ATH âmoehaigus vĂ”i elu muutev diagnoos?
Naha sÀra SALADUSED
Muuda oma KEHAKEEMIA Ônnelikuks
ATH âmoehaigus vĂ”i elu muutev diagnoos?
Naha sÀra SALADUSED
Muuda oma KEHAKEEMIA Ônnelikuks
4 Juhtkiri
6 Uut apteegis
8 Uudised
10 Kui Àratad vaatajas rÔÔmu
16 Veel ĂŒks pingutus
40 TÔnu Raadik: pidi olema pÔhjus, miks ma lisaaja sain
44 Kaunite juuste saladus
48 Tervislike kinkide spikker
50 Ilu-uudised
18 ATH â moehaigus vĂ”i elumuutev diagnoos
24 5 levinud liigeseprobleemi, mis ei hĂŒĂŒa tulles
28 Kui maailm su ĂŒmber pööritab
32 Kuidas valida Ôige meditsiiniseade?
36 Kas hingad Ôigesti?
52 VÀrske, sÀrav ja pidulik hommikust Ôhtuni
55 SÀra vÔidab alati
59 Kumma valid â ingli- vĂ”i kuradikokteili?
64 Viska leili!
68 JÔuluroad naabritelt
72 RistsÔna
74 VĂ€ike tĂŒdruk suures paadis
Kas olete mĂ€rganud Apotheka apteegiriiulitel Eesti KaitsevĂ€e maskeerumisvormis tooteid? Me ei ole hakanud apteekides vÀÀrt kaupa kamuflaaĆŸi abil peitma, selle taga on hoopis meie sĂŒgav kummardus ja toetusavaldus Eesti reservvĂ€elastele, kelle heaks annetame osa igalt mĂŒĂŒdud laiguliselt karbilt.
Kaitsetahte projekti korraldatakse reservvĂ€elaste toetuseks tĂ€navu esimest korda ja sellega liitus lisaks Apothekale muljet avaldav hulk suure sĂŒdamega ettevĂ”tteid jÀÀtisetootjatest pankadeni. EttevĂ”tmine kestis kuu aega ja valiti tĂ€navu suvel Eesti aasta kaubandusteoks. Meie aga arvasime, et ĂŒhest kuust jÀÀb vĂ€heks ja Apotheka jĂ€tkab sĂ”durikuube pakendatud kaupade mĂŒĂŒki vĂ€hemalt terve aasta, mille eest oli meil suur au pĂ€lvida riigikaitse toetaja tiitel. Kaitstud riigi vajalikkusest saame me kĂ”ik aru.
Sama oluline on, et meie riigi kaitsjad tunnevad, et oleme nende seljataga ja toetame neid.
Kaitsta ei ole vaja ainult riiki, vaid ka igaĂŒhte meie seast â terviserikete, viiruste, haiguste ja ootamatuste eest. Apotheka on seda teinud juba ligi 25 aastat ja naljaga pooleks vĂ”ime öelda, et olemegi muutunud kaitsevaldkonna ettevĂ”tteks. Kaitsta on vaja iga inimest sellepĂ€rast, et ĂŒhiskonnana oleme ainult nii tugevad, kui tugev on meie kĂ”ige nĂ”rgem lĂŒli. Ja mitte ainult haiguste, vaid ka ebateaduse ja soolapuhumise eest.
Eesti inimeste terviseteadlikkus pakub meile sageli pĂ”nevaid vĂ€ljakutseid, vĂ”istelda tuleb nii dr Googleâi diagnoosi kui ka naabriÂMaie ravisoovitustega, rÀÀkimata vandenĂ”uteoreetikutest ...
Selle vastu aitab ainult pidev teavitustöö ja harimine, maast madalast kuni kĂ”rge eani vĂ€lja. Eesti riik on ka sellest aru saanud ja tahab oluliselt suurendada haiguste ennetustööd, sest lĂ”puks on see kĂ”igile parem â ja mis seal salata â ka odavam. RÔÔm on tĂ”deda, et sellesse kaasatakse jĂ€rjest rohkem ka apteekreid â nĂ”ustamisel, tervisenĂ€itajate mÔÔtmisel ja vaktsineerimisel. Apotheka usinad apteekrid on igal juhul valmis ja tahet tĂ€is. Ilusat pĂŒhadeaega kĂ”igile, me oleme kaitstud!
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. JÀrgmine number ilmub mÀrtsis.
Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS
Keeletoimetaja: ESTER PĂLDMA
Kujundus: MIRTEL VĂRST
VĂ€ljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA
Stilistika: KRISTIN LIIAS
Muah: PIRET KALJUSTE
RÔivad: STOCKMANN, TILDA KNITWEAR, LEVI DISAINIPOOD
Ehted: TALI DISAINIPOOD
Sigurijuure ekstraktist saadud inuliini ja magneesiumi sĂŒmbioos ehk Magnulin (28 tk) 18,13 ⏠on loodud soolestiku toetuseks. Inuliin on kiudaine, mis toimib prebiootikumina ja soodustab kasulike bakterite kasvu soolestikus. See aitab reguleerida seedimist ja vĂ€hendada kĂ”hukinnisust. Magneesium lÔÔgastab soolestiku lihaseid ning pakub tuge nĂ€rvisĂŒsteemile.
Uudse meeleolu parandava ja ĂŒldtoniseeriva preparaadi Altivia Vitale (30 tk) 18,05 ⏠koostisse kuuluvad jamsijuure, ashwagandha, hariliku lutserni ja viirpuu ekstrakt.
TÔhusalt koostööd tehes tÔstavad need energiataset ja meeleolu ning aitavad nii stressiga paremini toime tulla. Kapsleid soovitatakse kasutada, kui vaevavad muremÔtted, masendus ja jÔuetus.
Macrobalans suukaudne lahuse pulber lastele (6g 20 tk) 10,25 ⏠tuleb appi siis, kui on kÔht kinni. Toode sisaldab lahtistavat toimeainet makrogooli. See suurendab vedeliku kogust vÀljaheites, kergendades selle vÀljutamist. Kotikeses olev pulber segatakse klaasis vees, mahlas vÔi muus vedelikus. Tavaline kuuri pikkus on kuni 14 pÀeva.
Uus maisitĂ€rklisel pĂ”hinev BĂŒbchen Baby puuder SOS (80 g 8,94 âŹ) on naha vastu eriti Ă”rn ning sobib kasutamiseks alates sĂŒnnist. JojobaĂ”liga rikastatud beebipuuder kaitseb punetuse, Ă€rrituse ja hÔÔrdumise eest, imades liigse niiskuse ja jĂ€ttes naha meeldivalt kuivaks ja vĂ€rskeks. Ei sisalda mineraalĂ”lisid, talki ega parabeene ning sobib hĂ€sti ka tĂ€iskasvanute nahahoolduseks.
Kui silmad on valgusele tundlikud, Àrritunud vÔi on tunne, justkui oleks liivatera silmas, on silmad tÔenÀoliselt kuivad. Ocutein Ribo-Hyal (10 ml) 20,26 ⏠on niisutav silmageel, mis taastab kuiva silma kahjustunud lipiidikihi ning leevendab valgustundlikkust ja Àrritust. Anna oma silmadele rahu.
Grintuss Adult siirup (180 g) 15,36 ⏠ja Grintuss Pediatric siirup (180 g) 15,36 ⏠sobivad nii kuiva kui ka lahtise köha raviks kas Ă€gedas faasis vĂ”i pĂŒsiva köha korral. Siirupil on kaitsev, rahustav, pĂ”letikuvastane ja rögaeritust reguleeriv toime. 100% looduslik toode, mis lisaks ravimtaimedele sisaldab nektarit ja mett.
Vesinikperoksiidi lahus 3% sprei (50 ml) 2,52 ⏠on vÀrvuseta, peaaegu lÔhnatu, nÔrgalt happelise reaktsiooniga vedelik, mida kasutatakse naha puhastamiseks ja marrastuste ning haavade töötlemiseks. Naha puhastamisel aitab see lahustada ning eraldada kuivanud vere- ja mÀdakoorikud.
Luxador Immustar vitamiin D3 Ă”likapslid 4000 IU (90 tk) 30,30 ⏠sisaldab lisaks D-vitamiinile ka sipelgapuu koore ekstrakti ning tsinki, mis aitavad kaasa immuunsĂŒsteemi normaalsele talitlusele. Sipelgapuu toetab organismi vastupanuvĂ”ime sĂ€ilitamist.
Hemopran on uuenduslik kolmest tootest koosnev terviklahendus, mis aitab tÔhusalt hemorroidide ja muude anaalpiirkonna murede korral.
Hemopran spetsiiïŹline pesugeel (125 ml) 14,73 ⏠toob leevendust sĂŒgeluse, pĂ”letustunde ja Ă€rrituse korral anaalpiirkonnas. Kaitseb infektsioonide eest. Hemopran kaitsev endorektaalkreem (35 ml 16,86 âŹ) on nii sisemiste kui ka vĂ€limiste hemorroidide ning anaal- ja perianaallĂ”hede raviks. Kiirendab kudede taastumist. Hemopran hĂŒaluroonhappega suposiidid (2 g 7 tk) 17,72 ⏠sisemiste hemorroidide ja anaallĂ”hede, ïŹstulite raviks ning erisuguste pĂ€rasoolepĂ”letike leevendamiseks.
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
KĂ€tte on jĂ”udnud aeg, kui jĂ€rjest roh kem tabavad meid viirusnakkused, mis pĂ”hjustavad nohu, köha vĂ”i kurguvalu. Rahvasuus nimetatakse neid kĂŒlmetushaigusteks, kuid neid ei pĂ”hjusta kĂŒlmetamine, vaid mitmesugused viirused.
Ălemiste hingamisteede viirusnakkus on iseparanev haigus. MĂ”nikord taanduvad kĂ”ik haigusnĂ€hud pĂ€eva vĂ”i paari jooksul, enamasti vĂ”tab tĂ€ielik paranemine veidi kauem aega.
UUS TEENUS APOTHEKAS: kontrolli oma tervist regulaarselt
Elustiilihaiguste tekkimise peamised riskitegurid on kĂ”rge kolesterooli ja veresuhkru tase, kĂ”rge vererĂ”hk ning liigne kehakaal. Samuti on riskiks suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Regulaarselt tervisekontrollis kĂ€imine on aga tĂ”siste haiguste ennetamise alus. Statistika nĂ€itab, et neljandikul 40-aastastel meestel esineb juba mingeid sĂŒdamega seotud kaebusi, mis vajaksid tĂ€helepanu.
Iga inimene peaks teadma, milline on tema vererĂ”hk, kolesteroolisisaldus ja vere glĂŒkoosisisaldus, eriti oluline on seda teada ĂŒle 40-aastastel. Liiga suur vĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔt on mĂ€rk sellest, et inimest ohustavad sĂŒdamehaiguste
riskitegurid on ĂŒle normi. Meestel vĂ”iks vĂ¶Ă¶ĂŒmbermÔÔt jÀÀda vahemikku 94â102 cm, naistel 80â88 cm. Apotheka apteekides on vĂ”imalik mÔÔta ĂŒhe teenusega verelipiidide sisaldust, sealhulgas ĂŒldkolesterooli ja verelipiidide omavahelist tasakaalu, veresuhkru taset ning kehakoostist. Registreeri end Apotheka veebilehel apotheka.ee ja vali teenuste alt âtervisenĂ€itajate pakettâ. SeejĂ€rel vali apteek, leia sobiv aeg ning tĂ€ida vorm. Soovituslik on mÔÔtmine teha enne söömist vĂ”i vĂ€hemalt 2 tundi peale sööki, oodatud on kĂ”ik alates 18. eluaastast ja kehakaaluga kuni 150 kg. Aega kulub umbes 30 minutit.
Haiguse sĂŒmptomeid on vĂ”imalik leevendada, kuid haiguse kestust ravimite ja ravivĂ”tete abil lĂŒhendada ei saa. Erandid on gripp ja COVID-19, mil arst saab kindlate nĂ€idustuste korral riskirĂŒhma inimestele vĂ€lja kirjutada vastavat ravimit.
KĂŒlmetushaiguse sĂŒmptomid ei teki kohe, kui viirusega nakatud. Haigus kujuneb tavaliselt paari pĂ€eva möödumisel nakatumisest. KĂŒll aga muutub haigestunud inimene teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil. Seega vĂ”ib nakkusallikas olla vĂ€liselt (veel) terve inimene.
Viirustesse nakatumise riski saab vÀhendada, kui vÀltida lÀhikontakti haigetega, pesta mitu korda pÀevas hoolikalt kÀsi, kanda rahvarohketes kohtades maski, viibida palju vÀrskes Ôhus ja tuulutada ruume. Enamiku hingamisteede viirusnakkuste vastu ei ole vÔimalik end vaktsineerida, vÀlja arvatud gripp ja COVID-19.
PANE TĂHELE! Antibiootikumid viirusnakkusi ei ravi ning nendest viirusnakkuste ravis ja tĂŒsistuste Ă€rahoidmisel kasu ei ole.
Apotheka liitus tÀnavu kevadel Kaitsetahte projektiga, kus kaitseministeeriumi eestvedamisel ja mitmete Eesti ettevÔtete osalusel toodi reservvÀelaste nÀdalal turule kaitsevÀe digilaigumustris tooteid ja teenuseid. Projekti eesmÀrk oli jagada sÔnumit reservvÀelaste olulisusest Eesti riigikaitsele.
Apotheka pakendas reservvÀelaste auks 12 omatoodet sÔdurikuube ja annetas iga toote ostult teatud summa reservvÀelaste fondi. Otsustasime, et digilaigumustris tooted jÀÀvad turule terveks aastaks ja anname sellega oma pikemaajalise panuse Eesti riigi kaitse toetamiseks.
Meil on suur rÔÔm, et algatust on juba tunnustatud ja mĂ€rgatud. Oktoobrikuus pĂ€lvis Kaitsetahte projekt aasta kaubandusteo auhinna. Samuti sai Kaitseliit kĂ€tte reservvĂ€elaste fondist soetatud 20 rĂŒnde- ning neli termokaameraga varustatud luuredrooni.
AitÀh, armsad Apotheka kliendid, et teiega koostöös on meil vÔimalus tugevdada Eesti riigi kaitset ja toetada reservvÀelasi. Reservis on tervist!
MĂ€ng on nĂ€itlejatest Ă”e ja venna Sandra Uusbergi ja Kristjan ĂkskĂŒla geenides. See on saatnud neid nii laval kui ka vĂ€ljaspool seda â koduses kostĂŒĂŒmidraamas, naaberhoovi detektiivibĂŒroos ning sel Ă”htusel hetkel, kui tuled lĂ€hevad kustu ning nad ongi seal, ĂŒksteisest hingetĂ”mbe kaugusel koos ja sellest sĂŒnnib midagi...
TEKST: TIINA KRUUS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA l MUAH: PIRET KALJUSTE l STILISTIKA: KRISTIN LIIAS l
RIIDED: STOCKMANN, TILDA KNITWEAR, LEVI DISAINIPOOD l EHTED: TALI DISAINIPOOD
Sandra Uusbergil (38) ja Kristjan ĂkskĂŒlal (37) on kibekiired ajad. Sandral on kĂ€sil peaproovid Priit Strandbergi lavastuse, MoliĂšreâi âĂpetatud naistegaâ, mis Tallinna Linnateatris peatselt esietenduseni jĂ”uab. NĂ”utud nĂ€itlejana on ta alailma teatrilaval ka Ă”htuti. Pealekauba on Sandra juba ĂŒle kĂŒmne aasta ERR-i kaadritagune diktorihÀÀl, kes teadustab mahedal hÀÀlel ETV vaatajatele, et kell 20.05 jĂ”uab eetrisse âPealtnĂ€gijaâ.
Kristjan, kes muidu ametis nĂ€itlejana Theatrumis, valmistab aga ette kahemehetĂŒkki kunagise linnateatri kolleegi Argo Aadliga. Vanalinna Muusikamajas nĂ€eb ilmavalgust MroĆŸeki âLepingâ, absurdihuumorist kantud teos, mis rÀÀgib tĂ”sistel ja praegu vĂ€ga aktuaalsetel teemadel. Kristjan mĂ€ngib ĂŒht rollidest ning seab tĂŒki ka lavale. âOlen seitse-kaheksa aastat seda materjali kaasas kandnud ja vĂ€ga oodanud, et seda mĂ€ngida. Argot inspireeris see tekst samuti.â
Kui vennastepaare on linnateatris ennegi koos mĂ€nginud (Piusid ja Kalmetid), siis Ă”e-venna tandem on palju haruldasem. Sandra ja Kristjan on nagu kaksikud, sest neil on vanusevahet vĂ€hem kui poolteist aastat. Koos astusid nad lavakasse ja koos kutsuti nad pĂ€rast lĂ”petamist tööle linnateatrisse. âMe oleme ĂŒhes toas kasvanud ja alati vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi saanud,â kinnitab Sandra. âKuna meil on nii vĂ€ike vanusevahe, siis oli alati mĂ€ngukaaslane vĂ”tta. Ilmselt on kuidagi ka kergem, et me oleme poiss ja tĂŒdruk, nii ei tulnud ette mingit rivaalitsemist vĂ”i kadedust.â Kristjan nĂ”ustub: âOleme pikka aega kĂ”rvuti kĂ€inud ja suhtleme ka nĂŒĂŒd, kus ma teises teatris töötan, vĂ€ga sageli. Minu tĂŒtred nĂ”uavad lausa ĂŒle pĂ€eva, et saaksid Sandra lastega mĂ€ngida, nii et lĂ€bikĂ€imine on vĂ€ga tihe!â
Teatrit tegemas pÔnnipÔlvest peale
MĂ€ng on nĂ€itlejatest Ă”e-venna Sandra ja Kristjani geenides ja saatnud neid nii laval kui ka vĂ€ljaspool seda. Kuigi Sandra ja Kristjani vanemad pole teatriinimesed, on isapoolsete vanavanemate, nĂ€itlejate Aarne ja Siina ĂkskĂŒla geenid lapselastes eredalt vĂ€lja löönud. Lastena kĂ€isid Sandra ja Kristjan sagedasti teatris, muuhulgas vaatamas ka tĂ€iskasvanute etendusi, kust leiti alati midagi huvitavat. Ăe ja venna omavahelised mĂ€ngud nĂ€gid tihtilugu vĂ€lja nagu vĂ€iksemat sorti kostĂŒĂŒmidraamad ja Kristjan on vĂ€ga uhke, et Ă”de kirjutas oma esimese nĂ€idendi spetsiaalselt talle. Sandra oli siis 7â8-aastane ja nĂ€idend kandis pealkirja âĂksik kauboiâ.
Suviti saadeti lapsed PĂ€rnusse vanaemade juurde suvitama ja sealse sĂ”pruskonnaga mĂ€ngiti naaberhoovides detektiivimĂ€nge, mis pulbitsesid ehedast improvisatsioonist. âPeitsime salakirju ja mĂ€ngisime, et me oleme detektiivibĂŒroo, ja siis kĂ€isime mööda PĂ€rnut ringi, juureldes, kuidas juhtumit lahendada. Pidasime kriminalistidena omavahel tĂ€htsaid telefonikĂ”nesid. See oli tohutult kĂŒtkestav,â mĂ€letavad Sandra ja Kristjan.
Ăde-venda usuvad, et nende nĂ€itlejateekonnal on suur roll ka nende koolil â Vanalinna Hariduskolleegiumil, mille teatriharus nad Ă”ppisid. See oli loominguline ja innustav keskkond, kus noorel inimesel oli vĂ”imalik oma huvidele pĂŒhenduda. Kristjan on nĂŒĂŒd oma kunagises koolis tagasi teatriĂ”petajana, kes ellu saatnud juba neljanda n-ö oma lennu. âNoortega tegelemine tĂ€iendab mu enda tööd nĂ€itlejana ja lavastajana, on meile vastastikku nii palju Ă”petanud,â ĂŒtleb ta. âIgapĂ€evaselt noori kĂ”rvalt vaadata on vĂ”imalus tulla jĂ€lle tagasi teatriĂ”petuse ABC juurde. VĂ”tta lĂ€bi olulisi praktilisi ja teoreetilisi teadmisi, avastada alati midagi uut ja tĂ€helepanuvÀÀrset, mis aitab nĂ€itleja ning lavastajana edasi liikuda.â
Laval ja linal publiku ees Sandra nĂ€itlejateekond koduteatris on olnud Ă”nnelik ja ta on saanud mĂ€ngida mitmepalgelisi rolle. âTeater on mulle kĂ”ike andnud ja unistan, et muudkui annaks edasi. Kui ma ĂŒldse midagi selle kĂ”rvale igatsen, siis âfilmi. Sain ĂŒsna vara kĂŒll kogemuse filmis âElavad pildidâ kaasa tehes, aga siis sĂŒndisid lapsed ja olen sealtpeale tiirelnud teater-kodu orbiidil, prooviesinemistele jĂ”udmata. Aga nĂŒĂŒd mĂ”lgutan mĂ”tteid, et ehk
Sandra tÔdeb, et teater on talle kÔike andnud, ning unistab, et annaks ka edasi.
tuleks mu ellu veel mĂ”ni film, mis oleks teistsuguse nĂ€itlejatööna tohutult huvitav.â
Ka Kristjan, kelle filmikogemus suurem, sooviks filmides rohkem osaleda, aga on tĂ€nulik, et on viimastel aastatel teatris huvitavaid rolle saanud. âMulle tohutult meeldib filmis mĂ€ngida, aga seda saab Eestis kahjuks harva teha, kuna filme tehakse vĂ€he ja nĂ€itlejaid on palju. Samas on nii mĂ”nigi maailmakuulus filminĂ€itleja tunnistanud, et nĂ€itleja kodumaa on ikkagi teater ja selleks, et nĂ€itlejana edasi areneda ja filmides paremini mĂ€ngida, peaks pidevalt ka teatrilavale astuma,â mĂ€rgib ta ja lisab, et teater on vĂ€ga elus ja habras loominguline nĂ€htus. âSee on iga pĂ€ev muutumises, ei saa ĂŒht ja sama etendust mĂ€ngida igal Ă”htul samamoodi. See Ă”htune hetk, kui kell seitse on publik tulnud ĂŒle Eesti teatrisaali kokku, tuled lĂ€hevad kustu ja me olemegi seal, ĂŒksteisest hingetĂ”mbe kaugusel koos ja sellest sĂŒnnib midagi ...,â kirjeldab ta.
Töö teatriÔpetajana
annab Kristjanile vÔimaluse tulla tagasi teatriÔpetuse ABC juurde ning avastada midagi uut, et nÀitleja ja lavastajana edasi liikuda.
GĂŒmnaasiumi ajal ĂŒtles Ă”petaja TĂ”nis RĂ€tsep, et nĂ€itleja pĂ”hiĂŒlesanne on Ă€ratada vaataja kujutlus. âKui sul on see Ă”nnestunud, siis nĂ€eme, kuidas vastastikuses suhtluses hakkab tekkima uus maailm ja kuidas see inspireerib.â
Sandra lisab: âKui Ă€ratasid vaatajas mingi rÔÔmu, saad seetĂ”ttu vĂ€ga erilise emotsiooni osaliseks.â
Kristjanile meeldib mĂ€ngida kĂŒlalisena teistes teatrites: âSee on omamoodi vĂ€rskus, kuna puutud kokku uute inimestega. Sul ongi vĂ”imalik korraks oma kontekstist vĂ€lja minna, Ă”ppida midagi uut ja vaadata oma tööd teise nurga alt â vĂ”ibolla on isegi lihtsam vĂ€ltida oma vĂ€ljakujunenud stampe. Oled uute inimeste kĂ”rval nii-öelda kikivarvul ja tĂ€helepanelikum.â
Tema sĂ”nul on uskumatu, kuidas viimasel ajal seatakse vahel kĂŒsimĂ€rgi alla kultuuri vajalikkust. âMĂ”ni nĂ€iteks ei saa ĂŒldse aru, miks kultuuri vaja on ja miks on meil nii palju teatreid ja nĂ€itlejaid. Teisalt aga valitseb Eestis selline teatriarmastus â meil on miljon teatrikĂŒlastust aastas 1,4-miljonilise elanikkonnaga riigis. JĂ€relikult on Eestis teatri ja nĂ€itlejate jĂ€rele suur nĂ”udlus. Me toome teatris lavale mĂ”tted ja olukorrad, millele inimene elus vastuseid otsib. Nagu Shakespeare'i âHamletisâ, kus öeldakse, et teatri eesmĂ€rk on nĂ€idata, hoida peeglit loodu ees. Publik tuleb teatrisse, et otsida oma elu olukordadele alateadlikult mingeid lahendusi vĂ”i selgitusi,â teab Kristjan.
Elu nagu Lindgreni raamatutes
Sandra ja Kristjan on Ă”nnelikud oma suure suguseltsi ĂŒle, mis tihedalt lĂ€bi kĂ€ib. Sandra ĂŒtleb, et tajub
Kuna meil on nii vĂ€ike vanusevahe, siis oli alati mĂ€ngukaaslane vĂ”tta. Ilmselt on kuidagi ka kergem, et me oleme poiss ja tĂŒdruk, nii ei tulnud ette mingit rivaalitsemist vĂ”i kadedust.
nĂŒĂŒd 10- ja 8-aastase lapse emana, kui tĂ€htsaks kujundajaks noorele inimesele on teadmine perekonna olulisusest â et on nii palju inimesi, kes sinust hoolivad.â Aga kui suur töö perekondliku lĂ€bikĂ€imise korraldamine tegelikult on, alates vanaemadest âseda kogu aeg koos hoida ja tĂ€htsustada. Kuigi see on kĂ”igi ĂŒhine panus, on ikka keegi see, kes kutsub kokku, valmistab ette, koristab toad, teeb toidud, planeerib ja muretseb,â rÀÀgib Sandra. Koolivaheagadel ja pĂŒhade ajal on kummalgi Ă”est-vennast riburada nii ĂŒhiseid kui eraldi kokkusaamisi lĂ€hedastega, nii et tuleb ette vĂ”tta mitmeid autosĂ”ite ja lausa pikki jĂ”ulutiire.
âMinu lapsed kĂŒsivad igal aastalĂ”pul: âKas me kĂ€ime kĂ”ik jĂ”ulud lĂ€bi?â â see elevus on nii tore, naudin seda! MĂ€lestus PĂ€rnu jĂ”uludest isaema Siina ja balletiĂ”petajast emaema Evi juures on nii soe,â rÀÀgib Sandra. VĂ€ikestena veetsid nad kĂ”ik koolivaheajad
PĂ€rnus. Nende endi pere elas LasnamĂ€el ĂŒsna pisikeses korteris ja nii igatsesid nende ema-isa alati tagasi oma kunagisse kodulinna. âPĂ€rnu armsad tĂ€navad, jalutuskĂ€igud vanaemadega turule, pĂ€rast jÀÀtist sööma, parki kiikuma ja mere ÀÀrde. Ning see naabruskonna hoovide mĂ€ngumaailm, mis meil tekkis,â meenutab Kristjan lapsepĂ”lve helgemaid hetki.
âSee on Ă”hkkond, mida kogu aeg igatsed, kodusoojus. Selle puudumist tajud siis, kui ta mingil pĂ”hjusel Ă€ra jÀÀb, nĂ€iteks kellegi haiguse tĂ”ttu. MĂ”ni kĂŒsib, mida te siis teete, kui lĂ€hedastega koos olete? Sinule armas inimene, perekonnaliige, sugulane tuleb uksest sisse, lihtsalt istub oma kohale laua taga, muud ei olegi vaja. Olete tunde koos ... Ja kui keegi jĂ€tab tulemata, tekib otsemaid tĂŒhimik â midagi on puudu,â jĂ€tkab Kristjan.
âMeie PĂ€rnu vanaemad on 86 ja 87, aga sellised, et ronivad redeli otsa, tahavad teha omapead remonti ja kĂ”igega iseseisvalt hakkama saada. Meie pigem mĂ”tleme, et tahaks neid kuidagi sÀÀsta. Helistame tulles neile hĂ€sti
napilt ette, et nad ei hakkaks ettevalmistusi tegema, aga kus sa sellega! ââMa kĂ€isin siuh-sĂ€uh poest lĂ€bi, turult lĂ€bi, natuke valus oli astuda, aga turult sain kĂ”ik, mis vaja!â, âKuule, ma sain juba lastele need kingid. Kas need sobivad?â, âKudusin veel selle kampsuni, praegu ei jaksa rohkem, silmad ja kĂ€ed veidi valutavad!ââ etendab Sandra veenvalt oma vanaemasid ja nende suhtumist.
Kuidas tekib pĂŒhadetunne
Sandra ja Kristjani suguseltsi jĂ”ululaupĂ€evas on oluline roll muusikal ja mitte ĂŒksnes paki lunastamiseks mĂ”eldud etteastega. âOn tekkinud tore traditsioon, et enne jĂ”uluvana tulekut laulame kodus ĂŒhislaulikutest jĂ”ululaule. See on hetk, mis toob meelde Lindgreni raamatute maailma ja tekitab ĂŒlihea tunde,â rÀÀgib Sandra. Sandra ĂŒtleb, et nende suguvĂ”sas pole kunagi olnud suuri elamisi, aga ka kĂ”ige vĂ€iksemasse tuppa saab alati sĂ€ttida ĂŒhe pika laua kasvĂ”i köögist esikuni. Sul ei pea olema rahakott puuga seljas, et ĂŒhist pidu pidada: igaĂŒks
toob midagi lauale, kĂŒlalised mahutatakse ka kitsas ruumis Ă€ra ning miski ei takista koosolemise tĂ€histamist.
Kristjan on kuulnud, et 50â60 aastat tagasi istuti sĂ”pradega sageli tundide viisi koos tollastes vĂ€ikestes köökides ja arutati maailma asjade ĂŒle. âTekib tunne, et kĂ”ige armsamad peod toimuvad mingis pisikeses ruumis, kus levib see inimlik soojus, tĂ€nu millele oled avatud.â
Nende endi pĂŒhadeaegse meeleolu juured on ka Tallinna vanalinnas asunud koolis, kus enne vaheaega kĂ€iakse terve kooli ja vanematega kirikus. âHĂ€sti soe tunne vaatab igalt poolt vastu, kogukonnatunne. MĂ€letan lapsepĂ”lvest saadik kĂ”ndimist jĂ”ulumeeleolus pimedas vanalinnas paksu lume sees, siis jĂ”uad kirikusse ja nĂ€ed sĂ”pru, vanemaid ja jĂ€tad hiljem kaaslastega hĂŒvasti: nĂ€eme siis pĂ€rast vaheaega! Ja sa tead, et hommeĂŒlehomme ootavad ees kingid ja jĂ”uluvana,â meenutab Kristjan.
PĂŒhade ajal seisab nende peolaual klassikaline jĂ”ulupraad ja kindlasti peavad seal olema ka verivorstid, hapukapsas, pohlamoos ja kĂ”rvitsasalat. Aga ĂŒhel hetkel, kui juba mitu jĂ”ulupidu on selja taga, hakkavad lauale ilmuma supid ja kala. Kuna terves suguvĂ”sas on vĂ€ga andekad kokad, siis tunnistab Kristjan, et kohati tahaks peale pĂŒhi esimese asjana jĂ”usaali kĂŒlastada vĂ”i jooksma minna.
Nagu pĂŒhadega, seostuvad ka lapsepĂ”lvega kindlad maitsed. âKui ma mĂ”tlen enda lapsepĂ”lve peale, siis meenub esimesena vanaema Evi suur soe porgandipirukas, mis ootab rĂ€tiku all. Mummil, vanaema Siinal, on kuulus kohupiimakook â paistab, et mingid asjad seostuvad alati teatud olukordadega ja jÀÀd neid alati igatsema,â ĂŒtleb Sandra.
Uue aasta unistused
Mida vÔiks uus aasta endaga kaasa tuua?
Sandra igatseb kĂ”ige rohkem hingerahu, kainet mĂ”istust ja tervist kĂ”igile. âMulle tundub, et tĂ€iskasvanud inimesel on vastutus ja kunstnikul on vastutus, millega tĂ€ita kas siis oma laste vĂ”i oma publiku meeled. VĂ”ib-olla jĂ”uluajal tulekski sellele mĂ”elda, mis asi see on, mida meil on vaja kĂŒlvata, ja ka seda, mida ei ole vaja.â
Kristjani unistused ulatuvad kaugele: âEt lĂ”ppeks see kohati hirmuĂ€ratav olukord maailmas ja suur pinge kuidagi rahumeelselt laheneks. Et oleks endal meeles olla tĂ€nulik selle eest, mis sul juba praegu olemas on ... Hiljuti lahkus armas klassiĂ”de, samuti nĂ€itleja Ragne Veensalu. Me polnud temaga ammu suhelnud, elu oli viinud meid eri linnadesse. Aga ma sain aru, kui armas ja oluline inimene ta mulle oli. Ja sa ei mĂ”tle, et 37-aastane inimene vĂ”iks ĂŒhtĂ€kki lahkuda raske haigusega. Tuleks vÀÀrtustada seda, et meil on vĂ”imalik oma perega lihtsalt koos olla ja kĂ€esolevat hetke hinnata, sest kunagi ei tea, kui palju sulle vĂ”i kellelegi aega antud on.â
VĂ€rske Ă”hk on ĂkskĂŒladele olnud alati oluline ja hĂŒĂŒd âLapsed, Ă”ue!â on nende peredes kaikunud lĂ€bi pĂ”lvkondade.
Kristjan on pĂ€rast tĂŒtarde (praegu viiene ja kahene) sĂŒndi nendega jalutuskĂ€ikudele suundudes saanud aru, et vĂ€rsket Ă”hku pole vaja mitte ĂŒksnes lapsel, vaid ka temal endal: minimaalselt kaks tundi, vahel isegi kolm-neli, mil lihtsalt jalutad lapsega, aga saad magava lapse kĂ€ru lĂŒkates mĂ”elda klaariks ka oma mĂ”tted. Ta nautis aastaid jalgpallitrenni, aga praegu on pĂ”lvevigastus selle mĂ”neks ajaks katkestanud. âMind nĂ€itlejana huvitab ju eelkĂ”ige mĂ€ng, tahan mĂ€ngida koos teistega mingit mĂ€ngu!â igatseb Kristjan neid aegu tagasi. Sandra nĂ”ustub, et ĂŒhistoimimine on alati huvitavam kui ĂŒksi mingit kava pusida. Tema jaoks on ĂŒks jalutamise vĂ”lusid vĂ”imalus mĂ€rgata aastaaegade vaheldumist. Aga teater pakub head vĂ”imalust end hommikuti enne proove pilatese vĂ”i jĂ”utrenniga vormis hoida.
Enne pere loomist sattus Kristjan Ă”htuti kokku sĂ”pradega, kellega tihti lauamĂ€nge mĂ€ngiti. NĂŒĂŒd on seda perekohustuste tĂ”ttu mĂ”istetavalt vĂ€hemaks jÀÀnud, aga kui vahel satub ta nĂ€iteks Ă”pilastega laagris viibides mĂ”nda mĂ€ngu mĂ€ngima, vĂ”ib ta sellest nii haaratud saada, et ei mĂ€rka kella kulgemistki.
Ka Sandra tunnistab, et abikaasa Uku pere suurematel kokkusaamistel LĂ”una-Eesti talus on tavaks, et Ă”htuti kogunetakse suure laua taha ja mĂ€ngitakse kirglikult lauamĂ€nge. âLastes on tekkinud nii suur huvi nende mĂ€ngude vastu! Mul on tegelikult selle ĂŒle vĂ€ga hea meel, sest eelistan emana selliseid mĂ€nge olukorrale, kus istutakse ninapidi nutitelefonis.â
Minu 2024. aasta ĂŒks tĂ€henduslik mĂ€rksĂ”na on
âAnettâ, sest veebruarist novembrini töötasin endise tipptennisisti Anett Kontaveidi raamatu kallal.
TÔtt-öelda ei teadnud ma varem tennisest kuigi palju.
TEKST: EIA UUS l FOTO: ERAKOGU
Ma ei ole sportlikus peres kasvanud â kodus ei olnud sport mingilgi kujul au sees, me ei teinud seda, telekast ka ei vaadanud. Aga kuulates Anetti nĂ€dalast nĂ€dalasse liikumise ja pingutuse ilust ja mĂ”nust ja valust rÀÀkimas, tundsin, et ei suuda paigal istuda. Ma tahtsin ka seda kogeda! Tahtsin ka liikuda. Igal treeningkorral jĂ”uda veidi rohkem kui eelmisel.
Teiseks on head motiveerijad olnud inimesed, kes jagavad sotsiaalmeedias pilte vĂ”i videoid oma sporditegemisest. Kui see trend tekkis, narriti sotsmeedias neid inimesi ĂŒksjagu â et nad ei kĂ€i spordisaalis treenimas, vaid ainult endast pilti tegemas. âKui sa selfit jĂ”usaalist ei postitanud, kas sa siis ĂŒldse kĂ€isid seal?â
Aga minu jaoks on olnud nii motiveeriv nĂ€ha, et inimesed jĂ”uavad regulaarselt trenni ka nelja lapse kĂ”rvalt vĂ”i kahe töökohaga ja beebi kaenlas. Ise olen ma pigem alati olnud see, kes leiab sada miljon pĂ”hjust, miks ma sel kuul â vĂ”i sel aastal! â enam trenni ei jĂ”ua. Olin varem alati maksimalist â kas kĂ”ik vĂ”i mitte midagi. TĂ€naseks olen seda usku, et iga vĂ€ike samm loeb. Kui enne tegin trenni 0 minutit ja nĂŒĂŒd teen 4 minutit, on see ikkagi vĂ€ga suur kasv.
LIsegi kui tundub, et tÀna ma ei jaksa, ma lÀhen kohale.
Ja kui ma juba kohal olen, siis tavaliselt jaksan.
ugesin kunagi soovitust minna jooksma ĂŒheks minutiks. Mitte plaanida joosta viis kilomeetrit, sest see vĂ”tab aega ja on raske, vaid kolm korda nĂ€dalas panna jooksuriided selga selle mĂ”ttega, et ma nĂŒĂŒd lĂ€hen jooksen ĂŒhe minuti. Kui ĂŒhe minuti olen Ă€ra jooksnud, on vĂ€hetĂ”enĂ€oline, et ma ei jĂ€tka â olen ju juba Ă”ues, trenniriided on seljas, soe on sees ... No ma jooksen natuke veel.
Ma olen hakanud ennast Ônnitlema ka lihtsalt kohale
minemise eest. Isegi kui tundub, et tÀna ma ei jaksa, ma lÀhen kohale. Ja kui ma juba kohal olen, siis tavaliselt jaksan.
Kolmas motivaator on olnud keha, mis mingis vanuses hakkab ise liikumist nÔudma. TÀnapÀeval Ônneks rÀÀgitakse vÀga palju sellest, kui uskumatult oluline on vanemaks saades jÔutreening, eriti naistel.
MĂ”tlesin, et 39-aastasena esimest korda jĂ”usaali minnes olen 20-aastaste kĂ”rval kohatu, aga minu suureks ĂŒllatuseks on enamik inimesi jĂ”usaalis minust kĂ”vasti vanemad, paljud neist hallide juustega, ja eranditult kĂ”ik neist tĂ”stavad suuremaid raskusi kui mina, kes ma ometigi olen viimased neli aastat harjunud tihti liikuma nii, et seljas on raske kott, parema kĂ€e haardes on tĂ€naseks 17-kilone laps, teises lapse ratas ja poekotid.
Hiljuti kĂ€isin ĂŒritusel, kus olid koos inimesed vĂ€ga erinevatest valdkondadest. Paljudega rÀÀkides tuli teemaks jĂ”utrenn, mis tahes kujul inimesed seda harrastavad.
Tuttav mees, keda tean noorest peale, rÀÀkis, kuidas lĂ€ks jĂ”usaali tegema ĂŒlikooli jaoks antropoloogiauurimust, eeldades, et leiab sealt eest vaid karikatuursed musklimehed, aga tegelikult liigub seal igasuguseid inimesi â igasuguse vormi, elukorralduse, eesmĂ€rkidega.
TĂ€na, kui me teame nii palju sellest, kuidas tervist hoida ja parandada, nii fĂŒĂŒsilist kui ka vaimset, tundub kuritegelik mitte liikuda. Olgu selleks kasvĂ”i kĂ”ndimine vĂ”i elutoas vĂ”imlemine. Internet on tasuta treeningvideoid tĂ€is, hantliteks sobivad veepudelidki.
Varem arvasin, et kui liigutuse tegemine muutub raskeks, on aeg trenn lĂ”petada. NĂŒĂŒd saan aru, et alles sellest punktist treening algab. Minu kui eluaegse trennipĂ”lguri jaoks on muutunud tĂ”eliseks naudinguks teha veel ĂŒks kĂ€tekĂ”verdus, veel ĂŒks press, veel ĂŒks tĂ”ste â veel ĂŒks pingutus.
Viimasel ajal sageli teemaks olnud aktiivsus- ja tĂ€helepanuhĂ€ire (ATH) on nĂ€rvisĂŒsteemi arenguhĂ€ire, mis algab lapseeas ning kandub enam kui poolel juhtudest ĂŒle ka tĂ€iskasvanuikka. Kui palju see elu mĂ”jutab?
TEKST: KADRI KĂTT
ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK
FOTOD: ERAKOGU
PĂ”hisĂŒmptomid, nagu tĂ€helepanu hĂ€iritus, hĂŒperaktiivsus ja/vĂ”i impulsiivsus vĂ”ivad esineda paljudel, aga ATH diagnoosi korral kaasneb ka hĂ€iritud igapĂ€evaelu.
Elukestev tunne, et midagi on valesti
Noor naine Annaliisa (37), rÀÀgib avameelselt, et elas aastaid, teadmata, mis tema vaimset ja fĂŒĂŒsilist heaolu takistas, kuniks ATH diagnoos muutis tema elu igapĂ€evaste raskustega toimetulekul. âOlen ĂŒle kĂŒmne aasta psĂŒhholoogide ja terapeutide juures kĂ€inud, sest mul oli krooniline depressioon. Juba ĂŒheksaaastaselt kirjutasin oma pĂ€evikusse, et vihkan elu ja soovin surra. Nii palju, kui mĂ€letan, olen alati kurvameelne olnud.â
Depressioon ja pidev vĂ€simus kurnasid Annaliisat, kuid ta ei osanud sellele pĂ”hjust leida. âMul oli alati tunne, et midagi on valesti, aga ma ei teadnud, mis see on. Sain koolis hakkama, lĂ”petasin nii bakalaureuse- kui ka magistriĂ”ppe Ă€ra, aga kogu aeg oli tunne, et olen kuidagi teistsugune.â
Annaliisa rÀÀgib, et tema viha ja depressioon kasvasid aja jooksul, eriti siis, kui temast sai jĂ€rjest kahe vĂ€ikelapse ema. âOlin depressiivne ja samal ajal vihane. Tundsin tohutut emadusega seotud sĂŒĂŒd, sest ma ei suutnud ennast kontrollida â kĂ€ratasin beebi peale ja olin vihane, kui lapsed mind Ă€rritasid. See sĂŒĂŒtunne murdis mind iga pĂ€evaga aina rohkem.â
PÀrast mitmeid katseid leida oma probleemidele leevendust, jÔudis
Annaliisa psĂŒhhiaater Helen Kadastiku juurde. âLĂ€ksin tema juurde vihahoogude ja depressiooni tĂ”ttu, aga mul ei olnud aimugi, et mul vĂ”iks ATH olla. Osa varasemaid spetsialiste, kelle juures kĂ€isin, arvas, et mul on bipolaarne hĂ€ire, aga see ei tundunud Ă”ige. Kui Helen soovitas mul ATH testi teha, mĂ”tlesin, et see pole vĂ”imalik, sest see on ju ulakate poiste
haigus! Mina? Ma ei oleks mitte kunagi arvanud, et see on pĂ”hjus.â
Annaliisa tĂ€itis sellegipoolest esmalt lihtsama testi, mille tulemused viitasid, et tal vĂ”ib ATH olla. Sellele jĂ€rgnes juba ametlik ning pĂ”hjalik ATH testimine, mis tĂ”i pĂ€evavalgele diagnoosi, mida ta ei osanud ette nĂ€ha. âSelgus, et mul on kombineeritud ATH â tĂ€helepanematus ja impulsiivsus hĂŒperaktiivsusega. Diagnoos selgitas nii palju minu minevikust ja kĂ€itumisest.â
Ravimid lahendavad vaid osa probleemist
ATH diagnoos aitas Annaliisal mĂ”ista oma varasemaid kĂ€itumisviise, mida ta ei olnud osanud hĂ€irega seostada. âMul oli probleeme impulsiivse kĂ€itumisega. Noorena olid mul kĂ€itumishĂ€ired ja koolidirektor rÀÀkis pidevalt minu Kaagverre saatmisest. Vaid mĂ”ni aasta tagasi aga tellisin nĂ€iteks internetist tĂ€iesti suvaliselt asju kokku â kui pakk kohale jĂ”udis, ei teadnud ma isegi, mis seal sees on, sest olin lihtsalt dopamiini laksust midagi ostnud.â Lisaks vĂ”itleb Annaliisa sundkĂ€itumistega. âMul on olnud aastaid probleem nĂ€o ja sĂ”rmede nokkimisega. Tundsin selle pĂ€rast tohutut hĂ€bi. Mul on nĂ€ol ja kĂ€tel armid ning haavad, sest ma ei suuda lĂ”petada. Alles hiljuti sain teada, et ka see kĂ€itumine on seotud ATH-ga.â
ATH diagnoos tĂ”i Annaliisale kĂŒll selgust ja kergendust, aga see ei tĂ€hendanud, et tema elu kohe lihtsamaks muutus. âDiagnoos andis mulle selgituse, miks mul on alati olnud tunne, et ma ei suuda end tĂ€ielikult kokku vĂ”tta. Sellest teadmisest aga ĂŒksi ei piisa âpean endiselt iga pĂ€ev sellega vĂ”itlema. PĂ€rast laste sĂŒndi muutus enesetunne minu jaoks eriti vĂ€ljakannatamatuks. Tundsin, et kui varem suutsin mitme palliga ĆŸongleerida, siis nĂŒĂŒd, kui valemisse tulid lapsed, varises kogu mu kaardimaja kokku.â Annaliisa rÀÀgib, et ta tunneb, justkui peaks pidevalt valima, millele ta oma piiratud energiat kulutab, ja see on tĂ”eliselt raske. Ta tunneb, et kuskil tuleb tal pidevalt jĂ€rele anda â kas tööl vĂ”i kodus. Kui ta teeb tööd, ei saa ta lastele piisavalt tĂ€helepanu pöörata.
Annaliisa sĂ”nul aitasid diagnoosi jĂ€rel lĂ”puks leitud sobivad ravimid keskendumist parandada ja teatud sĂŒmptomeid leevendada, aga need tĂ”id kaasa ka uusi probleeme. âRavimitega suutsin keskenduda, aga need vĂ”tsid mul Ă€ra söögiisu ega lahendanud mu hĂŒperaktiivsust. Mul on pidevalt vaja midagi teha, ma ei saa rahulikult olla. Lisaks pĂ”hjustasid ravimid unehĂ€ireid
Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetĂŒĂŒlsalitsĂŒĂŒlhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. KĂ€simĂŒĂŒgiravim. NĂ€idustused: PĂ€rast sĂŒdameinfarkti vĂ”i isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetĂŒĂŒlsalitsĂŒĂŒlhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitĂ€ie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. TĂ€iendav informatsioon: Bayer OĂ, LÔÔtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com vĂ”i Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). KĂ”rvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee vĂ”i saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.
TĂ€helepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tĂ€helepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pĂŒsimise korral vĂ”i ravimi kĂ”rvaltoimete tekkimisel pidage nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga.
ja migreeni. Enne ravimeid magasin ma vĂ€ga palju, aga nende mĂ”jul jĂ€in hiljem magama ja Ă€rkasin varem. LĂ”puks hakkasid ravimid oma mĂ”ju kaotama ja mul tekkis vajadus nende annuseid suurendada. Siis aga tulid migreenid ja unetus tagasi.â
ATH kui pidev eneseleidmise protsess
Annaliisa otsustas mĂ”ni aeg tagasi ravimitest pausi teha, aga nendeta on tema tööpĂ€evad rasked. âSuudan keskenduda vaid pĂ€eva esimese paari tunni jooksul. SeejĂ€rel hakkavad vead tulema ja mu mĂ”te uitab â teen ĂŒht asja ja jĂ€rsku hakkan hoopis midagi muud tegema. See pidev vĂ”itlus keskendumise ja hajeviloleku vahel on kurnav.â
Lisaks ravimitele on Annaliisa kĂ€inud teraapias, et oma eluga paremini toime tulla. âTeraapia on aidanud mul oma mĂ”ttemustreid murda ja paremini aru saada, kuidas ATH mu elu mĂ”jutab. Olen Ă”ppinud oma energiat ja tĂ€helepanu paremini jaotama ja tean, et mul tuleb vĂ€ikeste sammudega edasi liikuda.â
KĂŒsimustele vastab Confido Vaimse Tervise Kliiniku juht ja psĂŒhhiaater dr MARI-LIIS LAANETU
Mis on tÀiskasvanute ATH ja kuidas see vÀljendub?
TĂ€iskasvanute ATH vĂ€ljendub vastava diagnoosiga lastest erinevalt. Enam esineb tĂ€helepanu defitsiiti, hĂŒperaktiivsus vĂ€ljendub pigem sisemise rahutustunde ja liigse jutukusena. Eriti kĂ”rgema intelligentsusta seme korral on enam vĂ€lja kujunenud n-ö kompen satoorseid mehha nisme, mistĂ”ttu on hĂ€ire mĂ€rkamine keerulisem.
Kas ATH on tÀnapÀeval enam levinud vÔi pigem rohkem diagnoositud?
ATH diagnoos vajab kohanemist ning jÀrjekindlat tööd enda ja oma vaimse heaolu nimel.
Ăks on aga Annaliisa jaoks selge â elu koos ATH-ga jÀÀb tema katsumuseks. âMul on pĂ€evi, kus tunnen, et olen tĂ€iesti lĂ€bi. Mul ei ole jĂ”udu ja tunnen end lootusetuna. Samas on teraapia aidanud mul paremini mĂ”ista, et see on osa minu elust ja et pean sellega tegelema.â Annaliisa kogemus nĂ€itab, et ATH diagnoos vajab kohanemist ning jĂ€rjekindlat tööd enda ja oma vaimse heaolu nimel. See tĂ”i Annaliisale kĂŒll selgust ja kergendust, aga tal on mĂ”nikord siiski raske leppida mĂ”ttega, et see hĂ€ire ei kao kuhugi. âOlen tihti nutnud, sest tunnen, et olen katki. Teadmine, et ATH ei lĂ€hegi ĂŒle, vaid jÀÀb minuga elu lĂ”puni, tekitab vahel lootusetust. Samal ajal tean, et on oluline meeles pidada, et on olemas vahendid, mis aitavad sellega toime tulla.â Annaliisa ĂŒtleb, et ta on Ă”ppinud oma elu ja aega juhtima ning energiat paremini kasutama. See on pidev töö, aga diagnoos aitas tal paremini aru saada, kuidas tema aju toimib.
on ATH korral raske keskenduda vajalikele tegevustele sobival ajal, ei suudeta aega ja tegevusi planee rida ega neid alustada ning asju lĂŒkatakse pidevalt edasi. TĂ€helepanu kipub kergesti hajuma, tehakse n-ö hooletusvigu, pikemates vestlustes ja koosolekutel on raske hoida tĂ€helepanu toimuval. Sageli on ATH-ga inimestel raske oma asju korras hoida, nad ei leia neid alati ĂŒles. ATH-ga inimesed vĂ”ivad kippuda teisi nende tegemiste juures segama ja sageli on neil keeruline nii vestlustes kui ka muudes situatsioonides oodata Ă€ra oma korda. KĂ€itumises vĂ”ib ilmneda impulsiivsust â seda nii sĂ”nades kui ka tegudes.
Kui levinud ATH tÀiskasvanute seas on?
TĂ€iskasvanute seas arvatakse ATH levimus olevat kuni 7% ja seda vĂ”rdselt nii naistel kui ka meestel. ATH diagnoosimise eeldus on lisaks vastavate sĂŒmptomite esinemisele ka igapĂ€evaelu hĂ€iritus mitmes valdkonnas âkui seda ei esine, ei peaks vastavat diagnoosi ka panema. Uuringute alusel kaasneb ATH ravimata jĂ€tmisega suur risk jĂ€rjepidevaks akadeemiliseks alasoorituseks ja haridustee katkemiseks, ebaĂ”nnestumiseks tööelus, pere- ja sĂ”prussuhetes ning psĂŒhhoaktiivsete ainete kuritarvitamiseks. Lisaks kaasneb sageli seoses tajutava toimetuleku raskendatuse, vĂ”imalike ebaĂ”nnestumiste ning negatiivse tagasisidega ka enesehinnangu ja meeleolu alanemine ning Ă€revusega seonduvad vaevused.
Viimasel ajal on ilmselt jÀÀnud mulje, et ATH on uus hĂ€ire, mida aegajalt ka kerge negatiivse varjundiga moehaiguseks nimetatakse. Tegemist ei ole aga kaugeltki uue, moodsa aja probleemiga, vaid pika ajalooga hĂ€irega, mille sĂŒmptomite kliinilist olulisust on tĂ€heldatud juba enam kui kahe sajandi vĂ€ltel. Kui esialgu kĂ€sitleti vastavat hĂ€iret ja sĂŒmptomeid vaid lapseea hĂ€irena, mis kasvab puberteediea jooksul vĂ€lja, siis hiljutised uuringud on nĂ€idanud, et umbes 50%-l lastest, kellel on diagnoositud ATH, jÀÀvad sĂŒmptomid pĂŒsima ka tĂ€iskasvanueas. Eelnevast lĂ€htudes on hakatud ATH-d tĂ€iskasvanutel diagnoosima ĂŒsna hiljuti ning seetĂ”ttu on meil vĂ€ga palju inimesi, kellel on see hĂ€ire, kuid mitte diagnoosi, mistĂ”ttu teadlikkuse suurenedes (seda nii arstide kui ka inimeste seas ĂŒldiselt) on hakatud ATH-d enam diagnoosima ning mĂ€rkama.
Mida veel enda juures mÀrgata, mis ATH-le viidata vÔib?
ATH-le viitavate sĂŒmptomite puhul on oluline mĂ€rgata, kas neist tulenev hĂ€irib selgelt igapĂ€evast toimetulekut mitmes eluvaldkonnas ja kas need raskused on inimest saatnud juba alates lapseeast. Tasub panna tĂ€hele, kuidas suudetakse pikemaajalist keskendumist nĂ”udvate ĂŒlesannetega toime tulla, kui raske vĂ”i kerge on liikumatult paigal istuda ja kuidas tuntakse end nĂ€iteks tööpĂ€eva jĂ€rel â kas vĂ€simuse tase on vastavuses pĂ€eva jooksul tehtuga.
ATH diagnoosimise kĂ”ige olulisem lĂŒli on info kogumine patsiendi vaevuste ja sĂŒmptomite kohta, seda nii praeguses ajahetkes kui ka lapsepĂ”lves. ATH-le omased sĂŒmptomid kattuvad paljuski teiste psĂŒĂŒhikahĂ€irete sĂŒmptomitega, mistĂ”ttu on oluline neid eristada. Sageli on ka hilisemas elus avaldunud keskendumise raskused tingitud hoopis elustiiliga seotud faktoritest âliigne töökoormus, piisava puhkeaja
(sh ajule!) puudumine, ebapiisav uni, psĂŒhhoaktiivsete ainete tarvitamine vĂ”i vĂ€liskeskkonnast tulenev stiimulite rohkus, samuti vĂ”ivad keskendumist hĂ€irida kehalise tervise probleemid, ravimid jne.
Mida teha ATH kahtluse ja/vÔi diagnoosi korral?
ATH kahtlusel suunatakse inimene diagnostilisele intervjuule, mille kĂ€igus tĂ€psustatakse vaevuste ja sĂŒmptomite algusaeg, intensiivsus ja see, kui palju on need hĂ€irinud igapĂ€evast toimetulekut ning mĂ”jutanud elukĂ€iku. VĂ”imalusel kogutakse infot ka lĂ€hedastelt, eelistatult pereliikmelt, kes oskab anda ka infot lapsepĂ”lve kohta, aga selle vĂ”imaluse puudumisel on abiks ka nĂ€iteks elukaaslase vĂ”i lĂ€hedase sĂ”bra kaasamine. Lisaks diagnostilisele intervjuule tehakse vajadusel arvutipĂ”hine
QbTest, mis on objektiivne viis ATH kolme pĂ”hitunnuse â hĂŒperaktiivsuse, tĂ€helepanu puudulikkuse ja impulsiivsuse â mÔÔtmiseks.
Praegu ei suudeta ATH-d ravida, olemasolevad sekkumised on suunatud sĂŒmptomite kontrollimisele ja toimetuleku parandamisele. ATH ravis kombineeritakse medikamentoosset ja mittemedikamentoosset ravi ning selle peamine eesmĂ€rk on parandada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti, vĂ€hendades ATH pĂ”hisĂŒmptomeid. Oluline roll on patsiendi harimisel, aeg-ajalt muud sekkumist ei soovitagi â hĂ€ire olemuse mĂ”istmine aitab paremini aru saada endast, mĂ”ista elus esinenud raskusi, vĂ€hendada enesesĂŒĂŒdistusi, olla enda
vastu sÔbralikum ning teha sobivamaid valikuid, sh karjÀÀris.
Kuidas on vÔimalik enesetunnet parandada?
Kui tarvitada ravimeid, tasub pidada meeles, et ravim toimib sisuliselt vaid oma toimeaine kestel ega anna selle tarvitajale teadmisi ja oskusi, mida ta pole omandanud (nĂ€iteks oskus Ă”ppida), kuid annab vĂ”imaluse seda teha. ATH ravimitena on Eestis kasutusel nii psĂŒhhostimulandid (metĂŒĂŒlfenidaat, lisdeksamfetamiindimesĂŒlaat) kui ka mittestimulandid (atomoksetiin, guanfatsiin, klonidiin), tĂ€iskasvanute ravis on esmavalik stimulandid. PsĂŒhhiaatriga koostöös leitakse inimesele sobiv ravim ja ravimiannus, mis annaks optimaalse tulemuse: sĂŒmptomite leevenemise, toimetuleku paranemise ja vastuvĂ”etavad kĂ”rvaltoimed. Lisaks ravimitele on tĂ€htis elustiili nĂ”ustamine, oluline on regulaarne fĂŒĂŒsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav uneaeg, ĂŒmbritseva keskkonna korrigeerimine jne. Mittemedikamentoosse sekkumisena rakendatakse ka psĂŒhhoteraapiat, tĂ”endatud kasu on enim kognitiiv-kĂ€itumuslikul teraapial, aga positiivset mĂ”ju on leitud ka teadvelolekul pĂ”hineval ja dialektilisel kĂ€itumisteraapial.
Praegu ei suudeta ATH-d ravida, olemasolevad sekkumised on suunatud sĂŒmptomite kontrollimisele ja toimetuleku parandamisele.
IZABELLE ADAMSON , Tallinna Ravi tÀnava Apotheka juhataja ja proviisor
ATH ĂŒmber on palju stigmasid, sh moehaiguse kuvand, ja seetĂ”ttu vĂ”ivad patsiendid ning nende lĂ€hedased tunda end ATH ravimite ostmisel ebamugavalt. Apteekritel on seega oluline roll, et patsiente toetada ja
aidata neil ravimitega seotud ebakindlusest ĂŒle saada.
Esmase diagnoosi saanud patsiendid vajavad sageli mitmekordset kinnitust, et ravim on vajalik ja et tegu pole illegaalse narkootikumiga. Oluline on rahulikult ja selgelt lĂ€bi rÀÀkida, kuidas ravimit kasutada nii, et saada maksimaalne efekt ning vĂ€ltida ebasoodsaid kĂ”rvaltoimeid. KĂ”ik kĂŒsimused ravimite kohta, kasvĂ”i korduvad, on alati mĂ”istlik apteekriga
lĂ€bi arutada â eriti kui arsti vastuvĂ”tul jagatud informatsioon on ununenud vĂ”i segaseks jÀÀnud.
Viimasel ajal on palju juttu olnud ka sellest, et ATH korral vĂ€lja kirjutatud ravimeid kasutavad inimesed, kellel diagnoos puudub. Teisele inimesele vĂ€lja kirjutatud ravimit ei tohiks kasutada, isegi kui sĂŒmptomid tunduvad sarnased. Sellega kaasneb risk kuritarvitamise vĂ€ljakujunemiseks, ĂŒledoseerimiseks ja seelĂ€bi kĂ”rvaltoimete tekkimiseks, teiste ravimitega koostoimeteks ning ĂŒldise tervisliku seisundi halvenemiseks. proviisor
3SOBILIK ALATES ELUAASTAST
D400 LIPOSOOMNE
SUUKAUDNE SPREI 10MCG
30ml
Parima imendumisega D-vitamiin. D-vitamiini molekulid on kapseldatud kaitsvatesse liposoomidesse, mis transpordivad
3SOBILIK ALATES ELUAASTAST
D-vitamiini vereringe kaudu otse rakkudesse. Toode sisaldab loodusidentseid sĂ€ilitusaineid ja looduslikku magusainet ksĂŒlitool. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsĂŒsteemi normaalsele talitlusele.
D400 SUUKAUDNE SPREI
VESIEMULSIOON 10MCG 30ml
D-vitamiini vesiemulsioon on imendumise ja biosaadavuse osas parem vorm kui Ă”libaasil vitamiin â rasvlahustuv vitamiin on emulgeeritud ning imendumine algab suu limaskestast kiirelt ja tĂ”husalt. Toode sisaldab loodusidentseid sĂ€ilitusaineid ja looduslikku magusainet ksĂŒlitool. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsĂŒsteemi normaalsele talitlusele.
0
SOBILIK ALATES ELUAASTAST
D400 SPREI KOOKOSĂLIGA 10MCG
30ml
Ilma lisaainete ja magusaineta, koostises vaid D-vitamiin ja MCT kookosĂ”li. MĂ”eldud imikutele ja lastele, kellel tekivad kergelt allergilised nĂ€hud ja maitseĂŒhenditest seedeprobleemid. Ălilahus spreipudelis, mida on mugavam lapsele manustada kui tilka. Ălilahuse imendumine on madalam kui vesiemulsioonil. Airless pudel tagab Ă”lilahuse parema sĂ€ilimise.
0SOBILIK ALATES ELUAASTAST
D-VITAMIINI JA
PIIMHAPPEBAKTERITEGA
TILGAD D400 10MCG 7,5ml 2=1
Toode on mĂ”eldud lastele immuunsĂŒsteemi tugevdamiseks, seedetrakti toetamiseks ja vitamiini D3 taseme tĂ”stmiseks. Piimhappebakteril Lactobacillus rhamnosus (6594) on uuringutega tĂ”estatud immuunsĂŒsteemi toetav toime, et efektiivselt vĂ”idelda vĂ”imalike patogeenidega. Uuringutega on tĂ”estatud ka soole mikrobiootat parandav toime.
MĂĂGIL APTEEKIDES
www.nordaid.eu
OOMEGA(EPAX)+D3-VITAMIIN SPREI 2=1 30ml
Oomega-3-rasvhapped on asendamatud rasvhapped, see tĂ€hendab, et meie keha neid ise ei sĂŒnteesi ning need jĂ”uavad meie organismi vaid toidu kaudu. Oomega-3 rasvhapetel on positiivne mĂ”ju sĂŒdame-veresoonkonna sĂŒsteemile. DHA, mis on ĂŒks peamisi oomega-3 rasvhappeid, on kriitilise tĂ€htsusega aju struktuuride normaalseks toimimiseks. Oomega-3 rasvhapete regulaarne tarbimine vĂ”ib aidata kaitsta silmi ja on kasulik ka naha ja juuste tervisele. Vitamiin D aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa immuunsĂŒsteemi normaalsele talitlusele. Ălilahus spreipudelis, mida on mugavam lapsele manustada. Airless pudel tagab Ă”lilahuse parema sĂ€ilimise. Toode sisaldab premiumklassi patendeeritud Norra kalaĂ”li EPAX. Alates 3 eluaastast 1-2 pihustust.
Liigesemured mĂ”jutavad miljoneid inimesi ja vĂ”ivad tĂ”siselt igapĂ€evast elu piirata ning sportimist takistada. Ănneks on levinumaid riske vĂ”imalik ennetada ja ĂŒha rohkem on ka taastumis- ning ravivĂ”imalusi. FĂŒsioterapeut Sander JĂŒrs selgitab, kuidas liigeste tervist toetada ja parandada.
TEKST: KADRI KĂTT l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
1.
OSTEOARTROOS on liigeste kulumishaigus, mida iseloomustab kĂ”hre taandareng ja valu. KĂ”hre lagunemisel suureneb hÔÔrdumine liigeste vahel, see pĂ”hjustab valu ja liikumispiiranguid. Osteoartroosi peamised tekkepĂ”hjused on vananemine, liigeste ĂŒlekoormus, ĂŒlekaal ja varasemad vigastused.
Osteoartroos annab endast mĂ€rku valu ja liigeste jĂ€ikusena, eriti pĂ€rast fĂŒĂŒsilist koormust vĂ”i pikemat puhkust. Samuti vĂ”ib esineda liigeste turset ja n-ö
krigisemist. KĂ”ige sagedamini mĂ”jutab osteoartroos pĂ”lvi, puusi, kĂŒĂŒnarliigest ja rannet ning lĂŒlisammast.
Osteoartroosi ennetamiseks ja raviks on oluline sĂŒĂŒa tervislikult, et hoida kaal kontrolli all ja vĂ€hendada koormust liigestele. Regulaarne mÔÔdukas liikumine ja liigeste tugevdamine aitavad sĂ€ilitada liikuvust ning vĂ€hendada valu.
FĂŒsioteraapia ja harjutused vĂ”ivad samuti aidata parandada liigeste liikuvust ning tugevdada neid ĂŒmbritsevaid lihaseid ja sidemeid. Raskematel osteo-
artroosi juhtudel vÔib aga vajalikuks osutuda kirurgiline sekkumine, nÀiteks liigese asendamine.
REUMATOIDARTRIIT on autoimmuunhaigus, mis pĂ”hjustab liigeste kroonilist pĂ”letikku ja valu. See tekib, kui immuunsĂŒsteem ârĂŒndabâ ekslikult liigeste kudesid ning pĂ”hjustab pĂ”letikku ja kahjustusi. Reumatoidartriiti vĂ”ivad pĂ”hjustada geneetiline eelsoodumus vĂ”i immuunsĂŒsteemi hĂ€ired.
Reumatoidartriidist annab mĂ€rku valu, turse ja jĂ€ikus liigestes, eriti hommikuti vĂ”i pĂ€rast pikemat puhkepausi. Samuti vĂ”ivad esineda vĂ€simus, palavik ja ĂŒldine halb enesetunne. Reumatoidartriit mĂ”jutab sageli vĂ€ikeseid liigeseid, nĂ€iteks sĂ”rmi ja randmeid, kuid vĂ”ib haarata ka suuremaid liigeseid.
Varajane diagnoosimine ja ravi on reumatoidartriidi puhul hĂ€davajalik. Ravimid aitavad pĂ”letikku kontrolli all hoida ja liigeste kahjustusi vĂ€hendada. FĂŒsioteraapia ja harjutused vĂ”ivad liigeste liikuvust parandada ja valu vĂ€hendada. Oluline on ka tervislikult sĂŒĂŒa ja vĂ€hendada stressi. Samuti tuleks loobuda suitsetamisest, kuna see vĂ”ib suurendada haiguse riski ja raskendada selle kulgu.
PODAGRA on artriidi vorm, mida pÔhjustab kusihappekristallide kogunemine liigestesse. Kusihappe tase veres tÔuseb, kui keha toodab liiga palju kusihapet vÔi neerud ei erita seda piisavalt. KÔrge kusihappe tase veres on seotud toitumise (liha, mereannid, alkohol), geneetilise eelsoodumuse ja mÔningate ravimite tarvitamisega. Podagra lööb vÀlja Àkilise ja tugeva valuna liigestes, tavaliselt suures varbas, koos turse, punetuse ning kuumatundega. Podagrahoog vÔib kesta mÔnest pÀevast mitme nÀdalani ja aeg-ajalt korduda.
Podagrat aitab ennetada kusihappe taseme kontrollimine veres. Vajadusel mÀÀrab arst ravimid, mis vÀhendavad kusihappe tootmist vÔi suurendavad selle eritumist. Oluline on ka muuta dieeti, nÀiteks vÀhendada puriinirikaste toitude (nt punane liha, mereannid) söömist ning vÀltida alkoholi, eriti Ôlut, ja magustatud jooke. Rohke vee joomine aitab kusihapet kehast vÀlja loputada. 4.
HĂPPAJA PĂLV ehk pĂ”lvekedra kÔÔluse haigestumine esineb sageli korduvate hĂŒpete ning maandumiste tĂ”ttu, pĂ”hjustades kÔÔluse ĂŒlekoormust ja mikrorebendeid. TĂŒĂŒpiliselt pĂ”hjustab seda probleemi intensiivne sportimine, ebapiisav soojendus ja ĂŒlekoormus.
HĂŒppaja pĂ”lve korral on valu tunda pĂ”lve esikĂŒljel, eriti treeningu ajal ja vahetult pĂ€rast seda. Valu vĂ”ib olla terav ja sĂŒveneda, kui jĂ€tkata koormusega piisava puhkuseta. Samuti vĂ”ivad kÔÔluse piirkonnas esineda turse ja hell tunne.
Vigastust saab ennetada ja selle ravi toetada puhkusega ning sportliku tegevuse mahu vĂ€hendamisega, et vĂ€ltida kÔÔluse edasist kahjustamist. JÀÀkompresside kasutamine valu ja turse vĂ€hendamiseks vĂ”ib samuti kasuks tulla. Venitused ja harjutused reie nelipealihase ning tagumiste lihaste tugevdamiseks aitavad vĂ€hendada koormust pĂ”lvele ja parandada kÔÔluse seisundit. MassaaĆŸ, fĂŒsioteraapia ja nĂ€iteks ultraheliravi aitavad samuti taastumisele kaasa. Kasu vĂ”ib olla ka pĂ”lvetugedest.
5.
EESMINE RISTATISIDEME
VIGASTUS on ĂŒks tĂ”sisemaid pĂ”lvevigastusi, mis pĂ”hjustab pĂ”lve ebastabiilsust. See vigastus tekib tavaliselt kiirete suunamuutuste, jĂ€rskude peatumiste ja hĂŒpete tĂ”ttu, mille tagajĂ€rjeks on liigne koormus ja sidemete rebenemine. Otsene trauma pĂ”lvele, nĂ€iteks kokkupĂ”rke vĂ”i kukkumise tagajĂ€rjel, vĂ”ib samuti ristatisideme vigastuse tekitada. Vigastus avaldub valu ja tursena pĂ”lve piirkonnas, raskendatud on kĂ”ndimine ning jala sirutamine. Tihti on vigastuse puhul pĂ”lves kuulda vĂ”i tunda "plĂ”ksu" ja pĂ”lv vĂ”ib tunduda ebastabiilne vĂ”i "lukustunud". Vigastus vĂ”ib piirata spordi ja igapĂ€evaste tegevustega jĂ€tkamist. Ennetamiseks tasub teha pĂ”lve stabiilsust parandavaid jĂ”u- ja tasakaaluharjutusi. Ăige soojendus ja korrektne tehnika treeningutel on samuti ÀÀrmiselt tĂ€htsad. Vigastuse korral tuleks esialgu kasutada RICE-meetodit (rest, ice, compression, elevation) ehk puhkust, jÀÀd, survet ja jala kĂ”rgemale tĂ”stmist, et vĂ€hendada turset ning valu. TĂ”sisematel juhtudel tasuks nĂ”u pidada ortopeediga.
Sportides ei tasu liigestele liiga teha
Sander JĂŒrs toob vĂ€lja, et fĂŒsioterapeudi poole pöörduvad sportijad sagedamini hĂŒppaja pĂ”lve, Achilleuse kÔÔluse haigestumise ja hĂŒppeliigese nikastuse ehk hĂŒppeliigest toetavate sidemete venituste vĂ”i rebendite korral. âKaht esimest vigastust pĂ”hjustab sageli ĂŒlekoormus ehk treeningkoormust tĂ”stetakse liiga kiiresti ega lasta kehal kohaneda. HĂŒppeliigese nikastuse pĂ”hjus on enamasti trauma âkas jala vÀÀnamine metsas puujuurika otsa astudes vĂ”i nĂ€iteks korvpallis vastase jala peale maandumine,â mĂ€rgib Sander JĂŒrs. Achilleuse kÔÔluse haigestumise ja nn hĂŒppaja pĂ”lve vigastusest taastudes on esikohal koormuse kohandamine ning kÔÔlust tugevdavad harjutused VĂ€ga sageli esinevad need vigastused vastupidavusalade harrastajatel, aga enamasti ei pea meeldivast spordialast
Liigeseprobleemide puhul annavad Ôigeaegne sekkumine ja ravimeetodid vÔimaluse valu leevendada, kudesid taastada ja elukvaliteeti sÀilitada.
TĂVIRAKURAVI on ĂŒks paljulubavamaid meetodeid liigeseprobleemide ravis. See pĂ”hineb tĂŒvirakkude vĂ”imel eristuda eri koetĂŒĂŒpideks ja soodustada kudede paranemist ning taasteket. TĂŒvirakke saadakse patsiendi enda luuĂŒdist vĂ”i rasvkoest ning need sĂŒstitakse kahjustatud liigesesse. TĂŒvirakud aitavad vĂ€hendada pĂ”letikku, soodustavad kĂ”hre taastumist ja parandavad liigese funktsioneerimist.
TĂŒvirakuravi on nĂ€idanud hĂ€id tulemusi osteoartroosi ja teiste degeneratiivsete liigesehaiguste ravis ning see on teatud juhtudel alternatiiv liigesevahetuse operatsioonile.
PRP-RAVIS ehk trombotsĂŒĂŒdirikka plasma ravis kasutatakse inimese enda verd, mis tsentrifuugitakse, et eraldada sellest trombotsĂŒĂŒdirikas plasma. Plasma sisaldab aineid, mis soodustavad kudede paranemist ja vĂ€hendavad pĂ”letikku. See sĂŒstitakse kahjustatud liigesesse, kus plasma stimuleerib kĂ”hre ja teiste kudede taastumist. PRP-ravi on efektiivne liigeseprobleemide, sh osteoartroosi, kÔÔluseprobleemide ja spordivigastuste ravis. See meetod on minimaalselt invasiivne ja inimese enda verest saadud plasma vĂ€hendab allergiliste reaktsioonide riski.
HĂALUROONHAPPE SĂSTID on tĂ”husad liigesevalu ja jĂ€ikuse leevendamiseks, eriti osteoartroosi korral. Osteoartroosi puhul vĂ€heneb liigeses hĂŒaluroonhappe sisaldus ja see pĂ”hjustab valu ning jĂ€ikust. HĂŒaluroonhape on looduslik aine, mida esineb liigesevedelikus ja mis aitab liigeseid n-ö mÀÀrida, vĂ€hendades nende hÔÔrdumist ning amortiseerides lööke. HĂŒaluroonhappe sĂŒstid aitavad taastada liigesevedeliku viskoossust ja parandada liikuvust. SĂŒstid on olnud tĂ”husad pĂ”lve- ja puusaliigese osteoartroosi ravis, leevendades valu ja parandades elukvaliteeti. Allikad: ortopeediarstid.ee, vĂ€lismeditsiinikirjandus
Ă”nneks tĂ€ielikult loobuma. âEnda praktikas olen saanud hĂ€id tulemusi, kohandades koormust vastavalt valu tugevusele. Teadusuuringud on nĂ€idanud, et kui valu on koormusel 3â4 palli 10-st, mĂ”jub sportimine vigastusest taastumisele sageli positiivselt. NĂ€itena vĂ”ib tuua jooksmise: kui lĂ€hed jooksma ja jooksu alguses valulikkust ei esine, aga treeningu kĂ€igus valu sĂŒveneb, tuleks treening lĂ”petada hetkel, kui valu muutub tugevamaks kui 3â4 palli 10-st. Nii saab jooksukoormust jĂ€rk-jĂ€rgult suurendada, sest keha kohaneb valuga ja see tekib ĂŒha hiljem.â
Sageli satuvad apteeki inimesed, kes kurdavad liigesvalu, jÀikust, turset ja liigesliikuvuse vÀhenemist. Lahendust ja abi otsitakse ka vigastuste ja traumade korral, sundasenditest pÔhjustatud vaevuste leevendamiseks, aga ka liigeseid kimbutavate haiguste korral, nagu osteoartroos, reumatoidartiit ja podagra. Miks hakkavad liigesed valutama ning kuidas leida murele parimat lahendust?
Teadusuuringud on nĂ€idanud, et kui valu on koormusel 3â4 palli 10-st, mĂ”jub sportimine vigastusest taastumisele sageli positiivselt.
VĂ€ga hĂ€id tulemusi annab nendest vigastustest taastumisel jĂ”utreening, mis on lisaks koormuse kohandamisele taastusravis vĂ”tmetĂ€htsusega. Teadusuuringute ja enda praktika pĂ”hjal kinnitab fĂŒsioterapeut, et kĂ”ige parema tulemuse annab jĂ”utreening, kus kasutatakse suurt raskust ja aeglast liigutust. âNĂ€iteks hĂŒppaja pĂ”lve vigastuse puhul on vĂ€ga efektiivne kĂŒkk, kus liigutust sooritatakse aeglaselt (3â4 sekundi jooksul alla, 3â4 sekundi jooksul ĂŒles) ja kasutatakse raskust, kus juba 6â8 korduse juures tekib tugev vĂ€simus. Muidugi ei saa vigastuse algfaasis alati seda meetodit kasutada, sest valulikkuse tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik suurt raskust kasutada.â
HĂŒppeliigese nikastuse ehk sidemete venituse vĂ”i rebendi puhul sĂ”ltub taastusravi suurel mÀÀral vigastuse tĂ”sidusest. Selliste vigastuste puhul on aga alati vĂ€ga tĂ€htsal kohal tasakaaluharjutused ja eriti oluline on jĂ€rkjĂ€rguline tagasipöördumine spordi juurde. Harjutused ja taastusravi vĂ”iksid olla sellised, et sportlane tunneb ennast 100 protsenti terve ja enesekindlana, enne kui astub uuesti nĂ€iteks korvpallivĂ€ljakule. âIgasuguste spordivigastuste, sh liigesevigastuste tekkes mĂ€ngib suurimat rolli liiga kiire koormuse kasv ja keha taluvusvĂ”ime ĂŒletamine. Taastumisel on koormuse doseerimisel tĂ€htis lĂ€htuda valust ja koormus peaks kasvama jĂ€rkjĂ€rgult.â
Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.
Kui liiges teeb valu
Liigesed vĂ”ivad hakata valutama mitmel pĂ”hjusel, nĂ€iteks pideva keha sundasendi, ĂŒlekoormuse, trauma vĂ”i vigastuse tĂ”ttu. Valu pĂ”hjuseks vĂ”ivad olla ka organismi ainevahetushĂ€ired ning pĂ”letikulised vĂ”i geneetilist laadi liigesehaigused, nagu reumatoidartriit, osteoartroos, bursiit, podagra. Ebatervislikud harjumused, sh alkoholi tarvitamine, suitsetamine ning ĂŒlekaal, vĂ€hene liikumine ja kesine toitumine vĂ”ivad samuti soodustada liigesevaevusi.
Liigesemured vĂ”ivad olla ka hooajalised. Talvel kurdavad inimesed rohkem valu ja jĂ€ikust, mis vĂ”ib olla seotud kĂŒlma ilma ja madalama Ă”hurĂ”huga. KĂŒlm vĂ”ib pĂ”hjustada lihaste ja liigeste kokkutĂ”mbumist ja suurendada valuaistinguid.
Tihtipeale on suvel inimeste toidulaud mitmekesisem ning ollakse ka kehaliselt aktiivsemad kui talvel ning see omakorda hoiab liigeseid liikuvamana. Liikumine aitab liigesvedeliku tekkele kaasa, mis tagab liigese normaalse funktsioneerimise, takistab luupindade kokkupuutumist ja kÔhre kulumist, leevendab pÔrutusi ja varustab kÔhre vajalike toitainetega. Liikumine elavdab ka keha vereringet, mille tÔttu vÀhenevad ka valuaistingud.
Apteegist leiab erisuguseid lahendusi liigeste toetuseks. NĂ€iteks liigese
Toeta oma liigeseid!
Liigesevaevuste ennetamiseks on head:
D-VITAMIIN + (K2-VITAMIIN) â D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada, mis on oluline luude ja liigeste tugevuse sĂ€ilitamiseks. K2-vitamiin töötab koos
D-vitamiiniga, aidates suunata kaltsiumi Ă”igesse kohta â luudesse ja hammastesse â vĂ€ltides selle ladestumist pehmetesse kudedesse, sealhulgas liigestesse ja veresoonte seintesse.
KALTSIUM â luude ja liigeste tugevdamiseks hĂ€davajalik mineraal. Kui kehas pole piisavalt kaltsiumi, vĂ”ib see pĂ”hjustada luude hĂ”renemist (osteoporoosi) ja liigeste kulumist, mis omakorda vĂ”ib suurendada liigesevalusid ja jĂ€ikust.
MAGNEESIUM â oluline mineraal, mis toetab lihaste ja nĂ€rvide normaalset funktsiooni. See aitab ka D-vitamiini omastada ning osaleb kollageeni sĂŒnteesis. Piisav magneesiumi tase aitab vĂ€ltida lihaskrampe ja jĂ€ikust, mis vĂ”ivad liigeseid mĂ”jutada.
C-VITAMIIN â oluline antioksĂŒdant, mis osaleb kollageeni tootmisel, aitab vĂ€hendada oksĂŒdatiivset stressi kehas ja soodustab keha taastumisprotsesse.
OOMEGA-3-RASVHAPPED â omavad pĂ”letikuvastast toimet, aitavad vĂ€hendada liigesejĂ€ikust ja valulikkust.
Seleen â oluline antioksĂŒdant, mis kaitseb rakke oksĂŒdatiivse stressi eest, vĂ”ib aidata vĂ€hendada pĂ”letikku.
trauma korral, millele on iseloomulik valu ja turse, vĂ”ib nahale kanda valu- ja tursevastaseid plaastreid, kĂŒlmageele ja -spreisid. Kangetele lihastele-liigestele on mĂ”eldud soojendavad kreemid ja salvid. Apteekides leidub ka sidemeid, tugesid ja ortoose, mis vĂ€hendavad liigeskoormust ja hoiavad muret tegeva piirkonna ïŹkseeritud ja soojas.
Liigesevaevuste ennetamiseks ja tervete liigesefunktsioonide sÀilitamiseks leidub toidulisandeid, mille koostisest leiab jÀrgmised ained:
GLĂKOSAMIIN â aine, mida keha kasutab kĂ”hrete, liigesepindade, selgroo lĂŒlivaheketaste ja liigesevedeliku moodustumisel;
KONDROITIIN â suurendab liigesevedeliku tootmist, mislĂ€bi paraneb liigese liikuvus;
MSM (metĂŒĂŒlsulfonĂŒĂŒlmetaan) âorgaaniline vÀÀvel, mida leidub nii inimkehas kui ka loomsetes ja taimsetes
Ottbock hĂŒppeliigese tugi Elastic Ankle Support (eri suurused) 19,48 âŹ
toiduainetes. Aitab leevendada pÔletikku, valu ning kiirendada taastumist pÀrast treeningut;
HĂALUROONHAPE â sarnaneb funktsioonilt liigesevedelikuga, toimib liigestes mÀÀrdeainena ja amortisaatorina ning aitab liigestel Ă”litatult töötada;
KOLLAGEEN â oluline ehitusvalk, justkui liim, mida esineb kehas lausa 28 eri vormis. 80â90 protsenti kollageenist on 1. tĂŒĂŒpi kollageen, mida leidub luustikus, nahas, kÔÔlustes, veresoontes, sidekudedes ja organites. 2. tĂŒĂŒpi kollageen on peamine kĂ”hre komponent, mis aitab kaasa liigese elastsuse ja tugevuse sĂ€ilitamisele.
·Lihasvalud
Levinumad toimeained liigeste ravi toetuseks on mittesteroidsed valu- ja pÔletikuvastased ravimid, mida saab manustada kas suukaudselt (ibuprofeen, deksketoprofeen, naprokseen, diklofenak) vÔi kanda nahale kas kreemi, geeli vÔi plaastri kujul.
Cemio
Gemze kapslid (60 tk) 29,45 âŹ
20 mg/g
·Liigespiirkonna valud ja pÔletikulised seisundid
·Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)
NÔrga ja mÔÔduka valu ning pÔletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes.
·Imendub kiiresti ja tÀielikult, vÔib masseerida
MĂŒĂŒgiloahoidja: AS Grindeks, Krustpils 53, Riga, LV-1057, LĂ€ti
Info: Grindeks Eesti ïŹliaal, Tondi 33, Tallinn, 11316, tel 6 120 224
â Lihasvalud
â Liigespiirkonna valud ja pĂ”letikulised seisundid
NÔrga ja mÔÔduka valu ning pÔletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes.
â Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)
â Imendub kiiresti ja tĂ€ielikult, vĂ”ib masseerida
â Lihasvalud
TÀhelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tÀhelepanelikult pakendis olevat infolehte.
Kaebuste pĂŒsimise korral vĂ”i ravimi kĂ”rvaltoimete tekkimisel pidage nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga.
Versan Shots (10 ml 20 tk ) 34,21 âŹ
RÔÔm glĂŒkosamiin kondroitiin MSM tabletid (60 tk) 20,17 âŹ
â Liigespiirkonna valud ja pĂ”letikulised seisundid
NÔrga ja mÔÔduka valu ning pÔletiku paikne leevendamine pehmetes kudedes. ofen
â Lihasvalud
â Liigespiirkonna valud ja pĂ”letikulised seisundid
â Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)
â Sporditraumad (venitused, nihestused ja muljumised jt.)
â Imendub kiiresti ja tĂ€ielikult, vĂ”ib masseerida
â Imendub kiiresti ja tĂ€ielikult, vĂ”ib masseerida
TĂ€helepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tĂ€helepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pĂŒsimise korral vĂ”i ravimi kĂ”rvaltoimete tekkimisel pidage nĂ”u arsti vĂ”i apteekriga.
MĂŒĂŒgiloa hoidja:
AS Grindeks, Krustpils 53, Riga, LV-1057, LĂ€ti
Info: AS Grindeks Eesti ïŹliaal, Tondi 33, Tallinn 11316, tel 6120 224
Vertiigo on pearinglushoog, mis vĂ”ib kaasa tuua tasakaalukaotuse, iivelduse ja oksendamise. See tekib sisekĂ”rva tasakaaluelundi vĂ”i peaaju tasakaalukeskuse hĂ€irest ja on nii mĂ”negi terviseprobleemi sĂŒmptom. Ehkki vertiigo vĂ”ib enesetunde mĂ”neks ajaks uppi lĂŒĂŒa, pole see eluohtlik.
TEKST: MARIKA MAKAROVA
ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK
FOTO: ERAKOGU
Kujuta ette, et oled sunnitud magama poolistukil, sest selili ei saa. Et hambaarsti juures kĂ€imisega on probleeme, sest seal peab pikali heitma. Ka juuksuris, sest seal tuleb pea kuklasse ajada. Kontserdil, isegi klassikalise muusika omal, olla on keeruline, sest tugevad helid teevad kĂ”rvale haiget. Lennata ei saa ĂŒldse, sest nii ebamugav on. Katariina esimene kogemus enda ĂŒmber pööritavast maailmast tabas teda kuuendal raseduskuul, mil pea kĂ€is ringi nii hullusti, et tulevane ema ei saanud aru, kus on maa, kus taevas. Sestsaadik on vertiigo ta elus pĂŒsikĂŒlaline. Vahel on paus pikem ja lĂ€bielamine leebem, teinekord vĂ”ib tasakaaluhĂ€ire olla aga nii pöörane, et toas tuleb ringi liikuda kĂ€pukil, sest pĂŒsti tĂ”usta pole lihtsalt vĂ”imalik. Praegu on 56-aastase naise elus vaikuseperiood. Enesetunnet on aidanud leevendada apteegi kĂ€simĂŒĂŒgiravim ning ka see, et ta on Ă”ppinud vertiigoga elama. See on teda erinevalt nii mĂ”nestki saatusekaaslasest sÀÀstnud Ă€revushĂ€iretest ja ka kartusest uue hoo ees nina kodust vĂ€lja pista.
Pearinglus, vertiigo, MéniÚre'i tÔbi
âVertiigo ja tasakaaluhĂ€ire vahele pannakse sageli vĂ”rdusmĂ€rk, ehkki vĂ”iks eristada, kas inimest tabas vertiigohoog vĂ”i kerge tasakaalutus, inglise keeles lightheadedness,â ĂŒtleb Audiomed OĂ Kuulmiskeskuse audioloog Sandra Vill. âPearinglus, mis tekib, kui toolilt vĂ”i voodist kiiresti pĂŒsti tĂ”usta, vĂ”i kui kĂ”ndides kisub veidi ĂŒhele vĂ”i teisele poole, vĂ”ib olla seotud vererĂ”hu muutusega, mille puhul kĂ”igub inimene ise, maailm tema ĂŒmber pĂŒsib paigal. Vertiigo pĂ”hjustatud peapöörituse puhul on inimene ise kĂŒll paigal, ent kogu maailm tema ĂŒmber keerleb ja karussellitab. Ja see on tavaliselt seotud sisekĂ”rvaga.â
Mida vertiigo tĂ€hendab, teab Sandra omast kĂ€est. TĂ”si, teda tabas see kĂŒll alles pĂ€rast audioloogiks saamist. Tartu Ălikoolis eripedagoogikat Ă”ppides meeldisid neiule miskipĂ€rast just vaegkuulmisega seotud teemad. Nii et kui tuli vĂ”imalus minna stipendiaadina Suurbritanniasse Southamptoni Ălikooli audioloogiat tudeerima, ei pidanud ta pikalt mĂ”tlema. Kaks aastat magistriĂ”pinguid pakkus kĂ”ike, mille vastu noor naine huvi tundis: psĂŒhholoogiat, nĂ”ustamist, patsiente, meditsiini, teadust ja intensiivset praktikat.
âVertiigo ei ole diagnoos, vaid sĂŒmptom, nii nagu valugi pole diagnoos, vaid mingi haigusseisundi sĂŒmptom. See vĂ”ib olla mĂ”jutatud pea asendist vĂ”i mitte, vĂ”ib olla ĂŒhekordne episood vĂ”i kiusata jĂ€tkuvalt. Vertiigo on ka ĂŒks MĂ©niĂšre'i tĂ”ve kolmest tĂŒĂŒpilisest tunnusest. Teised kaks on kuulmislangus tavaliselt madalates, bassistes toonides ja enamasti ĂŒhes kĂ”rvas ning tinnitus, vilin vĂ”i kohin kĂ”rvus,â selgitab audioloogiamagister, kelle sĂ”nul on MĂ©niĂšre'i vertiigo pĂ€ris Ă”udne katsumus, kus maailm su ĂŒmber
Pööra pead paremalevasemale, ĂŒles-alla, tee pearinge ja kaelajoogat, treeni silma-kĂ€e koordinatsiooni. Hommikul voodiserval, pĂ€eval arvuti taga, kodus töölt tulles, Ă”htul teleka ees.
2. 3.
KÔnni linnas ja looduses, vaata ringi, aja pea kuklasse, uudista. Keha vajab loomulikke liigutusi ja liigutamist. Söö ja ela tervislikult, et hoida immuunsus tugev. Siis ei pÀÀse ka viirused kÔrva kimbutama.
vÔib pöörelda ringi mitte minuteid, vaid tunde, vahel isegi mitu pÀeva jÀrjest. MéniÚre jÀÀb korduvate hoogudena kimbutama kogu eluks.
âSee, kui inimesel esinevad kĂ”ik need kolm sĂŒmptomit koos, ei tĂ€henda veel MĂ©niĂšre'i tĂ”be. MĂ©niĂšre on nii Eestis kui ka mujal maailmas ĂŒle diagnoositud. Tegelikult on klassikaline MĂ©niĂšreâi tĂ”bi haigus, mida esineb vĂ€ga harva,â tĂ€hendab Tartus kĂ”rva- ja kuulmisprobleemidega patsiente vastu vĂ”ttev Vill.
Trauma, viirused, vanus Vertiigo pĂ”hjused on erinevad â muutused sisekĂ”rvas, peatraumad, viirused, ravimid. Suur osa tekib ka iseeneslikult, mis puhul on pĂ”hjust leida keeruline. Pea pooltel juhtudel on tegu healoomulise asendivertiigoga â hetkelise pearinglusega, mis vĂ”ib tabada nĂ€iteks voodis kĂŒlge keerates vĂ”i ĂŒles vaatamisel. PĂ”hjus on sisekĂ”rvas olevate vĂ€ikeste kaltsiumkristallide liikumine.
Vertiigo ei ole diagnoos, vaid sĂŒmptom, nii nagu valugi pole diagnoos, vaid mingi haigusseisundi sĂŒmptom. See vĂ”ib olla mĂ”jutatud pea asendist vĂ”i mitte, vĂ”ib olla ĂŒhekordne episood vĂ”i kiusata jĂ€tkuvalt.
SisekĂ”rvas asub meie tasakaaluelund, mis on tĂ€idetud kuulmevedelikuga ja kus asuvad karvakestega kaetud tunderakud. Nende karvakeste peal on vĂ€ikesed kaltsiumkristallid, mis pead liigutades koos karvakestega liiguvad, saates ajule vajalikku infot keha tasakaalus hoidmiseks. Peaksid need kristallid aga karvakeste kĂŒljest eemalduma ja sisekĂ”rva vedelikku iseseisvalt ujuma minema, on platsis pearinglus. TĂ€pset seletust, miks kristallid karvakeste kĂŒljest lahti ĂŒhenduvad, ei teata. See vĂ”ib olla trauma tekitatud jĂ€rsk pealiigutus, verervarustushĂ€ire, isheemiatĂ”bi vm. Ravimitest abi ei ole, kĂŒll aga kindlatest harjutustest, mis kristallid taas Ă”igesse kohta juhivad. KĂŒlmetushaiguste perioodil vĂ”ivad
viirused rĂŒnnata ka kĂ”rva, mitte ainult hingamisteid, ning tuua kaasa tasakaalunĂ€rvi pĂ”letiku ehk vestibulaarse neuroniidi, mis pearinglust esile kutsub. Kui sellega kaasneb ka kuulmislangus, on tegu sisekĂ”rva pĂ”letiku ehk labĂŒrintiidiga. PĂ”letikust taastumiseks tuleb kehale anda puhkust, juua rohkelt vett ja tugevdada immuunsust.
âEelsoodumus vertiigoks on eelkĂ”ige vanematel inimestel. Tasakaaluelund tahab, et me pead iga pĂ€ev igas suunas liigutaksime. Mida harvem seda teha, seda enam vĂ”ib mĂ”ni ootamatu peapööre vĂ”i nĂ”ksatus kristallid paigast nihutada ja tuua pearingluse. Sama kĂ€ib ka kaua ĂŒhes asendis lamanud voodihaigete kohta. Tegelikult kĂ”igi, nii pikalt arvuti taga kui ka muus sundasendis istujate kohta. Vertiigole ei meeldi istuv töö ja liikumatus,â muigab audioloog.
Harjutused, liigutamine, ennetamine
Kui vertiigohoog on tugev, tabab ootamatult ja oksendamisega, soovitab Sandra Vill kutsuda kiirabi vÔi minna EMO-sse.
Tartlastel on selleks KĂ”rvakliinikus isegi erakorraline vastuvĂ”tt kĂ”rva-, nina- ja kurguhaigustega hĂ€dalistele. PĂ€rast aga, samuti siis, kui pearinglus tĂŒlitab krooniliselt vĂ”i on tabanud kasvĂ”i mĂ”nda aega tagasi, kĂŒlastada audioloogi vĂ”i kĂ”rva-nina-kurguarsti. Perearst ei pruugi osata aidata.
âPatsiendi nĂ”ustamine, talle olukorra selgitamine ning Ă€revuse, stressi ja hirmu mahavĂ”tmine on vĂ€ga olulised,â paneb pearinglusest, tinnitusest ja teistel audioloogiaga seotud teemadel koolitusi teinud Sandra sĂŒdamele. âNing muidugi harjutused, millesse mul on suur usk, sest ma olen nĂ€inud, kui palju neist kasu on. Tasakaaluelund suudab oma funktsiooni taastada, aga me peame teda aitama. Rehabilitatsiooniharjutused on kontimööda kĂ”igile, ei vaja lisavarustust ega ruumi. Neid vĂ”ib teha kasvĂ”i telekat vaadates reklaamipausi ajal.â Ka kiidab ta Tartu Ălikooli Kliinikumi kodulehel olevaid harjutusi pearingluse puhuks (https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfoandmebaas/harjutused-pearingluse-korral/), mis on head nii taastumiseks kui
Rapla Selveri Apotheka farmatseut HEIKKO TIITS
Vertiigo ehk rahvakeeli peapööritus on apteekrile tuttav probleem, mille ĂŒle kurdavad sageli just eakamad, ent muret tuleb ette ka noortel. PĂ”hjuseid on mitu: hĂ€ired ajuverevarustuses, Ă€revus, madal vererĂ”hk ja veresuhkur, sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ired, lihaspinged kaelas ning mĂ”ned spetsiiïŹlised haigused. Enamasti kurdetakse kas pikaajalist vĂ”i alles hiljuti tekkinud peapööritust. NĂ€iteks hetk tagasi kodust vĂ€lja tulles, peale intensiivset trenni, pikka sĂ”itu ĂŒhistranspordiga ja seejĂ€rel istmelt pĂŒsti tĂ”ustes, poodeldes jne. Ăkitselt tekkinud peapöörituse puhul oleme inimesel esmalt mÔÔtnud Ă€ra vererĂ”hu ning jĂ€lginud vererĂ”huaparaadilt, kas sĂŒda on rĂŒtmis. SeejĂ€rel pakkunud vajadusel vett juua ja lasknud veidi istuda.
RAUAPREPARAADID
ennetamiseks.
Ravimite kohta ĂŒtleb kuulmisproff, et niisugust, mis kĂ”rvast tuleneva vertiigo puhul aitaksid, pole olemas. Liiga kergekĂ€eliselt beetahistiine mure vastu tarvitades vĂ”ib tervenemisele hoopis karuteene teha, sest see annab tasakaaluelundile signaali, et kĂ”ik on hĂ€sti ja probleemi pole. KĂŒll vĂ”iks ravimeid proovida Ă€kkkuulmislanguse ning iivelduse ja oksendamise puhuks. Ei ole olemas ka vitamiine vĂ”i toidulisandeid, mis vertiigo eemal hoiaksid. Ent kindlasti on need omal kohal immuunsuse putitamiseks, et viirused sisekĂ”rva kimbutama ei saaks tulla.
âEnnetamine on alati tĂ”husam kui tagajĂ€rgedega tegelemine. Tasakaaluelundile meeldib loomulik liigutamine, mida annab Ă”ues kĂ”ndimine, kus me uudistades pead, kaela ja keha pöörame. JĂ”usaalis kĂ”nnilindil sammumine vĂ”i autoroolis istumine, kus pea ja kael stoiliselt vaid otseasendis on, keha loomulikku liigutamist ei asenda. Nii et liigu, liiguta ja Ă€ra tunne hirmu,â julgustab inimeste aitamisest ja oma tööst suurt rÔÔmu tundev Sandra.
Kui peapööritus algas hiljuti,
vÔivad leevendust tuua:
VALIDOOL
Aitab ĂŒpris tĂ”husalt jĂ€rsult tekkinud peapöörituse vastu. Sisaldades palderjaniĂŒhendit, on see hea abimees, kui peapööritus on tekkinud Ă€revusest. Lisaks sisaldab ka suhkrut, mis aitab tĂ”sta glĂŒkoositaset veres, juhul kui peapööritus on tingitud madalast veresuhkrust. Validool suhkruga (60 mg 10 tk) 0,93 âŹ
KOFEIINITABLETID
Aitavad vĂ€heke vererĂ”hku tĂ”sta ja sobivad just noorematele, kes kurdavad peapööritust, mis vĂ”ib olla tingitud madalast vererĂ”hust. Kofeiinitabletid (100 mg 100 tk) 6,25 âŹ
Pikaajalise peapöörituse korral vÔib abi leida toidulisanditest
HĂLMIKPUU PREPARAADID
Kuna vertiigo ĂŒks pĂ”hjus vĂ”ib olla kehv ajuverevarustus, siis hĂ”lmikpuu Gingko biloba parandab vereringet, laiendades veresooni ja muutes verd vĂ€hem kleepuvaks. Formula Vitale Neuro+ tabletid (30 tk) 21,66 âŹ
Vere vÀhene rauasisaldus vÔib samuti peapööritust tekitada, sest punaverelibled ei kanna endaga
kaasas piisavalt hapnikku, mille tĂ”ttu on verevarustus ajus hĂ€iritud ja tagajĂ€rg vĂ”ib olla pearinglus. Rauapreparaadi vĂ”tmise vajadus tuleb kindlasti eelnevalt vereanalĂŒĂŒsiga vĂ€lja selgitada, ennetavalt rauda vĂ”tta ei tohiks. RÔÔm raud kapslid (50 mg 60 tk) 19,86 âŹ
INGVERIPREPARAADID
Ka ingverit sisaldavad preparaadid vĂ”ivad aidata peapöörituse ning sellega kaasneva iivelduse ja oksendamise korral. A. Ingver tabletid (500 mg 90 tk) 7,97 âŹ
Millal toetab meditsiiniseadmete ostu Tervisekassa, selgitab Tervisekassa kommunikatsioonispetsialist Vivika Tamra .
TEKST: VIVIKA TAMRA, Tervisekassa kommunikatsioonispetsialist l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
Tervisekassa hĂŒvitab ravikindlustatud inimestele selliseid meditsiiniseadmeid, mille abil saab ravida haigusi ja vigastusi vĂ”i hoida Ă€ra nende sĂŒvenemist. Meditsiiniseadmete loetelus on tootegruppe ehk meditsiiniseadme rĂŒhmi ligi 60 ja nendesse kuulub u 2000 meditsiiniseadet, mida Tervisekassa kompenseerib.
HĂŒvitatavate seadmete hulka kuuluvad nĂ€iteks diabeetikutele veresuhkru mÔÔtmiseks ja selle taseme korrigeerimiseks vajalikud tarvikud (glĂŒkomeetri testribad, lantsetid, insuliininĂ”elad, glĂŒkoosisensorid), stoomide hooldusvahendid, ortoosid, pĂ”iekateetrid ja haavasidemed, samuti unehĂ€irete ravi seadmed ja nende maskid ning kompressioonitooted nii lĂŒmfitursete kui ka venoosse puudulikkuse ja haavandite raviks.
Kuidas saab soodustust?
Meditsiiniseadmete soetamiseks peab arst eelnevalt tuvastama ravivajaduse. Kui arst hindab, et patsiendi terviseseisund vastab neile tingimustele, mille pĂ”hjal Tervisekassa meditsiiniseadmeid hĂŒvitab, kirjutab ta vĂ€lja digitaalse meditsiiniseadme kaardi ehk nn digiretsepti. SeejĂ€rel saab inimene ise vĂ”i tema lĂ€hedane pöörduda apteeki vĂ”i seadmete mĂŒĂŒja poole, kellel on Tervisekassaga mĂŒĂŒgileping.
Tervisekassa hĂŒvitab ainult neid meditsiiniseadmeid, mis on kantud meditsiiniseadmete loetellu. Meditsiiniseadmeid hĂŒvitatakse 90% vĂ”i 50% soodusmÀÀraga seadme piirhinnast. Inimene peab ise tasuma vastavalt 10% vĂ”i 50% seadme piirhinnast ja seda
ĂŒletava osa.
Sageli tekitab inimestes kĂŒsimusi Tervisekassa seatud meditsiiniseadme piirhind ja selle arvutamine. Selle esmapilgul keerukana nĂ€iva pĂ”himĂ”tte selgitamisel on kindlasti suureks abiks mĂŒĂŒjad. Tervisekassa maksab suure osa meditsiiniseadmete puhul 90% piirhinnast ja inimese kanda jÀÀb tagasihoidlikum summa ehk 10%.
âKui inimene eelistab mingil pĂ”hjusel kallimat meditsiiniseadet, tuleb tal tasuda ka hinnalisa. Julgustame inimesi kĂŒsima mĂŒĂŒjalt soodsamaid vĂ”imalusi, et hoida oma ravikulud optimaalsed. See on eriti oluline krooniliste haiguste puhul, kus inimese ravivajadus on pikaajaline ja omaosalus vĂ”ib kokkuvĂ”ttes kujuneda mĂ€rkimisvÀÀrseks. KĂ”ik tooted, mis on lisatud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu, on lĂ€binud pĂ”hjaliku hindamise ning oleme veendunud, et ka hinnalt soodsamad tooted on kvaliteetsed, sarnase toimega ja
mĂ”eldud sama funktsiooni tĂ€itmiseks, mis kallimad valikud,â selgitab Tervisekassa meditsiiniseadmete ekspert Hanna Veisman. Piirhinna arvutamise reeglid on kokku lepitud ravikindlustuse seaduses. Arvutamise alus on meditsiiniseadmete loetellu kuuluvate sarnaste omadustega toodete hinnad ja soodustus arvestatakse tootegrupis odavuselt teisel kohal asuva toote hinna alusel. NĂ€iteks kui valikus on sama otstarbega meditsiiniseade hinnaga 20, 30 vĂ”i 40
Veis m a n
eurot, siis mÀÀratakse piirhinnaks reeglina hinnalt teise soodsaima seadme hind ehk 30 eurot ja Tervisekassa soodusprotsent arvutatakse sellest summast. Soodsamate toodete eest tasub inimene seega vastavalt 2 eurot ja 3 eurot. 40-eurose toote ostul tasub inimene lisaks 3 eurole ka piirhinda ĂŒletava osa 10 eurot ehk kokku 13 eurot.
âSellise sĂŒsteemi eelis on laiema toodetevaliku vĂ”imaldamine, mis annab patsiendile vabaduse valida eri hinna klassi toodete vahel. Samuti on praktika nĂ€idanud, et see lĂ€henemine sĂ€ilitab tootjate huvi tooteid mĂŒĂŒa ja soodustab hinnakonkurentsi. See omakorda aitab kasutada meie ĂŒhist raviraha targalt ja nii suurendada hĂŒvitatavate toodete valikut,â rĂ”hutab Veisman.
Kust saab osta soodustu sega seadmeid?
Tervisekassa kodulehelt tervisekassa.ee/meditsiinisead mete-muujad) leiab infot seadmete ja nende mĂŒĂŒjate kohta, kes paku vad soodustust. Lisainfo otsimisel on abiks ka ja abivahendite andmekogu (www.msa.sm.ee), kus on esitatud kĂ”ik Tervisekassa rahastatavad meditsiiniseadmed koos kasutus juhendite, levitajate ja muu vajaliku infoga. Oluline on meeles pidada, et mida spetsiifilisemad on tooted, seda tĂ”enĂ€olisemalt mĂŒĂŒvad neid valdkon nale spetsialiseerunud ettevĂ”tted.
Ortoos peab vajaliku toestuse pakkumiseks istuma vĂ€ga hĂ€sti kĂ€e vĂ”i jala ĂŒmber â see ei tohi olla liiga suur ega ka liiga vĂ€ike,
tekib probleem, tuleks esmalt pöörduda tagasi poodi, kust seade soetati. âNii saab seadme mĂŒĂŒnud ettevĂ”te aidata olukorda lahendada ja vajadusel on ka vĂ”imalik informeerida tootjat, kes on kohustatud tegelema probleemi pĂ”hjuste vĂ€ljaselgitamise ning kĂ”rvaldamisega. Toodetel on ka garantiiaeg, mille kĂ€igus on mĂŒĂŒjal kohustus vigaseks osutunud seade vĂ€lja vahe
Digiretsepti alusel mĂŒĂŒvad lihtsa maid meditsiiniseadmeid (nt diabee ditarvikuid ja haavasidemeid) ka paljud apteegid. TĂ€psemat infot tootevaliku kohta leiab lehekĂŒlgedelt www.ravimiinfo.ee ja www.apteegiinfo.ee/info. Alati tasub mĂŒĂŒdavate toodete hindu vĂ”rrelda ja leida endale soodsaim ostukoht.
Oluline on valida Ôige seade
Kuna meditsiiniseadmeid on vĂ€ga palju ning sobiva seadme valik sĂ”ltub sageli inimesest ja tema terviseseisundist, on asjatundja nĂ”u vajalik, eriti juhtudel, kui meditsiiniseadet ostetakse esimest korda. âMeie jaoks on apteekrid ja meditsiiniseadmete mĂŒĂŒjad vĂ€ga hinnatud partnerid, kuna nad aitavad valida sobivaimat toodet paljude vĂ”imaluste hulgast. NĂ€iteks venoosse puudulikkuse survesukad peavad olema Ă”ige suurusega. Samuti peab ortoos vajaliku toestuse pakkumiseks istuma vĂ€ga hĂ€sti kĂ€e vĂ”i jala ĂŒmber â see ei tohi olla liiga suur ega ka liiga vĂ€ike, samal ajal peab toestus
olema Ă”ige tugevusega. VĂ”i peab nĂ€iteks haavaside vastama patsiendi haava paranemise faasile. Seega tuleb mĂŒĂŒjal koos patsiendiga kaaluda mitmesuguseid vĂ”imalusi ja kui saab, siis tuleks tooteid ka proovida, sest vale suuruse ostmise korral ei ole mĂŒĂŒjal enamasti kohustust toodet ĂŒmber vahetada ja Tervisekassa ei kompenseeri uue seadme soetamist,â rĂ”hutab Veisman.
Samuti on oluline seadmete hooldus ning nende ohutu ja Ă”ige kasutamine. Ka seadusandja on pannud edasimĂŒĂŒjale kohustuse inimest juhendada ja nĂ”ustada. âNĂ”ustamine on lahutamatu osa kvaliteetsest klienditeenindusest ja lisaraha sobiva meditsiiniseadme valiku tegemisel inimeselt kĂŒsida ei tohi. KĂ”ik mÔÔtmised, proovimised ja testid, mida tehakse poes, et valida parim vĂ”imalik seade, on juba toote hinna sees,â kinnitab Veisman.
Kui ostetud meditsiiniseadmega
antud soovitusi,â tuletab ta meelde.
Paljud lapsed hingavad lĂ€bi suu. Suuhingamine pole aga iluviga, vaid mĂ”jutab tervist ning vajaks lahendamist. Toimiv abi on olemas â mĂŒofunktsionaalne teraapia.
TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTOD: ADOBE STOCK, ELIKA HUNT
Suuhingamine tekib enamasti ninahingamistakistuse tĂ”ttu, selgitab Glossom Tervisekliiniku mĂŒofunktsionaalne terapeut Ivika Laas. Ninahingamist vĂ”ib takistada suurenenud adenoid, nina turse, nohuna vĂ€ljenduv allergia vĂ”i hoopis nina vaheseina kĂ”verus vms. Ninahingamistakistuse olemasolu hindab ja diagnoosib kĂ”rva-nina-kurguarst, allergiakahtluse korral allergoloog. Paljudel juhtudel on probleem juba kĂ”rvaldatud â adenoid eemaldatud vĂ”i allergia kontrolli alla saadud â, kuid harjumus hingata lĂ€bi suu pĂŒsib.
âSuu kaudu hingamise harjumus vĂ”ib tekkida ka siis, kui lapse keel ei liigu piisavalt, nĂ€iteks on keelekida tugevalt kinnitunud â lapse keel puhkab sel juhul suu pĂ”hjas ning lihased ei saa tugevaks muutuda, kui keele liikumine on takistatud. NĂ”rkade lihaste tĂ”ttu vajub suu lahti. Keel peaks olema suus iseseisvalt liikuv ning see vĂ”imaldab lapsel korrektselt neelata, mĂ€luda ja normaalselt kĂ”neleda. Keele Ă”ige puhkeasend on vastu suulage,â selgitab Ivika Laas.
lne t e r a p e u t I kiv a Lsaa
mĂŒofunktsionaa
MĂŒofunktsionaalse terapeudi juures kĂ€ivad kĂ”ige sagadamini 4â9-aastased lapsed, keda suunavad teraapiasse tavaliselt hambaarstid vĂ”i ortodondid. Nemad nĂ€evad, et keele asend on vale ning hambakaartes on juba toimunud muutused â hambad kipuvad puseriti minema. Ivika sĂ”nul on palju ka neid vanemaid, kes tulevad ise palju varem, kuna mĂ€rkavad, et lapsel on probleem.
Mis vihjab suuhingamisele?
Vihjeid suuhingamisele on mitu. Esi-
mene asi on muidugi see, et lapse suu on pĂŒsivalt avatud vĂ”i on kuuldav suu kaudu hingamine. Seda vĂ”ib mĂ€rgata une ajal, aga ka piltidel vĂ”i rahuasendis, kui laps on millelegi keskendunud, nĂ€iteks vaatab multikaid. âPunaseks lipukeseks on ka kĂ”ne mitteeakohane areng â kĂ”ne arengus on tekkinud mahajÀÀmus vĂ”i rÀÀgib laps pikalt nn oma keeles just nĂ”rkade lihaste tĂ”ttu,â kirjeldab Ivika. âSuuhingamisele viitavad sageli ka uneaegse hingamishĂ€ire tunnused â öine Ă€rkamine, siplemine, norskamine, vee joomine, öine WC-s kĂ€imine vĂ”i allapissimine (enurees) ja lapse pĂ€evane vĂ€simus. Mul on kĂ€inud vastuvĂ”tul vanemaid koolilastega, kes on hommikul Ă€rgates nii vĂ€sinud, et ema riietab kooliks sisuliselt magavat last.â
MĂ”nikord on raskendatud mĂ€lumine â laps eelistab sĂŒĂŒa pehmet toitu, tĂ”mbab sageli vett ja toitu kurku, lapse toitumine on hĂ€sti valikuline vĂ”i ta ei jaksagi mĂ€luda ning jĂ€tab seetĂ”ttu söömata. âSeda tuleb ette eriti lihaga, kuid vĂ€ikese toiduvaliku tĂ”ttu vĂ”ib siit edasi vĂ€lja kujuneda toitainete ja vitamiinide puudus,â toob Ivika nĂ€ite, kuidas suuhingamise probleem on tegelikult palju laiem kui lihtsalt suu lahti olemine. âAlati ei otsita abi lasteaiaeas ning jĂ”utakse visiidile juba koolilapsega. Eks arvatakse, et laps kasvab probleemist vĂ€lja, aga kui on tekkinud harjumuslik suuhingamine, siis seda esineb ka tĂ€iskasvanutel â probleem vĂ”ib olla ammu lahendatud, aga inimene hingab ikkagi lĂ€bi suu, sest on nii harjunud.â
Paljudel lastel on probleemiks keelekida liialt tugev kinnitumine. Seda kontrollitakse juba beebidel ning vajadusel keelekida vabastatakse. Uuringud nĂ€itavad Ivika sĂ”nul, et kui teha mĂŒofunktsionaalset teraapiat enne ja pĂ€rast keelekida vabastamist, on tulemused palju paremad, sest keele liikumine Ă”petatakse harjutustega ringi ning keelekida uuesti tugevalt kinnitumine paranemise kĂ€igus on vĂ€hetĂ”enĂ€oline.
VĂ€he teatakse seda, et suuhingamine muudab nĂ€okolju kuju ja hambakaart. Suuhingamine vĂ”ib pĂ”hjustada nĂ€iteks liiga kitsast hambakaart, kuhu hambad justkui Ă€ra ei mahu. Suuhingamine vĂ”ib rikkuda juba tehtud kalli breketravi. âArvatakse, et kui hambad on puseriti ega mahu suhu Ă€ra, siis ortodont teeb asja korda. Ta teebki, aga kui hammaste asendi on pĂ”hjustanud suuhingamine, keele vale liikumine ja nĂ”rgad lihased, vĂ”ib tagasilangus tulla isegi vaid 4 kuuga. Samas on teatud juhtudel mĂŒofunktsionaalsete harjutustega vĂ”imalik breketravi ennetada â hambakaar saab lapse kasvades muutuda laiemaks, kui vabaneda suuhingamise harjumusest,â selgitab Ivika.
Ivika ĂŒtleb, et tavaliselt jĂ”utakse tema juurde siis, kui probleem on juba suur ja kestnud mĂ”nda aega. âKui laps on nĂ€dal aega nohu tĂ”ttu hinganud lĂ€bi suu, siis ei ole muidugi mĂ”tet tulla, sest kui möödub nohu, saab korda ka hingamine. Aga kui asi on kestnud terve hooaja ja rohkemgi, siis peaks kĂŒll uurima, milles on probleem,â sĂ”nab ta. âEsimesel visiidil on meil pikk vestlus lapsevanemaga, sest tegemist on kompleksse probleemiga, mis mĂ”jutab kogu organismi. Hindan lapse hingamist ja seda, kas ta saab lĂ€bi nina hingata. Vaatan keele liikumist, kui vĂ”imalik, hindan keelekida ning annan kaasa kodused harjutused. Kui suuhingamise pĂ”hjuseks paistab olevat mĂ”ni ilmne probleem, nĂ€iteks suurenenud adenoid vĂ”i allergia, suunan lapse vastava eriala arstile.â
Harjutused on Ivika sĂ”nul alguses lihtsad ning lĂ€hevad tasapisi keerulisemaks. Nagu ka fĂŒsioteraapia puhul on harjutustest abi ainult siis, kui neid ka pĂ€riselt jĂ€rjekindlalt tehakse. âLoome keele kontakti suulaega ja teeme hingamisharjutusi. Teraapias kasutame ka aparaate, mis suunavad neelamist ja keelefunktsiooni. Muidugi on see kĂ”ik vabatahtlik ja mĂ€nguline,â selgitab terapeut.
âKui harjutusi teha nii, nagu on soovitatud, siis esimesed tulemused tulevad kĂŒllaltki kiiresti â juba mĂ”ne nĂ€dalaga. Samas on harjutuste tegemise eest hoolt kanda ikkagi lapsevanema asi, kes peab neid meelde tuletama ja last motiveerima.
VĂ€he on lapsi, kes on nii tublid, et teevad harjutusi ilma vanemliku toe ja suunami seta,â mĂ€rgib Ivika.
keelefunktsioon on Ă”ige, siis see on nagu jalgrattasĂ”it â selle peale ei pea enam mĂ”tlema ja see on eluks ajaks selge.â
Varasem algus, kiiremad tulemused
Ivika ĂŒtleb, et mĂŒofunktsionaalse teraapiaga on nagu iga raviga â mida varem peale hakata, seda kiiremini tulevad tulemused. âNĂ€okolju areng on kĂ”ige kiirem kuni kuuenda eluaastani, seevastu 14â15-aastased lapsed on juba pĂ”himĂ”tteliselt tĂ€iskasvanud,â ĂŒtleb ta. Samas ei ole liiga hilja muret lahendada ka tĂ€iskasvanuna: âMinu juures kĂ€is ĂŒks meesterahvas varasema suuhingamisharjumusega. Esimesel korral kohtudes alustasime harjutustega ning ta nĂ€gi vĂ€ga kiiresti tulemusi. Kui kohtusime kolmandat korda, siis mĂ€rkis ta, et on 6 aastat oma und jĂ€lginud ja nĂŒĂŒd viimased 3 nĂ€dalat vĂ”itnud oma pĂ€evadesse tunni juurde â magab tund aega vĂ€hem, aga Ă€rkab puhanuna.â
KokkuvĂ”ttes ĂŒtleb Ivika, et suuhingamine on kompleksne terviseprobleem, mis seotud organismi paljude eri tahkude ja funktsioonidega. Ta lisab, et vĂ€lismaal on selle temaatikaga tegeletud juba kaua, kuid Eestis on vastava ala spetsialiste vĂ€he. âKa arstide teadlikkus vĂ”iks sel teemal olla suurem, paljud pereja hambaarstid ei oska suuhingamise probleemi mĂ€rgata ja patsienti edasi suunata. Lapsevanemad nĂ€evad oma last aga iga pĂ€ev ja vĂ”iksid samuti mĂ€rgata, kui laps pidevalt lĂ€bi avatud suu hingab.â
VÀhe teatakse seda, et suuhingamine muudab nÀokolju kuju ja hambakaart.
Harjutusi peaks iga pĂ€ev tegema 3â5 minu tit ning need vĂ”iks liita olemasoleva rutiiniga ânĂ€iteks enne vĂ”i pĂ€rast muinasjutu lugemist vĂ”i hambapesu. âSuvel soovitan harjutusi teha hommikul, sest Ă”htul ollakse Ă”ues, talvel jĂ€lle vastupidi,â Ă”petab Ivika. âHea on teada, et tulemu sed on pĂŒsivad ning neid har jutusi ei pea tegema eluaeg. Kui
Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nÔustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused
Broneeri aeg veebis vÔi telefonil 614 6000.
Tavahind***
Hind kliendikaardiga
Tallinn
Rocca al Mare
Keskuse Apteek
Paldiski mnt 102
Kadaka Selveri
Apteek
Kadaka tee 56a
Netiapteek (JĂ€rve Keskus)
PĂ€rnu mnt 238
Apotheka Viru
Keskuse Apteek
Viru vÀljak 4
Tallinna Linnaapteek Solaris
Keskuses
Estonia pst 9
LÀÀnemere Selveri
Apteek
LÀÀnemere tee 28
Kristiine Apteek
Endla 45
MĂ€nniku Rimi
Apteek
MĂ€nniku tee 100
T1 Apteek
Peterburi tee 2, Tallinn
Viimsi
Viimsi Keskuse
Apteek
SÔpruse tee 15, Haabneeme
Saue
Saue Rimi Apteek
Keskuse 11, Saue
Kurna
Kurna Pargi Apteek
Kangrumetsa tee 3, Kurna kĂŒla
Tartu
Raekoja Apteek
Raekoja plats, Raekoda
Verelipiidide taseme mÀÀramine
globiini mÀÀramine*
Hind kliendikaardiga
Tartu
Eedeni Keskuse
Apteek
Kalda tee 1c
LÔunakeskuse
Apteek
Ringtee 75
LÔunakeskuse Rimi
Apteek
Ringtee 75
Tartu Kaubamaja
Apteek
Riia 1
Tasku Apteek
Turu 2
Anne Selveri Apteek
Kalda tee 43
MaarjamÔisa
Apteek
Puusepa 8
Ida-Virumaa
Astri Keskuse
Apteek
Tallinna mnt 41, Narva
Pargi Keskuse
Apteek**** Puru tee 1, JÔhvi
JÔhvi Apteek**** Narva mnt 3, JÔhvi
Vironia Keskuse
Apteek
JĂ€rvekĂŒla tee 50, Kohtla-JĂ€rve
LÀÀne-Virumaa
PÔhjakeskuse
Apteek
TĂ”rremĂ€e kĂŒla, Rakvere vald
PÔlvamaa
PÔlva Apteek
MÀe tn 2a, PÔlva
PĂ€rnumaa
Port Arturi Apteek
Lai 11, PĂ€rnu
Saaremaa
Auriga Keskuse
Apteek
Tallinna 88, Kudjape alevik
* Hemoglobiini mÀÀramise testribade saadavusega vÔib esineda raskusi. Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg.
** VererÔhku saab lisaks tabelis vÀlja toodud apteekidele mÔÔta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, tÀpsemat infot saab apteegist kohapealt.
*** Hinnad vÔivad apteekide lÔikes erineda.
**** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja JÔhvi apteekides toimub jÀrgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, JÔhvi Apteek, tel: 335 6230.
MĂ”ni seiklus, mis elu meile pakub, on ootamatum kui teised, sunnib korraks aega maha vĂ”tma ja olnu ĂŒle jĂ€rele mĂ”tlema. Kas kĂ”ik on pelgalt juhus vĂ”i mÀÀrab ometi miski seda, mis tulemas on?
TEKST: INGA LUNGE l FOTOD: HELIS KĂNNAP, ANN TENNO
TĂ”nu on sĂ”ber. TĂ€psemalt paljude muusikute, nĂ€itlejate ja tema muusika austajate sĂ”ber. Kaks aastat tagasi pĂ€rast jĂ”ulukontserte sĂ”itis TĂ”nu Mehhikosse oma elukaaslasele Ann Tennole kĂŒlla. Ees ootas pĂ”nev ja eksootiline reis uude kultuuri ning keskkonda. Ann on Mehhikos elanud alates koroonapandeemia algusest ja jĂ€tkanud seal tegutsemist hinnatud fotograaïŹna.
TÔsisemat muret TÔnu tervise pÀrast ei osanud meist keegi tunda. TÔnu ei ole inimene, kes asjatult kurdaks ja enda muresid jagaks. Ikka on ta rÔÔmus, viiul Ôlal ning vabal hetkel mÔnel Pirita jooksurajal vÔi hoopis kusagil ujumas.
Sportlik TÔnu
âMa tegin juba noorena sporti. Korvpallitrennis kĂ€isin kohe
hĂ€sti pikalt. Trenn ja kool, ega selle kĂ”rvalt muuks palju aega jÀÀnudki,â meenutab Raadik lapsepĂ”lve, mil treenis isegi Kohtla-JĂ€rve noorte meeskonnas. Tegelikult harrastasid paljud poisid siis TĂ”nu sĂ”nul hoopis poksi. âJĂ”hvi oli kaevurite linn ja ellujÀÀmiskursus kĂ€is kogu aeg. TĂ€navatel olid kambad ja mina oma viiulikastiga ei sulandunud pĂ€ris hĂ€sti sellesse sĂŒsteemi. Isa ĂŒtles, et poksis saan endale lömmis nina ja rikun kĂ€ed Ă€ra. Aga nendele, kes poksi lĂ€ksid, tĂ€naval enam kallale ei tuldud. Ju siis midagi muutus nende asendis nii, et neid enam ei torgitud,â jutustab TĂ”nu.
Suurimateks spordi juurde suunajateks peab ta oma vanemaid. Ema oli aktiivne suusataja ja isa aitas panna elutoa lakke akrobaatikarÔngad ning lÔuatÔstekangi.
âSiis, kui Piritale kolisin, hakkasin jooksmas kĂ€ima. Eks
Muusika hingest ja sĂŒdamest.
Mehhiko troopilises kuumuses. Hetk, mil tervisega on kÔik veel hÀsti.
Mehhiko kuumuses ja niiskuses
TĂ”nule said saatuslikuks Mehhiko subtroopiline kuumus ja niiskus. âMĂ€rkasin juba Ameerikas, kui hommikul oma harjutusi tegin, et pulss ei tule enam alla tagasi. Kodus alanes pulss ikka ilusti, aga seal enam mitte. Kui juba Mehhikosse Puerto Vallartasse jĂ”udsin, oli kliima veelgi kuumem ja niiskem. Aga mulle see meeldis,â seletab TĂ”nu Ă”hinal. Ta vehib kĂ€tega ja innustub nagu vĂ€ike laps nendest mĂ€lupiltidest, mida ta minu
ĂŒmbrus mĂ”jutas ka palju. Tol ajal jooksuradasid ju eriti polnud. NĂŒĂŒd on kĂ”ik muutunud, rajad on valgustatud ja kergliiklusteid nii palju, kui sĂŒda lustib, ainult mine ja kasuta,â selgitab TĂ”nu.
Kui ta nĂŒĂŒd elule tagasi vaatab, siis kinnitab ta isegi, et tervis on tal ĂŒldiselt korras olnud. âVĂ€iksemaid vigastusi on ikka ette tulnud â puu otsast alla sadamisi ja muud sellist,â muigab TĂ”nu.
Ometi juhtus nii, et kauni ja rahuliku reisi asemel tabas sportlikku Raadikut Mehhikos tĂ”sisem terviserike. âKui ma nĂŒĂŒd tagantjĂ€rele mĂ”tlen, siis tĂ”esti â ma jooksin kogu aeg valuga. KĂ”ndisin, kuni valu Ă€ra kadus, ja siis jooksin jĂ€lle. Ma arvasin, et treenin sellega enda sĂŒdant. Pidi nii olema, et kui veresooned lĂ€hevad umbe, siis teised sooned vĂ”tavad funktsiooni ĂŒle. PĂ€rast arstid muidugi ĂŒtlesid mulle, et iga korraga ma siiski lĂ”hkusin ennast,â ohkab TĂ”nu. Valude pĂ€rast pöördus TĂ”nu Eestis ka arstide poole ja nende soovide kohaselt oleks sĂŒdameoperatsioon vĂ”inud toimuda juba palju varem. âArvasin, et kĂ€in Mehhikos Ă€ra ja siis tulen Eestisse lĂ”ikusele,â jutustab TĂ”nu.
vÀike jaoks lahti rullib. suured.
ootamatu, olla
âSa ei kujuta ette, kui vĂ€gev seal on ujuda. Lained on suured. Kui ma ujuma lĂ€ksin, siis olin nagu puuleht â see oli nii Ă€ge. Ma olen palju ujunud. Paar kilomeetrit pĂ€evas oli minu jaoks tĂ€iesti tavaline. Ma ei kartnud ĂŒhelgi hetkel, et ei saa hakkama. See kogemus oli ootamatu, et laine vĂ”ib olla nii tugev, et ei saagi tagasi,â tunnistab ta nĂŒĂŒd.
Kaks aastat tagasi valis
TÔnu Mehhikos ujumiseks vees
TĂ”nu Mehhikos ujumiseks koha, millest rand jĂ€i paarisaja meetri kaugusele ja kus lisaks temale olid vees veel vaid paar sportlikku noormeest. âVaatasin neid sportlasi ja mĂ”tlesin, et mina tahan ka minna.â
kohas langes aga kiiresti, tekja enam
seda
Anni pÀÀstev tegutsemine
KÔndisin, kuni valu Àra kadus, ja siis jooksin jÀlle.
Ma arvasin, et treenin sellega enda sĂŒdant.
PĂ”hi tolles saatuslikus kohas langes aga kiiresti, tekkis ootamatult kiire tagasivool ja TĂ”nu hakkas teadmatusest sellele voolule vastu vĂ”itlema. âAvastasin, et ma ei saa enam vĂ€lja. Nad kutsuvad seda rip currentâiks. See on lĂŒhiajaline, hĂ€sti intensiivne ning lĂŒkkab sind tagasi. Muidugi kaob see ĂŒhel hetkel Ă€ra, aga mina ei teadnud sellest siis midagi ja kiskusin ennast ikka ranna poole. Ilmselt lĂ€ksin ĂŒle piiri, millest ei oleks tohtinud ĂŒle minna,â tunnistab ta.
2022. aasta jaanuari ĂŒhel rahulikul Ă”htupoolikul saabus teiselt poolt maakera teade, et armastatud viiuldaja ja helilooja TĂ”nu Raadik on saanud Mehhikos infarkti ning vajab kiiremas korras sĂŒdameoperatsiooni. KĂ€ivitus kampaania, mille kĂ€igus koguti operatsioonikulude katteks suur hulk raha. Segadused kindlustusïŹrmaga ning kriitiline ajafaktor muutsid murelikuks kĂ”ik, kes TĂ”nu vĂ€hegi tunnevad.
âKui vaadata tagasi, siis lĂ€ks kĂ”ik vĂ€ga hĂ€sti. SĂ”brad ĂŒtlesid, et kui ma kusagil Pirita jooksurajal kĂŒlili oleksin kĂ€inud, siis vĂ”ibolla poleks keegi juurde tulnud. Oleks arvatud, et mees lihtsalt magab pÔÔsas peatĂ€it vĂ€lja. See oli suur vedamine, et Ann oli minu juures ja ma sain vĂ€ga kiiresti abi. Mida kauem inimene ilma hapnikuta on, seda ohtlikum. Ann tegi Ă”igesti, et mind kohe elustama hakkas. Anni jaoks oli see muidugi tohutu ĆĄokk,â ohkab TĂ”nu. oli
Ănneks taastus TĂ”nu ĂŒsna kiiresti, kuigi operatsioon vĂ”ttis plaanitust palju kauem aega. âKui nad olid mu lahti lĂ”iganud, selgus, et oli ikkagi sĂŒdameklapi rike, mida tuli parandada. Haiglast sain vĂ€lja umbes nĂ€dala pĂ€rast. Jumal tĂ€natud, sest see, mis arve tohutult lakke lĂ”i, oligi taastusravi pĂ€ev. Iga pĂ€ev oli vĂ€ga kallis. Meil katab selle Tervisekassa. Aga kui seda tuleb ise maksta, on see vĂ€ga kallis,â selgitab Raadik. PĂ€rast keerulisi ĂŒleelamisi jĂ€i TĂ”nu mitmeks kuuks Mehhikosse oma kalli Anni juurde ja naasis Eestisse alles aprilli lĂ”puks. âNad oleksid tahtnud mind seal hoida vist kauem, et oleksin seal olnud ka terve suve. Aga ma paranesin kiiremini, kui nad arvasid,â muigab TĂ”nu, kes on nĂŒĂŒd olnud Eesti arstide jĂ€relevalve all. âMul hoitakse silm peal. Eesti arstid muidugi noomisid mind, et sellise seikluse ette vĂ”tsin. Sain riielda, ja seda ikka asja pĂ€rast.â
Nende hÀÀl, kes pÀriselt hÀdas, ei pruugigi vÀga kaugele kÔlada. Olen kuulnud, et sÔjavÀljal minnakse selle juurde, kes on vait. Sest neil, kes karjuvad, on ilmselt veel jÔudu.
on veel palju vĂ”imsam â ma tean, et see on olemas, kuid ei oska selles vees veel vĂ€ga hĂ€sti ujuda,â ĂŒtleb TĂ”nu, kelle jaoks on siiani imekspandav, et nii paljud inimesed teda keerulisel ajal abistama tĂ”ttasid.
TĂ”nu soovib nĂŒĂŒd kosununa heategijatele midagi tagasi anda. Kuigi ega ilmselt keegi neist suurt tasu ootagi. âMuusika on see, mida ma teha oskan. Kontserdi tegemine tundus alguses vĂ”imatu ettevĂ”tmine. Tegin plaadi Ă€ra ja sain alles siis aru, et ma ei leia kĂ”iki neid inimesi ĂŒles. Minu lootus on, et saan enne jĂ”ule neile selle plaadi ĂŒle anda,â unistab Raadik. âSee, mida ma plaanin, on elurÔÔmu kontsert.â
RÔÔmsa meelega pĂ€evast pĂ€eva Nii Mehhiko kui Eesti arstid leiavad, et suures osas vĂ”is TĂ”nu tervist mĂ”jutada pĂ€rilik faktor. Muusiku mĂ”lemad vanemad on pilvepiirile lĂ€inud just sĂŒdameprobleemidega. Ănneks on arstiteadus vahepeal palju arenenud ja Ă”ige sekkumise korral on vĂ”imalik inimene veel elule tagasi aidata. Praegu elab TĂ”nu suures plaanis samasugust elu nagu varem. âTrenni teen ikka edasi ja ujumas kĂ€in ka. VĂ”ibolla ekstreemseid asju enam teha ei soovi âkoopasse sukeldumisi nĂ€iteks vĂ€ldin. MĂ€est sööstlaskumisi ka enam ei teeks,â naerab ta lĂ”busalt. RÔÔmus meel ja positiivne ellusuhtumine kannavad teda pĂ€evast pĂ€eva ikka edasi. Enam ei pinguta ta noorte sportlastega vĂ”idu joosta ega muretse liialt selle pĂ€rast, kui mĂ”ni trenn vahele jÀÀb.
VĂ”iks arvata, et pĂ€rast ehmatavat kogemust hoiab TĂ”nu end Mehhikost eemale, kuid ĂŒllatuslikult on see hoopis vastupidi. âOlen kĂ€inud Mehhikos pĂ€rast seda veel ja ideaalis sooviksin sinna elama minna,â seletab ta Ă”hinal. Lisaks Annile kutsuvad teda eksootilisele maale tagasi muusika, kliima ning kultuur.
Muusikaline maailmameri
âKui olin Mehhikos, kuulasin palju muusikat. Need pĂ€evad on pĂ€ris pikad, kui midagi erilist teha ei tohi. KĂ”rvad olid mul Ă”nneks vabad. Muidugi oli minu joaks nende muusika nagu oja vulin, sest hispaania keelest ma ju aru ei saanud. Aga Ă”nneks on nii, et kui on hea lugu, siis saad mĂ”ttest sĂ”nadetagi aru,â selgitab TĂ”nu. Muusikaline osa on seal hĂ€sti rikkalik ja kirju. âProovisin seda veidi panna ka oma plaadile, mille tegin tĂ€nutĂ€heks kĂ”igile abistajatele. Aga see suur muusikaline maailmameri
TĂ”nu Raadiku muusikutest ja lauljatest sĂ”brad astuvad koos ĂŒhel detsembriĂ”htul Alexela kontserdimajas lavale, et rÔÔmustada inimesi suure tĂ€nukontserdiga, mille piletitulust toetatakse ĂŒhingut Siirdatud SĂŒda. âNende hÀÀl, kes pĂ€riselt hĂ€das, ei pruugigi vĂ€ga kaugele kĂ”lada. Olen kuulnud, et sĂ”javĂ€ljal minnakse selle juurde, kes on vait. Sest neil, kes karjuvad, on ilmselt veel jĂ”udu,â mĂ”tiskleb TĂ”nu ja on kindel, et Ă”iges kohas ning Ă”igel hetkel vĂ”ib rahast palju abi olla.
SĂŒmfoonia on veel tegemata
Tulevikule mĂ”eldes on TĂ”nu optimistlik. Ta naerab ja ĂŒtleb, et on alles oma loomingulise tee alguses, suured teod ootavad teda ees ja punkti loomingule ei paista veel niipea.
âLaulud on laulud â need on ĂŒks ĆŸanr, vĂ€ikevorm. Nagu luuletus,â ĂŒtleb TĂ”nu, âaga on olemas ka suurvormid, ning need on veel tegemata. VĂ”i Ă”igemine natuke on ka tehtud, aga sooviksin veel. Ooperit olen kirjutanud, aga sĂŒmfoonia on veel tegemata. Ma sooviksin selle ikka valmis saada. Aga see on pikk protsess, eriti kui ei ole konkreetset tĂ€htaega, mis tagant sunniks. Nagu mul Ă”ppejĂ”ud kunagi ĂŒtles â kĂ”ik sĂŒmfooniad vĂ”tavad nii kaua aega, kui sulle antakse,â muheleb TĂ”nu ja laseb pilgul mĂ”tlikult alla veereda. âEks ma sain midagi enda jaoks pĂ€rast seda Ă”nnetust teada kĂŒll. Mida, seda ma vĂ€lja ei ĂŒtle. Ma tean, et pidi olema mingi pĂ”hjus, miks ma lisaaja sain. See on isiklikku laadi asi. Mul ei olnud veel Ă”ige aeg minna.â
Inga
TĂ”nu Raadiku muusikutest ja lauljatest sĂ”brad astuvad 21. detsembri Ă”htul Alexela kontserdimajas koos lavale, et rÔÔmustada inimesi suure tĂ€nukontserdiga âTuleasemedâ. Koos TĂ”nuga esinevad sel Ă”htul lavale Lauri Saatpalu, Toomas Uibo, Inga ja Toomas Lunge, Reet Linna, Kristjan Kasearu ja paljud teised. Piletitulust toetatakse mittetulundusĂŒhingut Siirdatud SĂŒda.
Peanaha eest hoolitsemine peaks olema osa igapĂ€evasest nahahooldusrutiinist. On ju peanahk justkui nĂ€onaha jĂ€tk ning ka sel vĂ”ib esineda Ă€rritust, sĂŒgelust ja kuivust. Kuidas neid muresid ennetada?
TEKST: LIIVIA SAAR l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
âTerve peanahk on alati lĂ”hnatu, hallikasvalge vĂ€rvusega ning sel ei esine sĂŒgelust, kÔÔma, vistrikke, Ă€rritust ega punetust,â loetleb Juuste Akadeemia looja, juukseuurija ja juukseravispetsialist Kerli MĂ€gar. Tema sĂ”nul on mikroskoobi abil tehtud juuksejuure- ja peanahauuringud nĂ€idanud, et juuksejuurte tervist ja juuste kasvu hĂ€irivad ning vĂ€ljalangemist aktiveerivad peanaha mikrofloora tasakaalutus, peanaha kapillaarvereringe
halvenemine, juuksekanalite pĂ”letikud vĂ”i ummistused ning juuksekanalites esinevad parasiidid (Demodex Folliculorum). Kui juuksejuurtel on toitainete ja hapniku saamine raskendatud vĂ”i kui peanaha kapillaarivereringe hĂ€iritud, ongi ka juuste kasv hĂ€iritud, selgitab MĂ€gar. Juuksekasv on takistatud ka siis, kui juuksekanalid on ummistunud kristalliseerunud rasuga â see vĂ”ib juhtuda nĂ€iteks siis, kui peanaha mikrofloora on rikutud nahale sobimatute ĆĄampoonidega. âJuba 3â4 kuu pĂ€rast paistab see ka
juuste probleemina vĂ€ljapoole,â ĂŒtleb Kerli MĂ€gar. TĂ€htis mikrobioom Naha mikrobioomi mitmekesisus on seotud seede-, nĂ€rvi- ja immuunsĂŒsteemi ning hormonaalse tasakaaluga. Paraku esineb juukseuurija kinnitusel peanaha probleeme aasta-aastalt jĂ€rjest rohkem nii noorte kui ka tĂ€iskasvanute hulgas. âJuuste ja peanaha tervist mĂ”jutavad kehasisesed tegurid, nĂ€iteks hormo-
Juuksed saavad kehas toitaineid kÔige viimasena, kuid nÀitavad vÀlja esimesena, kui organismis on midagi tasakaalust vÀljas.
naalne tasakaal, immuunsus, seedetrakti seisund, sh toitumine,â selgitab Kerli MĂ€gar. Peanaha ja juuste tervist mĂ”jutavad ka naha jaoks liiga tugeva koostisega ĆĄampoonid, seerumid, juuksevĂ€rvid ning liiga sage juustepesu. Ălearu intensiivne ĆĄampoonitamine ning kuum vesi soodustavad peanaha rasu tootmist.
âInimene on bakterikooslustega sĂ”na otseses tĂ€henduses pealaest jalatallani kaetud,â jĂ€tkab MĂ€gar. âSoolestiku-naha telje tĂ”ttu avaldab ĂŒhes mikrobioomis toimuv mĂ”ju teisele. Soolestik ja nahk on justkui keha vĂ€lis- ja sisekeskkonna vahelised ĂŒhenduslĂŒlid â mĂ”lemal on vĂ€ga hea verevarustus ning mĂ”lemad suhtlevad aktiivselt nii nĂ€rvi- kui ka immuunsĂŒsteemi, aga ka hormoonidega.â
Stress nÀitab end nahal
On kindlaks tehtud, et pikemaajaline stress soodustab ja vallandab nahaprobleeme, nĂ€iteks atoopilist dermatiiti ning juuste vĂ€ljalangemist. âPinged aktiveerivad stressihormooni kortisooli tootmist ja kollageeni vĂ€henemist ning pĂ”hjustavad hormonaalset tasakaalutust, halve-
nenud seedefunktsioone ja oksĂŒdatiivset stressi, mis kĂ”ik mĂ”jutavad peanaha ja juuste tervist,â tĂ”deb juukseuurija. Kahjuks soodustavad ka meie igapĂ€evased juuksehooldusharjumused â vĂ€rvimine, keemilised lokid, sirgendamine â kiharate kuivust, hĂ”renemist ja vĂ€ljalangemist. âOleme juuksejuure- ja peanahauuringutes vaadelnud mikroskoobi abil ka juuksejuuri nendes piirkondades, kus on kasutusel juuksepikendused,â selgitab Kerli MĂ€gar. âKui juuksepikendus on juuksejuure jaoks raske, siis see rebib juuksejuure tema kasvutsĂŒkli keskel juuksekanalist vĂ€lja. VĂ”ib minna mitu aastat, enne kui samasse juuksekanalisse saab uus juuksekarv tagasi kasvada.â
Kosutust sees- ja vĂ€lispidiselt Juuksejuure- ja peanahauuringud on kinnitanud, et toetades peanaha mikrofloorat sobivate hooldustoodete ja peanahaprotseduuridega, vĂ€henevad mitmed peanahaprobleemid mĂ€rgatavalt. âLisaks on hea turgutada soolestiku mikrobioomi tasakaalustatud toiduga,â tĂ€iendab MĂ€gar. âSelleks tasub vĂ€hendada loomsete rasvade ja suhkrute tarbimist, toetada valkude seedimist, lisades menĂŒĂŒsse rohkem kiudainerikkaid, sh probiootilisi (hapendatud) toiduained, tarbida iga pĂ€ev kvaliteetseid rasvhappeid ja juua piisavalt vett.â Et saada positiivset muutust peanaha ja juuste seisundis, on oluline turgutada keha seest ja vĂ€ljast.
Tervete ja tugevate juuste nimel tuleks hoida peanaha mikrofloora tasakaalus ning juuksekanalid pÔletiku-
Talvega kipuvad juuksed muutuma kuivaks ja elektrist sĂ€rtsuvaks. Temperatuurimuutused, mĂŒtsi all higistamine ja aeglustunud vereringe vĂ”ivad juuksed muuta nĂ”rgaks ja kergesti katkevaks.
TALVEKĂLMA KĂES:
Kanna peakatet, sest juuksekarvas leiduv vesi hakkab miinuskraadide juures kĂŒlmuma, paisutades ning seelĂ€bi kahjustades juuksekarva seestpoolt.
MĂŒtsi all peidus olnud juukseid tasub turgutada niisutava juukseĂ”liga, et anda neile siidine sĂ€ra. Kasuta looduslikest materjalidest valmistatud juukseharja ning vĂ€ldi sĂŒnteetilisi rĂ”ivamaterjale, eriti peakatete ja sallide puhul. Parimad materjalid on kaĆĄmiir ja vill.
MĂ€rgade juustega Ă”ue minna ei tohiks, sest kĂŒlmakrĂ”bedad juuksed kipuvad kergemini katkema ja murduma.
VÔimalusel Àra pese juukseid iga pÀev ega ka liiga kuuma veega, see vÔib juuksed hapraks muuta.
Kui juuksed muutuvad kiiresti rasuseks, vÔta appi kuivƥampoon.
Kasuta niisutavaid ƥampoone ja tee iga nÀdal maske.
Elektrit aitavad eemaldada juustesse jÀetavad spreipalsamid.
VÀldi juuste föönitamist, sirgendamist ja lokitamist.
VÔimalusel kasuta siseruumides Ôhuniisutajat, see aitab vÀhendada niiskusekadu ka juustes.
KĂŒsi oma juuksurilt, millist salongiprotseduuri ta soovitaks talviseks tervenduseks.
20 mg/g ĆĄampoon ketokonasool
vabad ja puhtad. âVĂ€liselt toetavad peanaha tervist regulaarsed detoxhooldused, lisaks Ă”li ja balneoloogilise turba maskid, naha olukorrast lĂ€htuvalt sobiva koostisega ĆĄampoonid ja seerumid ning juuste vĂ€rvimine taimsete segudega,â soovitab juukseuurija. âKui vĂ€rvida juukseid 100 protsenti taimse seguga, on peanaha seisund pĂ€rast rahulikum isegi peanaha psoriaasi korral.â PĂŒsivĂ€rvide molekulid seevastu jÀÀvad juustesse kuudeks, mille tagajĂ€rjel muutuvad juuksed pahatihti hapraks, karedaks ja saavad pĂŒsivalt kahjustada. Taimsete segudega juukseid vĂ€rvides vĂ”ib tĂ€heldada mĂ€rgatavat juuste kasvu aktiveerumist ja juuksekarva struktuuri paranemist. âLisaks saavad juuksed pĂŒsiva sĂ€ra ja lĂ€ike, mis ei muutu aja jooksul tuhmiks,â toob MĂ€gar vĂ€lja. Juuksed saavad kehas toitaineid kĂ”ige viimasena, kuid nĂ€itavad vĂ€lja esimesena, kui organismis on midagi tasakaalust vĂ€ljas. Nii on oluline anda kehale lisaks makrotoitainetele ehk sĂŒsivesikutele, rasvadele, valkudele ka mikrotoitaineid â vitamiine,
Hellust ning hoolt juustele ja peanahale
RÔÔm iluvitamiinid biotiiniga (60 tk) 19,67 âŹ
RÔÔm piimhappebakterid kapslid (15 tk) 11,93 âŹ
mineraalaineid, fĂŒtotoitaineid ning kĂŒllastumata rasvhappeid, mida saab nĂ€iteks rasvasest kalast ja kĂŒlmpressitud taimeĂ”list âNahamurede korral toetavad kĂŒĂŒslauk, ingver, probiootikumid, seedeensĂŒĂŒmid, D3- ja B5-vitamiinid ning tsink,â lisab Kerli MĂ€gar.
Pahaaineid tasub vÀltida
Pikaajaline töö juukseuurijana on Kerli MĂ€garit veennud, et peanaha ja juuste tervis on paremini toetatud, kui juustehoolduseks kasutatakse ĆĄampoone, mis on vabad sulfaatidest (SLS â sodium lauryl sulfate; SLES â sodium laureth sulfate), parabeenidest (ethyl-, methyl-, propyl-, butylparaben) ja silikoonidest (dimethicone, cyclotetrasiloxane, cyclopentasiloxane). NĂ€iteks sulfaate sisaldavad ĆĄampoonid annavad juustele kĂŒll nĂ€iliselt puhta efekti, kuid jĂ€tavad peanaha ilma kaitsva bakteriaalse mikrofloorata, pĂ”hjustades peanahaprobleeme ja juuste vĂ€ljalangemist.
âĆ ampooni on mĂ”istlik valida peanaha olukorrast ning palsamit juuste olukorrast lĂ€htuvalt,â soovitab MĂ€gar. âNĂ€iteks kui peanahal
Klorane kuivĆĄampoon nĂ”geseekstraktiga (150 ml) 18,18 âŹ
Ducray Kelual DS ĆĄampoon (100 ml) 21,74 âŹ
esineb sĂŒgelust vĂ”i kÔÔma, tasub kasutusele vĂ”tta just selliste taimsete ekstraktidega ĆĄampoon, mis aitab peanaha mikrofloorat tasakaalustada ning sĂŒgelust ja kÔÔma vĂ€hendada. Lisaks sobivad peanaha seerumid, mis sisaldavad teepuuĂ”li, klimbasooli vĂ”i tsinki.â Juhul, kui rasunÀÀre on kĂŒll aktiivne â inimene kogeb, et juuksed lĂ€hevad kiiresti rasuseks â, aga peanahk tegelikult kuiv, tasub eelistada ĆĄampoone, mis on vabad sulfaatidest, parabeenidest ja silikoonidest ning sisaldavad pigem aaloe vera ekstakti, balneoloogilist turvast vĂ”i kaoliini ehk valget savi.
âKui juuksed on töödeldud, kuivad, kahused ja murduvad, soovitan eelistada naturaalsete Ă”lidega palsameid ja need ei tohiks sisaldada silikoone,â lisab MĂ€gar. Viimast kasutatakse juuksehooldustoodetes kammitavuse parandamiseks, kuna see silendab kiharaid ja eraldab karvad ĂŒksteisest, kuid peanahale sattudes ladestuvad need abiained nahale ja juuksepooridesse, ummistades poore ning takistades hapniku jĂ”udmist juuksejuureni.
âSobiva koostisega ĆĄampooni ja palsamit vĂ”iks valida juuksespetsialisti abiga, sest kasutades sagedaseks pesuks peanahale ebasobiva koostisega ĆĄampooni vĂ”i seerumit, vĂ”ib tagajĂ€rjeks olla Ă€rritunud nahk ning juuste vĂ€ljalangemine,â hoiatab MĂ€gar.
BioNike Hair peanahka rahustav Ă”rn palsam (200 ml) 10,28 âŹ
BabĂ© eriti Ă”rn ĆĄampoon (500 ml) 21,71 âŹ
IDUN Minerals juuksemask (200 ml) 20,46 âŹ
ABC teepuuĂ”li intensiivne ĆĄampoon (250 ml) 14,79 âŹ
Nizoral Care toonik peanahale (100 ml) 19,30 âŹ
New Nordic Hair Volume tabletid (30 tk) 35,75 âŹ
Formula Vitale D-vitamiin pĂ€ikesepĂ€rlid 4000 IU (40 tk) 8,61 âŹ
Mida kinkida kallitele?
Mis oleks, kui valiks seekord midagi tervislikku vÔi sellist, millega end iga pÀev vÔiks hellitada?
Apotheka apteegiriiulid on sellistest kingiideedest pungil. Kui kingikotti rohkem kinke tarvis, kĂŒsi nĂ”u apteekrilt.
ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK
ISDIN huulepalsam tundlikele huultele SPF 30 (4 g) 9,36 ⏠Toidab ja kaitseb tundlikke ja kuivi huuli, jÀttes need mÔnusalt niisutatuks ja pehmeks.
Formula Vitale
D-vitamiini pÀikesepÀrlid
4000 IU (40 tk) 8,61 âŹ
VĂ”imas D-vitamiini toidulisand, mis toetab immuunsĂŒsteemi ja luude tervist. Mugavas kapsli vormis pĂ€ikesepĂ€rlid tĂ€idavad varud ka pimedal ajal, mil organism vajab eriti tuge.
BioNike Proxera toitev kÀtekreem kuivale nahale (75 ml) 8,62 ⏠Poputab hellalt karedaid ja lÔhenenud nahaga kÀsi, varustades neid vajaliku niisutusega. Imendub kiiresti ega jÀta kÀsi rasvaseks.
BabĂ© Healthyaging vananemisvastane pĂ€evakreem SPF 30 (50 ml) 40,75 ⏠Luksuslikult siidise kreemja tekstuuriga kreem imendub ruttu ja sobib hĂ€sti ka meigi alla. AntioksĂŒdantiderikas koostis aitab vĂ€hendada vananemisilminguid.
Detsembris leiad Apotheka apteekidest paljud kosmeetikatooted vÀhemalt 25% soodsamalt.
BioNike kinkekomplekt Man 34,92 ⏠Asjalikust meestekomplektist leiab habemeajamisvahu (200 ml), habemeajamisjÀrgse palsami (75 ml) ja rulldeodorandi (50 ml)
Formula Vitale Kids+ D kummikarukesed (20 mcg 60 tk) 17,27 ⏠Maitsvad kummikarud muudavad lapse jaoks vitamiini vĂ”tmise mĂ”nusaks. D-vitamiin pakub head tuge immuunsĂŒsteemile.
Luksust emale!
AvĂ©ne Hyaluron Activ B3 kolmekordse toimega silmakreem (15 ml) 36,10 âŹ
Kreem niisutab ja silub Ă”rna silmaĂŒmbrust ning vĂ€hendab turseid ja kortse. Sobib ideaalselt vĂ€simusmĂ€rkide leevendamiseks ja vĂ€rske ilme saavutamiseks.
SÔbrannale turgutuseks!
BabĂ© Healthyaging kinkekomplekt kĂŒpsele nahale 62,46 âŹ
VÀÀrtuslik kingitus emale, vanaemale vĂ”i abikaasale sisaldab vananemisvastaseid ampulle 2ml (7 tk), kreemi silma-huulekontuuridele (15 ml) ja nĂ€okreemi kĂŒpsele nahale (50 ml).
RÔÔm koensĂŒĂŒm Q10
C-vitamiiniga (100 mg 30 tk) 25,07 ⏠KoensĂŒĂŒm Q10 ja C-vitamiin aitavad hoida sĂŒdame ja veresoonte tervist. Hea vĂ€simuse ja kurnatuse korral.
VererĂ”huaparaat Microlife tĂ€isautomaatne BP B2 Basic Ă”lavarrele 84,36 âŹ
Lihtne ja mugav viis koduseks vererĂ”hu mÔÔtmiseks ĂŒle 12-aastastel ja vanematel inimestel.
Isale tervise kontrolliks!
AvĂ©ne Cold Cream toitev kaitsekreem (40 ml) 15,83 âŹ
VĂ€ga mĂ”nus kreem talveks tervele perele! KĂŒllaltki rasvane, kuid ei jÀÀ nahal lĂ€ikima ega kleepuma. Kaitseb nahka kĂŒlma eest ja leevendab Ă€rritusi.
Super valik spordisÔbrale!
Magne B6 Fast (20 tk) 16,30 ⏠Kiirelt lahustuv magneesiumi ja B6-vitamiini kooslus aitab vĂ€hendada vĂ€simust ja toetada nĂ€rvisĂŒsteemi. Ideaalne igapĂ€evaseks energiataseme hoidmiseks ja lihaste lÔÔgastamiseks.
Bighair kapslites (60 tk) 25,61 ⏠peitub rikkalik kombo toitaineid, mis annavad juuksekasvule jĂ”udu ning toetavad ka kĂŒĂŒnte ja naha tervist. Koostisest leiad biotiini, mis on ĂŒks olulisemaid juuste ja kĂŒĂŒnte tugisambaid. C-vitamiin soodustab kollageeni moodustumist. Peale nende sisaldab preparaat pantoteen- ja foolhapet, vitamiine, tsinki, vaske ja rĂ€ni ning muud â kĂ”ike, mida ilu toetuseks vaja.
Sensodyne hambapasta Clinical Repair (75 ml) 13,72 ⏠on imeline leid tundlike hammaste hooldamiseks ja kaitsmiseks. See leevendab hammaste tundlikkust juba 2 minutiga.
Magusam uni ja vÀiksemad kortsud?
Jah, palun! Kirsimaitselised Beauty Sleep kummikommid (40 tk) 28,81 ⏠on vĂ€lja töötanud oma Eesti inimesed. Kummikommid sisaldavad melatoniini, ashwaghandaât, kummelit ja hĂŒaluroonhapet. Melatoniin annab sĂŒgavama ja kvaliteetsema une ning hĂŒaluroonhape toetab kortsude vĂ€henemist. Toode valiti Inglismaa toidulisandite vĂ”istlusel Nourish Awardsil 12 parima vaimse tervise toote hulka.
Vananemist kiirendavad elustiil ja keskkonnategurid, mis muudavad naha epigeneetilisi mustreid. Eucerin Hyaluron-Filler Epigenetic seerum (30 ml) 83,24 ⏠aktiveerib nooruslikkuse geenid, nii et naharakud saaksid toimetada noorendava kÀiguga.
Tulemused on mĂ€rgata pĂ€rast neljanĂ€dalast kasutamist. Nahk on pinguldatud, kortsud vĂ€henenud, nahakontuurid paranenud, jume ĂŒhtlasem ja sĂ€ravam.
Nii oluline on tunda end kauni ja enesekindlana nii tööpĂ€eva jooksul kui ka Ă”htul sĂ”pradega kohtudes! Kuidas saavutada veatu meik, mis pĂŒsib kauem kui vaid paar tundi? Kuidas muuta pĂ€evameik Ă”htuseks glamuuriks? Jumestaja Solveig JĂ”gisoo jagab nĂ€punĂ€iteid.
TEKST: SOLVEIG JĂGISOO
FOTOD: MAKSIM TOOME
MODELL: KAIRE
Kahjuks juhtub sageli, et hommikul tehtud meik ei tundu Ôhtul enam nii vÀrske ja sÀrav. Kuid mÔnikord vÔib Ôhtuste plaanide tÔttu olla vajadus muuta oma vÀlimust silmapaistvamaks ja glamuursemaks.
1. Alusta korralikust nahahooldusest ehk puhasta ja niisuta
Soovitus!
BioNike tasakaalustav puhastusgeel (200 ml 14,99 âŹ)
BioNike vĂ€rskendav nĂ€ovesi tundlikule nahale (200 ml 17,53 âŹ)
BioNike nĂ€opesuvaht tundlikule nahale (150 ml 15,74 âŹ)
BioNike mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml 18,17 âŹ)
Alusta puhta ja niisutatud nahaga. Kasuta nĂ€opesugeeli, -vahtu vĂ”i mitsellaarvett ning lisa niisutust toonikuga, mis sobib sinu nahatĂŒĂŒbile.
Niisutamine loob sileda aluse, millele meik kergemini kinnitub. Vali nahatĂŒĂŒbile sobiv pĂ€evakreem, mis sisaldab niisutavaid komponente.
Soovitus!
BioNike My Age Pearl nĂ€oseerum 10% C-vitamiiniga (30 ml 37,61 âŹ)
BioNike My Age Pearl taaselustav pĂ€evakreem (50 ml 34,26 âŹ)
2. Kasuta primer'it meigi aluskihina
Primer silub nahapinda ja pikendab meigi pĂŒsivust. Vali toode vastavalt nahatĂŒĂŒbile, nĂ€iteks matt primer rasusele nahale vĂ”i niisutav kuivale nahale.
3. Vali kvaliteetsed jumestustooted
Kasuta kerget jumestuskreemi, mis katab ĂŒhtlaselt ega koorma nahka.
Peitekreem aitab varjata tumedaid ringe silmade all ja ebatasasusi.
Soovitus!
Soovitus!
BioNike Color Primer meigialuskreem (30 ml 22,26 âŹ)
Soovitus!
BioNike Color jumestuskreem-seerum Skin Tint (30 ml 22,06 âŹ)
BioNike Color Cover siniste laikude peitekreem 302 Corail (12 ml 14,76 âŹ)
PĂ€rast jumestuse pealekandmist kasuta ïŹkseerivat puudrit lĂ€ike eemaldamiseks ja meigi pĂŒsivuse tagamiseks. LĂ”petuseks kasuta ïŹkseerivat spreid, mis n-ö lukustab meigi paika ning annab vĂ€rske ja pĂŒsiva ilme.
Soovitus!
BioNike Color tolmpuuder (15 g 32,43 âŹ)
IDUN Minerals sĂ€ra andev meigikinnitaja (100 ml 23,40 âŹ)
Kanna tooted nahale kihtide kaupa, et vÀltida liiga paksu meiki. Alusta kergete toodetega ning lisa vajadusel rohkem katvust.
Hoia kÀepÀrast matistav nÀopaber vÔi Ôlivabad salvrÀtikud liigse lÀike eemaldamiseks ilma meiki rikkumata.
Kasuta vajadusel tooteid, mis matistavad nahka.
Tihedad ripsmed saad luua tumepruuni veekindla pliiatsiga, kui vĂ€rvid sellega ĂŒlemise lau limaskesta ÀÀrest ÀÀreni.
PÔsepuna vÔib asendada huulepulgaga, kui segada seda meigikreemiga.
Meigikinnitaja asemel vĂ”id kasutada nĂ€oseerumit âhÔÔru paar tilka niisutavat seerumit kĂ€tele ning tupsuta nĂ€gu, et taastada niiskus ja elavdada meiki.
7. VĂ€rskenda!
Kasuta oma vÀlimuse vÀrskendamiseks nÀospreid vÔi niisutavat spreid.
Soovitus!
IDUN Minerals nĂ€ovĂ€rskendaja-meigikinnitaja (100 ml 21,78 âŹ)
Silmad on meigis keskne element, mis vÔib muuta kogu vÀlimust. Kui pÀeva jooksul kasutasid neutraalseid toone, lisa Ôhtuks veidi dramaatilisust.
SILMALAINER: dele julgem joon.
LAUVĂRV: vat vĂ”i tumedamat tooni lauvĂ€rvi silmapaistvama vĂ€limuse loomiseks.
RIPSMED:
Soovitus!
BioNike Color ripsmetuĆĄĆĄ Absolute koolutav-pikendav-volĂŒĂŒmi andev (8 ml 20,52 âŹ)
BioNike Color silmalainer (3 ml 14,36 âŹ)
BioNike Color kompaktlauvĂ€rvid toonides 405 Lumiere, 411 Taupe, 414 Marsala (kĂ”ik 3 g 12,07 âŹ)
Huuled mÀngivad samuti suurt rolli pÀeva- ja Ôhtumeigi eristamisel. Vaheta kerge huulepulk intensiivsema tooni vastu, nÀiteks tumedama vÔi erksama punase vÔi ploomitooni vastu.
Soovitus!
BioNike Color Comfort
Mat huulelĂ€ige 705 Bourgogne (4,5 ml 16,80 âŹ)
BioNike Color kreemjas huulepulk 115 Mauve (3,5 ml 14,83 âŹ)
BioNike Color silmapliiats Kohl Kajal 302 Brun (9,18 âŹ)
Viimistle liigse lÀike eemaldamiseks oma meik kerge puudriga ja lisa pÔsesarnadele valgustpeegeldavat kreemi vÔi puudrit (highlighter), et saavutada terve ja sÀrav jume.
Soovitus!
BioNike Color vedel pĂ”sepuna 401 Rose (5 ml 19,38 âŹ)
Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.
Pronksikarva suvejume on ammu kustunud ning kahvatus vÔtab vÔimust. Mis paneks tuhmunud naha taas sÀrama?
TEKST: LIISU LAST FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
TÔhusate ja regulaarsete ilurituaalidega on vÔimalik kinkida nahale kaunis kuma.
Kuna talvekĂŒlm aeglustab rasunÀÀrmete tööd ja soojaks köetud toad röövivad nahast vajalikku niiskust, muutub nahk kuivaks ja tuhmiks.
âHooldused eemaldavad naha pinnakuivuse ja parandavad selle seisundit ehk need niisutavad, toidavad ja stimuleerivad,â tĂ”deb Hurmus OĂ tegevjuht ja asutaja, kosmeetik ja koolitaja KĂŒlliki Piatecki. Mida tervem ja hooldatum on nahk, seda parem on selle kaitse vĂ€liskeskkonna mĂ”jutuste vastu.
Nahahoolduses on tĂ€htis individuaalne lĂ€henemine, kuid alati peab meeles pidama, et korralik hooldus koosneb terviklikust rutiinist. âNaha puhastamine ehk kosmeetiline hĂŒgieen on tĂ€htis Ă”igupoolest igal aastaajal nii hommikuti kui Ă”htuti,â sĂ”nab kosmeetik-koolitaja. âKĂŒlmemal perioodil peaks meeles pidama, et puhastustooted ei oleks liialt tugevatoimelised ega eemaldaks nahka kaitsvat hĂŒdrolipiidkihti ja mikrobioomi. Seega tuleks leida sobilik nĂ€opesupiim vĂ”i -Ă”li, mis puhastab kogu nĂ€o ja kaela
Proovi!
piirkonna igapĂ€evasest mustusest, jumestusest, nahale kogunenud rasust ja bakteritest.â Viimaseid koguneb ka telefoni kĂ”rva vastas hoidmise ning nĂ€o puudutamise kĂ€igus, kui juukseid pĂ€eva jooksul sĂ€ttida. Ăhtusest nĂ€opesust viilimine loob tingimused ummistunud pooride, Ă€rritunud naha ja löövete tekkeks. Risk suureneb veelgi, kui nĂ€ol on meigikiht.
Bioderma Sensibo H2O mitsellaar vesi tundlikule nahale (850 ml) 32,29 âŹ
BioNike puhastuspiim meigi eemaldamiseks (400 ml) 17,82 âŹ
âJĂ€rgmiseks viimistle nahka nĂ€oveega, milleks vĂ”ib leida endale sobiliku mitsellaarvee, lihtsa tooniku vĂ”i nahka hooldavaid toimeaineid sisaldava seerum-nĂ€ovee,â juhendab Piatecki.
âEnamik naisi on harjunud seejĂ€rel kandma nahale kreemi. Tegelikult oleks vaja kreemi alla kanda ka seerumit. Just see imeeliksiir on tĂ€htis individuaalne lĂ€henemine naha konkreetsetele vajadustele ja seerumiga saab just varieerida igapĂ€evast nahahooldust. Olenevalt naha seisukorrast vĂ”iks olla kasutuses kas niisutav, toitev, pinguldav, valgendav vĂ”i rahustav seerum.â Alles pĂ€rast seerumi imendumist kantakse nahale silmakreem ja seejĂ€rel pĂ€evakreem kogu nĂ€ole. Hommikuses hooldusrutiinis vĂ”iks kreem sisaldada ka pĂ€ikesekaitsefaktorit (SPF), et vĂ€ltida fotovananemise ilmingute tekkimist.
Sensilis nahatekstuuri parandav nĂ€okoorija (50 g) 32,29 âŹ
Olenevalt nahatĂŒĂŒbist ja olukorrast tuleks vahetevahel nahka koorida. âTundlikumale nahale sobivad ensĂŒĂŒmaatilised tooted, rasusema ja tugevama naha puhul vĂ”ib appi vĂ”tta ka mehaanilised vĂ”i kombineeritud koorijad,â soovitab Piatecki. âSĂŒgistalvel on tĂ€htsal kohal ka erinevaid happeid sisaldavad koduhooldustooted, samuti professionaalsed keemilised koorimised.â TĂ€nu hapetele suudame eemaldada liigsarvestunud naha kuivust ja karedust tekitavat rakukihti ning samas stimuleerida naha uuenemist ja epidermise vahetumist.â Erinevate AHA-, BHA- ja PHA-hapete valik on lai ja vĂ”imaldab leida igale erinevale nahatĂŒĂŒbile sobiliku tugevuse ja toime.
Ebapiisava nahahoolduse puhul on maskidega vĂ”imalik nahahoolduse puudujÀÀke kompenseerida. âKoduste nĂ€omaskide puhul soovitan maski alla kanda alati just oma nahale sobilik seerum, mis nn mĂ€hitakse maskiga naha sisse,â toob kosmeetik-koolitaja vĂ€lja.
vel on tÀhtsal kohal
Ideaalmaailmas oleks meil kĂ”igil aega enda eest hoolitseda ja vĂ€lja nĂ€ha nagu moenĂ€dala laval pilku pĂŒĂŒdev supermodell. Kuid me elame reaalses maailmas, kus tĂ€ielik ilurutiin ei ole pahatihti lihtsalt vĂ”imalik. Kui pead mĂ”ne sammu oma meigirituaalidest vahele jĂ€tma, veendu, et see ei oleks niisutaja. Viimane loob niiskusbarjÀÀri naha ja jumestuse vahele, mis aitab kaitsta nahka kuivamise eest!
ISDIN seerum hĂŒaluroonhappega (30 ml) 56,81 âŹ
Naha turgutamisel tuleb Piatecki sĂ”nul lĂ€htuda naha individuaalsetest vajadustest ja olukorrast. âKas on vajalik lihtne niisutamine, raku stimulatsioon, jume ĂŒhtlustamine vĂ”i juba nahka tugevdav ja pinguldav hooldus,â loetleb ta. âIgale probleemile on olemas toimeained, mis naha seisukorda parandavad. Kindlasti ei kehti pĂ”himĂ”te âmida rohkem, seda paremâ, sest arvestada tuleb ka naha tundlikkust ja jĂ€rjest enam esinevaid allergilisi reaktsioone.â
Proovi!
âMaskidest on jĂ€tkuvalt popid erinevad kangasmaskid, mida leidub nii erinevatest materjalidest kui ka mitmesuguste toimeainetega. PĂ€rast maski vĂ”iks selle toime alalhoidmiseks lĂ”petada ilurituaali kreemiga, mis ïŹkseerib eelnevad toimeained naha sisse.â
KĂŒlliki Piatecki toob vĂ€lja tublid toimeained, mida nahahooldustoodetest otsida.
Alustada vĂ”iks hĂŒaluroonhappest kui tugevast niisutajast. HĂŒaluroonhapet vĂ”ib esineda madalamolekulaarsena (pisimolekul) vĂ”i kĂ”rgemolekulaarsena (suur molekul). VĂ€iksem molekul lĂ€bib nahka efektiivsemalt â jĂ”uab sĂŒgavamale ja mĂ”jutab seelĂ€bi sĂŒgavamat nahakihti.
Biocell niisutav nĂ€omask hĂŒaluroonhappega (1 tk) 4,60 âŹ
Nahka turgutavad ka antioksĂŒdatiivsed toimeained (C-vitamiin, resveratrool, ubikinool, kvertsetiin, epigallokatehiin), mis tugevdavad naharakke ja ennetavad vananemisilmingute teket.
Nahale annavad toonust ja prinkust ka aminohapped ja peptiidid, mida kutsutakse kasvufaktoriteks vĂ”i tĂŒvirakkudeks.
Nahka stimuleeriva ja turgutava toimega on nahahoolduse pÀrl reti-
Elavda nahka ka seespidiselt
âKui sĂŒgisesed ilmamuutused ning kĂŒtteperiood nahka mĂ”jutavad, nii et see muutub tuhmiks ja kuivaks, tulevad appi toidulisandid, mis aitavad nahka elavdada seespidiselt, rakutasandil,â kinnitab Biocyteâi nutrikosmeetika esindaja Sandra Volkov ettevĂ”ttest Ultimate Beauty. âNeed aitavad perioodiliselt, kuid teevad organismile head ka pikema aja vĂ€ltel.â
Kollageen on naha suurim valk, mis vastutab pringi ja noorusliku naha eest. HĂŒaluroonhape on looduslik
Novaclear Advanced sĂ€ra andev seerum glutatiooni ja retinooliga (30 ml) 16,85 âŹ
nool ja selle derivaadid. Retinoidid ja bioretinoidid stimuleerivad naha raku-uuenemist, on depigmenteeriva ning korneoteraapilise ehk naha sarvkihi (corneum) terviklikkust taastava ja sÀilitava toimega.
Ăks eriline toimeaine, mis suudab nahasiseselt rakkude aktiivsust ja naha iseeneslikku taastumist parandada, on osoonitud Ă”lid. Kosmeetikas kasutatakse enamasti osoonitud seesami- vĂ”i pĂ€evalilleĂ”li, mis suudavad naha hapniku omastamist parandada ja lisavad kudedele superenergiat. Osoonitud Ă”lidega tooted sobivad ideaalselt naha tundlikkuse ja pĂ”letikuliste ilmingute vĂ€hendamiseks ning naha toitmiseks, uuendamiseks ja noorendamiseks.
Sesderma Retisil vananemisvastane kreem (50 ml) 75,30 ⏠BabĂ© antioksĂŒdantne seerum C-vitamiiniga (30 ml) 42,92 âŹ
polĂŒsahhariid, oluline komponent sidekoes ja naha struktuuris. Need kaks ongi peamised toitained toidulisandites, mis aitavad nahka seespidiselt turgutada. Kollageeni ja hĂŒaluroonhapet on usinasti hakatud lisama ka iluvitamiinidesse. âEriti hea oleks, kui mĂ”lemad toitained oleksid ĂŒhitatud ĂŒhes tootes ja sinna sekka lisatud ka veel C-vitamiini,â toonitab Volkov. âViimane aitab kaasa normaalsele kollageeni sĂŒnteesile. Nahale vajalike toitainete sĂŒnergia on parema efektiivsusega ja kombinat-
e-poe hinnad.
On pÔhjus, miks ikka ja jÀlle rÀÀgitakse maagilisest arvust kaheksa: kaheksa tundi und, kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi puhkust ja kaheksa klaasi vett. Korralik uni aitab vÀhendada peenikesi kortsujooni ning tumedaid silmaaluseid.
Proovi!
Ilus nahk ei alga jumestusest ega isegi nahahooldustootedest, vaid sellest, millega oma keha toita. Kasuks tulevad tumerohelised lehtköögiviljad. Soola- ja suhkrurikkad töödeldud toidud menĂŒĂŒs ei tee head, seega ĂŒtle ei limonaadile, kartulikrĂ”psudele ja kommidele. Piimatooted (ka orgaanilised) vĂ”ivad paraku vistrikke tekitada, kuna piimatoodetes sisalduvad hormoonid aktiveerivad rasunÀÀrmeid ja soodustavad pooride teket.
Piisava ööuneta vabastab keha stressihormoone, mis lagundavad looduslikku kollageeni. Viimane aga hoiab naha sileda ja elastsena. Siiski, kuigi nahk tÀnab piisava une eest, ei tasu voodis lebada ja teleka ees veeta tervet pÀeva!
BabĂ© HealthyAging+ vananemisvastane ïŹuid SPF 50 (40 ml) 24,37 âŹ
Nahale teevad head
AntioksĂŒdantiderikkad toidud, nĂ€iteks mustikad, lehtkapsas, tume ĆĄokolaad, vĂ”itlevad nahka vanandavate vabade radikaalidega.
ja
on juures
Et hoida nahk pehme ja sile, söö toite, mis sisaldavad oomega3-rasvhappeid: kala, tĆĄiiaseemneid, Kreeka pĂ€hkleid Vesi aitab eemaldada nahapĂ”letikke ja -lööbeid pĂ”hjustavaid toksiine, seega vedelikupuuduse korral kimbutavad meid vistrikud. Vesi aitab hoida naha terve, sileda ja pringi! Kuigi niisutavad kreemid pakuvad kiiret lahendust, tasub pikaajalise kasu nimel lĂŒlitada oma igapĂ€evaellu vee joomine. vee joomine.
Talv ei ole vabandus SPF-faktoriga nahahooldustooteid mitte kasutada, kuna UV-kiirgus ohustab meid aasta ringi, mis tĂ€hendab enneaegset vananemist, kortse ja hĂŒperpigmentatsiooni. Kuna ilulettidel laiub nii palju vĂ”imalusi â alates pihustest traditsiooniliste pĂ€ikesekaitsekreemideni, sekka ka BB- ja CC-kreemid â pole tĂ”esti mingit ettekÀÀnet naha kaitsmisest viilida.
Proovi!
Provisor ilu kummikommid (60 tk) 20,69 âŹ
Kui soovid tĂ€iuslikku nahka, veendu, et sinu meigipintslid ja muud töövahendid oleksid puhtad. VĂ”id kĂ”ike Ă”igesti teha â sĂŒĂŒa tervislikult, nahka puhastada ja niisutada, kuid see ei loe, kui kasutad mÀÀrdunud jumestuspintsleid ja -svamme. Olenevalt kasutussagedusest peab pintsleid pesema nii hĂŒgieeni kui ka vastupidavuse eesmĂ€rgil vĂ€hemalt kord nĂ€dalas vĂ”i paar korda kuus. Pesukordade vahel vĂ”id appi vĂ”tta niiskeid salvrĂ€tikuid, et eemaldada liigset jumestus- vĂ”i peitekreemi pintslikestelt. Veendu, et pĂ€rast nĂ€o pesemist patsutaksid selle kuivaks puhta rĂ€tikuga. Vastasel juhul nullid kogu hoolika pesu.
sioon imendub paremini.â Kuna nahka jĂ”uavad toitained tavaliselt alles siis, kui teised elutĂ€htsad organid on oma jao kĂ€tte saanud, tuleks iluvitamiine tarvitada kuurina ehk kolm kuud, et saavutada mĂ€rgatavat tulemust.
Collagen Skin Beauty tabletid (120 tk) 21,98 âŹ
Beauty kummikommid (30 tk) 16,01 âŹ
âLuban sulle, et kui kasutad selle raamatu kĂ”ige olulisemaid tehnikaid ja tööriistu ning teed seda iga pĂ€ev, siis kuue kuu jooksul koged endast ja maailmast versiooni, millega sa pole juba pikka aega kontaktis olnud vĂ”i mis on sulle senitundmatu.â
TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: UNSPLASH, ERAKOGU
KĂ”lab paljulubavalt, eks? Nii ĂŒtleb raamatu âKehakeemia: kuus elumuutvat ainetâ autor, Rootsi rahvusvaheline koolitaja ja ettevĂ”tja David JP Phillips, kes kehakeemiat muutes sai aastaga jagu pikaaegsest depressioonist. Naerata! noppis sellest nĂ”uannetest tulvil kĂ€siraamatust vĂ€lja ĂŒht-teist.
Parimaks versiooniks iseendast saab, kui kontrollida oma mÔtteid, otsuseid ja tundeid, mis pole muud, kui meie enda ja maailma ajutised tajud, mida me valida saame⊠kui oskame. Teadliku inimese vastand on see, kellel on puuduliku enesejuhtimisoskuse tÔttu tunded kontrolli alt vÀljas, kes pigem reageerib, kui tegutseb.
Raamatus on juttu vaid kuuest hormoonist, ehkki kehas on neid 50, pluss 100 virgatsainet. Phillips selgitab: âMul oli ainetele kolm nĂ”uet: see peaks avaldama kohe mĂ€rgatavat mĂ”ju, inimene peaks saama ainet soovi korral ise luua ja seda peaks olema vĂ”imalik luua lihtsa praktilise tööriista abil. ĂlejÀÀnud 144 ei suuda lihtsa praktilise tööriista abil vaimu mĂ”jutada, kui selleks soov tekib.â
Rootsist pÀrit rahvusvahelise ÔppejÔu ja koolitaja David JP
Phillipsi ĂŒlemaailmne menuraamat "KEHAKEEMIA: KUUS ELUMUUTVAT
AINET" annab lihtsa ja ladusa ĂŒlevaate sellest, kuidas mĂ”jutada oma kehakeemiat ning elada seelĂ€bi Ă”nnelikumalt. Teos on saadaval ka heliraamatuna, mille on sisse lugenud nĂ€itleja Tambet Tuisk.
Inglikokteili aluseks on neli valdkonda.
UNI. Enamik vajab seda 7â8 tundi. Neljast unetsĂŒklist ĂŒks tĂ€htsamaid on sĂŒgav uni, milles peaksime veetma 13â23%.
Kvaliteetse une tarvis hoidu paar tundi enne magamaminekut sinistest ekraanidest ja mine igal Ă”htul voodisse enam-vĂ€hem samal ajal. TOITUMINE. Mikrobioom ja soolestiku-aju telg mĂ”jutavad oluliselt meie vaimset tervist. Soolestku mikroïŹoora toetamiseks söö mitmekesiselt.
TREENING. Muuda liikumine ja treenimine elustiiliks, siis ei tundu need kohustusena. Pikad jalutuskÀigud, jÔusaal, muu meelepÀrane viis end liigutada suurendavad stressitaluvust ja annavad endorfiine.
KURADIKOKTEILI tarvitaja kannatab pĂ”letiku ja valu pĂ”hjustatud stressi vĂ”i kroonilise stressi kĂ€es, muretseb, pettub, mĂ”tleb ĂŒle, elab emotsionaalselt tuima ja rÔÔmutut elu, ei luba endal tunda vĂ”i vĂ€ljendada positiivseid emotsioone, on vĂ”tnud ohvrirolli, kasutab vĂ”imu ja muid tumedaid jĂ”ude oma sotsiaalse staatuse tĂ”stmiseks. Sellisest sĂ”ltuvusest vabanemiseks kasuta stressikaarti, millest tuleb juttu kortisooli juures, ning oksĂŒtotsiini tööriistu. Asenda kiire dopamiin aeglasega. Tunne enesearmastust, vĂ€henda enesekriitikat, maga hĂ€sti, tee trenni ja mediteeri.
MEDITATSIOON. Tugevat meditatiivset mÔju avaldab juba 13 minutit mediteerimist pÀevas kaheksa nÀdala jooksul. KÔige lihtsamad on fookus-, tÀnulikkuse- ja vaatlusmeditatsioon.
Dopamiin laeb energia ja elevusega. Puudus toob kaasa tĂŒhjusetunde, Ă€rrituse ja sĂ”ltuvuse kiirest dopamiinist, mida saab meelt lahutavatest tegevustest: mobiilis surfamisest, sotsmeediast, kiirtoidust, mobiilimĂ€ngudest, internetis kolamisest. Aeglast dopamiini andvad tegevused nĂ”uavad kĂŒll aega, ent rikastavad teadmistega, sĂŒstivad motivatsiooni, elavdavad fantaasiat, treenivad mĂ€lu. Need on nn pĂ€ris asjad, nagu raamatute lugemine, suhtlemine, Ă”ppimine, hobid. Tööriistad:
ï
DOPAMIINI KUHJAMINE â vaatad telekat, piilud telefoni ja nĂ€ksid ka veel midagi. Stopp! Harjuta end keskenduma ĂŒhele tegevusele korraga ja asenda kiire dopamiin aeglasega.
ï DOPAMIINITASAKAAL â luba endale kiiret dopamiini ainult 20% pĂ€evas, nĂ€dalavahetuseti 40%. Ăra alusta pĂ€eva mobiiliga, sest Ă€kiline ĂŒleminek uneseisundist infotulvale mĂ”jutab keskendumisvĂ”imet.
ï DOPAMIINIPOHMELUS â sellest hoidumiseks Ă€ra nĂ€dalavahetusel kiiret dopamiini ĂŒle tarbi. Tee parem nn pĂ€ris asju.
OksĂŒtotsiin aitab luua sidet sinu ja teiste, sinu ja millegi suurema vahel. TĂ€nu talle kogeme inimlikku lĂ€hedust, usaldust, hoolimist. OksĂŒtotsiini saamiseks kallista, puuduta, suhtle, tunne tĂ€nulikkust, koge empaatia- ja armastusetunnet. Selle madal tase toob motivatsioonipuuduse, vaidlused, arusaamatused. Tume oksĂŒtotsiin tĂ€hendab tagarÀÀkimist ja teiste halvustamist selleks, et ennast paremini tunda.
Tööriistad
ï AUKARTUS â alandlikkusetunne
millegi suurema, ĂŒleva, ilusa ees. Ăpi mĂ€rkama enda ĂŒmber ilu, ĂŒlevust, ainulaadsust.
ï TĂNULIKKUS â igal Ă”htul enne magamaminemist kirjuta ĂŒles vĂ”i meenuta voodis kolme asja, mille eest olla tĂ€nulik.
ï HOâOPONOPONO â Havai mantra kĂ”lab: ma armastan sind, mul on kahju, palun anna mulle andeks, tĂ€nan sind. Sule silmad ja korda seda mĂ”ttes neile, kes on sind elus mĂ”jutanud positiivselt ja ka negatiivselt. Ning ĂŒtle seda iseendalegi.
Proovi apteegist!
Formula Vitale CÂVIT
Prolong tabletid (1000 mg 60 tk) 13,59 âŹ
Provisor Vitamin D + Oomega 3 + Q10 (60 tk) 20,71 âŹ
RÔÔm naistepuna tabletid (60 tk) 9,48 âŹ
Toodete juures on Apotheka eÂapteegi hinnad.
Serotoniini ĂŒks nurgakividest on sotsiaalne staatus, enesega rahulolu. Kui dopamiin tekitab tunde, et tahad midagi, mida sul veel ei ole, siis serotoniin annab rahulolu sellest, mis sul juba on. Puudusest annavad mĂ€rku fĂŒĂŒsiline vĂ”i psĂŒĂŒhiline valu, pĂ”letik, negatiivsed mĂ”ttemustrid, soolestiku halb mikroïŹoora, madal enesehinnang, meeleolukĂ”ikumised. Tööriistad
ï VALGUS â serotoniinitaset mĂ”jutavad pĂ€ike ja silmadesse jĂ”udev valgus. Pimedad talvepĂ€evad teevad meeleolu nukraks, sestap vĂ”ta aega jalutuskĂ€ikudeks, eriti pĂ€ikeselise ilmaga.
ï TOIT â tagasilöökide korral isutab ebatervisliku toidu jĂ€rele, sest sĂŒsivesikutest vabaneb trĂŒptofaani, mis aitab toota serotoniini. Kui olemine on niru ja sind kisub rĂ€mpstoidu poole, varu kĂ€eulatusse porgandit, hernekaunu, pĂ€hkleid, mĂ”ruĆĄokolaadi.
â Enne tööintervjuud vĂ”i kohtingut â testosteroon + oksĂŒtotsiin
â Enne sotsiaalset kohtumist âendorïŹin + testosteroon + oksĂŒtotsiin
â TĂ”husamaks Ă”ppimiseks âdopamiin + testosteroon
â KonïŹiktide lahendamiseks âoksĂŒtotsiin + serotoniin + dopamiin
â Rohkemaks loovuseks â dopamiin + serotoniin
â Kergemaks uinumiseks âoksĂŒtotsiin + kortisool
â Reipana Ă€rkamiseks â dopamiin + oksĂŒtotsiin
â Edusammude tĂ€histamiseks âtestosteroon + serotoniin
â Armumiseks â oksĂŒtotsiin + serotoniin + dopamiin + endorïŹin + stress ehk erutus
â OtsustusvĂ”ime parandamiseks âdopamiin + kortisool
â Millegi keerulise sooritamiseks âserotoniin + dopamiin + testosteroon + oksĂŒtotsiin + endorïŹin
â Motivatsiooni tĂ”stmiseks âdopamiin + testosteroon
ï TEADVELOLEK â see on rahulolu sellest, kui koged elu kĂ”igi meeltega. Selle vastandiks on rööprĂ€hklemine. Teadveloleku harjutamiseks ole kohal ĂŒhes tegevuses korraga, siin ja praegu.
Kortisool, adrenaliin ja noradrenaliin on stressi kolm pĂ”hikomponenti. Kortisool annab energiat, adreanaliin suurendab sĂŒdame löögisagedust, noradrenaliin parandab keskendumisvĂ”imet ja tĂ€helepanu. Hea stress paneb elusana tundma, proovima midagi uut, lahendama probleeme. Rohkelt pikaajalist stressi on aga kurjast. Siis kasuta stressikaarti, tee trenni, vaata ĂŒle oma tĂ”ekspidamised.
Tööriistad
ï STRESSIKAART â jaga kolme kategooriassse kĂ”ik, mis sinus stressi tekitab. 1) saan eemaldada (lĂ”petan suhted inimestega, kes mind halvasti tundma panevad). 2) saan lahendada (asendan enesekriitika enda tunnustamisega). 3) ei tea (olukorrad, kus puuduvad probleemi lahendamiseks vahendid). Ning asu kohe tegutsema.
ï HINGAMINE â pikad rahulikud hingetĂ”mbed annavad ajule mĂ€rku, et ohtu pole. 6â8 sĂŒgavat hingetĂ”mmet minutis rahustab kĂ”ige kiiremini. VĂ”id stressi ka sĂŒgavalt vĂ€lja ohata vĂ”i hÀÀlekalt oiata.
ï KORTISOOL VS. DOPAMIIN â kortisool vĂ€ljendub sĂ”napaariga âma peanâ, dopamiin sĂ”napaariga âma tahanâ. Asenda âma peanâ sĂ”napaariga âma tahanâ.
Endorfiinid on keha enda morfiiin, mida ta toodab nii valu leevendamiseks kui ka joovastava tunde tekitamiseks. Beetaendorfiine on esile tĂ”stetud sotsiaalsete suhetega seotud uuringutes. NĂ€iteks kui romantiline partner sind puudutab, kui tunned ĂŒhtekuuluvust. Beetaendorfiinid suurendavad ka vĂ”imet mĂ”ista teiste emotsioone ja end teiste olukorda seada. Tööriistad
ï NAERATUS JA NAER â naeratades vallanduvad endorfiinid, serotoniin ja dopamiin. Naermine on veel parem â iseĂ€ranis siis, kui naerad nii, et kĂ”hulihased krambis, sest siis vabaneb endorfiine veel rohkem.
ï MUUSIKA JA TANTS â muusikal on kergelt valuvaigistav toime tĂ€nu endorfiinidele, mis inimese valulĂ€ve tĂ”stavad. Endorfiine saab ka tantsides.
ï Ć OKOLAAD â tumedat ĆĄokolaadi sĂŒĂŒes koged endorfiinide eufoorilist mĂ”ju, dopamiinitase tĂ”useb aga lausa 150%.
Testosteroon vĂ”iks olla inglikokteili lĂŒhiajaline koostisosa. Seda seostatakse sageli agressiivsusega, ehkki ⊠kui serotoniin on sotsiaalse staatuse mÔÔdupuu, siis testosteroon on vahend selle kasvatamiseks. Kui sinu vahend sotsiaalse staatuse kasvatamiseks on heldus, vĂ”imendab testosteroon seda kĂ€itumist. On see huumor, muudab testosteroon su veel lĂ”busamaks. Ent kui see on vĂ€givald, suurendab testosteroon ka seda.
Tööriistad
ï ENESEKINDLUS â enesekindlus tĂ€hendab seda, kui palju sa usaldad end eri tegevustes. Enesekindluse lisamiseks kontrolli oma kehakeelt: hoia pea pĂŒsti ja jalad paralleelselt, Ă€ra kĂ”igu ega hoia kĂ€si koos, rÀÀgi selge ja kĂ”va hÀÀlega. Enne olulist kohtumist seisa ja liigu 10 minutit nĂ”nda, nagu sulle kuuluks kogu maailm.
ï AGRESSIIVSUS â see tĂ”stab testosteroonitaset. Kui tunned, et sotsiaalse staatuse languse korral su agressiivsus kasvab, Ă€ra anna sellele jĂ€rele, vaid vaigista hoopis sĂŒgava hingamisega.
ï RISK â vĂ”ta julgelt riske ning harjuta end nĂ€gema tagasilööke ja kaotusi kĂŒtusena, mis aitab sul jĂ€rgmine kord vĂ”idukas olla.
Avalon Health Kliiniku ennetusmeditsiini arst MAIBRIT SCHAMARDIN
Tervis ei tĂ€henda haiguse puudumist, vaid head fĂŒĂŒsilist, emotsionaalset ja vaimset seisundit. Selle, samuti hormonaalse tasakaalu saavutamise ja hoidmise alussambad on armastav suhe iseenda ja ĂŒmbritsevaga, hormoonide optimaalne tase, liikumine ja lihastrenn, eriti naistele vanuses 35+, uni, tervislik ja toitainerikas toit, toksiinidevaba keskkond, pĂ€evaval gus, eesmĂ€rgid elus.
Hormoonid â keemilised sĂ”numitoojad â mĂ”jutavad kehas paljusid protsesse ja ka ĂŒksteist. NĂ€iteks kui soolestiku mikrobioom on korras, vĂ€henevad ka hormonaalse tasakaalutuse sĂŒmptomid. Soolestiku tervis mĂ”jutab suguhormoon östrogeeni ainevahetust. Suguhormoon testosteroonist rÀÀgitakse naiste puhul kĂŒll vĂ€he, ent enne menopausi toodab naise keha seda östrogeenist kolm korda rohkem. Piisav testosteroonitase on muu hulgas oluline lihaste, luude ja veresoonkonna tervise ning ajufunktsioonide hoidmiseks. Ăheks madala testosteroonitaseme nĂ€itajaks on unehĂ€ired. Uni on aga ĂŒlioluline. Kes hommikuti raskelt Ă€rkab vĂ”i depressiivne on, neil vĂ”ib olla madal kortisoolitase. Kortisool peaks hommikuti olema ĂŒleval ning tulema Ă”htul alla ja andma teatepulga melatoniinile. Et aidata kehal valmistuda Ă”htuseks melatoniinitootmiseks, vĂ”iks hommikul kella 10â12 vahel teha Ă”ues 15-minutilise jalutuskĂ€igu.
SĂŒgavad hingamisharjutused, jooga, meditatsioon, varjatud emotsionaalsete traumadega tegelemine, enese vÀÀrtustamine â need kĂ”ik toetavad hormonaalset tasakaalu. Ka teadmine, et oluline ei ole see, mida me teeme, vaid see, millises seisundis olles me midagi teeme. Kas me naudime teekonda, kas oleme igapĂ€evatoimetusi tehes tĂ€ielikus kohalolus ja tasakaalus.
DR MAIBRIT SCHAMARDIN:
â C-vitamiin 750 mg pĂ€evas toetab naistel 30. eluaastate keskpaigast algavat progesteroonitaseme langust.
â Mungapipar tĂ”stab progesteroonitaset ning aitab progesterooni ja östrogeeni tasakaalu viia.
â Oomega-3-kalaĂ”li ja GLA (kurgirohuĂ”li) on olulised naiste hormonaalse tasakaalu jaoks, samuti pĂ”letiku alandamiseks. Oomega  3 aitab langetada ka Ă€revust ja kortisoolitaset.
â KoensĂŒĂŒm Q10 toetab munasarjades energia tootmist.
DAVID JP PHILLIPS:
â D-vitamiin mĂ€ngib kaudselt rolli serotoniini tootmises, aitab tervislikult vananeda ja vĂ€hendada Ă€revust.
â Naistepuna aitab kehal valmistada trĂŒptofaani, mille abil toota serotoniini.
Saunas kÀimine on meie rahvale vÀga omane tegevus juba aastasadu, nÀdalalÔpu traditsioon koduses saunas, maakodus vÔi suvilas. Peamiselt kÀiakse saunas lÔÔgastumas, keha puhastamas ja tervist turgutamas.
TEKST: proviisor SILJA
Sauna tervistavat mĂ”ju on inimkond tundnud juba aastatuhandeid. Sauna mĂ”ju teaduslik tĂ”estamine ei ole aga veel tĂ€napĂ€evalgi kĂ”igi vastusteni jĂ”udnud, sest uuringuid on tehtud vĂ€he. Vanad eestlased aga ei kahelnud sauna tervislikkuses, sest muid ravivĂ”imalusi maarahval ei olnud ning abi otsiti saunast nii kĂŒlmetushaiguste, lihas- ja liigesvalude kui ka meeleolulanguse korral. Eesti vanasĂ”nagi ĂŒtleb, et saun on vaese mehe tohter. Saun on peamiselt siiski tervise hoidmise ja haiguste ennetamise vĂ”imalus, kuigi saunas vĂ”ib kĂ€ia ka kroonilisi haigusi leevendamas. Teada on, et saun pikendab eluiga.
Mis kehaga saunalaval toimub?
Kuuma keskkonda sattudes hakkab
esmalt kiiresti tĂ”usma naha pindmine temperatuur (0,5â1 kraadi minutis). Sel ajal tajume sauna soojust eriti intensiivselt. PĂ€rast esimeste minutite möödumist, kui keha tuumtemperatuur on tĂ”usnud 36,9 kraadini, hakkab erituma higi. EelkĂ”ige peab soojus jĂ”udma meie aju hĂŒpotalamuse piirkonda area praeoptica, mille ĂŒlesanne on reguleerida kehatemperatuuri.
Alles sel hetkel saab keha aru, et see kuumus on ohtlik ja hakkab end jahutama. Peagi on ĂŒle 70 protsendi kehast kaetud higiga. Higistamine on vĂ€ga tĂ”hus ĂŒle keha toimiv jahutussĂŒsteem. Inimorganism suudab reguleerida higistamise intensiivsust, aktiveerides vĂ”i sulgedes higinÀÀrmeid ning suurendades vĂ”i vĂ€hendades igast nÀÀrmest eritatava vedeliku kogust. Higistamine vĂ”ib inimeseti erineda ning seetĂ”ttu talutakse ka
kuuma keskkonda erinevalt.
Higi tekib naha pinnale ja aurustub seejĂ€rel ĂŒmbritsevasse Ă”hku. Vedeliku aurustumine pindadelt on alati jahutav. Et jahtumist kiirendada, vĂ”ib naha verevarustus suureneda lausa kĂŒmnekordselt. Esialgu jahutab higi vaid keha pinda, kuid peagi sunnib jahtuma kogu keha â jahutatud veri liigub keha sisemusse organeid jahutama.
Sauna mĂ”ju sĂŒdamele
Lisaks keha jahutamisele mĂ”jub veresoonte laienemine vererĂ”hku alandavalt. Vere piisavas ringluses hoidmiseks hakkab sĂŒda kiiremini lööma. Pulsi kiirenemine mĂ”jub kehale kui mÔÔduka intensiivsusega treening. Regulaarne saunata-
Katsed on nÀidanud, et keha soojendamine
vĂ”ib lĂŒhendada uinumisaega ligi ĂŒheksa minutit.
mine parandab sĂŒdame ja veresoonkonna stressitaluvust. SaunaskĂ€imine on pisut nagu kiire tempoga kĂ”ndimine vĂ”i hĂŒppenööriga hĂŒppamine, mis viib pulsi ĂŒles ja paneb higi voolama. Kuna saunatamine koormab sĂŒdant ja veresoonkonda, aitab see treenida autonoomset nĂ€rvisĂŒsteemi. Mida enam on sĂŒdamelöökide sagedus vĂ”imeline vastavalt olukorrale muutuma, seda tervem ja stressile vastupidavam on organism. Pulsisageduse vĂ€hene muutlikkus on aga mĂ€rk kĂ”rgvererĂ”hktĂ”ve, sĂŒdame rĂŒtmihĂ€irete vĂ”i isegi sĂŒdame seiskumise riskist. Sauna mĂ”ju sĂŒdame talitlusele ning sĂŒdame-veresoonkonnahaigustele on ĂŒks pĂ”hjalikumalt lĂ€bi uuritud saunaga seotud valdkondi. NĂ€iteks on ĂŒhe uuringu kĂ€igus aastakĂŒmneid jĂ€lgitud 2300 Soome mehe tervislikku seisundit ning tĂ”estatud, et saunatamine aitab vĂ€hendada mitmeid sĂŒdame ja veresoonkonnaga seotud terviseriske. Mida tihedamini saunatada, seda vĂ€iksem on vĂ”imalus haigestuda sĂŒdame ja veresoonkonna haigustesse. Uuringu teinud teadlaste sĂ”nul sĂ”ltub sĂŒdame-veresoonkonnahaiguste risk just saunatamise sagedusest, mitte saunas viibitud ajast. Kaks vĂ”i kolm korda nĂ€dalas saunas kĂ€ies on sĂŒdame seiskumise tagajĂ€rjel tekkiva Ă€kksurma oht 22 protsenti vĂ€iksem, neli kuni seitse korda nĂ€dalas saunatades aga lausa 63 protsenti vĂ€iksem. SĂŒdame isheemiatĂ”ve ehk koronaartĂ”ve oht vĂ€he-
neb 23â48 protsenti sĂ”ltuvalt sellest, kui tihti saunas kĂ€ia. Siin vĂ”ib tuua paralleeli tervisliku liikumise soovitustega âvĂ€hemalt 5 korda nĂ€dalas, vĂ€hemalt 30 minutit korraga liikumist, mis paneb kergelt higistama.
FĂŒsioloogiliselt on oluline, et saunatamine alandab vererĂ”hku, oksĂŒdatiivset stressi ja keha kudesid kahjustavat pĂ”letikku. Arterite jĂ€ikus vĂ€heneb ja paraneb nende reaktiivsus vererĂ”hu muutustele. See kaitseb veresooni ja kergendab sĂŒdame koormust vere soontesse pumpamisel. Oluline on sauna mĂ”ju ka veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi aeglustamisel. SaunaskĂ€imine mĂ”jutab vererasvade komponente â vĂ€heneb ĂŒldkolesterooli, LDL-i ehk nn halva kolesterooli ja triglĂŒtseriidide sisaldus veres. Samuti paraneb veresuhkru ainevahetus ja selle vastuvĂ”tt kudedesse, mis toetab vere glĂŒkoosisisalduse tasakaalus hoidmist (vere glĂŒkoosisisalduse suurenemine vĂ”ib pĂ”hjustada diabeeti).
Keha Ôpib stressi taluma
Midagi sootuks huvitavat juhtub aga meie rakkudes. Kuumus (sealhulgas palavik) soodustab kuumaĆĄoki valkude teket. VĂ€liskeskkonnast tulenev stress â olgu selleks liigne kuumus, vedelikupuudus vĂ”i mĂ”ni mĂŒrk â vĂ”ib rakke kahjustada ja muuta ĂŒhe vĂ”i teise organi töövĂ”imetuks. Sellises olukorras hakkab organism tootma nn stressivastaseid valke, mille ĂŒlesanne on kahjustunud rakke parandada, taastades rakkude loomupĂ€rase funktsiooni. KuumaĆĄoki valkude tootmine pakub universaalset kaitset kĂ”iksugu fĂŒsioloogiat mĂ”jutavate ohtude vastu. Kui keha Ă”pib taluma ĂŒht tĂŒĂŒpi stressi, kandub see oskus ĂŒle ka teistele vĂ”imalikele kahjutekitajatele.
Kosutav uni
Saunatamise mĂ”ju unele on mĂ€rkimisvÀÀrne â 2019. aastal ilmunud ĂŒlemaailmse saunauuringu kohaselt hindab 83,5 protsenti vastanuist oma und
Veelgi pĂ”hjalikumalt saab sauna tervistavast mĂ”just lugeda raamatust "SAUN", mis pĂ€lvis eelmisel aastal kirjandusauhinna "Aasta raamat" rahvalemmiku tiitli. Raamat annab pĂ”hjaliku ĂŒlevaate Eesti saunast ja selle pĂ€rimusest ning viib rĂ€nnakule ka kaugete maade saunadesse.
pĂ€rast sauna paremaks. Keha jahtumisele pĂ€rast sauna kaasneb ka unisus. Uinumiseks peab kehatemperatuur langema. Keha soojendamine enne magamaminekut aitab keha n-ö Ă€ra petta. Kuum keskkond (saun, soe duĆĄĆĄ vĂ”i vann) suunab vere keha keskmest jĂ€semetesse ja nahka ning kui me lĂ”puks saunast vĂ€ljume, jahtub keha kiiresti â laienenud soontes jahtunud veri ringleb meie sisemuses ja jahutab kogu keha. Katsed on nĂ€idanud, et keha soojendamine vĂ”ib lĂŒhendada uinumisaega ligi ĂŒheksa minutit. Saun aitab ka kauem magada, eriti vanematel inimestel, sest keha ei jahtu varahommikuks liialt Ă€ra.
Tervist toetavalt mĂ”jub juba see, et saunas kĂ€imine lÔÔgastab, vĂ€hendab seelĂ€bi stressi, tekitab head meeleolu, toob parema une. Saun on koht, kus jĂ€tta maha nutiseadmed ning suhelda inimestega vahetult vĂ”i olla ĂŒksi ning vĂ”tta aeg iseendaga. Saun hoiab ja loob inimsuhteid ning toetab nii meie vaimset tervist.
Sauna tervistava mĂ”ju valem on seega lihtne â sage lĂŒhiajaline viibimine kuumas keskkonnas muudab meie keha haigustele ja teistele terviseriskidele vastupidavamaks. Nii pikendab saunatamine inimese eluiga ja annab juurde tervelt elatud aastaid.
Vihtlemisel stimuleeritakse nahka, et tuua verd pindmistesse kihtidesse varustama nahka toitainetega ja eemaldama ainevahetusjÀÀke. Viht kannab rohkem saunakuumust keha pinnale. Samuti muudab kuumem viht vihtlemiskogemuse intensiivsemaks. Nahaga kokku puutuvad lehed ja oksad aitavad aga maha uhta surnud naharakke. Ăhtlasi soodustab vihtlemine jahtumist pĂ€rast sauna â organism jahtub kiiremini, kui veri on liikunud keha keskmest jĂ€semetesse ja nahka. See omakorda on und soodustav protsess. Muud saunaprotseduurid, nĂ€iteks koorimised soolaga vĂ”i mĂ”ne teise koorijaga on samuti nahka masseeriva, puhastava ja pehmendava mĂ”juga.
1.
2.
Sauna tuleks minna hea enesetundega
Saun on kehale koormus, mis vĂ”tab energiat. TĂ€htis on, et sauna ajal vere glĂŒkoositase liiga madalale ei lĂ€heks ega pĂ”hjustaks nĂ”rkust ja loidust. Korraliku ja mitmekesise toidukorra vĂ”iks teha 2â3 tundi enne sauna, et kehal oleks piisavalt aega toitu sobivates tingimustes seedida, tund aega varem vĂ”ib vĂ”tta kerge vahepala. Kuumas saunas liigub veri keha keskmest ehk seedeelundite piirkonnast jĂ€semetesse ja nahka, mistĂ”ttu muutub toidu Ă”ige seedimine raskeks. Samuti on saunas olemine organismile stressiolukord, mil keha kohaldab ennast âvĂ”itluseksâ ning pĂ€rsib seedenĂ”rede tootmist ja teisi protsesse, mis on toidu seedimiseks olulised. Sellest saab ka ise ebamugavus- ja raskustunde pĂ”hjal aru. Hoiduda tasub vĂŒrtsikatest ja ergutavatest toitudest-jookidest, mis viivad kehast vedelikku vĂ€lja.
suuda adekvaatselt mĂ”elda ja vĂ”ime kogeda hallutsinatsioone. SeetĂ”ttu on just peaaju jahutamine ja vajadusel pea mĂŒtsiga katmine saunalaval eriti oluline.
6.
Soovitatav on kĂ€ia saunas regulaarselt . Ăra ole kuumas saunas jĂ€rjest vĂ€ga pikalt, kuna pikad ja intensiivsed saunas olemised vĂ”ivad pĂ”hjustada vedelikupuudust ja ebamugavustunnet. Piira saunas viibimise aega vastavalt oma eelistustele ja keha taluvusele.
7.
3. Sauna eel, ajal ja jÀrel sobib joogiks vesi, mineraalvesi vÔi taimetee. Samuti vÔiks seltskondlikel saunatamistel liiga soolaste ning rasvaste suupistete asemele valida tervislikumad alternatiivid.
4. Inimeste kuumustaluvus on individuaalne. Parim indikaator on enesetunne. Kui saunalaval olles hakkab juba minuti möödudes halb ja kehas raskustunne tekkima, on sauna kuumus liiga kĂ”rge. Abi vĂ”ib olla sellest, kui tulla laval madalamale astmele. Ăldise soovitusena vĂ”iks sauna kĂŒtta ligikaudu 75 kraadini ning seejĂ€rel kuumust reguleerida leili viskamisega. Aurustuv leilivesi toob kerisekividelt kuuma juurde.
5. Kuumusele kĂ”ige tundlikum on aju. Kui aju temperatuur tĂ”useb vaid paari pĂŒgala vĂ”rra normaalsest kĂ”rgemale, on meie kognitiivsed ja motoorsed vĂ”imed pĂ€rsitud. TĂ€heldame sama olukorda palavikuga. Me ei
Jahuta vahepeal keha. PÀrast sauna anna kehale aega rahulikult koormusest taastuda. Soovitatav on hoiduda autoga sÔitmisest vÔi ohtlike masinate kÀsitsemisest, kuna sel ajal on tÀhelepanu ja kognitiivsed vÔimed pÀrsitud.
8. Ole saunas kÀimisega ettevaatlik, kui sul on madal vÔi kÔikuv vererÔhk. Kuumas veresooned laienevad ning vererÔhk vÔib veelgi langeda. Selle tulemusena hÀirub ajus verevarustus ning vÔib pÔhjustada
pearinglust, nĂ”rkust, minestamist. Seega tuleb saunas olles jĂ€lgida hoolikalt oma enesetunnet . PĂŒsti tĂ”usmisel tee rahulikke ja kontrollitud liigutusi, et silme eest mustaks ei lĂ€heks ega tekiks kukkumisohtu. RĂ”hku aitab hoida ka piisav vedeliku tarbimine enne sauna.
9. Ise vihtlemist vĂ”iksid vĂ€ltida inimesed, kes vihtlemisel tunnevad liigset pulsi kiirenemist ja halva enesetunde teket. Vihtlemine on omamoodi kardiotreening, millega vanuse tĂ”ustes peaks arvestama â kuumas saunas viibimine on juba niigi kehale paras koormus. MÔÔdukas saunatamine ja vihtlemine sobib ka lastele ja rasedatele naistele.
10. Ălekaalulistel inimestel on soovitatav saunaga piiri pidada, sest nemad kaotavad saunas suurema koguse vedelikku kui normaalkaalus inimesed ning vĂ”ivad seetĂ”ttu sattuda tĂ”sisesse vedelikupuudusesse. Nemad peaksid jooma rohkem vett
11. Laval on soovitatav kÀia kÔige rohkem kaks korda ja mitte kauem kui 10 minutit . SeejÀrel tuleb teha pikem paus, et keha saaks taastada oma normaalse temperatuuri. Alkoholi tarvitamine saunas on vastunÀidustatud, kuumuse ja alkoholi koostoime mÔjub organismile rÀngalt.
12. Saun on vastunĂ€idustatud anhidroosi korral, mil keha ei tooda piisavalt vĂ”i ĂŒldse higi ega suuda end kuumas keskkonnas jahutada. Neil tekib kergesti kuumarabandus.
Taas on paljudes peredes pĂ€evakorras kĂŒsimus, mida sel aastal jĂ”ululauale panna, eriti kui iga-aastased traditsioonilised road on Ă€ra tĂŒĂŒdanud. Ehk on aeg koduse seaprae ja hapukapsa kĂ”rval proovida uusi maitseid.
Naabrite juures leidub meie maitsemeelele sobivaid ja ĂŒsna tuttavlikku jĂ”ulutoitu.
TEKST: PILLE ENDEN
FOTOD: JAAN HEINMAA, ERAKOGU
50 tk
Valmistusaeg: 45 minutit + 1 tund ja 20 minutit kerkimiseks + 12â15 minutit ahjus
peekonipirukad
PÄ«rÄgi â suitsulihaga tĂ€idetud ahjus kĂŒpsetatud poolkuu kujulised kĂŒpsetised â on ĂŒks olulisemaid LĂ€ti jĂ”uluroogasid. Kuigi pagaritöökodadest saab neid osta aasta lĂ€bi, sobivad jĂ”ulude ajal ainult kodus valmistatud kĂŒpsetised. Pirukate tĂ€idise jaoks tavaliselt peekon hakitakse, kuid kombainis töödeldes vĂ”i hakklihamasinast lĂ€bi lastes jÀÀb tĂ€idis ĂŒhtlasem. Sellest kogusest tuleb 2 plaaditĂ€it pirukaid. TĂ€pne arv sĂ”ltub pirukavormi suurusest.
TAINAS:
50 g pÀrmi
3 sl suhkrut
8â9 dl nisujahu
3 dl sooja piima
1 tl soola
2 sl Ôli
TĂIDIS:
2 keskmist sibulat
2 sl Ôli
500 g suitsupeekonit vÔi kondita ribiliha musta pipart muna pintseldamiseks
Murenda kausis pÀrm, lisa teelusikatÀis suhkrut ja teelusikatÀis jahu. SeejÀrel lisa 2 supilusikatÀit sooja vett ja sega lÀbi.
JĂ€ta kaetuna 10â20 minutiks sooja kohta seisma. Kui segu hakkab mullitama, on aeg taina tegemisega jĂ€tkata.
Kuumuta piim kĂ€esoojaks. Lisa pĂ€rmisegule soe piim, suhkur ja sool. Sega korralikult lĂ€bi. Lisa hulka jahu, algul Ÿ kogusest. Siis hakka vĂ€hehaaval lisama ĂŒlejÀÀnut. SĂ”tku korralikult lĂ€bi. Tainas peaks jÀÀma pehme ja elastne. Lisa Ă”li ja sĂ”tku veel kord lĂ€bi. Kata rĂ€tikuga ja jĂ€ta kerkima sooja kohta umbes tunniks vĂ”i kuni maht on kahekordistunud.
TĂ€idise jaoks koori ja haki sibulad. Prae pannil Ă”lis klaasjaks. Lase jahtuda. TĂŒkelda peekon. Töötle koos sibulaga kombainis peeneks massiks vĂ”i aja lĂ€bi hakklihamasina. Maitsesta pipraga.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas jahusel laual lahti 2â3 mm paksuseks. VĂ”ta 8â10 cm lĂ€bimÔÔduga pirukavorm vĂ”i klaas ja lĂ”ika sellega tainast ringid. TĂ”sta poolele tainale lihatĂ€idis. Keera teine pool peale ja suru servad hoolikalt kokku. Aseta kĂŒpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintselda lahtiklopitud munaga. KĂŒpseta 12â15 minutit, kuni pirukad on kuldpruunid. VĂ”ta ahjust, kata rĂ€tikuga ja lase jahtuda.
Neljale
Valmistusaeg: 55 minutit
lihapallid
Rootsis ei tule jÔulud ilma lihapallideta.
Svenska köttbullar on traditsioonilisel jĂ”ululaual ikka olemas, tavaliselt koos kartulipĂŒree ja pohlamoosiga.
Aga lihapallid sobivad ka suupistena. Kui lisada hakklihamassile natuke peeti, on vÀrv ka jÔulusem.
Peedi-hapukurgisalat sobib pallide juurde suurepÀraselt.
600 g segahakkliha
1 viil saia
1 dl köögikoort
1 keskmine kartul
1 sibul
1 vÀike keedetud peet
1 tl pruuni suhkrut
1 sl sojakastet
1 tl piparkoogimaitseainet
vÔid praadimiseks soola, musta pipart
PEEDI-HAPUKURGISALAT:
3 keskmist peeti
2â3 marineeritud kurki
2 kĂŒĂŒslaugukĂŒĂŒnt
2 sl Ôli
1 sl mett soola, musta pipart
Pane saiaviil koore sisse likku. Keeda ja pĂŒreesta kartul. Haki sibul hĂ€sti peeneks. Prae hakitud sibulat vĂ”is, kuni see muutub lĂ€bipaistvaks. Riivi peet peene riiviga. Sega kĂ”ik lihapallide koostisained ĂŒhtlaseks ja klopi hĂ€sti lĂ€bi. Maitsesta soola ja pipraga.
Vormi massist vĂ€ikesed pallid. Pruunista neid portsjonitena pannil vĂ”is 4â6 minutit keskmisel kuumusel. Palle vĂ”ib ka kĂŒpsetada 180-kraadises ahjus 20 minutit.
Salati jaoks riivi jĂ€meda riiviga peedid ja kurgid. Lisa purustatud kĂŒĂŒslauk, Ă”li ja mesi. Maitsesta soola ja pipraga.
Kuuele
Valmistusaeg:
50 minutit + 40â45 minutit ahjus
Fruktkaka â rootslaste rikkalik mahlane keeks sobib jĂ”ululauale kui valatult. Keeksi valmistamisega tasub juba eelmisel pĂ€eval pihta hakata ja kuivatatud puuviljad likku panna.
100 g kuivatatud viigimarju
120 g kuivatatud aprikoose
120 g rosinaid
1,5 dl tumedat rummi
2 sl riivitud apelsinikoort
1 sl riivitud sidrunikoort
3,5 dl nisujahu
1 tl soodat
2 dl suhkrut
180 g pehmet vÔid
4 toasooja muna vÔid vormi mÀÀrimiseks riivsaia vormi puistamiseks
APELSINIGLASUUR:
2 sl apelsinist pressitud mahla
1,5â2 dl tuhksuhkrut
Kaunistamiseks apelsiniviile ja jÔhvikaid
Kaalikavorm ehk lanttulaatikko on Soome traditsiooniline jĂ”uluroog. Seda serveeritakse jĂ”ulusingi, liha vĂ”i kala kĂ”rvale. Tavaliselt vormi jaoks keedetud kaalikas pĂŒreestatakse, aga kui see peene riiviga riivida, ei jÀÀ sisu nii pudrune.
1 kg kaalikaid
2 dl vahu- vÔi köögikoort
1 dl piima
1 muna
1 sl siirupit
2 cm jupp ingverit
2 sl vÔid soola, musta pipart
PEALE PUISTAMISEKS: riivsaia
2â3 sl vĂ”id
Koori kaalikad ja lĂ”ika pooleks vĂ”i neljaks, sĂ”ltuvalt suurusest. Keeda soolakas vees peaaegu pehmeks. Kuumuta ahi 200 kraadini. Riivi kaalikad. Lisa koor, piim, lahtiklopitud muna ning maitseained. Maitse segu ja lisa vajadusel soola vĂ”i siirupit. TĂ”sta ahjuvormi ja sega hulka paar supilusikatĂ€it vĂ”id. Puista peale riivsaia ja lao Ă”hukesed vĂ”ilaastud. KĂŒpseta ahjus 40â45 minutit, kuni vorm on pealt pruunistunud.
Haki viigimarjad ja aprikoosid peeneks. Sega vĂ€ikeses kausis viigimarjad, aprikoosid ja rosinad. Lisa rumm ning apelsini- ja sidrunikoor. Kata toidukilega ja lase toatemperatuuril seista vĂ€hemalt 4 tundi vĂ”i kuni ĂŒleöö. Sega aeg-ajalt. Kuumuta ahi 175 kraadini. MÀÀri keeksivormi pĂ”hi ja kĂŒljed hĂ€sti hoolikalt vĂ”iga ja puista ĂŒle riivsaiaga.
Sega omavahel jahu ja sooda. Vahusta vĂ”i suhkruga heledaks vahuks. Mikserda ĂŒkshaaval hulka munad, pĂ€rast iga lisamist korralikult lĂ€bi mikserdades. Lisa puuvilja-rummisegu ning jahusegu ja sega ĂŒhtlaseks.
TĂ”sta tainas vormi ja silu pealt. KĂŒpseta 55â60 minutit, kuni keskele torgatud tikk tuleb puhtana vĂ€lja. VĂ”ta ahjust, lase 10 minutit jahtuda ja kummuta siis vormist vĂ€lja. Lase tĂ€iesti jahtuda.
Sega apelsinimahla hulka nii palju tuhksuhkrut, et glasuur ei voola laiali, ja mÀÀri keeksile. Kaunista apelsiniviilude ja jÔhvikatega.
12 tk
Valmistusaeg:
25 minutit + 4 tundi leotamiseks + 55â60 minutit ahjus
Vertiigo pĂ€rineb ladinakeelsest sĂ”nast ja tĂ€hendab pöörlemist. Meditsiinis mĂ”istetakse vertiigo all nö iseliikumise tunnet â inimene tunneb, et kas tema ise vĂ”i maailm tema ĂŒmber pöörleb ning taolise seisundiga vĂ”ivad kaasneda iiveldus, oksendamine, tasakaaluhĂ€ired ja tekkida minestamiseelne tunne ning silmade kiire kontrollimatu edasi-tagasi liikumine. Vertiigo ei ole eraldi haigus, vaid on mĂ”ne muu haiguse sĂŒmptom. Vertiigo vĂ”ib vĂ€gagi hĂ€irida inimese igapĂ€eva elu - peapööritusega autojuhtimine vĂ”i ujumine vĂ”i jalgrattaga sĂ”itmine vĂ”ivad olla lausa ohtlikud tegevused nii endale kui teistele inimestele. Vertiigo piirab rasketehnikaga töötamist, redeli kasutamist, aga ka nĂ€iteks piloodina töötamist. Eakatel inimestel suurendab vertiigo oluliseltkukkumiseningsellegakaasnevatetraumaderiski.
Mis on vertiigo tekkepÔhjused?
Vertiigo tekkepĂ”hjused on peamiselt tasakaalusĂŒsteemi vĂ”i kesknĂ€rvisĂŒsteemiga seotud. 80-90% kĂ”igist vertiigo juhtudest on pĂ”hjustatud tasakaaluaparaadi probleemidest, need vertiigohood on kĂŒll kurnavad, kuid tavaliselt healoomulise kuluga. Enamlevinud diagnoos on healoomuline asendivertiigo; ingl. bening paroxysmel positional vertigo (BPPV). BPPV tekib, kui sisekĂ”rvas paiknevad kuulmekivikesed satuvad elundis valesse asukohta ning takistavad sisekĂ”rvas paikneva vedeliku vaba liikumist. BPPV vĂ”ib tekkida igas vanuses inimestel, kuid sagedamini ĂŒle 50 aastastel ja naistel ning enam paremal kehapoolel. Haigushoog vĂ”ib vallanduda pea asendi muudatusel:ette-vĂ”itahapoolekallutamine,kĂŒljelepööramine,isegi voodis lamades asendi ĂŒmbervahetamine vĂ”ib esile kutsuda vertiigohoo. Haigushoog vĂ€ltab tavaliselt mĂ”ned minutid, kuid vĂ”ib kesta ka pĂ€evi vĂ”i nĂ€dalaid. Vertiigot vĂ”ivad pĂ”hjustada ka tasakaalunĂ€rvi pĂ”letik ja Meniere'i tĂ”bi. Viimane on krooniline sisekĂ”rva haigus, mille tĂ€psed tekkepĂ”hjused ei ole teada. Tekivad korduvad vertiigo hood, kohin kĂ”rvus, kuulmislangus. Teadlased on leidnud, et Meniereâi tĂ”vega kaasneb vĂ€ga sageli BPPV, mĂ”nede uuringute andmetel kuni 70% Meniereâi tĂ”vega isikutel diagnoositakseBPPVhooge.
Kuidas vertiigot ravitakse?
Millised kaasnevad haigused vÔivad pÔhjustada pearinglust?
KesknĂ€rvisĂŒsteemiga seotud haigused, mis vĂ”ivad vertiigot pĂ”hjustada, on nĂ€iteks migreen, sclerosis multiplex, aga eluohtlikud haigused nagu ajuinfarkt vĂ”i ajuverejooks, mis vajavad vĂ€ga kiiret meditsiinilist abi. Migreeniga kaasnevat vertiigot nimetatakse vestibulaarseks migreeniks ning oletatakse, et selle all kannatab 10% pearinglusega inimestest. Vestibulaarne migreen vĂ”ib tekkida alles mitmeid aastaid peale nö tavalise migreeni diagnoosimist ja tavaelanikkonnaga vĂ”rreldes on migreeniga inimestel vertiigot 2-3 korda sagedamini. Inimestel, kellel on auraga migreen, on omakorda suurem risk vestibulaarse vertiigo tekkeks ning risk suureneb inimese vanuse kasvades. 2 12 13 14,15
Mida tuntakse vertiigohoo ajal?
Vertiigo korral vĂ”ivad tekkida erinevad aistingud â vĂ”ib tekkida pöörlemisetunne vĂ”i tunne, et ĂŒmbrus pöörleb. Kirjeldatud on tasakaaluhĂ€iret, mis jĂ€rgneb kui peatuda peale pikalt ĂŒhel kohal keerutamist vĂ”i peale karuselli sĂ”itu. Tihti tekib ebakindlustunne kĂ”ndimisel,tasakaalkaob.SagelivĂ”ivadtekkidaiiveldus,oksendamine.2
Vertiigo puhul tuleks meditsiinilist abi otsida ja arvestada, et ravi mÀÀrab arst peale diagnoosi tĂ€psustamist. Diagnoosimiseks vĂ”ib lisaks anamneesile vaja minna erinevaid teste ja analĂŒĂŒse. Ravi vĂ”ib koosneda nii toitumisharjumuste muutmisest, suukaudsest tablettravist kui ka spetsiaalsetest harjutustest, mis aitavad sisekĂ”rvas normaalse kuulmekivikeste asendi saavutamisele kaasa. Ravimisel on vajalik jĂ€rjepidevus, kuna ravi tulemuslikkus vĂ”ib vĂ”tta nĂ€dalaid. Oluline on otsida abi arsti juurest, kuna vertiigo hĂ€irib oluliselt igapĂ€eva elu ning mĂ”jutab elukvaliteetijavĂ”ibollamĂ”netĂ”sisemahaigusevĂ”iseisundisĂŒmptom. 2 3,16
Viited: 1. Merriam-Webster. (n.d.). Vertigo. Merriam-Webster Medical Dictionary. Vaadatud: 25.10.2024. 2. Salvinelli F. et al. What is vertigo? La Clinica Terapeutica. 2003 Sep-Oct;154(5):341-348. PMID: 14994924. 3. Sinisalu V. et al. Vertiigo â sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761â763. 4. Ranjan R. et al. Quality of Life Rating for Dizziness: A Self-reporting Questionnaire. Indian J Otolaryngol Head Neck Surg (November 2019) 71(Suppl 2):S1040âS1046. 5. Oghalai JS. et al. Unrecognized benign paroxysmal positional vertigo in elderly patients. Otolaryngol Head Neck Surg. 2000 May;122(5):630-4. 6. Lui F. et al. Central Vertigo. StatPearls. Treasure Island (FL). 2024. 7. Jahn K. et al. Vestibular Rehabilitation Research Group in the European DIZZYNET. Vestibular rehabilitation therapy in Europe: chances and challenges. J Neurol. 2019 Sep;266(Suppl 1):9-10. 8. Brevern von M. et al. Benign paroxysmal positional vertigo predominantly affects the right labyrinth. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2004;75(10):1487â1488. 9. Sajjadi H. et al. Meniere's disease. The Lancet, Volume 372, Issue 9636, 406 â 414. 2008. 10. Balatsouras DG. et al. Benign paroxysmal positional vertigo associated with Meniere's disease: epidemiological, pathophysiologic, clinical, and therapeutic aspects. Ann Otol Rhinol Laryngol. 2012 Oct;121(10):682-8. 11. Parapella MM. Benign paroxysmal positional vertigo and other vestibular symptoms in MĂ©niĂšre disease. Ear Nose Throat J 87(10):562. 2008. 12. Lempert T. et al. Epidemiology of vertigo, migraine and vestibular migraine. J Neurol 256, 333â338. 2009. 13. Nowaczewska M. Vestibular migraine - an underdiagnosed cause of vertigo. Diagnosis and treatment. Neurol Neurochir Pol. 2020;54(2):106-115. 2020. 14. VukoviÄ V. et al. Prevalence of vertigo, dizziness,and migrainous vertigo in patients with migraine. Headache. 2007; 47(10): 1427â1435. 15. Calhoun AH et al. The point prevalence of dizziness or vertigo in migraine--and factors that influence presentation. Headache. 2011; 51(9): 1388â1392. 16. Wang YH. et al. Benign paroxsymal positional vertigo - recommendations for treatment in primary care. Ther Clin Risk Manag. 2019 Jun 11;15:719-725.
Koostas: Viatris OĂ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti.
VÔida Apothekalt kingitusi!
Eelmise numbri ristsĂ”na Ă”ige vastus oli "... miks siis rohtu vĂ”tta." Auhinna vĂ”itsid Ester Kutepov TĂŒrilt, Kaja Lutsar Lutsu kĂŒlast PĂ”lvamaalt, Meelis Tiisler RuusmĂ€e kĂŒlast VĂ”rumaalt, Heidi Heinsaar Raplast.
AUHINNAKS ON 4 KOMPLEKTI ILUTOOTEID. Pakki kuuluvad Novaclear Advanced seerum hĂŒaluroonhappega vĂ”i sinise valguse kaitsega SPF30, Hydro niisutav kangasmask (1 tk), niisutav pĂ€evakreem (50 ml) ja toonik hĂŒaluroonhappega ( 50 ml)
Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee vÔi Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
âKui noored tihtipeale otsivad enda jaoks unis tuste elukutset ja töökohta, siis mina sain Ă”nneks juba ĂŒlikooli ajal aru, et olen valinud enda jaoks absoluutselt Ă”ige eriala,â sĂ”nab Tartu raekoja apteegi proviisor-juhataja Janika TĂ€hnas
KĂSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU
1)Mis sind apteegitöös vÔlub?
Minu igapĂ€evatöö on praegu kĂŒll enamasti arvutis, kuid kĂ”ige sĂŒdantsoojendavam on see, kui saan apteegikĂŒlastaja murele lahendust pakkuda vĂ”i anda talle kindlamat teadmist ravimite kohta vĂ”i tervisekĂŒsimuste korral.
Oleme korraldanud patsientidele harivaid loenguid tervisest ja ravimitest ning pakkunud apteegiteenuseid, sealhulgas vaktsineerimist. Viimatine uuenduslik katseprojekt oli apteegis valmistatavate veterinaarravimite 3D-printimine. Esimese jaeapteegina maailmas alustasime 3D-printimise katsetustega umbes kaks aastat tagasi. Loodame, et ĂŒhel hetkel saame ka inimestele unikaalsetes annustes ravimeid valmistada.
2)
Milliseid nippe kasutad, et taastuda ja energiat koguda?
Ăks minu meelishobisid ning parimaid vaimu tasakaalustajaid on aiandus, sest tehtud töö tulemust nĂ€eb kiiresti. Samuti olen terve elu olnud seotud liikumisharrastustega. Kui keha tunneb stressi, tuleb lihtsalt minna Ă”ue tegutsema, kĂ€ia perega jalutamas vĂ”i kulgeda jalgrattaga â tunda,
kuidas mÔtted voolavad muredest vabaks ja kehal hakkab kergem.
3)
Mis on sinu suurim sportlik kirg?
MĂ€letan 8. klassist, kui meie kooli tuli sĂ”udmistreener JĂŒri Kurul pikki ja tugevaid noori Ă”pilasi trenni vĂ€rbama ning pani meid kehalise kasvatuse tunnis ergomeetrit aja peale sĂ”itma. Kuna ma olen kasvult suhteliselt lĂŒhike ja kehatĂŒĂŒbilt ĂŒldse mitte sĂ”udjale parimate eeldustega, ei jÀÀnud mina treenerile sugugi silma, aga kuna minu jaoks tundus sĂ”udmine midagi nii erilist ja pĂ”nevat, olin sellest hoolimata krapsti trennis kohal ja alustasin harjutamisega. Tavaks on, et kĂ”ige vĂ€iksem pannakse suure paadi roolijaks. Nooremana oli mul siis kaks rolli: sĂ”udsin vĂ€ikestes paatides ja juhtisin suuri paate. Praeguseks on minu paadikaaslased vĂ€ga edukad veteransportlased, kellega oleme aastate jooksul noppinud hulgaliselt esimesi kohti, sealhulgas ka rahvusvahelistel vĂ”istlustel. Viimati osalesime septembris Saksamaal Brandenburgis sĂ”udmise veteranide maailmameistrivĂ”istlustel. RÔÔm oli ka juhtida paati, mille ĂŒks meeskonnaliikmetest oli kahekordne olĂŒmpiamĂ€ngude hĂ”bemedalist JĂŒri Jaanson. Veel hĂ€mmastas, et vanim sportlane stardiprotokollis oli 98-aastane ja vĂ€ga palju oli vĂ”istlejaid
vanuseklassis 80+.
Kuidas hoiad talvehooajal oma tervist ja head enesetunnet?
Kui uni ja fĂŒĂŒsiline aktiivsus on tasakaalus, on tervis ka palju tugevam. Olen selle katsetuse omal nahal viimaste aastate jooksul lĂ€bi teinud, kuna peres on ka ĂŒks 4-aastane. Napid unetunnid, tĂ€iskohaga töö, lastega toimetamine ja lastelt saadud viirused viisid lĂ”puks sagedaste haigusteni. JĂ€lgin, et magan 7â8 tundi. Praeguse aja lemmiktreening on pilates, mida saab mugavalt ka kodus harrastada. Minu pimeda aja vitamiinid on D- ja C-vitamiin, lisaks oomega-rasvhapped ning mineraalainetest magneesium. Kui keha pole mikrotoitainete defitsiidis, on ka immuunsus tugevam.
5)Millist tarkusetera tuletad endale raskel hetkel meelde?
Iga raskuse ĂŒletamine teeb tugevamaks ja kogemuse vĂ”rra rikkamaks. Alati on hea tunne saavutatu ĂŒle ja kui mure vĂ”i raskus kipub vĂ€ga rusuma, siis olen ikka öelnud, et hommik on Ă”htust targem ning puhanud olemisega pole mured pooltki nii suured, mida lahendada ei annaks. IgaĂŒhel vĂ”iks olla vĂ€hemalt ĂŒks parim sĂ”ber, kellega regulaarselt kokku saada, kĂ”ik mured hingelt Ă€ra puistata ja selja taha jĂ€tta ning midagi vahvat koos teha.