Naerata! Kevad 2025

Ragnar Klavan:

PUUGI-

ohtlikud

HEA SEKS hoiab tervise korras

60

KEVAD 2025

4 Tänutundega tulevikku vaadates

6 Uut apteegiriiulil

8 Uudised

10 Ragnar Klavan: Rasketel hetkedel ütlesin endale – naerata!

16 Sõpruse terviseks

18 Allergiku keeruline elu lihtsate asjade maailmas

24 Seks on terviseks!

28 Puugiplahvatus linnas ja metsas

32 Kõikuv veresuhkur mõjutab enesetunnet

36 Mida ütleb geen ja kuidas käitub süda?

40 Kuidas päästa end pigmendilaikudest?

44 Tee jalad õnnelikuks!

48 Akne pole ainult ilumure

52 Kevadeks nahk särama

58 Naersid nii, et tilgad püksis?

60 Kuidas armastada ennast ja teisi?

64 Kuidas jooksmisest rõõmu tunda?

68 Päeva püük pannile, potti, ahju

72 Ristsõna

74 Kuulata ja mõista

Tänutundega TULEVIKKU vaadates

Uus aastanumber 2025 on meid saatnud juba mitu head kuud. Antud on uusaastalubadusi, lastud lendu unistused ja soovid. Nüüd on tark mõte hetkeks peatuda ja sellele kõigele otsa vaadata – ikka selleks, et lubadused ei jääks üksnes lubadusteks, unistused pelgalt soovunelmateks ning elu oleks täis värve ja kirge.

Apothekale on 2025 eriliselt ilus ja sümboolne aasta – meie 25. juubeliaasta. Läbitud teekonnale mõeldes valdab mind eelkõige tänutunne. Tänutunne klientide ees, kes on meid usaldanud ja jäänud meile lojaalseks läbi aastakümnete. Tänutunne koostööpartnerite ees, kes on meiega läbi tulnud rõõmust ja ületanud takistusi. Loomulikult tänutunne Apotheka meeskonna ees, kellega koos selline teekond on võimalikuks saanud.

Kõige rohkem tunnen aga uhkust selle üle, et inimesed usaldavad ja hindavad meid. Võin julgelt öelda, et pea iga Eesti elanik on lisanud Apotheka mingil ajahetkel enda tervisekaaskonda ja suurem osa neist on ka meiega jäänud. Anname endile aru, et meile on antud tohutu vastutus ja teeme iga päev tööd selle nimel, et olla väärikas partner. Meie apteekritel on kanda tähenduslik roll nii tervise hoidmisel kui ka patsiendi raviteekonnal. Apteeker ei ole ammu enam pelgalt ravimimüüja, vaid tihtilugu inimese isiklik ja kõige lähem tervisepartner. Ligi tuhat Apotheka apteekrit töötavad vankumatult selle nimel, et Eesti inimene oleks hoitud ja terviseteadlik.

Küllap enamik meist on nõus, et kõige väärtuslikumad siin ilmas on aeg ja tervis. Need sõnad ei ole öeldud tähtsuse järjekorras, vaid nende kaalukus on võrdväärne. Kui me tervise eest nüüd ja praegu hoolt ei kanna, siis hiljem ei pruugi enam õiget aega tulla. Mul on heameel tõdeda, et Apotheka suudab oma laialdase apteegivõrguga olla kohal igas Eestimaa nurgas. Kliendi tervise eest hoolitsemine on endastki mõista Apotheka prioriteet ka järgnevatel aastakümnetel. Me pöörame rohkem kui eales tähelepanu ennetusele, klienditeekonnale ja mugavusele – et olla õigel hetkel kohal ja täita võimalikult täielikult kliendi vajadusi.

Pikaaegsed kogemused ja tulevikku vaatamine on omavahel tugevalt põimunud. Traditsioonilised ravivõtted ja innovaatilised lahendused ei välista, vaid pigem toetavad teineteist – olgu selleks toidulisandid ja tervist turgutavad tooted või teenused. Oleme õnnelikud, et saame jätkuvalt olla tervishoiusüsteemile heaks partneriks tänapäevaste lahenduste pakkumisel.

Tugevast tervisest unistame me kõik. Mina unistan ka sellest, et Apotheka püsiks edaspidigi Eesti inimesele ühe kättesaadavaima tervisepartnerina. Et see ei jääks vaid soovunelmaks, teeme selle nimel iga päev tööd. Aitäh, armas Apotheka klient, et oled meid usaldanud! Aitäh, kulla Apotheka apteeker, et oled olemas!

Kevad on unistuste elluviimise aeg – elu meie ümber tärkab, sütitades helgeid lootusi. Usun ja loodan, et kõigil meil on unistusi, mis just sel aastal täituvad.

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub juunis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Toimetaja: TIINA KRUUS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: ANU HAMMER

Stilist: MARION LAEV

Rõivad:

PINTSAK SCOTCH&SODA/ KAUBAMAJA, SÄRK PIERRE CARDIN

UUT APTEEGIRIIULIL

Hingamisteedele leevendust

Kui kurk kipitab ja nina nohiseb, pole paremat leevendust kui soojus. Kuum jook Vocal (10 tk) 9,39 € toetab hingamisteid ja immuunsüsteemi. Kuuma joogi pulber sisaldab Islandi sambliku, pärnaõie, ingveri, üheksavägise ja musta leedri ekstrakte ning C-vitamiini. Leia endale sobiv Vocali kuum jook apteegist! Valikus on mustsõstra või sidruni- ja meemaitseline jook.

Astu väsimuse vastu

Magneesium aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, vähendades nii väsimust ja kurnatust. Lisaks toetab lihaste, sh südamelihase tööd ning närvisüsteemi. Provisor magneesiumdiglütsinaadi (500 mg 60 tk) 15,79 € leiab nüüd apteekidest uues kuues, ent endiselt on selles 100 mg puhast magneesiumi. Peale selle on kapslis ka vitamiin B6, mis aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Diglütsinaadi vormis mineraalained ehk aminohappekelaadid on hästi omastatavad.

Immuunsuse üks tugisammas

Nüüd Provisori tootevalikus ka seleen! Provisor Selenium Plus (200 mcg 60 tk) 14,84 € toetab immuunsüsteemi ja kilp näärme normaalset talitlust, aitab hoida juukseid ja küüsi normaalsena ning kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Lisaks aitab kaasa normaalsele spermatogenee sile. Toidulisandit on rikastatud ka hariliku kurkumirisoomi ning musta pipra viljaga, mis mõjuvad hästi immuunsüsteemile.

Kähedus pühitud

Agovirax Antivirus imemistabletid (16 tk) 17,50 € on loodud ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide ja gripitaoliste haiguste ennetamiseks ning toetavaks raviks. Need niisutavad hästi suu ja neelu limaskesta kuiva õhu, köha või häälekäheduse korral. Imemistabletid moodustavad kaitsebarjääri paljude viiruste vastu, nagu rino- ja koroonaviirused. Tablettide toimeaine ioota-karrageen takistab viiruste kinnitumist limaskestale.

Mmm, massaaaž…

Soojendav kosmeetiline palsam kampri ning taimsete ekstraktide ja õlidega Tiigripalsam (80 g) 5,87 € on traditsiooniline imevõie, millega poputada pinges lihaseid ja liigeseid massaaži ajal. Palsami koostisesse kuulub neli taimset ekstrakti: pipra-, küüslaugu-, nõgese- ja Kreeka pähkli ekstrakt ning kaheksa taimset õli: eukalüpti-,teepuu-, kadaka-, männiokka-, Siberi nulu, ingveri-, linaseemne- ja riitsinuseõli. Palsam on soojendava ja lõõgastava toimega ning aitab stimuleerida naha verevarustust.

Rahu ja lõõgastust

Rahustav Parene Validol Plus Spray (25 ml) 5,77 € on hea tänapäevane alternatiiv validoolitablettidele. Lisaks on sprei koostisesse lisatud ka viirpuumarja ekstrakti, mis aitab kiiremini lõõgastuda, rahustada ning toetada südametegevus t ja vereringet.

Parene südamesprei (40 ml) 8,41 € põhineb puhtalt taimsetel tinktuuridel. Traditsioonilised viirpuu ja veiste-südamerohi toetavad südame-veresoonkonda. Eksootilisem tseiloni kaneelipuu koor aitab lisaks südametöö toetamisele säilitada normaalset verelipiidide taset ning soodustada hea kolesterooli (HDL) moodustumist. Meliss aitab lõõgastuda, rahuneda ning kosutada und. Ka astelpajumarjad toetavad südame-veresoonkonna töö d.

Parene rahustav sprei (40 ml) 8,32 € toetab närvisüsteemi ja südant. Meliss ja piparmünt soodustavad lõõgastumist ja tervislikku und. Lisaks vähendab meliss pinget ja rahutust.

Kaitse keha, loomulikult!

19 komponendist koosnev vitamiinide, mineraalainete, aminohapete ja taimeekstraktide kompleks Apportal (14 tk 77 g) 49,31 € on tõhus vahend kroonilise väsimuse sümptomite vähendamiseks ja immuunsüsteemi toetamiseks, eriti patsientidel, kes on põdenud COVID-19. Preparaat sobib organismi toetamiseks perioodidel, mil on suurenenud füüsiline ja vaimne koormus, väsimus, igapäevane stress ja nõrgenenud immuunsus. See on eriti kasulik taastumiseks pärast haigusi, üldise nõrkuse ja hooajaliste haiguste ajal. Preparaat aitab säilitada üldist tervislikku seisundit, mistõttu sobib hästi nii dieedipidajale kui ka aktiivsele sportlasele.

Kõtt, kurguvalu!

Kurgusprei Olefar Duo (20 ml) 8,32 € leevendab tõhusalt ja kiirelt kurguvalu. Taimeõlidel põhinev sprei mõjub antimikroobselt, samas niisutab ja kaitseb limaskesti. 100% looduslikul tootel ei ole kõrvaltoimeid ja see sobib kasutamiseks kõigile – nii täiskasvanu tele kui ka lastele teisest eluaastast.

Toodete juures on Apotheka e-apteeg i hinnad.

Apteeker Valve Raide pälvis presidendi

teenetemärgi

Apotheka pikaaegne apteeker ning Eesti suursaarte apteekide hing Valve Raide pälvis Eesti Vabariigi teenetemärgi hindamatu panuse eest apteegiteenuse pakkumisel.

Apotheka juhi Marika Pensa sõnul on Valve Raide panus Eesti apteegiteenuse säilitamisel ja arendamisel tänuväärne: „Valve on suure südamega ja südikas apteeker, kelle jaoks tema amet on auasi. On imetlusväärne, millise hoolega Valve oma kogukonnas toimetab!“

Tänu Valve Raide pühendunud tööle olid tema Hiiumaa ja Saaremaa apteegid avatud ka COVID-i-pandeemia ajal, kuigi koroonakriisi haripunktis oli kogu Saaremaa lukku pandud. Valve apteegid tegutsesid aga tõrgeteta, olles ühed vähesed piiranguteta ja püsivalt ligipääsetavad tervishoiuasutused. Kui riik vajas abi COVID-19 kiirtestide tegemisel, oli Valve üks esimesi, kes nõustus teenust oma apteekides pakkuma.

Valve Raide ise ütleb, et tunnustus tuli talle suure üllatusena. „Teen oma igapäevast tööd nii hästi, kui oskan. Mul on väga vedanud, et minu ümber on suurepärane meeskond ja partnerid, tänu kellele see kõik võimalik on. Hiiumaa ja Saaremaa inimesed on imelised! Samas olen veendunud, et väga paljud Eesti apteekrid teevad tunnustust väärivat tööd,“ kommenteerib teenekas apteeker.

Valve Raide on lõpetanud Tallinna

Foto: Eike Meresmaa/Hiiu Leht

Tervishoiukõrgkooli farmaatsia eriala ja õppinud edasi proviisoriks Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis. Ta on töötanud mitmes apteegis, enne kui otsustas ise apteeke pidama hakata. Valve Raide omab ja juhib juba 22 aastat apteeke Kärdlas ja Käinas Hiiumaal ning Kuressaares Saaremaal.

Valve Raide esitamist Eesti Vabariigi teenetemärgile toetasid Apotheka, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Farmaatsia Selts ja Saaremaa vald.

Ukraina põgenikud saavad küsida ravitoetust

Kroonilist haigust põdevad Ukraina põgenikud saavad Eesti Punaselt Ristilt küsida 120-eurost toetust ning selle eest Apotheka apteekidest tarvilikke ravimeid ja tervisetooteid soetada.

Toetustaotlusi saab esitada e-keskkonnas https://ee.ifrc.org/x/ bZXcgkJf. Kokku jagub apteegiraha kaarte 833 inimesele. Kui soovijaid leidub rohkem kui kaarte, on eelistatud eakad ja alla 18-aastased lapsed, keda kimbutab mõni krooniline, ravi vajav haigus. Toetust saab kasutada kõikides Apotheka apteekides üle Eesti ning ka e-apteegis.

„Äsjasest uuringust selgus, et 57%-l Ukraina põgenikest on raskusi esmavajaduste katmisega ja sageli jäävad rahanappusel soetamata just ravimid. Eriti keerulises olukorras on eakad – üle 60-aastastest põgenikest on töö leidnud vähem kui pooled ning enam kui 60% pensioniealisi kimbutab

vähemalt üks krooniline tõbi,“ avas toetusprojekti tagamaid Eesti Punase

Risti välisprojektide juht Liis Tipp. Raha terviseabi pakkumiseks tuleb Rahvusvaheliselt Punase

Risti Seltside Föderatsioonilt.

Apotheka juht Marika Pensa sõnul on Apotheka tänulik, et saab osaleda koos Punase Ristiga nii olulises projektis. „Olude sunnil oma kodumaalt Eestisse jõudnud Ukraina inimesed seisavad silmitsi paljude muredega, mis mõjutavad nende igapäevast toimetulekut. Haavatavam osa põgenikest on eakad kroonilised haiged, kelle toimetulek sõltub paljuski välisest abist. Loodame, et ravimite ja muude esmavajalike apteegikaupade ostu toetamine aitab neil oma tervist ja heaolu parandada ning hoolimist tunda,“ lisas Marika Pensa.

Apotheka juht Marika Pensa sõnul on Apotheka tänulik, et saab osaleda koos Punase Ristiga nii olulises projektis.

KAARTIDE JAGAMINE ALGAB VEEBRUARI TEISES POOLES. Lisainfot saab küsida e-kirja teel tugi@redcross.ee või helistades +372 6 411 641.

MILLAL OLI VUTIMÄNGIJA ENDA

ÜLE TÕSISELT UHKE, TEAB RAGNAR OTSEKOHE VASTATA. „Siis, kui ma mängisin Eesti A-koondise eest. See oli selline maamärk, millest ma unistasin. See oli isegi tähtsam ja südamelähedasem kui tippliigades mängimine.“

RAGNAR KLAVAN: Rasketel hetkedel ütlesin endale –NAERATA!

Jalgpalli tippliigasse jõudmine ja seal püsimine nõuab liitrite viisi higi, verd ja pisaraid. „Mängides tuli mul ette väga raskeid hetki nii füüsiliselt kui ka vaimselt, ning siis ütlesin endale – naerata! See tegi olemise kergemaks,“ lausub endine tippjalgpallur Ragnar Klavan.

TEKST: IIRIS SAAR

FOTOD: ANU HAMMER

STILISTIKA: MARION LAEV

RÕIVAD: SCOTCH&SODA/KAUBAMAJA, PIERRE CARDIN, STUART WEITZMAN/KAUBAMAJA.

LES DEUX, J. LINDEBERG, POLO RALPH LAUREN

Talviselt lumine ja helge aeg ei ole meie kohtumise hetkeks veel päral. Hall taevas ja must maa rõhub linlasi, kes on hetkeks kontorist kohvikusse lõunalaua taha kogunenud. Tõsisevõitu ilmete seas paistab kohe silma üks naerunägu. See on endine jalgpallur Ragnar Klavan.

Viimastel kuudel on ta endale naeratuse mantrat palju korrutanud. Ragnari elus on aset leidnud nii suured muutused, et tal endalgi on raske kõike lõpuni uskuda. Jõulukuul andis ta teada, et teeb lõpu tippsportlase karjäärile ja kandideerib jalgpalliliidu presidendiks. Uudis lõi vutisõprade suud ammuli, mõned rehmasid käega: ah, las poiss proovib ega head nahka sellest tule; mõned aplodeerisid. Kevade lõpuks saab selgeks, kes presidenditroonile istub – Ragnar Klavan või Aivar Pohlak.

Liikumine on tähtis

Ragnar kosutab end musta suhkruta kohviga. „Jube kiire on viimasel ajal,“ tunnistab ta. Teadagi, Eesti Jalgpalli Liidu presidendi valimise kampaania käib täie hooga. „Ma pole kaks kuud trenni teinud, sest aega lihtsalt ei jätku,“ tõdeb mees. Äsja tippspordiga lõpparve teinuna pole ta aga energiavoogu ja nn sixpack’i kaotanud. Varem ülisuure koormusega harjunud lihased ja meel võiksid selle aja peale küll mässama hakata, aga Ragnari välimus on endiselt musklis ning vaim õilmitseb. „Ma käin õhtuti jalutamas. Kõndimine on väga alahinnatud,“ avaldab ta ja soovitab, et kui keegi on alustamas trenniga, aga jõutrenn nõuab rohkem kui algaja on võimeline panustama,

siis jalutamine on just õige start. Temagi oli arvanud, et kõndimine on nõrkadele ja pigem võiks joostes teha paar kiiremat ringi, aga muutis oma suhtumist. „Tuleb leida endale sobiv ja toimiv liikumisviis. Kõige tähtsam on ennast üldse liigutada. See on nagu dieediga – sa ei pea hakkama ennast kohe näljutama. Alusta väikestest asjadest, piltlikult öeldes pane igal söögikorral taldrikule üks salatileht rohkem,“ lausub ta. Ragnar ütleb otse, et temast ei maksa eeskuju võtta. „Profisportlastele ju makstakse palju raha, et ta näeks selline välja ja see vorm ei kao üleöö. Harjumus jääb sisse. Lisaks on abilised ja muud võimalused. Aga see on ka väga raske.“

Värske eesmärk

Dieedid ja sport on jäänud riiulile ootama rahulikumat aega, sest Ragnaril on uus eesmärk. Konkurendiks presidenditrooni matšil on teada ja tuntud mees, vastuoluline Aivar Pohlak, kes on jõuline, ja kui tarvis, läheb läbi seina, kirjeldavad teda tundvad inimesed. Ragnar on rivaali täielik vastand: viisakas, hooliv, tagasihoidlik. Erinevalt paljudest vutitippudest (ja ka Pohlakust), pole tema kunagi skandaalikeerisesse sattunud ega helpinud enda lollusest või arrogantsist keedetud suppi. Ragnar hakkab selle jutu peale naerma ja kinnitab, et suisa inglitiibu ei maksa talle selga mõelda. Pidudel on ta käinud ja alkoholi tarbinud, aga muid meelemürke pole tõesti proovinudki. Ragnar on olnud abielus Liliga juba neliteist aastat ja nende peres kasvab kaks poega ja tütar. Ühesõnaga, Ragnari elu on lill ning vürtsi elule mujalt otsida pole tal isu. Mitte et nägusal jalgpalluril mõlemast soost fänne ümber ei tiirleks.

Tuleb leida endale sobiv ja toimiv liikumisviis.

Kõige tähtsam on ennast üldse liigutada. See on nagu dieediga – sa ei pea hakkama ennast kohe näljutama. Alusta väikestest asjadest, piltlikult öeldes pane igal söögikorral taldrikule üks salatileht rohkem.

Anonüümsed valimised ‒

1:0 Ragnari kasuks

„Jalgpalli mängides öeldi mulle, et olen liiga tagasihoidlik ja enda suhtes väga kriitiline. Ma olen sellega nõus, aga samas pole hea ka liigne enesekindlus. Ja ma olin Eestist nii kaua ära, et ei saanud kellegagi tülli minna, et mind seetõttu ei valitaks,“ lausub ta muiates.

Kuid nüüd on õhku tekkinud pinge. Tund enne avalikku teadaannet võttis Ragnar telefonitoru ja helistas konkurendile. Pohlak ja Klavan on vanad tuttavad ja oleks olnud ebaaus, kui Pohlak saanuks uudisest teada pressiüritusel.

Mida ütles Pohlak, kui Ragnar teatas talle oma otsusest kandideerida? Klavan jääb hetkeks vaikseks, kaaludes, kas vastata või mitte, ent puhkeb siis naerma. „Ma ei vahenda siin tema sõnu, aga kinnitan, et pole talle nuga selga löönud. See on aus võitlus.“

Varem pole Pohlaku vastas ühtegi konkurenti seisnud. Et Ragnar kandideerida otsustas, on paljude arvates uljas temp – ehk isegi natuke hulljulge. „Seekord on valimised anonüümsed. Päris mitu inimest on minult küsinud, kas seekord ei pea tõesti saalis kätt tõstma,“ räägib Klavan.

Kahtlemata on uus valimiskord tema kasuks – kui varem ei julgenud keegi senise presidendi vastu hääletada, siis nimetu hääletus annab lootust kaalukaussi Ragnari poole kallutada. Elame­näeme!

„Aga kui liikmed tahavad senisel moel jätkata, siis on ka see valik minu jaoks okei,“ kinnitab Ragnar.

Lahing ainuvalitsejaga

„See pole üldse nii, et kindlasti pean mina võitma. Minu jaoks on asi jalgpalli tulevikus ja selle arengus,“ esitab Ragnar valimisloosungi. Ja kui keegi nüüd leiabki, et ta on lihtsalt üks mees, kes troonile ihkab ja lennutab seetõttu kõlavaid postulaate, siis reaalsuses on jalgpall Ragnari elu ja Eesti vuti edenemine tema südameasi. „Ma tõesti arvan, et praegune valitsemisviis ei ole enam jätkusuutlik, kui kogu liit on üles ehitatud ainult ühe persooni peale. Nagu jalgpalliski – edu võti on tiimitöös. Ma ei tea kõike, aga ma tean natuke jalgpallist,“ ütleb endine tippvutimängija. Tema eesmärk

SELLEKS AJAKS, KUI TEISMELINE

RAGNAR OLI OTSUSTANUD, ET TAHAB

JÕUDA JALGPALLIMAAILMA KÕRGLIIGASSE, sai Pohlak jalgpalliliidu juhiks. Poiss rühkis sihikindlalt edu poole ja Pohlak kinnistas oma võimu. Nüüd seisavad nad vastamisi samal areenil – Eesti Jalgpalli Liidu presidendi valimistel.

KEVAD

ongi koguda enda ümber teistel aladel tegusid teinud profid ja viia Eesti jalgpall tippu. „Kõige edukamad tiimid, kus olen mänginud, on sellised, kus on see tunne, et kõik liikmed on täisväärtuslikud.“

Ragnari sõnul peab kogu vutiskeene järgmisele tasemele jõudmiseks tegema omavahel koostööd, sest tema sõnul on paljud liikmed Pohlakut peljates tagaplaanile tõmbunud ja toiminud alalhoiuinstinkti ajel. „President ei pea olema ainuvalitseja ja ­otsustaja, vaid liim, kes kõik talendid kokku liidab! Küllap oligi Pohlaku tegutsemise algusaastatel vaja kõva kätt, aga nüüd on teised ajad.“

Tippu jõuab vaid üks protsent

„Minu jaoks on spordi kõige tähtsam eesmärk elujõulisuse ja rõõmsa meele tekitamine ja sellelt tasandilt peaksid kõik liidud alustama,“ avaldab Ragnar. Mitte et ta oleks naiivne ja unistaks, et kõik tahaksid lakkamatult õnnelikud olla – piisaks ka sellest, et inimesed oleksid rahul ja rõõmsad. Ragnar ütleb omast kogemusest, et sport just seda annab. „Rõõmsameelsus on juba iseenesest suur asi. Rääkimata paremast tervisest. Mängides tuli mul ette väga raskeid hetki, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, mil ma ütlesin endale – naerata! Kas või vägisi, aga naerata! See tegi olemise kergemaks,” lausub ta.

Seda õpetas Ragnarile tema esimene treener Viljandis Arne Graumann, keda õpilane meenutab senini hea sõnaga. „Ta oli algsul sõudetreener, aga siis võttis jalkapoisid üle. Kahekümnest viis jõudsid Eesti jalgpalli tippu, kolm pääses Eesti A­koondisesse ja kolm välismaale,” kiidab Ragnar. Peaasi, et tuled rõõmsalt kohale, siis tahad ka trenni teha. Sealt edasi saab terad sõkaldest välja sõeluda ja müüa parimad üle ilma klubidesse. „Just äsja müüs Paide jalgpalliklubi ühe mängija Bundesligasse, teenides kopsaka summa,“ ütleb ta.

RAGNAR KLAVANI ENDA SÕNUL ON TEMA EESMÄRK MULTISPORT. „Ma olen ise multispordi taustaga ehk siis tegelenud erinevate aladega: korvpall, võrkpall, tennis, jäähoki. Tänapäeval on iga füüsiliselt aktiivne noor kulla hinnaga, aga nad peavad proovima erinevaid alasid, et leida endale kõige südamelähedasem,“ ütleb Klavan.

Suured rahad liiguvad ikka Eestist väljas ja Ragnari arvates peab ka Eesti jalkapunt lõpuks ometi pumba juurde pääsema.

Rumalad tippu ei jõua

Ilmselgelt ei olnud Ragnar trennis, kui jumal mõistust jagas – ta teab, mida räägib ja enamiku teadmistest on ta omandanud isikliku kogemusega. „Keskmise tasemeni on kõik füüsiline, aga sealt edasi peab sul olema väga tugev psüühika. Toon näite. Keskmine sportlane kasutab Windows 95 süsteemi, kõik toimib, aga mitte kõige paremini ja kiiremini. Sealt edasi tuleb arendada sisu, mitte ainult füüsist, et jõuda tippu,“ selgitab Klavan.

Koolitunnistusel oli tal rohkem neljasid ja kolmesid kui viisi. „Viisi sain ma kehalises kasvatuses, aga mulle väga meeldis ka näiteks füüsika, selles olin ma päris hea, ja geograafia,“ meenutab Ragnar. Juba pubekana jõudis poisile kohale, et mida paremini ta õpib, seda kiiremini ta trenni pääseb. „Ma tahtsin vältida järeltöid ja ka seda, et vanemad piiravad halbade hinnete tõttu trennis käimist. Ma teadsin juba siis, et kool on väga tähtis, aga mina juhtusin olema selle 0,1 protsendi sees, kes tippu jõudis,“ ütleb ta. Tema koolitee katkes pool aastat enne gümnaasiumi lõppu, sest poiss kolis Hollandisse. „Tollal ei olnud ka võimalust neti vahendusel haridusteed jätkata.“

Aga nüüd mõtleb ta tihtilugu kooli ja eneseharimise peale. „Ma ei teagi, mida ma õppida tahaks: majandus, äri, juura – kõik on huvitav,“ laiutab ta käsi. Häbi ta puuduva koolitunnistuse ja kõrghariduse pärast ei tunne – see­eest on tal kogemustepagas, mida igaüks ülikoolistki kaasa ei saa.

„Paber võib olla tähtis, aga see pole määrav. Ma olen kindlasti hariduse usku, aga teinekord on haridusel ja haridusel suur vahe,“ lausub Ragnar.

Tipust paar sammu tagasi

Otsus lõpetada jalgpallimängija karjäär oli Ragnari jaoks valus, aga vältimatu. Spordiseeniorina muutus noorte poistega samaväärselt koos triblamine aina raskemaks. „Kui sa oled 35­aastane, nii füüsiliselt kui ka vaimselt tipus, öeldakse sulle ühel hetkel, et sa oled meie jaoks kasutu. Ja kui sa pole oma elu varem planeerinud,

RAGNAR KLAVAN NIMETAB END MUIATES TÜÜPILISEKS MEESTERAHVAKS: „Kui haigeks jään, olgu see siis raskem või kergem tõbi, on otsemaid käes maailma lõpp.“

näiteks rahaliselt, pead hakkama tegema midagi täiesti uut, alustama nullist. Ühel hetkel oled parim ja siis äkki algajatega samal pulgal. See löök on raske,“ räägib Ragnar. Temal oli oidu ennast kindlustada: kõrvale panna sääste, investeerida ja astuda sama rada pidi edasi – ta hakkas juhtima jalgpalliklubi Tallinna Kalev. „Kui ma poleks olnud majanduslikult kindlustatud, siis ma poleks saanud seda ametit vastu võtta,“ tunnistab ta.

„Vahe ongi selles, et tippu jõudnud inimesed ei anna iial alla.

Võid korraks norutama jääda, aga järgmisel päeval tõused üles ja

jätkad. Pole vahet, mis eriala tipp sa oled, kõik tipud tegutsevad ja suhtuvad ühtemoodi,“ kinnitab Ragnar. „Samas on see tugevus ka minu nõrkus – ma olen kohutavalt enesekriitiline. Mitte ükski ajakirjanik pole mind suutnud nii kõvasti arvustada kui ma ise,“ lausub Ragnar ausalt. Mees lonksab viimase kohvitilga ja naeratab.

„Ma olen naiivne sinisilm just ellusuhtumiselt – ma tahan olla avatud elule, uskuda inimesi. Ma saan ju aru, et tuleb ette ka halba, aga siiski tahan näha kõiges head,“ ütleb Ragnar.

Sõpruse TERVISEKS

Nii põnev, et elame kõige mõõtmise ajastul. Peaaegu iga asja saab kaaluda ja uurida. Enam ei öelda umbmääraselt, et näiteks murede jagamine on kasulik, vaid seda saab tõestada sajal eri moel.

TEKST: EIA UUS l FOTO: PRIIT SIIMON

Eelmisel kevadel käisin ühel konverentsil kuulamas teadlast, kes inimeste uurimiseks viis nad ekstreemtingimustesse – Antarktikasse. Seal olles hakkas meeste tervis kiiresti halvenema, samas kui naiste omas suurt muutust ei paistnud. Uuriti hoolega kõike alates DNAst kuni osalejate terviseajaloo üksikasjadeni. Ja mis selgus? Naised, kuigi viibides võõraste keskel, hakkasid kohe looma sõprussuhteid ning jagama oma muresid. Uurimisrühm leidis, et naised „ventileerisid“ mured ja stressi üksteisega suheldes ära, lahjendades probleemidest rääkimisega otsekohe organismis kuhjuvat kortisooli ja adrenaliini, samas kui mehed kannatasid vaikides ning see enda sees keerutatud halb ajukeemia hakkas kõigile organitele negatiivset mõju osutama.

Minu otsus järgmisteks aastateks on taas sõpradega ühistesse tegevustesse ja seiklustesse sukelduda.

Üks mu lemmikkõnelejaid, Simon Sinek, rääkis hiljuti taskuhäälingus pikemalt sõpruse olulisusest. See teema võis olla miski, mida me varem pidasime pehmeks väärtuseks ega toonud seda esile, ent nüüd saab kõike mõõta – ja mõõdetaksegi. Sinek juhtis tähelepanu sellele, kui uskumatult suur roll on sõprusel ja kogukonnal võitluses sõltuvushaigusega, aga paranevad ka kõik teised tervisenäitajad.

Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud praegusaja suureks probleemiks üksilduse pandeemiat – oleme aina enam kodus nutiseadme taga ja teeme aina vähem kõike seda, mida meie aju ja keha nii väga vajavad. Näiteks on tulevad tervena elatud kõrge ea jaoks kasuks tugevad reielihaseid –aga paljud liiguvad nüüd, kui meil on kodus lisaks raadiole ja telekale on suhtlemiseks ka videopildiga telefonid, vähem. Meie jalade koormus on selle võrra väiksem, et me ei pea

sõpradega suhtlemiseks nendega kokku saama, vaid istume kodus diivanil.

Hiljuti sõbranna sünnipäevaks ühiseid fotosid otsides märkasin, et 40. eluaasta eel on meie ühised seiklused taandunud suures osas õhtusöökideks. Nooremana matkasime, käisime muusikafestivalidel, tantsisime korteripidudel, käisime kinos ja teatris. Nüüd ainult istume koos nelja seina vahel! Minu otsus järgmisteks aastateks on taas sõpradega ühistesse tegevustesse ja seiklustesse sukelduda. Jõudsin seda mõelda, kui sõbranna kutsus meie väikese sõpraderingi ühisesse trenni.

Tean ka omaenda kogemusest, kui suur lähedus tekib rahvatantsus, kus naerame, tantsime ja hoiame käest kinni kaks korda nädalas, käime koos esinemas, laagrites, tantsupeo ülevaatustel, kogeme koos keerulisi olukordi ja pinget. Loome koos mälestusi. Ja mitte ainult enda elutoast.

Enamikul meist on raske leppida asjaoluga, et sõprus nõuab täiskasvanueas tööd. Me isegi ei märka, et meil on sellega raske leppida, me üksnes märkame, et sõbrad kaovad, jäävad kaugeks, ja see tundub lihtsalt kurb tõsiasi. Huvitav on see, et meil on miljardiärid nii enese parendamise tööstuses kui ka paarisuhte parendamise vallas – aga sõprus, mida ma kõik igatpidi tõestatult nii palju vajame, ei ole tänases maailmas piisavalt au sees. Raamatupoes pole sadu raamatuid selle kohta, kuidas olla parem sõber.

Kui oleme sõbraga midagi kokku leppinud, aga siis tuleb üks ootamatu oluline tööasi vahele, lükkab enamik meist sõbrakohtumise edasi ja valib töö... ja see on meie ühiskonnas normaalne.

Proovin sel aastal rohkem märgata oma sõpru, nendega suhtlemist eelisseisu seada ja olla parem sõber.

keeruline elu lihtsate asjade MAAILMAS ALLERGIKU

Allergiad võivad inimest mõjutada imikueast peale ja kesta terve elu. Olgu tegu reaktsiooniga loomakarvadele, õietolmule või toidule – tähtis on teada, kuidas segavaid sümptomeid leevendada ja ennetada.

OTEKST: LIIVIA SAAR

FOTOD: ERAKOGU, CONFIDO, ADOBE STOCK

ma noores eas juba mitmete allergiate all kannatada jõudnud Hanna Marie Marksonit (26) tabas esimene lööve juba imikuna. „Algul arvati, et see on rinnapiimaasendajast – emal rinnapiima ei jagunud – ning vahetati see sobivama segu vastu välja. Aga midagi ei muutunud, nii et lõpuks anti mulle apteegist retsepti alusel ostetud rinnapiimaasendajat,“ kirjeldab Hanna. „See tekitas vanemates hirmu, nii et mulle ei juletud väga midagi uut proovida anda.“

Hanna Marie Markson

Allergia lapsepõlvest saati

Kui Hanna Marie sai aastaseks ja õnnestus teha testid, avastati, et piigal on allergia hoopis loomakarvade vastu. „Meil on suur maja, kus tol hetkel elasid ka mu tädi pere ja vanavanemad,“ jätkab ta. „Tädil oli kass, seega olid kassikarvad kõikjal.“ Kass anti ära ja rohkem loomi tuppa ei võetud. „Õues olid meil veel ka koerad, aga kui neid paitasin, pesin pärast kähku käed ära ja kõik oli okei,“ märgib Hanna.

Allergianähud tekkisid tal ka pisinäriliste suhtes. „Kui olime emaga ristiema maamajas, anti meile külalistetuba, kus ma mõne aja pärast läksin näost üleni punaseks, põskedele tekkisid kupud ja täpid ning hakkasin aevastama,“ meenutab Hanna. „Asusime emaga otsima ja avastasime kuskilt riiete alt hamstripuuri koos hamstriga. Ema oli väga pahane, et see sinna oli jäetud – kõik ju ometi teadsid minu allergiast!“ Nii pidi ka sõbranna ema panema pere küüliku sahvrisse kinni, kui Hanna neile ööbima jäi.

allergiateste tegemas ning neist järeldus, et peamine murekoht on loomakarvad, seejärel õietolm ja tolmulestad. „Viimaste suhtes ei ole allergia sedavõrd äge, et ma ei saaks minna hotellituppa, mille põrandal on vaip, pigem hakkavad käed sügelema ja kipun aevastama, kui pühin koristades riiulitelt tolmu,“ räägib Hanna.

Huvitavaks peab naine aga asjaolu, et kui lapsena avaldusid allergiad õhetuse ja lööbena põskedel, on nähud nüüd liikunud peopesadesse. „Kui lähen emale külla ja teen koerale pai, tekivad peo­

Loomakarvade allergia vaevab teda tänase päevani, ehk vaid selle vahega, et kui varem piisas mõnele neljajalgsele lemmikule pai tegemisest, et näost punaseks minna, ei teki kärnaminek ega silmade vesistamine praegu enam nii kiiresti. „Lapsepõlves võtsin alati tuntud allergia käsimüügiravimit, kuni see teismeeas enam ei mõjunud, ja hakkasin tarvitama retseptiravimeid,“ nendib Hanna Marie. „Rohtu võtan tänini olukordades, kus tean, et ei saa ilma hakkama või kui suundun külla kellelegi, kel on lemmikloom.“ Aasta eest läks naine sõbranna juurde, unustades, et seal elavad ka kaks kassi. Ka rohi oli jäänud võtmata. „Algul ei olnud hullu, aga kahe tunni pärast pidin lahkuma, sest silmad jooksid vett ja läksid paiste; kartsin, et varsti ma enam ei näegi,“ meenutab Hanna.

Õietolm, tolmulestad ja metall  Noort naist kimbutab ka õietolmuallergia, mis enim lööb välja mais, mil männid hakkavad suurtes kogustes kollast tolmu ajama. Juba lasteaias oli Hanna kevadistel rühmapiltidel alati punaste põskedega. Õietolmuallergia piinas ka tema isa. „Viimastel aastatel ma ei ole täheldanud, et turtsuksin või vesistaksin kevadperioodil rohkem kui muidu, sest perearst diagnoosis mul kroonilise nohu ning kirjutas välja inhalaatori,“ märgib Hanna. „Tõsi küll, kui ruumis on palju taimi, ajab see rohkem nohisema.“

Gümnaasiumi ajal käis neiu uuesti

Rohtu võtan tänini olukordades, kus tean, et ei saa ilma hakkama või kui suundun külla kellelegi, kel on lemmikloom.

pesades villid või punetus,“ toob Hanna välja. „Harilikult piisab sellest, kui pesen ja kreemitan käed, kuid teinekord olen sunnitud ka ravimit võtma.“

Lapsena pidi Hanna vältima taimseid preparaate – näiteks ei saanud ta võtta looduslikku köharavimit. „Kord teismeli sena käisin sõbrannal külas ja mõtlesime näomaskidega möllata,“ räägib ta järjekordsest juhtumist. „Arutasime, et teeme mingi naturaalse – nagu kurgimask –, mis siin ikka juhtuda saab! Õhtul panime maskid peale ja kõik tundus hea, hommikuks aga oli mu nägu punane ja paistes. Näo tohterdamisele külmakoti ja kreemiga kulus terve päev.“

Et allergia avaldumist vältida, määrib Hanna näole Essexi baaskreemi ning kehale aaloekreemi. „Jumestust ma palju ei kasuta,“ nendib ta. „Kui teismeeas end rohkem meikisin, ostis ema kallimaid allergikutele mõeldud tooteid, aga ei BB­kreem ega peitepulk ole näol kunagi allergiat tekitanud. Päeva lõpuks hakkab nahk kihelema küll, aga see on pigem higistamisest.“

Hanna Marie ei saa kanda min gist muust metallist ehteid kui kullast ja hõbedast, muidu hakkab nahk sügelema. Ravimid on tal alati käepärast. „Mind on igasuguses olukorras aidanud optimism: tuleb elada oma elu nii hästi kui võimalik ja mitte lasta end häirida allergiaga seotud intsidentidest,“ soovitab ta saatusekaaslastele.

Väljaravitav või eluaegne kaaslane?

Confido üldarsti Karina Ivanova sõnul esinevad lastel kõige sagedamini toiduallergiad (nt lehmapiim, muna, pähklid, kala, soja, nisu), atoopiline dermatiit (ekseem), hingamisteede allergiad (tolmulestad, loomakarvad, hallitus) ning õietolmuallergia heinale, mis tekib tavaliselt hilisemas lapsepõlves. „Paljud mudilased kasvavad lehmapiima­, muna­ ja nisugluteeniallergiast välja 3.–5. eluaastaks,“ räägib dr Ivanova. Pähklite, kala ja mereandide allergiad kipuvad paraku püsima kogu elu ning õietolmuallergia ja astma võivad lapse kasvades süveneda.

„Õietolmuallergia (heinapalavik) on väga levinud, mõjutades hinnanguliselt koguni 20–30% Eesti elanikkonnast,“ jätkab arst. „See on üks sagedasemaid hooajalisi allergiaid.“ Sümptomiteks võivad olla kinnine või vesine nohu, aevastamine, silmade sügelus, punetus ja pisaravool, kurgu sügelus või karedus ning astmaatilised sümptomid (hingamisraskused, vilistav hingamine).

Allergiast eristub viiruslik nohu esmalt ninaeritise värvuse poolest – kui viiruslik nohu on kollane või roheline, siis allergia korral tavaliselt selge ja vesine. „Allergia ei põhjusta palavikku, kuid viirushaigus võib seda teha,“ räägib dr Ivanova. „Kui õietolmuallergia ilmneb kindlal hooajal, võib viiruslik nohu tekkida igal ajal. Allergia kestab sageli mitu nädalat või isegi kuud, viiruslik nohu seevastu möödub tavaliselt 7–10 päevaga.“

Allergoloog võib teha naha­ või vereteste, et tuvastada täpne allergeen ja määrata sobiv ravi.

Õietolmuallergikud peavad jälgima toitumist

Toiduallergiad on väga individuaalsed, kuid kõige sagedamini põhjustavad laste seas reaktsioone lehmapiim, munad, maapähklid, soja ja nisugluteen. „Täiskasvanutel tekitavad allergilisi reaktsioone

Allergiasümptomid, mis nõuavad kiiret pöördumist

EMO-sse (häirekeskuse telefon 112):

Äkiline hingamisraskus (lämbumistunne, vilistav hingamine);

Näo, keele või kõri turse; Nõgestõbi üle kogu keha koos hingamisraskustega; Äkiline vererõhu langus (pearinglus, minestamine); Anafülaktiline šokk (raskekujuline allergiline reaktsioon, mis võib lõppeda surmaga).

Millal pöörduda allergoloogi poole?

Kui allergiasümptomid segavad igapäevaelu või und; Kui üle kahe nädala kestab püsiv nohu, silmade sügelus või hingamisprobleemid; Kui toiduga seoses esineb kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalud; Kui tekib kahtlus allergilise astma suhtes.

Allergoloog võib teha naha- või vereteste, et tuvastada täpne allergeen ja määrata ravi.

reeglina pähklid (mandlid, sarapuupähklid, Kreeka pähklid), kala ja mereannid, seller ning seemned (nt seesami­ ja sinepiseemned),“ loetleb arst. „Mõned allergiad (nt maapähklid ja pähklid) kipuvad olema eluaegsed, samas kui näiteks piima­ ja munatalumatus võivad aja jooksul kaduda.“

Dr Karina Ivanova sõnul tähendab ristallergia, et inimese immuunsüsteem reageerib sarnaselt ehitatud valkudele erinevates ainetes. „See esineb sageli õietolmuallergia ja teatud toiduainete vahel,“ selgitab ta. „Näiteks kase õietolmuallergia võib olla seotud õuna, pirni, porgandi, selleri ja sarapuupähkliga. Kõrreliste õietolmu suhtes allergilistel võib tekkida ülitundlikkus nisu, odra, tomati, maasika ja meloni suhtes. Puju õietolmu vastu allergilistel võivad sümptomid tekkida selleri, sinepi, mee, kummeli ja koriandri

vastu. See tähendab, et kui kellelgi on kevadel kase õietolmuallergia, võib ta märgata suu ja kurgu sügelust ka õuna või porgandi söömisel.“

Allergiate teket võib ennetada, kui vähendada kodukeskkonnas tolmulestade ja hallituse mõju. „Selleks tulevad kasuks korralik ventilatsioon ja madratsikatted, kuid vähendada võiks ka vaipade ja pehmete mänguasjade hulka,“ soovitab dr Ivanova. „Kodukeemiast tasub kasutada lõhnavabu puhastusvahendeid ja hüpoallergeenseid pesuvahendeid. Toitumises on hea vältida varajast kokkupuudet teadaolevate allergeenidega. Samas soovitavad uued uuringud, et maapähkleid ja mune võib väikestes kogustes ohutult tutvustada juba varases eas.“ On leitud, et rinnapiim võib tugevdada immuunsust ja vähendada allergiate riski.

Allikas: dr Karina Ivanova

Confido üldarst

Karina

Ivanova

säilitusainevaba VEELGI ÕRNEM

säilitusainevaba VEELGI ÕRNEM

uus!

säilitusainevaba VEELGI ÕRNEM

Säilib kuni 3 kuud peale avamist.

Säilib kuni 3 kuud peale avamist.

Säilib kuni 3 kuud peale avamist.

▪ silmade igapäevaseks hügieeniks ja loputamiseks

▪ silmade igapäevaseks hügieeniks ja loputamiseks

SILMATILGAD

SILMATILGAD

SILMATILGAD

KOOSTIS: Silmarohu ekstrakt (Euphrasia officinalis), NaCl, KCl, MgCl

KOOSTIS: Silmarohu ekstrakt (Euphrasia officinalis), NaCl, KCl, MgCl

▪ silmade igapäevaseks hügieeniks ja loputamiseks

▪ silmaallergia vaevuste leevendamiseks

▪ silmaallergia vaevuste leevendamiseks

▪ silmaallergia vaevuste leevendamiseks

▪ mittenakkusliku silma sidekesta põletiku ja krooniliste sidekesta infektsioonide toetavaks raviks

▪ mittenakkusliku silma sidekesta põletiku ja krooniliste sidekesta infektsioonide toetavaks raviks

▪ mittenakkusliku silma sidekesta põletiku ja krooniliste sidekesta infektsioonide toetavaks raviks

▪ peale kontaktläätsede kandmist, võõrkeha, tolmu jm välja loputamiseks silmast.

▪ peale kontaktläätsede kandmist, võõrkeha, tolmu jm välja loputamiseks silmast.

▪ peale kontaktläätsede kandmist, võõrkeha, tolmu jm välja loputamiseks silmast.

Toode sobib kasutamiseks vastsündinutele, lastele ja täiskasvanutele, sh lapseootuse

Toode sobib kasutamiseks vastsündinutele, lastele ja täiskasvanutele, sh lapseootuse ajal ja imetavatele emadele.

Toode sobib kasutamiseks vastsündinutele, lastele ja täiskasvanutele, sh lapseootuse ajal ja imetavatele emadele.

Tootja: Unimed Pharma

Esindus Eestis: Unimed Pharma Eesti Filiaal

Mustamäe tee 44/1, tuba 9, Tallinn 10621 www.unimedpharma.eu; info@unimedpharma.ee

Esindus Eestis: Unimed Pharma Eesti Filiaal Mustamäe tee 44/1, tuba 9, Tallinn 10621 www.unimedpharma.eu; info@unimedpharma.ee

Tootja: Unimed Pharma Esindus Eestis: Unimed Pharma Eesti Filiaal Mustamäe tee 44/1, tuba 9, Tallinn 10621 www.unimedpharma.eu; info@unimedpharma.ee

Apteeker Anet Valkenklau soovitab:

Allergia sümptomite leevendamiseks on apteekides saadaval mitmesuguseid käsimüügipreparaate, sealhulgas tablette, lahuseid, ninaspreisid, silmatilku ja nahale mõeldud kreeme, mida võib tarvitada eraldi või omavahel kombineerides. Nende valik sõltub sümptomite tüübist ja raskusastmest.

Preparaadid ja nende näidustused:

• SUUKAUDSED ANTIHISTAMIINIKUMID (tabletid, lahused): leevendavad üldiseid allergia sümptomeid, nagu nohu, aevastamist, sügelust ja nõgestõbe. Toimeained: loratadiin, desloratadiin, tsetirisiin, ebastiin. Siinkohal tuleb olla tähelepanelik toimeainete suhtes – mõned ravimid võivad tekitada unisust, väsimust ja häirida keskendumist.

• SUUKAUDSED HORMOONTABLETID: kasutatakse esmaabina allergiliste reaktsioonide leevendamiseks pärast mesilase või herilase pistet kahe esimese tunni jooksul.

• NINASPREID: kasutatakse allergilise riniidi korral nina limaskesta turse, pisaravoolu ja nohu leeven­

damiseks. Näited: flutikasooni sisaldav ninasprei, aselastiini sisaldav pihusti, on tooted, mis sobivad pikaajaliseks kasutuseks. Lühiajaliseks kasutuseks võib tarvitada ksülometasoliini sisaldavaid ninaspreisid.

Enne ninna pihustatavate ravimite kasutamist on hea loputada nina meresoolavett sisaldavate aerosoolidega.

• SILMATILGAD: aitavad leevendada silmade sügelust, punetust ja pisaravoolu. Müügil on naatriumkromoglükaati sisaldavad tilgad ning aselastiini sisaldavad silmatilgad.

• PAIKSED PREPARAADID (salvid, geelid): leevendavad naha paistetust, sügelust ja löövet, sisaldavad peamiselt hüdrokortisooni või dimetindeeni.

Mida ravimite võtmisest teada?

Täiskasvanutele annustatakse ravimit vastavalt ravimi infolehele ning teatud juhtudel loob konkreetse raviskeemi patsiendile perearst või allergoloog. Kuigi laste ja täiskasvanute ravimpreparaadid on laias laastus samad, on oluline erinevus annustamises. Laste puhul on oluline valida vanusele sobivad tooted ja järgida täpselt annustamisjuhiseid. Enamasti on lastele mõeldud ravimid käsimüügis saadaval alates 2 aasta vanusest, noorematele määrab raviskeemi arst.

Allikas: Anet Valkenklau

Soovitused allergiasümptomite leevendamiseks

Õietolmuallergia: vältige õues viibimist suure õietolmu kontsentratsiooni ajal, sulgege aknad ja kasutage vajadusel õhupuhastajaid.

Kodukeemia ja loomakarva allergia: kasutage hüpoallergeenseid puhastusvahendeid, vältige kokkupuudet allergeenidega ning puhastage kodu regulaarselt tolmust ja loomakarvadest.

Raske allergilise reaktsiooni puhul tuleb kohe pöörduda haiglasse, kui tekivad kaebused, mis viitavad võimalikule algavale tõsisele süsteemsele allergilisele reaktsioonile: keele, näo, kaela või ülajäsemete ulatuslik turse, piiratud turse naha- ja limaskestaaluses koes, hingamisraskus, kõriturse, neelamisraskus, järsk vererõhu langus, mis põhjustab pearinglust või minestust.

Elustiili ja kodu kohandused allergikutele

Hoidke kodu tolmuvabana! Kasutada võib HEPAfiltriga tolmuimejaid ja õhupuhastajaid, sekka teha kodu märgpuhastust ning vajadusel kasutada õhuniisutajaid. Vältida tuleks tolmu koguvaid vaipu, tekstiile ja esemeid.

Eelistage looduslikke ja hingavaid materjale riiete, voodipesu puhul ning peske neid regulaarselt kõrgel temperatuuril.

Vältige tugevalt lõhnastatud ja keemilisi kehahooldustooteid ning majapidamisvahendeid.

Hoidke silma peal kodustel allergiaravimite varudel, aeg-ajalt kontrollige toodete aegumistähtaegu ning kandke vajalikke ravimeid endaga kaasas. Kergemate allergiate puhul võib enne allergeeniga kokkupuutumist manustada sümptomite ennetuseks allergiatabletti.

Toituge tervislikult, magage piisavalt ja hoidke keha toonuses – seeläbi väheneb organismi stressitase ning kehal on lihtsam allergilise reaktsiooniga toime tulla.

Allikas: Anet Valkenklau

Leevendust allergiate korral

A-Derma Exomega Allergo sügelusvastane palsam (200 ml) 33,11 €

Aller-Go ninasprei (20 ml) 14,73 €

Babé aaloe geel (90 ml) 9,86 €

Humer Allergic Rhinitis ninsasprei (20 ml) 16,23 €

Ocutears Alo+ silmatilgad (10 ml) 18,97 €

Tervistav kreem-palsam Allergostop (43 ml) 5,78 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Seks on terviseks!

Kuidas seksuaalsus ja hea seks mõjuvad meie füüsilisele ja vaimsele tervisele? Selgitab Confido ämmaemand, noorte- ja seksuaalnõustaja Marje Altrov.

Seksuaaltervise infot leidub Marje Altrovi hinnangul palju ja seda eriti inglise keeles. Samuti on suhtumine seksuaalsuse eri tahkudesse tänapäeval märksa avatum kui varem. „Samas ei tähenda see veel, et teadlikkus ja julgus oma seksuaalsust analüüsida, seda teistega arutada ning vajadusel murede kohta nõu küsida oleks tavaline. Seega on oluline mõista seksuaalsuse tähtsust inimese tervise osana.“

Spetsialisti sõnul on hea seksuaalelu määratlemine väga individuaalne. Kõik inimesed ei väljenda oma seksuaalsust läbi seksuaalsete tegevuste ja seksi. Üldiselt aga hõlmab positiivne seksuaalkogemus nauditavat, turvalist ja partneriga alati vastastikusel nõusolekul põhinevat tegevust. „Seksuaalseteks tegevusteks võib pidada pea kõike, alates üksi fantaseerimisest, partneriga romantilise kirjanduse lugemise kuni peoseltskonnas üksteisele konsensuslike valuaistingute tekitamiseni välja.“

Nii soolo- kui ka partnerseksi kogemiseks on eri situatsioonides palju ajendeid. Seks võib olla naudingu allikas, peletada igavust, maandada stressi ja pingeid, võimaldada laste saamist, tõsta tuju, saada uusi kogemusi, vähendada üksindustunnet, tugevdada suhet, tähistada mõnda sündmust, tõsta unekvaliteeti, tunda eri aistinguid, kogeda võimusuhteid, vaigistada valu, mängida jne.

Aktiivsus parandab vormi ja südame tervist

Marje Altrov toob välja, et seksuaalsust ja selle väljendumist mõjutavad terviseseisundid ja haigused. „Õnneks on ka vastupidi – paljude uuringutega on saanud kinnitust, et nii soolo- kui ka partnerseks avaldavad tervisele head mõju.“

Näiteks võib seksuaalne tegevus aidata tugevdada üldist füüsilist vormi, põletada kaloreid ja parandada lihastoonust. Seda võib pidada osaks regulaarsest treeningust. „Uuringud kinnitavad, et füüsiline aktiivsus kasvatab seksuaalset rahulolu igas vanuses. Seega on füüsiline vorm ja seksuaalsed tegevused seotud ning kasulikud igas eas inimestele.“

Lisaks võib seksuaalne tegevus positiivselt mõjutada ka südame-veresoonkonna tervist, kuna see tõstab südame löögisagedust ja parandab vereringet. Regulaarne seksuaalne aktiivsus võib aidata vähendada vererõhku ja vähendada südamehaiguste riski.

Õnnetunne ja heaolu

hormoonidest

Seksuaalse tegevuse mõjud võivad Marje Altrovi sõnul toetada ka une kvaliteeti ja kestust. Seksi käigus kogetav orgasm vabastab kehas oksütotsiini ja prolaktiini, mis soodustavad lõõgastumist ja head und.

Seksi käigus vabaneb kehas teisigi kasulikke hormoone. „Endorfiin ja dopamiin on n-ö looduslikud õnnetunde tõstjad, mis parandavad meeleolu ning vähendavad stressi. Sellega seoses on uuritud mindfulnesspraktikate mõju seksuaalsele naudingule ja nende vahel leitud tugevaid seoseid. „Samal ajal suurendavad seksuaalsed tegevused kohalolu hetkes ja vähendavad seeläbi ärevust, depressiooni sümptomeid ning parandavad üldist emotsionaalset heaolu. Endorfiinid on ka looduslikud valuvaigistid ja leevendavad nii kroonilisi kui ka teatud akuutseid valusid, nagu migreen või pingepeavalu.

Laiemalt on teada, et vaagnapõhjalihaste toimimise parandamine muudab paremaks ka seksuaalfunktsioone. Vastukaaluks mõjutab seksuaalelu positiivselt ka vaagnapõhjalihaste tööd, mis omakorda parandab näiteks urineerimise ja roojamisega seotud probleeme nii meestel kui ka naistel. „Seksuaalse tegevuse positiivse mõju loetelu ei ole kindlasti täielik. Eri inimestel võib seks mõjuda tervisele veel mitut head moodi.“

Confido ämmaemand, noorte- ja seksuaalnõustaja Marje Altrov

Parem seksuaaltervis algab aususest

Marje Altrov soovitab esimese sammuna nimetada oma seksuaaltervist iseloomustavad, soodustavad ja pärssivad aspektid. „Selline mõtestamine aitab välja tuua aspektid, mis inimesele arvates just tema seksuaalelu mõjutavad ja jõuda järeldusele, kuidas sellel tervisel siis läheb.“

Just subjektiivsus on spetsialisti sõnul seksuaaltervise üks põhilisi aspekte, mistõttu ei saa anda vankumatuid soovitusi seksuaalse läbikäimisele. „Seksuaalsete tegevuste viise ja põhjuseid võib olla väga palju, samamoodi on väga erinevaid ka rahuldustpakkuvaid intervalle. Ühel ajal võib inimene olla seksuaalselt aktiivsem, teisel perioodil vähem ja mõnikord üldse mitte.“

Kui kõik seksuaaltervise aspektid tunduvad vastuvõetavad ning miski suurt ebamugavust ei tekita, ongi ilmselt kõik korras. Mõne aja pärast võiks aga uuesti samadele teemadele otsa vaadata. Kui aga midagi häirib, tuleks ka sellega tegeleda. Marje Altrov soovitab pöörduda ämmaemanda, günekoloogi, perearsti, androloogi vastuvõtule kui häirivate tegurite nimekirjas on sõna valu või ebamugavustunne. Sellisel juhul tuleb välistada protsessid, mis iseenesest ei taandu ja vajavad ravi või muul viisil sekkumist.

Avatud suhtlus ja nõuanded muudavad teadlikumaks Marje Altrov soovitab meeles pidada, et seksuaaltervis on osa tervikust, mistõttu üldised tervislikud eluviisid, sh regulaarne füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud

toitumine, piisav uni, stressi haldamine ja lõõgastustehnikate praktiseerimine toetavad ka seksuaalset heaolu. „Kui seksuaalelu häirivate aspektide all on miski seotud partneriga, tuleks alustada avatud suhtlemisest. Oma soovidest ja tunnetest rääkimine aitab üldjuhul luua usaldust, tugevdada emotsionaalset sidet ning vahel lahendada ka mõne kitsaskoha.“ Juhul kui on keeruline mõista, mis seksuaaltervist mõjutab, tasub ennast harida. Marje Altrov soovitab seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa raamatut „Sekspositiivseks“. Samuti leiab sotsiaalmeedias spetsialiste, kes seksuaalteemasid eri külgede pealt avavad. „Enne kellegi tulihingeliseks jälgijaks hakkamist võiks spetsialisti tausta uurida, et seeläbi sisu kvaliteeti hinnata. Seksuaalsus on teema,

Seksi turvaliselt ja lustiga!

Je Joue vibraator G-Spot Bullet (lilla) 61,89 €

Lab Mucus intiimpiirkonna lubrikant (30 ml) 17,05 €

Seksuaalsus on teema, kus ka paljud teaduskauged nõuandjad häälekalt sõna võtavad.

kus ka paljud mitte teadusele toetuvad nõuandjad häälekalt sõna võtavad. Julgen aga soovitada Instagrami kontosid annikatamme, seksnõustaja (dr Marie Abel), justinjlehmiller, s3kspositiiv (seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa) ja naistefysio (füsioterapeut Helle Nurmsalu).“

Lisaks on veebilehekülgi ja mobiilirakendusi, mis aitavad seksuaaltervise teadmisi kasvatada ning neid praktiseerida. Iga rakendus ei sobi kõigile, aga mõne lisateadmise hankimiseks kõlbavad teaduspõhise lähenemise poolest näiteks getcoral.app, beducated.com või omgyes. com. „Täpsemateks nõuanneteks või spetsiifilisemaks abiks tasub pöörduda mõne seksuaaltervise spetsialisti poole, kuhu saab minna nii individuaalselt kui ka koos partneriga.“

Romed kondoomid (3 tk) 0,99 €

Durex Play Lubrikant 2in1 Stimulating Massage geel (200 ml) 17,50 €

Touch kondoomid Lights (12 tk) 9,39 €

Gvibe Gballs vaagnapõhjalihaste treeningseade äpiga 96,06 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

One

CumLaude

PUUGI-

PLAHVATUS linnas ja metsas

Looduses liikuvad inimesed ütlevad, et Eesti looduse kõige ohtlikum olend on puuk. Ja õigusega – puukide levitatavat borrelioosi diagnoositakse Eestis üle kolme korra rohkem kui kümmekond aastat tagasi.

TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTOD: ADOBE STOCK

Viimastel aastatel on Eestis plahvatuslikult kasvanud puukborrelioosi ehk Lyme’i haiguse diagnooside arv. Teist tuntumat puukide edasikantavat haigust entsefaliiti tuleb ette küll kordades vähem, aga sellegi tõve esinemissagedus kasvab aasta­aastalt. Haigus on väga ohtlik, kuid entsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida ning haigust läbi põdedes omandada eluaegne immuunsus. Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole ning seda haigust võib põdeda korduvalt.

Puugiga kohtumiseks ei pea pugema kuskile padrikusse, vaid neid vastikuid putukaid kohtab linnaparkides, haljasalal ja aedades ehk kõikjal, kus leidub kasvõi kübeke loodust. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring tõi välja, et koguni 35 protsenti puugileidudest pärineb koduaedadest. Loomaomanikud teavad hästi, et puugi võib saada lausa oma diivanilt – kui jagad seda väljas liikuva lemmikloomaga.

Võib rikkuda tervise püsivalt

Muidugi ei kanna iga puuk ebameeldivaid haigusi, kuid paras loterii on puugiga kohtumine igal

juhul. Võib minna ka nii halvasti, et pisitilluke ämblikulaadne rikub tervise alatiseks. Nii juhtus ehitusalal tegutseva Evelyga (49), kellel on borrelioosi diagnoosist möödas viis aastat, aga päris terveks ta polegi saanud. Tema liigesed valutavad ja pidev väsimus kimbutab –ükskõik kui palju naine ka puhkab, ikkagi on pärastlõunaks läbi nagu läti raha ja jaksab toimida vaid suure enesesundimise tulemusel. Kõik sai alguse viis aastat tagasi, kui Evely oma jalalt pisikese puugi leidis. See sai muidugi eemaldatud, mingit punast ringi hammustuse ümber ei tekkinud ja puugiteema ununes. Sel ajajärgul suri Evely ema ning millalgi pani naine tähele, et enesetunne on räbal: pea ja luud­kondid valutasid, midagi teha ei jaksanud ning olemist räsis väike palavik. „Mõtlesin, et ju mõjub mulle niimoodi ema kaotus ja läbielamised. Katsusin kuidagi hakkama saada. Aga sümptomid ei läinud üle,“ meenutab ta. Asi muutus hoopis hullemaks – uue aasta alguses oli Evely lausa voodis, kogu keha valu täis. Perearst ravis tal antibiootikumidega bakteriaalset kopsupõletikku, aga ravi ei toiminud. Kuidagi meenus Evelyle, et tal oli suve alguses puuk olnud. Ta palus

kontrollida borrelioosi näitusid ja vastus oli ilmne.

Tervis aga ei tulnudki tagasi. Liigestevalu kimbutab senini. Peavalud on saanud tavaliseks ja mõnikord on Evelyl tunne, nagu kõnniks ta tormisel merel laevalael – maapind justkui kõiguks. Lõputu väsimus on tema igapäevane kaaslane.

Stress osutus puugihaiguseks

IT­ettevõtja Priit (49) põdes mõlemat puugihaigust püstijalu enesele teadmata. Ta oli isapuhkusel, mille ajast jäi meelde pidev jõuetus, motivatsioonipuudus ja uimasus. Lihased ja liigesed valutasid, aga Priit arvas, et on lapsega mängides endale liiga teinud. Väsimuse ja väikese palaviku pani ta aga stressi arvele. „Ma arvasin, et selline olek käib „emaduse“ juurde ja olin olukorraga leppinud. Nägin ju esimest korda lähedalt, mida tähendab väikese lapse kasvatamine. Pealegi –ükski Eesti mees ei lähe ometi arsti juurde sellepärast, et tal on palavik ja ta on väsinud,“ meenutab ta. Priidu „stressiperiood“ kestis koguni paar aastat. Kui ta lõpuks arsti vaatevälja sattus, lasi teha borrelioosi ja entsefaliidi proovi. Selgus, et ta on mõlemad tõved

Puugiga kohtumiseks ei pea pugema kuskile padrikusse, vaid neid vastikuid putukaid kohtab linnaparkides, haljasalal ja aedades ehk kõikjal, kus leidub kasvõi kübeke loodust.

püstijalu läbi põdenud. Entsefaliidi kohta ütles tohter, et pole vaja enam muretseda, sest seda põdedes tekib eluaegne immuunsus. Borrelioosi vastu aga sai Priit antibiootikumide kokteili. „Imepärane, kuidas need toimisid – pea läks klaariks, palavik ja „stress“ kadusid ära. Olin nagu uuesti sündinud.“

Puugid on kolinud linnadesse

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond peaspetsialist Maria Vikentjeva tõdeb, et statistikas näeme puukborrelioosi juhtumite arvu kasvu, sest haigust lihtsalt on meie looduses rohkem ja oma osa lisab ka arstidepatsientide suurem teadlikkus. „Lisaks puugid linnastuvad ja neid võib aina sagedamini kohata linna haljasaladel. See omakorda raskendab olukorda inimeste

hooletuse ja teadmatuse tõttu,“ sõnab Vikentjeva.

Ta ütleb, et perearstid peaksid olema piisavalt teadlikud puukide kantavatest haigustest. „Põhjus, miks diagnoos viibib, seisneb selles, et patsient ei pruugi teadagi, et teda on puuk hammustanud. Seetõttu on arstidel raskem tuvastada haiguse tegelikku põhjust. Samas paljud juhud jäävad märkamata ja seda eriti siis, kui haigus ei põhjusta tõsist tervisekahjustust või tüsistusi.“

Borrelioosi tüsistused avalduvad Vikentjeva sõnul närvisüsteemi, liigeste ja südame kahjustustena. „Nagu kõigi haiguste puhul, võivad sümptomid inimestel avalduda erinevalt. Mida suuremad on kahjustused, seda tõenäolisemalt on need pikaajalised,“ lisab ta.

Entsefaliidi vastu saab vaktsineerida ka apteegis

Puukentsefaliidi vaktsiin annab haiguse vastu tõhusa kaitse. Valitud Apotheka apteekides saab vaktsineerida aasta läbi. Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vahega ja kolmas vaktsiinisüst kuni aasta hiljem. Seejärel toimuvad korduvvaktsineerimised 3–5 aasta järel. Kui soovid teha korduvvaktsineerimise, tuleta meelde, millal sind viimati puukentsefaliidi vastu vaktsineeriti. Eelmise vaktsineerimise aega saab vaadata ka terviseportaalist www terviseportaal.ee.

Eriti soovitame end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida metsanduse, põllumajanduse ja bioloogia üliõpilastel, kelle õppetöö kohustuslik osa on viibimine välitingimustes; metsatöölistel; välitingimustes viibivatel kaitseväelastel; jahimeestel ja piirivalvuritel. Kuna Eestis võib puuke looduses kohata kõikjal, soovitame vaktsineerimist kõikidele inimestele, sh lastele.

Kuidas vaktsineerida puukentsefaliidi vastu Apotheka apteegis:

• Broneeri endale sobivas apteegis vaktsineerimise aeg Apotheka koduleheküljel.

• Teenus on tasuline! Ühe vaktsineerimise hind kõikides Apotheka apteekides on täiskasvanul 44 eurot ja lapsel 41 eurot

• Teenuse eest saad tasuda apteegis.

• Vaktsineerimiseks ei ole vaja retsepti.

• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral ka immuniseerimispass.

• Alla 16-aastaseid ootame vaktsineerima koos eestkostjaga (või vanemaga). Üldjuhul on kõik alaealised oodatud apteeki vaktsineerima koos vanemaga või vanema heakskiidul.

• Tule vaktsineerima ainult siis, kui oled terve.

Kuidas vältida puuki?

Vali looduses liikudes pikkade varrukatega keha kattev riietus. Püksisääred on mõistlik toppida sokkidesse, et puugid sääreotstest sisse ei roniks.

Kanna heledaid rõivaid. Nendel märkad ronivat puuki enne, kui ta nahale kinnitub.

Kasuta sobivaid puugitõrjevahendeid.

Väldi kõrgema taimestikuga kohti. Võimalusel liigu teeraja keskel, eemal kõrgest rohust ja põõsastest.

Siiski – tea, et puugid ei varitse mitte ainult metsikus looduses, vaid nendega võib kohtuda koduaias, linnapargis, terviserajal.

Loo harjumus end iga kord õuest tuppa tulles üle vaadata.

Kasuta ennetavat puugitõrjevahendit lemmikloomal ja vaata toas elav lemmik pärast iga õuest tulekut põhjalikult üle – isegi puugikaelarihma kandev koer võib väljast koju puuke transportida.

Kui leiad enda küljest puugi, eemalda see võimalikult kiiresti ning märgi üles kuupäev, millal puugi leidsid. Jälgi tervist ja kui märkad kahtlasi tervisemuutusi, pöördu perearsti poole.

Allikas: TAI, Apotheka apteegiteenuste juht Ly Rootslane

Kõige puugiohtlikum koht polegi Saaremaa Paar aastat tagasi kaardistas TAI Eesti puugiohtlikumad piirkonnad, kogudes inimestelt üle Eesti puuke. Selgus, et kaks kolmandikku puukidest kandsid mõnd haigust, sh ligi kolmandik borrelioosi. Kui seni peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks, siis uuring lükkas selle teadmise ümber – kõige rohkem nakatunud puuke leiti hoopis Tartumaalt, Harjumaalt, Viljandimaalt ja Valgamaalt.

Tasub ka teada, et sisuliselt kestab puugihooaeg aasta läbi. Kui üldiselt on puugid aktiivsed kevadest sügiseni, siis meie pehmed talved soodustavad nende levikut – kui pole krõbedaid miinuskraade ja maapind ei külmu, elavad nad lihtsalt talve üle ning nende arvukus kasvab. Puugihaigusi

Testi end ise!

Apteegis on müügil kiirtestid, mis aitavad välja selgitada, kas kehva enesetunde ja haigussümptomite taga võib olla puukborrelioos.

Borrelioositestiga on võimalik IgM immunoglobuliine (Borrelia bakteri vastaseid antikehi) verest määrata 2.–4. nädala pärast nakatumist alates.

Kindlasti tee puugitest siis, kui sinu nahal on olnud puuk või kui sul on tekkinud vähemalt üks borrelioosi sümptomitest:

• nahalööve;

• väsimus;

• gripilaadsed sümptomid: lihasvalud, kerge palavik, peavalu;

• iiveldus, kehakaalu langus;

• valud kätes, jalgades, kuklas või seljas, näonärvi halvatus.

Hammustuskohale võib tekkida 3–10 päeva või mõnikord isegi mitme nädala järel punetus.

Põletikule võib lisanduda ka kehatemperatuuri tõus. Infektsiooni on võimalik ravida antibiootikumidega.

Puuk pureb? Kaitse, eemalda, testi!

Puukborrelioosi kiirtest Tik Alert 32,09 €

Mousticare putukatõrjevahend (75 ml) 18,42 €

diagnoositakse iga kuu ja kõige enam juhtumeid tuvastatakse sügiseti. Näiteks möödunud aastal leiti neljandik juhtumeid oktoobris. See ei tähenda muidugi, et puugid sügisel eriti kurjad oleksid, vaid et inimesed jõuavad kaebustega arstide vaatevälja viitega.

Puuk ise haigust ei põe, kuid levitab nakkust oma süljega nahale kinnitudes. Mida kauemaks puuk keha külge jääb, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks väga tähtis puuk kehalt võimalikult ruttu eemaldada. Kusjuures tasub teada, et puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Puukentsefaliidi võib saada ka haigestunud lehma või kitse pastöriseerimata piima juues.

Kas oleme parasiidihooajaks valmis? Parasiidid igatahes on.

Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Selleaastane soe talv on parasiitide elu väga mugavaks teinud ja õues käivad lemmikloomad on kerge saak. Kui tavaliselt katab talvel maad lumi ning koerad ja kassid ei saa nii lihtsalt pinnases asuvate parasiidimunadega nakatuda, kassidel on jahipidamine raskendatud ja kirbud-puugid on külmaga passiivsed, siis sel aastal on kõik teisiti. Puugihooaeg on muutunud põhimõtteliselt aastaringseks ja ka talvekuudel on loomadelt kinnitunud puuke leitud. Kujunenud olukord annab põhjust meelde tuletada - miks on vaja oma loomi ja selle kaudu ka iseennast parasiitide eest kaitsta.

Kirbud on tüütud putukad ja meil paraku väga levinud. Peamine kahju mida nad loomadele ja inimestele teevad, on allergiat põhjustavad hammustused. Kuid lisaks sellel levitavad kirbud ka ühte paelussiliiki, mis nakatab nii koeri-kasse, kui inimesi. Oluline on teada, et nakkuse saamiseks on vaja (paelussi vastset sisaldav) kirp alla neelata! Niisama kirbuhammustusega paelussi nakkust ei saa.

Puugid teadagi levitavad ohtlikke nakkushaigusi ja seda nii loomadele, kui inimestele. Oma koera või kassi käest küll inimene puugi poolt siirutatud haigust ei saa, küll aga on lemmikloomad puukidele ideaalseks toiduallikaks ja ka transpordivahendiks, ehk siis kui loomal ei ole puugitõrjet peal, kannab ta puugid oma inimeste juurde.

Sääsed on ebameeldivad, seda me teame kõik. Pinisevad ja hammustavad ning kublad võivad ikka väga kõvasti sügeleda. Kahjuks ei ole see kõik. Sääsed levitavad naha- ja südameusse (Dirofilaria repens ja Dirofilaria immitis), kes paraku on jõudnud ka Eestisse. Eelmisel aastal oli meediast võimalik lugeda artikleid nii koertel leitud südameussidest, kui ka inimestel üksikjuhtudena leitud nahaussidest. Kui pisut googeldada, siis on kõik need artiklid hõlpasti leitavad.

Ussidest veel. Meil on lisaks tavapärastele siin levinud ümarussidele (peamiselt solkmed ja kõõrpead) juba paar aastat kanda kinnitamas põieussid. Kui kassil või koeral tekib põiepõletik, siis tasuks õues käiva looma puhul ka põieussi kahtlustada.

Mida siis tegema peaks, et loomad ja inimesed oleks parasiitide eest kaitstud?

Välisparasiitide (kirbud, puugid, sääsed) puhul ei olegi muud head meetodit, kui tõhusad tõrjevahendid. Kuna puugid levitavad loomade peal toitudes erinevaid haigustekitajaid, võiks valida sellise vahendi, millel on puukidele peletav (toitumisvastane) toime. Peletav ja toitumisvastane toime tähendab seda, et puuk sureb enne seda, kui ta jõuab looma peal toituda ja haigusi üle kanda. Samas ei tähenda peletav toime seda, et puuk kellegi teise peale peletatakse. Pärast looma pealt doosi kättesaamist sureb puuk ära ning ei ole enam kellegile ohtlik. Kõikidel preparaatidel peletavat toimet ei ole ning osade ravimite puhul peab puuk doosi kättesaamiseks looma hammustama ja tema peal toituma. Lugege alati hoolikalt pakendi infolehti, pidage nõu loomaarsti või apteekriga ja valige oma loomale sobivaim puugitõrjevahend!

Siseparasiitide vastu võitlemisel tuleb meeles pidada, et suur hulk Eestis levinud koerte ja kasside siseparasitoose on zoonoosid, ehk siis ohustavad ka inimesi. Inimeste kaitseks on peamine meede hügieen: alati pärast loomadega kokku puutumist ning pärast aias töötamist tuleks pesta käsi, eriti enne sööma asumist! Samuti tuleb alati kokku koguda oma loomade tekitatud väljaheited, et need ei saastaks keskkonda. Maapinnale jäetud koera või kassi väljaheites olevad parasiidimunad muutuvad ajaga nakkusvõimelisteks ning on seeläbi ohuks nii loomadele, kui inimestele.

Samuti on vaja igale loomale luua induviduaalne parasiiditõrjeplaan, mis sõltub sellest, milline on looma elustiil ja kas peres on ka teisi loomi. Üldine soovitus aga võiks olla selline: tubastele loomadele võiks anda ussirohtu 1-2 korda aastas, õues käivatele koertele ja kassidele sõltuvalt elustiilist 4-12 korda aastas. Pikemalt ja põhjalikumalt saab nende soovituste kohta lugeda ingliskeelselt leheküljelt www.esccap.org.

Kõikuv VERESUHKUR mõjutab enesetunnet

Kui mõne energiarikka toidu söömise järel tunned end hoopis uimasena või muutud näljasena tigedaks nagu herilane, võib põhjus olla vere suhkrutaseme järsk kõikumine.

Veresuhkrust tuleb tavaliselt juttu siis, kui teemaks on tõsine ainevahetussüsteemi haigus diabeet. Hoopis vähem teadvustatakse aga seda, kuidas suhkur mängib võtmerolli meie igapäevases enesetundes – just veresuhkru kõikumisest sõltub, milline on su energiatase, tuju ja isud, kas mõistus töötab täistuuridel või uimerdad ajuudus.

Kui sööd süsivesikuid, hakkab kehas tööle keemiliste protsesside jada. Tervisearengu treener Helle Tõnts selgitab, et süsivesikutega jõuab verre glükoos ning keha saab signaali, et veres on suhkur ja see tuleb ära transportida.

„Transpordiga tegeleb hormoon insuliin, mida eritab kõhunääre ehk pankreas. Insuliin annab rakule n-ö sõnumi, et see peab võtma verest vastu suhkru, mida saab kasutada energiaks. Kui aga süsteem ei toimi ja rakud ei võta glükoosi enam vastu, salvestatakse viimane rasvarakkudesse, maksa või jääb see vereringesse. Seda seisundit nimetatakse insuliiniresistentsuseks ning siit järgmine samm on II tüüpi diabeedi väljakujunemine.“

Tõntsi sõnul ei teata sageli, et insuliiniresistentsus, mida nimetatakse ka prediabeediks, kujuneb välja juba 10–15 aastat enne päris diabeedi tekkimist.

Toiduvalikuga on võimalik prediabeeti tagasi pöörata. „Insuliiniresistentsus on väga kiiresti kasvav tervisemure. See organismi seisund loob kolm korda suurema riski südameveresoonkonna haigusteks, samuti metaboolseks sündroomiks ja rasvmaksa tekkeks. Enesetundes ilmneb väsimus ja energiapuudus,“ sõnab ta.

Süsivesikute kirju maailm Millised toidud on süsivesikurikkad? Lühike vastus – taimed. „Samas kõik süsivesikud pole halvad, näiteks peet ja porgand on küll väga süsivesikurikkad, kuid seal on palju kasulikke mineraal-

Mõned lihtsad nipid veresuhkrutaseme taltsutamiseks

Loomulikult ei pea veresuhkru taseme tõusu hirmus süsivesikutest täielikult loobuma. Juba mõne väikese muudatusega saab glükoosi veres ühtlasemal tasemel hoida. Siin mõned soovitused:

ALUSTA TOIDUKORDA SALATIST. Enne, kui asud süsivesikurikka toidu (näiteks pasta, riis) kallale, söö juurvilja või rohelist salatit oliiviõliga. „Ehk kõigepealt salat ja seejärel friikartulid. Juba see toitude järjekord võib tublisti leevendada veresuhkru taseme kõikumist. Paljudes kultuurides on tavaks, et toidukorda alustatakse just salatist,“ sõnab Tõnts.

LISA SÜSIVESIKUTELE VALKU JA RASVA. Eelpool näiteks toodud kaerahelbepuder on just selline võimalus. „Kui seedetraktis on rohkem valku ja rasva, siis makku jõudev suhkur ei imendu nii kiiresti. Näiteks saia süües lisada sellele avokaado ja muna ning need rasvad ja valk aitavad neutraliseerida saiast saadavaid süsivesikuid,“ selgitab Tõnts.

ÄRA KARDA RASVA. Vastupidiselt levinud arvamusele, et rasva lisamine toidule kasvatab kaalu, aitab see just kehakaalu kontrolli all hoida. Jutt käib muidugi nn kasulikest rasvadest, mida sisaldavad rikkalikult näiteks oliivid, kanepiseemneõli, Kreeka pähklid, metsapähklid, linaseemned, avokaado, kala.

Helle Tõntsi kõige lihtsam nipp on osta kvaliteetne tumedas pudelis külmpressitud oliiviõli ja seda salatitele lisada.

VÄIKE LIIGUTAMINE SÖÖMISE

JÄREL. Ära heida peale söömist diivanile leiba luusse laskma, vaid liiguta end 10–15 minutit – jaluta koeraga, korista tuba vms. Mõõdukas kehaline aktiivsus pärast süsivesikute söömist võib tasandada veresuhkru kõikumist.

ANNA TOIDUKORRALE

START VEE JA ÕUNAÄÄDIKAGA. Proovi juua pool tundi enne päeva suurimat sööki klaasitäis vett, kuhu on lisatud 1 tl õuna(siidri)äädikat.

VÄLDI SÜSIVESIKUID HOMMIKUSÖÖGIS. Hommikusöögis võiksid domineerida valgud ja kasulikud rasvad. Kui väldid hommikusöögis süsivesikuid, siis alustad päeva ilma veresuhkru kõikumise Ameerika mägedeta. Pane tähele enesetunnet – kas sel moel hommikuid alustades lõikab pea paremini ja tunned vähem isusid?

EELISTA JAHUDELE TÄISTOITU. Vali näiteks pigem punased läätsed kui läätsepasta. Paljude lemmik ja tervislikuks valikuks peetav kaerapiim on samuti tugev veresuhkru kergitaja. Seda tasub teada ja eelistada võiks hoopis kookospiima.

Teisalt aga leidub ka hulk neid toitusid, mida üldiselt teatakse tervislike valikutena, kuid mis veresuhkru tõstmise poolest nii eeskujulikud ei pruugi olla, vähemalt suures koguses. Näiteks kaera-

helbepuder või müsli võib veresuhkrut tublisti tõsta, eriti kui pudrule lisada moosi (või banaani). Samas kaerahelbeputru muna, seemnete ja pähklitega täiendades saab lisatud valgu abil kiiret veresuhkrutõusu pisut tasakaalustada. „Ka valge riis on suure glükeemilise koormusega (glükeemiline koormus GI võtab arvesse toidus leiduvaid süsivesikuid, toidu kogust, valmistamisviisi jne –toim) ja tervislikuks peetud suši tõstab kõvasti veresuhkrut,“ sõnab Tõnts. Tervisearengu treeneri sõnul teeb olukorra keerulisemaks tõsiasi, et me

oleme väga erinevad ja süsivesikudki mõjuvad meile individuaalselt – see, mis tõstab ühel inimesel veresuhkru lakke, ei pruugi teisel samamoodi toimida. Kuidas veresuhkru tase reageerib just konkreetsel inimesel, saab testida glükoosimonitoriga. „Monitori kasutamisega on tuttavad diabeetikud, kuid ma julgustan seda kasutama ka ennetaval eesmärgil – minimaalselt 10 päevaga saab juba teada, kuidas veresuhkur kehas käitub ja 30 päevaga jõuab kõik oma lemmiktoidud ära testida,“ soovitab ta.

Kroom aitab veresuhkru

taset

taltsutada

Kui veresuhkur kasvab lubatust kõrgemaks, tasub kõigepealt kriitilise pilguga üle vaadata toitumine. Apteegi käsimüügist leiab lisaks mitmeid kroomipreparaate, mis alandavad veresuhkru taset ja aitavad taltsutada magusaisu. Apotheka proviisor Hellika Loide tutvustab neid lähemalt. aineid,“ toob Tõnts näite. „Küll aga peab kõiki taimi süües arvestama, et nad võivad veresuhkrut mõjutada. Tõsi, palju on ka neid, mis mõjutavad vähem: lehtköögiviljad, kapsad, suvikõrvits, porru, avokaado, marjad, kaunviljad, pähklid, õun, pirn, apelsin. Ehk tegelikult on palju toitusid, mille puhul ei pea muretsema süsivesikute pärast.“

Loide sõnul mõjutab kroom insuliini toime kaudu süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust ning aitab hoida normaalset veresuhkru taset. Samuti kasutatakse kroomi magusaisu vähendamiseks.

Veresuhkrut saab lasta mõõta ka apteegis ja kuna tegu lihtsa protseduuriga, soovitab Loide seda kord aastas teha. „Et veresuhkru näit võib olla kõrgenenud, viitab enesetundes kõige sagedamini pidev janutunne ja suukuivus, ent alarmeeriv peaks olema ka väsimus, raskesti paranevad haavad või korduvad infektsioonid,“ sõnab ta.

Mõõda ja jälgi

Apotheka apteekides saab mõõta veresuhkru taset ning protseduuriks kulub vaid 15 minutit. Teenuse hind kliendikaardiga on 4 eurot (täishind 6 eurot). Nõuded sarnanevad tavapärasele analüüside andmisele: 12 tundi enne mõõtmist tuleb olla söömata-joomata (välja arvatud vee joomine) ja tulla tühja kõhuga. „Mugavam on registreeruda Apotheka kodulehel, aga võimaluse korral tuleme soovijale vastu ja mõõdame eelneva kokkuleppeta, kui nimetatud tühja kõhu nõue on täidetud,“ ütleb Loide. „Kui on kahtlus, et veresuhkur on kõrge, inimene soovib hinnata oma toiduvalikute/trenni tervislikkust või jälgida rasedusaegset veresuhkrut, on võimalik paigaldada pidevaks veresuhkru jälgimiseks glükoosimonitor.“

Monitor paigaldatakse 10 päevaks

Bertils Kelasin

Proovi!

New Nordic Mulberry (valge mooruspuu) tabletid (60 tk) 31,54 € New Nordicu Mulberrys sisaldub valge mooruspuu ekstrakt, mille koostisosa pärsib suhkru ja muude süsivesikute muutumist glükoosiks – tänu sellele satub söömise järel verre oluliselt väiksem kogus glükoosi. Tulemuseks veresuhkru taseme langus.

kroomi tabletid (50 mcg, 100 tk) 11,28 €

Doppelherz Aktiv diabeetikute vitamiinid tabletid (30 tk) 9,71 € Näiteks Walmarki Dialevelis on kroomile lisatud kaneeli, mis vähendab pärast sööki vereringesse imenduva suhkru kogust ja parandab suhkru omastamist rakkudes. Kaneel aitab alandada veresuhkru taset ja takistab selle kõikumist.

Walmark Dialevel tabletid (30 tk) 14,94 €

Glucozinol sisaldab lisaks kroomile kikkaväädi ekstrakti, mida on kasutatud diabeedi ja ülekaalulisuse puhul. Kikkaväät aitab võidelda veresuhkru hüppeliste kõikumistega – seeläbi püsib täiskõhutunne kauem, samuti alandab taim veresuhkru taset. Preparaadis sisalduvad veel B ­ g rupi vitamiinid ja tsink, mis soodustab normaalset suhkrute ainevahetust.

Toodete juures on Apotheka e ­ apteegi hinnad.

käsivarrele või kõhule, selle täishind on ligikaudu 35 eurot, diabeetikutele kehtib retsepti olemasolul soodushind. Paigaldamise teenus kliendikaardiga 1 euro (täishind 2 eurot). Glükoosimonitor mõõdab veresuhkru taset iga viie minuti järel ning telefoni või arvutisse tõmmatud äpp (või vastuvõtja) joonistab veresuhkru

kõikumistest detailse graafiku, mida saab jagada ka perearstiga. Monitor annab märku nii ülikõrgest kui liiga madalast veresuhkru tasemest. „Kui veresuhkruga on probleeme, peaks lisaks toiduvaliku ülevaatamisele võtma ette visiidi pereõe/ arsti juurde edasise raviplaani paikapanemiseks,“ lisab Loide.

Mida ütleb

GEEN ja kuidas käitub SÜDA?

Hiljuti avas Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu internetiportaali, kus üle 210 000 geenidoonori saavad personaalset teavet neil esinevate haiguste geneetilise eelsoodumuse, ravimite sobivuse ja enda päritolu kohta. Nüüd asuvad teadlased uurima, kuidas maandada südameveresoonkonna haiguste geneetilist riski.

Ave Põld, nooremteadur, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Tartu Ülikool

TEKST: AVE PÕLD, nooremteadur, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Tartu Ülikool, AET ELKEN, teadur, Südamekliinik, Tartu Ülikool; kardioloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

FOTOD: ADOBESTOCK, ERAKOGU

Portaalist on võimalik teada saada, kui kõrge on geenidoonori geneetiline risk haigestuda südame isheemiatõvesse võrreldes rahvastiku keskmisega. Selle riski maandamise võimaluste uurimiseks alustavad

Tartu Ülikooli teadlased 2025. aastal uuringuga, kuhu kaasatakse just suure geneetilise südamehaiguste riskiga inimesi. Millega on tegu ja kes seal osaleda saavad?

Südame- ja veresoonkonna haigused ning geneetika

Südame-veresoonkonna haigused, nagu näiteks südamelihase infarkt ja ajuinsult, on enim levinud surmapõhjus maailmas ja kahjuks on Eesti suremus jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem.

Alles viimaste aastate jooksul on tänu geeniandmete uurimisele hakanud selguma, et lisaks klassikalistele hästi teadaolevate riskifaktoritele, nagu näiteks suitsetamine või kõrge kolesteroolitase, võimaldab ka geneetilise riskiga arvestamine täpsustada haigestumise tõenäosust. Eesti geenivaramu andmetest on teada, et suure geneetilise riskiga inimestel esineb südameveresoonkonna haigusi sagedamini ja need võivad avalduda varem kui vähese geneetilise riskiga inimestel.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetus

Südame-veresoonkonna haiguste ennetuseks on mitmeid tõenduspõhiseid meetmeid. Kõige efektiivsemad on mittesuitsetamine,

Aet Elken, teadur, Südamekliinik, Tartu Ülikool; kardioloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

tervislik toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. Kui on välja kujunenud juba haigustena defineeritavad seisundid, nagu näiteks kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesteroolitase või rasvumine, tuleb neid seisundeid ravida, kasutades selleks elustiilimeetmeid ja vajadusel ka ravimeid.

Vaatamata Eesti suurele haigestumusele ja suremusele südame-veresoonkonna haigustesse, kasutatakse kolesteroolitaset langetavaid ravimeid (statiine) 3–4 korda vähem võrreldes Põhjamaadega, kuigi viimaste aastate jooksul on statiinide kasutamine järjepidevalt kasvanud. Suurem ravimikasutus (koos teiste riskifaktorite vähenenud mõjuga) on andnud häid tulemusi – infarkti haigestumine väheneb ja suremus südameveresoonkonna haiguste tagajärjel Eestis tasapisi langeb. Kolesterooli kontrolli all hoidmine on oluline, nagu rõhutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa: „Hüperkolesteroleemiaga on inimesel infarkti risk umbes kakskümmend korda suurem kui neil, kellel kolesterooli näitajad on normis.“

Kliinilistest uuringutest on teada, et teatud geenivariantide esinemine tõstab oluliselt riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kuid geneetilise riski alusel määratud statiinravi efektiivsust südame-veresoonkonna haiguste ennetuses maailmas seni veel uuritud ei ole.

Milline on meie hüpotees?

Meie teadusrühm eeldab, et suure geneetilise riskiga inimestele määratud ennetav statiinravi aitab vältida või edasi lükata haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, näiteks infarkti või insulti. Statiinid on laialdasel kasutusel juba üle 35 aasta ja üldiselt peetakse neid väga tõhusateks ravimiteks. Kuigi statiinidel võib olla kõrvaltoimeid, on need üldiselt hästi talutavad ja pikaajalise kasutamise korral suhteliselt ohutud. Kuna Eestis on märkimisväärne osa elanikkonnast andnud Eesti geenivaramule oma vereproovi ja kõigil geenidoonoritel on tänaseks südame-veresoonkonna haiguste geneetiline risk määratud, on meil unikaalne võimalus seda uut lähenemist südame-veresoonkonna haiguste ennetamises uurida.

Kuidas uuringut läbi viiakse? Kliiniline uuring „Geenid ja südameveresoonkonna haiguste ennetus“ viiakse läbi Eestis ja sellesse kaasatakse 2500 geenidoonorit vanuses 45–80 aastat, kes ei kasuta vere kolesteroolitaset langetavat ravimit ning kellel ei ole eelnevalt

diagnoositud südame-veresoonkonna haigusi (näiteks südameinfarkti, ajuinsulti).

Nõusoleku andnud isikud jagatakse juhuslikkuse alusel kahte rühma, 1250 geenidoonorit sekkumis- ja 1250 geenidoonorit kontrollrühma. Sekkumisrühma uuritavaid palutakse uuringu alguses perearsti vastuvõtule, kus kaardistatakse olemasolevad südame-veresoonkonna haiguste riskid, võetakse vereproov ning määratakse ennetav statiinravi. Kontrollrühma uuritavatel kaardistatakse samuti riskid, võetakse vereproov, kuid ravimit ei määrata. Kontrollrühma uuritavate perearsti visiit toimub alles uuringu lõpus, kus perearst hindab uuesti uuritava üldist südame-veresoonkonna haiguste riski ja nõustab riski vähendamise võimaluste osas, sh määrab vajadusel ravimeid vastavalt kehtivatele soovitustele.

Uuring tehakse päriselu tingimustes, kus sekkumisrühma uuritavad alustavad oma teekonda perearsti juurest nõustamise ja retsepti saamisega, ning jätkub kodukoha apteegis ravimi väljastamisega. Kuna südame-veresoonkonna haiguste areng on enamasti aastate, kui mitte aastakümnete pikkune protsess ning iga riski vähendava sekkumise mõju avaldumine võtab samuti aega, siis kestab uuring kokku viis aastat. Uuringu ajal võrreldakse sekkumisrühma ja kontrollrühma kuuluvate inimeste haigestumist ja suremust südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel, kasutades selleks andmeid Eestis kasutusel olevatest registritest (näiteks Tervisekassa andmebaas).

Uuringut tehakse koostöös Eesti Perearstide Seltsiga peaaegu kõigis perearstikeskuses Eestis. Lisaks on uuringuravimi väljastamisel kaasatud kõik apteegid üle Eesti; uuringuravim on uuritavatele tasuta.

Miks osaleda uuringus?

Osaledes uuringus, saate te arstliku nõustamise teie personaalsete südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorite kohta ja nõuanded nende vähendamiseks, teostatavate mõõtmiste ja vereproovide kaudu teada oma südame- ja üldtervise kohta, t asuta ennetavat statiinravi (sekkumisrühmas osalejad), kogu uuringu vältel oma küsimustega pöörduda uuringuõe poole, kes vajadusel konsulteerib perearsti või kardioloogiga, panustada teaduse arengusse ning aidata välja selgitada, kas geeniandmetel põhinev südameveresoonkonna haiguste ennetus on piisavalt efektiivne, et võtta see kogu maailma igapäevases tervishoiupraktikas kasutusele.

Ela kaua ja tervelt!

Head geenidoonorid, kes te selle artikli läbi lugesite – kui teie poole pöördutakse lähikuudel ja pakutakse võimalust uuringust osa võtta, siis tulge ja osalege! Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus on olemas nii suure osa elanikkonna geeniandmed. See on suurepärane võimalus anda enda panus maailmas kõige enam surmasid põhjustava haiguse vastasesse võitlusesse. Kõik uuringus osalevad inimesed saavad lisaks ka isikliku tervisekasu, kuna saavad põhjaliku ülevaate oma riskide kohta ja seega võimaluse neid riske mõjutada. Kohtumiseni!

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Tavahind***14,90

Hind kliendikaardiga

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve

Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15,

Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Tavahind***14,90

Hind kliendikaardiga

Tartu

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja

Apteek Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse

Apteek**** Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek**** Narva mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

* Hemoglobiini määramise testribade saadavusega võib esineda raskusi. Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg.

** Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

*** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda.

**** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

Kuidas päästa end

pigmendilaikudest?

Sa ei pea kaugeltki olema kirglik päikesekummardaja, et avastada ühel hetkel nahalt pigmendilaigud – need võivad ilmuda märkamatult ja jääda kauaks.

TEKST: LIISU LAST l FOTOD: ERAKOGU

Jagub võtteid ja õigeid nahahooldustooteid, mis aitavad ennetada pigmendi teket ja hoida naha klaarina nii kevadises päikeses kui ka suve järel. Kuid siin on üks oluline küsimus – kas valid oma nahahooldustooted teadlikult või loodad, et pelgalt SPF teeb kogu töö ära?

Aja, päikese ja hormoonide jäljed Hüperpigmentatsioon ja pigmendilaigud viitavad naha seisunditele, mille korral teatud piirkondades tekib tavapärasest rohkem melaniini, mis põhjustab naha tumenemist. „Hüperpigmentatsioon on üldine termin, mis kirjeldab naha ebanormaalset tumenemist,“ selgitab nahahooldussarja Babé tootejuht Hurmi Krikk. „See võib ilmneda üle kogu keha või konkreetsetes piirkondades. Põhjuseks on melaniini ehk naha loomuliku värvipigmendi liigne tootmine.“ Peamised hüperpigmentatsiooni vormid on melasma, postinflammatoorne hüperpigmentatsioon ning pigmendilaigud.

Melasma esineb sageli näol, eriti otsmikul, põskedel ja ülahuulel. See on on seotud hormoonide (nt raseduse,

menopausi, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite või muude ravimite) ja päikesekiirgusega. „Hormonaalsete kõikumiste ajal muutub nahk valgustundlikumaks ja seetõttu saavad naharakud hõlpsamalt UV-kiirguse käes kahjustada,“ paneb südamele New Look Clinicu peaspetsialist Kairi Sakjas

Postinflammatoorne hüperpigmentatsioon ilmneb naha trauma või põletiku järel, näiteks akne, ekseemi või haavade paranemise tulemusena.

Pigmendilaigud on tingitud melaniini tootmist stimuleerivast UV-kiirgusest. „Leidub inimesi, kellel on hüperpigmentatsioonile pärilik eelsoodumus,“ lisab Sakjas.

„Pigmendilaigud on hüperpigmentatsiooni konkreetne vorm, mis viitab selgelt

piiritletud tumedatele aladele nahal,“ jätkab nahahooldussarja Babé konsultant Kreete Põlme. „Vanaduslaigud ilmnevad sagedamini vananedes, kuna nahk on olnud pikemat aega päikese käes.“

Päike liialdamist andeks ei anna

„Pigmendilaigud võivad ilmuda igas vanuses, kuid kõige sagedamini 30–40 eluaasta vahel,“ selgitab Kairi Sakjas. „Oluline on teadvustada, et päikesekiirgus on kumulatiivne, mis tähendab, et nahale koguneb ajapikku kogu elu jooksul saadav UV-kiirguse hulk. See ei kuhju ainult intensiivse päikese käes viibides, vaid ka väiksematel kokkupuudetel, igapäevaselt väljas olles.“ Niisiis – iga kord, kui pale on päikese poole pööratud,

Hurmi Krikk Kairi Sakjas Kreete Põlme

jäävad UV-kiirguse kahjustused naharakkudesse, isegi kui need ei pruugi kohe nähtavad olla.

Aja jooksul võivad mikrotraumad kuhjuda ja põhjustada naha enneaegset vananemist, pigmendilaikude teket, kortse ja isegi nahavähki. Sealjuures mõjub päikesekiirgus nahale ka siis, kui see ei ole otseselt nähtav – näiteks pilvise ilmaga. „UV-kiired võivad nahani jõuda ka läbi riiete või aknaklaaside ning tekitada põletikku ja pigmendilaike,“ täiendab Hurmi Krikk.

Pigmendilaigud võivad tekkida kõikjal, kuid sagedamini esineb neid piirkondades, mis on kõige rohkem päikese käes: nägu (otsmik, põsed, nina, ülahuule ümbrus, lõug), käeseljad ja käsivarred, kael ja dekoltee, selg ja õlad ning isegi jalad.

Sakjase sõnul võivad mullu sügisel eemaldatud pigmendilaigud kevadpäikese käes tagasi tulla, eriti kui alustada õhuvanne piisava kaitseta. „Nahk on tark organ – kord juba kahjustada saanud rakkude mällu jääb see info ning nendes piirkondades ärrituvad pigmenti tootvad rakud liigse UV-kiirguse peale kergemini,“ nendib ilukliiniku peaspetsialist. „Pigmendilaigud võivad tekkida näole ka siis, kui pale on kaitstud, aga kehale võetakse päikest kaitseta. Kahjustus ei ole kuigivõrd tugev, aga kui teiste kehaosade kaudu satub verre ebamõistlikus koguses vabu radikaale, mida me päikeselt saame, asub kogu keha kaitsele, hakates tootma pigmendirakke, et kaitsta teisi rakke.“

Nüüd, mil päike taas eredamalt paistma hakkab, on oluline lisada nahahooldusrutiini päikesekaitsefaktoriga (SPF) toode. „SPF olgu päevakreemist eraldi! Arvesse ei lähe ka jumestuskreemis sisalduv SPF-faktor,“ sõnab Sakjas.

Pigmendivastaste toimeainete maagia

Pigmendivastaste toodete koostises on toimeaineid, mis aitavad ühtlustada nahatooni, vähendada olemasolevaid pigmendilaike ja ennetada uute tekkimist.

C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb nahka vabade radikaalide ja UV-kahjustuste eest, ühtlustab nahatooni ja vähendab melaniini tootmist. Nahale kantakse seda hommikuti pärast näo puhastamist ja enne niisutajat või päikesekaitsekreemi.

E-vitamiin toetab C-vitamiini mõju, rahustab nahka ja vähendab põletikku. Samuti parandab see naha niiskustaset ja kaitseb UV-kiirguse kahjustuste eest. Sageli kombineeritakse E-vitamiini C-vitamiiniga hommikuses hoolduses SPF-kaitse all.

Enneta pigmendilaike!

Kasuta iga päev, ka pilviste ilmadega laia spektriga päikesekaitsekreemi (SPF 30–50). Uuenda kreemikihti iga 2–3 tunni järel, eriti kui viibid väljas.

Kanna kübaraid, päikeseprille ja UV-kaitsega riideid, et vähendada otsest päikesekiirgust.

Jätka pigmenti reguleerivate ja nahatooni ühtlustavate toodete kasutamist, milleks on näiteks C-vitamiini või niatsiinamiidi sisaldavad kreemid, toonikud ja seerumid.

Lisa menüüsse antioksüdantiderikkad toidud (marjad, rohelised lehtköögiviljad, pähklid).

Väldi otsest päikest, eriti kevadel ja suvel, mil kiirgus on intensiivsem.

Konsulteeri dermatoloogiga hooldusravi asjus, et hoida pigmendihäireid kontrolli all.

Allikas: Hurmi Krikk

AHA-hapete näol (glükoolhape, piimhape) on tegu keemiliste koorijatega, mis eemaldavad surnud naharakke, parandavad naha tekstuuri ja vähendavad pigmendilaike. Happeid võib kasutada õhtuti üks–kaks korda nädalas. Järgmisel hommikul on kindlasti vajalik SPF-kaitse.

Niatsiinamiid (B3-vitamiin) vähendab melaniini liikumist rakkudesse, ühtlustab nahatooni ja vähendab punetust. Hästi sobib niatsiinamiidi sisaldav kreem või seerum hommikuseks kasutamiseks enne SPF-kreemi.

pigmendilaikudele ja ebaühtlasele nahatoonile!

3 Koheselt helendava toimega pigmendilaike helendav ja nahatooni ühtlustav Pigment Clear™ kreem ja seerum.

3 Pigment Clear™ kreem ja seerum on looduslike toimeainetega, erinevad ürdid, sealhulgas India karusmari, astaksantiin ja lagritsajuur, mis vähendavad tumedaid pigmendilaike, taastavad naha kauni, ühtlase tooni ja struktuuri. Tooted muudavad naha elastseks ja säravaks ning lisaks ahendavad poore.

3 Boonuseks meeldivalt lõõgastav ja värske sidrunheina aroom!

Kaunis ja ühtlane nahatoon Pigment Clear™ kreemi ja seerumiga! Pigment Clear™ kreem –kuivale nahale Pigment Clear™ seerum –normaalsele ja segatüüpi nahale

Kasutage kreemi või seerumit hommikul ja õhtul.

Toode on saadaval: Apotheka apteekides ja E-poes

Kojihape ja arbutiin on looduslikud pleegitajad, mis aeglustavad melaniini tootmist. Need sobivad näole kandmiseks hommikul või õhtul.

Kuidas võtta toimeainetest maksimum?

Toimeaineid on mõistlik lisada nahahooldusrituaali järk-järgult, et vähendada nahaärrituse riski. „Jälgida tasub, et ei kombineeritaks liiga tugevaid toimeaineid (nt AHA-happeid ja tretinoiini) korraga. Kuna pigmendivastased toimeained (nt tretinoiin, AHA-happed ja hüdrokinoon) muudavad naha päikese suhtes tundlikumaks, on SPF-iga kreem kohustuslik. Seda on soovitatav kasutada kõikidel avatud kehaosadel, kuna isegi kaudne kokkupuude UV-ga võib pigmendilaike süvendada,“ hoiatab Kreete Põlme. Hommikuse rutiini käigus soovitab Põlme nägu esmalt pesta, kasutades nahatüübile sobivat puhastusvahendit. „Järgmiseks kanna esmalt pigmendivastased seerumid (nt C-vitamiin, niatsiinamiid) ning lase tootel imenduda,“ nimetab ta. „Vajadusel kasuta kergelt niisutavat kreemi. Viimase kihina kanna nahale laia spektriga päikesekaitsekreem (SPF 30–50), mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Soovi korral võib SPF-i peale kanda ka kerge meigi.“

Alternatiivina võib kaaluda spetsiaalseid toonitud päikesekaitsetooteid, mis lisaks kaitsele ühtlustavad nahatooni ja varjavad pigmendilaike.

Õhtune rutiin algab jumestuse ja mustuse eemaldamisega, kasutades selleks õrna puhastusvahendit. Seejärel on pigmendivastaste toimeainete kord. Õhtuseks hoolduseks sobivad toimeained nagu tretinoiin, hüdrokinoon või AHAhapped, mida ei maksaks kasutada rohkem kui kord-kaks nädalas. „Lõpuks kanna nahale rikkalik niisutav kreem, mis aitab niiskust lukustada,“ lisab Põlme. Öökreemid sisaldavad sageli rahustavaid koostisosi, nagu shea-või või keramiidid.

Kui kodusest hooldusest ei piisa...

Kui hüperpigmentatsioon ja pigmendilaigud tugevalt häirivad või ei allu kodusele ravile, tasub nõu pidada dermatoloogiga. „Professionaalsete protseduuride alla kuuluvad näiteks keemiline koorimine ja laserteraapia,“ jätkab Kairi Sakjas. „Keemiliste koorimistega vähenevad järkjärgult olemasolevad laigud, protseduur ise aga tõstab antioksüdantide taset väga kõrgele, mis annab nahale jõu võidelda tõhusamalt UV-kiirtega.“

Näiteks New Look Clinic pakub pigemendiraviks 5-ALA (ketokarboksüülhapete rühma kuuluv aminohape) koori-

mist koos klorofülliiniga, mis eemaldab kahjustunud rakud nii pindmiselt kui ka sügavamatest nahakihtidest. „See annab rakkudele võimsa restardi,“ tõdeb Sakjas. „Tuleb küll valmis olla paar päeva kestvaks ketendamiseks ja punetuseks ning protseduurijärgselt on vaja nahka korralikult kaitsta, kuid enne suve on see veel täiesti lubatud protseduur.“ Samuti võib suve eel võtta üksikute laikude eemaldamiseks appi laserprotseduurid, nagu fraktsionaalne laser (CO2-laser), kuid ka pärast seda on päikesekaitsekreem hädavajalik.

Soovitused kevadiseks nahahoolduseks:

• Tee 1–2 korda nädalas näomaske. Niisutavad või rahustavad maskid annavad nahale kosutust.

• Joo piisavalt vett – niisutus algab seestpoolt.

• Vaheta regulaarselt padjapüüre ning väldi näo puudutamist päeva jooksul.

Novaclear

Advanced seerum niatsiinamiidiga (30 ml) 15,24 € Proovi!

BioNike B-Lucent kreem pigmendilaikudele SPF50 (40 ml) 31,57 €

• Vali kerged ja hingavad nahahooldustooted, et mitte poore ummistada.

Allikas: Kreete Põlme

Babé antioksüdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml) 42,92 €

Isdin seerum pigmendilaikudele (30 ml) 78,62 €

Babé Super Fluid emulsioon pigmendilaikudele SPF50 (50 ml) 27,76 €

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

TEE JALAD õnnelikuks!

Millal sa viimati märkasid oma varbaid ja jalgu?

Millal olid neile truudele kaaslastele tänulik ja tähelepanu jagasid?

Jalad on ülitöökad. Kannavad meie keha, olgu suurt või parajat, hommikust õhtuni. Kõnnivad meiega elu jooksul mitu tiiru ümber maakera. Renessansiajastu geenius Leonardo da Vinci pidas neid inseneriteaduse tippsaavutuseks ja kunstiteoseks.

Jalas on 26 luud, 33 liigest ning üle saja lihase, kõõluse ja sideme, mis kõik teevad koostööd, et saaksime seista, kõndida, joosta, hüpata, kükitada, ronida, tantsida, ujuda, tasakaalu hoida. Jalgades on üle 70 000 närvilõpme, mis on seljaaju kaudu kehaga ühenduses. Seda tarkust kasutab

refleksoloogia ehk tsooniteraapia, kus keha mõjutamiseks labajalgade kaudu neid sõrmede, sõrmenukkide ja spetsiaalsete pulkadega masseeritakse ning muditakse.

Jalgade poputamisega – silituste ja lõhnava jalavanniga algab ilusalongis ka näiteks Dr. Hauschka klassikaline näohoolitsus. Kuna paljud tänapäeva ametid eeldavad peaga töö tegemist, kipub jalgade verevarustus seetõttu loiuks jääma ja jalad hakkavad külma kartma. Soe jalavann ning jalalabade ja säärte voogavad silitused aitavad taas tulla iseendasse, lõdvestuda ja vaigistada tüütu jutuvada peas.

Armasta oma jalgu

Oma jalgu armastama kutsub nii naisi kui mehi ka pediküürimeister Katariina Helena Suve. „Jalgadel on oma keha armastamisel ja enda eest hoolitsemisel väga oluline koht. Mul on kliente, kelle jalad on suurepärases korras, aga nad käivad mu juures ikka iga nelja nädala järel, ehkki kodus pole ju raske küüsi lühemaks naksata ja viilida. See tähelepanu jagamine iseendale on nii tore.“ Ma saan aru küll, miks nad käivad. Sest Katariina Helena puudutus ei paita mitte ainult varbaid, vaid ka hinge. Kel jalgadega probleeme pole, võiksid pikaaegse kogemusega ilutegija sõnul

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, ROMIINA LUIK

Katariina

käia pediküüris nelja kuni kuue nädala tagant. Talvel ehk harvem. Kui aga kannad lõhenema kipuvad, olgu keha mitte toetava elustiili tõttu, B-rühma vitamiinide puudusest või millestki muust, tuleks käia sagedamini, sest kannalõhed muudavad jalad väga valusaks. Sama peaks tegema ka sissekasvanud küünte puhul, sest asjatundja tuleb õige lõikamise ja küünenurkade toestamisega asjaarmastajaga võrreldes paremini toime. Kel konnasilmad või küüneseen, peaksid minema ravipediküüri.

Katariina Helena enda jalgu polnud viisteist aastat keegi peale ta enda puutunud, sest ta ei olnud seda kellelegi usaldanud. Hiljuti tegi 19-aastane tütar talle siiski esimese pediküüri – imehästi!

Kodune jalahooldus võiks tähendada käia kord nädalas pärast dušši või vanni, kui nahk on ligunenud ja pehme, kannad üle jalaraspli peenema poolega. Ka küüsi peaks lõikama siis, kui need pehmed on. Mitte kuivalt, sest see lõhub küünt. „Üks äge nipp, mille ma suvel avastasin, on küünenahkade õlitamine. Suvel lähevad need linnatolmust, rannaliivas ja meres käies kuivusest valgeks. Pärast õlitamist oleksid aga justkui värskelt pediküürist tulnud. Võib teha seda spetsiaalse küünenahaõliga, seesami- või mandliõliga,“ poetab Katariina Helena mahedal häälel.

Jalgu soovitab ta kreemitada nii talvel kui ka suvel igal õhtul ning valida mõni sügavalt niisutav uureat sisaldav toode. Kannalõhedega nahale on hea roheline Helosan, hästi rasvase kreemi puhul tuleks ööseks tõmmata jalga puuvillasokid, et voodilinu mitte ära määrida. Küünenahkade lõikamine tasub jätta aga profile. Katariina Helena ise kreemitab jalgu ja käsi voodiserval samuti igal õhtul. Ja käib niipalju kui võimalik paljajalu. Talvel ka lume peal.

„Mulle meeldib teha jalgu kätest rohkem,“ naeratab ta, kui pärin Eesti esimeses erakosmeetikakoolis CIDESCO

„Jalgu kreemita nii talvel kui ka suvel igal õhtul ning vali mõni sügavalt niisutav uureat sisaldav toode.“

Katariina Helena Suve

kosmeetikuks õppinud naiselt, miks just jalad. „Ja kui teed seda, mis meeldib, tuleb see ka hästi välja. Lisaks energeetiline pool – ma justkui võtan inimeselt vana sodi maha, pakun talle allikavett või taimeteed. Asemele saab tulla uus energia ja inimene tunneb end ära minnes kergemana,“ mõtiskleb südametark Katariina Helena.

Suudle jalgadega maapinda

Jalgu peavad pühaks paljud kultuurid. Indias puudutatakse teise inimese jalgu austuse ja alandlikkuse märgiks ning jalgu kui keha kõige alumist ja maapinnale kõige lähemal asuvat osa peetakse õilsaks. Tai kultuuris näitab õpetajate ja endast vanemate jalgade puudutamine tänu jagatud teadmiste ja juhatuse eest.

Maailmakuulus buda munk ja mõtleja Thich Nhat Hanh on öelnud: „Kui me kõnnime tormates, jätame Maale jälje ärevusest ja kurbusest. Me peaksime kõndima nii, et meist imbub Maasse üksnes rahu ja selgust. Märka ühendust oma jalgade ja maapinna vahel. Kõnni nii, nagu suudleksid jalgadega maapinda.“

Teadusuuringud kinnitavad, kuidas paljajalu looduslikul pinnasel, olgu see murul, liival, mullal, kividel, kaljudel kõndimine, mida me aina vähem teeme, loob ühenduse keha ja Maa vahel, millel on võime leevendada stressi, ärevust, unetust, parandada vereringet, vähendada valu, tasakaalustada stressihormooni kortisooli taset, tuua meeltesse ja hinge rahutunde.

See enese maandamise praktika on imelihtne – lihtsalt kõnni paljajalu maapinnal. Või pikuta või pista käed mulda. Kui tahad seda teha teadlikumalt, keskendu kõndides igale oma sammule ja hingetõmbele.

Ning tea, et su jalajälg on ainulaadne nagu sõrmejälgki – kahte ühesugust ei ole olemas.

Kuidas teha jalgadele pai?

SUIGUTAVA JALAVANNIGA. Soe jalavann maandab päevamured ja annab mõnusa une. Lisa vette meresoola, magneesiumihelbeid, magneesiumirikast mõrusoola, baasõlis või piimas lahustatud eeterlikke õlisid, talvel soojendavat rosmariini, suvel jahutavat sidrunit. Mõtteid vaigistav lavendel või värskendav ja higivastane salvei sobivad igasse aastaaega. Vaata, et ka pahkluud vette ulatuksid. Pesukausi põhja võid panna pisikese puuvillarätiku ja sellel varbaid liigutada. Nii ergutad jalgade vereringet ning paned ka pahkluud ja säärelihased tööle. Kindlasti kuivata pärast hoolikalt jalad ning ka varbavahed.

KÜLMETUSEVASTASE JALAVANNIGA. Kui jalad saavad külma, ahenevad neelupiirkonna veresooned ja väheneb limaskestade kaitsevõime. Võit jääb viirustele ja ülemiste hingamisteede nakkus ongi platsis. Siis tee sinepi jalavanni, mille tarvis nirista kuumapoolsesse vette umbes 2 sl sinepipulbrit, hoia jalgu vannis vähemalt 10 minutit ning hõõru pärast kuivatamist ja enne soojade sokkide jalgatõmbamist taldadele ja varbavahedele Kuldtähe palsamit, tärpentinisalvi või muud külmetusevastast võiet.

SOOJENDAVA JALAVANNIGA. Täida sooja veega nii kõrge anum, et vesi poolde säärde ulatuks. Libista jalad vette ja lisa 10–15 minuti jooksul kuuma vett juurde nõnda, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, ent poleks ebamugavalt tuline. Kasvav kuumus soojendab keha viimse poorini üles.

POPUTAVA JALAMASSAAŽIGA. Jalataldadel on kogu keha kaart, teavad nii refleksoloogia kui ka idamaine meditsiin. Sestap aitab taldade mudimine,

iseäranis kui seda teeb keegi teine, lisaks tekkivale mõnu- ja rahutundele elavdada vereringet ja vaigistada valu. Kui tead masseerida ka taldadel asuvaid akupressuuripunkte, on tervisekasu veel suurem. Kes uinumisega kimpus, masseerigu jalataldu sooja seesamiõliga.

KOSUTAVA KREEMI­

SÕÕMUGA. Pärast jalavanni, aga üldse igal õhtul paita jalgadele niisutav kreem. Kui tallad väga kuivad, tõmba rammusalt kreemistele jalgadele kogu ööks puuvillased sokid.

PALJAJALU KÕNDIDES. Paljajalu kõndimine on üks lihtsamaid viise tervist ja enesetunnet kosutada. Kuna jalatallad on energeetiliselt seotud kõikide organsüsteemidega, mõjutab paljajalu kõnd nii keha kui ka meelt. See on keha võimalus kõige loomulikumal moel hoida sisemist tasakaalu, tugevdada tervist ja ennetada haigusi. Tee seda nii tihti kui võimalik. Kevadel ja suvel murul, liival, mullal, veepiiril sulistades. Talviti lumel. Kindlasti mitte asfaldil või muul tehispinnasel.

LIIGUTAMIST LUSTIDES. Rulli jalataldu tennispallil edasi-tagasi, iseäranis isukalt töötle valusaid kohti. Suurepärane viis keha liigutamiseks, meele vaigistamiseks, sisemise tasakaalu leidmiseks, enese maandamiseks on kõndimismeditatsioon. Kõnnid nagu ikka, ent astud iga sammu rahulikult ja teadlikult ning teed iga hingetõmbe keskendunult, mitte uisapäisa.

HETKES VIIBIDES. Järgmine kord jalgade eest hoolitsedes pühendu

sellele tegevusele täielikult. Kui jalad soojas vees, sule silmad ja tunneta vee mahedat paitust nahal. Kui kreemitad, tunneta jalatallal iga lohukest ja kühmukest. Ole hetkes ja iseendas.

ÕIGE JALATSIGA. Ära kanna ühtesid ja samu jalanõusid päev läbi, vaheta neid. Kuna jalgades on higinäärmed, lase jalatsitel õhu käes öö läbi kuivada. Kingisaapaid mine ostma päeva lõpus, mil jalad kõige enam paistes, siis pole ohtu, et sa liiga pitsitavatega koju tuled.

JALGADE TERVISEKONTROLLIGA. Apotheka apteekides tehtav jalgade diagnostika on hea võimalus jalaprobleeme ennetada ja juba tekkinud kaebustele leevendust saada. Mõõtmine kestab 15 minutit, käib paljajalu, sobib kõigile täiskasvanuile ega nõua muud kui 20 sekundit paljajalu sirgelt seismist jalaskänneril. Saad teada, kas su keharaskus on jaotunud ühtlaselt või mitte, kui normis on su jalavõlv, on sul lampjalgsus, kas suure varba nukk hallux valgus tekitab muret. Kaasa saad soovitused, et jalad veel õnnelikumad oleksid. Poputav turgutus jalgadele!

Toodete

AKNE ILUMURE pole ainult

SKas oled seda usku, et tihe näopesu aitab aknet kontrolli all hoida? Või katsetanud mõnd poppi „imerohtu“, mis lubab naha hetkega klaariks muuta? Akneravis levib palju müüte, mis võivad teha rohkem kahju kui kasu.

TEKST: LIIVIA SAAR l FOTOD: HANNA MARII ILVES, ERAKOGU, ALBERT TRUUVÄÄRT (LINNAMEEDIA), ADOBE STOCK

ageli arvatakse ekslikult, et akne on vaid noorukiea mure, kuid tegelikult võib see püsida ka täiskasvanueas või lüüagi välja pärast 30. eluaastat. Kuna akne tekkepõhjused on mitmetahulised – hormonaalsed muutused, geneetiline eelsoodumus, elustiil ja nahahooldus – ei ole üht lahendust, mis sobiks kõigile. Küll aga jagub tõenduspõhiseid ravimeetodeid alates teadlikust

nahahooldusrutiinist meditsiiniliste raviprotseduurideni.

Probleem, mis mõjutab välimust ja enesetunnet „Minu esimene kokkupuude aknega leidis aset umbes 12-aastaselt, mil keha hakkab muutuma,“ räägib Laura Ubei-Kon (26). „Mu nägu kattus sel ajal valulike mädavillidega, mis asusid peamiselt põskedel.“ Akne oli nii tugev, et mõjutas mitte üksnes Laura välimust, vaid ka enesehinnangut. „Kui põhikoolis ringi vaatasin, nägin klassikaaslasi –säravaid ja probleemivaba nahaga tüdrukuid,“ nendib Laura. „Tundsin end nendega võrreldes alaväärsena, olles „vinninägu“, nagu klassivennad mind hüüdsid.“

Pikka aega püüdis ta aknega toime tulla eri meetodeid appi võttes. „Kasutasin igasuguseid kreeme, spetsiaalseid

puhastusvahendeid, pesin hoolikalt nägu, lootes, et probleem laheneb,“ loetleb ta. Kuigi mõnikord tundus, et akne leebub, ei kadunud see kunagi täielikult.

Noorukieas hakkas Laura tundma vajadust ka nahka maskeerida. Kui ema tutvustas tütrele dekoratiivkosmeetikat, sai puuderkreemist Laura peamine kaaslane. „Paraku lõppes iga koolipäev samamoodi – meik sulas näolt maha, jättis inetud jäljed pluusikaelusele ja tegi niigi räbala enesetunde veel kehvemaks,“ tunnistab ta. Lõpuks mõistis ta, et pidev jumestamine ei ole lahendus – meigi all muutus mu nahk veelgi ärritunumaks ja punetavamaks, sest see ei saanud hingata. Nii loobus Laura mõneks ajaks jumestamisest, püüdes keskenduda naha puhastamisele ja hooldusele.

Kannatlikkust ja armastust enda vastu

Aastate eest, mil Tallinna kaubamaja ilumaailmas tegutses kosmeetikaosakond koos näoteraapia võimalusega, sai sellest Laura pühapaik. „Käisin iga paari nädala tagant näo sügavpuhastuses, mis hõlmas aurutamist, komedoonide väljapigistamist, kreemitamist, elektriimpulssidega naha taastamist, uuesti kreemitamist ja näomassaaži,“ loetleb naine. Need protseduurid pakkusid ajutist leevendust.

Kui see võimalus kadus, hakkas Laura oma naha eest ise hoolitsema, kasutades toonikut, et eemaldada liigne rasu ja pestes nägu igal hommikul seebiveega. Samas on ta õppinud, et liiga kuiv nahk võib olukorda hoopis halvendada, kuna keha hakkab kompensatsiooniks veel

Kasutasin igasuguseid kreeme, spetsiaalseid puhastusvahendeid, pesin hoolikalt nägu, lootes, et probleem laheneb.

rohkem rasu tootma. Regulaarne nahahooldus ja tasakaalu leidmine on muutunud tema nahahoolduse võtmesõnadeks. Kuna Laural oli kombeks aknepunne nokkida, on tal tänini mõned armid. „Mind need otseselt ei häiri ja hetkel pole plaani nendega midagi ette võtta,“ tõdeb naine. „Armid on osa minust. Praegu tean, et väljanägemine ei määra inimese väärtust ja igaüks, kes seisab silmitsi nahaprobleemidega, peaks teadma, et ta pole üksi. See on vaid teatud etapp, mis möödub – oluline on olla kannatlik, leida endale sobiv hooldus ja ennekõike õppida oma nahka armastama, mitte vihkama.“

Kahju tegevad eksiarvamused Aknekliiniku arst Henri Maalmann on probleemse näonaha ravis kohanud eksiarvamusi ja näohooldustrende, mis tulemusi ei anna. „Eelmisel aastal oli näiteks kuum teema Aleppo seep, millele omistatakse antibakteriaalseid omadusi,“ toob ta välja. „Kuna akne on olemuselt osaliselt põletikku provotseeriva bakteri tekitatud haigus, tundub paljudele, et antibakteriaalne toode hoiab tagasi bakterite kasvu ja nii võiks ka põletik kaduda.“ Samas on tükiseep nahka

kuivatavate omadustega, rikub naha loomuliku kaitsebarjääri ning võib seetõttu aknet hoopis ägestada. „Viimase aasta jooksul on minu vastuvõtul käinud kümneid patsiente, kes Aleppo seepi kasutasid, kuid naha olukord ei paranenud või läks hullemaks,“ märgib dr Maalmann. „Kindlasti jagub neidki, kellele seep sobib, kuid soovitaksin suhtuda sellesse siiski ettevaatlikkusega.“ Ka arvatakse arsti sõnul sageli, et rasuse naha korral on vajalik nahka sageli pesta ja välditakse niisutava kreemi kasutamist. „See aga stimuleerib omakorda rasu tootmist nahas ning ajaga naha rasusus vaid kasvab,“ kummutab dr Maalmann väärarusaama. „Tihti peetakse akne põhjustajaks toitumist ning seostatakse vistrike tekkega kindlaid toiduaineid: nisu, magus, piimatooted jne. Seni avaldatud teadusuuringud aga ei anna selles osas veel ammendavaid vastuseid.“ Tõsi, leidub viited, et süsivesikuterohke toitumine suurendab rasu tootmist ja sellega akne tekke riski nahas. „Kuna akne teke sõltub mitmest tegurist, ei piisa sageli ainuüksi toitumise muutmisest, kui aktiivne akne on juba tekkinud,“ rõhutab dr Maalmann.

Pea igal nädalal satub Aknekliiniku vastuvõtule mõni patsient, kes arvab, et probleemiks on akne, kuid tegu on hoopis mõne muu nahahaigusega. Siin aitavad arsti sõnul lõpliku diagnoosi määrata inimese taust, varasem ravi ning kaasuvad sümptomid.

Mitte üksnes teismeliste mure

Akne on krooniline nahahaigus, mille käigus ummistuvad rasunäärmed näol, seljal või rinnapiirkonnas. Iga kehakarva juures on väike rasunääre, mis toodab

Laura Ubei ­ Kon

Henri Maalmann

nahka niisutavaid ja kaitsvaid rasvhappeid naha pinnale. Kui rasunäärme käik ummistub, ei pääse rasu enam naha pinnale ja tekib põletik.

Nahal võib ilmneda eri tüüpi moodustisi. „Kui aknet iseloomustavad avatud ja suletud komedoonid ehk valge- ja mustpead, on tegu akne kergema vormi, komedonaalse aknega,“ loetleb dr Maalmann. „Paapulid ja pustulid – punetavad sõlmekesed – tekivad siis, kui komedoonid muutuvad põletikuliseks. Akne kergekeskmine vorm on papulopustulaarne akne. Kui sõlmed ja tsüstid paiknevad sügavamal, sisaldavad mäda ja on sageli valulikud, kipub see olema akne raskeim vorm, tsüstiline akne.“ Põle-

tiku järel võivad tekkida punetavad või hüperpigmenteeritud laigud ning erineva kuju ja välimusega armid. „Täiskasvanute akne väljanägemine on sageli ebatüüpilisem,“ lisab dr Maalmann. „Esineb sügavamaid nahaaluseid sõlmekesi või sõlmi ning näonahal on sagedamini haaratud T-tsooni välised piirkonnad.“ Miks tekib tänapäeval täiskasvanueas aknet sagedasti ka üle 30-aastastel naistel, ei ole arsti kinnitusel veel ammendavat teaduslikku tõendust leidnud. „Võib oletada, et probleemiks on hormonaalsed muutused, mis tekivad keskkonna (toitumine, stress, eluharjumused) vahetumisel,“ märgib ta. „Sageli on põhjuseks kas rasestumisvastase

Puhtama ja tervema naha heaks

Isdin Acniben vistrikugeel (15 ml) 17,30 €

Avène Cleanance mitsellaarvesi rasusele nahale (400 ml) 25,51 €

Babé Stop Akn puhastav näopesugeel (200 ml) 16,35€

Akne tekkel ei ole alati üht kindlat põhjust, pigem on tegu mitme teguri koosmõjuga:

SUURENENUD RASUTOOTMINE. Puberteedieas tõuseb kehas suguhormoonide tase, mis suurendab rasunäärmetes rasu tootmist. Kui rasu ei pääse poorist nahapinnale, on see soodsaks pinnaseks ummistumisele ja põletiku tekkele.

BAKTERID. Tervel nahal elavad alati bakterid, kes kuuluvad naha normaalsesse mikrofloorasse. Ka aknet põhjus t av Cutibacterium acnes bakter kuulub normaalsesse mikrofloorasse, toitudes rasust. Kui rasunääre ummistub, paljuneb bakter liiga hoogsalt ning tekitab põletiku.

RASUNÄÄRME SEINA PAKSENEMINE. Juhul kui keskkonna ja pärilike tegurite koosmõjul hakkab rasunäärme sein paksenema, muutub poori sein kitsamaks ja ummistub kergemini.

GENEETILINE EELSOODUMUS. Kui vanematel on noorpõlves esinenud akne, on ka lastel suurem tõenäosus põletikuliste vistrike tekkeks.

RAVIMID. Mõned ravimid ja anaboolsed steroidid soodustavad rasu tootmist.

ELUSTIIL. Mõned uuringud näitavad, et maiustused, muud suhkrurikkad toidud ning piimatooted mõjutavad rasu tootmist.

(Allikas: dr Henri Maalmann)

Novaclear Green Acne toonik (150 ml) 8,34 €

BioNike Aknet näopuhastusvesi-vaht (150 ml) 15,24 €

Novaclear Green Acne Mask (40 g) 11,55€

BioNike Aknet Azerose kreem rosaatseale kalduvale nahale (30 ml) 23,80 €

BioNike Aknet Comfort Cover jumestuskreem SPF 30, erinevad toonid (30 ml) 21,81 €

Bioderma Sebium Hydra niisutav näokreem (40 ml) 22,90 €

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

hormoonspiraali, implantaadi paigaldamine või kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivpillide kasutamise lõpetamine, mis võib aktiveerida rasunäärmete tööd ja algatada akne ägenemise.“

Kreemidest retseptiravimiteni

Akne raviks on kasutusel nii paikselt määritavad kreemid-geelid kui ka suukaudsed ravimid. „Üldjuhul alustatakse väiksemaid kõrvaltoimeid tekitavate toodetega ehk paikse raviga,“ selgitab Henri Maalmann. „Kergema akne korral piisab mõnikord ka vaid sobivate nahahooldustoodete kasutamisest ning elustiili muudatustest.“

Ravimid ründavad laias laastus nelja aknet põhjustavat tegurit: suurenenud rasutootmine, aknebakterite paljunemine, põletiku teke, pooride kitsenemine ja naharakkudega ummistumine.

Kerge komedonaalse akne korral on lisaks õigetele nahahooldusvahenditele kasutusel paiksed retseptiravimid: retinoidid ning aselaiinhape. Apteegi käsimüügist või retseptiga saab osta alfa-, beeta- ja polühüdroksühappeid (nt salitsüülhape, glükoolhape) või bensoüülperoksiidi sisaldavaid kreeme ja näopesuvahendeid.

Papulopustulaarse akne korral kasutatakse ka paikset kombinatsioonravi, näiteks bensoüülperoksiidi ja retinoidi või bensüülperoksiidi ja paikse antibiootikumi kombineerimist. Raskematel juhtudel võib juba kaaluda süsteemse ravi määramist. Naistele on alternatiiviks ka suukaudse antiandrogeense ravi võimalus. Sel juhul on kõrvaltoimete risk suurem ja läheb vaja arstipoolset kontrolli.

Akne raske vormi, tsüstilise akne korral ja eeltoodud ravimeetodite ebaõnnestumisel alustatakse ravi suukaudse isotretinoiiniga. „Viimane on äärmiselt tõhus, kuid tugevate kõrvaltoimetega ravim,“ paneb arst südamele. „Ravi kestus ja annus määratakse individuaalselt, kuid soovituslik kuur kestab vähemalt kuus kuud. Enne ravi alustamist ning selle ajal võetakse korduvalt vereproove ning toimuvad kontrollvisiidid dermatoloogi juures. Isotretinoiiniga ravi lõpetamise järel püsib väike akne tagasituleku võimalus, kuid sellisel juhul kergemal kujul.“

Akne jätab nukrad jäljed Peamine armistumise põhjustaja on dr Maalmanni kinnitusel ravi alustamisega venitamine. „See, kui palju nahk akne korral armistub, sõltub suuresti

geneetilisest eelsoodumusest,“ selgitab ta. „Teiseks armistumise soodustajaks on vistrike pigistamine. Seeläbi kahjustatakse nahka ning püsib suur oht, et põletikuline vistrik rebeneb sügavamale ja hilisem paranemine toimub läbi armistumise.“

Aknearmide raviks leidub mitmesuguseid protseduure. „Selle ravi nn kuldstandardiks peetakse praegu CO2 ablatiivset laserlihvimist, kus tulemused saavutatakse enamasti 3–4 raviprotseduuriga,“ toob arst välja. „Meetod on tõhus, kuid peab arvestama, et pärast protseduuri kestab naha taastumine päevi ja punetus võib püsida veel nädalaid.“

Teadlik nahahooldus ausse Aknele kalduva näonaha hooldamisel soovitab Henri Maalmann lähtuda nahahooldustoodetest, mis toetavad pooride normaalset toimimist ning ennetavad nende ummistumist. „Hommikuse ja õhtuse nahahoolduse põhietapid on üldjoontes samad, peamiseks erinevuseks on vaid päikesekaitsekreemi nahale kandmine hommikuti,“ lisab arst. „Samuti tasub teatud ravikreeme (nt retinoidid) kasutada vaid õhtuti.“

Vältima peaks abrasiivseid füüsikalisi koorijaid, mille terakesed tekitavad nahale mikrotraumasid. Selle asemel on mõistlik eelistada keemilisi koorijaid, mis aitavad eemaldada nahapinnalt surnud rakud ja mustuse. Parimaks näiteks on alfa- ja beetahüdroksühapped, nagu salitsüülja glükoolhape.

Tundliku naha korral tasub olla tähelepanelik, et nahk ei ärrituks keemiliste koorijate kasutamisel ning valida õrnale nahale mõeldud nahahooldussarju. Apteegi käsimüügist võib leida ka aselaiinhapet sisaldavaid tooteid, mis aitavad kiirendada põletikujärgsete laikude paranemist ja on põletikuvastase toimega. Nägu tuleks pesta leige veega (30–40 °C), kuna liiga külm ja kuum vesi võivad suurendada rasueritust.

„Kui kasutad päeva jooksul jumestustooteid, on soovitav teha õhtul kaheastmeline puhastus,“ annab arst nõu. „Sellisel juhul puhastatakse nahk esmalt mitsellaarveega (sobib ka meigieemalduspiim, -vaht, -geel või näopuhastusõli) ja seejärel kasutatakse puhastusgeeli või vahtu. Kaheastmeline puhastamine tagab, et nahale ei jääks meigi, mustuse ning õhusaaste jääke ega üleliigset rasu ja surnud naharakke. Nii väheneb ummistuste ja põletiku risk.“

KKevadeks

nahk särama

Aeg on asendada tummised ja toitvad hooldusvahendid kergete, niisutavate ning värskendavate toodetega, et lasta nahal särada. TEKST JA MEIK: Jumestuskunstnik SANDRA RÄTSEP l FOTOD: MAKSIM TOOME l MODELL: ANNELY

evade saabudes toob päevade pikenemine ja päikesevalguse rohkus kaasa võluvalt värskendava meeleolu. Samas vajab meie nahk kevadel erilist hoolt, kuna talv on jätnud sellele oma jälje: kuivad laigud, tuhmi jume ja väsinud silmaalused. Pealegi on külma ja tuule tõttu naha kaitsebarjäär tihti kahjustatud.

Puhasta ja värskenda

Talve kestel kipub nahale sageli jääma rohkem mustust ja jääkaineid, sest siseruumides viibimine, külm õhk ja kuivus võivad viia nahalt niiskusvarud. Puhastamine on esimene ja kõige olulisem samm. Näopuhastuseks tuleks valida õrnatoimelised ja niisutavad näopuhastusvahud või losjoonid. Hoolikas puhastamine tagab selle, et nahk suudab tõhusamalt vastu võtta järgnevate toodete toimeaineid.

Tugev niisutus ja taastav hooldus

Peale näonaha puhastamise on vaja nahka ka koorida. Vali õrnatoimeline koorija, mis aitab kaasa naha uuenemisele ning eemaldab surnud naharakud. Eriti hea tulemuse saad, kui kasutad lisaks koorijale 1–2 korda nädalas niisutavat maski.

Iga päev kasuta enne päeva- ja öökreemi kindlasti seerumeid. Seerumite konsistents soodustab toimeainete jõudmist naha sügavamatesse kihtidesse. Kevadised seerumid peaksid sisaldama näiteks hüaluroonhapet ja C-vitamiini, mis panevad naha särama ja aitavad ennetada pigmendilaikude

Puhastuseks

BioNike näopesuvaht tundlikule nahale (150 ml) 18,49 €

IDUN Minerals puhastuslosjoon (150 ml ) 19,22 €

IDUN Minerals näopuhastusvaht (170 ml 19,25 €)

Värskenduseks

BioNike rahustav veesprei (250 ml) 14,94 €

Niisutus ja taastav hooldus

IDUN Minerals niisutav näomask (75 ml) 19,54 €

BioNike My Age nahka uuendav näokoorija pintsliga (50 ml) 35,40 €

IDUN Minerals õliseerum (30 ml) 30,25 €

IDUN Minerals taastav näoseerum (50 ml) 20,09 €

BioNike My Age Pearl näoseerum 10% C-vitamiiniga (30 ml) 43,46 €

Pärast

Kaitse

IDUN Minerals

Solsken (30 ml) 23,27 €

BioNike My Age Pearl taaselustav päevakreem (50 ml) 41,79 €

BioNike Sun vananemisvastane päikesekaitselosjoon SPF 50+ (50 ml) 29,90 €

teket. Taasta oma silmaümbruse nahk silmaümbruse seerumiga, mis alandab turseid ja kaotab tumedad silmaalused. Niisutatud silmaalused loovad otsemaid puhanud ja värske näoilme.

Viimane samm näohoolduses on niisutav kreem, mis tagab naha elujõu. Lisaks tugevdab kreem naha kaitsebarjääri ja hoiab ära niiskuskao. Pane tähele, et seerumid ja kreemid toidavad nahka sügavalt, taastades selle värskuse ja elastsuse.

Päikesekaitse iga päev!

Kevad toob kaasa ka rohkem päikest, millest võib saada naha suurim vaenlane, kui sellele piisavat tähelepanu ei pööra. Päikesekiirgus on kevadel intensiivne isegi väheste soojakraadidega. Seetõttu on päikesekaitse üks olulisi samme kevadises nahahoolduses – et vältida pigmendilaikude teket ja enneaegset vananemist, tuleks päikesekaitse lisada igapäevasesse nahahooldusrutiini.

Looduslik jumestus

Kevadel on sobilik kasutada kergemaid jumestustooteid. Vali toode, mis pakub kerget katvust jume ühtlustamiseks ja hoiab samas naha loomulikkust ja värskust. Hea valik on näiteks mineraalpuuder, millel on nahka hooldavad omadused ja mis annab nahale ühtlase jume.

NIPP! Lisa põsepuna põsesarna keskosale ja hajuta seda pintsliga juuksepiiri suunas diagonaalselt üles. Nii saavutad näol nn tõstetud efekti.

Varjuta oma põsesarnu, nina külgi ja otsmikku päikesepuudriga – nii saavutad kauni kuldse jume. Ära unusta kasutada põsepuna, mis lisab kevadiselt värske ilme.

Silmad muudab värskemaks, kui kasutad lisaks silmaümbrusseerumile ka peitekreemi. Seda võid lisada ka eraldi meigitootena, kui ei soovi rohkemat jumestust.

NIPP! Kui soovid lisada katvust, kanna puuder vastavates piirkondades peale kuiva švammiga.

NIPP! Kanna peitekreemi peale näppudega või veel parema tulemuse saamiseks pintsliga.

Jumestus

IDUN Minerals mineraaltolmpuuder SPF 15 (erinevad toonid) (7 g) 30,79 €

IDUN Minerals mineraalpäikesepuuder (meigis kasutatud Midnattssol, saadaval erinevad toonid (5 g) 25,56 €

IDUN Minerals mineraalpõsepuna (meigis kasutatud Smultron, saadaval erinevad toonid) (5 g) 25,56 €

Ripsmed, kulmud ja huuled Soovitan kasutada loomuliku ja täidlase kulmukuju saavutamiseks toonivat kulmugeeli, mida on lihtne peale kanda.

Ripsmete värvimisel kasuta tušši, mis on veekindel, kuid eemaldub sooja veega. Miks mitte ka kevadel kasutada rõõmsaid värvilisi ripsmetušše, mis loovad isikupära ja toovad silmad esile. Loomulikuma tulemuse saavutamiseks proovi pruuni tušši.

Huuletele kanna päikesekaitse faktoriga toonivat huulepalsamit või kui soovid intensiivsemat värvi, siis on head niisutavate koostisosadega huulepulgad.

Lõpetuseks kasuta värskendavat näospreid, mis niisutab ja turgutab näonahka kogu päeva vältel. Näospreisid võid kasutada päevas mitu korda. Lisaks muudab see nii naha kui ka jumestuse värskemaks ja kauniks.

Silmad ja huuled

IDUN Minerals Fiber kulmugeel (meigis kasutatud medium, saadaval erinevad toonid) (5 ml) 15,09 €

IDUN Minerals veekindel ja volüümi andev ripsmetušš Vatn (meigis kasutatud musta, saadaval erinevad toonid) (9 ml) 19,44 €

IDUN Minerals huulepulk-pliiats

Lip Crayon (meigis kasutatud Barbro, saadaval erinevad toonid) (2,5 g) 17,90 €

IDUN Minerals huulepalsam tooniga SPF 15 (meigis kasutatud Syren, saadaval erinevad toonid) (8 ml) 14,26 €

NIPP! Kasuta toonivat kulmugeeli peale jumestuspõhja tegemist. Nii saad tulemuseks puhtamad ja loomulikumad kulmud.

NIPP! Lisades ripsmetuši kihte, saavutad veelgi volüümikamad ja tihedamad ripsmed.

Värskendus

IDUN Minerals meigikinnitaja sära andev (100 ml) 23,40 €

BioNike Hydractive näosprei kaitsev SPF 25 (75 ml) 14,46 €

Toodetel on juures Apotheka Beauty e-poe hinnad.

Vitamiin nõudlikule naisele

Luxador Milady vitamiin D3 õlikapslid 4000 IU naistele (90 tk) 30,30 € on esimene tõeline kõrgkvaliteetne D-vitamiin hüaluroonhappega, mis loodud nõudlikule naisele. Luxador Milady aitab hoida tugevat tervist, sisemist ja välimist ilu parimal võimalikul moel, mida üks kapsel suudab pakkuda. Hüaluroonhape aitab siduda vett, säilitada naha loomulikku niiskust ja siluda kortsukesi. Biotiin aitab säilitada naha loomulikku elastust, juuste sära ja küünte tugevust.

Ammuta

intiimõli niisutavat jõudu

Cumlaude Lab tootevalikusse lisandus kaks uut biotehnoloogilste õlide baasil niisutavat toodet – intiimpesuõli (200 ml) 14,69 € ja intiimõli (30 ml) 16,55 €. Tooted on nahka niisutava, rahustava ja uuendava toimega ning mõeldud väliste suguelundite piirkonna sügeluse, ärrituse ja kuivuse leevendamiseks.

Toodete koostise teeb eriliseks biotehnoloogiliste õlide segu – see on segu viiest 100% looduslikust õlist, mis on pärast erilise mikroorganismi poolt fermenteerimist omandanud tavaõlidest paremad omadused. Meeldiv kerge tekstuur imendub kiirelt ega jäta nahka õliseks, samuti on sel tõhusam niisutav, taastav ja antioksüdantne toime.

Tupe tervise heaks

Cerviron vaginaalsed oovulid (10 tk) 23,33 € on näidustatud atroofiast, aeroobsest infektsioonist, traumast ja nakkusest põhjustatud ägeda ja kroonilise vulvovaginiidi raviks. Aitab traumaatilise või nakkusliku päritoluga emakakaela erosioonide ja neist põhjustatud verejooksude korral ning on hea tugi pärast günekoloogilisi operatsioone. Soodustab kudede uuenemist ning taastab tupe pH ja normaalse tupefloora. Tõhus antibakteriaalne abivahend antibiootikumide või seenevastaste ravimite kasutamise ajal.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Foto: Adobe Stock

Naersid nii, et tilgad püksis?

Paljudel naistel esineb köhimisel, aevastamisel, hüppamisel või raskete asjade tõstmisel uriinilekkeid. Sageli ei julgeta seltskonnas seepärast isegi südamest naerda. Sellest on kahju, sest põiepidamatuse tüüpide ja põhjuste tundmaõppimine võimaldab piinlikuna tunduvat probleemi lahendada, nii et taas võiks täiel rinnal elada.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: CUMLAUDE LAB

„Uuringutes on leitud, et alla 35-aastastel kohtab uriinipidamatust

umbes 3% naistest, vanuses 55–64 tõuseb esinemissagedus 7%-ni ning üle 60-aastastest kannatab selle all 38%,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kadri Palo. „On leitud, et abi otsivad vaid pooled neist.“

Uriinilekkel on palju põhjuseid Uriinipidamatust ehk inkontinentsi saab jagada kolmeks: stress-uriinipidamatus, tung-uriinipidamatus ja ülevoolu-uriinipidamatus. „Stress-uriinipidamatuse korral tekib tahtmatu urineerimine tänu kõhusisese rõhu tõusule, näiteks köhides, aevastades, naerdes ja raskeid asju tõstes,“ selgitab dr Kadri Palo. Põit ja kusejuhasid ümbritseb ning toetab lihaste kiht, mida nimetatakse vaagnapõhjalihasteks. „Kui need lihased muutuvad vähem elastseks ja nõrgenevad, kusepõie sulgurlihas ei tõmbu hästi kokku ning põiele mõjuv jõud on suurem kui kusitile, võibki tekkida uriinileke,“ lisab Palo.

Sageli esineb seda arsti sõnul naistel vanuses 45–49 aastat, kuid ka tihti kohe pärast sünnitust, sest rasedus ja sünnitus venitavad ja nõrgendavad vaagnapõhjalihaseid. Loomulikul teel ja iseäranis korduvalt sünnitanud naistel on risk suurem kui keisrilõikega sünnitanutel. Samas ei taga keisrilõige, et uriinipidamatust ei teki.

Tung-uriinipidamatuse korral tekib tugev urineerimistung, mis ei ole seotud pingutusega, vaid tekib tahtmatu uriinileke, sest põielihased tõmbuvad kokku ülitundliku reaktsiooni tõttu. Nii ei pruugi näiteks õigel ajal tualetti jõuda. „Esineb ka segatüüpi uriinipidamatust, kus esinevad koos nii stress- kui ka tunguriinipidamatusele omased kaebused,“ tõdeb dr Palo.

„Ülevoolu-uriinipidamatus on pidev uriini tilkumine olukorras, kus põis täielikult ei tühjene. Teinekord võib selle põhjuseks olla ka mehaaniline takistus kuseteedes.“

Põiepidamatus pole paratamatus

Ka menopaus võib põhjustada põiepidamatust. „Menopausi ajal kahaneb vaagnapõhjalihaste verevarustus üle naissuguhormoon östrogeeni vähenemise ja tupekuivuse, mistõttu lihased jäävad nõrgemaks, vähem elastseks ja see omakorda soodustab uriinipidamatust,“ lisab Kadri Palo.

Günekoloog kinnitab, et uriinipidamatuse teket võivad lisaks rasedustele, sünnitustele ja menopausile põhjustada

ka ülekaal, suitsetamine, krooniline kõhukinnisus, neuroloogilised probleemid, mõned ravimid, korduvad põiepõletikud, kofeiin ja alkohol.

„Kindlasti ei peaks uriinipidamatust pidama vanusega seotud paratamatuks nähtuseks, millele abi ei saa,“ rõhutab dr Palo. Tänapäeval jagub meetodeid ja vahendeid, et oma elukvaliteeti parandada. Näiteks on olemas uriinipidamatuse tampoonid, mida saab tuppe panna ja mis toestavad kusitit. „Tung- ja segatüüpi uriinipidamatuse korral võib abi olla ka ravimitest,“ lisab arst. „Peri- ja postmenopausis olevatele naistele on abiks lokaalne östrogeenravi tuppe, mis mõjutab ka põie limaskesta.“

Kaasa aitavad ka elustiili muutused: tuleks langetada kehakaalu, vähendada alkoholi tarvitamist, loobuda suitsetamisest ja hoiduda kõhukinnisusest. Perearstiga nõu pidades võiks üle vaadata tarvitatavad ravimid.

Gravitatsioon teeb oma töö ka vaagnaelundites

„Peale uriinipidamatuse võivad nõrgad vaagnapõhjalihased põhjustada ka tupeseinte ja emaka allavajet,“ jätkab dr Palo. „Need omakorda võivad takistada kusepõie või soole tühjenemist.“ Vaagnaelundite allavaje ehk prolaps tekib nii või teisiti, sest organismis kollageeni vähenedes vanusega sidekoed nõrgenevad. Olgugi mõõdukas vaagnaelundite allavaje väga sage, ei kaeba arsti kinnitusel ebamugavusi umbes pooled naistest, kellel see esineb.

„Vaagnaelundite allavaje korral saab

kasutada ka spetsiaalseid tuperõngaid ehk pessaare,“ annab günekoloog nõu. „Need pannakse tuppe, kus nad toetavad kusepõit ja tupeseinu ning lükkavad need õigesse kohta tagasi. Pessaare on eri suurustes, õige aitab välja valida naistearst.“ Koos nendega on soovitatav kasutada ka lokaalset östrogeeni. Naised, kes mingil põhjusel östrogeenravi ei tohi kasutada, peaksid appi võtma tuppe niisutavad kreemid või küünlad, mida müüakse apteegi käsimüügis. „Nii uriinipidamatuse kui vaagnaelundite allavaje korral on võimalik kasutada ka kirurgilisi meetodeid,“ lisab dr Palo. Kas selleks on vajadust ja millist meetodit valida, annab nõu arst.

„Oluline on alustada profülaktikast ehk juba pärast sünnitust peaksid naised hakkama tegema vaagnapõhjalihaseid tugevdavaid harjutusi, mida nimetatakse Kegeli harjutusteks,“ soovitab dr Palo. „Uuringud on näidanud, et naistest, kes tegid korrapäraselt harjutusi, paranes või sai terveks 67%. Nendest, kes harjutusi ei teinud, paranes 29%.“ Enamik naisi õpivad harjutuste tegemise ise ära, kuid alati võib küsida abi ja juhendamist sellele probleemile spetsialiseerunud füsioterapeutide käest.

Harjutuste tegemisele võivad kaasa aidata ja harjutused huvitavamaks teha erinevad vahendid – näiteks tupekuulid, spetsiaalsed tuppe pandavad vahendid, mõned neist on ka oma äpiga. „Stressuriinipidamatuse korral on just noorematel naistel regulaarsete harjutuste tegemisel võimalik uriinipidamatuse probleem täielikult lahendada“ kinnitab Kadri Palo.

Intiimtervise ekspertbränd

Cumlaude Lab soovitab

Intiimpiirkonna ja tupe niisutamiseks soovitame kasutada Lubripiù sarja tooteid – niisutavat intiimpesugeeli, niisutavat intiimkreemi, vaginaalseid oovuleid*– ning üksikdoosides vaginaalset niisutavat intiimgeel-kreemi*, mis pakuvad tõhusat niisutust igapäe vaseks mugavustundeks. Kuivusest, sügelusest ja põletikust põhjustatud ebamugavustunde korral välissuguelundite piirkonnas on tõhusaks abiks ka uudse tekstuuri ja 360º toimiva pihustustehnoloogiaga niisutav sprei

pidage nõu arsti või apteekriga.

Kuidas armastada

ennast ja teisi?

Ole leplikum iseenda ja teiste suhtes. Lase lahti soovist olla parim. Tee iga päev eelkõige seda, mida sinu keha kõige rohkem vajab, soovitab kasvatuspsühholoog Merilin Mandel.

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTO: ERAKOGU, ADOBE STOCK

M„aailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama,“ on öelnud suurmees Fred Jüssi. Kasvatuspsühholoog Merilin Mandel on selle mõttega enam kui päri. „Kuulen inimesi tihti ütlemas: ah, täna oli mõttetu päev, ma ei teinud mitte midagi kasulikku. Me kasutame sõnu „kasulik“ või „produktiivne“ enamasti selles tähenduses, et tuleb panustada millessegi endast väljaspool. Et kui ma nii-öelda molutan, olesklen, lõõgastun, ei ole see kasulik.“

Ta pakub välja kujutluspildi, kus inimene loeb mõnusalt tugitoolis raamatut, ei tee justkui mitte midagi… ja ometi on see kasulik. Kasulik lapsele ja lemmikloomale, kes on õnnelikud, et sa kodus oled. Jalanõudele ja riietele, sest need ei kulu. Ajule, sest ta saab mõtlemisest puhata. Tõsi – sa pole olnud kasulik oma tööandjale, küll aga oma kehale.

„Kui lisaksime „kasulik olemisele“ mõttes juurde, mis eesmärgil, oleks oleskleda lihtsam. Ma ise olin eile terve päeva diivanil pikali, sest mu keha vajas seda, ja see oli üliproduktiivne, sest tõi soovitud tulemuse – mul oli õhtul hoopis parem olla, kuigi väljastpoolt paistis, et ma ei teinud mitte midagi. Meil on probleem aktsepteerida tegevusi, mis toovad rahu ja kasu sulle endale,“ tõdeb ette-

Merilin Mandeli raamatud

„Klotsinurgajutud“. Lasteaialugude kogumik. Ilmumisaeg 2019.

„Jess, lapsed!“ 2021. aasta käsiraamatute kategooria esikoht. Ilmumisaeg 2021.

„Jess, inimesed!“ Eelmise raamatu järg. Ilmumisaeg 2023.

„Mis värk nende kehadega on?“ 7–9-aastastele mõeldud seksuaalkasvatuse raamat. Ilmumisaeg veebruar 2025. Aasta lõpus peaks müügile jõudma raamatu järg 10–12-aastastele.

Vaata ka Instagramis @jesslapsed.

võtmiste Sotsiaalmeedikud ja Peaasi.ee vaimse tervise koolitaja. Vaimset tervist silmas pidades ei oska paljud meist märgata keha põhivajadusi: tühja kõhtu, janu, väsimust, vajadust keha liigutada. Õhtuks virvendab silme ees ja pea huugab, aga töömeil tuleb lõpuni kirjutada ja ära saata, sest sa lubasid. Kas tuleb tuttav ette?

Viis võimalust enda armastamiseks

Kuidas lõpetada enesepiitsutamine, õppida elama ennast säästvalt, lasta lahti pingest olla tublim, parim? Merilini sõnul tuleks seada end oma elus tähtsale kohale. Mõelda, kas need ohverdused, mida sa end ribadeks rügades tood, on pingutust, kurnatust ja stressi väärt.

Tema soovitatud nipid ei ole ühekordsed sõrmenipsust lahendused, vaid pikaaegsed tegevused. Ning kui asi peaks mingil ajal käest ära minema, pole muud, kui lihtsalt naasta ennast säästva eluviisi juurde.

Võimalus nr 2 –MEELDIVAD TEGEVUSED

Me mõtleme, et teeme tähtsad asjad enne ära ja kui aega jääb, siis proovime toredaid asju ka.

Aega ei jää niisama üle, seda tuleb võtta. Paljud usuvad ka, et toredaid asju tehes jäävad tähtsad asjad tegemata ja maailm kukub kokku. Kui teed vahepeal pool tundi midagi iseenda heaks, ei juhtu tegelikult midagi katastroofilist.

„Pidev tunne, et aega napib, on ülekoormuse sümptom, märk läbipõlemisest,“ selgitab Merilin. „Kellel stressitasemega kõik korras ehk ta elus käivad pingutus ja lõõgastus vaheldumisi, ei tunne, et toredate asjade tegemine on ajaraiskamine, sest teab, et see on elu loomulik osa.“

Sama loomulik osa elust on ka igapäevane liikumine, sest aju tahab, et keha liiguks. Liikumine ei pea tähendama spordiriietes jõusaali silkamist. Ei tasu end materdada sellepärast, et pole nii ammu trennis käinud, kui ise mitukümmend korda päevas oma viieteistkilost põngerjat tõstad. Ka argipäevane liigutamine on liikumine.

Võimalus nr 1 –MOTIVATSIOON

Leia motivatsioon seada iseenda heaolu, oma vaimne tervis esikohale. Alusmõtteviis on see, et hea vaimse tervisega on lihtsam ja rõõmsam elada. Sul on kontroll oma elu üle; teadmine, et sellel, mida teed, on mõte; sa tahad ja jaksad panustada kogukonda. See, et su motiveerivad tegevused ei pruugi olla „produktiivsed“, on täiesti okei.

Paraku töötab meile sageli vastu mittetoetav sisekõne, et hea elukvaliteet, puhkus ja muu tuleb välja teenida. „Eneseväärtustamise puudumine pole alati kinni mõtteviisis, vaid seda võib takistada haigus. Ebamäärane süütunne, häbitunne, ennast materdav enesekõne võivad olla näiteks depressiooni sümptomid,“ lisab Inglismaal Bristoli ülikoolis kasvatuspsühholoogia teadusmagistrikraadi saanud naine.

Aju ei koorma mitte ainult tegevused, mille eest sa palka saad. Koduste tööde koorem võib aju jaoks olla väsitavamgi, lihtsalt selle eest ei maksta. Kogu see meelespidamine, logistika, organiseerimine, et lapsed lasteaeda, kooli, huviringidesse saaksid, sina tööle jõuaksid, toidupoe nimekiri, sugulaste ja sõprade sünnipäevad… Aju ei mõtle, et töö, mille eest inimene palka saab, väsitab ja too teine mitte.

„Aju toetavatest häkkidest rääkides tuleb üle vaadata kodutööd ja need vähemaks timmida. Mida saaks pereliikmete vahel ära jagada, mida teha harvem. Tegelik

elu näitab, et enamikus Eesti peredes on 10% kodusest koormast mehe, 90% naise kanda. Üksikvanemate koorem kipub olema 100%!“ teab vanemlusnõustaja.

Raamatus „Jess, inimesed!“ toob ta 122 olme-, lastega ja suhetega seotud kodust tegevust. Näiteks kodu korrashoidmine, tehniliste murede lahendamine, pesupesemine, prügi väljaviimine, söögitegemine ja köögi koristamine, meelespidamine kus kapis-sahtlis miski on, laste ja pereliikmete haigestumised, külaskäimine, omavahelised vestlused.

Võimalus nr 4 –

TOITUMINE

Stressirohkel ajal kipub inimesel tekkima oma kehakuvandi ja toiduga veider suhe, mis tavaliselt päädib piirangutega. Kui tunned, et oled toitunud ühekülgselt ja ebatervislikult, ära hakatuseks midagi ära jäta, vaid lisa juurde seda, millest puudu. Siis on ka enesekõne positiivsem, sest piiramine toob süümekad.

Võimalus nr 5 – UNI

„Unekvaliteet ei tähenda ainult siniste ekraanide sulgemist. Mu enda häkid on vaadata, kas padi kaelale haiget ei tee, kas madrats on korralik, kuidas saan tuba jahedamaks ja pimedamaks teha. Ja et kajakate kisa mind üles ei ärataks, magan kõrvatroppidega,“ ütleb kunagine fotograaf, tõlk, lapsehoidja ja lasteaiaõpetaja.

Muidugi on näiteks kahe väikese lapsega keeruline üheksa unetundi täis saada, aga siis võiks langetada ootusi iseendale nii kodu kui ka sotsiaalsete tegevuste osas, sest aju väsib, kui teda enda tehtud reeglitega pidevalt piitsutada.

Aju tahtmised ja tegemised

Aju vajab puhkehetki. Väsinuna toimetab otsmikusagar loiumalt, mis tähendab, et põhjuse-tagajärje seosed on hägusemad ehk sa ei ole väga leidlik lahenduste looja ega otsuste tegija, vähenevad empaatiavõime ja tahtejõud, impulsikontroll on aeglasem.

Veel tahab aju õlalepatsutamist, eduelamust, tunnet, et pingutus on olnud asja eest. Selleks tuleb ennast tunnustada, öelda endale: ära tegin! hakkama sain! tubli! Ideaalis iga päev mitu korda. Ka eesmärke peab endale seadma iga päev. Paindlikult, mitte konkreetselt sõnastatuna. Näiteks plaanid lapsega mänguväljakule minna, aga tee peal avastab jõnglane sipelgapesa ja süveneb kuklaste toimetustesse, nii et mänguväljak ei huvita enam üldse. Kui oled päeva eesmärgiks seadnud rõõmuhetke ja õues olemise, on plaan kuhjaga täidetud. Kui

Veel tahab aju õlalepatsutamist, eduelamust, tunnet, et pingutus on olnud asja eest.

Selleks tuleb ennast tunnustada, öelda endale: ära tegin! hakkama sain! tubli!

Ideaalis iga päev mitu korda.

mänguväljakul käimise, oled end justkui alt vedanud.

Veel annab Merilin nõu jagada eesmärgid pisikesteks sammudeks, teha need käegakatsutavaks, endale sõnastada ja tähistada end kiites iga saavutust. To do list versus done list. Tegemata tööde nimekiri on alati lõputu, tehtu eest saad endale aga pai teha.

„Aju ei tasu alati usaldada, sest teinekord ajab ta meile pada. Kui palun kellelgi ette kujutada seitsme londiga roosat elevanti, pole see keeruline. Ja siis me usume, et aju räägib meile alati tõtt!“ naerab tervise ja tervislikkusega seotud müüte meditsiinilise ja psühholoogilise nurga alt uuriv koolitaja.

Näiteks vaatad võhivõõrast ja otsustad mikrosekundiga, temaga enne sõnakestki

vahetamata, kas ta on sulle ohtlik või ohutu. Aju ülesanne ongi sind kaitsta. Me oleme sünnist saati elanud keskkonnas, kus antakse hinnanguid. Sestap pole ime, et aju neid automaatselt ilmutab. Küsimus on, kuidas me nende hinnangutega toimetame.

Merilin soovitab kõigepealt oma hinnangut märgata… ja aktsepteerida, mitte hakata end hurjutama. „Minu töö on tegelda võrdsuse, mitmekülgsuse, hinnangute, eelarvamuste ja stereotüüpidega. Ometi tekib minulgi inimeste kohta arvamus. Samas psühholoogina aitan ma ju ka neid, kes mulle inimestena meeldida ei pruugi, kelle valikutega ma ei nõustu. See ei tähenda, et ma ei taha, et nad end turvaliselt ja rõõmsana tunneks, et nende baasvajadused oleksid kaetud. Hinnangute andmine läheb käest ära siis, kui nende järgi käituma hakata.“

Klassikaline empaatiaharjutus on mõelda end teise inimese asemele. Kuidas mina tahaksin, et minuga samas olukorras käitutaks, kas mulle meeldiks, kui mulle samamoodi öeldakse, nagu ma talle praegu öelda tahaksin.

Ning et oma kõige lähedasematele mitte valusalt kähvata, pakub Merilin välja kasutada plahvatusohtlikes olukordades lauseid „Ma ei tea, mida sulle praegu vastata, pean natuke mõtlema.“ või „Mina teeksin küll teisiti, aga peaasi, et sina rahul oled.“ Ehkki sa ise teeksid muudmoodi, tunnistad sa lähedase õigust teha ja mõelda teisiti kui sina, toetad teda. Sest… õnnelik inimene on õnnelik, kui teised on õnnelikud.

Tunned armi pärast muret?

sibula ekstrakt (Extr. Cepae), hepariinnaatrium, allantoiin

Geel vanade ja uute armide raviks pärast operatsiooni, traumat või põletust.

Sobib igasuguste armide ravimiseks;

Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid.

www.contractubex.ee

TEKST: KADRI KÜTT

FOTOD:

ADOBE STOCK, ERAKOGU

Jooksmine on üks kättesaadavamaid spordialasid, mida saab harrastada pea igal pool ja endale sobival ajal. Jooksutreener Margus Pirksaar jagab soovitusi nii neile, kes unistavad jooksmisega alustamisest kui neile, kes pürgivad pikemate distantside ning kiiremate aegade poole.

Kuidas jooksmisest rõõmu tunda?

Treener rõhutab, et jooksutreeningutega alustamisel on kõige olulisem mitte kiirustada.

„Paljud harrastajad alustavad liiga intensiivselt. Nad lähevad esimesel päeval jooksma nii, nagu peaksid kohe maratoni läbima.“ Selline lähenemine võib viia ülekoormuse ja vigastusteni, mis omakorda entusiasmi ning järjepidevust kustutavad.

Jooksutreener soovitab neile, kes ei ole varem regulaarselt jooksnud, hakata peale jalutuskäikudest. „Alusta kõndimisega ja lisa tasapisi vahele lühikesi jooksulõike. Näiteks kõnni viis minutit ja seejärel jookse minut ning niimoodi kordamööda kogu treeningu jooksul. Oluline, et jooksmine oleks alguses kerge ja nauditav.“

Algajad ei peaks pelgama jooksu ajal pause teha. „Jooksmine ei tähenda ainult pidevat liikumist. Vahel on vaja kasvõi korraks peatuda, et suurem hingeldamine üle läheks või tekib lihtsalt soov hetkeks loodust nautida. See ei ole läbikukkumine, vaid osa protsessist.“

Väikestest eesmärkidest suurte sihtideni Motivatsiooni hoidmiseks soovitab Margus Pirksaar seada endale väikeseid ja mõõdetavaid eesmärke. „Esialgu võib eesmärk olla lihtsalt see, et lähed kolm korda nädalas liikuma. Seejuures ei ole oluline, kui kiiresti või kui kaugele sa jooksed – peaasi, et sa teed seda regulaarselt.“

Kui jooksurutiin on juba paika loksunud, võib eesmärke järk-järgult tõsta. „Näiteks kui suudad ilma peatumata joosta 10 minutit, proovi järgmine kord joosta 15. Oluline on eduelamus, mis motiveerib edasi liikuma.“ Jooksutreener rõhutab, et edusammud ei pea olema suured, vaid järjepidevad. Eesmärkide seadmine aitab motivatsiooni hoida.

Muuda jooksutrenn mitmekesiseks

Jooksutreeningud ei pea koosnema ainult ühetaolisest sörkimisest. Margus Pirksaar julgustab ka algajaid katsetama erinevaid trennivorme: intervalltreeninguid, mäkkejookse ja tempotreeninguid. „Näiteks võid joosta 30 sekundit kiiresti ja seejärel kaks minutit aeglaselt taastudes ning seda treeningu jooksul 6–8 korda teha.“

Samuti soovitab ta tuua treeningutesse mitmekesisust radade ja pinnase näol. Tasub proovida joosta eri pindadel: asfalt, metsarajad, liiv, lumi. See arendab paljusid lihasgruppe ja hoiab jooksutrennid huvitavad.

Lisaks võiks jooksmise kõrvale harrastada ka teisi liikumisviise: ristt-

reeningut, näiteks rattasõit, ujumine või jõutreening aitab arendada üldfüüsilist vormi ja vigastusi ära hoida. Tugeva keha alus on mitmekülgne treening, mitte ainult jooksmine.

Ammuta motivatsiooni arengust

Motivatsioon ei püsi ühelgi spordialal alati ühtmoodi kõrge ja nii võib vahel ka jooksmine tunduda tüütu või raske. „Sel puhul aitab enda eesmärkide meeldetuletamine ja edusammude jälgimine. Pea päevikut või kasuta mõnda rakendust, mis su jooksud salvestab. Nii näed, kuidas sa aja jooksul arenenud oled ja see annab uut indu.“

Teine hea nipp on leida kaaslane, sest sõbraga koos jooksmine teeb trenni lõbusamaks ja aitab motivatsiooni hoida. Lisaks soovitab Margus osaleda rahvaspordiüritustel, mis pakuvad kogukonnatunnet ja innustavad eesmärkide poole püüdlema. Esimestel rahvajooksudel tasub alustada lühematest distantsidest ja siis soovi korral järjest suuremaid proovikive ette võtta.

Ära unusta taastumist

Pirksaar paneb südamele, et jooksutreeningute kõrval on sama oluline ka keha taastumine. Treening ise on stressifaktor ja organismi töövõime alandaja. Treeningujärgse puhkuse kaudu tuleb aga areng. Pidevalt treenides ei anna me organismile võimalust areneda. „Uni, tervislik toitumine ja puhkepäevad on sõltumata tasemest iga treeningplaani lahutamatu osa. Kui sa ei anna kehale piisavalt aega taastumiseks, võid peagi tunda väsimust ja ülekoormust ning see kasvatab omakorda vigastuste riski.“

Samuti juhib jooksutreener tähelepanu venitusharjutustele ja kergele lõdvestusele pärast jooksu. „Pärast trenni on hea teha lühike venituste seeria, et aidata lihastel lõdvestuda ja vältida järgmisel päeval kangust.“

Vali varustus, mis aitab tulemusteni jõuda

Jooksmine kui suhteliselt lihtne ala ei nõua küll palju varustust, aga korralikud jooksujalatsid on hädavajalikud. Pirksaare sõnul võib vale jalanõu põhjustada ebamugavust ja isegi vigastusi.

„Paljud algajad alahindavad jalanõude olulisust. Hea jalats ei pea olema kõige kallim, aga see võiks olla mugav ja vastupidav. Pööra tähelepanu ka sellele, millisel pinnasel sa enamasti jooksed ja millises stiilis treeninguid teed,“ soovitab treener. Jooksuriietus peaks olema ilmastikule vastav ning valmistatud hingavast ja kergest materjalist. „Kihiline riietumine on hea lahendus, eriti jahedamal ajal. Nii saad vajadusel ka jooksu ajal kihte lisada või ära võtta.“ Treener rõhutab ka mütsi ja kinnaste tähtsust külma ilmaga, sest just pea ja käte kaudu kaotab keha kõige rohkem soojust.

Leia jooksmise rõõm Margus julgustab kõiki huvilisi just oma jooksurõõmu leidma. „See võib olla hommikune sörk looduses, tempokas linnajooks või hoopis osalemine mõnel rahvaspordiüritusel. Peamine, et naudid seda, mida teed. Jooksmine on imeline viis olla aktiivne, veeta aega värskes õhus ja hoolitseda oma tervise eest.“

Jooksutreener rõhutab ka seda, et suures treenimise ja plaani järgimise vaimustuses tasub meeles pidada, et kui trenn jääb ära, siis sellest maailm seisma ei jää. Ette või järele ei ole mõtet treeninguid kuhjata. „Jooksmine ei ole võistlus teistega – see on teekond iseenda paremaks versiooniks. Olgu sinu eesmärk kaotada kaalu, parandada vastupidavust või lihtsalt end paremini tunda – alusta täna ja leia enda jaoks see, mis jooksmises rõõmu pakub.“

Järgi treeningplaani!

Mida selgem on su eesmärk, seda olulisem on läbimõeldud tegutsemine ja seda toetab hästi treeningplaan. Sõltumata sellest, kas võtad eesmärgiks läbida ühel hetkel 10 km või poolmaratoni, soovitab Margus Pirksaar järgida treeningplaani, mida saad oma teiste harrastuste ja ajaliste võimalustega kohandada. Üldiselt võiks plaanis lähtuda sellest, et 2–3 nädalat koormused tõusevad ja siis kas 3. või 4. nädal on kergem nädal, sarnane nagu esimene. Esialgu võib tunduda, et koormus on liiga väike, aga sagedasim viga ongi see, et kohe alguses tehakse liiga raskeid trenne. Treening olgu pigem lühike ja kerge. Kava järgimisel pea kinni etteantud pulsivahemikest, sest see on seotud energiatasemega. Kui sa pulsist kinni pidada ei suuda, tee jooksu vahele kõndi. Tasapisi pulss langeb trennist trenni liikudes. Samuti pea meeles, et venitaksid iga treeningu lõpus ja võimalusel jookse mitmekesisel maastikul.

10 km läbimiseks:

I nädal

E → Puhkus

T → Kerge jooks 35 min pulss 120–130

K → Kerge jooks 20 min pulss 120–130

N → Kerge jooks 30 min pulss 120–130

R → Puhkus

L → Kerge jooks 20 min pulss 120–130

P → Kerge jooks 40–50 min pulss 120–130 või 1h 30 min matk

II nädal

E → Puhkus

T → Kerge jooks 40 min pulss 120–130

K → Kerge jooks 20 min pulss 120–130

N → Kerge jooks 35 min pulss 120–130

R → Puhkus

L → Kerge jooks 20 min pulss 120–130

P → Kerge jooks 50 min–60 min pulss 120–130 või matk 1h 40 min

Poolmaratoni puhul too kolmapäevasele kavale juurde fartlek. Fartlek on treeninguviis, kus kasutatakse lühikesi, keskmisi ja pikemaid intensiivseid kiirendusi. Selle eesmärk on anda kehale kombinatsioon kõrge ja madala intensiivsusega tegevustest, võimaluse korral eri pikkusega tõusude ning langustega rajal. Paus tugevate jooksulõikude vahel peab olema taastava toimega ja soovituslikult võiks pulss puhkepausidel langeda 120–130 juurde. Pärast sellist treeningut peaks säilima värskustunne.

Näide 40 min fartlekist:

• Jookse/kõnni soojaks 15–20 min ja siis alusta kiirusmängu osaga, mis võiks 10 km harrastajal olla kuni 1h ja poolmaratoni jooksjal kuni 1h 20 min.

• Kiirenduste pikkused vali ise. Näiteks jookse kiiresti eesoleva puu või põõsani. Pärast puu või põõsani jõudmist sörgi või kõnni, et pulss alla saada. Järgmise kiirendusega alusta siis, kui oled selleks valmis. Kui võtad kiirenduse eesmärgiks kiirendada puu või põõsani ja tunned, et tempoga ei vea sinna välja, võid julgelt varem lõpetada. Oluline on hea enesetunne. Võid ka toimida hoopis vastupidi ehk jätkata kiirendust pärast puu või põõsani jõudmist.

• Kiirenduste pikkus ja arv ei ole määratletud, kogu trenni peale võib tulla ka vaid 2–3 kiirendust. Oluline on pulss üles viia ja siis jälle alla tagasi tuua. Alusta lühemate kiirendustega, et tunnetaksid tempo valmidust (näiteks ca 60 m lõiguga). Pingutus võib kiirenduse puhul isegi maksimaalseni välja ulatuda.

• Treening lõpeta 7–10 min taastava sörgi/kõnniga.

Pea meeles, et järjepidevus on edu võti! Ühes trennis suudavad kõik käia, nädal treenida juba vähesemad, kuu kavast kinni pidada mitte just paljud. Seega hoia kavast kinni, isegi kui see alguses liiga lihtne tundub.

Kava järgimisel pea kinni etteantud pulsivahemikest, sest see on seotud energiatasemega. Kui sa pulsist kinni pidada ei suuda, tee jooksu vahele kõndi.

Kindla plaaniga kõrbemaratonile

Grete Kikas on küll alati jooksmist harrastanud, aga pigem nii, et kui tunne oli, tegi ta pikema tiiru ja kui seda polnud, siis jäi minemata. Kõik muutus 2024. aasta alguses, kui Grete otsustas, et tahab 2025. aasta aprillis joosta Marathon Des Sables Legendary jooksu, mis tähendab kõrbes seitsme päeva jooksul 250 kilomeetri läbimist. „Mõistsin, et selleks jooksuks vajan endale appi treenerit koos plaaniga. Alates möödunud maikuust olen seda ka järginud, et väljakutseks valmis olla.“

Kui muidu Grete pigem väldib elus rutiini tekkimist, siis nüüd tunneb ta, et pikemate distantside jooksmiseks vajab ta konkreetset plaani, et olla kindel õiges suunas liikumises. „Ma isiklikult ei ole kunagi pulsi järgi jooksnud. Alguses oli täitsa harjumatu, kuidas pean tempos järele andma, et pulss õiges vahemikus püsiks. Samas olen õppinud nüüd oma tempot, pulssi ja keha tundma.“

Kui indu napib, on varuks kindel plaan

Kava lülitamine oma igapäevaellu oli Grete jaoks esialgu väga keeruline. Tal tuli jooksmiseks leida aeg kas hommikul enne tööpäeva või vahetult pärast seda. „Minul tekkis harjumus ja rütm kahe kuuga – siis oli selge, et pärast tööpäeva minust jooksjat ei ole ja hommikused jooksutiirud on kõige nauditavamad. Märgilise tähtsusega oli otsus rentida koju jooksulint, et saaksin oma tempojooksud igal juhul ära teha ja ei peaks muretsema ilma pärast.“

Motivatsiooni on Gretel siiani jagunud, aga see on aja jooksul seinast seina kõikunud. Õhinat aitab tal hoida kindel rutiin, sest kui treeningplaan midagi ette näeb, siis see tuleb ära teha. „Kui pühapäev näeb ette pikka jooksu, siis pean laupäeval paraku hilistele sotsiaalsetele üritustele ei ütlema. See on minu jaoks kõige raskem, aga tuletan endale meelde, et see on valmistumiseks vajalik. Muidugi ei ole ma suutnud 100% plaani järgida ja olen ka teadlikult jookse ümber mänginud. Õnneks tekib aga mingi aja jooksul harjumus, et sa ei hakka enda peas arutlema, kas täna on tunne minna või mitte.“

Seltskond aitab jooksurõõmu hoida

Praeguseks on Grete leidnud endale toimiva süsteemi – millal, kus, millise tempoga ja mis distantsi ta jookseb. „Selge

Muidugi ei ole ma suutnud 100% plaani järgida ja olen ka teadlikult jookse ümber mänginud.

plaan annab rahu ja hea ülevaate enda arengust. Alguses ei suutnud ma üldse madala pulsiga kiirelt joosta ja iga intervallijooks jättis mind hingetuks. Mida aeg edasi, seda enam olen saanud tempot tõsta. Lisan alati oma jooksudele kommentaari emotsioonist ja hiljem näen, kui läksin näiteks nullmotivatsiooniga jooksma. Samas tegin trenni ära ja tunne oli pärast väga hea. See tekitab tunde, et saan hakkama ka asjadega, mida alguses teha ei taha.“

Grete soovitab kõigil jooksmisega alustajatel mõne jooksuklubiga liituda. Seltskonnas on tema sõnul palju toredam joosta ja Eestis leidub selleks häid klubisid, kus üksteist toetatakse ning treenerid aitavad tehnikat hoida ja edasi areneda. „Minu soov on pärast kõrbemaratoni samuti mõne klubiga liituda, et jooksmisega jätkata, aga natukene seltskondlikumas võtmes. See aitab rõõmutunnet hoida.“

Päeva püük pannile,

potti ja ahju

Kevadine püügiaeg annab taas võimaluse tõdeda, et pole midagi paremat kui äsja püütud kalast valmistatud toidud. Värske kala puhul kehtib lihtne reegel, et vähem on rohkem – pole tarvis erilisi vürtse ega valmistamisnippe, et kala enda õrn maitse esile pääseks.

RETSEPTID

Ahjus küpsetatud HAUG

rohelises KOOREKASTMES

Vahva on tõsta lauale terve kala. Tervena küpsedes jääb kala mahlane ja koorekaste on ka kohe kõrvale võtta. Sarnaselt võib küpsetada turska või koha.

Neljale

Valmistusaeg 25 minutit + 25–30 minutit ahjus

1 keskmine haug

2 sibulat

1 muna

2 sl riivsaia

2 sl riivitud juustu

2–3 sl võid + vormi määrimiseks

2–2,5 dl köögikoort

2 peotäit spinatit

1–2 sl mädarõigast soola ja pipart

SERVEERIMISEKS sidruniviile või

sektoreid

▸ Puhasta kala soomustest ja eemalda sisikond. Kui jätad pea alles, eemalda lõpused. Pese kala korralikult ja kuivata.

Hõõru seest- ja väljastpoolt soolaga sisse.

▸ Kuumuta ahi 225 kraadini. Määri ahjuvorm võiga. Koori sibulad ja lõika viiludeks. Lao vormi põhja. Aseta kala sibulatele kõhuga allapoole. Suru kõhuääred veidi väljapoole. Klopi muna lahti ja pintselda sellega kala. Sega riivsai ja -juust ning puista peale.

▸ Tõsta kala ahju keskossa ja küpseta 20–25 minutit, sõltuvalt kala paksusest. Püreesta spinat koos koorega. Maitsesta mädarõika, natukese soola ja pipraga. Kalla kala juurde vormi, tõsta kastet kalale ja küpseta veel 5–10 minutit. Küpsenud kala liha on valge, selle kontrollimiseks võib selgroo juurest ettevaatlikult naha lahti tõmmata. Serveeri juurde sidrunviile- või sektoreid.

Kerge KALASUPP

Kaladest, eriti väiksematest, mida on tülikas puhastada, saab üsna lihtsalt maitsva kerge supi. Enne puhastamist võiks eemaldada soomused (aga ei ole kohustuslik), siis on hiljem lihtsam kaladelt liha eemaldada ja soomused ei satu supisse. Ahvenamari tasub alles hoida, koos sibulaga ära praadida ja segada natukese hapukoorega. Nii saab kohe ka võileivakatte.

Kuuele

Valmistusaeg 65–70 minutit

PULJONGISSE:

4 keskmist ahvenat

1 porgand

1 sibul või porrulauk

0,25 juursellerit

2 küüslauguküünt

1 sl õli

1,75 liitrit vett

3–4 musta pipra tera

2–3 vürtsitera

2 loorberilehte soola

SUPISSE:

2 porgandit, 4 kartulit, 1,25 dl riisi, 3 keedetud muna

SERVEERIMISEKS hakitud maitserohelist

▸ Eemalda kaladelt soomused (selle võib ka tegemata jätta, aga siis on keedetuna tüütum puhastada). Lõika kõht lahti ja eemalda sisikond ning lõpused. Loputa külma jooksva vee all.

▸ Koori porgand, sibul, seller ja küüslauguküüned ning kuumuta neid kastruli põhjas õlis, kuni köögivili on kergelt pruunistunud. Kalla peale kuum vesi, tõsta potti kalad ja maitseained, v.a sool. Kuumuta, kuni leem hakkab kergelt podisema. Eemalda vaht. Alanda kuumust nii palju, et supp ei kee, vaid väreleb. Lase niimoodi tasaselt 20–25 minutit keeda.

▸ Koori ja tükelda supi jaoks kartulid ning porgandid. Loputa riis külma veega. Tõsta kalad puljongist välja ja lase veidi jahtuda. Pane supisse riis, kartulid ja porgandid. Kuumuta keemiseni ja keeda, kuni ained on pehmed. Maitsesta soolaga.

▸ Eemalda kaladelt pea, nahk ja luud. Tükelda liha ja tõsta supi sisse tagasi. Kuumuta läbi. Serveeri poolitatud või hakitud muna ja maitserohelisega.

Mahlakad KALAKOTLETID

Retsept on inspiratsiooni saanud Rootsi kuulsatest Wallenbergi kotlettidest, mida valmistatakse vasikalihast – suurepärase suutäie saab samal moel ka kalast. Kuigi parimaks kotletikalaks loetakse haugi, saab maitsvaid kotlette ka ahvenast, särjest või säinasest. Väiksemate kalade puhul tasuks liha ajada läbi hakklihamasina, sest see peenestab ka pisemad luud.

Neljale

Valmistusaeg 40 minutit

500 g valge kala fileed (haug, ahven, särg, tursk vm) punt tilli 2 munakollast

1–1,5 dl vahukoort

1 sl riivitud sidrunikoort sidrunimahla soola ja pipart võid ja õli praadimiseks

PANEERIMISEKS:

1,5 dl riivsaia punt tilli

▸ Eemalda kalafileedelt luud ja nahk, tükelda fileed. Pane kala mikserikannu või köögikombaini (või aja läbi hakklihamasina) kala, hakitud till, munakollased ja pool vahukoorest. Surista, kuni segu on ühtlane, seejärel lõpeta töötlemine kohe. Lisa vahukoort nii palju, kuni saad pehme segu, mis püsib hästi koos. Maitsesta sidrunimahla ja -koore, soola ning pipraga. Tõsta mass 30 minutiks külmkappi.

▸ Haki till ja pane koos riivsaiaga köögikombaini või mikserikannu. Töötle, kuni segu on ühtlane ja rohelist värvi. Vormi kalamassist kanamuna suurused pallid ja veereta neid riivsaias. Kuumuta õli ja või pannil. Vajuta pallikesed lapikuteks kotlettideks ja prae mõlemat poolt kuldpruuniks. Serveeri kohe.

Graavisiig

Värskelt püütud siig maitseb õrnsoolatuna ülihea! Seda saab nautida juba järgmisel päeval leiva või saiaga. Kui on plaan kala pikemaks maitsestuma jätta, siis võiks maitseaineid veidi vähem panna.

Neljale–kuuele

500 g nahaga siiafileed 2 sl jämedat meresoola

2 sl suhkrut

2–3 sl džinni

2 sl purustatud rosé pipart punt tilli

▸ Mõõda sool, suhkur ja džinn blenderisse või saumikseri kannu ja surista ained kiiresti läbi. Pane siiafileed taldrikule, nahapool all. Tõsta ühtlaselt peale valmis suristatud maitseainesegu. Kata kala pind tilliokstega.

▸ Aseta kalatükid toidukilele või fooliumile nii, et ühe filee sabaots oleks vastu teise peapoolset otsa. Keera foolium või kile tihedalt ümber ja tõsta külmkappi.

▸ Enne serveerimist pühi fileed majapidamispaberiga puhtaks ja tupsuta kuivaks. Lõika viiludeks ja serveeri leiva või saiaga.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... meeste tervise kuu." Auhinna võitsid Helen Riisalu, Käärdi alevikust, Merle

Salumäe Valgast, Jaana Vaher Märjamaalt, Helle Sepp Kuressaarest.

Seekord on auhinnaks 4 komplekti BioNike Sun päikesekaitsetooteid: päikesekaitsepulk SPF 50+ (9 ml), päevitusjärgne losjoon (400 ml), päikesekaitsekreem näole SPF 50+ (50 ml) ja päikesekaitselosjoon SPF 50+ (200 ml)

Vastused palume saata 10. maiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Kuulata ja mõista

„Inimesed

tahavad tunda, et neid kuulatakse ja mõistetakse,“ ütleb

37 aastat Avinurme apteegis töötanud farmatseut Ulla Karo. Selle tõe järgimine toetab teda nii apteekri töös kui ka teistes tegemistes.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1)

Kuidas teist apteeker sai?

Apteekriametist kuulsin keskkoolis juhuslikult. Peale selle oli minu valikus veel õpetajatöö. Aga kuna meie kooli tuli just noor superhea keemiaõpetaja, kes tegi selle aine hästi meeldivaks, mõtlesin proovida seda salapärast ametit. Nii läksingi Tallinnasse farmatseudiks õppima. Olen väga rahul selle otsusega.

2)

Olete töötanud apteegis juba 37 aastat. Millised on teie eredaimad mälestused neist aastatest?

Selle aja jooksul on muutunud palju! Enam ei valmista ma apteegis ise ravimeid. Iga ravimi valmistamisel oli oma võlu, kuid kõige rohkem meeldis mulle valmistada ravimküünlaid, mis oli huvitav ja loominguline. Kui tööd alustasin, oli apteegis tööl viis inimest. Nüüd oleme kahekesi – lisaks minule käib klienditeenindaja kaks korda nädalas. Varem tuli teha palju nn käsitööd: inventuure, tellida kaupu... Nüüd teeb arvuti elu lihtsamaks. Apothekas on mul väga armsad ja toetavad kolleegid, kelle poole võib alati pöörduda oma murede ja rõõmudega. Meil on olnud väga vahvad suvepäevad, jõulupeod, ühised reisid

3)

Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?

Oma tööd peab armastama. Mulle meeldib inimesi aidata. Olles pikalt ühes kohas töötanud, tunnen ma oma inimesi. Nad vajavad kuulamist, head sõna, nõuannet ja naeratust. Maal on apteek tihti koht, kuhu tullakse oma murega. Inimesed tahavad tunda, et neid kuulatakse ja mõistetakse.

Ulla

Oma perelt leiab Ulla alati tuge ja toetust.

4)Mis on teie jõu ja energia allikad?

Minu jõu ja energia allikas on minu armas pere! Sealt leian alati tuge ja toetust. Lisaks minu armsad sõbrad, kelle peale saan alati loota.

Vabal ajal tegelen spordiga. Olen lapsepõlvest peale armastanud liikuda ja olen selle pisikuga nakatanud ka oma poja ja tütre. Avinurmes on ujula ja jõusaal. Kui vähegi jõuan, käin seal korra nädalas. Lisaks armastan ka joogat. Treening annab hea enesetunde ja hoiab lihased toonuses. Nädalavahetustel ammutan energiat metsast. Kevadel ja suvel annab

energiat koduaed. Mul on oma kasvuhoone ja väike puuviljaaed, samuti kasvatan juurvilju. Ma naudin aias nokitsemist.

Käin ka naiskooris laulmas. Praegu käivadki proovid, et saada laulupeole. See on ka üks armas sõpruskond, kus ma saan ennast hästi tunda – minu armsad laulunaised! Meil täitub tänavu 35 aastat ja mina olen selles kooris laulnud algusaastatest peale.

Kõik see aitabki mul hoida tervist ja energiat. Ja muidugi päike! Sellest tunnen praegu eriti puudust!

5)Millised apteegitooted aitavad kõige paremini tervist turgutada?

Turgutan tervist Rõõm Oomega-3 kalaõli+Q10+D3+E kapslitega. Selles preparaadis on kõik hea koos! Võtan neid hommikuti pärast sööki. Kui tunnen, et ühtäkki hakkan haigeks jääma, aga veel on lootus sellest pääseda, kasutan doktor Mihkel Zilmeri praktilist nippi: võtan C- ,B- ja E-vitamiini. Ja see tõesti on aidanud!

Ulla koos oma armsate laulunaistega.

on töötanud Avinurme apteegis 37 aastat.