega-3-kalaõli D3 + Q10 kapslid (60 tk)
18,38 €
Välise ilu turgutuseks
seespidiselt leiad sobiva ilutoidulisandi uuest põhjamaisest HELEIN ® sarjast
Biotin + Efektsed juuksed ja tugevad küünedmurduma kippuvatele, kihilistele küüntele ning õhukestele juustele
tugev ja kliiniliselt uuritud kollageen
Strong Collagen Nooruslik ja pingul nahk - aitab vähendada vananemisilminguid, muutes naha elastse-maks ja pringimaks , lisades nooruslikkust ja sära
Suvi lausa kutsub lendlema ja liuglema. Ütlema lahti kohustustest ja eelistama kergust harjumuspärasele – k a oma ilu eest hoolitsemises. Tegime su elu lihtsaks ja valisime Apothekast välja tooted, millega saavad vajalikud toimingud justkui möödaminnes tehtud. Nad on mugavad, tõhusad ja hiilgavad kiirusega.
Nahk jutustab uskumatult palju sellest, mis elu me elame. Kindlaks on tehtud, et kõigest veerand naha vananemisprotsessist sõltub geenidest, ülejäänut mõjutab keskkond ja elustiil. Just viimaseid on võimalik ohjes hoida, et nahk püsiks kauem nooruslik.
Seejuures on kõige aluseks puhas nahk.
Ainulaadse värske geelja tekstuuriga Avène mitsellaarne meigieemaldusgeel (200 ml 20,37 €) muudab meigi, mustuse ja päikesekaitsetoodete jääkide eemaldamise nahalt eriti lihtsaks. Geel sulab nahal seda ühtaegu puhastades, rahustades ja niisutades. Tõeliselt toimiv suveleid.
Sagedaseks pesemiseks kogu perele sobib õrna ja rahustava toimega BioNike Triderm šampoon-dušigeel tundlikule nahale (200 ml) 8,58 €. Suurepärane ka puhkudeks, kui näiteks peanahk on ärritunud või sügeleb.
Taltsuta rasu, läiget ja vistrikke! Prebiootikumide ja aktiivse sidruniveega Babé Stop Akn puhastav matistav näosprei (75 ml) 15,95 € reguleerib rasu tootmist, matistab ning takistab vistrike teket. Naha kaitsekiht leiab tasakaalu ja rahu.
TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS
FOTOD: ADOBE STOCK, TOOTJAD
Pole mingi uudis, et päikesekiirgus on naha nooruslikkuse põhivaenlane. Vähem on aga teada see, et nahk vananeb kiiremini ka õhu- ja valgussaastega, mis kahjustab naha kaitsefunktsiooni ja mikrobioomi. Tihked kreemid, valged randid ja läikiv rasukiht on tõhusas päikesekaitses eilne päev. Tervita ülikergeid, niisutavaid ja kiirelt imenduvaid tooteid, mis hetkega palge jumekaks võluvad.
Veepõhine Babé
Super Fluid
tooniv emulsioon
näole SPF 50 (50 ml) 23,78 € kaitseb nahka päikese, oksüdatiivse stressi, infrapunakiirguse ja sinise ekraanivalguse eest. Tõhusalt niisutav ja kaitsev Isdin Fotoprotector Fusion Water Colour Light 5* SPF 50 igapäevane kaitse (50 ml) 22,02 €
NB! Kanna enne päikese kätte minekut üks sõrmepikkune triip päikesekaitsetoodet näole ja kaelale. Uuenda kaitset pärast ujumist, higistamist või rätiga kuivatamist.
Suvesoojaga kehtivad meikimises kaks reeglit: vähemaks ja kergemaks. Naudi loomulikkust, lase käiku õhulised tekstuurid ning lisa sära sinna, kuhu tuju nõuab.
Jumestusele
paneb aluse kõik-ühes ülipeen näosprei Idun Minerals näovärskendajameigikinnitaja (100 ml)
21,51 €, mis valmistab naha ette, kinnitab meigi, niisutab, värskendab ja lisab sära.
Idun Minerals veekindel ja volüümiandev ripsmetušš Vatn (9 ml) 19,21 € annab ripsmetele lopsakuse kõigest ühe kihiga. Tuši võid eemaldada kus iganes, vajad vaid sooja vett.
Idun Minerals tooniga huulepalsam SPF 15 (8 ml) 14,08 € kannab looduslike õlidega huulte eest hoolt ning kingib neile kauni värvi, pehmuse ja peene läike.
Mida panna sädelema?
Mida iganes! Idun Minerals valgustpeegeldav mineraalne Fjällsippa lauvärv (3 g) 11,76 € passib ideaalselt nii särapuudriks, laugudele kui ka huultele. 100% kõrgpuhastatud mineraalsed koostisosad!
Mineraalse kaitsega Idun Minerals tooniga päikesekaitseemulsioon SPF 30 (27 ml) 22,36 € ühtlustab nahatooni siidiselt sileda tekstuuriga, jättes naha õrnalt särama.
Putukahammustustel ja päikesest põlenud nahal on ühine omadus – need kipuvad sügelema. Kuna päikesepõletus hävitab naharakke, hakkavad need irduma, et uutele rakkudele ruumi teha. Kasulik on ennast taltsutada ja mitte kahjustada saanud nahka kratsida, sest see suurendab põletiku ohtu. Sügelust aitab leevendada esmalt naha niisutamine.
Väga kerge koostisega pihustatav losjoon BioNike Sun päevitusjärgne niisutav sprei tundlikule nahale (200 ml) 18,48 € annab nahale hetkega värskustunde ja niisutuse. Babé SOS sügelusvastane kehasprei pH5 (125 ml) 23,53 € on kiirabi sügelevale ja ärritunud nahale. See rahustab putuka- või päikesekahjustatud naha maha.
Suvi on aeg, mil soovitakse oma päikeselist jumet rohkem esile tuua ja hoida. Selleks käiakse rannas ning püütakse päikesekiiri palgele igal võimalusel, kuid ilusa jume saavutamiseks on ka teisi viise.
TEKST JA MEIK: SIGNE UIBO
FOTOD: TIINA KUKK
Näolt kulub päevitus kõige kiiremini, kuid samas on nägu ka kõige rohkem päikese käes, saades päikese kahjustavat mõju kõige enam tunda. Sel hooajal saadud liialduste tagajärjed võivad ilmneda alles küpsemas eas, kui naha funktsioonid aeglustuvad, melaniin ei jaotu enam ühtlaselt ja esile tulevad tumedad pigmendilaigud.
Nii nagu suvine riietus ja meik on kerged, olgu seda ka suvine nahahooldus. Nobedaks näo ja silmade puhastamiseks eriti tundliku naha puhul sobib 1. BioNike puhastusvesi meigi eemaldamiseks (400 ml 16,81 €), mis jahutab ning rahustab nahka. Värskustunde tekitab 2. BioNike mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml 17,67 € / 100 ml 4,87 €), väikest pudelikest on mugav ka pikaks nädalalõpuks või puhkuseks reisikotti pista. Suvel on hea uuendada nahka kord nädalas õrna koorijaga (3. BioNike kirgastav koorija ensüümidega, 75 ml
14,14 €) ja turgutada paar korda nädalas 4. BioNike Instant Hydra detoks niisutava maskiga (75 ml 19,34 €).
Intensiivseks niisutamiseks on hea kasutada kreemi alla seerumit (5. BioNike Hydractive seerum, 30 ml 26,50 €), mis niisutab nahka sügavuti, ning seejärel kanda sinna peale UV-kaitsega päevakreem (6. BioNike Hydractive näokreem kaitsev niisutav SPF 30, 40 ml 24 €), kergema tekstuuriga 7. BioNike Hydra niisutav fluid SPF 20 (50 ml 17,45 €) või kerge tooniga 8. BioNike Hydractive BB näokreem SPF 15 (40 ml 21,86 €).
Õhtuseks hoolduseks sobivad näole jahutav 9. BioNike Hydractive kreem-geel niisutav (50 ml 25,62 €) või ülikerge 10. BioNike Hydra Jelly vesi-geel probiootikumidega (50 ml 15,93 €). Unustada ei tohi ka õrna silmapiirkonda, kuhu kanda hommikul ja õhtul silmakreemi – eriti tundlike silmade puhul sobib hästi 11. BioNike Tolerance silmaümbruskreem (15 ml 19,16 €), ereda päikese tõttu kissitajatele aga näiteks 12. BioNike Eye kortsudevastane silmaümbruskreem (15 ml 19,54 €).
1.
2.
3.
4.
5.
7. 8. 9. 10.
Randa minekuks kasuta näole spetsiaalset päikesekaitsekreemi BioNike Sun päikesekaitsefluid näole SPF 50+ (50 ml 17,65 €), mis sisaldab lisaks UV-kaitsele ka infrapunakiirgusest põhjustatud vabade radikaalide vastast kaitset, hoides seeläbi ära fotovananemise.
Kanna tundlike piirkondade kaitsmiseks (nina, huuled, kõrvad, sünnimärgid, tätoveeringud, armid, õlad) BioNike Sun päikesekaitsepulka SPF 50+ (9 ml 15,47 €) ja uuenda seda päeva jooksul.
Pane suvel välja minnes kätele, dekolteele ja teistele riietest välja jäävatele kehaosadele UV-kaitsega BioNike Sun päikesekaitselosjooni SPF 30 (200 ml 26,51 €) nii püsivad need piirkonnad nooruslikumad.
BioNike Color päikesepuudrit 202 Soleil võib kasutada ka keskmise intensiivsusega lauvärvina, et anda silmadele sügavust.
Tupsuta enne huulte värvimist sinna BioNike Eye kortsudevastast silmaümbruskreemi (15 ml 19,54 €), nii niisutad huuli sügavamalt ning värv jääb neile ühtlasemalt peale.
Kanna nahale päeva jooksul BioNike Hydractive kaitsvat näospreid SPF 25 (75 ml 14,27 €), nii värskendad nahka, pikendad meigi püsi vust ning uuendad UV-kaitset.
Alusta meigipõhja tegemist vajadusel punetavate kohtade neutraliseerimisega, appi tuleb 1. BioNike Color Cover punaste laikude peitekreem 301 Vert (12 ml 14,57 €). Nii ei pea neid piirkondi tugevalt katma ja saad meigipõhja õhemana hoida. Seejärel kanna üle näo kaela tooniga sobivat värvi jumestuskreem – 2. BioNike Color jumestuskreem lifting 202 Creme (30 ml 23,85 €) –, ja fikseeri see õhulise ja kerge 3. BioNike Color kompaktpuudriga 102 Miel (8 g 18,80 €), mille peal on järgnevaid puuderjaid tooteid parem hajutada. Näole jume andmiseks kasuta 4. BioNike Color päikesepuudrit 202 Soleil või tumedamat tooni 205 Cognac (10 g 16,06 €). Seda on hea nahale kanda hüpoallergiliste sünteetiliste kiududega 5. BioNike Color päikese- ja kompaktpuudri pintsliga (31,63 €). Pintsli pehmed harjased paitavad nahka ja võimaldavad hajutada päikesepuudrit kergelt ning ühtlastelt laubale, oimukohtadele, põsesarnade ja lõua
alla ning dekolteele. Seejärel naerata ning kanna põsenukkidele 6. BioNike Color kompaktpõsepuna 303 Bois de rose (5 g 18,80 €), et anda näole värskust juurde.
Silmameiki alusta
7. BioNike Color Luminizer peitepliiatsiga 102 Creme (2,5 ml 20,29 €), mida kanna silmalau peale ja alla. Seejärel kanna heledat lauvärvi (
8. BioNike Color kompaktlauvärv 406 Aube, 3 g 11,84 €) ülemisele laule, alustades silma sisenurgast, kuni lau keskosani välja. Seejärel kasuta keskmise tumedusega lauvärvi (9. BioNike Color kompaktlauvärv 411 Taupe, 3 g 11,84 €), hajutades seda silma välisnurgast ülemise lau keskosani, ning tõmba intensiivse pliiatsiga (10. BioNike Color silmapliiats 109 Violet, 9,06 €) ülemisele laule ripsmepiirile joon, millele lisa silma välisnurga poolele tumedust 11. BioNike Color kompaktlau-
värviga 402 Bleu nuit (3 g 11,84 €) – nii lisad pilgule sügavust. Tõmba kerge ja mahe joon ka alumisele laule mööda ripsmepiiri, hajutades seda sisenurga suunas. Too kulmud esile 12. BioNike Color kulmupliiatsiga nr 501 (tume blond) (12,47 €) ja kammi need toote teisel pool oleva rullharjakesega läbi, seejärel värvi ripsmed 13. BioNike Color 3D veekindla ripsmetušiga (11 ml 19,16 €).
Huulekontuuri väljatoomiseks alusta pliiatsiga (14. BioNike Color Lip huulepliiats 207 Biscuit, 8,37 €) – nii muudad huule konkreetsemaks ja selle värvi püsivamaks. Seejärel kanna huultele kauapüsiv, kuid niisutav 15. BioNike Color Intense huulepulk 107 fuchsia (3,5 ml 12,25 €).
Meigi lõpetuseks kinnita see värskendava uduspreiga (16. BioNike veesprei rahustav, 250 ml 12,77 €).
2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
Pinguldav ja kortse korrigeeriv Avène Hyaluron Activ B3 päevakreem silendab nahka ja lisab sära. Kreem on rikas niisutava hüaluroonhappe ja niatsiinamiidi poolest, mis stimuleerib naharakke ja pikendab nende eluiga. Sobib ka meigi aluskreemiks.
Avène Hyaluron Activ B3 päevakreem (50 ml) 51,67 €
Naudi tõhusat kaitset koos siidise ja niisutatud tundega! Ülikerge tekstuuriga Babé Super Fluid SPF 50 emulsioon pigmendilaikudega nahale imendub kiirelt, andes nahale saastevastase ja DNA-d kaitsva toime. Stopp, UVA-, UVB- ja IR-A-kiirgus ja sinine valgus! Emulsioon vähendab tumedaid laike, kirgastab jumet ja ühtlustab nahatooni.
Babé Super Fluid SPF 50 emulsioon pigmendilaikudega nahale (50 ml) 26,41 €
Happed oskavad hiilgavalt nahka uuendada. Isdin Glicoisdin 15 kooriv näokreem sisaldab glükoolhapet, mis koorib naha pinda ja ühtlustab tekstuuri. Koorija vähendab päikesest tekkinud peeneid jooni ja kortsukesi ning muudab naha säravamaks. Soovituslik on kasutada esimesel nädalal kreemi ülepäeviti ja väikeses koguses, pärast seda aga iga päev.
Isdin Glicoisdin 15 kooriv näokreem (50 ml) 38,90 €
Üks katsetamist vääriv lahendus pirtsakale peanaBioNike Triderm D.S. intensiivne šampoon See leevendab peanaha sügelust ja ketendust ning taltsutab rasueritust. Aitab kontrolli all hoida sellised naha mikroflooraga seotud seborroilise dermatiidi sümptomid nagu sügeluse, põletustunde, nahapunetuse ja kõõma.
Triderm D.S. intensiivne šampoon (125 ml) 14,82 €
Kirjanik Eia Uus võttis koos oma 2-aastase tütre ja õdedega ette iluseikluse, et välja selgitada suviseks naha hooldamiseks ja k aitsmiseks tõhusad ja niisutavad apteegikosmeetika tooted. Millised tooted noppisid uue lemmiku tiitli?
Isdin toonitud päikesekaitseemulsioon Fusion
Water hele SPF 50 (50 ml)
22,02 €
Ma arvan, et see toode on hea valik näiteks reisile minnes, kui ei taha mitut toodet (kaitsekreemi ja jumestuskreemi) kaasa võtta. Ühtlustab nahatooni, et rannapuhkuse piltidel ilus välja näha.
normaalsele ja kuivale nahale (50 g)
44,89 €
Mulle meeldib, et see kreem koosneb 88% looduslikest koostisosadest. Olen väga lõhnatundlik, kuid sellel kreemil on imemõnus lõhn. Karbis on kaasas ka väike spaatel, millega purgist kreemi võtta, et näpuga võttes baktereid kreemi ei satuks. Jään seda rõõmuga edasi kasutama.
BioNike Sun päikesekaitsepulk SPF 50+ (9 ml) 15,47 € Tundub, et olen leidnud endale uue lemmiktoote. Megamugav on kanda pulgaga päikesetoodet peale nii endale kui ka lapsele – käed ei saa kreemiseks. Pisikest pulka on hea kotti pista, et vajadusel kaitset uuendada.
Babé Pediatric niisutav ihupiim (500 ml) 19,54 €
Kuna Eesti Allergialiit seda toodet soovitab, olen seda lapse sünnist saadik ostnud ja ka kingiks saanud. Mu lapsel on aga ülitundlik nahk ja mingil põhjusel see toode ei sobi, seetõttu olen ise ihupiima enda kehal kasutanud. Ka minu õdedele see toode meeldis.
Avène Sun Intense Protect päikesekaitseemulsioon SPF 50+ näole ja kehale (150 ml) 30,40 €
Seda toodet tunnustab
Eesti Allergialiit ja kreemi kiitsid heaks kõik minu pere naised. Mõnus koostis!
niisutav losjoon lastele (200 ml)
16,81 €
BioNike sarja tooted on mulle juba varem väga meeldinud, nii ka see. Kuigi kirjade järgi lastele mõeldud toode, kandsin seda ka mõnuga enda peale. Hästi niisutav!
Babé jalakreem 10% uureaga (100 ml)
15,42 €
Väga tore toode! Imendus kiirelt ja seda oli mõnus nahale määrida. Minu jaoks oli veidi harjumatu
lõhnaga, kuid see polnud üldse halb. Jään kindlasti kasutama. Idun huulepalsam tooniga SPF 15 Syren (15 ml) 14,08 € Ma pole harjunud, et huulepalsam toonib, kuid mulle väga meeldis, et selles sisaldub SPF 15. Mul on palju huulepinda, mida niisutada ja seetõttu on mul kujunenud üks oma kindel lemmiktoode. Tekstuurilt tundus mõnus, samuti oli palsamil kaunis mahe värv. Kuna minu huuled olid aga parasjagu haigusest tingitud vedelikupuudusest äärmiselt kuivad ja katki, siis sel puhul jäi toote niisutavast võimest väheks.
Babé aaloegeel 100% (300 ml) 23,96 € Mu 2-aastasel õnnestus esimene päikesesuudlus hiljaaegu kätte saada ning ta vaeseke muudkui sügas end seetõttu. Nagu aaloe geeli tema nahale kandsin, lõpetas ta sügamise ja magas öösel rahulikult.
Superhea toode!
meigieemaldus geel (200 ml) 20,37 € Ma pole kunagi mitsellaarset geeli näo puhastamiseks kasutanud. See toode meeldis nii mulle kui ka minu õdedele. Geel suutis eemaldada ka sellise meigi, mis on tõrkunud teiste vahenditega maha tulemast.
Maailmas on üle kuue miljoni triatloniharrastaja. Kombo ujumisest, rattasõidust ja jooksust muudab selle ala mitmekülgseks ja keskmisest katsumusterohkemaks. Raudseks treenimine ei ole aga vaid eluaegsete sportijate pärusmaa – igaüks võib alustada sobivast distantsist ja omas tempos parema vormi poole liikuda.
TEKST: KADRI KÜTT l FOTOD: ERAKOGU
UP43 triatloniklubi üks asutaja ja treener Kirill Kotšegarov alustas oma sportlaskarjääri ujumisest ning jätkas siis tipptasemel triatloni rindel. Ta on kolmekordne Ironmani distantsi võitja ja Eesti tippaja omanik pikal distantsil.
Kirilli sõnul on triatloniga alustamisel põhiline see, et oleks motiveeriv eesmärk, mille poole pürgida. „Inimene võiks olla ära otsustanud, et ta tegelikult ka triatloniga tegeleda soovib, sest siis on lihtsam isegi keerukamatel päevadel end trenni vedada. Motivaatoriks võib olla näiteks tervisliku seisundi parandamine või miks mitte ka mõni sportlik eesmärk, mida silme ees hoida.“
Varasem sportlik taust tuleb triatloni harrastamisel kasuks, aga ei ole alaga alustamisel määrava tähtsusega. Triatlonitrenni jõuavad Kirilli sõnul nii endised tippsportlased kui ka inimesed, kes vaid tugitoolis spordile kaasa elanud. „Kõige raskem on ujumist selgeks õppida ja seetõttu oleks hea, kui lapsepõlvest on olemas vähemalt ujumise baasoskus ja poleks veekartust. Triatlon nõuab head füüsist ja seetõttu tuleb muidugi kasuks ükskõik millises valdkonnas enda liigutamise harjumus, aga ka selleta saab hakkama.“
Triatlon koosneb kolmest alast ja see iseenesest tähendab, et treeningud on väga vaheldusrikkad. See on ka üks põhjustest, miks sobib triatlon väga erinevatele harrastajatele. „Iga inimene leiab endale triatlonitrennidest midagi sobivat. Harjutada on võimalik nii üksi kui ka grupis. Teatud määral tuleb muidugi kasuks kannatlikkus, aga õnneks on ka see arendatav.“
Kolm esimest olulist sammu
1. Külasta spordiarsti. Triatloniga alustades võiks enda jaoks kõigepealt läbi mõelda, mis on uuel alal treenimise esmased eesmärgid. Seejärel tasub veenduda, kas tervis kannatab sportimist ja märgatavat füüsilise koormuse tõusu. Parim ja kindlaim viis seda teada saada on visiit spordiarsti juurde, kes teeb koormustesti ning annab ülevaate, kuidas tervis ees ootavateks treeninguteks valmis on.
2. Liitu triatloniklubiga. Kui tervis triatleediks treenida lubab, võiks leida endale sobiva treeninggrupi. Triatloniklubiga liitumine ja grupitreeningud võimaldavad alaga lähemat tutvust teha. Klubisse kuulumine aitab teadlikumalt treenida, samuti motivatsiooni hoida ja vajadusel ka üksteisele toeks olla. Lisaks on klubikaaslased seltskond, kellega koos laagrites treenimise vaheldust nautida ja ehk ka esimesi võistlusi ette võtta.
3. Räägi triatloniga tegelemise plaan lähedastega läbi – eriti siis, kui ambitsioon on pigem suur. Triatleetide treeningmahud varieeruvad sõltuvalt hooajast. Alustades on ajakulu küll väiksem, aga mida paremaks muutub vorm, seda suuremaks kasvavad enamasti eesmärgid ning nendega koos pikeneb ka treeningutele pühendatav aeg.
Valikud sprindist raudmehe distantsini
Ainuüksi iseenda valmisolekust,
Kirill KotšegarovTriatlon koosneb kolmest alast ja see iseenesest tähendab, et treeningud on väga vaheldusrikkad.
tervisest ja tahtest aga triatloniks ei piisa, vaja on ka sobilikku varustust. Kolme ala kombinatsiooniks on vaja nii ujumisvarustust, ratast kui ka jooksukomplekti. Esialgu võib vajalike asjade loetelu ehk pikk tunduda, aga õnneks on varustuse järelturg korralik ja nii saab sobivad asjad mõistliku eelarvega kätte. Kindlasti tasub varustuse osas küsida nõu treeneritelt.
Kui ka varustus on olemas, ei jää muud üle, kui ennast tugitoolist püsti ajada, trenni minna ja pingutama hakata. Triatlonidistantse on erinevaid ja sõltuvalt valitud sihist varieerub veidi ka ettevalmistus.
Kirill soovitab alustada lühematest sprindidistantsidest, et saada ettekujutus, mida triatlon endast üldse kujutab. „Kui eesmärk on läbida täispikk triatlon, võiks teekond sinna olla progresseeruv ka distantside mõttes.“ Ta selgitab, et kõik oleneb eesmärgist: mida paremat aega distantsil saavutada soovitakse, seda pikemalt on tarvis selleks ka valmistuda. „Inimesed, kellel ei ole sportlikku tausta, vajavad kindlasti pikemat ettevalmistuse aega, et distants enda jaoks turvaliselt ja positiivse emotsiooniga läbida.“
Treeningmahtude planeerimisel on parim nõuandja triatloniklubi treener. Kirilli hinnangul on näiteks ujumisoskuse parandamiseks vaja seda umbes kolm korda nädalas treenida. Rattasõit on tehniliselt justkui kõige lihtsam ala, kuna enamik inimesi on elus seda harrastanud, aga ajakulu võtab see tratlonis kõige rohkem. Seega oleks hea ka rattasõitu kuni kolm korda nädalas harjutada. Jooksmise omapärana nimetab Kirill, et seda tehakse triatlonis tugevas väsimusseisundis. „Võistlustel toimuva imiteerimiseks ja sarnase tunnetuse kättesaamiseks oleks hea jooksmist ka trennis näiteks pärast rattasõitu või ujumist harjutada. Ega ka siin ei tee paha, kui teha seda kolm korda nädalas. Kombineeritud treeningus, kus tehakse näiteks rattasõitu pluss jooksu, ei loeta seda kaheks eraldi trenniks, vaid läheb kahjuks või õnneks kirja ühe treeninguna.“
Triatlon on aeganõudev spordiala ja see ei pruugi kõigile sobida. Sel alal on Kirilli kogemuse põhjal edasiviivaks jõuks teadmine, et mida rohkem pingutust nõuavad treeningud, seda rahuldust pakkuvam on lõpuks mõne võistluse lõpetamine.
UP43 triatloniklubis treeniv ettevõtja Henri Rüüsak (51) tegeles põhikooli ajal kuuel päeval nädalas ujumisega. Siis tekkisid tal aga terviseprobleemid, mis olid tol ajal nii treenerite kui ka arstide hinnangul kindel põhjus teha spordiga lõpparve.
Tagasi spordi juurde jõudis Henri 2008. aastal, kui ta avastas enda jaoks jooksmise võlud.
„Ettevõtjana olid mul siis pinged kuidagi suureks kasvanud ja neile tuli väljund leida,“ räägib Henri.
„Alustasin jooksmisega ja ilmselt pingutasin kohe ka üle, sest tekkisid põlvevalud. Tellisin siis endale maanteeratta ja kui see kohale jõudis, proovisin uuesti ka joosta. Kuna mul oli ujumise taust olemas, oli loogiline jätk kolm ala kokku panna ehk triatloniks treenida.“
Esialgu treenis Henri iseseisvalt ja Hawaii Expressi rattasõitjate seltskonnaga. 3–4 aastat tagasi suundus ta aga Kirilli juurde, et teadlikult kõiki kolme triatloniala treenida. Esimese, Sportlandi Kõrvemaa triatloni (350 m ujumist, 20 km maastikuratta sõitu, 4 km jooksu) läbis ta 2011. aastal ja sealt edasi osales ta igal aastal mitmel triatlonivõistlusel.
Läks hulk aega, enne kui ta võttis ette täispika triatlonidistantsi – 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksmist. „See tundus kuidagi hirmuäratav,“ tunnistab Henri. „Nüüd lähenen täispikale triatlonile lihtsalt kui pikale päevale, millega tuleb pihta hakata ja see ära teha.“
Treenides kasvab nii motivatsioon kui ka eesmärk
Henri on osalenud mitmesuguse distantsiga triatlonidel nii Eestis kui ka võõrsil. Näiteks 2017. aastal võttis ta osa enamikust kodumaise karikasarja etappidest ja saavutas oma vanusegrupis üldkokkuvõttes teise tulemuse.
Henri meenutab, et mõtted Hawaiist tulid tema pähe juba pärast esimese täispika triatloni finišit, sest see võistlus on sel alal sümboolne tipp. Koht Hawaii
Ironmanile tuleb välja võidelda, vaid vähesed jõuavad sinna loosi tahtel.
Enda säravaimaks saavutuseks peab Henri aga 2020. aasta IRONMAN 70.3 Tallinna võistlust, kus ta saavutas oma vanusegrupis kolmanda koha nii IMi kui ka Eesti meistrivõistluste arvestuses. Viimastel aastatel on ta rohkem välisvõistlustel käinud ning eelmisel aastal õnnestus tal ära teha ka triatleetide unistus Hawaii Ironman. „See oli minu jaoks senistest raskeim täispika triatloni kogemus, sest rattarada on seal mööda kiirteed ja võtta tuleb pikad tõusud, lisaks pidin toime tulema vastutuulega,“ kirjeldab Henri. „Jooks oli enamuse ajast samuti päikese käes ja kiirteel, nii et see oli korralik katsumus.“
Henri meenutab, et mõtted Hawaiist tulid tema pähe juba pärast esimese täispika triatloni finišit, sest see võistlus on sel alal sümboolne tipp. Koht Hawaii Ironmanile tuleb välja võidelda, vaid vähesed jõuavad sinna loosi tahtel. Enamik osalejaid pääseb starti varasemate täispikkade triatlonide tulemusena, kus nad on oma vanuseklassis piisavalt hea kohaga lõpetanud. Henri selgitab, et igal Ironmani etapil saavad vanusegrupid teatud arvu kohti Hawaiile ja neid antakse välja paremuse järjestuses. „Minul õnnestus koht saada 2021. aastal Tallinnas, kui olin oma vanusegrupis neljas ja ka parim eestlane. Kuna sel aastal jäi koroonapandeemia tõttu Hawaii võistlus ära, sain selle möödunud oktoobris realiseerida.“
Sel hooajal on Henri keskendunud poolpikale triatlonile ja järgmine suur siht on pääseda maailmameistrivõistlustele. Eelnevalt on tal juunis plaanis pool
pikk distants Varssavis, kus hea tulemus peaks tagama ka koha tiitlivõistlustele.
Henri aasta jaguneb triatloni mõttes kaheks hooajaks, talvine periood on ettevalmistav ja kergem, suvine täiskoormusega ehk treeningute ning võistlusterohke. „Pärast sügisesi võistlusi on mõned nädalad kergemat olemist, isegi vaid jalutamist, aga seejärel algab valmistumine uueks hooajaks. Treeningmaht on talvisel perioodil kümmekond tundi nädalas, mis tähendab treeninguid kuuel päeval nädalas ja nädalavahetusel üht kahe trenni päeva ning üht puhkepäeva. Enne tipphooaega tuleb mahtu aga 20+ tundi nädalas ja lisandub veel kevadine treeninglaager.“
Treeningute mahule vaatamata näeb Henri triatloni võlu just alade mitmekesisuses. Lisaks ujumisele, jooksule ning rattasõidule tehakse ka üldkehalist trenni ja kõik see kokku tagab, et pidev pingutamine üksluiseks ei lähe. „Aega on treeninguteks tihtilugu keeruline leida, aga mis seal ikka – kui tööpäev lõpeb, tuleb trenn ära teha ja siis kasvõi hiljem tööasjadega jätkata. Kindlasti on olnud päevi, kus trenni minna on raskem, ja üksikuid treeninguid on ka ära jäänud, aga eks ikka on kõige raskem mugavustsoonist välja tulla – kui juba liigud, oled taas rütmis sees ning teed selle trenni ära.“
Triatloniga alustajale soovitab Henri julget pealehakkamist. Piisavad treeningtunnid tagavad, et saad end võistlustel hästi tunda. „Kui vähegi huvi
on, soovitan pihta hakata, ja isegi kui ei ole plaanis kohe võistlema asuda, tasub ikkagi mõne triatloniklubiga liituda. Oma ala tipud teavad, kuidas treeninguid üles ehitada nii, et need oleksid vaheldusrikkad, ja nad oskavad ka jälgida, et ei tekiks ülekoormust.“
Triatloniks ei ole Henri pidanud vaimu eraldi treenima – ta on pühendunud ja leiab, et kui midagi on ette võetud, tuleb see ära teha, nii spordis, töös kui ka eraelus. „Triatlon annab sellesse panustatud aja eest palju vastu. Minu jaoks oli kõige emotsionaalsem hetk esimese täispika triatloni lõpetamine, kui punasel vaibal finišisse jõudsin. Eks igaüks peab endale paika panema, kui palju ta suudab sellele alale aega pühendada. Mul on ka pere, aga lapsed juba suured ja tänu sellele leian treeninguteks mahti ning olen enda jaoks tasakaalu leidnud.“
Triatloni kohta leiab internetist palju infot, aga teadlikuks ja eesmärgistatud treenimiseks tasub liituda mõne klubiga, kus oma ala parimad treenerid aitavad soovitud sihtideni jõuda.
Triatloniteadmiste kogumist võid aga alustada näiteks siit:
• triatlon.ee/
• triatloniportaal.ee/category/ nouanded/
• triatloniakadeemia.ee/
Ennu teekond lihamaailma algas Stockmanni kaubamaja lihaletis müüjana, peagi sai temast kala- ja siis lihameister.
Töötanud 10 aastat Rakvere Lihakombinaadis liha tootejuhina ja kaks aastat Londonis restoraniketi Bodean’s BBQ toitlustusjuhina.
Rahvusvaheline liha- ja grillikoolitaja.
Eksklusiivsete catering ’ide korraldaja.
Restoranide Pull ja Härg omanik. Grilltarvikute, maitseainete ja teiste toodete maaletooja-edasimüüja.
Eesti grillikuningas Enn Tobreluts teab, et grillimine tekitab tugevat sõltuvust, kui seda kunsti briljantselt vallata. Ta jagab oma grillinippe ja avaldab, milline on parim maitseaine maailmas.
Parima grillitulemuse saab keraamilisel söegrillil (Kamado Joe), mis hoiab väga hästi kuumust ja on väikse söekuluga. Grillsöe süütamiseks soovitan kasutada ökoloogilisi narmendavaid süütepulkasid või -geeli. Grillsütt on mugav süüdata leeklambi või elektrilise süütajaga.
Kui süsi on hõõguma hakanud, sega seda ja jaota ühtlaselt grillil, et tekiks kiiremini ühtlaselt hõõguv grillsüsi. Tavaliselt kulub umbes 5–10 minutit, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja
Peenikeses lambasooles toorvorstid aseta grillile nii, et need oleksid ühtpidi kaardus, sest nii on hea lapikute mittesakiliste tangidega keerata ühe korraga mitu vorsti.
Nutikas on küpsetada toorvorst algul paar minutit madalamal kuumusel ja siis tõsta need veidi suuremale kuumusele pruunistuma – nii ei lähe vorst katki ja tulemus tuleb ilusam!
Alates 2007. aastat on Enn Grillfesti võistluste ja Eesti Grilliliidu peakohtunik.
leeki enam ei oleks. Kui süte pealispind on muutunud umbes pooles ulatuses hõõguvaks, on söed grillimiseks valmis.
Lihal tuleks lasta enne grillimist umbes kaks tundi toasoojas seista, et temperatuur ei muutuks liiga järsku – nii pruunistub liha kiiremini, kuumus ei kõrveta liigselt liha ning see saab pehmem ja mahlasem.
Liha aseta grillile alles siis, kui oled grillresti terasharjaga puhastanud ja majapidamispaberiga puhtaks nühkinud. Malmresti kasutades määri see kergelt toiduõliga.
Liha ei tohi grillil keeramise, eeltöötlemise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja roog jääb kuiv ning tuim. Liha pööramiseks kasuta mugavaid grilltange, mitte kahvlit.
Kui kuumus läheb liiga suureks ja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, summuta leek kaanega ja sule ventilatsiooniavad.
Hõrgu grillielamuse saamiseks tasub tunda nii liha lõikamise kui ka maitsestamise kunsti. Liha tuleb lõigata terava noaga, mis libiseb kergelt läbi liha, et mitte lihapinda närustada.
Liha lõigud (nt steik) tuleb alati lõigata risti kiudu, sest see lühendab lihaskiude ning teeb portsjontükid õrnemaks
RETSEPTID JA FOTOD: ENN TOBRELUTSOtse süte sees grillitud lihaveise Aberdeen Black Angus laagerdatud marmor ribeye steak.
VAJAD:
lihaveise antrekooti musta pipart
laagerdatud balsamico’t (Venturini Baldini Goccia Nera)
Maldoni helvessoola
Lõika lihaveise antrekoodist (ribeye) umbes 1,5 cm paksused steigid. Maitsesta musta pipra ja laagerdatud balsamic o’ga.
Küpseta liha otse hõõguvate süte sees, umbes poolteist-kaks minutit kummaltki poolelt – nii valmib ülimalt hea ning põneva sütemaitsega medium -küpsetusastmega liha.
Pärast grillimist lase lihal lõikelaual üks minut tõmmata. Viiluta liha ja raputa peale Maldoni helvessoola.
Seda liha saab küpsetada nii ufogrillil, keraamilisel grillil kui ka lihtsalt lõkkealusel, sest küpsetamine toimub otse süte sees. Oluline on kasutada suuretükilist parimat lepapuidust grillsütt! Enn soovitab kasutada enda välja töötatud Grillepi sütt.
ja pehmemaks. Piki kiudu lõigates jääb liha vintskeks ega ole nii maitsev. Kui tegu on pehme lihaga, võib küpsenud lihast lõigata ka paksemad lihaviilud, aga kui liha on vintskem, maitsevad peened viilud hamba all pehmemalt.
Vintsket liha ei tasu peljata, ka sellest on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selline liha tuleb vaid laagerdada või marineerida hapuaineid sisaldavas marinaadis või –veelgi parem – küpsetada liha madalal kuumusel pikema aja jooksul. Liha vasardamine aitab samuti vintskeid lihaviile pehmendada, kuid ülemäärane tampimine lõhub lihaskiudusid ja muudab liha kuivaks.
Maitsvat mekki jahtides
Maitsestamisega tasub olla ettevaatlik, et liha ei kaotaks oma naturaalset mekki. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tekib kogemuste ja katsetustega.
Maailma parim maitseaine on minu arvates Maldoni helvessool. Seda on eriti hea raputada vahetult enne söömist kuumale viilutatud lihale. Nii avanevad suulaes maitsemeeled ja toit mekib hoopis paremini. Ka tarbitav soolakogus on nii oluliselt väiksem ja kõhutäis tervislikum.
Grillimise lõppjärgus lihale kantav glasuurkaste aitab lihal kenasti karam-
ellistuda, samas säilitab liha mahlasuse ja seespoolse naturaalsuse.
Maitsesuitsu saamiseks võib kasutada puutükikesi, laaste ja maitsetaimi. Enamasti pole siiski mõtet lisasuitsu tekitada, sest grillimisest tekkiv loomulik suits annab lihale niigi mõnusa grilliaroomi ja ilusa välimuse. Liiati pole rohke suits ka tervisele kasulik.
Millal on liha valmis?
Kõige lihtsam on kasutada liha sisetermomeetrit Thermapen. Toiduohutuse tagamiseks tuleks saavutada liha sisetemperatuuriks 70–71 °C (küps ehk well done), kuid veise- ja lambaliha (sh pardifilee) soovitame küpsetada poolküpsena (medium, 60–64 °C) ja/või pooltoorena (rare, 50–55 °C).
Samuti võib hinnata liha pinna pruunistusastet, kergitades kergelt lihalõigu ühte äärt või katsuda liha näpuga, kuid selleks on vaja õiget tunnetust. Grillribid on valmis, kui ribikondiotsad on veidikene liha küljest lahti tulnud ja ribikontide vaheline liha on näpuga katsudes pehme.
Enne söömist lase valmisküpsenud lihal 5–10 minutit toatemperatuuril tõmmata, et lihamahlade liikumine peatuks, maitse oleks parem ning liha pehmem ja mahlasem. Samas ära lase sel liigselt jahtuda, vaid söö kuumalt.
Pruunistamiseks peab grillrest olema liha peale panemise hetkel kuum. Pärast pruunistamist tõsta liha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküp sema ning sulge grillikaas. Ideaalse grillihõngu ja mahlasuse säilitamiseks ära kuhja liha üksteise peale ega ära pane grill-liha poti sisse nn tõmbama. Kui on vaja liha tõesti veel pehmendada, võid selle mõneks minutiks mähkida paksu fooliumi sisse.
Aeglaseks küpsetuseks tõsta grillrestid pärast puhastamist lauale, aseta lihad peale ja tõsta seejärel koos restiga grillile, kuna nii ei lähe grill kaane lahti hoidmisega liigselt kuumaks, säilib puidutükist tulev ilus suits ja lihad saavad alustada aeglast küpsetamist rahulikumalt. Eriti hästi sobib see viis väiksemate lihade (nt pardifilee) aeglaseks bbq -stiilis küpsetamiseks.
Triibulise välimuse saamiseks pruunista liha alguses suuremal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt. Vajadusel võid keerata liha ka mitu korda, kuid liha ei tohi ära kõrbeda.
1 kg liha = 4 portsjonit
Valmistamisaeg: 1,5–2 tundi
VAJAD:
1 kg seakarreed
Enn Tobrelutsu maitseainesegu
Piri-Piri BBQ RUB
musta pipart otse veskist
Maldoni helvessoola
kvaliteetset Muraglia ekstra-väärisoliiviõli (keskmise puuviljasusega)
Maitsesta liha terve tükina (ära viiluta). Küpseta liha madalal kuumusel keraamilisel Kamado Joe grillil kiviplaatide kohal umbes 100–120 kraadi juures 1,5 tundi. Küpsetamise aeg sõltub liha paksusest. Pärast grillimist lase lihal umbes 10 minutit tõmmata lõikelaual, seejärel viiluta ja raputa veidikene peale Maldoni helvessoola.
1 kg liha = 4–5 portsjonit
Valmistamisaeg: 20 minutit
VAJAD:
1 kg lihaveise antrekooti
laagerdatud balsamico’t Goccia Nera musta pipart otse veskist
Maldoni helvessoola
Lõika lihast umbes 2,5 cm paksused steigid. Maitsesta liha Goccia Nera balsamico ja musta pipraga. Küpseta liha alguses madalal kuumusel keraamilisel Kamado Joe grillil kiviplaatide kohal umbes 120–150 °C juures 10–15 minutit.
Seejärel pruunista liha grillrestil otse süte kohal kõrgemal kuumusel (kummaltki poolt umbes 30 sekundit). Pärast grillimist lase lihal umbes 3–4 minutit tõmmata lõikelaual, viiluta ja raputa veidikene peale Maldoni helvessoola. Grillrestil pruunistamise asemel võid visata steigi otse süte sisse ja pruunistada steiki kummaltki poolt maksimaalselt 30 sekundit –nn dirty style Enn Tobrelutsu moodi.
Tänapäeva toitumisharjumused ja kiire eluviis võib aga viia selleni, et toidust ei saada kätte piisavalt vitamiine ning mineraale, mille tulemuseks on vähenenud luude liikuvus.
Tänapäeva toitumisharjumused ja kiire eluviis võib aga viia selleni, et toidust ei saada kätte piisavalt vitamiine ning mineraale, mille tulemuseks on vähenenud luude liikuvus. Nii hakkavadki kimbutama luuhõrenemine ja luude haprusega seotud probleemid.
Kõik teavad, kui vajalik on talvekuudel D-vitamiini võtmine. On teada-tuntud fakt, et D-vitamiin turgutab immuunsüsteemi, aitab kaasa luude ja lihaste normaalsele arengule ja osaleb ka rakujagunemise protsessis. Samuti on D-vitamiin oluline osaline laste hammaste ja luustiku kasvamisel ning aitab luustiku hoida toimivana ka vanemas eas.
Vähem tuntud fakt on see, et lisaks D-vitamiinile on luustiku normaalseks funktsioneerimiseks ning näiteks vere hüübimisega seotud probleemide vältimiseks võtta ka K2 vitamiini.
Mis on vitamiin K2 ja miks me seda vajame?
Vitamiin K2 on rasvlahustuv vitamiin, mille kaks toiduga omandatavat põhivormi on K1 (phylloquinone) ja K2 (menaquinone). K-vitamiinid oma struktuurilt sarnased, erinevused on vaid ahela pikkuses, millest sõltub ka parem imendumine väiksemast kogusest ning aine organismis aktiivsena püsimise aeg.
Vitamiin K2 on rasvlahustuv vitamiin, mille kaks toiduga omandatavat põhivormi on K1 (phylloquinone) ja K2 (menaquinone). K-vitamiinid oma struktuurilt sarnased, erinevused on vaid ahela pikkuses, millest sõltub ka parem
ismis aktiivsena püsimise aeg.
Uuringud on näidanud, et vitamiin K2 tarvitamine omab positiivset mõju südame tervisele, vähendades südamehaiguste riski 50%. Kuna vitamiin K2 aitab kaasa vere normaalsele hüübimisele, peaksid aga patsiendid, kes kasutavad verevedeldajaid, enne vitamiin K2 tarvitamist konsulteerima arstiga.
Lisaks südame- ja veresoonkonnaga seotud kasudele on uuringutega tõestatud, et vanemaealistel inimestel ja menopausis naistel aitas vitamiin K2 tarvitamine kaasa luude tugevuse säilitamisele, mõjutades kaltsiumi ainevahetust, parandades luude mineraalainete sisaldust ning seeläbi vähendades luumurdude ohtu. Paljud teadlased usuvad, et vitamiin K puudus võib põhjustada osteoporoosi teket.
Vitamiin K2 on väga oluline ka laste luude arengule kasvueas. Uuringud on näidanud, et tänapäeva lastel on rohkem vitamiin K2 puudust, tulevaid K-vitamiini allikaid järjest vähemaks ning selle vitamiini puudus on tänapäeva lastel üsna tavapärane.
Magneesium võib olla eriti tõhus abimees järgmiste probleemide korral
Närvilsus ja kurnatus
Tugev füüsiline aktiivsus
Lihaskrambid
Närvilsus ja kurnatus
Tugev füüsiline aktiivsus
Saadaval hästivarustatud apkteekides üle Eesti ja veebilehel Nordaid.eu
Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... ma olen postiljon."
Auhinna võitsid Kalev Kuusik
Tallinnast, Jaana Vaher Märjamaalt, Triin Puusepp Tõrvast ja Eve Saal Pärnust.
Seekord on auhinnaks
4 komplekti toidulisandeid vitamiinide ja mineraalide kompleks Bertil’s Minevit tbl (60 tk) ja und soodustavad Bertil’s Melatonin
1,9 mg Valeriana & Passiflora (30 tk).
Vastused palume saata 10. augustiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
Anita Aasmäe endale 11. klassi lõpus, kui keemia riigieksam sai tehtud. Kohe õpingute alguses sai aga selgeks, et ära iial ütle iial. Kõik keemiad ja muud ained said läbitud ja 2005. aasta kevadel sai temast proviisor.
1)Kuidas, millal ja miks teist apteeker sai?
Apteeker sai minust üsna juhuslikult. Pärast gümnaasiumi lõppu ei teadnud ma, mida täpselt tahan. Viisin avaldused üsna mitmele erialale. Sain sisse ka Tallinna Tehnikaülikooli bio- ja toiduainete tehnoloogia erialale. Lisaks oli valikus veel Tartu Ülikooli bioloogia. Sain farmaatsia erialale sisse ja Tallinna mind väga ei tõmmanud, nii ma 2000. aasta sügisel oma õpinguid Tartu Ülikoolis alustasin. Ega mul väga ettekujutust olnud, mida need õpingud endast kujutavad. Teadsin vaid seda, et õppekavas on ladina keel.
2)Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?
Kindlasti peab olema tahe teisi aidata. Oluline on ka oskus kuulata ja näha inimest kui tervikut. Vahel võib probleem olla hoopis mujal, kui esmapilgul tundub.
Kindlasti mu pere – abikaasa ja lapsed –, aga ka lähedased sõbrad, kogudus, tegelemine hobidega. Tuleb osata tunda rõõmu igapäevastest väikestest asjadest.
Püüan hoida asju oma elus tasakaalus. Piisav puhkus on väga oluline. Püüan leida aega ka liikumisele, vahel käia
Mitmike kokkutulek 2022
kõndimas või jooksmas. Nüüd, kui lastel rattasõit selge, saab hakata koos rattaga sõitmas käima.
Viimasel aastal olen ka füsioteraapias käinud, kuna kimbutama hakkasid seljavalud. Teen harjutusi ja nüüd tunnen ennast palju paremini.
Toidulisanditest kasutan talveperioodil D-vitamiini, ülejäänud toidulisandeid vastavalt vajadusele. Väsimuse korral annab hästi energiat Vitamaxi lahustuv tablett. Kui päeval on palju kõndimist olnud, on õhtul hea magneesium. Kosmeetikaja kehahooldustooted on suuremas osas kõik apteegist. Väga meeldib mulle Bionike Skinergy sari.
4)Millega teile meeldib vabal ajal tegeleda?
Neid asju, mida mulle meeldiks teha, on päris palju. Paraku kõigeks aega ei jää. Oluline osa mu elus on panustamine vabatahtlikuna. Olen Rakvere Karmeli koguduse liige ja aitan meeleldi kaasa koguduse tegemistes. Kirik on olnud minu elus olulisel kohal juba lapsest saati ja on ju loomulik, et panustad sellesse, mida
armastad. Päris pikalt aitasin kaasa noortetöö meeskonnas. Praegu küll väga palju teha ei saa, sest laste ja töö kõrvalt on see päris keeruliseks osutunud.
Teine koht, kuhu vabatahtlikuna panustan, on Ööjooks. Aastatega on kujunenud väga äge meeskond ja ootan neid jooksusündmusi alati suure põnevusega. See on jälle üks võimalus igapäevarutiinist välja saada. Hea on näha jooksurajal sadu jooksusõpru ja anda oma panus, et luua erilisi mälestusi nii endale kui ka osalejatele.
Lisaks meeldib mulle väga käsitööd teha. Kudumine ja õmblemine on mu lemmikud. Viimasel ajal meeldib mulle väga õmmelda. Lapsed kasvavad kiiresti ja pidevalt on neile uusi asju vaja, nii saangi oma lemmiktegevustele rakendust. Proovin leida piisavalt aega, et puhata ja enda eest hoolitseda. Vahepeal on mul vaja üksi olla, et ennast laadida, siis sõidan mere äärde või lähen metsa jalutama.
5)Milline on teie jaoks parim suvepuhkus?
Väga suured reisijad me abikaasaga kumbki pole ja kuna lapsed on ka veel üsna väikesed, siis oleme suvel käinud avastamas Eesti paiku ja üritusi. Tegelikult on ka niisama kodus mõnus olla, kui pole ühtegi kellaajalist kohustust.
„Mina oma elus enam keemiaga ei tegele,“ lubas Rakvere Põhjakeskuse apteekerKÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: EVELIN PÕLDSAAR, TAAVI MÖLLER JA MARTIN PIIR
Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO! www.lactrase.fi
Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas.
Abi seedimisele leiad apteegist ! lõhustumist
Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini.
Nogasini enne
Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO!
www.nogasin.fi
