Naerata! Suvi 2024

sammuga

SUVEILU

Mis on parim MAANDAJA terves maailmas?

KÕHUHÄDA rikub reisi

IVO LINNA:

„Tahan,

et inimestel oleks hea olla.“

OIH, tilgad püksis!

TALTSUTA pahad

SUUS!

Kuumade SUVEÖÖDE vallatused

SUVI 2024

4 Suvi on rock'n' roll!

6 Uut apteegiriiulil

8 Ivo Linna: "Raisake aega logelemise peale."

14 Märkamise ilu

16 Toeta peidus lihaseid!

21 Taltsuta pahad aroomid suus!

25 Kas sinu kõht on reisiks valmis?

30 Oi neid vallatuid ja valgeid suveöid...

34 Seksi terviseks!

40 Ettevaatust, mürk!

42 Suveilu pealaest varbaotsteni

46 Esmalt hoolda, siis kaunista!

50 Ilu-uudised

53 Kuidas ema, nii ka tütar – riietumisest jumestuseni

56 Nahk, aeg on ärgata!

59 Mine välja molutama! Hakkab parem!

63 Suurim vastutus: kaitsta peret ja riiki

68 Metsa matkale!

72 Ristsõna

74 Parima lahenduse otsinguil

Suvi on rock’n’roll!

Suvise Naerata! külaline Ivo Linna astus esimest korda lavale 58 aastat tagasi. Korra Tallinnas kontserdil käinud poiss sattus seal kuuldud rokkmuusikast nii vaimustusse, et läks kodusel Saaremaal Nasva küla klubis ansambli Müstikud koosseisus vaid 17-aastaselt rahva ette. Mitu ansamblit ja palju aega hiljem, 1978. aastal andis toonases kunstiinstituudis oma esimese kontserdi Ivo kindlasti tuntuim ansambel Rock Hotel. Seegi pidu toimus juba ligi pool sajandit tagasi. Tänavu 75 aasta juubelit tähistav Ivo Linna tuuritab siiani kontserdilavadel, tuntud muusikuks on saanud ka tema poeg Robert. Teeb kadedaks?

Ei pea üldse kadestama, vaid hoopis rõõmustama. Meis kõigis on oma rock’n’roll, sisemine energia ja jõud, mis nihutab mägesid ja paneb inimesi liikuma, eale vaatamata. Seda ei tohi lihtsalt ära kaotada ja unustada.

Eesti kliimas hakkab sisemine rokilemb möllama tavaliselt kevadel ja võtab täistuurid üles suvel. Siis on vaja seada sammud aiamaale, pühkida tolm jalgrattalt, kütta kuumaks grillahi, niita muru, pügada hekki, tuulutada tube ja lüüa läikima aknaklaasid. Sisemine rock’n’roll ei pea olema higine ja kärarikas, see võib olla nagu elektrilaeng, mida pole näha, aga paneb mõtted lendama ja südame tuksuma. Ega Ivo Linnagi kogu aeg mikrofoni hõika. Suurema osa ajast loeb ta raamatuid ja kõpitseb kodutalus Muhus, aga see ei tee teda vähem Eesti rokikuningaks.

Rokk on väsitav, selleks tuleb ennast vormis hoida. Hea vormi alustala on vastupidav tervis. Ilma vitamiinideta kaua laval ei püsi. Suvel saab neid juba oma peenramaalt. Kolmel suvekuul praeb päike nahka isegi meie laiuskraadil hullemini kui grillahi vorste. Nahk peab paljule vastu, aga päikesele mitte – vaja on kaitsvaid kreeme, kui tahad ka juba legendina oma rokipeol välja näha värske ja väsimatu. Minule pandi lapsena päikeses kõrbenud seljale hapukoort. Tore oli ja jahutas, aga tegelikult see ei aidanud. Ei aita ka praegu, päris rohu järele tuleb ikka apteeki minna.

Kõike ei saa ise õppida ega välja mõelda, palju annavad vanemad meile ellu kaasa. Setomaalt pärit Ivo Linna isa Timoteust kutsuti noorest peast Petseri Kloostri Ööbikuks, sest ta laulis kohaliku seminari kooris. Hästi laulis. Juba enne sõda perega Saaremaale kolinud Timoteus rokkmuusikat ei sallinud. Ivo ja vennad pidid seda salaja kuulama, kui isa muuseumis tööl oli. Kui Timoteus oleks teadnud, et Ivo aitab kunagi öölaulupidudel isamaaliste lauludega Eestit vabaks laulda ja toob siis Eurovisiooni lauluvõistluselt koos Maarja-Liisiga ära viienda koha, oleks ta vast poiste vastu leebem olnud. Aga muusikameele andis ta neile ikkagi edasi. Igaüks saab oma eelkäijatelt teatud hulga rock’n’rolli kaasa, isegi kui me seda ei tea. Otsige see energia üles ja andke tuld kogu suve – nagu teeb Ivo Linna!

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub septembris.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: JANETT RIKKAND

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA

Stilistika: KRISTIN LIIAS

Assistent: MARINNA GUNJA

Meik: MARIE KRISTIINE MÄND

Rõivad: GANT, STOCKMANN

UUT APTEEGIRIIULIL

Suutlikud mõmmid

Soolestik on immuunsuse peakorter, sestap tasub selle eest hoolt kanda. Compliflora Kids kummikarud (60 tk 19,20 €) hoiavad soolestiku mikrofloora tasakaalus.

Päevane annus ehk kaks kummikarukest sisaldab 2 miljardit piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus ja Bifido bacterium infantis ning nende kaaslasteks on vitamiinid B6, B5, B3 aitavad toetada immuun- ja närvisüsteemi.

Atsihh, aitab küll!

Allergia ei anna asu? Humer Allergic Rhinitis ninasprei (20 ml 16,23 €) leevendab ohutult ja tõhusalt allergianohu sümptomeid. Ainulaadne koostis kaitseb nina limaskesta, moodustades kaitsekile. See takistab kokkupuudet nohu sümptomeid (sügelus, ninaeritis, aevastamine) esilekutsuvate allergeenidega (õietolm, lestad, loomakarvad). Pihus hoiab limaskesta aaloe ja eeterlike õlide abil ka niisutatuna.

Rahu, ainult rahu!

Olukord kisub pingeliseks ja tunned, et oleks vaja rahuneda? Pojengi juurtest ja ürdist valmistatud Pojengitinktuur (25 ml 5,45 €) sobib sissevõtmiseks ka enne und, et meelt rahustada. Nii saab kiiremini uinuda ja kogeda kosutavat und. Võib kasutada vastavalt vajadusele kuni kolm korda päevas.

Esimesed juustesse jäetavad vitamiinid Eestis!

Ellips Hair Repair pealemääritavad juuksevitamiinid (50 x 1 ml 35,75 €) on loodud keemiliselt ja kuumaga kahjustatud juuste turgutamiseks. Juustesse kantavad vitamiinid on rikastatud prokeratiini ja jojoobiõliga, mis taastavad juuste kahjustatud pinda, struktuuri ja stimuleerivad kasvu.

Energiat nahale!

Merz Spezial Skin Energy

Beauty kapslid (30 tk 38,43 €) töötavad tõhusalt selle nimel, et jume oleks värskem ja nahk pringim. Selle teenistusse on asunud koensüüm Q10, jõhvikaekstrakt, trans-resveratrool, lükopeen, hulk vitamiine ja mineraalaineid.

Urineerimise toetuseks

Toidulisand Walmark

Prostenal Control tabletid (60 tk 21,34 €) tuleb mehele appi, kui urineerimine teeb muret. Preparaat toetab eesnäärme ja kuseteede normaalset talitlust ning normaalset uriinivoolu. Kõrvenõgese juure ekstrakt toetab eesnäärme tööd ja leevendab urineerimisprobleemide raskust, sh sagedust ja tungi. Tomativiljade ekstrakt toimib antioksüdandina.

Toodete

Probiootikumidega pohmelli vastu?

Jah, just nii! Biroxia Deox kapslid (15 tk 17,93 € ) on esimene probiootikumidel põhinev toode pohmelli leevendamiseks. Toote koostisse kuuluvad erilised probiootilised bakterid, alkoholi lagundavad ensüümid, aminohape L-tsüsteiin ja teised bioaktiivsed ained, mille koosmõju aitab efektiivselt leevendada alkoholi tarbimisele järgnevat halba enesetunnet.

Pilk kristallselgeks!

Silmavitamiin Ocutein Kristal kapslid 40 mg (30 tk 24,44 €) on loodud teravdama ja säilitama nägemist, toetama ja hoidma silmade elastsust.

Reservis on tervist!

Kaitseministeerium korraldas katseprojektina reservväelaste nädala, et juhtida tähelepanu sellele, kui tähtis osa on reservväelastel Eesti ühiskonnas ja riigikaitses täita. Et toetada reservväelaste motivatsiooni ja tahet meie riiki vajalikul hetkel kaitsta ning pöörata ka tööandjate tähelepanu kollektiivis töötavatele reservväelastele, otsustas Apotheka asuda projekti põhipartneriks Eesti Kaitseväele. Toetuskampaania kestab aasta aega.

Kampaania sõnum „Reservis on tervist!“ käib kenasti kokku Apotheka tegevusega ja projektis osaleva Apotheka omatoodete brändi ideega. Igalt omatoote ostult annetatakse 5 senti Eesti Reservväelaste Fondi.

Kampaania märkamiseks valiti Apotheka omatoodete valikust 12 sõdurit ehk fookustoodet. Tooted kannavad uhkusega oma sõdurikuube terve aasta, et igaüks võiks rohkem tähele panna meie ümber olevaid olulisi inimesi, kes panustavad Eesti kaitsmisse ja vabadusse.

NEED SÕDURID ON:

• A. Antiseptiline kätegeel (100 ml)

• A. Zechstein Inside magneesiumiõli sprei (100 ml)

• A. Ninasprei eeterlike õlidega (20 ml)

• A. C ­ vitamiin 500 mg apelsinimaitselised närimistabletid (100 tk)

• A. Melatoniin Forte tabletid 1,9 mg (30 tk)

• A. Oomega ­ 3 kalaõli + Vitamiin D3 kapslid (90 tk)

• A. Vitamiin D3 kapslid 30 mcg (90 tk)

• A. Glükosamiin kondroitiiniga 500/400 mg (90 tk)

• A. Islandi sambliku kurgupastillid (24 tk)

• A. Kaltsium+D3+Mg+Zn tabletid (90 tk)

• A. Magneesium+Vitamiin B6 tabletid (90 tk)

• A. Lacto Forte kapslid (20 tk)

Varakult avastatud rinnavähk on ravitav!

Hooli endast ning ära jäta sõeluuringu kutset tähelepanuta! Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk varajases staadiumis – enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Varakult avastatud rinnavähk on paremini ravitav ning jätab vajadusel võimaluse kasutada rinda säästvaid ravija operatsioonimeetodeid.

Sõeluuringu käigus kasutatakse rinnanäärme radioloogilist uuringut ehk mammograafiat. Uuringul tehtud röntgenülesvõtteid hindavad kaks radioloogi, et veenduda tulemustes ja tagada sõeluuringu kvaliteet. Väikese kiirgusdoosiga mammograafia on tervisele ohutu. Uuringule minnes tuleks kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument!

Naistele, kelle sünniaasta on sel aastal sõeluuringule kutsutavate seas, saadab vähisõeluuringute register kutse. Kuna see saadetakse rahvastikuregistris märgitud aadressile, ei pruugi need inimesed, kelle tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistris oleva postiaadressiga, kutset kätte saada. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida aeg­ajalt oma andmeid riigiportaalis www.eesti.ee.

Sihtrühma kuuluvad naised leiavad kutse­saatekirja terviseportaalist terviseportaal.ee menüüst „Vastuvõtud

ja saatekirjad“ alates sõeluuringuaasta algusest. Kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni. Kutse saamise järel tuleks leida kutsele märgitud raviasutuste hulgast endale sobivaim ning registreerida end uuringule. Rinnavähi sõeluuringul on võimalik osaleda ka mööda Eestit liikuvates mammograafiabussides.

Rinnavähi sõeluuringu kutset ei saa naised, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk. Selle info saamiseks tehakse päringud vähiregistrisse ja tervise infosüsteemi.

Sel aastal kutsutakse Eestis rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja -kindlustamata naisi sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Sellel aastal on sõeluuringule oodatud ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat.

IVO LINNA: „Raisake aega logelemise peale!“

„Eks ma olen selline segane tüüp. Üks on kindel – ma tahan, et inimestel oleks

hea

olla,“ sõnab üks ja ainus Ivo Linna.

TEKST: INGA LUNGE

FOTOD: AIVAR KULLAMAA

MEIK : MARIE KRISTIINE MÄND

STILIST: KRISTIN LIIAS

ASSISTENT: MARINNA GUNJA

RÕIVAD: GANT, STOCKMANN

TÄNAME: ANIJA MÕIS

utustame Ivoga Tartus, kui ta on saabunud ühele oma esinemistest. Aeg peatub. Vestluse käigus avanevad tahud, mis loovad selgema pildi sellest, mis on armastatud lauljat mõjutanud ning on vundament tema soojusele ja tasakaalukusele.

Otsin päeva, kohta ja aega, et heade mõtete linnas sündinud taipamised paberile kanda. Õige hingamise leian alles Turu saarestikus Norrskata pisikesel kivisel saarel.

Aknast paistab imeilus laht, paadid seisavad vaikselt slipis, kõrkjate vahel teevad aulid oma veidi naljakat häält. Olen ligi kümme korda väiksemal saarel, kui seda on Muhu ning mind valdab rahu ja selgus – just see, mida olen Ivo juures alati imetlenud. Mis hoiab teda vaimselt tasakaalus? Mis annab jõudu? Kus on tema sisemise tarkuse juured? Kõik see vormub looks meretuule ja kajakate kisa saatel, sest nii vist ongi õige.

LAPSEPÕLV

Lapsepõlves saame mõjutusi neilt, kes meid ümbritsevad. Oskus pisikesi asju märgata, oskus teha paar sügavamat hingetõmmet siis, kui maailm ärevusest lõõtsutab, on ka Ivol ometi kusagilt alguse saanud.

„Minu ema on minu kaitseingel. Ta ongi ingel taevas. Väga malbe, väga rahulik, ta ei tõstnud mitte kunagi häält, kuigi tema elu oli kõike muud kui kerge,“ meenutab Ivo. Kolme poja üles­ kasvatamine võis tol ajal olla paras väljakutse. Toit tuli peaasjalikult oma aiast, vaid leiba käidi poest toomas. „Isa oli teistsugune. Ta oli sõja läbi teinud ja raskelt haavata saanud. Tema närvikava oli väga habras. Ta võis põrutada justkui kahurist, kui talle midagi ei meeldinud. Saime kõik rihma tunda, kui olime koerust teinud. Vahel pidime kõige soojemate suveilmadega istuma kodus ega tohtinud minna naabripoistega merre ujuma. Vanamees oli tõeliselt karm vend. Kuulasime vahel läbi seinte, kuidas ta lärmas, aga ema oli vait. Isa oli täiskarsklane. Vahel mõtlesime nooremate meestena, et küll oleks tore, kui ta vahel napsi ka võtaks – ehk rahuneks maha. Aga saime hakkama ja suurt valu ei ole kodusest elust jäänud,“ avab Ivo mulle ukse oma lapsepõlve maailma.

Ivo tasakaalukust on enim mõjutanud emapoolne suguvõsa.

„Minu ema oli saanud kodutalust Saaremaalt suure ühtehoidmise tunde. Seda oli näha ka minu onu Juhan Peeglis. Kui juhtus, et me noorte luhvtivendadena midagi korraldasime, oli karistuseks pilk. See pilk oli väga mõjuv ja sundis endasse vaatama. Olen ilmselt võtnud selle suhtumise omaks, et ei ole vaja häält tõsta, on vaja probleem üheskoos lahendada ja mõelda, kuidas edasi minna,“ jutustab Ivo.

SUHTED

Ivo on ühes varasemas vestluses teinud nalja, et suhte alguses olla Imbi öelnud: „Teeme nii, nagu mulle meeldib, siis on kõigil parem!“ Sügisel tähistavad Ivo ja Imbi juba kolmekümnendat koosoldud aastat.

„Eks neid naginaid on ikka olnud, teineteise mittemõistmist ja vaidlusi, aga ajaga on see tasandunud. Praegu on meie üks lemmikolemisi see, kui saame istuda Tallinna kodu rõdu peal või Muhus maja ees – loodus mängib sümfooniaid ja meie räägime. Kui sa küsid millest, siis see ei olegi tähtis. Me räägime kõikidest maailma asjadest ja sel on minu jaoks rahustav mõju. Olen ajapikku aru saanud, et ei ole vaja iga tühja asja pärast närvi minna.“ Muidugi on elu veeretanud teele proovikive, kuid Ivole on Minu ema on minu kaitseingel. Ta ongi ingel taevas.

Võib -olla teebki just aeg ja vanus seda, et ma väga tihti räägin nende sõpradega, kes on kusagil taevas. Vanad vestlused tulevad meelde. Küsin tihti kadunud vanema venna käest nõu enne üht või teist tööd alustades. Tema on olnud minu kõige suurem õpetaja, tema viis mind muusika juurde ja oskas mind suunata jälgima kunsti.

selgeks saanud, et paanika või närveerimisega ei saabu ühelegi olukorrale lahendus. „Vanasti häirisid mind rohkem need asjad, mida teised tegid. Olen juba ammu aru saanud, et kõigepealt võiks katsuda igaüks oma eluga hakkama saada. Mul ei ole õigust ega ka vajadust elada kellegi teise elu,“ muigab Ivo, kui tulevad jutuks sotsiaalmeedia postitused, kus teinekord teravalt arvamust avaldatakse.

Noorena ei kujutanud Ivo ettegi, et maailm võiks nii palju muutuda. „Arvata võis, et tulevad mõned tehnilised vidinad, näiteks kassettmakk ja seejärel suur ime – CD­plaat. Aga see, mis on toimunud viimase kümne aasta jooksul, on ikkagi uskumatu. Igal pisikesel kaelakandval titel on nutiseade küljes ja ta oskab sellega tegutseda,“ tõdeb Ivo, kel endal jääb sellistest oskustest vahel vajaka.

Noore lapsevanemana said Ivo lapsed teha mõnusalt koerustükke. „Marakratiealisi tuleb mõnikord muidugi tagasi hoida. Ma ei ole kunagi oma lapsi löönud ega nende peale karjunud. Ma ei ole neid millegagi karistanud või ähvardanud. Olen lasknud neil teha ise oma valikud,“ seletab Ivo.

Robert oli kaheteistkümnene, kui Ivo Reedaga lahku läks. „See oli lastele kindlasti valus, aga aeg on tasandanud kõik nii, et ma võin julgelt öelda, et minu lapsed on minu sõbrad. Me saame rääkida kõigest ja see on hea tunne,“ tunnistab Ivo.

SÕBRAD

Sõpru on Ivol palju, tuttavaid veelgi rohkem. Ühed on maa pea, teised aga juba tähtede taha läinud. „Võib­olla teebki just aeg ja vanus seda, et ma väga tihti räägin nende sõpradega, kes on kusagil taevas. Vanad vestlused tulevad meelde. Küsin tihti kadunud vanema venna käest nõu enne üht või teist tööd alustades. Tema on olnud minu kõige suurem õpetaja, tema viis mind muusika juurde ja oskas mind suunata jälgima kunsti,“ avaldab Ivo.

Riho Sibulaga vestles Ivo veel alles mõned aastad tagasi vähemalt korra kuus ja mõnikord isegi mitu tundi jutti, küll muusikast, küll kõigest muustki. „Vahel ma võtan selle vestluse uuesti üles,“ räägib Ivo.

On neidki sõpru, keda Ivo ei kohta vahel aastaid, kuid võtab siis telefoni ja helistab, et küsida „Kuidas sul läheb?“. „Ma ei viitsi toksida mingit sõnumit. Tahan kuulata sõbra häält, tema hääle varjundeid, ma tunnen siis, et inimene on justkui minu kõrval,“ kirjeldab Ivo. Maailmas, kus kõigil on alati kiire,

helistatakse tavaliselt ikka siis, kui on midagi vaja. Pikemad telefonikõned, mil räägitakse maast ja ilmast, on kadumas unustuste hõlma.

Inimesi, kellele Ivo on avanud kogu oma ilu ja valu, on elu jooksul olnud siiski vähe. „Aga mul on hea tunne, sest ma tean, et kui mul on mingis asjas abi või nõu vaja, siis on kindlad inimesed, kes ei ütle kunagi ära.“

Ivo on avatud. Ta teab, et jagatud mure on pool muret ning eitab kategooriliselt arvamust, nagu mehed ei nutaks. „Muidugi on minu sõprade hulgas neid, kes oma eraelu kiivalt varjavad. Näen, et inimene on pinge all, aga kui temalt küsima hakata, siis ta ühmab: „Ah, ei ole midagi, ära uuri elu!“. On olnud sõpru, kelle muredest ma pole teadnud mitte midagi, sest nad pole soovinud neid jagada. Mõned mehed laadivad ennast maha trennis, koos matkamas või ühisüritustel. Kehvem on see, kui leitakse viinast lohutust. Neid kurbi näiteid on kahjuks liiga palju,“ tõdeb Ivo.

TERVIS

Mehed küsivad vahel abi liiga hilja. Loodetakse, et saadakse ise hakkama või läheb see, mis vaevab, ise üle. Ivo käib perearsti juures vähemalt kaks korda aastas. „Ma käin arsti juures tänu sellele, et mul on väga hea perearst,“ naerab Ivo ja meenutab, kuidas aastaid tagasi sai ülesande kaalust alla võtta. Nüüd, 40 kilo kergemana, võttis ta koos poja Robertiga ette põhjaliku tervisekontrolli. „Selle suure uurimise otsust kuulama minnes olin veidi närvis küll, vanust on

ju ka juba. Aga kõik näitajad olid mul väga head. Positiivne mõtlemine aitab sellele kindlasti väga palju kaasa,“ tõdeb Ivo. „Olen vaktsineeritud kohustuslikus korras lapsest saadik, lisaks gripi­ ja puugivaktsiinid. Muidugi võib juhtuda, et mõni vaktsiin mõnda inimest ei aita –sinna ei ole midagi teha, inimesed on erinevad. Mind on need aidanud. Mul ei ole suuri tervisehädasid olnud,“ rõõmustab Ivo. Oma tervist hoiab ta korras ka külmas vees karastamas käies. „Elus on vähe asju, mis on paremad kui see. Alguses on vesi teraskülm. Aga kui välja tuled, kuivatad end ära, paned soojad riided selga, oled korraga puhas nii seest kui ka väljast.“

VAIMNE TERVIS

Ivo elukutse on võimaldanud tal teha pikalt inimestele rõõmu. Kui juhtub olema hea saal, toetav publik ja suurepärane akustika, tunneb ta ennast nagu noor mees. Tagasiside, mis ta saab, annab jõudu ja energiat. „Vahel ei öeldagi midagi, tuleb lihtsalt keegi, paneb käed mulle käte peale ja usud või mitte, see annab mulle rohkem, tuhat korda rohkem, kui mina neile eales pakkuda suudan,“ ütleb Ivo siiralt. Suur osa tema elust möödub Muhu saarel, paigas, kus elavad toredad, soojad ja südamlikud inimesed. Sealne loodus, hääled ja lõhnad pakuvad pärast esinemisi hingele kosutust. „Ma panen Muhus väga harva mingi plaadi mängima. Vanasti kuulasin ikka iga päev. Praegu naudin vaikust ja rahu ning seda, kuidas mõtted tööle hakkavad.“

Imbi maalib väga hästi. Ivo võttis tema pintslid, kriidid ja pliiatsid ning hakkas nokitsema. „Ma ei lähe nende töödega kunstinäitusele või muuseumisse, aga see nauding, mis ma sellest tegevusest saan, on võrratu. Iseendasse süüvimine annab mulle hea tunde.“

Ivo loeb palju, nii vanu raamatuid kui ka päris uusi. Praegu loeb ta uuesti üle Hugo „Hüljatuid“. Kunagi näidati sellest romaanist vändatud filmi isegi Saaremaa kinos. Nüüd oli Ivol võimalus käia Londonis „Hüljatute“ etendust vaatamas ning mõistis seepeale, et see raamat tuleb uuesti üle lugeda. Ta räägib sellise õhinaga, et tundub, nagu oleksime jõudnud ühe tema lemmikteemani.

Üks esimesi raamatuid Ivo elus oli Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. Elu jooksul on ta neid vähemalt seitse korda uuesti üle lugenud. „Milline keel ja kui vaimukas sõnaseadmine on olnud lauluisal. Kui ma oleksin miljonär, teeksin igast Eesti muinasjutust filmi,“ fantaseerib Ivo. Salaarmastuseks on tal tegelikult kriminaalromaanid. Väikese poisina sai alguse tema tutvus nii

Hercule Poirot’ kui teiste kangelastega. „Väga hea raamat, mille isa mulle ostis, oli „Meisterdetektiiv Blomkvist“. Võisin siis olla umbes üheteistkümneaastane. Raamatu tegelaste mängud sarnanesid väga meie mängudega,“ meenutab Ivo. „Kuressaare lossi hoov oli meie mängumaa, sest meie vanemad töötasid seal. Oleme seal öösitigi hulkunud, sest teadsime, kus on lossi võti. Meie mängu­

Peaks olema tajutav, kas mõni laps on rohkem humanitaarvõi reaalhuviga. Väga head õpetajad on need, kes oskavad juhatada lapse niiöelda vao algusesse.

des oli sees sama salapära nagu parimates seiklusjuttudes. Minu lapsepõlv oli väga õnnelik.“

Raamatud on Ivole andnud väga palju jõudu. Vahel võib ta olla füüsiliselt väsinud, aga kui ta võtab kätte raamatu, ununeb kõik muu ja saabub täielik hingerahu.

Mis aga aitaks noori tänapäeval, mis aitaks sütitada silmi ja vähendada muremõtteid? Ivo usub, et suur roll on selles õpetajatel. „Peaks olema tajutav, kas mõni laps on rohkem humanitaar­ või reaalhuviga. Väga head õpetajad on need, kes oskavad juhatada lapse nii­öelda vao algusesse. Ema on mulle öelnud, et ma ei pidanud enne kooli eriti viisigi,“ naerab Ivo. „Aga siis esimeses klassis sattusin mudilaskoori ja sealt edasi poistekoori. Meil oli väga hea lauluõpetaja.“ See oligi ilmselt tema tee algus.

„Üks tuntud laulusalm ütleb, et kes tahab hukka minna, see läheb nii kui nii. Mulle tundub, et praegu on suure ilma kisa­kära nii palju, et lapsel on raske valida, mis oleks hea ja õige,“ ütleb Ivo. Ta usub, et kokkuvõttes võidab alati headus ning just sellele võiksidki õpetajad rohkem tähelepanu pöörata.

KÕIGE OLULISEM

Kui ei ole vaja kuhugi kellaaja peale minna, naudib Ivo niisama olemist ja logelemist. Vahel tabab teda aga tegutsemisind ning siis tuhiseb ta oma koduõuel ja kirub õhtul, et päev saab liiga kiiresti otsa ning kõike ei jõuagi teha. „Eks ma olen selline segane tüüp. Üks on kindel – ma tahan, et inimestel oleks hea olla. Ärge raisake aega! Ärge raisake aega tühja­tähja peale – kirumise, kraaklemise, vingumise peale – see närib teid seestpoolt. Raisake aega logelemise peale,“ ütleb Ivo südamlikult.

Hetkeks Ivo pilk muutub, justkui taibates, et ta on sattunud ehk liigselt tundelistele radadele ning vaatab mulle krutskit täis silmadega otsa: „Tead, minu suhtumine ühtib ühe kunagise tuntud poksijaga, kelleks oli Harry Buddel –„Harry Paldiski maanteelt“,“ sõnab ta. Ivo teda isiklikult ei ole näinud, kuid Eesti Raadios oli saade, kuhu inimesed said helistada ja sealt mees talle meelde jäi.

Kord küsiti kuulajatelt „Mis on teie elu kõige suurem avastus?“. Prouad helistasid ja rääkisid tarka juttu küll lapsepõlvest, lehmadest ja lilledest. Ja siis helistas Harry Paldiski maanteelt, kes teatas: „Minu elu kõige suurem avastus on see, et mida vanemaks ma saan, seda lollimaks ma lähen!“

Ivo naerab, vaatab mulle oma säravate silmadega otsa ning teatab: „Ja tead mis, ma olen temaga väga nõus!“

Märkamise ilu

Näeme seda, millele me keskendume.

Kas selleks, et näha paremat elu, piisab sellest, et keskenduda teistsugustele asjadele? Teadlased väidavad küll nii.

-aastasena hakkasid minu kätte aina enam sattuma välismaa ajakirjad, kus alailma jagati soovitusi paremaks eluks. Sellest ajast peale on sedasorti juhiseid mu teele sattunud lõputult. Üks, mis alati kordub, ja millest kirjutatakse ka raamatutes, on tänulikkus. „Harjuta tänulikkust!“ Raamat võib rääkida rahast, piiride seadmisest või hoopis armastusest, aga ikka on kusagil peatükis pikemalt peatutud tänulikkusel. Eeldasin aastaid, et see on lihtsalt sõnakõlks. Et see käib kuidagi nii, et käsu peale pigistan silmad kinni ja ütlen: „Ma olen nii tänulik.“

Paar aastat tagasi rääkis maailma üks tippmotivatsioonikõneleja Mel Robbins ühest harjutusest, mis seisnes püüdes leida argipäeva maailmas ringi liikudes südamekujulisi asju. Mitte südame kujutist reklaamidel või sünnipäevakaartidel, vaid esemeid, mis on looduses südamekujulised, näiteks pilv, kivi, kartul... Robbins väitis, et nii hakkad neid nägema KÕIKJAL. Pööritasin silmi ja mõtlesin, et nii banaalne soovitus – mina küll midagi nii totakat ei tee!

Igal õhtul enne magamaminekut proovi mõelda viis asja, mille eest sel päeval tänulik olid.

Jõudis mööduda vaid paar päeva, kui hakkasin südame kuju nägema kõikjal. Kõnnitee asfaldis täpselt südamekujuline auk. Kontori treppidel sulanud lume laik – täpselt süda. Südamekujuline lumekamakas. See tundus uskumatu, kuidas seda oli tõepoolest igal pool, tee ainult silmad lahti ja vaata!

Mis selle mõte on? See näitab, et leiame seda, mida otsime. Näeme seda, millel meie fookus on. Kui mõtled osta hõbedast Hondat, on äkitselt kogu maailm hõbedasi Hondasid täis, nagu muid autosid üldse polekski maailmas olemas. Kui ootad last, näed äkitselt igal pool üksnes vankrite ja lastega inimesi. Rohkem kui kunagi varem, nagu oleks äkitselt iive 2000% tõusnud. On ju nii?

Kui tahad keskenduda sellele, kui halvasti kõik on, kui kurjakuulutav on tulevik ja kui lootusetu, siis märkad maa-

ilmas kõike, mis seda kinnitab –sõjad, hinnatõus, tuttava raske haigus, pealtnähtud liiklusõnnetus, keegi poes sõimab kedagi teist... Maailm on üks jube koht, kus poliitikud valetavad ja kliimakriis on juba kohal.

Aga kui iga päev keskenduda sellele, mis on hästi, mille eest tänulik olla, paistab täpselt see sama maailm hoopis teistsugune. Sa ei eita sõdu, haigusi ega hinnatõusu, aga sa valid toetada oma närvisüsteemi. Negatiivsele keskendumine on see, mis viib depressioonini, mitte need asjad iseeneses. Üleskutse leida igas päevas midagi, mille eest tänulik olla, eskaleerub samamoodi nagu südamete nägemine. Esimene päev näed kommipakile joonistatud punast südant või kujutist kellegi T-särgil, aga varsti hakkad märkama südameid nii puitpõranda mustris kui ka lilleõites. Esimesel päeval ehk punnitad ja punnitad ning lõpuks mõtled, et okei, olen tänulik, et mul on kodu (ja sisehääl poriseb, et ega see ju sinu oma pole, tegelikult on see panga oma, ja see on liiga väike ja arved on liiga suured ja euribor laes ja nii edasi...) Teisel päeval oled ehk tänulik, et üle pika aja on lõpuks päikest näha. Nii hakkad igal päeval märkama aina uusi ja uusi asju, mille eest tänulik olla.

Uuringud näitavad, et tänulikkus parandab unekvaliteeti, kasvatab immuunsust, ohjeldab ärevust ja kroonilist valu, vähendab stressi ja haiguste riski.

Hiljuti sattusin ühel konverentsil istuma kõrvuti ühe kunagise kolleegiga. Vaatasime ruumis ringi ja ütlesin: „Vaata, need taime lehed on nagu südamed!“ Ta vastas: „On jaa!“

Ning nagu minagi, võttis telefoni välja, et taimi pildistada. Ta tunnistas, et tal on telefonis kaust tabatud südamekujulistest asjadest ja näitas mulle pilte. Tegin sellest pilti ja saatsin oma vestlusaknasse, mille grupi nimi on „Südamejaht“ ja kus tuttavatega üksteisele südamekujulistest asjadest pilte saadame. Ma ei näe neid sõpru kuigi tihti, aga alati paneb naeratama, kui keegi gruppi pildi saadab.

Soovitan tänulikkust sullegi. Igal õhtul enne magamaminekut proovi mõelda viis asja, mille eest sel päeval tänulik olid. Sa üllatud, kuidas maailm võib muutuma hakata.

TEKST: EIA UUS l FOTO: PRIIT SIIMON

Vaagnapõhjaga seotud muresid ja uriinipidamatust ei pea piinlikkust tundes kannatama pärast sünnitust, sportides ega ka menopausi ajal. Appi tuleb vaagnapõhja füsioteraapia.

TEKST: KRISTA KIIN

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

Toeta peidus LIHASEID!

V„aagnapõhjal on oluline roll siseorganite õigel paiknemisel, seedetrakti ja kuseteede kaebusteta talitlusel, nauditaval seksuaalelul ja reproduktiivse funktsiooni tagamisel,“ selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi füsioterapeut Anu Toonverk. „Vaagnapõhjalihaste funktsioon toimub kokkutõmbumise ja lõdvestamise teel. Kas tugifunktsioon on normaalne, sõltub vaagnapõhjalihaste aktiivsusest puhkeolekus (aktiivne tugi) ja sidekoe terviklikkusest (passiivne tugi).“

Vaagnapõhja mõjutavad eri jõud. „Kõhusisese rõhu tõusu ajal, gravitatsiooni ja maapealse reaktsioonijõu tõttu peavad vaagnapõhjalihased kokku tõmbuma, et säilitada vaagnapõhja tugifunktsioon ja vältida organite liigset allapoole liikumist,“ selgitab Toonverk.

Vaagnapõhjaorganeid toetavad pehmed koed: lihased, ligamendid ning fastsiad ehk sidekude. Kui üks neist nõrgeneb, tekivad vaagnapõhjahäired, näiteks ebamugav intiimelu või vaagnaelundite allavaje. Ühe kõrvalekaldena võib vaagnapõhjakudede nõrkus ja lõtvus avalduda uriinipidamatuses ehk inkontinentsis.

Uriinileke – mitte ainult eakate mure

Kuigi uriinipidamatuses nähakse eeskätt vanemaealiste probleemi, võib see häirida ka nooremaid naisi ja mehi. Uuringute kohaselt mõjutab uriinileke 25–45% täiskasvanud naistest. Ligikaudu ühel naisel kümnest esineb lekkeid vähemalt kord nädalas. Noortest naistest vaevab uriinileke umbes 20–30%, keskeas 30–40% ning vanemas eas kuni pooli naisi. „Uriinileke on tavaline sümptom raseduse ajal ja pärast sünnitust. See on sageli esimene kord, kui naised seda kogevad,“ täiendab füsioterapeut. Siis kogeb seda peaaegu kolmandik naistest. Ka meestel esineb uriinileket, kuid seda ei ole samal määral uuritud.

Hiljutised uuringud näitavad, et vaagnapõhjahäired on sagedased (32–46%) naissoost jõusportlastel, kes kogevad tahtmatut uriinileket füüsilisel pingutusel. „Rohkem kui iga viies naine kogeb treeningu ajal selle tõttu piinlikkust ning see on treenimisel oluline takistus,“ nendib füsioterapeut. Ta lisab, et iga kolmas uriinipidamatuse all kannatav naine piirab selle tõttu oma kehalist aktiivsust ehk kas jätab trenni tegemata, treenib vähem või muudab oma treeninguid.

Kõige selle juures on uriinilekke levimus ka alahinnatud, kuna sageli ei pöörduta murega meedikute poole. Peamine põhjus on Toonvergi sõnul piinlikkus ja

Vaagnapõhja

funktsioonihäirete tekke riski

suurendavad:

• rasedus ja sünnitus;

• vanus;

• geneetiline eelsoodumus;

• vaagnapõhja vigastus;

• kirurgilised protseduurid;

• suurenenud kõhuõõne-sisene rõhk;

• kõhukinnisus;

• kehakaalu tõus;

• intensiivne füüsiline pingutus.

Allikas: Anu Toonverk

ebamugavustunne. „Sageli normaliseeritakse uriinileket põhjendusega „ma olen sünnitanud, see on paratamatu“ või „ma olen juba vana, see peabki nii olema,““ nendib ta. „Paljud usuvad, et uriinipidamatus vaevab vaid mind, teistel seda ei esine.“

Põiepidamatuse mitu nägu „Uriinipidamatust on mitut tüüpi,“ sõnab Anu Toonverk.

Stressinkontinents on uriini tahtmatu lekkimine, mis tekib näiteks vaagnapõhja nõrkuse tõttu kõhusisese rõhu tõusuga, näiteks pingutades, aevastades, naerdes, nuusates või köhides. Hinnanguliselt esineb stressinkontinentsi 24–45% üle 30­aastastel naistel.

Tunginkontinents kujutab uriini tahtmatut lekkimist, millele võib eelneda või sellega kaasneda tugev urineerimistung põielihase üliaktiivsuse tõttu. Tõsi, see võib olla ka asümptomaatiline. „Põielihase kokkutõmbed võivad olla põhjustatud põie ärritusest või neuroloogilise kontrolli kadumisest,“ selgitab Toonverk. Tunginkontientsi esineb 9% naistel vanuses 40–44 aastat, 31% üle 75­aastastel naistel, aga ka 42% üle 75­aastastel meestel.

Segatüüpi pidamatus on põhjustatud juba mainitud stressi­ ja tunginkontinentsi häiretest. Seda esineb 20–30% kroonilise uriinipidamatusega inimestest.

Ülevooluinkontinents on uriini tahtmatu lekkimine ületäitunud põiest. Neuroloogilised haigused võivad kahjustada põielihase funktsiooni, ent põhjuseks võib olla ka vaagnaelundite vaje. Meeste levinud põhjus on eesnäärme healoomuline suurenemine. Ülevoolu inkontinentsi on leitud umbes 5% kroonilise uriinipidamatuse all kannatajatest.

Eraldi kategooria on funktsionaalne uriinipidamatus. See on tüüpiline eakamatele, kelle füüsiline või kognitiivne suutlikkus piirab tualeti kasutamist. Näiteks võib vanem inimene olla aeglasem tualetti jõudmisel või ei pruugi pükse piisavalt kiiresti alla saada.

Rasedus- ja menopausiaegsed uriinilekked

Rasedatest esineb uriinileket uuringute kohaselt ligikaudu 40%. „Uriinilekke mehhanism raseduse ajal on ebaselge, kuna põie seina või ureetra (kusiti) anatoomias ja nende asendis vaagnaõõnes muutusi ei täheldata,“ selgitab füsioterapeut. „Hormoonide, eriti relaksiini toime koos struktuursete muutustega (emaka rõhu suurenemine) vaagnas võib soodustada inkontinentsi tekkimist raseduse ajal.“

Naiste tervise füsioterapeudi juurde jõuavad ka menopausi ajal vaagnapõhjaprobleeme kogevad naised. „Uuringud annavad järjekindlaid tõendeid uriinilekke haripunkti kohta just sel eluperioodil,“ kinnitab Toonverk. „Menopausi ajal võib östrogeeni vähenemine mõjutada kollageeni ümberkujundamist, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada kusiti liikuvust ja sulgumismehhanisme. Samuti võib kollageeni suurenemine põielihases süvendada üliaktiivse põie sümptomeid.“ Sellele vaatamata ei ole selget seost menopausijärgse östrogeeni vähenemise ja uriinilekke vahel tõestatud. „On rohkem tõendeid, mis näitavad seost östrogeenipuuduse ja üliaktiivse põie vahel pärast menopausi,“ lisab füsioterapeut. Samas võib olla oma mõju ka loomulikul vananemisprotsessil.

Vaagnapõhjalihaste treenimine püsivaks harjumuseks „Uuringud toetavad vaagnapõhjalihaste treeningut kui esmavalikut uriinilekke ravis,“ rõhutab füsioterapeut. Ka rasedatele soovitatakse esmalt vaagnapõhjalihaste harjutusi just nende tõhususe ja kõrvaltoimete puudumise tõttu. „Vaagnapõhjalihaste treening peab olema selgelt määratletud, kasvava raskusastmega ning järjepidev. Kui iseseisev treening ei anna tulemust, võiks pöörduda eri väljaõppega füsioterapeudi poole,“ annab Toonverk nõu. Individuaalsed programmid saab füsioterapeudi juures panna paika vastavalt konkreetsetele vajadustele ja motivatsioonile. Erialase ettevalmistusega füsioterapeudi juhendatud ja jälgitud vaagnapõhjalihaste treening on Toonvergi sõnul kõige tõhusam, sest spetsialist hindab alati lihaste hetkevõimet ning kohandab intensiivsust ja koormust. Vaagnapõhjalihaste treenimiseks on loodud ka mobiilirakendused, kus näida­

Mida panna tähele

VAAGNAPÕHJALIHASEID iseseisvalt treenides?

Vaagnapõhjalihaseid saab vaid kokku tõmmata ja lõõgastada, teised harjutused ja lihased ei treeni vaagnapõhjalihaseid.

Vaagnapõhjalihaste treeninguga alusta asendis, kus suudad teha tugevaid vaagnapõhjalihaste kontraktsioone, näiteks lamades või istudes. Lihaste jõuvõimekuse arenedes muuda asendit, näiteks harjuta seistes.

Vaagnapõhjalihaste treenimisel järgi jõutreeningu üldpõhimõtteid: tee 3 seeriat ning 8–12 maksimumi lähedal kontraktsiooni.

Harjutuse toime sõltub kontraktsiooni jõust ja ajast: millise jõuga pingutad ja kui kaua lõdvestad, kui pikk on paus seeriate vahel ning mitu kordust teed.

Vaagnapõhjalihaste kokkutõmme võiks kesta umbes 6–8 sekundit (alustajatel vähem). Paus kontraktsioonide vahel on kaks korda pikem. Puhka seeriate vahel 1–3 minutit. Need, kes alles alustavad, võiksid teha pikema pausi. Vaagnapõhjalihaste pingutamisel ei aktiveeru kõhu-, tuhara-, reieega muud lihased.

Tee harjutusi 3–4 korda nädalas ja nii 3–4 kuud järjest. Seejärel jätka 1–2 korda nädalas elukestvalt.

Allikas: Anu Toonverk

takse ette harjutusi, mis leevendavad stressinkontinentsi sümptomeid ja parandavad elukvaliteeti.

„Konkreetsed, sihipärased ja järjepidevad vaagnapõhjalihaste harjutused on parim viis vaagnapõhjalihaste jõu parandamiseks,“ toonitab füsioterapeut. Vaagnapõhja düsfunktsiooni sümptomeid võivad aidata ennetada ja leevendada ka füüsilise aktiivsuse suurendamine, tervislik toitumine, kehakaalu langetamine, suitsetamisest loobumine ja diabeedi kontrolli all hoidmine.

On arvatud, et vaagnapõhjalihased töötavad koos kõhulihaste ja diafragmaga nagu orkester. „Vaagnapõhjatreeningu osana on rõhutatud ka hingamise osatähtsust,“ toob füsioterapeut välja.

Ettevaatust tupekuulidega Üsna laialt on levinud tupekuulid ja muud abivahendid. Ent lisameetodite kasutamise kohta vaagnapõhjalihaste treeninguks on vastuolulisi tõendeid. „Lihaste funktsiooni parandamiseks ei piisa ainult nende kasutamisest. Pigem on oluline sihipärane treening, mis tugevdab

vaagnapõhjalihaseid järk­järgult ja aitab säilitada nende funktsiooni,“ sõnab Toonverk.

Tupekuule on erineva kaalu ja suurusega ning nende toime võib olenevalt teguritest erineda. „Näiteks tupe asendi suund ei ole täielikult vertikaalne ja mõned naised hoiavad tupekuule ilma vaagnapõhjalihaseid kokku tõmbamata,“ tõdeb füsioterapeut. „Sel juhul ei ole kuulidel vaagnapõhjalihastele mingit mõju. Mõnel naisel võib osutuda võimatuks sisestada tupekuule kitsenenud tupeava tõttu või vastupidi, seda säilitada suurenenud tupeavause, prolapsi ehk allavaje või vaagnapõhjalihaste ebapiisava kokkutõmbumise tõttu ning nad ei suuda hoida isegi kõige kergemat tupekuuli.“ Tupekuuli hoidmine 15–20 minuti vältel võib uuringute kohaselt põhjustada verevarustuse ja hapnikutarbimise vähenemist, lihaste väsimust ja valu ning vaagnapõhjalihaste asemel teiste lihaste kokkutõmbumist. „Kõrvaltoimed (nt valu, vaginiit, veritsus) ja ebamugavustunne piiravad tupekuulide kasutamist kliinilises praktikas,“ tõdeb Toonverk.

Küsi abi apteegist!

Apotheka proviisor ANNE-MAI ROGENBAUM

Nõrgenenud vaagnapõhjalihastest või muul põhjusel tekkinud uriinipidamatusega inimesi jõuab apteeki iga päev. Pole ka erand, kui lahendust otsivad nende lähedased. Seda nad ka leiavad.

Enamasti vajavad abi eakad, kuid üsna sageli ka äsja emaks saanud noored naised. Mida apteek nõrgenenud vaagnapõhjalihaste vaevuste vastu pakub?

ERINEVA RASKUSEGA TUPEKUULID –need aitavad koos õigete treeningvõtetega vaagnapõhjalihaste seisundit parandada. Toodete infolehelt või veebist saab lugeda täpsemalt ka harjutuste kohta.

Gvibe Gballs vaagnapõhjalihaste treeningseade äpiga 96,06 €

ERINEVA IMAVUSE JA SUURUSEGA SIDEMED – nende toodete abil on võimalik jätkata tavapärast elukorraldust, ilma et peaks muretsema uriinilekke pärast. Võimalik on valida vähese, keskmise, suure imavusega sidemeid, mähkmeid või püksmähkmeid. Tooteid on nii naistele kui ka meestele.

Tänapäeva sidemed on üldiselt nahasõbralikust õhku läbilaskvast materjalist ning anatoomilise kujuga. Pealiskiht hoiab sideme pinna kuivana, takistab bakterite levikut ning hoiab ära ebameeldiva lõhna tekkimise.

Je Joue kuulid vaginaallihaste treenimiseks 56,79 €

Molicare Pad Lady inkontinentsi sidemed alates 2,90 €

ROSMARIINIST INSPIREERITUD LIIKUMISVABADUS!

HARILIKU ROSMARIINI EETERLIKU ÕLIGA

VABANEGE VALUST JA PARANDAGE VERERINGET

Gvibe Geisha tupekuulid (5 tk) 38,43 €

INTIIMPIIRKONNA HOOLDUSVAHENDID – lapikesed, pesukindad, pesu- ja hoolduskreemid hoiavad intiimpiirkonna puhta, värske ja hooldatuna. Ravimireklaam

Käsimüügiravim. Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Näidustus: Nõrk lihas- ja liigesvalu ning kergete perifeersete vereringehäirete leevendamine täiskasvanutel. Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustused põhinevad pikaajalistel kasutamiskogemustel.

Taltsuta pahad aroomid suus!

Kui ebameeldiv hingeõhk vaevab aeg-ajalt meist enamikku, siis pidevalt kimbutab see koguni iga neljandat. Halvast hingeõhust ehk halitoosist vabanemiseks ei piisa tihtipeale õigest hammaste harjamisest, vaid selle taga võib olla ka haigus, mis vajab arstiabi.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK , ERAKOGU l ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK

„H

alitoos tähendab halba väljahingatavat hingeõhku ning see sõna tuleb kreeka keelest, milles halitus tähendab „hingama“ ja osis „ebanormaalsust“ või „haiget“,“ selgitab Kliinik 32 igemeravi spetsialist dr Triin Linnamägi. „Halb hingeõhk mõjutab negatiivselt elukvaliteeti ja sotsiaalseid suhteid. Ühes Hollandi uuringus uskus peaaegu 70% osalejatest, et halitoos on tabuteema, millest rääkida ei soovita.“ Samas peaks ebamugavast vaevusest just rääkima, sest

mõnikord on põhjuseks ka raske üldhaigus, mille varajane avastamine on oluline. Hambaarst või suuhügienist võiks olla esmane spetsialist, kes sellele tähelepanu pöörab.

Paratamatu või ravitav vaevus?

Dr Linnamägi sõnul on peamiselt, umbes 90% ulatuses halitoosil suust lähtunud ehk intraoraalsed põhjused „Ülejäänud osa moodustavad ekstraoraalsed põhjused, milleks võivad olla ülemiste ja alumiste hingamisteede nakkused, seedekulgla haigused ja teatud metaboolsed

haigused neerudes ja maksas,“ nendib Linnamägi. Seega võiksid halva hingeõhu põhjused olla enamjaolt ravitavad ning selleks tuleb selgitada välja põhjus.

Halitoosi jaotatakse füsioloogiliseks ja patoloogiliseks, kuid peale selle võib esineda ka pseudohalitoosi, ajutist halitoosi ja halitofoobiat. „Füsioloogilist halitoosi kirjeldatakse kui tekkivat ebameeldivat lõhna, mis tekib lagunemisehk mädanemisprotsesside tulemusel suuõõnes ilma ühegi konkreetse haiguse või patoloogilise seisundita,“ räägib dr Linnamägi. See pärineb peamiselt keele tagumiselt piirkonnalt.

„Pseudohalitoos on seisund, mille korral patsiendid kurdavad järjekindlalt suuõõne halva lõhna üle, aga teised seda ei taju,“ teab Triin Linnamägi oma kogemusest. Tavaliselt paraneb seisund nõustamise järel ja suuhügieeni järgides. Halitofoobia korral usuvad inimesed püsivalt, et neil on halitoos – ja seda isegi pärast tõelise halitoosi või pseudohalitoosi ravi.

Mikroobidel on oma osa Ajutist halitoosi, nagu nimigi ütleb, võib tunda vaid lühiajaliselt ja see võib olla seotud näiteks mõne toiduainega nagu sibul ja küüslauk. Hommikune paha maitse suus on selle alavorm, mida esineb vaid pärast ärkamist ning mis kaob hammaste pesu ja hommikusöögi järel. „Halba lõhna põhjustavad enamasti spetsiifiliste mikroorganismide tekitatud ühendid ja proteiinid,“ kirjeldab dr Linnamägi. „Enamasti on lõhna põhjuseks keele tagaossa kogunenud lima, mille peal bakterid elavad.

Mida suurem on katukiht keelel, seda enam elab seal halba hingeõhku tootvaid mikroobe.“

Teinekord on halva hingeõhu riskifaktor suukuivus. „Vähenenud süljevool soodustab anaeroobsete bakterite kasvu ja samuti nende bakterite hulka, mis suurendavad väävliühendite tootmist ning on halitoosi põhjuseks,“ selgitab igemeravi spetsialist. Vähenenud süljevoolus magamise ajal selgitab ka hommikust halba hingeõhku.“ Ka suitsetamine soodustab väävliühendeid tootvate mikroobide hulka. On leitud, et kroonilistel alkoholi tarvitajatel on ainulaadne hingamistüüp, mis võib tuleneda alkoholi oksüdeerumisest suus ja maksas, tekitades atseetaldehüüdi ja muid lõhnavaid kõrvalsaadusi. Alkohol võib põhjustada ka vähenenud süljeeritust ja suukuivust.

Halvalõhnaliste gaaside teket soodustavad ka piimavalgud ja happed kohvis. Lisaks sisaldavad küüslauk ja sibul väävliühendeid. „Küüslauk ei jäta oma väävlijälge mitte ainult keelele, vaid imendub vereringesse, mis võimaldab lõhnaainel siseneda kopsudesse, kust see suu kaudu välja pääseb,“ toob dr Linnamägi välja. Tema soovitusel võiks juua piisavalt gaseerimata ja maitsestamata vett ning vähem kohvi ja alkoholi. „Kuna mikroobid toituvad eelkõige magusast ja suhkrutest, siis mida vähem tarbida kleepuvaid magusaid toite ja jooke, seda parem,“ lisab arst. „Suitsetamisest võiks üldse loobuda.“

Halva suuleha toovad ka haigused

Patoloogiline halitoos on haiguse tagajärjel esinev suulõhn, mis omakorda jaguneb suuhaiguste põhjustatud suu patoloogiliseks halitoosiks ja ektraoraalseks patoloogiliseks halitoosiks. Viimane pärineb nina, ninaneelu ja kõri piirkonna haigustest ning üldhaigustest.

„Halvalõhnaliseks võivad muuta hingeõhu näiteks tonsilliit ehk äge mandlipõletik, viirushaigused, põskkoopapõletik, polüübid, maksa ja seedekulgla haigused, neeruhaigused, leukeemia, Helicobacter pylori põhjustatud kahjustused jt haigused,“ loetleb arst. „Samuti võivad põhjuseks olla võõrkeha ninas, õhutakistus ninas ja limasekreet.“

Igemepõletiku ja parodontiidi korral on suus spetsiifilised mikroobid, mille

elutegevuse käigus tekivad ebameeldiva lõhnaga ühendid. „Kui halitoos esineb koos parodontiidiga, tuleks ravida parodontiiti, mille käigus puhastab hambaarst või igemehaiguste arst ehk parodontoloog hambad hambakivist, silub juurepinnad ja lihvib täidise ülemäärad,“ märgib dr Linnamägi. „Puhastuse järel on soovitatav kasutada suuloputuslahust ravikuurina kaks korda päevas umbes kaks nädalat. Kui igemepõletik on ravitud ja suuhügieen korras, kaovad ka kaebused.“

Mitte vaid hambapesu, vaid terviklik suuhügieen

Suust lähtunud halba lõhna saab ravida, kuid edukas ravi nõuab õiget diagnoosi. „Nii hambaarst kui ka suuhügienist on pädevad haigusi märkama ja ravima või igemeravi spetsialisti juurde suunama,“ rõhutab Linnamägi. Kui põhjused lähtuvad suust, tuleks esmalt üle vaadata suuhügieeniharjumused, samuti ravida hambad ja igemed ning korrigeerida proteesid. Väga oluline osa lisaks hammaste pesemisele ja niiditamisele on keele puhastamisel.

Hammaste puhastamisel võiks eelistada elektrilist hambaharja. „Väga oluline on, et harjased ulatuksid igemepiirini nii põse kui ka keelepoolsel hambapinnal kuni kõigi tagumiste hammasteni välja,“ toonitab dr Linnamägi. „Hambavahed peaks puhastama hambaniidiga, suuremad vahed sobiva hambavaheharjaga.“ Keele puhastamiseks on hea kasutada keelekaabitsat, kuna hambaharjaga võib tekkida keele tagumist osa puudutades kurgurefleks, aga kaabits on piisavalt väike. „Keelekaabitsaga tõmmatakse viis korda keele tagumiselt osalt keele tipu suunas,“ juhendab igemeravi spetsialist. „Keele kaapimine vähendab 75% ulatuses keelel bakterite, laguproduktide ja väävliühendite hulka. Lisaks parandab keele kaapimine maitsetundlikkust, eriti soola maitse tundmist.“

Keemiline ravi seisneb suuloputuslahuste kasutamises. „On olemas igapäevaseks kasutamiseks mõeldud suuveed ja ravitoimelised suuveed, mis sisaldavad antibakteriaalseid ühendeid,“ loetleb dr Linnamägi. „Suuveed leevendavad ebameeldivad maitsed ja lõhna suus ajutiselt. Ravitoimelised suuveed vähendavad ka mikroorganismide hulka suus, kuid neid ei tohi pikalt kasutada.“

Suuloputuslahused võivad põhjustada ka maitsemeele kadu, hammaste ja keele värvimuutust, suukuivust, mistõttu arstid neid pikaajaliselt kasutada ei soovita. „Halitoosi korral võiks pigem kaks korda päevas ühe minuti jooksul kuristada suud (mitte loputada!), nii et lahus puutuks kokku rohkem keele tagaosaga,“ lisab dr Triin Linnamägi.

Küsi abi apteekrilt!

„Apteekrid tunnevad suuhoolduse põhitõdesid, ravimeid ja terviseprobleeme, mis võivad halva suulõhna probleemi tekitada,“ kinnitab Apotheka Viru keskuse apteegi proviisor Annika Toobal ning julgustab mure korral apteegist abi küsima. „Kui halb hingeõhk ei kao pärast mõnenädalast ravi ise, tasub pöörduda hambaarsti poole.“

Annika Toobal annab nõu, kuidas oma suu eest hästi hoolitseda.

Hambaharja valik

Hambahari võiks olla pehmete või keskmise tugevusega harjastega. Peenema otsaga hambaharjaga pääseb hõlpsamini ka tagumiste hammasteni. Kindlasti ei tohi hambaharjaga harjata nii kõvasti, et igemed veritsevad. Elektrilised hambaharjad võivad olla tõhusamad kui manuaalsed, kuid kõige olulisem on see, et hambapesu kestaks vähemalt kaks minutit ja et kõik hambapinnad saaksid puhastatud. Kui ei ole kindel, kas hambad said ikka puhtaks, tulevad appi katutabletid, mis tuvastavad puhastamata jäänud hambapindu.

Proovi!

Gum hambakattu värvivad ja esiletoovad tabletid (12 tk) 7,10 €

Curaprox hambahari

Super Soft 7,62 €

Hambavahede puhastamine

Hambavahesid tuleks puhastada vähemalt kord päevas. Väikeste hambavahede puhastamiseks on hea kasutada hambaniiti või -teipi. Kõik muud hambavahed tuleb puhastada hambavaheharjadega.

Jordan hambaniit

Flosser 3IN1 (36 tk + 14 tk) 5,35 € Proovi!

Tepe hambavaheharjad segupakk (8 tk) 9,42 €

White Way hambahari WW-Pulsar

Sonic sinine 17,63 €

Närimiskummi närimine

Suhkruvaba närimiskummi närimine võib aidata eemaldada hammaste ümbrusest toidujääke ja stimuleerida sülje tootmist. Need kaks mõju võivad aidata vähendada halba lõhna suus, eriti kui närimiskummil on tugev maitse. Sarnaselt suuvärskendajaga ei lahenda närimiskumm aga halva lõhna algpõhjust.

Proovi!

Curaprox närimiskumm Black is White ( 12 tk) 4,90 €

Minu valik on Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape)

Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Keele kaapimine

Keele mehaanilist

puhastamist, mis on igapäevase suuhügieeni lahutamatu osa, võib pidada halva hingeõhu põhiliseks terapeutiliseks ja ennetavaks meetmeks. Katu tõhusaks ja ohutuks eemaldamiseks tuleks kasutada keelekaabitsat. Hambaharja kasutamine keele puhastamiseks võib põhjustada keelepinna kahjustusi, haavandeid ja valu.

Proovi!

Gum keelepuhastaja

Halicontrol kahe poolega (1 tk) 7,96 €

Suuvärskendaja kasutamine

Suuvärskendajad, mida leidub eri kuju ja maitsega, maskeerivad parimal juhul suuõõne ebameeldivat lõhna, kuid ei too lahendust. Suuvärskendaja on populaarne mööduva ebameeldiva suulõhna varjamiseks, näiteks hommikul pärast rohke küüslaugu tarbimist.

Proovi!

Biogaia Prodentis imemistabletid (30 tk) 23,95 € Pasta Del Capitano suuvärskendaja sprei (15 ml) 5,40 €

Gum suuvesi Paroex 0,06% kloorheksidiiniga (500 ml) 12,99 €

Proovi!

Suu loputamine

Pasta Del Capitano suuvesi hambakatu eemaldaja (400 ml) 9,31 €

Aloe Dent suuvesi teepuuõliga (250 ml) 10,66 €

Paljud suuloputusvahendid, mis sisaldavad antibakteriaalseid ühendeid, eriti kloorheksidiini ja tsetüülpüridiiniumkloriidi, on osutunud tõhusaks suuõõne ebameeldiva lõhna vähendamisel. Tähelepanu tuleb aga pöörata tootja juhistele, kui kaua tohib toodet kasutada.

Suukuivus

Sülg aitab puhastada suud ja eemaldada osakesed, mis põhjustavad halba lõhna. Suukuivus võib olla osa halvast hingeõhust. Pidevat suukuivust võivad põhjustada sülge tootvate näärmete probleemid, mõned haigused ja ravimid. Sagedasemad probleeme tekitavad ravimid on depressiooni, kõrge vererõhu ja ärevuse ravimid, samuti mõned antihistamiinikumid, dekongestandid ehk turset alandavad ravimid, lihaslõõgastid, valuvaigistid ja vähiravimid. Ka paljudel vanematel inimestel on suukuivuse sümptomid.

Proovi!

Proteeside ja kapede puhastamine

Proteese on kindlasti vaja puhastada nagu hambaidki iga päev, kuigi tooted ja võtted on erinevad. Proteese tuleks puhastada spetsiaalse harjaga ning proteesid tuleks ööseks suust eemaldada. Ka kapede ja breketite kandjatele on apteegis valik tooteid, mille abil saab oma suu eest hoolt kanda ja halva hingeõhu tekkimist vältida. Uuri nende kohta apteekrilt!

Proovi!

Corega puhastustabletid proteesidele (30 tk) 7,32 €

Gum hambahari Denture proteesidele (1 tk) 6,85 €

Isdin Bexident geelhambapasta intensiivne hooldus (75 ml) 8,88 €

Oral 7 suuvesi kuivale suule (250 ml) 9,39 €

Gum Hydral sprei suukuivuse leevendamiseks (50 ml) 10,95 €

Suitsetamisest loobumine

Äärmiselt oluline suuhügieeni ja kogu organismi tervise seisukohast on loobuda suitsetamisest. Apteeker saab anda nõu tubakatoodetest loobumise ja selleks mõeldud preparaatide kohta. Mõnes apteegis saab pikemaks nõustamiseks broneerida teenuse aja.

Oral 7 hambapasta kuivale suule (75 ml) 8,98 €

KÕHT KINNI?

Duphalac (laktuloos) on näidustatud kõhukinnisuse raviks nii väikestele kui suurtele.

Stimuleerib jämesoole motoorikat ja tagab pehme väljaheite.

Kõhukinnisus taandub ja taastub jämesoole füsioloogiline rütm.

Lapsed

Võib kasutada:

delikaatse probleemi

Ööpäevane algannus

Ööpäevane säilitusannus

Täiskasvanud ja noorukid

Lapsed (7...14-aastased)

Lapsed (1...6-aastased)

Alla 1-aastased imikud

Ööpäevase annuse võib manustada korraga või jagada kaheks annuseks.

• imikutel;

• väikelastel;

• lastel;

• noorukitel.

Lapseootel naised

Võib kasutada raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Täiskasvanud

Diabeetikud

Kõhukinnisuse raviks kasutatavad tavaannused ei mõjuta veresuhkru taset diabeedihaigetel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

DUPHALAC® (laktuloos) 667 MG/ML, SUUKAUDNE LAHUS 200ML, 500ML, 1000ML. INN: Lactulosum. Käsimüügiravim.

Näidustused: Kõhukinnisus, mis ei ole korrigeeritav dieediga. Situatsioonid, kus kõhukinnisus on meditsiiniliselt ebasoovitav (hemorroidid, kooloni/päraku operatsioonide järgselt). Maksapuudulikkusest tingitud entsefalopaatia. Müügiloa hoidja: Viatris SIA, Mūkusalas 101, Rīga, LV-1004, Läti. Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: Viatris OÜ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn.

Kas sinu kõht on reisiks valmis?

Kauaoodatud eksootiline puhkus on lõpuks käes. Vahutav ookean, jahutavad kokteilid, hõrgud maitseelamused päikeseloojangul... Ühtäkki aga valdab tunne, nagu keegi löönuks rusikaga kõhtu, pilt kukuks kohe kotti ning järgmisel hetkel tormad tuhatnelja WC poole.

TEKST: APTEEKER ANNIKA TOOBAL l FOTOD: ADOBE STOCK

Kõhuhädad soojamaareisil pole midagi erakordset. Piisab vaid sellest, kui toidulauale on sattunud pisut saastunud toitu või jooki ning seda võib juhtuda mitte ainult tänavaputkas, vaid ka pealtnäha korralikus restoranis.

Õnneks ei ole kõhulahtisus reisil enamikul inimestel tavaliselt tõsine, küll aga ebameeldiv. Enamasti on reisija kõhulahtisuses süüdi haigustekitajad, nagu bakterid, viirused või parasiidid. Umbes 80% reisijate kõhulahtisusest põhjustavad bakteriaalsed haigustekitajad (nt E. coli, Shigella, Salmonella, Vibrio cholerae), ülejäänu eest vastutavad viirused ja ainuraksed ehk parasiitsed algloomad. Need ärritavad seedetrakti ning põhjustavad sellega lahtist väljaheidet ja kõhukrampe. Välistada ei saa muidugi ka seda, et kõhulahtisuse taga on reisistress või teistsugune toiduvalik. Mõnikord

haigestuvad reisijad ka alles pärast koju jõudmist, näiteks siis, kui haigustekitajal on pikk peiteaeg.

Kus ja keda häda tabab?

Kõhuhädad tabavad inimesi sagedamini paigus, kus kliima või sanitaarpraktika on teistsugused kui kodus. Risk on suurem Mehhikos ja mujal Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.

Ka teatud inimrühmadel on suurem oht nakkus enda külge pookida. Kellel?

• Lastel ja noortel, kel pole immuunsus täiesti välja arenenud Noored võivad reisidel ja toitumisvalikutes olla ka seiklushimulisemad kui vanemad inimesed ja pole nii ettevaatlikud saastunud toitude vältimisel.

• Inimestel, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem. Näiteks immuunsüsteemi pärssivate ravimite võtmine võib suurendada infektsioonide riski.

• Inimestel, kellel on diabeet, põletikuline soolehaigus või raske neeru-, maksa- või südamehaigus. Need seisundid võivad muuta inimese infektsioonidele vastuvõtlikumaks.

• Inimestel, kes võtavad maohapet vähendavaid ravimeid või antatsiide. Maohappel on mikroorganisme hävitav toime, seega võib maohappe sisalduse vähenemine jätta rohkem võimalusi bakterite ellujäämiseks.

Mida pakkida reisiapteeki? Kõhulahtisuse kõige olulisem ravi on piisav vedeliku joomine, et ei tekiks tervist ohustavat vedelikupuudust ning organism võiks puhastuda. Kuna hädaolukord võib tabada väga ootamatult, on nutikas pakkida juba kodus reisiapteeki kaasa mõned preparaadid, et vajadusel oleksid need kohe käepärast. Käsimüügiravimid ägeda kõhulahtisuse raviks (toimeained nagu diosmektiid ehk looduslikku päritolu raviomadustega savi, Saccharomyces boulardii CNCM I-745), mis vähendavad kõhulahtisuse sagedust, lühendavad

Rehüdratatsioonipulber –

haiguse kestust ja aitavad taastada soolestiku mikroobide tasakaalu. Ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks kasutatakse ka loperamiidi, mis pärsib soolemotoorikat. See kõhulahtisuse vastane toime saabub enamasti juba ühe tunni jooksul. Kui kõhulahtisus pole 48 tunni jooksul paranenud, tuleb ravi lõpetada ja konsulteerida arstiga. Loperamiid võib kõhulahtisuse küll kiiresti peatada, kuid see ei võimalda haigustekitajaid väljutada ja seetõttu võib tervenemine kauem aega võtta.

Kas kõhumuresid saab ennetada?

Paljud reisisõbrad, kes olnud reisil kimpus kõhuhädadega, on saanud abi probiootikumidest.

Probiootikumid on kasulikud mikroobid, mis sarnanevad soolestikus elavate bakteritega. Probiootikumid aitavad säilitada soolestikus heade bakterite tasakaalu. Uuringud on näidanud, et probiootikumid vähendavad viirusinfektsioonidega seotud kõhulahtisuse riski ja lühendavad nende kestust.

kõhulahtisuse ajal on väga oluline, et dehüdratsiooni vältimiseks saaksid kaotatud vedelik ja soolad organismis asendatud.

Enim uuritud bakteriperekonnad on Lactobacillus acidophilus, Bifidobacterium infantis, Lactobacillus rhamnosus, Bifidobacterium longum ja Saccharomyces boulardii. Kõik need on näidanud võimet teatud kõhulahtisuse korral lühendada selle kestust. Näiteks on leitud, et L. rhamnosus GG on tõhus viirusliku kõhulahtisuse korral, eriti lastel.

Kuidas valida toimivaid probiootikume?

Vali probiootikum, mis sisaldab aktiivseid bakterikultuure. Seda saab kontrollida pakendilt!

Jälgi kolooniaid moodustavaid ühikuid (CFU), mis näitavad iga annusega saadavate bakterirakkude arvu. Üldiselt soovitatakse valida probiootilised tooted, milles on vähemalt 1 miljard kolooniaid moodustavat ühikut ning mis sisaldavad enim uuritud perekondi Lactobacillus, Bifidobacterium, Bacillus või Saccharomyces boulardii. Üks bakteriperekond hõlmab arvukalt tüvesid (märgitud tähtede- ja numbrite kombinatsioon minetuse järel), mis annavad erinevaid tulemusi. Näiteks ägeda kõhulahtisuse korral on efektiivne Saccharomyces boulardii CNCM I-745 tüvi, Lactobacillus paracasei

B 21060 tüvi või L. rhamnosus GG 109 CFU tüvi. Clostridium difficile bakteri põhjustatud kõhulahtisuse ennetamiseks on tõhusad Lactobacillus acidophilus CL1285 ja L. casei LBC80 tüved.

Probiootikume on mõtet kasutada, kui need on kvaliteetsed ja sisaldavad piisavalt aktiivseid, uuritud bakteritüvesid. Inimese mikrobioom on väga keeruline ja igaühel ainulaadne, mistõttu võivad inimesed reageerida probiootikumidele erinevalt. Probiootikumid ise võivad põh-

Tee kõhule pai!

Hydro Forte lahustuv pulber (3 tk +3 tk) 6,18 €

Enterosgel suukaudne suspensioon (90 g) 16,23 €

justada puhitust ja gaase, samuti muutusi väljaheites, kuid see on viide sellele, et probiootikum „töötab“. Sümptomid mööduvad tavaliselt mõne aja pärast, kui keha probiootikumiga harjub. Probiootikume võiks kasutada järjest kaks nädalast kuni kaks kuud, kuid tasub lugeda tootja soovitust pakendilt. Kahjuks pole praegu veel piisavalt raviprotokolle, mis näitaksid, millist probiootikumi, millises annuses ja kui pikalt on vaja tarvitada, et soovitud tulemust saada.

Rõõm happebakterid kapslid (15 tk) 11,93 €

Orsalit rehüdratsioonilahuse pulber vaarikamaitseline (10 tk) 17,28 €

Catidral suukaudse suspensiooni pulber (20 tk) 22,10 €

Kuidas vähendada reisil haigestumise riski?

PESE SAGELI KÄSI ja kui seda võimalust pole, kasuta niiskeid salvrätikuid või desinfitseerijat.

JOO AINULT PUDELIVETT või muid jooke (mulliga joogid, pastöriseeritud mahlad), mis on tööstuslikult pakendatud originaalpakendisse.

ÄRA JOO STERILISEERIMATA

VETT kraanist, kaevust või ojast. Kui pead tarvitama kohalikku vett, keeda seda kolm minutit. Lase veel loomulikult jahtuda ja hoia seda puhtas kaetud anumas.

RESTORANIS palu veepudel avada lauas, kuna võib ette tulla, et serveeritakse kraaniveega pudeleid.

HAMBAID PESTES kasuta vett, mille kvaliteedis oled kindel, näiteks pudelivett.

VÄLDI JÄÄD ja jääga kokteile, kuna jää külmutamiseks võidakse kasutada ebakvaliteetset vett.

VALI PIGEM KUUMTÖÖ ­

DELDUD kui toored toidud (ka mereannid). Väldi rohelist salatit, sest salateid ja muid kuumtöötlemata koostisaineid ei pesta tõenäoliselt pudeliveega.

Formula Vitale Lacto+ Strong kapslid (15 tk) 15,76 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

SÖÖ AINULT koorimist vajavaid puu- ja juurvilju ning koori need ise. Hoidu marjadest, kui neid ei saa puhta veega pesta.

VÄLDI tänavakaupmeeste toitu, är a degusteeri tooteid turul.

IMIKU PIIMASEGU valmistamiseks kasuta pudelivett või keedetud vett.

ÄR A UJU VEES, mis võib olla saastunud.

DUŠI ALL käies hoia suu kinni.

Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO! www.lactrase.fi

Abi seedimisele leiad apteegist !

Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas.

sööki

Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini.

Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO! www.nogasin.fi

Sumedad suveööd teevad kirglikuks. Kuidas tunda tummises tunnetetulvas heast ja heldest seksist naudingut nõnda, et püsida terve nii kehalt kui ka hingelt?

Oi neid vallatuid ja valgeid suveöid…

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Öeldakse, et naise kehas on kaks südant. See, mis rinnus, pumpab verd ja hoiab füüsiliselt elus. Teine süda on alakõhus ning sealt saab alguse naise eluenergia. „Emakas on naise kõige püham kese. Loominguline keskus, kus sünnivad ideed. Nii Hiina meditsiin kui ka iidne India ajurveeda peavad ühendust südame ja emaka vahel naise tervise peamiseks toetajaks,“ mõtiskleb naise tervise terapeut ja vaagnapõhja füsioterapeut Katri Ristal.

Kas ihadel on graafik?

„Jah ja ei. Ihad võivad sõltuda toidust, tegevustest, lõhnast ning enamasti on see juhuslik. Küll aga võib tekkida omamoodi graafik seoses menstruaaltsükliga, mille faase teadlikult kasutades saab naine oma elu huvitavalt suunata,“ selgitab üle 20 aasta naise keha toimimist tundma õppinud terapeut. „Ehkki tsükli eri faasid väljenduvad füüsiliselt, kannavad nad endas ka erinevaid energiaid.“

Katri Ristali sõnul võiks ovulatsiooni võrrelda ka suvega. Tavaliselt toimub ovulatsioon kaks nädalat enne menstruatsiooni, lühikese tsükli korral üsna kohe pärast menstruatsiooni lõppemist, ent seda võib esineda ka mitu korda kuus. „Ovulatsiooni ajal on naise energia nagu küps mahlane maasikas. Ta tunneb end seksikana, tahab olla märgatud ja lööb ruumi sisenedes mehed pahviks. Libiido on kõrge, sest valminud munarakk ootab viljastumist.“

See on parim aeg avalikuks esinemiseks, tööintervjuuks, suhete loomiseks. Väidetavalt saavat sületantsijadki just ovulatsiooni ajal poole rohkem jootraha.

e u t K a t r i R i tsla

Menstruatsiooniaega võiks võrrelda talvega, mil tahaks olla tubane ja vaadata rohkem endasse. Räägitakse, et vanasti läksid naised sel ajal külast eemale, et saada sügavam kontakt oma sisemise tarkuse ja intuitsiooniga. Sellele ajale võiks sättida tegevused, mis vajavad mõtisklemist ja süvenemist. Kindlasti tuleks menstruatsiooni ajal võtta tempo maha ja teha endale pai, lugeda raamatut, käia massaažis.

Suve ja talve vahele jääv sügis on ovulatsioonile järgnev luteaalne faas, mil paljud kogevad premenstruaalset sündroomi, väsimust, kõhukrampe. Rinnad on valulikud ja meeleolu kõigub ärritusest kurbuseni.

Menstruatsioonile järgnev ja ovulatsioonile eelnev follikulaarne faas on kevad, mil keha hakkab valmistuma võimalikuks viljastumiseks. Kehasse voogab energiat ning naine on justkui tärkav taim, kel jaksu end läbi asfaldiprao suruda. Kui sul on vaja teha pikki päevi või ületunde, siis nüüd on õige aeg.

„Naistel tasub teadvustada, et tsükli faasid mõjutavad keha, meeleolu ja füüsist erinevalt. Kui tahta toimetada

kogu aeg supernaisena suves ja kevades, sest nii ahvatlev on tunda end ägeda ja vägevana, eirates samas keha vajadust tõmmata end aeg­ajalt kookonisse, on tagajärg läbipõlemine,“ paneb Katri naistele südamele.

Mesinädalate kipitav kaaslane

Mõistagi ei satu kirglik seks ainult suvesse ning võib aastaajast sõltumata tuua kaasa sümptomid, mida mesinädalate põiepõletikuks kutsutakse. Tegu pole siiski klassikalise bakterite tekitatud põiepõletiku, vaid põieärritusega, mis toob kaasa pakitsuse põies ning valuliku ja sagedase urineerimise. Vaevused kaovad iseenesest ööpäeva­paari jooksul.

„Ega seda ära hoida saa. Hoolikalt pesemas käia on küll paslik soovitus, ehkki ma saan aru, et mesinädalate ajal ei pruugi voodist välja saadagi,“ naerab vaagna manuaalterapeut Katri.

Seksuaaltervise Kliinik annab intiimhügieeni jaoks soovitusi, mida me justkui teame, ent eks ole kordamine tarkuse ema.

• Väliseid suguelundeid pese üks­kaks korda päevas sooja voolava veega. Pesuvahendi kasutamine ei ole kohustuslik.

• Väldi lõhnastatud seepe, dušigeele, sidemeid, intiimdeodorante, samuti tupeloputusi.

• Seestpoolt ei tohi tuppe pesta kunagi ning teinekord on mikroobikoosluse taastumise mõttes parim tupp rahule jätta.

• Loobu igapäevastest pesukaitsmetest, sünteetilisest pesust ja stringidest. Aluspesu olgu puuvillane.

naiseterviseterap

Kui tahta toimetada kogu aeg supernaisena suves ja kevades, sest nii ahvatlev on tunda end ägeda ja vägevana, eirates samas keha vajadust tõmmata end aeg-ajalt kookonisse, on tagajärg läbipõlemine.

• Tualetis käies pühi suunaga eest taha, mitte vastupidi, et soolestikubakterid ei satuks tuppe või kuseteedesse.

Kuna mesinädalate sündroomi soodustab tupe kuivus, on hea kaaslane libesti, mis aitab vähendada hõõrdumist. Vali looduslik või mahekoostisega toode. „Leidub libesteid, mis nagu kondoomidki, on korralikud keemiakokteilid, sisaldades sünteetilisi lõhna­, maitse­ ja säilitusaineid ning spermitsiide, mis võivad tupe limaskestale ja mikrobioomile mõjuda ärritavalt ning isegi toksiliselt,“ on arstide perre sündinud Katri uurinud.

Miks mitte kasutada libestina emakese looduse ande! Veebiajakiri The Alternative Daily soovitab näiteks tupsutada rafineerimata kookosõli enne vahekorda välistele suguelunditele ja tupeavale. Sama teeb ajurveedas hinnatud selitatud või ehk ghee. Muide, mõlemad on hea libesti masturbeerimisel ka peenisele.

Vahekord päevade ajal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis füsioteraapiat õppides uuris Katri Ristal naiste suhtumist seksi menstruatsiooni ajal. Anonüümsele küsitlusele vastasid 21–66­aastased naised kõikjalt Eestist. Üle 64% neist oli päevade ajal seksinud. 42% pidas seda normaalseks, 25% mitte. Pea 70% ütles, et mensese ajal seksides on naudingud ja seksiisu suuremad ning orgasmid sügavamad.

Vahekord päevade ajal võib leevendada menstruatsioonivalusid, sest orgasmi ajal tõmbuvad emakalihased kokku ja lõdvestuvad. Ka võib lüheneda mensese pikkus, veri on loomulik libesti ning mõistagi tõstab seks tuju ja valulävegi. Ent mõnuga käib kaasas ka varjupool. Kuna menstruaalveres võivad leiduda hepatiidi­, HI­viirused ja patogeenid, on risk nakatuda või edasi kanda sugulisel teel levivaid haigusi. Võib ka rasestuda, ehkki ovulatsiooniajaga võrreldes on võimalus väiksem. Tupeseks ja ka mõned poosid võivad suurendada vereeritust. Et seda ei juhtuks, valige lusikaasend või selili lamamine.

Et armatsemine oleks taevalik

Selleks tuleb osata lõdvestuda ja anduda. Iseendale, partnerile, hetkes olemisse, hellitusse, vahekorda. Vähetähtis pole ka omavaheline usaldus, kui ei häbeneta teineteisele öelda, mis meeldib ja mis mitte. Selleks aga peab tundma oma keha ja teadma oma tahtmisi. „Naised võiksid siin meestest

eeskuju võtta. Nemad teavad hästi, mida tahavad, sest on lapsest peale oma peenise millimeeterhaaval läbi uurinud. Ka naine võiks iseendaga tutvuda," arutleb Katri. "Üks viis on end silitada ja katsuda "sealt alt" ja seestpoolt. Jälgi, et käed oleksid pestud ja küüned lühikesed ning soovi korral kasuta naturaalset õli või libestit. Masseeri sõrmega õrnalt tupe avaust ja sisemust ning tunneta, kuskohast ja kuidas on mõnus, tuim, ebameeldiv.“

Iseendale seksuaalse naudingu pakkumises ei ole midagi ebaloomulikku. Eneserahuldamine on Seksuaaltervise Kliiniku kinnitusel tervislik ja ohutu. Seda kasutavad nii mehed kui naised, vanad kui noored, vallalised kui püsisuhtes olijad. Et teada, millal läheb mõnus tunne üle orgasmiks ja mis tunne on saada orgasmi, ei pea seksima partneriga –sooloseks saab sellega kenasti hakkama.

Taevalik seks sõltub ka intiimpiirkonna, s.t tupe tundlikkusest, mida saab mõjutada vaagnapõhjalihaseid treenides. Enne on aga vaja teada, millises toonuses need üldse on. Võibolla on pingutuse asemel vaja alustada hoopis lõdvestamisest.

Juhuseks

ja turvaseks

Turvaseks on teema, millest ei saa üle ega ümber. Lisaks juhupartnerite vältimisele tähendab see ka kondoomi kasutamist, mis on ainus kaitse nii soovimatu raseduse kui ka suguhaiguste eest. Kuna haigused levivad ka suu­ ja anaalseksi ning seksmänguasjadega, tuleb kondoomi kasutada neilgi puhkudel. Kel allergia lateksi või libesti koostisainete vastu, valigu vegankondoom.

Kondoom kaitseb rasestumise eest 85–98%. Peaks aga siiski juhtuma et… siis SOS­pille kasuta üksnes äärmisel hädavajadusel. Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired on vaid mõned ravimi kõrvaltoimed.

„Noorte jaoks võib tunduda see puritaanlik, et võõraga voodisse ei lähe, ent miks lasta üheöösuhtel kasutada ära oma keha, lubada endasse siseneda täiesti juhuslikul mehel?“ küsib Katri retooriliselt. „Tore, kui vahekorrast jääb hea mälestus, kui aga tühjus, ärakasutamise tunne, kriipiv hing? Räägitakse, et side partneriga, ka üheöisega talletub naise kehasse kauaks. Mehe omasse mitte. Naine on see, kes vastu võtab. Sellepärast võiks astuda vahekorda vaid inimesega, keda austad ja imetled.“

Naise hormoonaalne tasakaal

Seda valitsevad põhiliselt kaks suguhormooni – östrogeen ja proges teroon.

ÖSTROGEEN ehk rõõmuhormoon valitseb libiidot ja meeleolu. Tema on see, mis kujundab naisest naise, nii välimuselt, bioloogiliselt kui ka füsioloogiliselt. Kuna östrogeeni sünteesitakse lisaks munasarjadele ka mujal kehas, ennekõike rasvkoes ja soolestikus, mõjutab see rindade tervist, keha rasvasisaldust, karvakasvu, luutihedust, vedelikupeetust, und, naha tervist.

PROGESTEROON mängib hormonaalse tasakaalu saavutamisel ja hoidmisel võtmerolli, sest mõjutab menstruaaltsüklit, rasestumist, munaraku pesastumist ja loote üsasisest arengut. Tema eelhormooni tootmiseks on vaja kolesterooli.

Vt rohkem Katri Ristali kodulehelt minaolenginaine.ee

Seksi terviseks!

Heaks seksiks on vaja head tervist ja vastupidi – heaks terviseks head seksi. Apteek tuleb appi nii tervisemurede lahendamisel kui ka seksirõõmude rikastamisel.

Kõige sagedasem seksuaaltervise mure, mille asjus apteekri nõu küsitakse, on tupe seenpõletik ehk kandidiaas. Umbes kolmveerand naistest on seda elu jooksul vähemalt korra põdenud. Ka korduva tupe seenpõletikuga on kimpus samuti arvestatav hulk – 6–9% naistest.

KANDIDIAASI VÕIB ESILE KUTSUDA: tervist kahjustav elustiil, sealhulgas liigne stress ja alkoholiga liialdamine, mis nõrgestavad immuunsüsteemi; pärmitaignatoodete, valge jahu ja maiustustega liialdamine; teatud ravimid, näiteks antibiootikumid, hormonaalsed ja emakasisesed rasestumisvastased vahendid; tampoonide ja sage sünteetilise pesu kandmine;

TEKST: Revali Rae apteegi juhataja ja proviisor TRIINU ENTSIK-GRÜNBERG FOTO: ADOBE STOCK

sobimatud intiimpesuvahendid; suurenenud seksuaalne aktiivsus ehk nn mesinädalad; rasedus.

Kuidas seent ohjeldada?

Kandidiaasivastaste preparaatide valik apteegis on lai, leidub nii suukaudseid kui ka tupesiseseid ravimeid. Esmaste kaebuste leevendamiseks on käsimüügis 1% klotrimasoolkreemi, klotrimasooli või fentikonasoolnitraati sisaldavad tupeküünlad. Kreemi määritakse tupe sissekäiku kuni kolm korda päevas. Lisaks võib abi olla vaginaalkapslitest või -küünaldest, mis sisaldavad piimhappebaktereid.

Tupe seenpõletiku ennetamiseks soovitatakse intiimpesuks kasutada spetsiaalset intiimpesugeeli või -vahtu, mis aitab hoida tupe pH-taset normaalsena (4,0–4,5). Kindlasti peaks vältima tavalise seebi ja dušigeeli kasutamist intiimpiirkonnas, kuna need on leeliselised, kahjustavad naha happelist kaitsekihti ning võivad ise põhjustada ärritust.

Korduva tupeseene korral on soovitatav lisaks paiksele ravile teha läbi ravi ka seenevastaste preparaatidega. Käsimüügis on saadaval flukonasooli baasil suukaudne preparaat annuses 150 mg, mida võetakse ühekordse annusena.

Korduva kandidiaasi vältimiseks soovitatakse tarvitada ka hapupiimatooteid, nagu jogurt ja keefir või teha piimhappebakterite preparaatide kuure. Piimhappebakterid vastutavad tupe mikrobiokoosluse tasakaalu eest ja on eriti vajalikud suukaudse antibiootikumikuuri ajal.

Kui kandidiaas on juba tekkinud, tuleks kuni põletiku möödumise või väljaravimiseni vaginaalset vahekorda vältida. Tupe mikrofloora vajab tavapärase tasakaalu saavutamiseks rahu.

Peale kandidiaasi on küllaltki sagedane seksuaaltervise mure ka genitaalherpes. Selle tunneb ära villide järgi, mis tekivad genitaalide piirkonda. Mõne aja pärast villid haavanduvad ning põhjustavad võrdlemisi tugevat valu. Kui see esineb esimest korda, tuleks kindlasti pöörduda murega kõigepealt perearsti poole. Korduva mure korral leiab abi atsikloviiri sisaldavatest tablettidest ja kreemist.

Kuidas suurendada naudinguid?

Et seksist suuremat mõnu tunda, leiab apteegiriiulilt hulga abivahendeid.

KONDOOMID. Kuldne klassika, mis ainuüksi ei võimalda nautida ohutumat seksi, vaid võib muuta vahekorra veelgi meeldivamaks. Apteegist leiab erinevast materjalist ja tekstuuriga kondoome: eri paksusega latekskondoome; bensokaiiniga ehk spetsiaalse libestiga kondoome, mis vähendavad suguti retseptorite tundlikkust ja võimaldavad pikendada suguühet;

Cumlaude Mucus intiimpiirkonna lubrikant (30 ml) 12,37 € Durex kondoomid Pleasuremax (12 tk) 16,96 €

ent ka tundlikkust suurendava libestusainega kondoome. Lateksiallergia korral sobivad aga polüisopropeenist õhukesed kondoomid.

LIBESTID. Hinnaguliselt kannatab iga kolmas naine tupekuivuse all ja eriti levinud on see menopausile eelneval ning järgneval ajal. Tupe kuivus võib põhjustada vahekorra ajal ebamugavust või isegi valu. Seda aitavad leevendada intiimpiirkonna lubrikandid. Libesteid leidub igale maitsele – nii soojendava kui ka jahutava toimega ning erineva konsistentsiga. Neid on vee ja ka silikooni baasil. Viimased on pikemaajalise libestava toimega.

STIMULANDID. Stimuleerivad geelid on mõeldud otseselt seksuaalse naudingu suurendamiseks. Oma jahutava või soojendava toimega muudavad need intiimpiirkonna tundlikumaks.

TUPEKUULID. Need on loodud vaagnapõhjalihaste treeninguks, et toetada põie funktsiooni ja hoida siseelundid õiges anatoomiliselt asendis. Samuti aitab nende kasutamine parandada seksuaalfunktsiooni.

PEENISERÕNGAD JA VIBRAATORID. Veel hiljaaegu ei osatud neid apteegist otsida, kuid nüüd on need kohal, et lisada seksiellu mitmekesisust. Peeniserõngad aitavad pikendada mehe erektsiooni ja vibraatorid tugevdada naise naudinguid.

TOIDULISANDID. Lisaks retseptiravimitele leiab apteegist laia valiku toidulisandeid meestele, mis aitavad tõsta seksuaalvõimekust. Need sisaldavad mitmesuguste aminohappe arginiini vorme, kuradisarve, ženšenni ja E-vitamiini. Mugulkressi juure ekstrakti sisaldav preparaat tagab vitaalsuse ja usutakse andvat juurde ka seksuaalenergiat.

Durex kondoomid Real Feel (3 tk) 5,70 €

Je Joue vibraator G-Spot Bullet 61,89 €

Clavin Ultra kapslid meestele (4 tk) 14,24 € Doppelherz Men Active kapslid (30 tk) 18,57 €

Je Joue Ami kuulid vaagnalihaste treenimiseks (Fuchsia) 56,79 €

Formula Vitale Man+ tabletid (30 tk) 17,97 €

SOS-pillid ainult eriolukordadeks

Hoolimata sellest, et inimesed on teadlikud ja ettevaatlikud, tuleb ette olukordi, kui vahekorra ajal puruneb kondoom ja tõtatakse apteeki SOSpillide järele. Neid on mitut tüüpi.

Levonorgestreeli sisaldavad SOS-pillid on mõeldud kasutamiseks kuni 72 tundi ja ulipristaalil põhinevad preparaadid kuni 120 tundi pärast kaitsmata vahekorda. Pille kasutatakse ka siis, kui on õigel ajal ununenud kombineeritud rasestumisvastane vahend.

SOS-pille peetakse kuni 99% efektiivseks, aga tuleb arvestada, et nende tõhusus on suurem tsükli esimeses faasis. SOS-pillid pärsivad või lükkavad edasi ovulatsiooni. Erinevalt kondoomist ei aita SOS-pillid sugulisel teel levivate haiguste eest.

SOS-pillide aina sagenev kasutamine on aga murekoht, kuna üha rohkem kasutatakse neid beebipillide asemel ega anta endale aru, et kuigi SOS-pille võib kasutada mitu korda ühe tsükli jooksul, väheneb seeläbi nende efektiivsus soovimatu raseduse vältimisel. Vahendi tõhusust võivad pärssida ka mõned ravimid, näiteks rifampitsiin, barbituraadid ja naistepuna.

Peale selle võivad SOS-pillid sageli põhjustada menstruaalsüklihäireid. See võib tähendada menstruatsiooni saabumist varem, hiljem või seda, et see kulgeb tavapärasest hoopis teistmoodi. Samuti ei tunta SOS-pillide muid kõrvaltoimeid, mille hulka kuuluvad muuhulgas iiveldus, oksendamine, kõhu- ja peavalu.

Levonorgestreelil vastunäidustused puuduvad, aga ulipristal on vastunäidustatud raske astma, maksahaiguste ja galaktoosi intolerantsuse korral. Imetav ema aga peaks pärast SOS-pillide tarvitamist seitse päeva hoiduma lapse rinnaga toitmisest.

Intiimhügieeni ABC

Hea hügieen on intiimpiirkonna tervise lahutamatu osa. Kuidas enda eest hästi hoolitseda?

Tupepõletiku ja -ärrituse vältimiseks peaksid naised pesema välissuguelundeid üks-kaks korda päevas sooja voolava veega. Vajadusel võib kasutada õrnatoimelist lõhnatut intiimpesugeeli.

Väldi lõhnastatud seepe, dušigeele, vannivahtusid ning igasuguseid tupeloputusi ja intiimdeodorante.

Kindlasti ei tohiks üritada kunagi tuppe seestpoolt pesta.

Spetsiaalsed seebivaba koostisega intiimpesugeelid sobivad tundliku intiimpiirkonna igapäevaseks pesuks nii meestele kui ka naistele alates puberteedieast. Tegu on ideaalse hooldusvahendiga menstruatsioooni ja raseduse ajal ning pärast sünnitust. Need sobivad hästi günekoloogiliste ja uroloogiliste ravikuuride ning menopausi ajal, et kaitsta ja rahustada nahka ning takistada infektsiooni teket. Pesugeelide koostises on naturaalne piimhape, mis toetab ja kaitseb intiimpiirkonna loomuliku seisundit ja pH- tasakaalu. Pesugeelid aitavad ära hoida ärritusi, ebameeldivat lõhna ja muid ebamugavusnähtusid ning samal ajal vähendada põletikku tundlikul või ärritunud nahal.

Apteegist võib küsida ka eritoimelisi pesugeele, mis on välja töötatud premenstruaalsest sündroomist, stressist ning ravimitest tingitud välissuguelundite kuivuse

ärahoidmiseks

Leidub ka spetsiaalseid intiimpesugeele menstruaaltsükli ajaks, pärast sportimist, tütarlastele ja diabeetikutele.

Cumlaude prebiootiline intiimpesuvaht (150 ml) 15,13 €

Babé intiimpesugeel (250 ml) 16,75 €

Vagisan piimhappe vaginaalsuposiit (7 tk) 17,62 €

Välise ilu turgutuseks seespidiselt leiad sobiva ilutoidulisandi uuest põhjamaisest HELEIN ® sarjast

NÄYTTÄVÄT HIUKSET

HYVINVOINTIA IHOLLE

tugev ja kliiniliselt uuritud kollageen

JA VAHVAT KYNNET NUOREKAS

HIUKSILLE JA KYNSILLE

Strong Collagen Nooruslik ja pingul nahk - aitab vähendada vananemisilminguid, muutes naha elastse-maks ja pringimaks , lisades nooruslikkust ja sära www.helein.fi

NÄYTTÄVÄT HIUKSET

Biotin + Efektsed juuksed ja tugevad küünedmurduma kippuvatele, kihilistele küüntele ning õhukestele juustele

JA KIINTEÄ

IHO

JA VAHVAT KYNNET NUOREKAS KIINTEÄ

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

lipiidide taseme määramine

Tavahind 14,90 € 4 € 4 € 10 €

Hind kliendikaardiga 10,90 € 2 € 2 € 7 €

Tallinn

Rocca al Mare Keskuse Apteek Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri Apteek Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus) Pärnu mnt 238

Apotheka Viru Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek Endla 45

Männiku Rimi Apteek

Männiku tee 100

Viimsi

Viimsi Keskuse Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Eedeni Keskuse Apteek Kalda tee 1c

Lõunakeskuse Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja Apteek Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek Kalda tee 43

Maarjamõisa Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa

Astri Keskuse Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Astri Keskuse Apteek

Pargi Keskuse Apteek**

Tallinna mnt 41, Narva

Puru tee 1, Jõhvi

Pargi Keskuse Apteek**

Jõhvi Apteek**

Puru tee 1, Jõhvi

Narva mnt 3, Jõhvi

Jõhvi Apteek**

Vironia Keskuse Apteek

Narva mnt 3, Jõhvi

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Vironia Keskuse Apteek

Lääne-Virumaa

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põhjakeskuse Apteek

Põlvamaa

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Põlva Apteek

Pärnumaa

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek

Lai 11, Pärnu

Port Arturi Apteek

Saaremaa

Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

Auriga Keskuse Apteek

Kuressaare Pereapteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

Tallinna 23, Kuressaare

Kuressaare Pereapteek

Tallinna 23, Kuressaare

Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.

Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.

*Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

*Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

**Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel:

Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004

Jõhvi Apteek, tel: 335 6230

**Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel:

Ettevaatust,

Loomakliinikusse jõuab üsna palju mürgistuse kahtlusega loomi. Paremal juhul piirduvad sümptomid oksendamise ja kõhulahtisusega, mis alluvad ravile, kuid on ka tõsiseid juhtumeid, mis vaatamata pingutustele lõppevad loomale halvasti. Kuidas oma lemmikut nende eest kaitsta?

TEKST: loomaarst ja PetCity

Rannamõisa kliiniku juhataja

GERLIN JÄRVELA

FOTOD: ADOBE STOCK

MÜRK!

Neljajalgsed sõbrad võivad mürgiste ainetega kokku puutuda nii kodus kui ka väljas. Kodustes ruumides on loomaomanikud enamasti selle peale mõelnud ning ohtlikud asjad loomade eest ära pannud, kuid ometi satub kliinikusse lemmikud, kes on kodus midagi sobimatut alla neelanud. Näiteks piisab, kui kiisu närib sünnipäevaks kingitud lilli, mis on talle mürgised. Kassi jaoks on mürgised näiteks liiliad, suur osa kevadlilledest, aga väga paljud teisedki taimed. Kuna mürgiste taimede nimekiri on pikk, on mõistlik uut taime koju tuues teha kiire internetiotsing, kas see on lemmikule ohutu või mitte. Peale taimede võivad loomad kodus ligi pääseda inimeste ravimitele, kodukeemiale või teatud toitudele, mis on looma jaoks mürgised.

Õues on lemmiku jaoks ohu-

allikaid aga lõputult. Loomulikult oleneb palju sellest, kas loom jookseb vabalt õues või jalutab omaniku seltsis rihma otsas. Viimasel juhul on omanikul veidigi kontrolli selle üle, mida loom suhu haarab.

Ka oma aias peab olema väga tähelepanelik, millega lemmik võib kokku puutuda. Tasub teha kindlaks, et neil pole ligipääsu roti-, sipelga- või teomürkidele, väetistele ega muule keemiale.

Ka kompostihunniku juurde ei tohiks sõpra nuuskima lasta, kuna seal võivad areneda sellised seened ja hallitused, mis on loomadele neurotoksilised. Koertel ei tohiks lasta juua seisvatest veekogudest ja lompidest. Lompidesse võib olla kogunenud ümbrusest mistahes mürke või ohtlikke aineid keemiatoodetest, autodelt või muudelt masinatelt. Hiirte ja rottide uriinis võib leiduda sellist ohtlikku bakterit nagu leptospiroos. Tihti

satub nende uriin lompidesse jm seisvatesse veekogudesse ning kui koer sealt joob, siis nakatubki selle ohtliku bakteriga, mis võib paljudel juhtudel loomale saatuslikuks saada.

Üliohtlik on looma jaoks antifriis ehk jahutusvedelik, mille lakkumine võib lõppeda isegi looma surmaga. Paraku ei saa loomad aru, et nad seda limpsima ei peaks, sest see on neile väga meeldiva ja magusa maitsega ning selle tõttu pigem just joovad seda omale suuremas koguses sisse.

Kuidas mürgistusnähtudega lemmikut aidata?

Kui on kahtlus, et loom on midagi ära söönud või tead seda kindlasti, kuid pole kindel, kas see konkreetne aine on loomale kahjulik, on lihtsam ja kiirem viis abi saamiseks helistada loomakliinikusse.

Seal osatakse anda vastuseid ja nõuandeid, mida kodus teha saab.

Kui mürgise aine söömisest ei ole möödas rohkem kui üks tund, on võimalik ajada loom kodus oksendama. Selle jaoks saab teha väikese soolapalli ning pista see talle kurku. Kindlasti ei tohi soola kogus olla suur, piisab umbes ühest teelusikatäiest soolast, mille hulka lisada pisut vett. Soolapalli tohib kasutada üks kord, kuna mitmekordne manustamine võib põhjustada soolamürgistust.

Võimalik on kasutada ka vesinikperoksiini 3% lahust, mida manustatakse 1–2 milliliitrit ühe looma kehakilogrammi kohta. Kui loom selle peale oksendama ei hakka, võib seda ühe korra veel korrata.

Samuti võib anda loomale söetablette, kui ta on midagi ebasobivat söönud, kuid tablettide kogus on üsna suur ja tülikas manustada. Kogus on 1 gramm (st enamasti 4 tabletti) ühe kehakilogrammi kohta. Seega, mida suurem loom, seda rohkem tablette tuleb anda, et neil oleks mingi mõju.

Loomulikult ei tohi looma ajada oksendama, kui tal on juba teadvuse häired, ta ei suuda neelata, krambitab jne. Samuti siis, kui ta on neelanud söövitavaid aineid, sest need teevad siis veel rohkem kahju. Kui kahtled, kas peaks looma ise oksele ajama või pöörduma arsti juurde, helista loomakliinikusse. Kui tekkinud on juba sümptomid, nagu äge oksenda-

Ka toit võib olla

OHTLIK

Loomadele võivad olla ohtlikud inimese jaoks tavapärased toiduained. Ebasobivaid toiduaineid on loomadele päris palju, kuid enamik neist võivad põhjustada lihtsalt seedehäireid, mis mööduvad. Toome välja kõige ohtlikumad, mida loomale kindlasti anda ei tohiks.

ŠOKOLAAD – mida tumedam, seda ohtlikum. Suussulav maius võib põhjustada kõhulahtisust ja oksendamist, kuid sõltuvalt šokolaadist ja selle kogusest ka krampe.

VIINAMARJAD JA ROSINAD võivad tekitada loomale neerupuudulikkust.

KSÜLITOOL, mida leidub närimiskummides, hambapastades ja osas suhkruvabades toodetes, on loomadele väga toksiline. See põhjustab kiiret veresuhkru langust ning võib selle tõttu saada neile saatuslikuks.

SIBUL NING KÜÜSLAUK on samuti loomadele väga mürgised ning seda olenemata sellest, mis kujul loom seda sööb – toorelt, küpsetatult, pulbrina. Need põhjustavad punaste vererakkude lagunemist. Vahel soovitatakse anda lemmikule küüslauku või sellest tehtud pulbrit vm puukide tõrjeks. Selliseid

mine, (verine)kõhulahtisus, apaatsus, isutus, teadvusehäired, krambid vm murettekitavad nähud, tuleb kindlasti helistada loomakliinikusse ning tõsisemate sümptomite korral juba lähima kliiniku poole sõitma hakata, mitte jääda koju ootama, et äkki olukord paraneb. Aeg on tõsise mürgitusjuhtumi korral kriitilise tähtsusega.

Abiks tervise taastamisel Sellel hetkel, kui loom oksendab, tal on teadvusehäired või muud sümptomid, ei tohiks talle kindlasti süüa ja juua pakkuda. Kergemate mürgistusnähtude järel, mis on piirdunud seedehäiretega või saanud lahenduse kliinikus, võib loomale anda puhast vett ning kergesti seeduvat toitu.

soovitusi tasub võtta väga kriitiliselt. Väikesed kogused ei pruugi küll loomale põhjustada selgeid sümptomeid, kuid pikaajaline kasutamine võib tekitada väga suuri probleeme.

KÜPSETATUD KONTE ei tasu koertele anda, sest närides võivad need murduda teravateks kildudeks ning vigastada soolestikku, mis vajab kindlasti kirurgilist sekkumist.

HALVAKS LÄINUD TOIT, mis on hallitanud ega sobi inimesele, ei peaks jõudma ka looma toidukaussi. Igal juhul tuleks vältida loomadele ka väga rasvaste, vürtsikate ja soolaste toitude andmist, kuna need võivad põhjustada sümptomeid, alustades oksendamise ja kõhulahtisuse ning lõpetades neeruprobleemidega, pankreatiidiga jne.

Allikas: Gerlin Järvela

Iga olukord võib olla erinev, kuid üldjuhul ei tasu loomale vahetult pärast mürgistusnähtusi pakkuda täiesti uut toitu, sest see võib omakorda soolestikku koormata ning probleeme tekitada. Mõistlik oleks anda tavapärast toitu või spetsiaalset ravitoitu, mis on mõeldud seedehäirete raviks. Kodustest toitudest võib pakkuda ka näiteks keedetud riisi ja keedetud kana.

Samuti on kasu soolestikku toetavatest toidulisanditest, näiteks pastadest või vedelikest, mis on kõhulahtisuse vastased. Soovitatav on läbi teha spetsiaalselt loomadele mõeldud pre- ja probiootikumide kuur, et taastada soolestiku mikrofloora ning toetada seedimist.

Suveilu

pealaest varbaotsteni

Päikesesilitus näol ja varbad liivas, paljajalu murul ja näpud mullas. Suvi on mõnus! Siin on pisike spikker, mida keha tahab, et sa tema heaks teeksid ja mida mitte.

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

FAKT.

Inimesel on peas keskmiselt umbes 110 000 juuksekarva, blondidel kõige rohkem, punapeadel kõige vähem.

Hakatuseks anname mõned nipid, mis hoiavad suvel keha ja meelt üle kuumenemast, olgu siis päikesest, grillipidudest, emotsioonidest. Saab ju ilu alguse seestpoolt. Naudi elu, maga lahtise aknaga, kõnni kuupaistel, ole vee ääres ja sees nii palju ja tihti, kui vähegi saad, paita keha jahutava kookosõliga ning eelista magusat ja mõru maitset teravale, hapule ja soolasele. Mida tasub teada, et suvel oma ilu hellalt hoida.

Kata kiharad

Päike kuivatab, eriti kaitsmata ja keemiliselt värvitud juukseid. Pane pähe kübar, rätik, müts või silu soengule kiharakaitsjat. Igapäevaselt passib hästi UV- ja kuumakaitsega juukseõli või seerum, randa minnes vali tõhusam UV-sprei.

Pikajuukselised võivad keerata kiharad krunni. Siili- ja kiilaspeadel on tervislik kanda peanupule päikesekaitset. Fööni ja sirgendajat on mõistlik kasutada suvel haruharva, sest päike kuumtöötleb kiharaid niigi. Ujumast tulles aga tuleks merevesi juustest kindlasti välja loputada. Veel parem, kui niisutad neid juba enne, et juuksekarv soola- ning basseinis klooriosakesi endasse ei ahmiks.

Juuksehooldus käigu ka suvel püha kolmikuga ehk juuksetüübile sobiva šampooni, palsami ja maskiga kord nädalas.

NIPP. Kui energiat napib, soe juukseid. Viis minutit eest taha, tagant ette, ühele ja teisele küljele. Tee seda puust kammi või harjaga, et kiharad elektrist püsti ei kargaks.

René Furterer

5 Sens looduslik kuivõli juustele ja kehale (100 ml) 42,99 €

René Furterer Okara Color värvi kaitsev juuksesprei (150 ml) 27,63 €

FAKT.

Iluune jaoks on parim aeg pugeda voodisse kella kümne paiku, sest just siis hakkab nahk uuenema, taastama rakukahjustusi ja puhastuma jääkainetest. Haripunkti jõuab see töö kell 1.00 ja vaibub kell 2.00.

Hinda puhtust

Näo eest hoolitsemisel kehtib ka oma kolmikrituaal – puhastamine, toniseerimine ja niisutamine kreemi või õliga. Kuna puhastamine on tervisest pakatava näonaha alus ja suvepuhkusel aega priilt käes, võib vahelduseks ise loodusliku näoklanija kokku segada.

KUIV NAHK

Lisa 2 sl täispiimajogurti hulka 2 tl kiirkaerahelbeid , 1/4 tl mandlijahu ning sama palju riivitud apelsinikoort ja jahvatatud lavendliõisi

TUNDLIK NAHK

Sega 2 sl täispiima hulka 2 tl kiirkaerahelbeid, 1/4 tl mandlijahu ning sama palju jahvatatud roosi- ja lavendliõisi

RASUNE NAHK

Lisa 1 tl värskelt pressitud sidrunimahla sekka 1 tl nisukliisid, 1/4 tl mandlijahu ja 1/2 tl riivitud apelsinikoort

Kanna segu sõrmedega nahale, lase mõjuda ja rulli siis hellalt maha. Kui pasta tuli liiga tihke, loputa see näolt sooja veega.

NIPP. Kreemita nägu nii – kõigepealt päevakreem (kui selles puudub SPF), siis päikesekaitsekreem ning kui need on imendunud, siis jumestuskreem. Päikesekaitse uuendamiseks päeva jooksul tupsuta seda näole meigisvammiga – nii ei lähe jumestus untsu.

Hellita silmi

Bioderma

Sensibo H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml) 26,22 € Novaclear Hydro toonik hüaluroonhappega (100 ml) 8,71 €

Avéne pesemisvaht (150 ml) 23,88 €

FAKT.

Silmad eristavad umbes 10 miljonit värvinüanssi ja taluvad pilgutamist 10 000 korda päevas. Värvi saab meie hingepeegel silmaiirises ehk vikerkestas olevalt pigmendilt, must täpike iirise sees on silmaava ehk pupill, mis sõltuvalt silma jõudva valguse hulgast aheneb või laieneb, pisike avake alalau sisenurgas on aga pisarapunkt. Kuna silmaümbruse nahk on imeõhuke, ära seda kreemitades tiri ega sikuta, vaid tupsuta õrnalt. Alalau ja ülalau sisenurgast väljapoole ning sõrmusesõrmega, sest see on kõige nõrgema survega. Ja ära liialda – riisitera suurusest kreemitilgast piisab.

Nahk silmade ümber on kümme korda õhem kui mujal näol. Peale selle on silmi ümbritsevas nahakoes väga vähe loomulikku niiskust ja kaitsvaid rasunäärmeid. NIPP. Kui ripsmeid tušitades tahavad tulla pisarad, neelata mõned korrad.

Huultele jaga niisutust

Kaitsetu on ka meie kõnelev, sööv ja suudlev suu.

NIPP. Kui huuled liialt kuivavad, võib põhjus olla organismi veepuuduses. Joo rohkem!

Kui näonahal on rakukihte 16, siis huultel kõigest kolm kuni viis. Sellepärast kumavadki läbi huulenaha veresooned, värvides suu punaseks. Huultes pole higinäärmeid, samuti ei kata neid karvaudemed ning puudub higist ja rasust koosnev kaitsekiht. Just sellepärast kipuvadki huuled narmendama. See-eest on need tänu ohtratele närvilõpmetele tundlikud puudutusele. Suvepäikese eest niisuta ja kaitse musisuud pumatiga, milles päikesekaitsefaktor.

FAKT.

Naine, kes iga päev huuli värvib, sööb elu jooksul ära pea 1,5 kg huulepulka.

Novaclear Hydro niisutav huulepalsam (4,9 g) 5,87 €

Jalad pista vanni

Väsinud, määrdunud ja parkunud jalgadele soovitab Külliki teha õhtul sooja jalavanni, millesse niristada naha pehmendamiseks natuke taimeõli või mõni supilusikas õunasiidriäädikat. Veel lihtsam on hõõruda jalataldu ja kandu sidruniviiluga ning loputada need siis veega üle. „Pärast jalavanni on hea teha kuivadele jalgadele soe õlimähis. Soojenda õli, ent ära seda kuumaks lase, määri jalad sisse, mähi nende ümber kilekott ja hoia mähist pool kuni kaks tundi. Siis pese jalad sooja veega üle ja kreemita,“ annab ta nõu. Külliki ise teeb seda õlimähist ka kuivadele ja aiatööst vatti saanud kätele.

Nahale võõpa SPF-i

FAKT.

Nahk on oma

1,5–2 m² suuruse pindalaga keha suurim ja oma keskmiselt 5–7-kilose kaaluga inimese raskeim elund.

Looduskosmeetik Külliki Pärg julgustab päikest austama ning armastama tasa ja targu. „Mõõdukas päike on hea. See aitab sünteesida D-vitamiini, tõsta tuju, vähendada stressi, suurendada vaimset võimekust ja leevendada ka nahaprobleeme. Samas põhjustab pikaajaline viibimine UV-kiirguse käes naha enneaegset vananemist – peeneid kortsukesi, kuivust ja tuhmust, pigmendilaike,“ selgitab Pärg. Esimese suvepäikesega ei tasu tormata peesitama ning päikesekaitsekreem peaks kuuluma kindlasti suvisesse iluarsenali. Tasakaal on võtmesõna. Loomuliku D-vitamiini saamiseks võiks lasta hommikupäikesel paista kätele ja näole 15 minutit ning kasutada alati kaitsekreemi, kui pead olema päikese käes üle veerand tundi. Enne uut hooaega on mõistlik revideerida üle oma päikesekosmeetika, sest vananenud kreemist pole kasu. Uus vali füüsikalise filtriga, milles mineraalne tsinkoksiid või titaandioksiid – need peegeldavad nahalt UV-kiired tagasi, hakkavad toimima kohe pärast pealemäärimist ega imendu nahka. Päikesejumekaks aitavad ohutult saada isepruunistavad tooted ja isepruunistavad kummikommid.

NIPP. Kui päike on liiga teinud, sega kokku 1 sl täispiimajogurtit ja 1 tilk lavendli eeterlikku õli, määri see nahale ja pese 15 minuti pärast maha. Paistes laugudele aseta veerand tunniks kurgilõigud või jahtunud teekotikesed. Seespidiselt turguta end rohelise teega.

BioNike Sun päikesekaitsepulk SPF 50+ (9 ml) 16,13 €

Babé Healthyaging vananemisvastane fluid SPF 50 (40 ml) 24,37 €

NIPP. Kõnni palju paljajalu. Kõige parem murul, mulla peal või rannas veepiiril, et jalad märjaks saaksid. Enese maandamine (ingl k grounding ) maandab sõna otses mõttes pingeid, toob rahu, tasakaalustab stressihormoonide taset, kingib hea une, annab energiat, leevendab lihaspingeid ja peavalu ning kaitseb ka elektromagnetilise kiirguse eest.

Babé jalakreem 10% uureaga (100 ml) 16,20 €

FAKT.

Nahk on kõige paksem just jalataldadel. Kuna jalasäärtes on kasinalt rasunäärmeid, kipuvad need kergesti ka ketendama.

Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tabletid (60 tk) 19,67 €

FAKT.

Me koosneme umbes 70% veest. Kõige vesisemad on aju ja neerud, kõige veevaesemad luud ja hambad.

Formula Vitale

Beauty+ tabletid (30 tk) 17,30 €

Anna kehale juua

Naha elastsus ja pehmus sõltuvad keha kõige vesisemast, elastsest kollageenivalgust koosnevast sidekoest. Veepuudus teeb keha vanaks, naha närtsinuks ja olemise loiuks. Vesi õlitab liigeseid, viib rakkudesse hapnikku ja toitaineid, uhub välja jääkaineid, vedeldab verd ja lümfi. Et keha vett paremini omastaks, joo seda vähemalt toasoojana ning lisa maitseks näiteks mündilehti, astelpajumarju, kuusekasvusid, nelgitera, kaneelikoort, õunasiidriäädikat, Himaalaja soola. Kui palju on paras? Lihtsaim valem on: 200 ml iga 9 kg kehakaalu kohta päevas. Täpne kogus sõltub mõistagi vanusest, soost, õhutemperatuurist ja tegevusest. Kui oled end pikalt veenäljas hoidnud, ära sagedasest pissilkäimisest esiotsa heitu – veepuuduses organismil kulub rakkude veega taastäitmiseks umbes kolm kuud.

NIPP. Võta käeselja nahk sõrmede vahele, kergita ja lase siis lahti. Kui nahal võtab endisesse olekusse naasmine aega, on see märk veepuudusest kehas.

Pane end suvesärama!

KÜLLIKI PÄRG, Pärnu ilusalongi Looduskosmeetik kosmeetik

PUHASTA NAHKA. Puhastamine on näohoolduse alus. Eelista õrnatoimelist puhastuspiima, -kreemi või -vahtu. Pihustatavad toonikud lisavad nahale niiskust ja värskust.

NIISUTA. Päevakreemi valides arvesta oma naha seisundiga – kuivemale nahale rikkalikum, rasusemale kergema tekstuuriga toode. Rasuse naha tasakaalustamiseks on head ka näoõlid. Paar korda nädalas võiks naha elavdamiseks ja süvaniisutamiseks teha maski. Keha niisutamiseks on suveks eriti mõnusad sidrunheina looduslikud kehaõlid ja mõnusat päikesejumet kinkiv porgandiõli.

LIIGU VÄRSKES ÕHUS. Jookse, kõnni, uju, sõida rattaga. Varased suvehommikud on imelised ja värskendavad selleks, et teha enne hommikukohvi tunnine kiirkõnniring.

SÖÖ KOHALIKKU TAIMSET TOITU. Suvi on ainus aeg aastas, mil Eestis on taimse kraami küllus. Kasvata seda ise või leia tore mahetalunik. Minu suvelemmikud on grillitud suvikõrvitsad ning vesi maasikate, rabarberi ja ürtidega! MAGA PIISAVALT. Kuigi suvel nagu magada ei raatsikski, on kauni naha ja hea enesetunde jaoks siiski vaja piisavalt und. Et uinuda oleks lihtsam, tee õhtul pärast pikemat jalutuskäiku lõõgastav jalavann salvei või lavendliga ning joo tassike melissi-, kummeli- või lavendliteed.

Vaata ka looduskosmeetik.ee

Enne hoolda,

alles siis kaunista

Suvise särtsakuse

lisamiseks lakivad paljud oma küüned trenditoonidega või lasevad geelküüntele maalida mängulised mustrid. Geelkattega küüned tunduvadki enamasti hästi mugavad ja muretud ning käed paistavad alati korras. Ent kas lakikihi all on ikka kõik hästi?

TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Kellele loodus ei ole andnud kaunist ja tugevat küüneplaati, on mugav lahendus geellakk. Tõepoolest, oskuste ja kogemustega küünetehnik suudab teha imesid – pikendada, peenendada, vormida ning peita ära ka trauma või haigusega seotud küünedefektid. Geellakist saavad abi ka need, kes küünte või küünenahkade närimisega kimpus ning kes muidu ei suuda oma küüsi pikaks kasvatada. Hästi tehtud töö püsib ka, olenevalt oma küünte kasvust – 3–4 nädalat.

Ometi kohtab selles värviküllases küünemaailmas ka tumedamat poolt, kus peategelasteks kahjustunud ja värvi muutnud küüneplaadid, seenhaigused, põletikud. Põhjuseks on enamasti ebakvaliteetsed ja odavad vahendid ning kogenematud tegijad.

Nail Passion OÜ tegevjuht ja koolitaja Deivia Viira nendib, et pahatihti on küünemuredega kimpus noored ja varateismelised, kes eelistavad kõige soodsamaid ja kiiremad lahendusi ajutiseks „kenaks“ väljanägemiseks. „Näiteks valivad kleebitavad poeküüned või otsivad soodsaimat hinda pakkuva küünetehniku, kes ei pruugi olla teenuse pakkumiseks saanud piisavat väljaõpet või praktikat. Need valikud võivad tekitada raskeid kahjustusi õrnale ja välja arenemata küüneplaadile,“ hoiatab Viira.

Vähese koolitusega küünetehnik võib Viira sõnul teha maniküüri ja pediküüri käigus vigu, mis võivad kahjustada küüneplaati, näiteks viilida küüneplaadi liiga õhukeseks, vigastada küünesängi või küüneümbruse nahka. „Liiga agressiivne viilimine või küünte ümbruse ülearune lõikamine võib põhjustada küünte pragunemist, sissekasvamist või infektsioone. Kehva koolitusega tehnik võib eirata hügieenistandardeid, mis omakorda suurendab nakkusohtu. Näiteks võivad mittesteriilsed tööriistad põhjustada bakterite või seente levikut,“ selgitab ta. Peale selle võivad küüneümbrusnahkadele valgunud geelitooted tekitada tundlikumale kliendile allergiat.

Kahjustatud küünte turgutuseks

Deivia Viira toob välja sagedasemad küünemured, mida tema on oma praktikas kohanud. Küünesängi vigastused võivad tekkida trauma või küünte ebapädeva hooldamise käigus. Need võivad olla

valulikud ja põhjustada küünte kasvu probleeme või infektsioone. Küüneplaadi kihistumine on enamasti tingitud küünte vähesest elastsusest ja ilmastikust, aga ka toitumisest ja stressist. Küünte lõhenemine või murdumine võib tekitada ebamugavust ja muuta küünte esteetilist välimust. Raskematel juhtudel (lihasse murdumine) võib see põhjustada valu või infektsiooni. Infektsioon tekib kergelt, kui küüs või küünenaha ümbrus on katki. Tunnused on punetus, turse, valu või mädaniku teke.

Kuidas ära tunda, et geellakk on küünte vastu karm olnud?

„Näiteks nõrgenevad või murduvad küüned pärast geellaki kasutamist. Ka kuivus, pragunemine või koorumine küünte ümber pärast geellaki eemaldamist annavad tunnistust küünte tervise halvenemisest. Ohumärgid on punetus, sügelus või valu küünte ümbruses geellaki kasutamisel või pärast selle eemaldamist, samuti küüneplaadi õhukeseks muutumine või deformatsioon,“ loetleb Viira.

Osa igapäevastest ilurituaalidest

Kauniste käte ja küünte alus on niisutamine. „Niisutatud küüned on tervemad ja vähem altid pragunema ning lõhenema,“ sõnab Viira. „Kasutada tuleks peeneteralisi küüneviile ja viilida küüned õrnalt ühes suunas, et ära hoida küüneplaadi kahjustamist.“ Kuivade ja habraste küünte tugevuse ja elastsuse taastamiseks soovitab küünekoolitaja aasta ringi kasutada niisutavaid küüneõlisid ja ­kreeme. „Eriti oluline on hooldusvahendid kanda peale ööseks, sest siis saavad toimeained pikemalt mõjuda ning kasutegur on suurem,“ räägib Viira. „Küünte tugevdamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdavaid küünelakke või ­õlisid, mis sisaldavad selliseid koostisosi nagu biotiin, keratiin ja kaltsium. Need aitavad ka vähendada lõhenemist. Hoolitseda tuleb ka küüneümbruse eest, hoides seda niisutatuna ning vältida selle oskamatut või liigset eemaldamist ning närimist.

Küünenahad võiks õrnalt tagasi lükata pärast duši all või vannis käimist, kui nahk on pehme ja elastne. Koristades või aiatöid tehes tasub aga panna kätte kaitsekindad.

Kuna küünte tervis sõltub ka üldtervisest, on tasakaalustatud toitumine tervete ja tugevate küünte

Suvise hoolduse

ABC

Ära unusta kasutada päikesekaitsekreemi ka kätel, et kaitsta nahka päikesepõletuse ja enneaegse vananemise eest.

Hoia käenahka niisutatuna, eriti pärast päikese käes olemist või pesemist. Selleks kasuta niisutavaid kreeme: päeval kergemaid ja öösel rasvasemaid.

Hoia küüned lühikesed ja korralikult hooldatud, et vältida kuumuses ja niiskuses kiiret lõhenemist või murdumist.

Kanna kindaid kodu- ja aiatöid tehes, et hoida oma käenahka ja küüsi.

Pese jalgu regulaarselt sooja vee ja seebiga. Kuivata hoolikalt eriti varvaste vahelt, et vältida seenhaiguste teket.

Lahtisi kingi või sandaale kandes kasuta päikesekaitsekreemi ka varbaküünte ümbruse naha kaitsmiseks päikesepõletuse eest.

Allikas: Deivia Viira

jaoks väga tähtis. „Küüntele on kasulikud valgu­, tsingi­ ja rauarikkad toidud,“ loetleb Deivia Viira. Nende parimad allikad on tera­ ja kaunviljad, pähklid ja seemned; muna, liha­ ja piimatooted, rohelised köögiviljad ja maasikad.

Kas geel- või tavalakk?

Kumb on küüntele säästlikum? Viira sõnul sõltub see mitmest tegurist. „Kui geellakkimise ning selle eemaldamise teeb professionaal kvaliteetsete toodetega, on protseduur küüntele ohutum,“ kinnitab pikaajaline küünekoolitaja.

Sellegipoolest võib geellakk küüsi kahjustada rohkem kui tavaline küünelakk, kuna selle eemaldamine

nõuab küüneplaadi lihvimist või leotamist spetsiaalses lahustis. „See võib küünekihte nõrgestada,“ nendib Viira. Geellakk kantakse küüntele enamasti mitme kihina ja see kõvastub UV­lambi all, mis muudab geeli võrreldes tavalise küünelakiga vastupidavamaks. „Tavamaniküüris võib seevastu lõhestumine tekkida väga lihtsalt, nii et avastad end iga paari päeva tagant kooruvat maniküüri parandamas,“ tõdeb Viira. Palju mõjutab seda ka oma küüneplaadi tugevus ja kasutatud toote kvaliteet.

„Kuigi tavaline küünelakk võib olla geellakist tervislikum valik, võivad mõlemad sisaldada tundlikkust või allergilisi

Hellita küüsi ja käsi!

Babé taastav kätekreem (50 ml) 8,59 €

Babé jalakreem 10% uureaga (100 ml) 16,20 €

Idun küüneõli (11 ml) 8,89 €

reaktsioone tekitavaid kemikaale. Mõlemat tüüpi küünelakki tuleks kasutada mõõdukalt ning eemaldada korralikult, et vältida küünte kahjustamist.

Küüsi lakkides ei tohiks kindlasti unustada aluslakki, mis kaitseb küüsi pigmentatsiooni eest. Laki mahavõtmiseks võiks eelistada õrnatoimelist lakieemaldit ning hoiduda liigsest küüneplaadi hõõrumisest.

Hoolt ka jalgadele ja varbaküüntele

Kui käed on korras, vaata üle ka varbad, mis rihmiku­

BioNike Proxera

Psomed küünekreem 30% uurea (10 ml) 15,93 €

BioNike Onails Onix küünte närimise vastane vedelik (11ml) 10,50 €

ninast välja piiluvad. „Varbaküüsi tasuks lõigata ja viilida regulaarselt, et vältida nende liiga pikaks ja sisse kasvamist,“ rõhutab küünekoolitaja. „Kindlasti viili neid sirgelt, mitte kaarja kujuga, sest siis on sissekasvamise võimalus väiksem.“

Et vältida bakterite või seente kasvu, tuleb varbaküüned hoida puhtad ja kuivad. Jalad ja varbavahed kuivata pärast pesemist hoolikalt ja väldi niiskust kinniste jalatsite või sokkide sees. „Küüneümbruse nahka ja küüsi on hea regulaarselt kreemitada, et hoida neid elastse ja niisutatuna,“ soovitab Viira.

Varbaküünte seisukorda peaks pidevalt jälgima, et märgata võimalikke muutusi – paksenemist, lõhenemist, värvimuutust, mis võib viidata küüneseenele. Kui on märgata midagi ebatavalist, on kasulik konsulteerida arsti või podoloogiga.

Suvel võiks aeg­ajalt teha jalavanni, et pehmendada nahka ja varbaküüsi ning hõlbustada nende hooldust. „Lisa vette soola või õlisid, et leevendada stressi ja jalgade väsimust, mida võivad kaasa tuua palavad ilmad,“ täiendab Viira. „Kandke avaraid ja mugavaid jalatseid! Kellele meeldib varbavaheplätusid kanda, võiks valida sellised, mis ei suruks suurt varvast ebaloomulikult kõverasse asendisse. Selle tõttu võib tekkida probleeme sissekasvanud varbaküüntega.“

Idun küünelaki aluslakk Kristall (11 ml) 8,89 €

Isdin küünte tugevdaja (2,5 ml) 19,35 €

Micro Cell küünelakieemaldaja atsetoonita (100 ml) 11,20 €

Dr. Hauschka neemipuu küüne ja küünenaha pliiats (3 ml) 14,11 €

Avène Sun Intense Protect päikesekaitseemulsioon SPF 50+ (150 ml) 31,56 €

Toodetel on juures Apotheka ja Apotheka Beauty hinnad.

Kullakarva õli

Sel tootel on ilmselt kõik omadused, mida ühelt päikesekaitseõlilt ootad. Isdini päevitust soodustav päikesekaitseõli SPF 30 (200 ml 31,89 €) kaitseb keha päikese eest kahel moel. Toode põhineb tehnoloogial Pro-Melanin Technology, mis soodustab naha pruunistumist ning samal ajal kaitseb nahka päikesekiirguse eest.

Kerge tekstuur imendub kohe nahka, muutes selle pehmeks ja elastseks. Jume jääb särama! Niisutab, ei jäta nahale õliseid jääke ega ärrita seda.

Päikesekaitse, mis peatab kortsud

Kortsukesed kahvatuvad, kui areenile astub

BioNike Defence Sun vananemisvastane päikesekaitselosjoon SPF 50+ (50 ml 25,74 €). Tõhus laia spektriga ilurelv kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirguse ning IR-kiirte tekitatud vabade radikaalide eest.

Niisutab, vähendab kortse ja miimikajooni, ennetab pigmendilaikude teket ja vähendab ka juba olemasolevaid. Nahal nähtamatu kreem on ideaalne igapäevaseks kasutamiseks kuivale ja väga kuivale nahale.

Hoolda ja kaitse!

Babé HealthyAging+ vananemisvastane  SPF 50 (40 ml 24,37 €) on võimekas multitalent. Võitleb fotovananemise ja kahjustustega, kutsub korrale ilmingud, jagab lahke käega niisutust ja väärtuslikku toitu. Kreem on küll tugeva kaitsefaktoriga ja veekindel, kuid sellegipoolest ülikerge tekstuuriga ning imendub kiirelt ja jätab naha siidiseks. Kreem kaitseb UVB-, UVA- ja IR-A-kiirguse, sinise valguse ja keskkonnasaaste eest. Nahk näeb välja nooruslikum ja säravam!

Naudi mugavalt suve!

Kas oled juba proovinud BioNike Defence Sun päikesekaitseaerosoole (SPF 30 ja SPF 50+ 200 ml 31,36 € ja 31,67 €). Kes on, see teab, kui mugavad, lihtsad ja kerged need on. Valikus on neid kaks –tugeva SPF 30 ja väga tugeva SPF 50+ kaitsega.

Nahal nähtamatu ja mittekleepuv alkoholivaba päikesekaitseaerosool on veekindel, meresõbraliku koostisega ning annab nahale kolmekordse fotokaitse. Proovi järele –pihustab ka tagurpidi pööratult.

Lase jumel särada!

Ülikerge, lõhnatu, hästi imenduv! Jah, see on Avène SUN Ultra Fluid toonitud päikesekaitseemusioon SPF 50+ (50 ml 30,09 €), mis kaitseb nahka UVB-, UVA- kiirguse ja HEV sinise valguse eest. See aitab vältida naha fotovananemist ning ühtlasi sobib ka meigi aluskreemiks. Toonitud päikesekaitseemulsioonil on universaalne toon, mis kohandub enamiku nahatoonidega ning tagab nahale ühtlase ja särava jume.

Avasta uus näoseerumite kollektsioon!

Kolmes ülikontsentreeritud Babé seerumis (kõik 30 ml 42,92 €) on kombineeritud uudsete aktiivainete sünergia tehnoloogiaga, mis aitab aktiivainetel veelgi sügavamale nahakihtidesse imenduda. Hüaluroonhappega niisutav seerum varustab nahka niiskusega kohe ja kaua. C-vitamiiniga antioksüdantne seerum toimib oksüdatiivse stressi, saaste ja sinise valguse vastu ning kaitseb raku DNA-d. Niatsiinamiidiga taastav seerum soodustab naha barjäärifunktsiooni taastumist. Kasuta eraldi või kombineeri!

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Kuidas ema, nii ka tütar –

riietumisest jumestuseni

Neiuks sirguvate tütarde esimene ja kõige olulisem eeskuju on ema. Laulusõnad „Juba ma salaja proovin su kingi, kleidid on tead kui pikad“ on reaalsus iga sirguva plikatirtsu kodus. Sama on ka ilutoodetega! Nii huvitav on jälgida ema ilurutiini ja seejärel seda ise samade toodetega järele proovida. Kuid kas tasub?

TEKST

FOTOD:

MODELLID:

JA MEIK: SIGNE UIBO

TIINA KUKK

MAARJA JA EMMA

Sageli ei mõelda sellele, et ilutoodete jagamisega, olgu kodus ema ja tütre või meigipeol sõbrannadega, võivad kaasneda ohud. Näiteks hügieenireeglite eiramine soodustab nakkuste ja haiguste edasikandmist. Samuti on naha vajadused erinevad – mis ühel töötab, ei pruugi teisele sobida. See võib omakorda kutsuda esile nahaärritust ning allergiaid.

HEA HOOLDUSE ALUSED

Mida ja kuidas tohib jagada ning mida on tark hoida ainult endale? Näohooldusega on lihtne –universaalsed nahasõbralikud tooted pumbaga pudelis ja tuubis sobivad hästi jagamiseks. Nii näiteks võib jumestust eemaldada BioNike mitsellaarveega tundlikule nahale (500 ml) 18,17 €, tugevama huuleja silmameigi saab maha BioNike õrna silmameigi eemaldajaga (150 ml 16,45 €). Näopesuks hommikul ja õhtul sobib delikaatne pumppudelis olev BioNike näopesuvaht tundlikule nahale (150 ml) 15,74 €.

Näo niisutamiseks eriti palavatel suvepäevadel on hea pumbaga pudelis kaitsev ja värskendav BioNike Hydra niisutav fluid SPF 20 hüaluroonhappega (50 ml) 17,67 €. Rasuse naha hoiab matina BioNike Hydractive matistav-niisutav

Tütrega ühiseks kasutamiseks sobivad nahahooldustooted peaksid olema õrnad, nahasõbralikud ning dermatoloogiliselt testitud. Neid saab soetada apteegist.

Vali vett sisaldavad tooted, mida on lihtne doseerida. Head on pumppudelis ja tuubis olevad puhastusvahendid ja kreemid.

Meigivahendid võiksid olla igaühel isiklikud. Alustuseks sobivad IDUN Minerals Kabuki pintsel Pro (26,49 €), IDUN Minerals põsepunapintsel (14,96 €) ja IDUN Minerals lauvärvi hajutamispintsel (13,32 €).

Puhastamata meigipintslid,

losjoon (40 ml) 21,51 €. Kõik need niisutavad tooted sobivad hästi ka meigi aluskreemiks.

Nooruki igapäevane näohooldusrutiin võiks piirdudagi naha puhastamise ja niisutamisega, kuid lapsevanemal tuleks hoolt kanda ka oma õrna silmaümbruse eest, milleks sobivad suvel värskendav BioNike Eye tursetevastane silmaümbrusgeel (15 ml) 22 € ja BioNike Skinergy taastav silmaümbrusseerum (15 ml) 24,90 €.

MEIGIPÕHI

Sageli soovivad noored katta oma ilusa näonaha paksu jumestuskreemi kihiga, kuigi selleks pole vajadust. Igapäevane jumestus võiks olla õrn ja lasta nahal hingata.

Eriti suvel on sobilik kasutada näonaha ühtlustamiseks toonivaid emulsioone, mida on lihtne puhaste sõrmedega ühtlaselt näole kanda. Iluvead saab varjata peitepulgaga, mis võiks olla isiklik. Kui seda aga jagada, võiks alustuseks kanda seda puhtale alusele ning võtta sealt vajalik kogus. Sama võib teha ka silmaaluste peitekreemiga, mida, tõsi, vajavad põhiliselt küll vanemad.

Enne puudrise põsepuna ja ka päikesepuudri panemist on kasulik meigipõhi üle puuderdada. Selleks

HEA TEADA!

švammid, aplikaatorid ja muud meigivahendid võivad kanda baktereid, viirusi ja seeni, mis võivad põhjustada nahaärritusi,

põletikke või isegi nakkushaigusi, nagu konjunktiviit või herpes. Puhasta regulaarselt oma meigivahendeid, pese neid ja kasuta desinfitseerimiseks IDUN Minerals meigipintslite puhastusvedelikku (150 ml) 15,08 €.

Puuderjate toodete jagamiseks kasuta alati puhtaid pintsleid, näiteks BioNike Color põsepunapintslit (19,04 €), BioNike Defence Color päikese ­ ja kompaktpuudri pintslit 32,04 €.

Pliiatsite jagamisel eelista neid, mida saab teritada ning tee seda IDUN Minerals pliiatsiteritajaga 3,39 € pärast igat kasutuskorda ning desinfitseeri alkohiliga.

Kreemjate ja vedelate toodete jagamisel, alustades jumestus ­

on hea kasutada pintsleid, mis võiksid olla igaühel isiklikud või siis tuleks neid pärast kasutamist desinfitseerida ja pesta enne teisele andmist, et vältida ristsaastumist.

SILMAD

Silmameigis on põhivahendid lauvärvid, mille pealekandmiseks on hea kasutada isiklikke või eelnevalt puhtaks pestud pintsleid. Silma- ja kulmupliiatsit tuleks pärast igat kasutuskorda teritada ja alkoholiga puhastada, et bakterid ei leviks. Kõige tõsisemaid nakkusi võib saada silmadele ripsmetuši jagamisest. Nakkuste vältimiseks tuleks kasutada iga kord puhast ühekordset harja, mida kasta üks kord tuši sisse. Sellest parem on siiski omada isiklikku ripsmetušši ning vahetada seda regulaarselt.

HUULED

Huultel sobib noortel kasutada vaid läiget ja palsamit, kuid ema võib nende alla lisada huulekontuuride väljatoomiseks ka huulepliiatsit. Ühisel huulevärvide kasutamisel tuleb appi võtta jällegi puhas alus või palett, kuhu huulepulka, -läiget või palsamit kanda ning selle pealt huultele kanda. Huulepliiatsit aitab puhtamana hoida selle teritamine ja alkoholiga desinfitseerimine.

Maarja Emma

Kasutatud jumestustooted

MEIGIPÕHI:

IDUN Minerals päikesekaitseemulsioon tooniga

SPF 30 hele (27 ml) 22,63 €

IDUN Minerals Perfect peitekreem silmaalustele väga hele (6 ml) 25,56 €

IDUN Minerals pressitud jumestuspuuder 2 in 1

Skärgard (7,7 g) 25,56 €

IDUN Minerals mineraalpõsepuna Havtorn (5 g)

25,56 €

SILMAD:

IDUN Minerals mineraal­

lauvärv Lavendel (4 x 1 g)

IDUN Minerals päikesekaitseemulsioon tooniga

SPF 30 hele (27 ml) 22,63 €

BioNike Color AntiBlemish peitepulk 01 Ivoire (4 ml) 11,75 €

IDUN Minerals pressitud jumestuspuuder 2 in 1

Skärgard (7,7 g) 25,56 €

kreemist ning lõpetades huulepulgaga, võta appi puhas alus või palett, mille peale pane toode. Kanna sealt isikliku pintsliga toode nahale.

Parema puhtuse hoidmiseks eelista vedelaid ja kreemjaid tooteid peale kanda pigem pintslitega, nt IDUN Minerals jumestuskreemi pintsliga 20,31 € ja IDUN Minerals peitekreemi pintsliga 13,30 € kui meigikäsnaga, sest pintsleid on kergem p õhjalikult puhastada.

Isiklikud meigitooted nii riskide vältimiseks kui ka mugavuse mõttes võiksid olla ripsmetušš, huulepalsam ja peitepulk.

22,85 € paletist särav beež toon

IDUN Minerals mineraallauvärv Lejongap (4 x 1 g)

22,85 € keskmine rohekas matt toon

BioNike Color silmapliiats 105 Vert 9,18 €

BioNike Color kulmupliiats nr 502 (helepruun) 12,89 €

IDUN Minerals veekindel

ripsmetušš Vatn veekindel (10 ml) 19,44 €

IDUN Minerals mineraalpõsepuna Havtorn (5 g) 25,56 €

HUULED:

BioNike Color huulepliiats

202 Nude (6 g) 11,70 €

BioNike Color huulepliiats

210 Marsala (6 g) 11,70 €

IDUN Minerals huulepalsam

tooniga SPF15 Malva (8 ml) 14,26 €

IDUN Minerals huulepalsam

tooniga SPF 15 Syren (8 ml) 14,26 €

IDUN Minerals mineraallauvärv Lavendel (4 x 1 g) 22,85 € paletist särav beež toon

IDUN Minerals mineraallauvärv Lejongap (4 x 1 g) 22,85 € keskmine rohekas matt toon

BioNike Color silmapliiats 105 Vert 9,18 €

BioNike Color kulmupliiats nr 502 (helepruun) 12,89 €

IDUN Minerals veekindel

ripsmetušš Vatn veekindel (10 ml) 19,44 €

IDUN Minerals huulepalsam tooniga

SPF 15 Malva (8 ml) 14,26 €

IDUN Minerals huulepalsam tooniga

SPF 15 Syren (8 ml) 14,26 €

Toodetel on juures Apotheka e ­ apteegi ja Apotheka Beauty e ­ poe hinnad.

NAHK, aeg on ärgata!

Kanal 2 hommikusaate

„Telehommik“ juht Romi Hasa harrastab enda sõnul väga ebatraditsioonilist ilurutiini. Mis sellesse kuulub ning millistel Apotheka riiulitelt leitud ilutoodetel õnnestus neid harjumusi muuta?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTO: ERAKOGU

Romi ärkab hommikuti või õigupoolest öösiti kell 4. Esimese asjana käib ta duši all, et kiiremini ärgata ja värskeks saada. Kell 5.15 istub ta juba meediamaja grimmitoolis ja poole seitsmest on ta otse-eetris.

„Minu ilurutiin teoorias on see, et saan piisavalt unetunde, joon piisavalt vett ja liigun palju vabas õhus,“ ütleb Romi. Praktikas on tal aga olnud unetunde kokku saada päris raske, kuid ta liigub kindlalt suunas, et leida normaalne rütm, mis võimaldaks hommikusaadet juhtida kaua aega. „Mulle meeldib mere ääres jalutada ja üleüldse jalutada, ujuda, teha lõunauinakuid – see ongi minu kõige olulisem ilurutiin.“

SENSILIS Hydra Essence kuiva naha näokreem (40 ml) 26,24 € Otse kümnesse! Kui hommikuti grimmitooli istun, kontrollib meikar alati kohe esimese asjana, kas mu nägu on niisutatud. Loomulikult on mul pigem kuiv nahk ning kuivale nahale sobib see toode väga hästi.

SENSILIS SOS intensiivselt rahustav seerum (30 ml) 49,44 € Täidab igati antud lubadused, aga minu isiklikuks soosikuks ei jõudnud veel kujuneda.

Minu ilurutiin teoorias on see, et saan piisavalt unetunde, joon piisavalt vett ja liigun palju vabas õhus.

SENSILIS pigmendivastane aluskreem SPF 50 (40 ml) 39,36 € Mida vanemaks ja targemaks olen saanud, seda rohkem annan endale aru päikesekaitse vajadusest. Kvaliteetne ja asjalik toode!

IDUN MINERALS

rikkalikult niisutav kehakreem (200 ml) 20,42 € Taas väga sobiv toode minusugusele kuivapoolse nahaga inimesele. Kogu keha tundus otsekui janunevat selle niisutuse järele.

ISDIN Roll-On deodorant Ultra 72 h (40 ml) 13,71 €

Mulle meeldis, et deodorandil on väga õrn lõhn. Ühtlasi on selle deodorandi juures hea, et pärast kasutamist ei jää nahale ebamugavat kihti.

ISDIN mitsellaarvesi (400 ml) 20,49 € Eemaldab meigi väga kiiresti. Puhastamise järel jättis naha mõnusalt niisutatuks, kuid silma sattudes oli veidi ärritav.

IDUN MINERALS värskendav kuivšampoon (200 ml) 18,45 €

See toode ei jäta juustele mingit kihti, mis viitaks kuiv šampoonile. Suudab siiski teha juuksed siledamaks ja kohevamaks.

KLORANE mangovõi šampoon (400 ml) 23,12 € ja juuksemask (150 ml) 29,52 € Olen suur mangofanaatik – need tooted on seega täpselt mulle loodud. Juuksed tundusid pärast hooldust nendega pehmed ja siidised veel pikka aega.

A-DERMA Exomega Control dušiõli atoopilisele nahale (750 ml) 31,36 € Väga neutraalne dušiõli. Vähendas naha ärritust.

BABÉ taastav huulekreem SPF 50 (15 ml) 8,19 € Minu lemmik kõigist testitud toodetest! Mul on kuivapoolsed huuled, aga see huulekreem jättis meeldiva, kergelt õlise tundega kihi, mis huuli mõnusalt pehmendas.

Mine välja molutama!

Hakkab parem!

Stress, ületöötamine ja läbipõlemine on moodsa eluga vaat et paratamatult kaasas käivad nähtused. Nende vastu on igasuguseid meetodeid, aga üks neist on kättesaadav kõigile – lähedane sõprus loodusega. Vahet pole, kas see on mediteerimine kalavetel, marjakorjamine või niisama rabas uitamine, mõju tundub olevat sama – kui oled väljas ära käinud, on helgem ja parem olla.

TEKST: KRISTINA TRAKS, ajakirjanik ja loodusretkejuht

FOTOD: ERAKOGU, KAISA ÄÄRMAA

Emajõe-Suursoo ääres elav kelgukoerte kasvataja

Heinrich Lukk võtab tabavalt kokku: „Kui tahad jääda vaesemaks, mine käi ära linnas. Kui sul on vaja rikkamaks saada, mine sohu!“. Tal on õigus, sest igapäevased tunnid looduses võiksid olla tavapärane elamise hügieen – umbes samamoodi nagu igapäevane pesemine, piisav uni või tervislik toit.

Loodusest saadav hingekosutus, vaimne jõud ja turgutus töövõimele on päris asjad. Jaapanis pandi juba 1980. aastatel tähele, et linnades elavad inimesed kannatavad sagedamini stressi ja sellest tulenevate tervisevaevuste käes, kuid looduses viibimine toob neile muredele leevendust. Praktikat nimetatakse metsakümbluseks ning see on levinud Jaapanist kõikjale. Ega ilmaasjata soovita psühhiaatrid ja psühholoogid vaimse tervise probleemide leevenduseks muuhulgas ka looduses jalutamist. Mitte keegi neist ei anna soovitust istuda rohkem toas televiisori ees ja skrollida kauem telefonis.

Kui juhe on koos, siis välja! Olen aastaid töötanud vabakutselise ajakirjanikuna. Iga vabakutseline teab, et vähegi kohusetundliku ja oma tööd armastava inimesena on läbipõlemine kogu aeg ühe sammu kaugusel, sest tööd on alati rohkem, kui jõuaks ära teha. Nii kaua, kui end mäletan, olen teadnud, et kui juhe on ükskõik mis põhjusel koos või on vaimselt raske hetk, on esimene abi käik loodusesse. Emajõe-Suursoo ääres elades tähendab see täpsemalt sood. Nõnda „ära käies“ ongi täpselt selline tunne nagu ütleb Heinrich – tagasi tulles olen rikkam kui enne. Muidugi mõtleb ta vaimset rikkust ja suuremat heaolu. Looduse tervistava jõu avastasin juhuslikult. Juba algkooli ajal oli mul komme pärast koolitunde lähedalasuvasse Pääsküla või Harku rappa lipsata. Uitasin seal iga päev niisama mitu tundi üksi ringi, mõnikord ehitasin metsa onne ja tegin lõket. Mulle lihtsalt meeldis nii

ja rabas käimine tegi olemise kuidagi helgeks. Alles aastaid hiljem mõistsin, et ammutasin lapsena täiesti ebateadlikult igapäevastest rabaskäikudest jõudu ja vaimset vastupidavust. Võib-olla just tänu sellele pidasin vastu karmile koolielule –õppisin eliitkoolis, kus nõuded olid ülikõrged ning käis laste armutu võrdlemine.

Parimad kohad, kus pole (tavamõistes) mitte midagi Kuidas looduses viibimine kõige paremini toimib? Olen märganud, et linnapargis või ettevalmistatud matkarajal jalutamine ei anna puhastavat efekti, kuid võib olla abiks. Kui aastaid tagasi Tallinnas elasin, oli mul kombeks lõuna ajal töös paus teha ja väljas käia. Otsisin meeleheitlikult rohelust ja kohta, kus saaks hetkeks aja maha võtta ja meeli puhata. Tallinna kesklinnas oli selline hea roheline oaas Siselinna kalmistu, kus linnud suutsid isegi liiklusmürast üle laulda.

Seega on väga head laadimispaigad kohad, kuhu inimmõju ei ulatu – pole kuulda liiklust, võib-olla pole ka levi ja teisi inimesi, ning parem, kui puuduks ehitatud infrastruktuur. Eriti võluvad on kohad, kuhu on raske pääseda – juba ainuüksi sellises paigas ärakäimine laadib akusid mõnikord lausa mitmeks nädalaks. Need kohad on sõna otseses mõttes vaimse tervise keskused.

Eriti võluvad on kohad, kuhu on raske pääseda –juba ainuüksi sellises paigas ärakäimine laadib akusid mõnikord lausa mitmeks nädalaks.

IDEID, kuidas loodusega lähedasemaks saada

Meditatsioon kalavetel.

Emajõe ääres Luunjas asuva Humala kalabaasi peremees Nils Ratt ütleb, et kalapüük on ülimalt teraapiline. „Kalapüük on looduskümblus ja paadisõidu mõnu, justkui käsitöö ja male. Sa paned kokku mitu asja nagu käsitöös ning mängupartner on kala, kelle kättesaamiseks on vaja kaheksa käiku ette mõelda nagu malemängus,“ sõnab ta. „Vene kultuuriruumis nimetatakse kalapüüki ka õng käes mediteerimiseks.“

Nilsi sõnul on kalalkäijate taotlus üldjuhul sama – lülitada end looduses välja rutiinist, olla omaette või koos lähedastega ning püüda kala. „Kalapüügiga seonduvad tegevused aitavad vallandada end hästi tundma panevaid hormoone, mis jäävad meelde ka emotsioonidena, mida raskel ajal meenutusega taaselustada,“ toob ta välja. „Aktiivne kalapüüdja keskendub 100-protsendiliselt käsilolevale tegevusele ning lülitub kõigest muust täiesti välja. Kusjuures tihtipeale on looduse nautlejal kala saamisestki ükskõik ning piisab ainuüksi tegevusest. Sotsiaalse läheduse nautijad saavad rahulolu koosolemisest, -tegemisest, aitamisest ja teiste rõõmust.“

Merel tunned end tillukesena.

Mereretkede korraldaja Karel Riitsalu ammutab hingerahu merest. „Meres on alati midagi müstilist ja salapärast, aga samas nii lummavat. Et merega hästi läbi saada, peab teda austama,“ tõdeb Karel. Tema lemmikhetked on vaiksed õõtsumised paadiga õhtusel merel, kuid samas naudib ta ka jalutamist tormisel rannal.

Kareli jaoks on aasta tipphetked pikemad merereisid sõpradega, mil koos avastatakse

Eesti laidusid.

Keri saar on juba aastaid sõpruskonna

traditsiooniline sihtkoht, kuid palju on veel avastamata. „Mõni laid on nagu väike mereriik, seisad selle keskel ja näed laia veeavarust igast küljest. Siis mõistad, kui pisike ja tühine sa oled – see aitabki tihti argimuredest vabaneda,“ ütleb ta.

Kareli sõnul piirab väikealustele meresõitu küll veidi meie laiuskraadi lühike navigatsiooniaeg, tujukad ilmad ja keeruline ühise aja leidmine, aga kui kõik see õnnestub klappima panna, on südames ülim rahu. „Olen lõpuks seal, kuhu hing nii kaua kutsunud on.“

Marjaretkedel ammutad rikkust.

Marjakorjamine on puhas vaimse tervise heaolu sessioon. Paadunud korilase ja marjametsas mediteerijana läheb mul juba peatse murakaaja saabumise peale mõeldes hing helgeks ja vererõhk lakke. Kui astun juulikuu varahommikul sookailulõhnalisse murakarappa, tunnen joovastust.

Sama efekti annab päev septembrikuises jõhvikasoos. Mõnikord kolin lausa mitmeks päevaks jõhvikaväljade lähedusse elama. Korjan palju marju, vahepeal pikutan ripptelgis, õhtul aga kuulan, kuidas soo peal ohivad armujanus põdrapullid. Need salapärased soost kostvad ohked on nimelt põtrade pulmahäälitsused. Ja kui tagasi tulen, on mul lisaks suurele kotitäiele marjadele ka puhanud vaim ning väge täis töövõime.

Metsik ööbimine väljas.

Kui on vaja ennast rohkem laadida, lähen ööbima kuhugi, kus ei ole tavamõistes midagi. Just selline olemine ongi ülim – matkad läbi metsade, soode ja rabade mõnele metsikule

rabasaarele, paigutad puude vahele ripptelgi, kokkad õhtusöögi ja lihtsalt oled. Televiisoriks on päikeseloojang raba kohal, helitaustaks soolindude rüütide kurvavõitu hõiked, kauge kotkahüüd või rästiku nurrumine (nii kutsus vanarahvas öösorri häälitsemist). Jah, see kõik tundub lausa liiga lihtne, kuid tegelikult on puhas luksus ja vaimse tervise ülim turgutus.

Olen tähele pannud, et avalikel lõkkeplatsidel telkimine ei anna samasugust hingekosutavat efekti. Seal nagu ei õnnestu end päris vabaks lasta, sest pidevalt muretsen, kas keegi tuleb ja kuidas ta end üleval peab. Eriti suvel on lõkkeplatsid sageli ülerahvastatud, seal puudub privaatsus ja kahjuks leidub meie hulgas ka inimesi, kes ei oska looduses viisakalt viibida.

Vee peale kulgema.

Vee peal kulgemine on suurepärane ja eriti mugav viis lasta loodus endale kõvasti naha vahele pugeda. Väga soovitan proovida just mitmepäevast veematka, sest erinevalt jalgsi matkamisest ei ole vaja veematkal tassida oma elamist seljas.

Kanuusse mahub ju lahedalt kogu varustus. Lausa nii, et kaasa saab võtta mõne hea raamatu või muusikariista. Minu kanuupill on handpan (eesti keeles on selle vasteks pakutud hangtrumm –toim.), mida on mõnus kuskil jõekäärus või järveservas mängida.

Niisama molutama.

Loodusfilosoof Fred Jüssi on rõhutanud, kui vajalik on mitte midagi tegemine ehk molutamine. „Lähen metsa, vahin tuld ja ei mõtle ega taha midagi. Ma olen istunud niimoodi terve õhtupooliku, öö läbi ja järgmise hommikupooliku ja veel pärastlõunani välja. Ja ma tulen sealt tagasi rikkana, kuigi ei ole midagi teinud,“ on ta kirjeldanud molutamist. Ja tõesti – tasub välja minna ilma plaanideta. Kogu aeg ei ole vaja sebida. Ei ole vaja kogu aeg rääkida või telefoni kontrollida. Parim, kui unustad telefoni olemasolu üldse.

SUURIM VASTUTUS:

kaitsta PERET ja RIIKI

TEKST: KRISTA KIIN

FOTOD: ERAKOGU

Aprilli lõpust mai alguseni kestnud reservväelaste nädalal tsiteeris kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisner Winston Churchilli ütlemist, et reservistid on oma olemuselt topeltkodanikud, kes mitte ainult ei moodusta osa ühiskonnast, vaid ka kaitsevad seda. Sama kehtib Reisneri sõnul ka meie reservväelaste kohta. Tihti on nad ühiskonnas märkamatud, sest reservväelane on nagu iga teine ühiskonna liige – kolleeg, sõber või naaber. Küll aga tulevad reservväelased välja siis, kui tuleb kaitsta Eesti iseseisvust või õppekogunemistel selleks harjutada.

Magnum Medicali ostu- ja kategooriaosakonna juhataja Kim Inno (46) on üks 90 000 reservväelasest, kes moodustavad Eesti riigikaitse põhijõu.

Kuidas teist sai reservväelane?

Reservi arvatakse minu teada kõik mehed, kellel pole terviseprobleeme. Mind arvati reservi hoolimata sellest, et ma ei olnud kaitseväeteenistust läbinud. Sain 18-aastaseks 1996. aastal ning läksin samal aastal ka Tartu Ülikooli proviisoriks õppima. Mäletan veidi häguselt, et tol ajal ei olnud riigil ressurssi peaaegu kedagi teenistusse kutsuda. Mingil ajal sain kirja, et peab minema kaitseväes end arvele võtma. Käisin kohal ja arvati reservi, kuid teenistusse ei kutsutud. Tol ajal mul ei olnud ka soovi ega tahtmist kaitseväega kuidagi kokku puutuda. Aastaid, isegi aastakümneid oli tunne, et meie kandis on rahu maa peal ja sõda on mineviku teema. 2014. aasta oli minu jaoks esimene hoiatus, et Venemaaga on midagi väga viltu. Leo Kunnase raamat „Sõda 2023“ mõjus väga prohvetlikuna.

Mis ajendas teid Kaitseliitu astuma?

Mitmesugustel kursustel küsitakse osalejatelt alati, miks nad Kaitseliiduga liitusid. Enamasti liituti 2022. aasta alguses, põhjus meie vastik naaber. Nii ka mina. Keegi peab ju vastu hakkama! Ehk nagu üks kamraad ütles: „Keegi peab neid okupante ju laskma!“

Olin siis juba üle 40 aasta vana, kui tekkis kokkupuude Eesti kaitseväega.

Martin Reisner Kevadtorm 2023. aasta õppusel.

Tegelikult ma ei ole sõjanduse fänn, meie jaos keegi ei ole, põhjuseks on kohusetunne. Mõnele tõeliselt meeldib –sõjandusega seonduv on sport ja siis tahetaksegi järjest paremaid tulemusi. Eks see on ka muidugi tore, kui leitakse kutsumus. Ma ise hindan pigem seda momenti, kui õppustelt ära koju saab.

Mitmesugustel

kursustel küsitakse

osalejatelt alati, miks nad Kaitseliiduga

liitusid. Enamasti

liituti 2022. aasta alguses, põhjus meie vastik naaber. Nii ka mina. Keegi peab ju vastu hakkama!

Kas oli näha, et Ukraina sõja algamise järel liitus Kaitseliiduga massiliselt mehi?

Ka mina ju liitusin sel ajal. Sõdurioskuste koolituse, relvaõpped ja laskeharjutused olengi samal kevadel liitunutega koos läbi teinud. Kindlasti oli liitujaid palju ja siiamaani tuleb juurde. Siiski, esimese Eesti Vabariigi ajal oli Kaitseliidus 100 000 meest. Praegu on ikka veel liiga vähe.

Mida Kaitseliidus tehakse?

Kaitseliidus on kõik vabatahtlik. Aga kui seal juba oled, võiks midagi osata ka. Selleks tuleb õppida ja kursustel käia. Kui kursustel kohal oled või kuskil õppustel lõdised, ei tahaks kuidagi esimene olla, kes alla annab. Eks kohusetunne tekib ka jaokaaslaste ees. Vilets on kamraade alt vedada.

Tegin läbi sõdurioskuste koolituse (SOK) ning sanitarikoolituse, kuna tunnen tugevamat kokkupuudet terviseteemaga. Lisaks olen koolitatud välihaigla apteekriks Varblaserünnaku õppusel. Mullu kutsuti ka Kevadtormile. Seda on paari aasta kohta päris palju saanud.

Hetkel käib väikeüksuse koolitus (VÜT). Õpitakse selleks, et jama korral vastu hakata. Parem on seista kamraadidega kuulipilduja ja granaadiheitjaga teeotsa peal kui kööginoaga koduukse ees. Mõistagi ei tasu illusioone teha – kui Venemaa meist jagu saab, ei ole kellelgi pidu. Vaenlane on kõik reservväelased, tegevväelased ja kaitseliitlased ära märkinud. Põgenema saavad vähesed, parem on vastu hakata.

Sel kevadel Kevadtormil käisite?

Sinna ei võeta igal aasta samu inimesi. Õppused on õpitu meelde tuletamiseks ja sinna võetakse neid, kellel arvatakse midagi meelest ära olevat läinud. Kaua õppus kestab, sõltub sellest, mis on kellegi sõjaline ametikoht. Mina olen laskur-

sanitar ja mind kutsuti mullu nädalaks.

Tänapäeva kaitseväeteenistus on kahtlemata hoopis midagi muud kui omaaegne nõukogude armee, kust noormehed naasid pahatihti vaimsete ja füüsiliste traumadega...

Lugesin Vene sõjaväe kohta Olavi Ruitlase raamatust „Kroonu“ ega saanudki aru, mis selle sõjaväe eesmärk täpselt oli. Sellist rõhumist, dedovštšinat ehk kiusamist praegu kaitseväes absoluutselt ei ole. Mitte kordagi ei ole ma millegi sellisega kokku puutunud ka Kaitseliidus. Viimane on ju täielikult vabatahtlik – kui seal ebameeldiv oleks, siis keegi ei käiks ju ka.

Kui tihti õppustel osaleda tuleb? Õppuseid on kahte sorti, Kevadtorm on kohustuslik, kui sinna kutse saad, tuleb minna, kui just tervis päris korrast ei ole. Minemata jätta ei saa, muidu ootab väga suur trahv. Kohustuslikke õppusi ei toimu väga sageli. Mind on kutsutud vaid üks kord ja kohustuslikus korras kutset ei ole arvatavasti mitu aastat oodata. Ma olen aga päris palju käinud Kaitseliidu vabatahtlikel koolitustel. Seal omandasin seitsme nädalavahetusega näiteks sanitari eriala. Praegu käivad väikeüksuse taktikaõppused. Need kestavad viis nädalavahetust, reede õhtust pühapäeva õhtuni.

Kas võite mõnelt õppustelt välja tuua ka mõne vahva seiga või värvika loo?

Esimene väikeüksuse treening oli 18.–20. veebruari paiku, mil sattusid olema külmemad päevad. Veepudelis külmus vesi tunni ajaga täiesti jääks ja öösel oli ligi 30 kraadi külma. See oli väga huvitav kogemus. Magasime kaitseväe telkides, milles oli küte sees – kui õues oli miinus 30, oli sees miinus 10. Kaitseliit andis korraliku varustuse, mitu kastitäit matkavarustust.

Kui kindel on Eesti meeste kaitsetahe?

Väga kindel. Tuleb endale aru anda, et kui naaber on halvas mõttes ogar, tuleb ennast tema eest kaitsta. Muidu ta tuleb ja võtab sinult ära ükskõik, mis ta tahab. Ei maksa loota, et küll jõuab ära põgeneda, kui asjad päris hulluks lähevad. Vähesed ehk jõuavad.

sibula ekstrakt (Extr. Cepae), hepariinnaatrium,

Unusta oma armid!

hoiab ära liigse armistumise • leevendab sügelust

Sobib igasuguste armide ravimiseks, takistab uute armide teket ja ravib vanu

Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele

Käsimüügiravim

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Näidustus: Hüpertroofilised, keloidsed, liigutusi piiravad ja kosmeetiliselt moonutavad armid, mis tekivad pärast operatsioone, amputatsioone, põletust, avariisid, kontraktuure, nt Dupuytren’i kontraktuur, kõõluste traumaatilised kontraktuurid ja tsikatritsiaalsed striktuurid.

allantoiin

Mis meelt olete meie naabri, agressorriigi suhtes?

1990ndatel, pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli ju ajaloo lõpu tunne. Sai arvatud, et külm sõda on lõppenud, raudset eesriiet ei ole ning võiks juba normaalselt elama hakata ja vaadata, kuidas kõigil parem oleks. Kahjuks kõik ei mõtle nii ja paraku on Venemaa juhtidel mingisugune muu, väga kummaline motivatsioon. Nad vist ise ka ei saa aru, mida nad täpselt saada tahavad. Tundub valitsevat keskaegne või veel varasema ajastu mõtteviis.

Kas olete ärevil tuleviku pärast?

Eesti on nii väike, et siin ei ole territooriumi sügavust, kuhu põgeneda. Ega paremat plaani ole, kui tuleb esialgu linnadest eemale hoida. Perega on jama, kui rindele peab minema. Kõik kaitseväe või -liiduga seotud inimesed ja nende pered on märgitud. Ei tasu illusioone teha.

Kui kaua olete Magnum Medicalis töötanud?

Poolteist aastat. Meie töö on hoolitseda selle eest, et inimesed saaksid kätte vajalikud ravimid ja muud tervisetooted. Varustame umbes poolt Eestit ja püüame seda teha võimalikult hästi.

Milline on teie pere?

Elame abikaasa Lenoga koos 1996. aastast ja meil on kolm last. Vanem poeg sai 25, tütar saab 18 ja kõige noorem poeg on viiene. Abikaasal on suur aiandushuvi. Nad võitsid oma Harmonicumi aiaga Tallinna tornide väljakul Balti aiandusvõistluse. See on ka sel aastal, ja ehk uhkemgi kui eelmisel korral. Meil endal on ka Kiili vallas maja ja aed, aga sellega on nagu kingsepa pojaga –oma aia jaoks nii palju aega ei jää kui teiste tarvis!

Kindlasti on reservväelaste roll väga vajalik ja ma imetlen Kimi, et ta sellise sammu tegi. Neid inimesi ei ole meie ringkonnas kuigi palju, kes oleks Kaitseliitu astunud. Selles mõttes ta on hästi tubli ja julge. Kim teeb seda täie veendumusega, et kaitsta peret ja riiki. Mees on nädalavahetustel küll sageli ära, aga kuna meil on kaks last juba suuremad, saame isekeskis ilusti hakkama.

Muidugi teeb see mind mõnikord ka natuke murelikuks – kui ma selle peale rohkem mõtlen või süvenen, kerkivad igasugused pildid silme ette... Samas ei taha väga üle mõelda. Kui olukord peaks ohtlikuks muutuma, tuleb ka selleks valmis olla ja mõelda läbi sammud, mida teha.

Ohutunnetus oli võib-olla teravam Ukraina sõja alguses, kuigi ega oht pole ajaga vähenenud. Suure tõenäosusega on reservväelaste ja kaitseliitlaste perekonnad suurema ohu all, aga sellele ei saa pidevalt mõelda

Abikaasa Leno Inno: Imetlen abikaasat, et ta selle sammu tegi

Metsa matkale!

Matkakotti selga visates tuleb lisaks matkavarustusele mõelda ka sellele, millega metsas keha kinnitada. Kui külapood matkarajale jääb, on lahendus lihtsam. Samas võib maitsva ja mõnusa roa kodust kaasa haarata või kerge vaevaga puhkepausi ajal või lõkke ääres valmistada. Üks on kindel – värske õhu käes maitsevad kõik toidud mitu korda paremini kui kodus laua taga. Mõnusat matkahooega! TEKST, FOTOD JA

Üleöö KAERAHELBED marjadega

Lihtne ja toimiv hommikupuder, milleks polegi muud vaja teha, kui kallata eelmisel õhtul kaerahelbed vedelikuga üle, maitsestada ja järgmisel hommikul matkale minnes haarata purk metsa kaasa. Värskes õhus ja linnulaulu saatel maitseb kindlasti imeliselt!

Kahele

2 dl täistera kaerahelbeid

2 dl kaerapiima

1 dl Kreeka jogurtit

2–3 tl vedelat mett

2 tl chia- seemneid

1 tl vanillisuhkrut

2–3 tl maapähklivõid marju, pähkleid jm

Sega kaerapiim ja kaerahelbed. Lisa jogurtit, maitse järgi mett, chia -seemned, vanillisuhkur ja maapähklivõi. Jaota purkidesse ja jäta üle öö paisuma. Kui puder tundub liiga kuiv, võid enne sööma hakkamist veel kaerapiima lisada ja läbi segada. Enne söömist puista peale marju ja pähkleid.

LÕKKEKARTULID karulaugupesto ja kodujuustuga

Lõkkekartulid on alati omal kohal, kui õhtul lõke üles teha. Need valmivad ju ilma igasuguse vaevata. Pealegi on suitsumaitselised kartulid väga mõnusad lapsepõlve meenutavad ampsud. Paku sinna juurde väekat karulaugupestot ja soovi korral ka kodujuustu. Midagi maitsvamat on keeruline välja mõelda!

Neljale

8 keskmise suurusega kartulit

400 g kodujuustu

KARULAUGUPESTO:

100 g karulauku

50 g päevalilleseemneid

1–1,5 dl külmpressitud rapsiõli

50 g riivitud parmesani või muud kõvemat juustu soola

Karulaugupesto valmistamiseks pese ja kuivata karulauk. Tükelda ja tõsta siis purustajasse. Lisa õli, päevalilleseemned ja juust ning töötle kõik ühtlaseks. Ära liialt püreesta, pesto peaks jääma kergelt tükiline. Maitsesta soolaga.

Lõkkekartulite valmistamiseks viska kartulid kuuma tuha sisse. Väldi otsese leegi sisse sattumist, aga samas jälgi, et tuhk liialt maha ei jahtuks. Vajadusel veereta kartuleid kuumemasse kohta. Kontrolli kartulite küpsust noaga torgates. Valmis kartulite sisu peab olema pehme ja vastupanu mitte osutama. Valmis kartulid tõsta lõkkest välja, vajuta küpsenud sisu välja ja söö seda koos karulaugupesto ja kodujuustuga.

MUSTIKAkissell

Metsamustikatest kissell on mõnus ja maitsev turgutus, mis sobib hästi ka matkale termosega kaasa haarata. Pisut nostalgiline ja alati hea valik, kui tahta midagi tõeliselt metsamaitselist.

Neljale

400 g mustikaid, 8 dl vett 0,5 dl suhkrut, 1–1,5 sl tärklist

Tõsta mustikad potti, lisa suhkur ja vesi. Lase keema tõusta ja keeda siis vaiksel tulel kümmekond minutit. Sega tärklis vähese külma veega ja kalla siis potti. Sega läbi ja lase keema tõusta, kuni kissell pakseneb. Tõsta tulelt ja jahuta. Naudi niisama või lisa kohupiima, putru või vahukoort.

Suitsukanavrapp

röstitud

PAPRIKAGA

Suitsukanavrapi võib alati matkale minnes seljakotti pista. See on kerge ja maitsev vahepala, mida mõnus vahepeal jalga puhates haugata, kui kõht nurisema hakkab. Suitsukanale on siin vrapis seltsiks röstitud paprika. Seda võid valmistada lõkkel, grillil või siis kasutada juba valmistehtud röstitud marineeritud paprikaid, mida müüakse purgiga.

Neljale

4 suuremat tortiljat

200 g tšillimajoneesi või tavalist majoneesi

300 g suitsutatud kanafileed, tükeldatuna 2 punast paprikat või 200 g purkitehtud marineeritud röstitud paprikat 2 lühikest kurki, hakituna 100 g riivitud juustu

Kui valmistad paprika ise, siis tükelda paprika ja puhasta seemnetest. Piserda õliga ning küpseta grillil, kuni paprika on pehme. Grillides võid paprika koore julgelt tumedaks röstida. Hiljem saab selle lihtsalt eemaldada. Jahuta paprika ja tükelda. Tõsta kõrvale. Kui kasutad purkitehtud paprikat, tükelda see lihtsalt väiksemateks tükkideks.

Määri vrappidele majoneesi. Säti sinna peale salatilehed, laota salatilehele kana, paprika ja tükeldatud värske kurk. Lisa ka riivitud juust. Voldi vrapid tihedalt kokku ja keera siis paberi sisse. Enne sööma hakkamist võid vrapi pooleks lõigata.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... ta ka sureb kopsupõletikku."

Auhinna võitsid Kaido Rohtmets Kuusalust, Priit Ronk Tallinnast, Endla Tülle Rakverest, Mare Treuman Linnamäe külast.

Seekord on auhinnaks 4 komplekti Biorythm toidulisandeid: Asgwagandha kapslid (30 tk), Magne B6 kapslid (30 tk) ja vitamiin B12 kapslid (30 tk)

Vastused palume saata 10. augustiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Parima lahenduse otsingul

Nõmme Männiku Rimi apteegi proviisori Mari Nõgese südameasi on, et iga apteegikülastaja saaks sobivaima soovituse. Selle õnnestumiseks paneb ta kokku puslesid, mille asendamatud tükid on õige annus, sagedus, vormi sobivus, ravimi koostoimete analüüs ning koostöö teiste raviekspertidega.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l

1)Kuidas sai teist apteeker?

Pärast keskkooli lõppu valisin Tartu Ülikoolis keemia, ravi ja farmaatsia erialade vahel. Kuna proviisoriamet on võluv segu meditsiinist ja keemiast, otsustasin selle kasuks. Pärast proviisorikutse saamist alustasin tööd rahvusvahelises ravimitööstuses, mis oli siis uudne, arenev ja põnev väljund meie erialale. Sain tänu oma haridusele kahel kümnendil tegeleda rahvusvahelisel tasemel nii ravimite registreerimise, müügi kui ka turundamisega. Viis aastat tagasi tekkis soov ja võimalus asuda apteeki proviisorina tööle ja olen tänaseni oma valikuga väga rahul. Julgustan kõiki noori, kellele sobivad reaalained, nagu keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia, kaaluma Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas farmaatsia instituudis proviisori õpet.

2)Mis teid apteegis töötamise juures kõige rohkem võlub? Mitmekülgsus. Kui inimene otsib apteegist abi, pean tema probleemist aru saama ning otsustama, mida talle soovitada ning kuidas teda nõustada. Kas pakkuda talle sümptomipõhiselt käsimüügiravimit, muud tervisekaupa või tervisenõu; suunata ta hoopis arsti vastuvõtule või

helistama perearsti nõuandetelefonile või soovitada pöördumist erakorralise meditsiini osakonda.

Hästi oluline on igapäevane nõustamine: kuidas ravimit õigel viisil, koguses ja ajal ohutult manustatada. Siin on tähelepanu keskmes inimene ja tema eripalgelised vajadused ning lõppsihiks tema elukvaliteedi parandamine.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna proviisoriõppe ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise kliinilise farmaatsia täiendõppe vilistlasena on minu süvendatud huvisuund just raviminõustamine, mis tähendab patsiendile määratud ravimite ja raviskeemide tõenduspõhist analüüsimist ja optimeerimist. Ravimite koos- ja kõrvaltoimeid raviskeemis, annustamist, manustamise sagedust ja manustamisviisi sobivust, ravisoostumuse hindamist ning arstide, õdede ja patsientide nõustamist, et parandada ravikvaliteeti.

3)Mis on teie enda rõõmu ja energia allikad?

Piisav puhkus, loodus ja kultuur. Naudin liikumist värskes õhus – pargis, mere ääres, terviserajal, metsas või rabas. Kogun teadlikult positiivseid emotsioone filmidest, muusikast, raamatutest, teatrietenduselt või näitustelt ja mõnikord ka spordivõistlustele kaasaelamisest. Kultuurielamused pakuvad mulle põnevaid lahendusi, uusi ideid ja kogemusi. Samuti näitavad need, kui eripalgeline võib olla maailmatunnetus ja nägemus ning see inspireerib ja innustab.

4)Millega oma tervist hoiate ja turgutate?

Igapäevase D-vitamiini ja värskete Eesti aia-, põllu- ja metsasaadustega. Oluline on piisav puhkus ja uni. Minu jaoks on parim puhkus selline, mis annab koos lähedastega võimaluse välja astuda igapäevaste tegevuste rütmist.

5)Mida soovitate ajakirja lugejatele, et hoida end füüsiliselt ja vaimselt tervena?

Leida igas päevas midagi toredat ja rõõmsat või midagi, mille üle tänulik olla.

Leida midagi, mis naerma ajab ja naeratama paneb. Liikuda värskes õhus, looduses. Häid emotsioone saab koguda ka kultuurist, spordist ning uutes kohtades rännates. See avardab ka maailma.

Suve rütmis