Naerata! Talv 2023

25 kingiideed jõuluvanale

Kristjan Järvi:

„Ainus viis edasi liikuda on minna iseendasse.“

Elumured

61

TALV 2023

4 Aeg investeerida tulevikku

6 Uut apteegis

9 Uudised

10 Järvide pere jõulude ootuses

16 Ole olemas – vahel piisab sellestki

18 Elumured viivad südame rütmist välja

22 Õige toit hoiab hambad terved

26 Viirushaigustega vastakuti

30 Apteeker muutuvas maailmas

34 Lõputu kinkimise rõõm

38 Teekond küpse ja targa naiseni

40 Nagu küla koerale, nõnda koer külale

44 Kareda naha palve: kaitse, kreemita, niisuta

49 Nahamoodustised – kas aitab arst või kosmeetik?

52 Ilu-uudised

54 Särtsu ja helgust pidudeaega

58 Kes otsib, see leiab

61 Millised on sinu unelmate jõulud?

64 Liikuda on lahe!

68 Pühadelaua lõhnade keskel

72 Ristsõna

74 Mis teeb isa rõõmsaks?

Aeg investeerida tulevikku!

Tervis on meie kõige kallim vara ja selle eest hoolitsemine on parim investeering tulevikku. Kõlab nagu börsiteade, aga nii on. Punkt! Kui panustame iseenda tervisesse, panustame kogu perekonda, oma lähedastesse ja loome kindlama vundamendi täisväärtuslikule ja õnnelikule elule.

Aga kuidas investeerida? Siin paar nippi, mismoodi tagada endale parem tulevik: tee regulaarselt trenni ja kui see tundub liiga raske, siis lihtsalt liigu palju. Toitu tasakaalustatutult, maga piisavalt ja hoia vaimset tervist. See ongi algaja investori parim aktsiapakk. Nii tagad endale piisava energia, heaolu ja vastupidavuse, et nautida elu täiel rinnal. Kasvõi sajaga sajani. Ettevaatlik investor peab alati hoolt kandma, et tema vara ohtu ei satuks. Seda kutsutakse teiste sõnadega terviseennetuseks. Tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida, et kogutud vara ehk tervis oma väärtust ei kaotaks. Üks paremaid nippe selleks on minna apteekri jutule. Kui vaja, mõõdab ta teie tervisenäitajaid ja ütleb kohe ära, kui kuskilt paistab oht.

Lisaks pakub apteeker tasuta tervisekindlustust ehk suunab haiguste sõeluuringutele. Sõeluuringu eesmärk on kasvaja teket varakult avastada, mis aitab alustada õigeaegset ravi, päästab elusid ning hoiab inimese elukvaliteeti. Päris kummaline, et leidub terviseinvestoreid, kes seda väga professionaalset ja täiesti tasuta teenust ei kasuta. Ärge tehke nalja – hea asi, kindlustab teie vara ja on tasuta, aga teie ei kasuta! Mida vanaema selle peale ütleks? Nurka saadaks.

Igal börsil tegutseb ka sullereid, kes üritavad teile kasutut kaupa ja imeravimeid müüa, ikka tervisevara kasvatamiseks. Nendest lahtisaamiseks tuleb kuulata tegelikke eksperte, kes on saanud valdkonnas põhjaliku hariduse – apteekreid ja arste. Naerata! ajakiri annab ka oma panuse terviseinvestori teekonda. Oleme uhked, et saame teid sellel teel toetada. Üht me lubame – siin veergudel ei saa kunagi sõna ükski posija, šarlatan või Doktor Google. Teie kalleim vara on meile selleks liiga oluline.

Nende väikeste nippidega panete oma kõige kallima vara – tervise –väärtuse kiiresti kasvama. Alustage juba täna ja mõelge sellest kui parimast tulevikukingitusest iseendale.

Marika Pensa, Apotheka juht

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas.

Järgmine number ilmub märtsis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Toimetaja: TIINA KRUUS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: JANETT RIKKAND

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU

Stilistika: KRISTIN LIIAS

Meik: MAIE JAOMAA, KELLI NEITSOV

Rõivad: STOCKMANN, LINDEX, ZARA

Ehted: TALI DISAINIPOOD

UUT APTEEGIRIIULIL

Immuunsuse teenistuses

Kurgu parim sõber

Kui kokku saavad taruvaik ja mentool, saab sellest sündida üks – ideaalne abiline talvistest külmetushaigustest põhjustatud kareda kurgu vastu võitlemisel. Vipis taruvaigu ja mentooliga sprei (10 ml 7,67 €) toetab immuunsüsteemi, mentool aga pakub kiiret leevendust, vabastades hingamisteed ja tuues meeldivat kergendustunnet, kui kurk on ärritunud ja nina kinni.

Rutem tuttu

Vitamin C Pro Expert + Immuno närimistabletid (45 tk 17,34 €) toetavad immuunsust ja vaimse töö võimet. Koostises mittehappeline C-vitamiini orgaaniline tsink ja tõhus annus D-vitamiini, aitab preparaat vähendada väsimust ja kurnatust ning suurendada organismi vastupanuvõimet. Sobib hästi õpilastele, üliõpilastele ja täiskasvanutele, kelle igapäevatöö on seotud vaimsete pingutustega.

Naeratus särama

Suuhooldustoodete sari Jordan Clinic on loodud ühtaegu õrnaks ja tõhusaks hammaste puhastamiseks. Õrnad koostisosad ja pehmed harjased hoiavad igemed tervena ja leevendavad tundlikkust, samuti kaitsevad kaariese eest ja aitavad vältida hambakatu teket.

Kõige kiirem abi maksale

Hepastrong Amino Forte lahustuv pulber (15 tk 17,65 €) on kõige tugevam maksapreparaat, mis sisaldab suurt annust aminohappeid. Need bioaktiivsed ained pidurdavad põletikulisi protsesse, teevad kahjutuks mürkained, vähendavad rasva ladestumist maksas ja toetavad maksa taastumist. Aminohapped hakkavad maksas toimima väga kiiresti – kohe pärast esimese annuse manustamist. Preparaati soovitatakse kasutada kõrgenenud maksaensüümide (ALAT ja ASAT) taseme ja rasvmaksa korral, tugevatoimeliste ravimite kasutamisel ning pärast suuremat alkoholitarbimist.

Kui uni on läinud korrast ära, võib kasutada melatoniini abi, et see taas paika sättida. Lunestil Duocaps (30 tk 23,75 €) lühendab uinumise aega ja aitab säilitada kvaliteetset katkematut und. Lisaks melatoniinile sisaldab preparaat lavendliõli ja kannatuslille, mis lõõgastavad ja parandavad und. Vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning toetab närvisüsteemi.

Astu stressile vastu!

Symbiosis Serenitas kapslid (30 tk 23,80 €) on kolm ühes toidulisand, mis pakub tuge, kui käes on pingelised ajad. Bakteritüvi bifidobacterium longum 1714® reguleerib stressireaktsiooni ja suurendab vastupidavust stressile, safraniekstrakt parandab meeleolu, aitab lõdvestuda ja toetab vaimset heaolu, B6-vitamiin leevendab väsimust.

Eesti esimene e-apteek sai

10-aastaseks

11. novembril 2013 alustas tegevust Eesti esimene e-apteek, mis tähistas äsja kümnendat sünnipäeva. Kõige enam ostetakse Eesti e-apteekidest toidulisandeid ja apteegikosmeetikat, kõige kiiremini kasvab aga ravimite müük.

E-Apotheka juhi Jürgen Jänese sõnul töötati esimesed siinsed veebiapteegid tervenisti välja Eestis, alates tarkvarast ning lõpetades disaini ja protsessidega. „Me oleme algusest lõpuni kõik ise teinud ja seetõttu teame süsteemi läbi ja lõhki,“ ütleb Jänese, kelle sõnul on Eesti veebiapteekide tööle olnud suureks abiks pakiautomaatide arvu plahvatuslik kasv. Jänese sõnul aitab väljastuskohtade suur hulk hoida tarnehinnad tarbijale taskukohased ja teenuse kättesaadavana. Peale pakiautomaatide saab e-apteegist kaupa tellida ka tavaapteekidesse või kulleriga.

E-Apothekas müüdavate toodete hulk ulatub juba üle 7000, mis on tunduvalt rohkem kui tavaapteekides. Jürgen Jänese sõnul ei tea paljud, et seadusest tulenevalt peab ravimite müügiga kaasnema apteekri nõustamine, mida e-apteegis ka tasuta pakutakse. Lisaks saab e-apteegis broneerida aegu terviseteenusteks, nagu vaktsineerimine apteegis, tervisenäitajate mõõtmine jmt. Suurt arenguruumi nähakse e-apteegil retseptiravimite valdkonnas, mis liigub üha enam kaugmüügikeskkonda. Kogu Eestis toimetatakse kiirtarnega tänane tellimus kohale järgmiseks tööpäevaks, Tallinnas kiirkulleriga nelja tunni jooksul.

Sel sügisel võttis e-Apotheka esimest korda kasutusele Eestis toodetud korduvkasutusega pakendid, mille kliendid saavad

ettevõttele tagastada. Nii on võimalik taaskasutada kümneid tuhandeid pappkarpe, mis läheks muidu prügisse.

Tänavuse mahuka uuringu kohaselt hindavad Eesti inimesed e-apteeke netipankade järel paremuselt teiseks teenusepakkujaks internetis. Apotheka e-apteek sai tuhandetelt ostjatelt keskmiseks hindeks 4,9 punkti viiest võimalikust, samuti on see teist aastat tervise ja ilu valdkonna parima kasutajamugavusega e-pood Eestis.

Maailma suurimate e-apteekide hulka kuuluvad DocMorris ja Redcare Pharmacy on rahvusvahelistel üritustel korduvalt kinnitanud, et Eesti lahendused on neist tehnoloogiliselt ja kasutusmugavuse poolest kaugel ees.

Eesti Proviisorapteekide Liit sai rahvusvahelise farmaatsiaföderatsiooni liikmeks

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) on esimene Eesti apteekreid ja farmaatsiasektorit esindav organisatsioon Rahvusvahelises Farmaatsiaföderatsioonis (FIP).

„FIP on ülemaailmne organisatsioon, mis esindab enam kui nelja miljonit apteekrit ja farmaatsiateadlast ning -koolitajat. FIPi kuuluvad 156 riigi farmaatsiaga seotud esindus- ja katusorganisatsioonid, ülikoolid ja teadusasutused. FIPi liikmestaatus on Eesti farmaatsiale äärmiselt oluline, et osaleda aruteludes, anda enda panus ja saada värskeimat infot valdkonnas toimuvast ning õppida mujal tehtud edusammudest ja vigadest,“ sõnas EPALi juht, proviisor Ly Rootslane.

FIP annab Rootslase sõnul ligipääsu rahvusvaheliselt väljatöötatud juhenditele, kampaaniatele ja rakendusplaanidele, mida saab üle võtta ja ellu viia ka Eestis. Omalt poolt saab Eesti EPALi kaudu jagada enda kogemusi apteegiinnovatsiooni, digilahenduste ja muudes valdkondades, kus muul maailmal on meilt palju õppida.

EPALi juht Ly Rootslane ja Paul Sinclair, President of the International Pharmaceutical Federation.

Rännates ümber maailma, otsides ei tea mida, jõudes tagasi koju, taipad, et siin on kõik olemas –ja on alati olnud, ütleb muusik Kristjan Järvi.

JÄRVIDE PERE

jõulude ootuses

TEKST: RIINA LUIK, KULTUURIAJAKIRJANIK l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILIST: KRISTIN LIIAS l KRISTJANI MEIK: MAIE JAOMAA HANNA-LIISI MEIK: KELLI NEITSOV l RIIDED: STOCKMANN, LINDEX, ZARA l EHTED: TALI DISAINIPOOD

äeval, mil ma Kristjan Järvile Brüsselisse helistan, on maa on Eestis juba valge. Jõulud pole enam kaugel ja meeleolu seilab paratamatult pühadeootuse lainel. Kristjanile, kes on koos Läänemere Filharmoonikutega Euroopas kontserte andmas, on Brüsselisse külla saabunud elukaaslane Hanna-Liis koos väikese Elsaga. Sestap saame rääkida kogu perega nii muusikast kui ka elust, universumist inimese sees ja ees ootavatest pühadest. Kristjani puhul pole miski tavaline, harjumuspärastesse raamidesse mahtuv või emotsioonitu. Vastupidi! Tema mõttekäigud on täis erksust ja inspireerivust –nagu ka muusika, mida ta viljeleb.

Meie kauase tutvuse märgina sinatame intervjuus teineteist.

See on minu esimene intervjuu sinuga, mille peateemaks pole muusika, vaid tervis, enesest hoolimine, elu mõtestamine.

Kristjan Järvi (KJ): Muusika ja muusikaga tegelemine ongi selle kõige tulemus. Võib-olla tuleb vaimne tervis, arusaam ja taipamine elust ehk isegi veelgi abstraktsemast vormist – tunnetusest. Tahan kõikides oma projektides tuua inimesi tagasi tundemaailma. Ainus

viis edasi liikuda on minna iseendasse ja leida üles kõik „võlukohad“, mis meis on. See on vaatenurga küsimus – väga paljud inimesed elavad välist elu, aga võiksid tegelikult omaks võtta sellise vaatepunkti elule, et sina ise oledki universum, kõige keskpunkt. Kõik, mis toimub seespool, on see, mida näeb väljastpoolt.

Nii tavaelus kui ka kontserttegevuses püüan hoida keset, mis vaatab seestpoolt välja, mitte väljastpoolt sisse. Võibolla see ongi põhjus, miks kõik minu asjad kukuvadki välja teisiti, kui on seni harjutud tegema. Sest minu lähenemine asjale on teistsugune.

Kuid ega selle tõeni jõudmine toimu üleöö, oled sinagi käinud maha pika tee.

KJ: Muidugi! Varem oli asi selles, et mul oli intuitiivselt kõik ammu selge, aga mulle suruti – ja surutakse siiani jõuliselt peale seda, millega kõik on harjunud ehk n-ö turvamehhanisme.

Turvamehhanismid tähenduses „kindla peale minek“ ehk „Kristjan, ära hakka jamama, publik tuleb saali saada“!

KJ: See periood on juba möödas, sest selgus, et publik tuleb saali just sellepärast, et ma „hakkan jamama“ (naerab)! Mina teadsin seda ammu, aga mänedžerid ja kontserdikorraldajad ei saanud sellest aru. Nüüd on teisiti ja nad lubavad mul teha seda, mida tahan (naerab taas).

Noorel muusikul pole enamasti julgust olla tema ise. Poeet Artur Alliksaar on öelnud, et julgus on suurim tarkus. KJ: Õige, kuid see julgus ei tule mitte niivõrd tarkusest, vaid eneseusaldusest. Usaldusest, mis kipub kaotsi minema, kui teised mõjutavad sind hommikust õhtuni. Millal oli see raske aeg sinu enda elus ja kuidas sa sellest välja tulid?

KJ: Alguses tahtsin põgeneda iseenda eest, tehes seda kõikvõimalikul moel. Mõnikord püüdsin seda teha tervislikult, mõnikord kasutasin selleks alkoholi. Elades saavutusvajaduse eufoorias, kus keegi teine arvab, et oled midagi väärt, kiidad end läbi selle, et lahutad oma meelt ja pidutsed. Vajad adrenaliinilaksu ja samas pead sellest ka välja saama – tekib omamoodi tsükkel, millest muutud sõltuvaks. Aga oht on selles, et sõltuvuses ei ole ainult sinu ego, vaid sa oled ka tegelikult sellest sõltuv. Kuid mingil hetkel saad aru, et see kõik ei ole tegelikult vajalik.

Millal sa mõistsid, et aitab?

KJ: Kui sul on selja taga kindel karjääritööstus: kontserdid toimuvad, jagub raha ja tunnustust, muutud mugavaks ja kaotad perspektiivi, mis teritab sinu vaimset olekut. Ma ei tahaks mõjuda kuidagi esoteeriliselt, kuid pean väga oluliseks seda n-ö maatarkust, talupojatarkust. Kui tulin

Ma ei tahaks mõjuda kuidagi esoteeriliselt, kuid pean väga oluliseks seda n-ö maatarkust, talupojatarkust.

Kristjan

tagasi Eestisse, algas minu jaoks väga suur muutumine. Ma ei tea, kas ma oleksin täna isegi elus, kui seda poleks juhtunud. Eestisse naastes muutus kogu minu arusaam elust. Mul tekkis uus vaatepunkt, mis tuginebki maatarkusel, mis tähendab, et ole nagu loodus ise, tee nii, nagu loodus teeb. Kui sa lähed välja mentaalsusest, milles sa püüdsid turvata viimset kui üht oma elu sekundit, siis tekib usaldus elu vastu.

Kas see teadmine tuli lihtsalt ja loomulikult või oli see murdepunkt sinu elus?

KJ: See kukkus välja väga lihtsalt ja täiesti ootamatult. Koht, kust ma otsisin vabadust ja loovust, oli pettekujutlus – see oli muusikatööstus. See ei pakkunud mulle kindlust, vaid „vangistas“ mu. Ma ei teadnud, miks ma nii õnnetu olin, kuigi mul oli kõik olemas. Ja samal ajal polnud mul mitte midagi.

Kui ma Eestisse tulin, siis see looduslähedane šamanismi-idee, mida kandsid Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste; loodus ja väikesaartel elamine… ma usun sellesse! Ja ka rahvameditsiini. Kõik see kokku päästis mu. Soovitaksin seda igaühele, kes on mistahes sõltuvuses –proovige alternatiive! Ja leidke üles tõeline arusaam sellest, kes sa oled. Rännates ümber maailma, otsides ei tea mida, jõudes tagasi koju, taipad, et siin on kõik olemas – ja on alati olnud.

Sinust, Kristjan, ei oodanud vist keegi, et sa Eestisse tagasi tuled. Oled sa mõelnud, et kui mu sõbrad mind nüüd näeksid, ei usuks nad oma silmi?

KJ: Need, kes mind vähem tunnevad, ei oska isegi ette kujutada, et olen ka teistsugune olnud. Teised ütlevad, et jajaa, sina tead ainult „uut“ Kristjanit (naerab). Ma teen päeva jooksul väikesi meditatsioone,

võtan aega viis minutit siin või pool tundi seal, see on erinev. Toon ennast niiviisi tagasi sinna, kus ma pean oma mõtetega olema. Kõige olulisem asi on oma keskme hoidmine. Muidu kaotad kõik! See on väga keeruline kõigi nende majanduslike, poliitiliste, muusikatööstuse jne mõjude keskel. Muutud närvipuntraks ja ainuke viis, kuidas sa end lohutad, on alkohol. Kuid sellega rikud oma tervist ja oled vähem loov. Loovuses ja fantaasialennus aga pesitseb kogu meie rikkus! Me õigustame oma valikuid, hoolimata sellest, et oleme ennast neisse vangistanud. Ja nii sa siis istud ja mõtled, et kõik on korras. Aga tegelikult oled oma arengus seisma jäänud ega suuda seda isegi tähele panna, sest tegeled pidevalt eneseõigustamisega.

Kuidas defineerid haigust kõige selle taustal, millest räägid?

KJ: Kui tegu pole traumaga, tulenevad haigused 90% iseenda usaldamisest ja uskumusest, kes sa oled, kuidas ehitad üles end ümbritsevat energeetilist välja. See pole ainult vaimne, vaid samuti magnetiline väli, mille keskel sa oled. Sa oled tervikuniversum iseendas. Ja kui sa lased teisi end kõigutada, kõigub sinu tervis nõndasamuti. Sa pead olema kahe jalaga maa peal, aga pea peab olema pilvedes! (Naerab.) Ma olen väga haige olnud, aga viimasel ajal mitte, sest mul on täiesti teine arusaam iseendast. Kui keegi üldse tahaks midagi geniaalset korda saata, siis peab ta lähtuma sellest, et tema ise ongi see maailm.

Ma sain vihje sinu huvist muusika kui teraapia vastu. Mida sa silmas pead?

KJ: Muusika on põhiliselt vibratsioon, kogu see värk, mis loob nii meid kui seda, mida me kutsume eluks. Vibratsioon on allikas, mida me kutsume Om-iks. Kuid iga muusika ei ole Om. Muusika, mille sisse on võimalik n-ö ära kaduda, on Om. Aga kui sa püüad sellest muusikast kõigest väest aru saada, pole see Om, sest tal pole seda „koodi“. Näiteks Vivaldi muusikal on. Geniaalne on muusika, mille sisse on võimalik ära kaduda, mille sisse kaob ka aeg. Ja arusaam, et eksisteerib veel midagi peale muusika, kaob samuti. Sel hetkel oled tõeliselt iseendas, ühenduses universumiga.

Inimestel on klassikalist muusikat kuulates palju hirme: kas ma saan aru; äkki on igav; see on liiga diip ja sunnib mind iseendale otsa vaatama.

KJ: Tõsi, paljud inimesed ei taha endale otsa vaadata. Kuid see toob kaasa sisemise rahutuse ja rahulolematuse. Ainus viis saavutada vastupidist, saavutada täiuslikkus – on iseennast metafüüsilisel tasemel mõista. Et tekiks arusaam, et sa pole mitte mõtlev olend, kes tunneb; vaid tundlik olend, kes mõtleb. Me pidevalt ärritame oma meeli, aga me ei ärgasta neid.

Kas sinu jaoks on olemas muusikat, mida sa enam vabatahtlikult ei kuulaks ega juhataks?

KJ: (Pikk paus.) Ma ei kuulaks enam väga paljusid asju (naerab.) Põhimõtteliselt suurt osa uuest akadeemilisest muusikast. See ei paku mulle hingeliselt midagi. Aga isu kuulata ja juhatada tekitab muusika, mis äratab minus kohe mingisugused tunded, paneb mõttes seisatama. Kui Manfred Eicher* kuulis

esimest korda Pärdi muusikat, pidas ta auto kiirteel kinni ja kuulas, teadmata, kes Pärt üldse on. Just nii peabki muusika sind paeluma! Ja õnneks leidub sellist muusikat! Võib öelda, et üks muusika on kära ja teine jälle äärmiselt innustav, armastust täis ja tekitab tunde, et tahad õnnest lõhkeda. Aga muusika võib olla kurb ja puudutada sinus midagi muud olulist. Minu jaoks ongi kõige tähtsam näidata inimestele läbi muusika seda tõelist osa ja tõde iseendas, seda, mis on muidu selgitamatu.

Aga muusikat luues – või ükskõik mida tehes – ei tule mitte midagi välja, kui sa pole sellest täielikult sisse võetud. N-ö skeemitades võid küll paljudes asjades saada päris heaks, kuid mitte iial geniaalseks. See vägi tuleb kusagilt mujalt. Ja kui sa oled iseendaga täiesti aus, hakkab see hirm – mida teised arvavad –taanduma. Me oleme ju nii kasvatatud, et kui vanematele, õpetajatele ja kõigile teistele meeldib, siis ongi kõik hästi. Aga kõige rumalam on end väärtustada mitte iseenda, vaid teiste läbi

* Saksa muusik ja muusikaprodutsent. 1984. a ilmunud Arvo Pärdi „Tabula rasa“ pani aluse ECMi uuele lääne klassikalisele muusikale keskenduvale sarjale „ECM New Series“. Seejärel on selles sarjas ilmunud kõik Arvo Pärdi olulisemate teoste esmasalvestused. – R.L

JÕULUD JÄRVIDE PERES

Hanna-Liis: Oleme selles mõttes täiesti tavalised pereinimesed, et jõulud veedame kodus ja koos. Ühiselt oleme pühi tähistanud kuus aastat. Kuigi minu ema on juba lahkunud, püüame jõulude ajal ikka Eestis olla ja kaunist pühadeaega koos perega just siin veeta, uue aasta alguses, suundume Kristjani vanemate poole Floridasse. Kuna ka minu pereliikmed on mööda maailma laiali, püüame pühadeks kokku tulla just Eestis. Seega tähistamegi pühi kahel pool.

Jõululaual on meil klassikaliselt kolm toitu: sült, verivorst ja seapraad, kuigi pean tunnistama, et meie peres on hakatud sööma liha palju vähem kui varem. See on kuidagi loomulikult nii läinud, et mina ja Kristjan võiksime vabalt ka ilma seapraeta hakkama saada. Aga järgime peretraditsioone –jõuluõhtu ju ainult kord aastas …

tulema. See balanss varem puudus ja usun, et selle on ta nüüd üles leidnud. Meil on ka üks talvine saladus – kuna meil on imeilus lumine kunstkuusk, ei raatsi seda keegi kokku pakkida – me ei saa maikuuski kuuske toast välja, muudkui leiame vabandusi, et seda mitte teha! Kuuseaega on meie peres rohkem kui mittekuuse-aega, aga selles on oma võlu!

Kristjan: Jõulud: kõik see kuuse ehtimine, pühadetoidud, salmide lugemine ja kinkide saamine, on ju nii armas toimetamine. See on südamlik ja soe aeg, mil tuleb välja inimese parim pool – me kõik muutume mingil moel haldjateks ja võluriteks.

Väga palju sõltub pühade tähistamine vanematest, millised traditsioonid on kodus loodud –mina olen need suures osas oma kodust üle võtnud.

Hanna-Liis

Elsale tuleb kindlasti ka jõuluvana. (Kristjan poetab vahele, et isegi talle tuleb jõuluvana ja et tema teeb piparkooke ning sööb väga hea meelega verivorsti). Väga palju sõltub pühade tähistamine vanematest, millised traditsioonid on kodus loodud – mina olen need suures osas oma kodust üle võtnud.

Kui me Kristjaniga kokku saime ja teda põhjalikumalt tundma õppisin – selgus, et ka tema on väga perekonnainimene ja pühadesse puutuvas üli südamlik. Hindan seda väga, sest kõik mehed kindlasti sellised ei ole. Kamin põleb ja me oleme lihtsalt koos. Rahu ja tasakaal peab ju kusagilt

Mina võtan jaanuaris end reeglina tööst täiesti vabaks. Floridasse sõidavad kokku ka minu vanemad lapsed. Sel aastal tuleb minu vanim laps Lucas pühadeks Eestisse. Ta oli suvel siin ja armus Eestisse nii ära!

Ma mäletan selgelt oma viimaseid jõule Eestis 1979. aastal, mil ehtisime oma Weizenbergi tänava kodus jõulupuud. Õde Mari kaunistas jõulupuu jalga katva pappkasti Eesti lipu värvidega. Meil oli nii suur paranoia seoses meie perekonna jälgimise ja pealtkuulamisega, et isegi mul, väikesel lapsel, tekkis hirm – kas me tohime seda teha, kuigi olime oma kodus. Aga meil käis jõuluvana ja meil oli uue aasta pidu, pärast mida läksime otse Eestist lahkuvale rongile. Aga ma mäletan ka väga lumiseid talvesid, toredaid jää- ja lumelinnu Kadriorus.

OLE OLEMAS –vahel piisab sellestki!

Väike Eestimaa alevik. Väike puust rahvamaja. Ilmad on juba külmad, vara läheb pimedaks. Jälle on käes aeg, kui inimesed otsivad lähedust, tulevad külma ja pimeda eest saalidesse pakku. Istuvad üksteise kõrval ja vaatavad teatrietendust.

TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP

Meie, näitlejad, aga sõidame paigast paika või tuleme samale lavale igal õhtul, ikka üht- ja ometi veidi ka teistmoodi. Mulle meeldib väljasõiduetenduste tavalisest erinev atmosfäär, teistsugune publik, teine hingamine. On tajutavalt erinev mängida lavastust pealinnas või pisikeses alevis. Etendus on lõppenud. Olen jõudnud kostüümi ära vahetada ja võtan grimmi maha. Keegi saatis lavale kommi või lilli, ma täpselt ei mäleta. Inimesed on saalist läinud ja juba koduteel.

„Inga, sind oodatakse lava ees,“ kuulen inspitsienti ütlemas, kui ta grimmiruumist möödub. Ma ei tunne selles väikeses kohas enda teada kedagi. Lava ees seisab kena proua – puhas, hoolitsetud, mütsil väike tikand, prillid läikimas. Ta satub mind nähes elevusse, ei suuda esiti sõnu ritta seada. Tal on kilekaante vahel kirjad, mida soovib mulle anda. Olen hetkeks segaduses, kuid see möödub ruttu. Seisan, hoian käes kirju, püüan rahulikult hingata, et luua rütmi, mis rahustaks veidi mu kõnetajatki. Tema jutt kord kiireneb, kord takerdub. „Jälitus, kiusamine...“ järgnevad sõnad kiiresti ja seosetult. „Skisofreenia, valetamine, jälitus...“

elasin. Vaimne tasakaal on habras, libastumine või pikemaks ajaks mõnda diagnoositavasse seisundisse kadumine on reaalsus. Need inimesed on olemas. Nad ei pea olema peidus ja luku taga, kui nad iseendaga hakkama saavad –võibolla lihtsalt veidi teisiti, eriti, kui määratud rohud on ununenud võtmata. See proua sai hakkama, märkasin seda täiesti objektiivselt. Talle oli tähtis, et ta sai mulle oma loo ära rääkida. Mis siis, kui mina sellest suuremat ei mõistnud.

Selliste prouade ja härrade, naiste ja meeste, noorte ja vanade kõrval on lähedased. Need, kes läbivad iga päev elu kannatlikkuse väljakutse lõputuid kursuseid. Kes püüavad vaatamata raskustele mitte mööda astuda vaimse tasakaalu peenikeselt köielt. Meie vastutus ei ole võlukeppi viibutada ja inimesi terveks teha. Me ei pea oskama anda psühholoogilist nõu nende lähedastele. Aga me võiksime tõsta silmad – mitte põgeneda – ja olla olemas. Kasvõi korraks.

See on ebamugav teema, nii ebamugav, et parema meelega ei loeks või ei vaataks sellise valdkonna poolegi, sest me ei tea, kuidas käituda. Jah, ma päriselt ju ei tea, kuidas üks või teine keeruline diagnoos kogemuslikult tundub.

Seisan ja kuulan kümmekond minutit. Tal on palju öelda, aga mitte see pole tähtis. Oluline on kontakt. Sedalaadi kohtumised võivad olla paljude jaoks hirmutavad – sest lihtsalt ei tea, kuidas käituda. Justkui meie käitumisest võiks miski hoobilt muutuda. Et universum ongi juba aastaid oodanud sellesse hetke just meid, et me lõpuks midagi ette võtaksime. Millegipärast püsib meis hoiak, et igal juhul tuleks osata kuidagi käituda – ja kui ei oska, siis põgeneda.

Miks nad minu poole pöörduvad? Sest ma olen neile tuttav – ekraanilt, ajakirjade esikaantelt, raadiost. Võibolla olen ma eneselegi teadmata juba varem nende jutte kuulanud ja nende arvates olukorraga natuke kursiski. Mis siis, et ma pildi peal ei vastanud või ekraanil hoopis teises maailmas

Kuid mul on aimdus, et ka kõige keerulisemas olukorras on meis alati olemas üks oluline osa. See, mis tunneb igal juhul ära siira kontakti. Mina usun nii. Ja näen seda vahel nende silmades, kel ajukeemia maailma teisena näitab. Ma ei muretse ülemäära palju, mida ma peaksin tegema. Ära peida silmi.

Neilt, kelle igapäevaelu lahutamatu osa on mõne lähedase keeruline olukord, võiks teinekord küsida: „Kuidas sa hakkama saad?“ Ta ei peagi vastama. Võib olla hakkab tal kergem sellestki, kui ta tajub, et teda märgatakse ning tema olemasolu tunnistatakse. Ole olemas – vahel on seegi piisav. Ja siis vaata peeglisse. Mis ületamatud mured sul olidki? Kas ka see pole mitte vaimne tasakaalutus – elada paremini kui meie eelkäijad eales, kuid mitte osata sellest rõõmu tunda?

TUGEVA SÜDAME SALADUS

Cardio Active – hoolikalt valitud koostis teie südame-veresoonkonnale, vererõhule ja närvisüsteemile

Tabletid Cardio Active südamele ja veresoontele

Südametilgad Cardio Active ginkgo bilobaga

Tablettide hoolega valitud koostises on arvukalt komponente, mis toetavad teie südant ja veresoonkonda, vererõhku ja hoolitsevad teie närvisüsteemi eest.

Kaalium osaleb südame ja lihaste ainevahetuses, aitab hoida vererõhku normaaltasemel.

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste (ka südamelihase) tööle ja aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Närvisüsteemi suurenenud koormuse korral vajavad närvirakud suuremal hulgal B-grupi vitamiine .

B1, B2, B6, B12 vitamiini d aitavad toetada närvisüsteemi ning on kasulikud väsimuse perioodil.

Koensüüm Q10 leidub inimeste rakkudes ja eriti palju südames. Vanusega selle kogus väheneb ning kohati on kasulik selle varusid täiendada.

Täiuslik toetus südamele, veresoontele, närvisüsteemile, ajule ja mälule.

Viirpuu ja veiste-südamerohu ekstrakte on juba ammustest aegadest kasutatud südameveresoonkonna ja närvisüsteemi töö turgutamiseks.

Hõlmikpuu aitab kaasa normaalsele aju verevarustusele, toetades vanusega halvenevat mälu ja normaalset kognitiivset funktsiooni. Aitab toetada perifeerset verevarustust, mis on tähtis normaalse kuulmise ja nägemise säilitamise jaoks.

Viirpuu aitab toetada südame- ja veresoonkonna funktsiooni.

Veiste-südamerohi aitab toetada südame funktsiooni ja tugevdada veresooni ning vähendada emotsionaalset erutuvust.

Palderjan aitab toetada vaimset heaolu stressi korral ning aitab kaasa lõõgastumisele ja uinumisele.

Elumured viivad SÜDAME rütmist välja

Kui süda kipub pekslema ning näib justkui lööke vahele jätvat, on see vihje, et närvipinge ja stressitasemega tuleks midagi ette võtta.

TEKST: KRISTA KIIN l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK l FOTO: ERAKOGU

Kiire elutempo ja liigse töökoormusega kaasneb pahatihti olukord, kus lõõgastumisele enam aega ei jagu. Tunne, et kohustustega on jäädud ajahätta, tekitab omakorda rahutust ja ärevust.

Kõrgvererõhutõbi toitub stressist

Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus („Eesti 40–49-aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema sõpruse päev““, mille korraldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga) hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervist heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures pole pooled mehed enda kõrgest vererõhust isegi teadlikud.

Eero (50) on neljandat kuud töötu. Tervist silmas pidades tuli koondamine ehk isegi õigel ajal, sest kevadel oli töötervishoiuarst diagnoosinud tal kõrgvererõhutõve, mida mehe enda sõnul võiks puhtalt kutsehaiguseks pidada. Nimelt töötas ta viimased aastad reklaamimüüjana suurkirjastuses, kus tema palk olenes paljuski müügitulemustest. Juhtide etteantud tööplaan näis aina kaugemale libisevat, sest niipea, kui toatäis kolleege ühe eesmärgi täitsid, oli platsis uus ja suurem eelarve.

Kuust kuusse tööd murdes ei saanud

Eero arugi, et tal mingeid tervisekaebusi oleks. Tõsi küll, tekkinud oli üksjagu ülekaalu, mis kogunes suitsetamise mahajätmise ning pika poissmehepõlve lõppemise järel. „Varem sai õhtuti söödud sageli vaid võileibu, sest tööpäeva korraliku lõuna järel enam suurt isu polnudki,“ meenutab mees. Nüüd aga polevat midagi mõnusamat, kui trenni asemel elukaaslase kaisus diivanil pikutada, olles enne nautinud kaasa valmistatud rammusat õhtusööki.

Tööandja poolt ette nähtud tervisekontrollis mõõtis töötervishoiuarst Eerol vererõhu 160/100 mmHg, mis osutus liig kõrgeks. Oluliselt väiksemaid arve ei näidanud ka hilisemad mõõtmised. Kuna Eerol esines aeg-ajalt peavalusid ning stressi, oli diagnoos selge – kõrgvererõhutõbi. Eero sai ranged soovitused elustiili muuta ning talle määrati ravimid. „Arst ütles muuhulgas, et kõrgvererõhutõbi toitub stressist – mida suurem on vastutus, mure, vihastamine, seda kõrgemal püsib vererõhk,“ nendib Eero.

Kui võrrelda naiste ja meeste tervisekäitumist, muretsevad naised oma tervise pärast rohkem.

Südamehaiguste peamine riskitegur on tänapäeva eluviis Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku südamekeskuse juhataja Heli Kaljusaar tõdeb, et terviseauditeid tehes on ta viimastel aastatel tundnud suurt rõõmu sellest, et terviseteadlike hulk on kasvanud. „Näen palju neid, kes soovivad lisaks kontrollida oma tervist arsti juures haiguste ennetamiseks või varases staadiumis avastamiseks. Nad söövad tervislikult, ohjeldavad oma kehakaalu ja tegelevad korrapäraselt tervisespordiga,“ ütleb ta. Paraku aga leidub dr Kaljusaare sõnul endiselt rohkem neid, kes ei hooli tervislikest valikutest, pole kaua oma perearsti külastanud ega välja kirjutatud ravimeid tarvitanud. „Reeglina jõuavad nad kardioloogi vastuvõtule, kui neid on juba tabanud tõsine südamehaigus,“ tõdeb arst.

„Kui võrrelda naiste ja meeste tervisekäitumist, muretsevad naised oma tervise pärast rohkem, käivad meelsamini arsti vastuvõtul, teadvustavad oma haigust ning nõustuvad võtma ravimeid. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem kui naistel ning nende ravikulu on suurem,“ nendib Heli Kaljusaar. „Ka pole mehed sageli varmad oma

HeliKaljusaar

terviseprobleeme märkama ega kirjeldama. Arsti poole pöördumist takistavad mehi emotsionaalsed barjäärid, sealhulgas soov ise hakkama saada.“

Varases staadiumis südame-veresoonkonnahaigused ei pruugigi anda tuntavaid sümptomeid. „Enam levinud südamehaiguste kaebused on väsimus, füüsilise jõudluse langus, hingeldus, rütmihäired (südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid) ning pearinglus,“ loetleb kardioloog.

Südamehaiguste peamised riskitegurid ongi tänapäeva eluviisi eripärad ehk tööga ülekoormatus, vähene liikumine, stress ning ebatervislik toitumine. „Sageli on südame-veresoonkonnahaiguse tekke põhjuseks enamiku riskitegurite koosmõju, mitte üksik riskitegur,“ kirjeldab dr Kaljusaar. „Enam haavatavad on need, kel on lisaks perekondlik eelsoodumus haigestuda südamehaigusesse.“

Südant aitab dr Kaljusaare kinnitusel tervena hoida nii madala kui ka mõõduka intensiivsusega liikumine, soovitavalt 3–5 korda, ideaalis 5–7 korda nädalas vähemalt 30 minutit korraga. „Lisaks peaks tervislikult toituma, hoidma kehakaalu normis, vähendama liigset töökoormust ja stressi ning puhkama,“ soovitab arst. „Oma vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset tuleks perearsti juures kontrollida.“

Ärevus ajab südamearsti juurde

Raamatupidajana töötav Linda (45) on kogu tööelu kestel kippunud endast parimat andma, lisaülesandeid võtma ning ka õhtuti töö pärast muretsema. Kahe lapse üksikema jaoks oli lisatöö paratamatu, sest põhiametist saadav palk oli liiga napp. Tööd murdis naine ka nädalavahetusetel ja öösiti, mil lapsed olid magama pandud. Kogunenud paineid leevendas Linda õhtuti paari veinisõõmuga, tundes peagi, et alkoholist saadav lõõgastus ei ole piisav. „Viimasel paaril-kolmel aastal on mul esinenud lühemaid perioode, mil varem kimbutanud ärevushäire endast märku andma kipub,“ tõdeb Linda. „Süda läheb justkui rütmist välja ja tekib vahelööke ning mõnele tavalisele töökohtumisele minnes närib selline ärevus, et kurk kuivab ja käed higistavad.“

Nooremana kardioloogi vahet jooksnud ja kõikvõimalikke uuringuid läbinud naine ei ole kunagi saanud kinnitust hirmule, justkui oleks südamega midagi lahti. Küll aga täheldab arst alati tema pulsi kõrget löögisagedust, mis kipub olema 90 peal.

Linda teab ka ise, et tema põhiprobleem on pidev ületöötamine, millele lisandub muretsemine töö, laste ja enda jaksamise pärast. Tavaliselt kaovad südamekloppimishood mingil ajal ise, kui

Minu valik on Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape)

Ravimpreparaadi nimetus ja toimeaine: Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) 100 mg gastroresistentsed tabletid. Käsimüügiravim. Näidustused: Pärast südameinfarkti või isheemilist ajuinsulti. Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablett/tabletid tuleb neelata alla tervelt, soovitatavalt 30 minutit enne sööki, koos klaasitäie veega. UAB Bayer, Sporto 18, LT-092384 Vilnius, Leedu. Täiendav informatsioon: Bayer OÜ, Lõõtsa 12, Tallinn 11415, tel:+372 655 8565 mi.baltic@bayer.com või Eesti humaanravimite registrist (www.ravimiamet.ee). Kõrvaltoimetest teavitada Eesti ravimiametit www.ravimiamet.ee või saata e-kiri pv.nordics@bayer.com.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Linda töös on rahulikum periood. Mõne kuu eest kulmineerusid pinged tavapärasest tõsisemalt. „Ärkasin igal hommikul kella 4–5 paiku, hirmuhigi nahal, mõeldes, mida on täna teha vaja. Süda kloppis ja kogu keha valdas hingemattev ärevus,“ kirjeldab Linda. Perearsti juures tehtud kardiogrammil ei olnud südametegevuses nüüdki kõrvalekaldeid. Perearst suunas naise valvepsühhiaatri juurde, kes kinnitas ülepingest tingitud ärevushäiret ning kirjutas välja nii rahustid kui ka antidepressandid. Lindal soovitati töökoormust vähendada, rohkem liikuda ja leida lõõgastust mujalt, olgu see pabernukkude joonistamine või luule lugemine.“ Linda suutis töölt eemal olla kuu. Sellest ajast talle piisas, et teadvustada: ennast tuleb kuulata kohe, kui ärevuse sümptomid tekivad.

Südame vahelöögid esinevad ka tervetel

„Kui ülepinge tekitab inimesele kaebusi, tuleb ületöötamist ja stressi vähendada –

Taimede rahustav jõud

Palderjan on lisaks ravimtaimeteele apteekides saadaval ka kapslite, tablettide, tinktuuride ja komplekspreparaatidena.

Lavendli eeterlikku õli võib panna lõhnalampi või sauna leilivette. Aitab vähendada unetust, migreeni ja stressi. Saadaval ka kapslitena.

Viirpuu ja veiste-südamerohi mõjuvad südamerütmi korrastavalt, vahelööke vähendavalt ning vererõhku alandavalt ja selliselt ka rahustavana. Apteegis saadaval tinktuurina ning mitmes komplekspreparaadis ka tablettide või lahusena.

Piparmünt on tuntud rahustava teena, kuid teaduslikult tõestatud kui sapi teket soodustav ravimtaim. Seega ei tohiks piparmünditeega liialdada.

Melissi (sidrunmelissi) õli mõjub rahus -

tavalt ning seda soovitatakse stressi, masenduse, ka peavalu ja unehäirete korral.

Ahtalehise siilkübara juurel on ärevust vähendav efekt ning apteekides on see saadaval tabletina.

Lõvilakk-korallnarmik suudab suurendada närvisünapside arvu ehk saavutada seeläbi keskendunum mõtlemine ning närvide kasvufaktorile kaasaaitamine. See on üldtoonik kõikidele organitele, sh südamele.

Safran on ravimtaim, mis peaks aitama peaaegu kõige, eriti aga depressiooni puhul. Teeb reipamaks, nooremaks, toniseerib kogu keha, lisab elujõudu, ergutab vereringet.

Humalat kasutatakse abivahendina ärevuse, unehäirete, väsimuse ja isutuse korral.

Kannatuslill on und soodustavates preparaatides tihti lisandiks melatoniinile või teistele ravimtaimedele. Laialt tarvitatakse kui ärevusevastast ning stressi ennetavat ja leevendavat vahendit.

Ashwagandha aitab luua organismis tasakaalu ja toetada vastupanuvõimet stressi korral. Soodustab emotsionaalset tasakaalu ning vaimset ja füüsilist heaolu.

Melatoniin on loomulik hormoon, mida keha toodab öösel pimedas ning mis seab paika öö ja päeva rütmi. Sobib kasutamiseks, kui uni on ebaregulaarne, näiteks stressirohkel perioodil või vahetustega töö pärast . Käsimüügis on saadaval 1–3 mg tabletid ning keelealused spreid, millesse on tihti lisatud ka rahustavaid ravimtaimi.

(Allikas: Margit Karileet)

A. tee piparmündilehed 20 g (KARP) 2,15 €

Formula Nature palderjanitabletid Forte 200 mg (50 tk) 7,10 €

A. veistesüdamerohu tinktuur (40 ml) 5,45 € Rõõm närvisüsteemitabletid (60 tk) 12,49 €

Nervostrong Intensive kapslid (15 tk) 15,28 €

Provisor Ashwagandha kummikommid 250 mg (60 tk) 15.20 €

Bertils melatoniin 1,9 mg Valeriana&Passiflora (30 tk) 8,88 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

see on esimene, mida ise teha saab,“ rõhutab dr Heli Kaljusaar. „Perearsti juures võib teha esmased analüüsid ja südameuuringud, nagu elektrokardiogramm, südame rütmihäirete või vererõhu monitooring ning südame ultraheli. Seejärel saab vajadusel kardioloogilt e-konsultatsioonil nõu küsida.“

Ärevushäiretega kaasnevad dr Kaljusaare kinnitusel sageli südamerütmi korratuse tundmused, kiire pulss, südamekloppimine ja/või vahelöögid. „Tavaliselt õpetab kardioloog patsiendi endal pulssi mõõtma ning soovitab rütmihäirete registreerimiseks kasutada nutikella, samuti võib teha elektrokardiogrammi ning südamerütmi monitooringu ehk Holteri monitooringu. Oluline on uurida, kas inimesel on rütmihäirete tekkeks mingi haiguslik foon: südamehaigus, kõrge vererõhk, diabeet või kõrge kolesteroolitase. Rolli mängivad ka suitsetamine ja ülekaalulisus. Kui aga inimene on sportlik, varem terve olnud, normkaalus, normis vererõhu ja kolesterooliga, ei ole tõsine südamehaigus tõenäoline.“

Eelista tervislikku eluviisi

Et vähendada ärevust, südame pekslemist ja soodustada und, soovitab Apotheka proviisor Margit Karileet eelkõige juurutada tervislikku eluviisi. „Mitmekülgne toit tähendab palju juurja puuvilju, täisteratooteid, vahel tasub süüa kala ning liha võiks olla vähema rasvasisaldusega,“ loetleb Karileet. „Veidi võiks menüüsse kuuluda taimseid õlisid, seemneid, piimatooteid, aga vähem poolfabrikaate ning nn puhast suhkrut. Mõistagi oleks ideaalne suitsu- ja alkovaba olek, piisavalt liikumist ja und, võimalikult stressivaba keskkond.“

„Tihti võivad südame löögisagedust ja inimese ärksust või väsimust mõjutada ka haiguslikud seisundid, nagu ülekaal, kilpnäärme haigused ja hormonaalsed muutused, kõrgvererõhutõbi, jalgade turse, südame- või neerupuudulikkus, stress, väsimus, kõrge kolesteroolitase veres, diabeet koos liiga madala või liiga kõrge veresuhkru tasemega ning liigne treening,“ loetleb Karileet. Probleeme võib süvendada astma, mis ei ole ravimitega piisavalt kontrolli all, ravimite kõrvaltoimed, aneemia, anoreksia, mõni nakkushaigus, pearinglus, krambid ning ka vitamiinide ja mineraalainete üle- ja alatarbimine.

Enne, kui asuda vitamiine-mineraale võtma, soovitab proviisor konsulteerida ka perearsti või apteekriga. „Võimalusel tasub lasta teha ka vereanalüüs, et saada teada, millest võiks organismis puudus olla või kas peaks hoopis millegi söömist piirama,“ lisab Margit Karileet.

Ärevuse vastu ja

südant

toetavalt võivad sobida

B-grupi vitamiinid , mis korrastavad üldist närvi-, aju- hormonaal-, immuunsüsteemi ja südame tegevust, vereloomet ning võivad vähendada ka väsimust, nõrkust, depressiooni, lihasnõrkust, südamepekslemist ja ärevust.

Magneesium ja kaalium. Magneesiumi vajab keha süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, organismis kaltsiumi rolli soodustamiseks, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, samuti normaalseks närvitalitluseks. Vajatav kogus suureneb stressi ja liigse trenni korral. Kaalium mängib olulist rolli närvisüsteemi töös ning aitab reguleerida lihaste kokkutõmbeid.

Koensüüm Q10 hulk organismis väheneb vanusega ja haiguste tekkides ning mõne ravimi tarvitamisel. See tugev antioksüdant tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab raskel perioodil hoida keha tervena, parandab mälu ning keskendumist. Võib langetada vererõhku ning veresuhkrut.

Oomega-rasvhapped (eelkõige 3, aga ka oomega-6 ja oomega-9 ning kõigi nende omavaheline tasakaal) on südame toetuseks, kuid võivad alandada ka vere kolesteroolitaset ning vähendada põletikke, parandada mälu ja mõtlemisvõimet, toetada stressitaseme alanemist.

Immunsüsteemi talitlusele aitavad kaasa vitamiinid A, C, E, N, P, mineraalained seleen, tsink, mangaan, aminohapped glutamiin, histidiin, metioniin, taimedes esinevad fütotoitained karotinoidid (beetakaroteen, astaksantiinid) ning bioflavonoidid (näiteks kvertsetiin). Need võivad vähendada väsimust ja kurnatust ning säilitada üldist energiat ja elujõudu. Need toetavad ka südame-verersoonkonna tervist, kaitsevad rakke kahjustuste eest.

(Allikas: Margit Karileet)

Sinu südame terviseks!

Vererõhuaparaat Microlife täisautomaatne BP B2 Basic õlavarrele 83,58 €

Bio sium + Bio kaalium pulber (30 tk) 18,40 €

Rõõm vitamiin B-kompleks tabletid (60 tk) 14,42 €

Strong Nature koensüüm Q10 kapslid 30 mg (30 tk) 11,91 €

Magneesium

Direkt 400 + B-vit suuslahustuv pulber (20 tk) 12,85 €

Provisor magneesium Relax (60 tk) 17,75 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

A. Oomega-3 kalaõli + Vitamiin D3 kapslid (90 tk) 12,45 €

Fjord Strong kalaõli Omega-3 (100 ml) 17,55 €

Vitamiin C prolongeeritud tabletid 1000 mg (60 tk) 13,46 €

Bio-Selenium + Zinc tabletid (30 tk) 11 €

Õige toit hoiab HAMBAD terved

Hammaste eest õigesti hoolitsedes hoiad neid kauem tervena ja säästad ka raha.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, LIIS MARKVARDT, SILVER GUTMANN, ERAKOGU

Parandatud hambaaugud ainuüksi ei tähenda veel sugugi suu head tervist. Kurjad mikroobid, mis rikuvad mineraaliainevahetust, pesitsevad suus seni, kuni ei tegelda hambakaariese põhjustega ehk hambavaenulike toitumisharjumuste väljajuurimisega. Seega tasub teada, millised toidud ja joogid mõjutavad hambaid, muudavad nende värvi ning tekitavad happerünnakut.

Lagunevad hambad pole vaid iluviga

City Clinicsi hambaarsti Eve Voogi sõnul on hambad loodud vastupidavaks. „Hambaemail on keha üks tugevaimaid struktuure,“ märgib ta. „Siiski suudab

mikroobide kooslus ka hambaemaili lõhkuda. Kaariest ehk hambaauke põhjustavad mikroobid elavad enam kui 90% inimeste suus ja see teeb hambakaariesest ühe levinuima nakkushaiguse.“

Kõige paremini kaitseb hapete mõju eest puhastava toimega sülg. „Lühikesed pausid toidukordade vahel on hammaste seisukohalt halb harjumus, nagu ka terve õhtu kestvad söömaajad. Hambaemail on siis pideva happerünnaku all ja sülje puhvermehhanismid ei jõua seda nii kiirelt neutraliseerida.“ Sobivaim toidu, sh joogikordade (v.a vesi) arv päevas on hambaarsti kinnitusel viis. „Kuid ka väga eeskujulik toituja peab meeles pidama, et hambad vajavad hoolt kaks korda päevas ja vähemalt kord päevas peaks puhastama

City Clinicsi hambaarst Eve Voog

ka hammaste vahesid,“ paneb hambaarst südamele. „Kindlasti ei tohiks vahele jätta õhtust hambapesu, sest öisel ajal meie keha – sh süljenäärmed – puhkab ja sülje kaitsetoime on pärsitud.“

Et happerünnak peatada, võiks söögikorra järel suhu pista ksülitooliga närimiskummi või pastillid. „Kui söögikordade vahele jääb vähemalt kolm tundi, suudab organism ise happerünnakuga toime tulla,“ nendib dr Voog. „Närimiskummidest tasub eelistada ksülitooliga varianti, mis takistab hambakaariest tekitavaid mikroobe paljunemast ja kahjustavat hapet tootmast. Paraku on meie poodides saada ka närimiskumme, mis pigem liigituvad maiustuste alla ja millest hammastele kasu pole.“

Kõige heledam kiht hambal on hambavaap ehk email. Vanusega koguneb emaili pigmente, mis muudavad seda tumedamaks. Soodapesu ja hammaste valgendamisega on võimalik pigmente hambaemaililt eemaldada, et taastada hammaste valge toon. Kuid samuti kulub aja jooksul emaili kiht õhemaks ja hakkab läbi kumenduma tumedam kiht,

hambaemaili ja muudavad selle ka tumedamaks.“

Siiski ei maksaks hambaid pesta kohe pärast paari klaasikest veini – sama kehtib mistahes happelise joogi kohta.

Juba happeliste hammaste harjamine võib kahjustust veelgi suurendada. Hammastele peab andma pärast happelise joogiga kokku puutumist aega reminerali seerumiseks, seega enne hambaharja suhu pistmist võiks tunnikese oodata.

Hambaemaili kulutavad kõik tsitrusviljad, kuid sidrunid võivad olla patuseimad. Uuring on kinnitanud, et sidrunimahl kahjustab hambaid rohkem kui apelsinimahl ja karastus­ või energiajoogid. Kui arvestada veel näiteks sidrunilimonaadis sisalduvat suhkrut, saame happest kulunud hambaemaili ja suhkrust põhjustatud hammaste lagunemise. Nagu energiajooke, tasub ka limonaadi rüübata kõrrest.

hambaluu ehk dentiin. Sel juhul ei anna valgendamine enam nii suurt efekti ja kulunud hammaste taastamiseks võib kasutada nii täidisega taastamist kui ka keraamilisi restauratsioone.

Tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv.

Ka kohv, mullivesi ja energiajoogid on happelised. Happelised joogid võivad tekitada emaili pinnale mikropoore, söövitades aja jooksul hambavaapa ja muuta selle pehmeks. 2021. aastal avaldatud uuringus uuriti inimese hambaemaili plokke, mis olid kastetud 30 minutiks energiajoogi või koolajoogi sisse. Hambaemaili rikkusid kõik happelised joogid, kuid kahjustusi tekitasid enim energiajoogid.

Kohvist ei pea siiski täielikult loobuma. Joo kohvi järel lihtsalt klaas vett! Veel on neutraalne pH, mis uhub happe ära.

Tänu kõrgele tanniinisisaldusele ei pääse ka musta tee joojad hambakahjustusteta. Must tee, nagu ka kohv ja punane vein, on hambaplekkide peamine süüdlane. Hea uudis on see, et viimaseid vähendab piimas sisalduv kaseiin, niisiis on lahendus loobuda sidrunist ja juua teed piimaga.

Teatud jooke tarbi mõõdukalt „Mikroobid vajavad oma elutegevuseks ja paljunemiseks suhkrut ning nende elutegevuse jääkaineteks on happed, mis demineraliseerivad hambaemaili,“ toob dr Eve Voog välja. „Hape uhub emailist välja mineraalained. See protsess avab hambapinna ka pigmentidele. Happelised pigmente sisaldavad söögid ja joogid (Coca­Cola, punane vein) nõrgestavad

Laste hambad on pere peegel Tervisekassa rahastusel uuriti koostöös Eesti Hambaarstide Liidu ning Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudiga 2018. aastal laste suutervist. „Uuringust selgus, et kolmeaastaste laste seas oli tervete piimahammastega lapsi 71%, seega kaarieseravi vajas 29% lastest,“ nendib Tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv. Tervete hammastega lapsi oli 6­aastaste laste seas 28% ning 12­aastastest 32%.

Hammaskonna kahjustuste jätkuvalt

Hambad

suurt levimust laste seas soosib kooliõpilaste puudulik suuhügieen: vaid umbes 65% koolilastest peseb hambaid rohkem kui korra päevas. Noorukite hoiakute ülekandumist täiskasvanuikka kinnitavad

TAI uuring, kus vaid 66,7% lastest ja 65% täiskasvanutest peseb hambaid kaks korda päevas.

Dr Eve Voog rõhutab, et lastele ja noortele tuleb varakult õpetada õigeid toitumis­ ja hügieeniharjumusi. „Laps võiks leida tee hambaarsti juurde kaks korda aastas, kui hambaarst pole soovitanud teisiti.“ Seda enam, et kuni 19­aastastele lastele on hambaravi Tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta.

On mitu põhjust, miks täiskasvanud hambaarsti poole ei pöördu ja kahtlemata on raha üks neist. „Siin tulebki selgelt välja patsientide erinev suhtumine: kes otsib lahendusi ning kes lööb käega,“

tõdeb Eve Voog. Hambaarsti sõnul on võimalik koostada eri hinnaklassis raviplaane ja täita neid erinevas tempos. „Peamine, et inimene julgeks hambaarsti külastada!“ kinnitab ta.

Suuhügieen peab olema piisav Ida­Tallinna keskhaigla apteegi proviisor Krista Kurvet tuletab meelde suuhooldusega seotud põhitõed.

„Hambaid võiks pesta vähe malt kaks korda päevas: hommikul ja enne magamaminekut,“ soovitab Kurvet.

„Hea oleks eelistada kas pehmet (soft) või keskmise tugevusega (medium) hambaharja. Need

on piisavalt tõhusad, et eemaldada hammastelt toiduosakesi ja kattu, kuid samas ei kahjusta hambaemaili ega igemeid. Hambaharja peaks vahetama vähemalt iga kolme kuu tagant või kui on näha, et harjased on kulunud. Lastele tuleks eelistada väikese peaga pehmet hambaharja.“ Elektrilise hambaharja kasutamine on paljude jaoks mugavam ning selle suur pöörlemiskiirus võimaldab hambaid efektiivsemalt puhastada.

„Enne hambapesu on soovitatav kasutada hambaniiti,“ toonitab Krista Kurvet. „See aitab eemaldada toidujäägid ka kohtadest, kuhu hambahari hästi ligi ei pääse.“ Sobiv hambaniidi jämedus sõltub hambavahe laiusest. Apteekri sõnul libisevad vahatatud hambaniidid mugavamalt hambavahedesse ning on üldiselt vastupidavamad; mõnel juhul on neile lisatud ka antibak­

puhtaks ja säravaks!

1. Biogaia Prodentis imemistabletid (30 tk ) 22,39 €, 2. Tepe hambavaheharjad nr 2 0,5 mm (8 tk) 8,71 €, 3. Jordan hambaniit Flosser 3in1 (36 tk) 5,30 €, 4. Curaprox hambahari Smart Ultra Soft 8+ lastele 7,93 €, 5. Gum hambahari Activital Soft /581/ 6,73 €, 6. Jordan hambahari Clean Between Medium 6,73 €, 7. Biorepair Plus hambapasta Sensitive (75 ml) 10,60 €, 8. White Way elektriline hambahari WW-Smart valge 74,69 €, 9. Weleda saialille hambageel lastele (50 ml) 6,51 €, 10. Aloe Dent suuvesi teepuuõliga (250 ml) 10,57 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

teriaalseid aineid või erinevaid maitseid, kuid ei saa öelda, et need oleksid efektiivsemad kui vahatamata hambaniidid.

„Hambaniidist pisut efektiivsemad on hambavaheharjad, mille suurus tuleb valida vastavalt hambavahe laiusele; sobiva suuruse leidmiseks võib abi küsida hambaarstilt,“ toob Kurvet välja. Hambavaheharjad on tavaliselt korduvkasutatavad, kuid neid tuleks vahetada kord nädalas. Neil on oluline roll ka igemepõletiku ennetamises.

Toitumine hambasõbralikuks

„Sobiva hambapasta valik on üsna individuaalne ja sõltub näiteks sellest, kas on tegemist tundlike/veritsevate igemetega või hambakivi tekkimise kalduvusega,“ jätkab Kurvet. „Oluline on, et hambapasta sisaldaks fluoriide, mis hambaemailis mineraalaineid sidudes muudavad hamba

Riik hüvitab hambaravi

seni sest suuremas mahus

1. jaanuarist 2024 tõuseb täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole. Praegu saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed hambaravihüvitist kuni 40 eurot aastas, omaosalusena peab tasuma vähemalt 50% arvest.

Ühtlasi tõuseb uuest aastast 105 eurole hambaravihüvitis rase datele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. Praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, sealjuures väiksema omaosalusega, tasudes arvest 12,5%.

Lisaks võimaldatakse alates 2025. aastast proteese vajavatele eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele proteeside ostuks lisaks proteesihüvitisele ka kolme aasta hambaravihüvitist. Näiteks totaalproteeside korral võib inimesel hambaravi vajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260 eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis tänaste hindade juures katab ära ligi poole uute totaalproteeside maksumusest.

tugevamaks, vähendavad kaariest tekita vate bakterite hulka ja happe aktiivsust hamba pinnal. Laste puhul tuleks arves tada, et hambapasta sobiks vanusele.“ Hambahari koos umbes herneterasuuruse koguse hambapastaga tuleks suhu asetada poolviltu (umbes 45° nurga all), nii et osa harjastest oleks igemetaskus ja osa hamba pinnal. Hambaid pestes tuleks teha lühi kesi horisontaalseid ja ringjaid liigutusi; oluline ei ole rakendatav jõud, vaid har jamisliigutuste arv ja suund. Hambapesu peaks kestma vähemalt kaks minutit.

Vajadusel võib kasutada ka suulopu tusvett. „See sisaldab tavaliselt antibak teriaalseid aineid ning aitab suust eemal dada halvad mikroobid, toidujäägid ning takistab hambakivi teket ja värskendab hingeõhku,“ jätkab Krista Kurvet. Sellega on soovitatav suud loputada pärast ham bapesu ja hambaniidi kasutamist.

MITMEKÜLGNE HOOLDUS VÄGA KUIVALE, ATOOPILISELE JA TUNDLIKULE NAHALE

Toodete koostises olev orgaaniline kanepiseemneõli taastab naha hüdrolipiidkihti, aitab hooldada nahka ja vabaneda püsivast nahasügelusest ning rahustab ja toidab nahka. Igapäevaseks nahahoolduseks loodud õrna koostisega tooted (pH ~5,5) sobivad kasutamiseks alates esimesest elupäevast. Tooted on dermatoloogiliselt testitud, lõhna- ja värvainetevabad ning ei ärrita nahka.

Müügil apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

Viirushaigustega vastakuti

Talvisel ajal kimbutavad inimesi sageli ülemiste hingamisteede viirushaigused. Kuidas nendega toime tulla?

TEKST: Apotheka apteeker LAURA-KRISTIINA VALDSON l FOTOD: ADOBE STOCK, APOTHEKA

Üks haigestumise põhjus on talvine külm ja kuiv õhk, mis muudab organismi viirusnakkustele vastuvõtlikumaks. Ka toas valitsev liiga kuiv õhk nõrgestab nina limaskesta vastupanuvõimet viirustele. Teiseks koguneb jahedal ajal rohkem inimesi siseruumidesse, mis

omakorda soodustab viiruste levikut.

Kõige tavalisemaid sümptomeid (nohu, köha, kurguvalu, palavik) põhjustavad gripi-, rino- ja koroonaviirused. Sümptomite iseloom ja ajaline kestus sõltuvad viirusest ja inimese enda immuunsüsteemist.

Kergemad sümptomid, nagu viiruslik kurguvalu ja nohu kestavad enamasti paar päeva kuni nädal. Köha

ja üldine nõrkus võivad sõltuvalt inimese vastupanuvõimest jätkuda isegi nädalaid.

Eri viiruste tekitatud haigustel on veidi erinevad sümptomid. Rinoviirus (tavakeeli nohuviirus või klassikaline külmetushaigus) ei põhjusta tavaliselt lihasvalusid, nõrkust ega kõrget palavikku. Need tunnused on iseloomulikumad gripi- ja koroonaviirusele.

Viirushaiguste sümptomite leevendamine

Kõige häirivamad gripiviiruse sümptomid – kõrge palavik ja selle põhjustatud öine higistamine – on ägedamad haigestumise esimestel päevadel ning taanduvad palavikualandaja abiga kiiresti.

KURGUVALU ja kriipiv tunne neelamisel on viirusinfektsiooni esimesi sümptomeid. Seda saab edukalt leevendada nii käsimüügiravimite kui ka looduslike vahenditega. Viirusevastase toimega on antiseptilised imemistabletid, millest mõnda on lisatud valuvastane tuimestav aine, näiteks lidokaiin. Samas on need ravimid mõnevõrra kuivatava toimega – neid ei soovitaks esimese valikuna neile, kel on lisaks kähe hääl või kuiv ärritusköha. Sellise kurguvalu vastu aitab paremini niisutava ja katva toimega islandi käokõrva ekstraktiga imemistablett (Isla, Vocal). Head leevendust pakuvad ka astelpaju-saialille õliga kurguspreid (Faringo Spray, Vipis). Lastele sobivad näiteks Isla Junior maasikamaitselised imemistabletid või Faringo’s Lollipops astelpaju ja C-vitamiiniga kummikommid, sest need on pealekauba hea mekiga.

Proovi!

Isla Junior imemistabletid (20 tk) 9,72 € Faringos Lollipops astelpaju pulgakommid

C-vitamiiniga (5 tk) 3,78 €

A. Islandi sambliku kurgupastillid (24 tk) 6,65 €

Kõrge palavik ja selle põhjustatud öine higistamine –on ägedamad haigestumise esimestel päevadel.

Viiruslik NOHU kestab tavaliselt 7–10 päeva, aga ravimata jätmisel tundub see aeg palju pikem. Nohu võib olla vesine või limaja eritisega, mõlemal juhul on nina limaskest turses. Kui ninaveresooni ravimitega ahendada, siis väheneb turse ja seeläbi eritis ninast. Nohu saab leevendada lokaalselt (ksülometasoliiniga või meresoolaga ninasprei) või pseudoefedriini sisaldavate suukaudsete ravimitega, eriti kui on sinusiidi kahtlus. Viimaste puhul peab arvestama, et need kõigile kõrvaltoimete tõttu ei sobi ning ka ksülometasoliiniga ninaspreisid tohib järjest kasutada lühikest aega (ideaalis mõned päevad), et ei tekiks ravimist põhjustatud kroonilist nohu.

Kui ninaspreide pidevast kasutamisest on ravimisõltuvus (krooniline nohu) juba tekkinud, siis võib aidata arsti välja kirjutatud steroidsprei.

Meresoolaga ninaspreid sobivad ka väikestele lastele ega ärrita nina veresooni nii tugevalt nagu keemilise koostisega spreid. Meresoolaga ninaspreisid leiab apteegis kaht sorti, nohu ravis on tõhusamad veidi kõrgema soolsusega ninaspreid (näiteks Quixx Acute). Looduslikest vahenditest aitavad nohu korral ka eeterlikke õlisid, näiteks mentooli sisaldavad ninaspreid (Vipis ninatilgad) või ninasalvid (Menthol Eucalyptus ninasalv). Nuuskamisest kuiva nina aitab taastada pantenooliga Rinopanteina Plus ninasprei (20 ml).

Proovi!

A. ninasprei eeterlike õlidega (20 ml) 10,50 €

Kui tunned, et haigus hakkab kallale tulema

Quixx Nasal Spray hüpertooniline (30 ml) 9,22 € Formula Nature ninatilgad (10 ml) 4,98 €

KÖHA on keha esmane kaitserefleks, sest aitab hingamisteid ärritajatest vabastada. Ülemiste hingamisteede viirustest tekkinud köha kestab tavaliselt paar nädalat. Rögase köha puhul tuleks eelistada röga lahtistavaid ja vedeldavaid ravimeid (atsetüültsüsteiin, ambroksool) ning looduslikest vahenditest luuderohu, aed-liivatee jt rögavastase toimega ravimeid. Kuiva ja ärritava köha puhul, mis häirib enamasti öösiti, võiks valida kas köhapärssijaid või rahustava toimega looduslikke köhasiirupeid (islandi käokõrv, altee). Üks selline on näiteks Formula Nature islandi sambliku siirup.

Köha pärssivat ja köha lahtistavat ravimit koos kasutada ei ole mõistlik, sest need on vastupidise toimega ning köha ei tohi pikalt vinduma jääda. Üldiselt sobivad pärssijad (käsimüügis Paxeladine) pigem köha lõppjärgus. Hästi aitab ka inhalatsioon kas kuumaveeauruga (vee sisse võib lisada eeterlikke õlisid) või inhalaatoriga, kuhu lisatakse füsioloogilist lahust ehk soolalahust (Unadose). Inhalaator sobib väikelastele paremini, sest nad võivad kuuma vett endale kogemata peale kallata. Oluline on, et köha ravi kestaks järjest vähemalt 5–7 päeva. Kui köha muutub hullemaks ja lisandub rindkere valu (märk sellest, et bronhid on haaratud), tuleks ühendust võtta arstiga. Pikale veninud, üle kolme nädala kestnud köha võib halvimal juhul kujuneda bronhiidiks või kopsupõletikuks, mistõttu tuleks köha sümptomeid ravimitega leevendada.

Proovi!

Kompressor inhalaator NEB 200 Micolife 75,95 €

A. Köh -Köh looduslik siirup (150 ml) 6,35 €

Apropos Tosse köhasiirup täiskasvanutele (150 ml) 11,76 €

Organismi võib sel juhul toetada C-vitamiini ja tsinki sisaldavate preparaatidega. Mõnes uuringus on leitud, et nende manustamine ööpäeva jooksul alates esimeste sümptomite tekkimisest võib viirushaiguse kestust paari päeva võrra lühendada.

Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer on soovitanud siis, kui tunnete, et hakkate haigeks jääma, võtta 200 mg C-vitamiini neli korda päevas ning seda lühikest aega. Suurte annustega peavad ettevaatlikud olema eakad. Liiga suurte dooside pikaajalisem võtmine (üle 1000 mg C-vitamiini) võib neil neerukive tekitada.

Kuidas viirushaigusi ära hoida

Immuunsüsteemile on talvisel ajal olulised C- ja D-vitamiin. Kui C-vitamiini saab tervislikult toitudes piisavalt kätte (puuviljade, eriti tsitruseliste söömine), siis D-vitamiini peaks pimedal ajal juurde võtma. Hästi sobivad Formula Vitale päikesepärlid ja lastele tilgad. Rõõmu C-vitamiin sobib hästi neile, kellel on tundlik magu, sest sisaldab mittehappelist vormi vitamiinist. Mineraalainetest parandavad immuunsust tsink ja seleen, mida võiks gripihooajal tarvitada paarikuise kuurina.

Taimsetest vahenditest on antioksüdantse toimega Citrosept greibiseemne ekstrakt, sest sisaldab taimseid põletikuvastaseid aineid bioflavonoide. See sobib rohkem inimestele, kes ei tarvita parasjagu retseptiravimeid, kuna greipi sisaldavad toidulisandid mõjutavad osa ravimite imendumist. Muudest taimsetest vahenditest turgutavad immuunsust hästi veel punane päevakübar, kibuvits, must leeder, kurkum, ingver ja astelpaju. Punast päevakübarat ja teisi immuunsust virgutavaid aineid sisaldavad näiteks Provisor vitamiin C ja punase päevakübaraga tabletid.

Lisaks aitavad viirusi tõrjuda ninaspreid, mis tekitavad nina limaskestas kaitsva kihi (näiteks Humer Stop Virus). Need takistavad viiruse jõudmist alumistesse hingamisteedesse, isoleerides need juba ninas. Piisava kaitse tagamiseks peab Humer Stop Virust ja teisi sarnase toimega ninaspreisid rahvarohkes kohas pihustama iga 4 tunni tagant. Kurku aitavad viiruste eest kaitsta näiteks Medistus Antivirus imemistabletid. Kokkuvõttes saab oma immuunsust parandada nii apteegitoodete abil kui ka tervise eest hoolitsemisega, kuid olulisel kohal on ka hea ööuni ja piisav puhkus.

Proovi!

Citrocept Organic (20 ml) 12,95 €

Humer Stop Virus ninasprei (15 ml) 11,31 €

Vipis punase päevakübaraastelpaju siirup (150 ml) 8,67 €

Rõõm vitamiin C mittehappeline tablett (300 mg 60 tk) 9,79 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Apteeker muutuvas maailmas

TEKST: Apotheka juht MARIKA PENSA, LY ROOTSLANE, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht l FOTOD: ERAKOGU

Panta rhei – kõik voolab ja pole midagi püsivat, kuulutas Vana-Kreeka filosoof Herakleitos 2500 aastat tagasi. Samast arusaamast lähtus ka 24.–28. septembril Austraalias Brisbane’is toimunud Rahvusvahelise Farmaatsia Liidu (International Pharmaceutical Federation – FIP) konverents. Nelja päeva jooksul vahetati mõtteid selle üle, mida tulevik apteekritelt ja apteekidelt ootab.

Maailma tervishoid on viimastel aastatel dramaatiliselt muutunud. Seda mõjutas ennekõike COVID-19st tingitud ülemaailmne tervishoiukriis, mis tõi selgelt välja puudused praeguses süsteemis ja arenguvajadused. Rikkamad riigid kulutavad üha rohkem tervisele, kuna elanikkond vananeb ja krooniliste haiguste koormus kasvab. Uudsed ja kallid ravimid ning tervisetehnoloogiad muutuvad kättesaadavaks ja inimeste sissetulekute suurenedes kasvab ka nõudlus parema tervise järele. Kui kulud lumepallina kasvavad, muutub olulisemaks nii haiguste ennetamine kui ka enesehooldus.

Riigid otsivad lahendusi, kuidas tagada tulevikus igale inimesele võimalikult paindlik tugi ja juurdepääs tervishoiuteenustele, aga on selge, et üht ja ainsat võluvitsa pole leitud. Kindlasti on üks tähtis võimalus inimeste aktiivsem kaasamine nii oma tervise eest vastutajana kui sellesse panustajana. Ka apteekritel on oluline roll „uue normaalsuse“ ehk uuendusliku tervishoiusüsteemi väljatöötamisel. Apteekri elukutse on muutumas.

Apteekri uued ülesanded

Apteekri kui ravimieksperdi põhipädevus on praegu ravimite väljastamine, aga tulevikuroll hakkab olema palju laiem. See hõlmab terviseteenuste osutamist, krooniliste haigete nõustamist ja jälgimist, vaktsineerimist ja paljut muud.

Täna vaktsineerivad apteekrid inimesi 48 riigis – just nimelt apteekrid, mitte arstid ega õed. USAs alustasid apteekrid vaktsineerimist 1996. aastal, Kanadas 2007 ja Suurbritannias 2013. Teenust pakkudes on tekkinud ligi

kolmekümneaastane kogemus, millest järjest rohkem õpitakse. Austraalias saab apteegis vaktsineerida juba 12 eri vaktsiiniga. Eestis ei lubata apteekritel vaktsineerida, kuigi meie inimeste vaktsineerituse tase on madal, näiteks gripi puhul isegi tunduvalt alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustaseme.

Arutelud sel teemal kestavad juba aastaid ja loodetavasti hakkab jää peagi liikuma. Praegu vaktsineerivad Eesti apteekides tervishoiuteenuse osutajad ehk perearstikeskuste ja teiste meditsiiniasutuste töötajad, keda aga alati ei jätku, samas kui apteeker on kogu aeg apteegis kohal.

Kõige suurema osa haigustest moodustavad elustiilihaigused, mida igaüks saab vältida, liikudes rohkem, süües tervislikumalt ja jälgides oma tervist. Mitmesuguste tervisenäitajate mõõtmine apteegis on laialt levinud ja annab inimestele kõige kiirema info nende tervise kohta. Ka mõnes Eesti apteegis saab juba mõõta kolesterooli, veresuhkru

ja hemoglobiini taset, aga digilukku need andmed ei jõua ja kasu tervishoiule on nii palju väiksem kui võiks.

Krooniliste haigete jälgimine on paljudes maades lisaks õele ja arstile ka apteekri tegevus. Paljudes riikides on apteekritel piiratud õigus pikendada ja välja kirjutada retsepte teatud krooniliste haiguste puhul, näiteks suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid. Eesmärk ikka see, et inimesed saaks oma ravimid kätte ja ravi ei katkeks.

Rohkem aega koos patsientidega

Apteeker on järjest enam nõustaja, üks vähestest, kes inimestega iga päev silmast silma kohtub. COVID-19 pandeemia näitas, et apteekrid said oma uue rolliga hästi hakkama ning apteegid jäid ainsate terviseasutustena pandeemia ajal püsivalt avatuks. Üksjagu on riike, kus apteekritele on antud roll koduvägivalla juhtumitest teavitamisel, vaimse tervise probleemide märkamisel ja koduse hoolduse tagamisel. Ikka selleks, et

Loo autorid Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane ja Apotheka juht Marika Pensa (pildil paremal) Austraalias Brisbane’is toimunud Rahvusvahelise Farmaatsia Liidu (International Pharmaceutical Federation – FIP) konverentsil.

teenus patsiendile lähemale tuua.

Tehnoloogia ja digitaliseerimine toetavad apteegimaailma ümberkujundamist. Eestis kardetakse sageli, et tehnilised lahendused kaotavad üldse ära apteegi vajaduse ja robotid võtavad apteekritöö üle. Pigem on aga vastupidi –tehisintellektil põhinevad lahendused jätavad apteekrile rohkem aega, et rääkida ravimite koos- ja kõrvaltoimetest, uurida ravimikasutuse kohta ja rääkida raviplaanist. Ravimikarbi füüsilise kätteandmisega saab hakkama ka keegi teine, kasvõi seesama robot.

Partner arstile ja õele Koostöö on tulevikus võtmetähtsusega. Viimased aastad on tõestanud, et uuenduslikud tehnoloogiad toovad kasu nii patsientidele, apteekritele kui ka arstidele, aidates kaasa paremini põimitud tervishoiusüsteemi loomisele. Uuringud maailmas näitavad, et apteekrid on ühed kõige usaldusväärsemad tervishoiutöötajad, aga seda potentsiaali märkab peamiselt vaid patsient. Patsiendi vajadustest tulenevalt soovivad apteekrid saada ravimeeskonna lahutamatuks ja loomulikuks osaks ning nõustada arsti ravimite valikul. E-konsultatsioonid on Eestis laialdaselt kasutusel seni vaid arstide omavahelisel

Neljapäevasel konverentsil vahetati mõtteid selle üle, mida tulevik apteekritelt ja apteekidelt ootab.

Patsiendi vajadustest tulenevalt soovivad apteekrid saada ravimeeskonna lahutamatuks ja loomulikuks osaks ning nõustada arsti ravimite valikul.

suhtlusel. Oleme koostöös Tervisekassaga loomas võimalust, et arst ja apteeker saaksid samamoodi kiirelt ja turvaliselt infot vahetada. Täiesti kindlalt on see tulevikusuund.

Ravimiinfo jagamine

Kes meist poleks kasutanud dr Google’it! Digitaalsete teabeallikate, sealhulgas tehisintellekti üha laiem kasutamine on tekitanud vajaduse spetsialistide järele, kes oskavad eristada tõeseid ja valesid väiteid. Apteekrite roll tõese ravimiinfo jagamisel on asendamatu ja suureneb seda enam, mida rohkem inimesed netist infot otsivad. Moodsa meedia ja tehnoloogia võimalused tuleb kontrollitud info vankri ette rakendada, aga alginfo saab

tulla ainult õppinud inimestelt. Ehk isegi eraldi teabekeskustest. Apteegi ja apteekri roll teavituskampaaniate korraldamisel on oluline, sest me suhtleme inimestega ja nad usaldavad meid. Erapooletu ravimiteabe hankimisel saame olla partnerid teistele tervishoiutöötajatele.

Ärgem unustagem farmaatsia tohutut potentsiaali üldise rahvatervise parandamisel. Praegu on meil ees kõige põnevam aeg – käimas on arengud, mis võivad üldist tervishoiukorraldust ühtaegu nii parandada kui ka kehvemaks muuta.

Apteeker ja keskkond

Meie planeedi halvenev tervis tekitab ka rohkem haigeid inimesi. Apteekri elukutse prioriteet peaks seega olema tõhus tegevus kliimamuutuste vastu. Igal farmaatsiavälja osalisel on siin vastutus. Apteegiühendused saavad edendada keskkonnasäästlikkust, tööstus püüdleb vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid, farmaatsiateadlased õpivad välja töötama väiksema keskkonnajäljega ravimeid, regulaatorid koguma standardiseeritud andmeid, koolitajad õpetama keskkonnasäästlikku apteegipraktikat ja apteekrid ise kaasa aitama ravimite raiskamise vähendamist nende väärkasutuse tõttu. Iga tegu aitab ja igaühel on roll. Oma planeeti toetades aitame ka sellel elavaid patsiente.

Sõjaväe- ja kiirabiapteekrite roll

Apteekrite roll humanitaarkriisides oli üks tänavuse konverentsi keskseid teemasid. Räägiti sõjaväeapteekritest, kes tegelevad tervishoiulogistikaga sõjas, samuti kiirabiapteekritest, kes toetavad valitsusväliste organisatsioonide logistikaoperatsioone. Viimaste kriiside ajal on ka kogukonna apteekrite panus olnud tähenduslik – Ukraina abistamisel on mitmed apteekrite organisatsioonid oma õla alla pannud just ravimite tarneahela osalisena. Ravim ei ole tavakaup, mida kastiga abivajajale saata. Vajalik on spetsiaalne säilitamine ja kasutamise nõustamine ning just selles osas on kriiside ajal apteekritest palju abi. Ka Eestis aitasid apteekrid Ukraina põgenikel ravimeid paremini kätte saada.

FIPi president Paul Sinclair kutsus konverentsi lõpetamisel kõiki maailma apteekreid üles olema parimad võimalikud spetsialistid. Lähtugem meiegi sellest üleskutsest ja olgem apteekritena varmad kasutama uusi võimalusi. Ühes osas aga loo alguses mainitud Herakleitos kindlasti eksis – meid ümbritsev maailm võib küll muutuda, aga apteekrite missioon inimesi aidata jääb alati püsima.

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Tallinn

Rocca al Mare Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi Apteek

Männiku tee 100

Viimsi

Viimsi Keskuse Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Eedeni Keskuse Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja Apteek

Riia 1

Tasku Apteek

Turu 2

Anne Selveri Apteek

Kalda tee 43

Maarjamõisa Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse Apteek

Puru tee 1, Jõhvi, tel: 354 4004

Jõhvi Apteek

Narva mnt 3, Jõhvi, tel: 335 6230

Vironia Keskuse Apteek

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Läänemaa

Haapsalu Kesklinna Apteek

Tallinna mnt 1, Haapsalu

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek

Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.

*Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

Lõputu kinkimise rõõm

Jah, see imeline aeg on taas käes! Põnevus krutib tuure ja väike käsi sikutab varrukast: „No millal ta juba tuleb?“ Silmad säravad, paberid krabisevad ja rõõmukilkeid on täis terve tuba.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: APOTHEKA, UNSPLASH, ADOBE STOCK

Et pühad võiksid saabuda rõõmu, rahu ja kõige tähtsama – hea tervisega – kutsus Naerata! ajakiri kokku apteekrite konsiiliumi ülesandega teha kõikide maailma päkapikkude elu muretuks ja lihtsaks. Apotheka apteekrid Triinu Entsik-Grünberg, Marita Klaasen, Anu Hoop ja Daniel Agu panid kokku kingivaliku, mis nende lähedaste tervisele ja enesetundele head teeb. Võib šnitti võtta!

Imelisele naisele

Triinu: Sõbrannale, kes jõuab töö kõrvalt käia nii trennis, teatris kui ka kontsertidel, aga kurdab väsimust, kingin eluenergiavitamiini Q10 (Rõõm koensüüm Q10 C ­vitamiiniga 100 mg (30 tk 24,84 €)), mis aitab edukamalt stressiga toime tulla ja toetab pingelisel ajal organismi vastupanuvõimet haigustele. Lisaks parandab see mälu, suurendab keskendumis ­ ja analüüsivõimet, aitab tõsta koormustaluvust sportimisel ja osaleb vananemisprotsessi pidurdamisel. C ­vitamiin kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest ja toetab immuunsüsteemi. Lisaks väike Raeapteegi vannisool koos Biocell vananemisvastase näomaskiga (1 tk 7,13 €), et oleks põhjust võtta üks hetk iseendale.

Anu: Oma väikeste laste hoidjatädile kingin Mölleri kalamaksaõli (250 ml 16,25 €), mis sisaldab südant, mälu ja aju toetavaid kasulikke oomega ­ 3 ­ rasvhappeid. Kes õlist lugu ei pea, leiab samalaadseid tooteid ka kapslitena. Käte hoolduseks lisan kingikotti Babé niisutava ja taastava kätekreemi (50 ml 8,51 €), sest talvisel ajal vajavad ka käed rohkem hoolitsust ja hea kätekreem kulub alati ära.

Anu: Sõbranna kingikotti poetan näoseerumi või iluampullid. Kingisaajate kiidusõnu on pälvinud Isdini hüaluroonhappega niisutav, sära andev ja kortse ennetav näoseerum (30 ml 50,26 €). Väga positiivset tagasisidet on saanud ka sama brändi Instant Flash ampullid (5 x 2 ml, 19,26 €), mis annavad näole hetkega noorema väljanägemise ning on ideaalsed enne tähtsaid sündmusi, et veelgi säravam välja näha.

Daniel: Mu väikevend jalt aktiivne – käib nii ujumis maadlus, break- tantsutrennis kui ka arvutiringis. Seega vajab ta palju energiat. Tema lemmik toit on muidugi igasugused maiustused – küpsised ja kummi kommid. Maiustused annavad kiiresti energiat, kuid need ei tohiks asendada täisväärtuslikke toidukordi, mis sisaldavad mineraalaineid ja vitamiine. Olen talle korduvalt jõuludeks pannud kingikotti Vitiron Kids Sport kummikommid (50 tk 17,77 €), et kahte kärbest ühe hoobiga tabada.

Anu: Oma lastele pole ma apteegitooteid kinkinud, aga kuna ka laste vanaema töötab apteegis, on ka nemad kingikotist nii mõndagi leidnud. Minu 5-aastane tütar on rõõmustanud Avène Cold Cream toitva huulepalsami (4 g 9,95 €), Babé Pediatric eriti õrna šampooni (200 ml 13,55 €) ja ka hambapasta Biorepair Kids metsmaasikamaitselise hambapasta (50 ml 6,96 €) üle.

Daniel: Emale meeldib ilutooteid katsetada. Olen talle aastast aastasse kinkinud erinevaid kreeme, kuid Babé sarjast on saanud tema vaieldamatu favoriit. Babé HealthyAging näokreem küpsele nahale (50 ml 32,82 €) on tema hea ja ustav sõber, mis aitab siluda nahka ja noorendada selle ilmet. Ettevaatust! Kõrvaltoimena võib esineda liiga siledat ning kortsudeta nahka!

Kallile lapsele

Triinu: Teismelisele, kes on hädas oma näonahaga, on hea kink aknevastane apteegikosmeetika Babé Stop Akn sari, millest leiab nii puhastusgeeli (200 ml 16,20 €), poore ahendava tooniku (250 ml 16,18 €) kui ka taastava niisutava kreemi (50 ml 24,28 €). Lisaks noortele mõeldud vitamiinid, mis arvestavad kasvava ja areneva organismi vajadustega.

Marita: Minu

11-aastane tütar tegeleb kolm korda nädalas sportvõimlemisega. Lisaks on tema argipäevad pikad ja koolis korralikult tempokad. Et tema füüsis ja vaimne tervis kontrolli all hoida, soovin, et tema igapäevane menüü oleks B ­ grupi vitamiinide, C ­vitamiini, kaltsiumi ­, magneesiumi ­ ja tsingirikas. Mia kingikotti sobib hästi laimi ja koola maitsega Livol Multi närimistabletid noortele (60 tk 17,01 €).

Viiruste hooajal tasub eriti turgutada pere kõige pisema liikme immuunsust. Probiootikumid stimuleerivad keha loomulikke kaitsemehhanisme ning aitavad parandada vitamiinide ja mineraalainete imendumist vereringesse. Seepärast pistan 5-aastase Marteni kingikotti just Provisor Lactobifodo+ kummikommid (60 tk 19,74 €)

Vahvatele vanavanematele

Marita: Dibeetikust papale sobib hästi kingikotti Diabetiker vitamiinide kompeks (30 tk 5,69 €), mis sisaldab hoolikalt valitud koguses vitamiine ja mineraalaineid, millest diabeetikul suure tõenäosusega puudus võib tekkida. Diabeetikul on hädavajalik ennetada kahjustusi jalgadel, kuna neist võivad areneda halvasti paranevad haavad. Seetõttu lisaksin kingikotti juurde ka Isdin Ureadin taastava jalakreemi diabeetikule (100 ml 18,78 €), mis säilitab jalanaha kaitsebarjääri ja hoiab naha niisutatud.

Daniel: D ­vitamiini vajalikkusest eriti pimedal ajal on küllap igaüks kuulnud. Ent kas teadsid, et see vajadus on kõigil erinev? Lapse ja täiskasvanu vajadused pole võrreldavad, samuti suurendab selle vajadust rasedus ja aktiivne sportimine. Oma vanaemal soovitasin teha D ­vitamiini analüüsi perearsti juures. Selgus, et tema D ­vitamiini tase oli 55 nmol/L, mis on liiga madal. See teadmine aitaski mul vanaema jõulukingituse peavalu lahendada. Vanaema kingipakki läheb Provisor liposoomne vitamiin D3 2500 IU (60 tk 15,80 €). Miks just liposoomne? Sest lähedased on väärt parimat!

Ägedatele meestele

Anu: Minu õe abikaasa on spordisõber, kellel on alati hea meel mõne tervist turgutava toote üle. Nahale kantav A. Zechstein Inside magneesiumiõli sprei (100 ml 5,90 €) ja geel (150 ml 6,70 €) sobivad suurepäraselt pärast treeningut pinges lihaste turgutamiseks. Kingikotti lisan ka Rõõm Vitamiin D3 sprei 2500 IU (22,5 ml 13,25 €). D ­vitamiini lisatarvitamine on septembrist aprillini meie põhjamaises kliimavöötmes väga tähtis. Vitamiini on tarvitada ülimugav – üks pihustus keele alla või põse siseküljele tagab päevase vajaliku annuse.

Triinu: Et vanatädi jaksaks sõbrannadega kepikõndi teha, neil külas käia ja saaks pimedale ja raskele ajale tugevamana vastu astuda, kingin B ­vitamiinide preparaadi B-Complex Oral Spray (30 ml 26,33 €), mis annab energiat, aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Vanematel inimestel ei taha B ­vitamiin enam nii hästi imenduda, mistõttu oleks paslik seda just sügis talvel ja märtsis ­ aprillis kuuridena juurde manustada. Lisaks panen vanatädi kingikotti glükosamiin kondroitiini ja MSMi sisaldava glükosamiin kondroitiin MSM (60 tk 19,99 €), mis toetab liigeste tervist.

Triinu: Vennale, kes on kõva spordimees ja rapsib ka palju tööd teha, kingin magneesiumipulbri koos B ­vitamiinidega Magneesium Direkt 400 + B ­vit (20 tk 12,85 €). Magneesiumi sisaldus organismis väheneb  nii füüsilise kui ka vaimse stressiga ning selle nappus võib viia lihaskram pide ja ­valude tõttu kiirema väsimuse tekkeni. Lisaks pistan talle kingi kotti oomega ­ 3 ­ rasvhappe preparaadi A. Oomega ­ 3 kasplid (90 tk 12,45 €), mis toetab südame ja veresoonkonna tervist, on kasulikud ajutegevusele, liigestele jasilmadele. Oomega happed leevendavad ka ületreenimise tagajärgi, aga ka liigeste jäikust.

Daniel: Mu sportlasest sõber küsis minult, millist toidulisandit võiks pea igaüks võtta. Pikemalt mõtlemata väidan, vitamiini kõrval on need oomega ­ 3rasvhapped. Nende kasulikud omadused varieeruvad alates südame ­veresoonkonna kaitsest kuni teravnenud mälu ja parema õppimisvõimeni, hästi üldistatult aitavad need aga vähendada põletikulisi protsesse.

Nii valingi talle jõulukingiks Rõõm oomega ­ 3 ­ kalaõli D3 + Q10 kapslid (60 tk 19,95 €). Pimedal ajal pole sellest paremat kombinatsiooni!

Triinu: Raeapteegi juhatajana ei saa ma üle ega ümber ka Raeapteegi põnevatest toodetes t – Raeapteegi Pidutee ja Raeapteegi Lavendel sobivad igasse kingikotti. Raeapteegi martsipan on aidanud aastasadu neid, keda kimbutab armuvalu, kes soovivad turgutada oma mälu või lihtsalt veidi maiustada. Täiskasvanud apteeker Melchiori austajatele soovitan aga mekkimiseks kingikotti lisada apteekrinaps Klarett. Nagu apteeker Melchiorgi ütleb, aitab see kõikide haiguste korral.

Teekond küpse ja targa naiseni

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: CUMLAUDE LAB

Menopaus on periood, mis jõuab kätte iga naise elus. Kahjuks kiputakse maailmas leviva noorusekultuse foonil seda aega seostama vananemisega ning leitakse, et ealistest muutustest rääkimine ei ole atraktiivne. Samas unustame, et menopausi jõudnud naisel võib ees olla veel rohkem kui kolmandik elust!

„Seega peab menopausieas naisel olema samuti kvaliteetne elu – ei saa mõelda, et kõik ebamugavused tuleb lihtsalt üle elada, sest kogu aeg on niimoodi olnud,“ paneb südamele Ida­Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloog Kadri Palo. „Abi saab iseenda positiivsest mõtlemisest, toetavast partnerist, sõpradest ja vajadusel ka erinevatest ravimeetoditest.“

Need kuulsad kuumahood... Menopausi tekkimise keskmiseks vanuseks loetakse 51. eluaastat. Sellest perioodist saab rääkida, kui naisel ei ole järjestikuse 12 kuu jooksul olnud enam kuupuhastust. „Perimenopausi ehk üleminekueaga tekkivad muutused võivad alata juba 4–5 aastat enne menopausi ja kesta 2–10 aastat,“ selgitab dr Kadri Palo. „Üle­

minekueaga seotud kaebusi ei pruugi olla kõikidel, kuid umbes 75–85% naistest neid siiski tekib. Soodustavateks faktoriteks on geneetilised tegurid, suitsetamine, alatoitumine noorukieas ning taimetoitlus.“

Perimenopausi alguses võib esineda ebaregulaarset ja vahel ka väga vererohket menstruatsiooni, mis ongi günekoloogi sõnul tihti esimene märk, et muutuste aeg on kätte jõudmas. „Kõige sagedasemateks

Kõige sagedasemateks vaevusteks on järsku tekkivad kuumahood ja higistamine ning sellele järgnev külmatunne.

vaevusteks on järsku tekkivad kuumahood ja higistamine ning sellele järgnev külmatunne,“ kirjeldab dr Palo. „Eriti häirivad on öised kuumahood, mis muudavad une katkendlikuks.“

Ilmneda võib veel mitmesuguseid muresid: mäluhäireid, kontsentratsioonivõime langust, ärrituvust, meeleolu kõikumist, lihas­ ja liigesvalusid, juuste väljalangemist, kusepõie tundlikkust, uriinipidamatust jne. „Enamik neist kaebustest on tingitud vanusega tekkivast naissuguhormooni östrogeeni langusest naise organismis,“ selgitab arst. „Kui füüsiline aktiivsus väheneb, aeglustub ainevahetus, mille tulemusel omakorda kipub tõusma kaalunumber, mis võib muuta naise minapilti. Kui lisada veel östrogeenivaegusest tekkinud tupekuivus, võib suguelu muutuda valulikuks ning kõik see kokku võib viia libiido languseni.“ Jaguks siis vaid partneriga teineteisemõistmist,

et naine ka kaasale menopausis toimuvat selgitaks ning mees mõistvalt ja toetavalt suhtuks.

Kannatustega ei pea leppima

„Vaevuste leevendamisel on oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine,“ räägib Kadri Palo. „Vajadusel võib võtta toidulisandeid, nt D­vitamiini, samuti ei tohiks unustada liikumist.“ Miks mitte proovida ka alternatiivseid meetodeid: akupunktuuri, joogat või vabastavat hingamist. „Nende toime põhineb enesekontrolli õppimisel – tihti tekivad kuumahood just stressisituatsioonides,“ lisab dr Palo. Äärmiselt oluline on arsti soovitust mööda hoida unerežiimi.

„Vähene või katkendlik uni põhjustab tekkiva väsimuse tõttu meeleolukõikumisi ning mäluprobleeme, samuti seostatakse nappi ööund kaalutõusuga,“ täiendab arst.

Apteekidest leiab menopausi perioodiks erinevaid looduspreparaate, kuid ka nendega peab olema ettevaatlik. „Väga heaks mittemedikamentoosseks meetodiks on uuringute põhjal kognitiiv­käitumuslik teraapia,“ toob dr Palo välja. Kui eespool nimetatud soovitustest on vähe abi, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata ravi. „Kasutatakse hormoonasendusravi ja kui domineerivaks on meeleoluga seotud probleemid, ka antidepressante,“ märgib günekoloog.

Menopausiaegse seksuaalelu nauditavamaks muutmiseks on apteekides erinevaid tuppe niisutavaid kreeme, küünlaid ja libesteid. „Intiimpiirkonna pesemiseks piisab soojast veest, vajadusel võib kasutada intiimpesuvahendeid, kuid siis just menopausieas naistele loodud või niisutava toimega tooteid,“ soovitab Kadri Palo.

Intiimtervise ekspertbränd Cumlaude Lab soovitab üleminekueas naistele

Lubripiù niisutav intiimpesugeel (200 ml, 15,40 €) Lubripiù niisutav intiimkreem (30 ml 16,59 €) ja lubrikant (30 ml 12,25 €) pakuvad tõhusat niisutust nii igapäevaseks muga vustundeks kui ka intiim semateks hetkedeks.

(60 tk 30,82 €) ja Serotogyn õhtused kapslid (30 tk 15,96 €) aitavad toidulisandina seespidiselt ennetada ning vähendada üleminekueast tingitud vaevusi.

Müügil apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

Nagu küla koerale, nõnda koer külale

Omaniku ja koera hea suhte alus on vastastikune mõistmine ning hoolimine.

TEKST: koerte treener ja käitumisspetsialist GERLIN GIL

FOTOD: PEXELS, BRIAN TALLMAN

Paljud koeraomanikud leiavad tee koeratreeneri või käitumisspetsialisti juurde alles siis, kui koera käitumine on muutunud väljakannatamatuks. Hullemal juhul antakse koer lausa varjupaika või lastakse magama panna. Paljusid murekäitumisi on aga võimalik ennetada, kui koeraomanikud oskaksid rohkem oma lemmikuid lugeda ja oleksid kursis koera kui liigi vajadustega. Murekäitumine on ju mure ainult inimestele. Koer käitub olukorras nii, nagu talle kõige parem on. Nagu inimestel, on ka koertel omad vajadused, et õnnelik olla. Vastasel juhul hakkab koer vajakajäämisi millegagi kompenseerima. Näiteks üleväsimusest ja stressist asju lõhkuma või liiga vähese füüsilise koormuse tõttu rihmast kiskuma. Psühholoog ja koeratreener Linda

Michaels on koertele loonud vajaduste hierarhia, mille abil saab iga peremees analüüsida, kas tema koera põhivajadused on kaetud. Selle väärt abimehe on eesti keelde tõlkinud Maarja Tali ning Laura Kiiroja.

Kehakeelega arvestamine parandab suhet loomaga Kui koera bioloogilised, emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused on täidetud, saab koera edukalt treenida ja õpetada. Kasuta treenimisel alati positiivseid ehk sunnivabasid meetodeid, tugevda ja tunnusta soovitud käitumist, ignoreeri või suuna koer ära sobimatu käitumise juurest. Õpeta talle selle asemel uus kohane käitumine.

Iga koeraomaniku kohustus on õppida selgeks koerte kehakeel ning

sellest ka lugu pidada! Kui mõistad oma lemmiku ja ka teiste koerte kehalist väljendusviisi, siis saad oma neljajalgsest sõbrast paremini aru, oskad teda suunata või pingelisest olukorrast õigeaegselt ära kutsuda. Mitmeid kehakeele žeste saab koertega suheldes ise edukalt kasutada. Kehakeele mõistmisel ja sellega arvestamisel paraneb suhe koeraga. Loom saab aru, et teda mõistetakse ja usaldus kasvab.

Koerad on loomult sotsiaalsed ja rahumeelsed. Nad ei soovi konflikte. Koer mõistab, et konfliktis võib ka tema kannatada saada. Seetõttu teevad terved koerad endast kõik, et vältida ebameeldivaid, stressirohkeid olukordi. Koerte kehakeeles käsitletavaid stressi- ehk rahusignaalid on koertele kaasa sündinud. Nende kehakeele žestide abil koer

Valik stressi- ja rahusiginaale:

Silmade vidutamine, tihe pilgutamine ja kissitamine . Otse silma vaatamine on koerte arvates ebaviisakas! Vahel koerad kissitavad silmi, kui vaatavad otse võõrale inimesele või ka koerale. Sedasi proovib ta rahustada peremeest näiteks olukorras, kus inimene hurjutab koera mingi asja lõhkumise pärast.

Haigutamine. Näiteks arsti juures või tutvudes teise koeraga koer haigutab. Ta ei ole väsinud, vaid proovib mõista anda, et tunneb end ebamugavalt.

Nina limpsamine. Koer limpsab kiirelt oma keelega üle nina – selle märkamine vajab tähelepanelikkust! Seda võib näiteks näha, kui hakkad puudutama koera pea piirkonda või talle tehakse koertejuuksuris uut soengut. Koer proovib end maha rahustada ja anda teistelegi märku, et on pinges.

Pea või koguni terve kere ära pööramine. Näiteks hakkad koerast pilti tegema ja tema vaatab kaamerast kõrvale. Koer proovib öelda, et ta tunneb ebamugavust: „Mis imeliku asja sa mu näo juurde tood?“.

Tardumine sekundiks või paariks. Näiteks olukorras, kus teine, suurem koer tuleb sinu lemmikut nuuskima.

• maandab iseenda stressi;

• väljendab teistele loomadele (ka meile) oma rahumeelseid kavatsusi;

• väldib konflikte, proovib olukorda rahulikumaks muuta.

Stressi- ehk rahusignaale on üle 30. Alati tuleb kehakeele žestide juures jälgida ka konkreetset olukorda ning koera tervikuna – olulist infot annavad nii koera pea, kere kui ka saba. Samuti annab tähtsat teavet koera ümbritsev keskkond. Näiteks kui koer tuleb veest ja raputab end, siis teeb ta seda enda kuivatamiseks. Samas kui koer raputab end peale arsti juures käiku, siis viskab ta endalt n-ö stressi maha.

Samuti võib üks ja sama asi märkida erinevaid asju. Näiteks saba liputamine võib tähendada nii viisakat tervitamist, mängulisust kui ka teise koera rahustamist või palvet hoida distantsi. Hirmul koer võib saba jalge vahele tõmmata, kuid sabaotsaga teha siiski kiireid sabaliputusi. Ärritunud ja äreva koera saba

Mängu kummardus või venitus. Hea pinge leevendaja! Kui koer teeb seda vaba, plastilise kehaga, hüppab siia ja sinna, siis on ta mänguks valmis. Kui aga koer trennis otsustab järsku pikali heita, et end venitada, siis on tegu stressisignaaliga.

Kurviga liikumine. Sirgjooneline kõnnak on ebaviisakas ning võib mõjuda ähvardavalt. Täiskasvanud koerad teevad enne tutvumist kurvi. Vahel vastab teine koer pilgu ärapööramisega, et näidata enda rahumeelset olekut ning lastes end teisel koeral nuuskida.

Aeglustatud kõnnak, liikumine. Kui hõikad midagi oma koerale rangel häälel, siis koera liikumine aeglustub, proovides sind rahustada ja anda märku, et loom ei taha konflikti.

Esikäpa tõstmine. Seda teevad eriti tihti väga pisikesed koerad ja kutsikad, et end maha rahustada, kuna tunnevad end olukorras ebakindlalt.

Suu pinges, suletud. Sageli on siis ka koera kulmud kergitatud ja üleüldse nägu pinges.

Vaalasilm. Koer proovib pilku nii meeletult vältida, et silmavalge osa on väga hästi nähtav. Sageli toimub koos pea ära pööramisega.

Nuuskimine. Koer nuusib maad, kuid hoiab siiski pilku peal, mis ümberringi toimub. Stressisignaalina nuuskimine on veidi teistsugune kui n- ö ennast unustav, süvenenud maa nuuskimine. Stressisignaalina nuuskimine on näiteks see, kui koer teeb seda justkui asendustegevusena agility -rajal. Näiteks omanik on rajal ärev ja koer üritab nuuskida ning suunata rajal tähelepanu mujale kui omanikule.

Kõrvade peadligi tõmbamine. Koer viib kõrvad peadligi asendisse, mis ei ole tõule omane. Mugav jälgida kikk-kõrvade korral, kuid on kenasti näha ka lontkõrvade korral.

Vahele minemine. Koer näiteks tuleb sinu ja su elukaaslase vahele istuma, et vältida konflikte. Tema arvates olete te liiga lähestikku ning seetõttu leiab ta, et targem on igaks juhuks teie kahe vahele tulla. Seda käitumist kohtab ka, kui kolm koera koos mängivad. Kui kaks neist satuvad liiga hoogu, siis kolmas läheb nende vahele, lõpetades rahumeelselt mängu.

Neid väärtuslikke kehakeele väljendusi on teisigi. Iseasi, kas inimestena oskame piisavalt koerte kehakeelt ning mõistame saadetavaid signaale piisavalt kiiresti lugeda.

Nina

Iga koeraomaniku kohustus on õppida selgeks koerte kehakeel ning sellest ka lugu pidada!

on pigem hästi püsti ja teeb samuti kiire intervalliga liputusi. Rahulik, õnnelik sabaliputus on aga lai, vaba ja koera pepu võib isegi sellega kaasa liikuda. Kui koer aga lamab, sa lähened talle ning koer põntsutab oma saba vastu maad, hoiab keha paigal, võimalik, et limpsab isegi keelega üle oma nina, siis on tõenäoline, et koer soovib, et sa hoiaksid veidi distantsi. Tal on hetkel mõnus pikutada ning ta ei taha, et teda segataks.

Käitumismure võib viidata valule

Kui juhtub, et koera kõik varasemad püüdlused anda teada oma ebamugavusest ja stressist on luhta läinud, siis võib koer uriseda, olla ähvardava kehakeelega ja isegi rünnata, hammustada. Seejärel panevad inimesed koerale sildi „agressiivne“, „kuri“, „peast soe“ või isegi „alfa“. Mõistmata, et koer oli viidud stressi taluvuslävest üle. Ta oli lootusetus olukorras, kus keegi ei saanud aru, et tal on ebamugav ning seetõttu otsustas ta end kaitsta.

Alati, kui käib jutt agressiivsest käitumisest, tuleb meeles pidada, et koerad on meistrid valu ja tervisemurede varjamises. Sageli on käitumismure taga mõni varjatud valu, ebamugavus kehas. Koera kehakeele parem tundmine aitab ka kiiremini mõista, kui miski on korrast ära ning koer vajab hoopis loomaarsti külas-

tust koos põhjaliku tervisekontrolliga. Koerte kehakeele lugemine vajab alguses veidi aega ja keskendumist. Ühel hetkel hakkab silm aga kiiresti ka pisikesi kehakeele žeste tähele panema. Kui tunnete, et vajate abi oma koera mõistmisel, ärge kartke pöörduda veterinaaride, koeratreenerite ja käitumisspetsialistide poole.

Sageli on käitumismure taga mõni varjatud valu, ebamugavus kehas.

Kutsikas võib esikäppa tõstes anda mõista, et tunneb end ebakindlalt.

Pidev glükoosimonitooringnull tilka verd*

ÜKS väike seade

ÜKS lihtne rakendus

Pidev glükoosimonitooring - NULL tilka verd*

D iabeedi parem haldamine algab ÜHEST muudatusest

Soovid rohkem infot?

Küsi Dexcom ONE'i pideva glükoosimonitooringu kohta oma raviarstilt või apteekrilt või vaata www.dexcom.com

Ühilduvate seadmete loendi leiate aadressilt www.dexcom.com/compatibility.

Dexcom ONE on meditsiiniseade – CE 2797

* Kui teie glükoositase ja Dexcom ONE’i näidud ei vasta sümptomitele ega ootustele, kasutage diabeedi raviotsuste langetamiseks glükomeetrit.

Dexcom, Dexcom ONE ja Dexcom Clarity on Dexcom, Inc. registreeritud kaubamärgid Ameerika Ühendriikides ja võivad olla registreeritud teistes riikides.

Olulise ohutusalase teabe ja kasutusjuhised leiate veebisaidilt Dexcom.com või vajaduse korral pidage nõu arstiga.

© 2021 Dexcom Inc. Kõik õigused kaitstud. - LBL022032 Rev001

Kareda naha PALVE:

kaitse, kreemita, niisuta

Vaevalt leidub inimesi, kes talvel oma nahaga üldse hädas poleks. Enamiku külma aja nahamurede taga on üks põhjus – naha kuivus.

Külma ilmaga on õige nahahooldus eriti tähtis, sest nii saab ennetada nahahädasid, mis kaugele arenedes on piin taluda ja torkavad ka välimuses silma.

Põhiline talvine nahahäda

Talvel muutub nahk iseenesest kuivemaks. „Nahal on tema jaoks kättesaadavat niiskust vähem,“ selgitab Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog Ulvi Loite. „Naha kuivust soodustab talvisel ajal madalam õhuniiskus, siseruumide kuiv õhk ning suur riietega kaetud kehapind,“ loetleb arst. Kui niigi talviselt kuivemat nahka ebapiisavalt niisutada ning unustada kaitsta külma ja tuule eest, lisaks igapäevased nahaärritajad, on nahakuivus kerge tekkima.

Miks naha olukord nii hulluks läheb?

„Kuivus tähendab, et naha välimises kihis ehk epidermises on liiga vähe kaitsvaid lipiide – naha kaitsevõime välismõju vastu on langenud,“ ütleb Ulvi Loite.

„80% kuiva naha tõttu tekkinud dermatiitidest on põhjustatud just igapäevaste ärritajate igapäevasest toimest nahale ehk valest pesuveetemperatuurist, ebasobivate vahenditega pesemisest, kinnasteta käimisest jms. Mitmed väikesed ärritajad kokku tekitavad suure probleemi.“

Hea uudis on see, et õigete nahahooldusvõtetega on liigset nahakuivust lihtne ennetada.

TEKST: REELI MAASIKAMÄE

FOTOD: ADOBE STOCK

Nii püsib nahk terve, pehme ja elastne:

DUŠŠ JA VANN LEIGE VEEGA. Kuigi talvel tahaks sooja saamiseks pikalt kuuma duši all mõnuleda või vannis lesida, pole see nahale hea. Kuum vesi ja pikk vees olemine teeb kuiva naha veelgi kuivemaks, sest uhub nahalt ära selle loomuliku rasukihi, mille ülesanne on nahka kaitsta. Nahale on kõige parem kiire käesooja veega dušš.

KASUTA ÕRNU SEEBIVABASID

PESEMISVAHENDEID. Käte ja keha pesemisel on nahale kõige leebemad dušiõlid ja õliseebid, mis ei sisalda lõhna- ega vahuaineid.

VAHETA VÄLJA SUVEKREEMID.

Suvised kreemid ei anna nahale talvel

piisavalt kaitset. Talvel vali kätele, kehale ja näole kreemid, mis on tihedama tekstuuriga, rikkalikult niisutava ja toitva toimega.

KREEMITA END ÕHTUTI. Talvel on üldine nahahooldus võtmeküsimus, et ennetada krobelist, kuiva ja ärritunud nahka. Pea meeles end vahetult enne magamaminekut kreemitada.

• Nägu. Eemalda õhtuti näolt meik õrnatoimelise meigieemaldusvahendiga ja kanna näole-kaelale toitev öökreem, ära unusta ka kulmude alust nahka. Kord nädalas on hea õrnalt näonahka koorida ja vajadusel poputada nahka kreemimaskiga.

• Käed. Head teevad kätekreemid, mis on mõeldud atoopilise naha hooldamiseks. Nii võid olla kindel, et kreem ei ärrita ning on nahka tugevdava ja hoidva koostisega. Hommikul ärgates on käed siidiselt pehmed.

• Huuled. Õhtune huulepalsam tõstab huulte vastupanuvõimet külmale ning ravib ka juba tekkinud kestendust ja pragusid.

• Keha. Isegi kui sääred, küünarnukid ja käsivarred ei tundu kuivad, kreemita neidki ennetavaks nahahoolduseks.

RAVI NAHAPROBLEEME. Eriti tähelepanelikult peavad oma nahka talvel hoidma erihoolt vajava nahaga inimesed.

Kui näed esimesi märke, et nahk hakkab käest minema, alusta kohe raviga. Kui jääd ravivõtetega hätta, saad abi nahaarsti juurest.

JOO PIISAVALT VETT. Naha niisutamine talviste kreemidega on vältimatu, et hoida nahk elastne, pehme ja ilus, kuid naha eest tuleks hoolitseda ka seespidiselt. Selleks joo iga päev puhast vett ja taimeteesid. Nii paraneb naha niiskustasakaal. Kohv, magusad karastusjoogid, roheline ja must tee viivad kehast vedelikku välja ning võivad nahaprobleemide korral muredele hoogu juurde anda.

TOETA NAHKA VITAMIINIDEGA. Nahk on heas toonuses ja elujõuline, kui su organismis on piisavalt nahale vajalikke toitaineid. Et seda kindlustada, tasub aeg-ajalt teha vitamiinikuure. Nahale sobivad hästi kompleksid, milles on tsinki, biotiini, kollageeni, A-, B,- ja E-vitamiini, oomega-3- ja -6-rasvhappeid.

KANNA NATURAALKIUST RIIDEID. Kui nahk kuivusest punetab, sellel on ekseeme või haavandeid, väldi naha vastas karvaseid kangaid. Lahtised kangakiud, mis jäävad nahakidade taha kinni või torgivad nahka, süvendavad nahamuresid.

Naha vastas on kõige leebemad siid ja puuvill. Kunstkiust kangad, mis ei lase nahal hingata, võivad juba tasakaalust väljas nahka veelgi ärritada.

Ulvi Loite, Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog

Nahahoolduses tuleks sihiks võtta pehme ja sile nahk

Millised kreemi koostisosad teevad nahale head?

Hea on kreem, mis imendub hästi, niisutab piisavalt ega jäta nahka väga rasvaseks.

• Rasvasemad kreemid, mis sisaldavad mesilasvaha, vaseliini, silikoone, tsinkoksiidi ja mineraalõlisid, annavad nahale kaitsebarjääri väliste ärritajate eest ja takistavad veekadu nahast. Neid tuleks kasutada õue minnes või märgi töid tehes.

• Vedelamad kreemid imenduvad kiiremini ja on seetõttu lihtsamad kasutada. Juba häiritud nahabarjääri suudavad toita ja lipiidide taasteket soodustada tooted, mis sisaldavad uureat, keramiidi, glütserooli, hüaluroonhape jms.

Kes peavad talvel eriti hoolsalt naha eest hoolitsema?

TEE TOAÕHK NIISKEMAKS. Liialt kuiva toaõhu saad niiskemaks, kui hoiad aeg-ajalt lahti akent, paned radiaatori lähedusse väikse veenõu või kasutad õhuniisutajat.

KAITSE NAHKA

KÜLMA JA TUULE EEST. Enne õue minekut ja kinnaste kätte tõmbamist, kreemita käsi toitva kätekreemiga. Hoia kotis käepärast huulepalsam. Kui huuled õues kuivavad, ei tohi neid niisutamiseks kindlasti limpsida.

ÕUES KANNA ALATI

KINDAID, SALLI JA MÜTSI – see on kõige lihtsam võimalus hoida nahka ilma kahjuliku mõju eest.

Erilist tähelepanu vajavad need, kel õrnem nahk: väikelapsed, vanurid, nahahaiguste (atoopiline dermatiit) ja tõsiste üldhaigustega patsiendid. Ka teatud tüüpi ravimid soodustavad naha kuivust. Tasub teada, et 75 protsendil üle 64-aastastest inimestest on nahk liiga kuiv.

Millal on põhjust kuiva nahaga pöörduda nahaarsti poole?

Kuivus muutub probleemiks, kui selle tõttu hakkab nahk sügelema, tekivad roosad ja punased laigud, karedus ja halvemal juhul ka lõhed. Sellised sümptomid viitavad ravi vajavale nahahaigusele ehk dermatiidile.

Mida soovitada meestele, kes arvavad, et kreemid on naistele?

Nahahooldus on kõikidele. Nagu auto, vajab aeg-ajalt tähelepanu ka nahk. Nahahooldus ei sõltu soost, vaid on seotud enda eest hoolitsemise ja naha tervise säilitamisega. Terve nahk on pehme ja sile.

Kuiva naha esmaabi

Mida teha, kui nahk on kare, punetab ja valulik?

Käed

• Väldi liigset pesemist. Vesi, seep ja käterätiga käte hõõrumine suurendab nahaärritust.

• Kreemita. Peale iga kätepesu kreemita nahka uuesti.

• Kreemikindad. Kanna karedatele kätele rikkalikult rahustavat kreemi ning tõmba kätte kerged puuvillased kindad.

• Tee majapidamistöid kinnastega. Kuivade käte korral pane niiskete või tolmuste tööde tegemiseks, olmekeemia kasutamiseks ja tugevalt happeliste ja vürtsikate toiduainete töötlemiseks kätte kaks paari kindaid. Naha vastas peaks olema pehme puuvillane ja peal kile ­ või kummikindapaar.

• Leia apteegist sobivad tooted. Kõigile nahamuredele on apteegis olemas lahendus, nii sügeluse, punetuse, haavandite kui ka põletiku leevendamiseks.

Keha

• Ole õrn. Loobu pesemisel naha hõõrumisest karedate pesukäsnade ja ­ harjadega.

• Koori nahka õrna õlise nahakoorijaga, et eemaldada nahalt surnud naharakud.

• Kuivatades jäta nahk natuke niiskeks ning kanna nahale kohe niisutav kreem. Kergelt niiskesse nahka imendub kreem paremini.

• Ravi kannalõhesid. Pragunenud kannad saad korda, kui raspeldad õrnalt maha kuiva nahakihi ning kreemitad siis kandu spetsiaalse nahka taastava ravikreemiga.

Poputust kuivale nahale

jalakreem 10% uureaga (100 ml) 16,05 €

kehapalsam Balm Oil (500 ml) 30,50 €

kapslid küüntele, nahale, juustele (60 tk) 17,11 €

• Kreemisokid diivanil. Edaspidi enneta pragusid kreemisokkidega – enne magama minemist või diivanile filmi ette sättimist kanna jalalabadele rikkalik kiht kreemi ning tõmba jalga kaks paari sokke: esimeseks kihiks õhukesed puuvillased, peale villased sokid.

Nägu

Hoidu toodetest, mis kuivatavad nahka. Isegi kui tavapäraselt su nahale näotoonik ja näopesugeel sobivad, siis kuivale, kiskuvale ja ketendavale nahale need head ei tee. Pane pausile kõik tooted, mis kuivatavad nahka.

• Tee meigist paus. Kui näonahk on kare ja punetab, anna talle puhkust paari meigivaba päevaga.

• Kontrolli oma kreemide koostist. Kui kasutad külmale ajale sobivat näokreemi, aga su nahk on sellele vaatamata kuiv, tasub vahetada kreemi – ehk ei sobi sulle mõni senise kreemi koostisosa või vajab su nahk rasvasemat kreemi.

Sensilis rahustav puhastuspalsam näole (50 ml) 24,99 €

Sensilis Upgrade AR näokreem (50 ml) 57 €

Isdin taastav kätekreem koensüüm Q10 (50 ml) 12,22 €

BioNike Triderm Oleated Bath vannija dušiõli (500 ml) 17,98 €

Avène Body õrn kehakoorija (200 ml) 27,06 €

BioNike Proxera huulepalsam kuivadele huultele (10 ml) 8,39 €

Toodel on juures apotheka.ee ja apothekabeauty.ee hinnad.

TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ADOBE STOCK

PVanuse kasvades kipub nahale tekkima healoomulisi moodustisi, mis tihtilugu silma riivavad ja murelikuks teevad.

NAHAmoodustised –

kas aitab arst või kosmeetik?

õhja-Eesti regionaalhaigla ja Kotka erahaigla dermatoveneroloog Bret Kaldvee sõnul on sagedasemad nahamuutused papilloomid, seborroilised keratoosid, dermatofibroomid ja kirssangioomid healoomulised. Mis tüüpi moodustistega on tegu ning millised on nende eemaldamisvõimalused?

Mõjuriteks geneetika, ülekaal või nahapõletik Papilloomi ehk nahanäsa teab küllap igaüks. „Tegu on nahast kõrgema, peenikesel jalal oleva elastse moodustisega, mida kõige tihemini esineb silmalaugude, kaenla- ja rinnaaluste ning kubeme piirkonnas,“ selgitab dr Bret Kaldvee. Miks papilloomid tekivad, päris täpselt

ei teata. Arvatakse, et üks põhjus võib olla papilloomviirus. Dr Kaldvee sõnul on teatud juhtudel soodustavad tegurid väike ülekaal või nahatrauma – viimast just kaenlaaluste või kubeme piirkonnas. Kui tekib hõõrdumine, ilmneb väike nahakahjustus, mis omakorda soodustab nahanäsade teket. Arsti kinnitusel on täheldatud esimeste papilloomide tekkimist raseduse ajal, mida seostatakse kasvufaktorite tõusuga sel perioodil. „Papilloomid on healoomulised ja üldiselt nende pärast muretsema ei pea,“ kinnitab dr Kaldvee.

Seborroilised keratoosid tekivad tavaliselt naha vananedes. „Õigupoolest on nimi üksjagu eksitav – nimetus seborroiline näitab eelkõige rasurikkaid keha piirkondi nagu skalp, nägu ja rinnak, aga tegelikult leiab neid paarimillimeetrisi kuni mõne sentimeetri laiusi moodustisi ka mujal,“ selgitab doktor. „Neid kipub esinema igal pool nahal: näol, pea, kehatüve, ala- või ülajäsemete piirkonnas ja ka mujal, välja arvatud peopesadel, jalataldadel ja limaskestadel. Mõned patsiendid on täheldanud, et seborroilisi keratoose on hakanud rohkem tekkima pärast suuri nahapõletikke või

päikesepõletust.“ Arsti sõnul on nende teke seotud ka geneetilise eelsoodumusega. „Uuringud on näidanud, et seborroilisi keratoose esineb 90 protsendil üle 60-aastastest ja enamasti hakkavad need nahamuutused ilmnema 30–40ndates, üliharva 20ndates eluaastates,“ täpsustab ta. Tüüpiliselt on healoomulised seborroilised keratoosid nahast kõrgemad ning võivad värvuselt olla kollakad, aga ka pruunid ja süsimustad. Neid puudutades jääb näpu alla kare pind.

„Sagedased nahamoodustised on ka dermatofibroomid,“ jätkab dr Kaldvee. „Neid roosakas-pruunikaid kõvasid sõlmekesi näevad nahaarstid rohkem naistel ja eeskätt ala- või ülajäsemetel. Üks nende tekke põhjus võib ilmselt olla põletikureaktsioon sissekasvanud karvale või putukahammustusele. Dermatofibroomide suurus ulatub 0,5–1,5 sentimeetrini.“

Punased täpid ja maksaplekid Kirssangioomid on healoomulised, väikesed veresoontepärased muutused, tavaliselt ühe- kuni kolmemillimeetrised erkpunased, vahel ka lillakad või sinakad täpid nahal. „Keegi päris täpselt ei tea, miks need tekivad, aga peaaegu igal 30+ vanuses inimesel, kellele teeme vastuvõtul kogu keha dermatoskoopia, mõned kirssangioomid leiame,“ selgitab dr Kaldvee.

„Sagedamini näeme kirssangioome skalbi piirkonnas või kehatüve ülaosas, kuid tihtipeale kohtab neid ka kätel või jalgadel,“ jätkab dr Kaldvee. „On teatud haigusi, mille korral tekib kirssangioome rohkem, kuid üksik punane täpp nahal ei viita kindlasti süsteemsele haigusele või probleemile. Kui nahal on mõned punetavad täpid, mis ei häiri, ei ole ravi vajalik.“

Üks levinud healoomulisi nahamuutusi on solaarlentiigod ehk maksaplekid. „Maksaga neil siiski seost ei ole,“ täpsustab arst. „Ainuke ühine nimetaja maksal ja solaarlentiigol on värvus. Seega kui inimesel on solaarlentiigo nahal – tüüpiliselt päikesele avatud piirkonnas nagu nägu, dekoltee, labakäed või selg – ei pea muretsema oma maksa tervise pärast. Tegemist on siiski päikesekahjustuse näitajaga.“ Üldiselt piisab dermatoskoobist, et olla kindel: tegemist on healoomulise solaarlentiigoga.

Dermatoloog toob selguse Miks ühel inimesel tekib nahamoodustisi rohkem, teisel vähem? Bret Kaldvee sõnul mängib healoomuliste nahamuutuste tekkes rolli geneetiline eelsoodumus, lisaks päikesepõletus või väike ülekaal. Küll aga kipub vanuse kasvades

igasuguseid nahamoodus tisi juurde tulema.

Suuremat päikesekoormust nahal näitab solaarlentiigode olemasolu. „Mõnikord ütlevad patsiendid, et pole enam aastaid päevitanud, kuid solaarlentiigode teke on olnud intensiivsem justnimelt viimastel aastatel,“ toob dr Kald vee välja. „Peab meeles pidama, et nahal on hämmastav mälu. Kõik päikesekahjustused jäävad nahale meelde, kuid esimesed pigmendiebaühtlused ja laienenud veresooned tekivad mõnikord alles aastaid või aastakümneid pärast suuremat päikesedoosi.“

dermatofibroom või seborroiline keratoos, võib ta vajadusel võtta väikese proovi, et diagnoosi kinnitada.“

Laseri või külmaga?

Kui nahamuutused siiski silma riivavad, on kirssangioomide* eemaldamiseks kõige tõhusamad laserid. „Minu isiklikuks lemmikuks on vaskulaarsete laserite kasutamine, sest protseduur on kiire, peaaegu valutu ja tavaliselt piisab ainult ühest laserimpulsist, et nahamuutusest jagu saada,“ selgitab dr Kaldvee. Kasutatakse ka krüoteraapiat ja elektroteraapiat.

Eespool nimetatud nahamuutused on kõik eeskätt kosmeetilised probleemid. „Kui aga mõni nahamuutus on teistest ikkagi erinev või kipub märgatavalt kasvama, peaks nahaarsti juures selle igaks juhuks üle vaatama,“ paneb dr Kaldvee südamele. „Kui dermatoloog on kinnitanud, et tegu on healoomuliste nahamuutustega, saab neid juba eemaldada.“

Millal ja mis meetodiga tasub nahamoodustisi eemaldada? „Kui on kindel, et tegemist on kas papilloomi, seborroilise keratoosi, dermatofibroomi või kirssangioomiga, peaks neid eemaldama ainult siis, kui need inimest ennast häirivad, muidu mitte,“ rõhutab arst. „Kui dermatoloogil on tekkinud kahtlus, kas nahamoodustis ikka on

Solaarlentiigode eemaldamisel eelistab Bret Kaldvee pigmendi lasereid, millega mõjutatakse pigmendirakku väga spetsiifiliselt.

Dermatofibroomi eemaldamiseks on kõige tõhusam kirurgiline meetod. Papilloomide eemaldamiseks võib kasutada laserit, teha krüoravi või eemaldada küretiga. Samuti annab arst seborroilistest keratoosidest vabanemisel nõu, kus seda protseduuri teha. „Kirurgiliselt nende nahamuutuste eemaldamist ma ei soovita, kuna nahale jääb märgatav arm,“ hoiatab arst. „Seborroiliste keratooside kõrvaldamiseks saab kasutada lasereid, laastbiopsiat, küretaaži või krüoteraapiat, millest ei jää armi. Paljudel juhtudel soovitan patsientidele ka uureat sisaldavaid kreeme, mis vähendavad keratooside kasvutendentsi.“

Vaata ka YouTube: Dr Bret

Toeta oma nahka!

1. BioNike Sun päikesekaitse aerosool SPF 50+ (200 ml) 31,38 €

2. Babé taastav ihupiim uureaga 10% (500 ml) 28,91 €

3. Orto niisutav kreem Ortomed 10% uureaga (150 ml) 7,66 €

4. Avène Sun päikesekaitselosjoon lastele SPF 50+ (100 ml) 26,08 €

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Puhtamast puhtam

Eucerin Dermopure puhastusgeel näole ja (150 ml 17,12 €) sisaldab 2% salitsüülhapet, mis vähendab ebapuhtust ja avab poorid. Geel toimib aknejärgsete laikude ja läike, kooriv happekompleks eemaldab surnud naharakud, liigse rasu, mustuse ja meigi.

Elastsust kollageenist

Kollageen on kõige rikkalikum aine meie organismis, see on naha, juuste, luude ja liigeste ehituskivi. Tervisepüramiid kollageeni kummikommid (60 tk 22,84 €) sisaldavad esimese tüübi kollageeni, mis on organismi kõige olulisem kollageeni vorm. Lisaks sellele sisaldavad kummikommid vitamiine, mis soodustavad kollageeni imendumist. Naudi elastsemat nahka ning täiuslikumat juuste pigmenti ja sära.

Ütle jah säravale nahale!

Pigmendilaigud? Tuhm jume? Kortsukesed? Avène Vitamin Activ Cg korrigeeriv näoseerum (30 ml 46,37 €) käib trumbid välja kõigi nende vastu. Võimas aktiivainete trio – dermatoloogiline vitamiin Cg, retinoolisarnane bakutsiool ja niatsiinamiid hoolitsevad selle eest, et nahk säraks. 15-päevase kasutuse järel on nahk silutud ning kuu aja pärast on pigmendilaigud ja kortsud silmanähtavalt vähenenud.

Sujuvaks seksiks

YesForLov unisex niisutav lõhnatu lubrikant (100 ml 28,75 €) muudab vahekorra sujuvamaks ja mõnusamaks. Veepõhine libesti sobib igale limaskestale, ka kõige õrnemale. Looduslikest koostisosadest, mittekleepuv tekstuur ja rahustav koostis toetab tupe loomulikku niiskust.

Libesti on rikastatud hüaluroonhappe ja allantoiiniga, mis toimib antioksüdandina.

Uued kosmeetilised geelid

Eesti turule on jõudnud uus sari 911 Active Formula, mille on välja töötanud Eesti tehnoloogid.

Varemerohu ekstrakti kreem (70 g 5,45 €) koos eeterlike õlidega on rahustava, soojendava ja vereringet soodustava toimega ning sobib lihaste soojendavaks massaažiks.

Venactive jalageel (70 g 5,45 €) hobukastani-, ruskuse-, põisadru ekstraktiga stimuleerib jalgade verevarustust ja toob leevendust väsinud jalgadele.

Jõekäsna geel 70 5,45 g €) sisaldab taimseid ekstrakte ning seda kasutatakse nahapiirkondadel, millel esineb pigmentatsiooni, sinikaid ja muhke. Geel ergutab paikselt naha verevarustust.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Uus nahahooldussari HAIR STOP

Uus nahahooldussari HAIR STOP

ELAINE PERINE HAIR STOP sarjast leiate mahedaid tooteid näole, kehale ja intiimpiirkonnale –hellitage oma nahka igal võimalikul viisil. Tundke omal nahal, kui hea on hoolitsetud, sile ja särav nahk.

ELAINE PERINE HAIR STOP sarjast leiate mahedaid tooteid näole, kehale ja intiimpiirkonnale –hellitage oma nahka igal võimalikul viisil. Tundke omal nahal, kui hea on hoolitsetud, sile ja särav nahk.

HAIR STOP DEO 2 in 1 on vegan ja sisaldab 0% alumiiniumi (50 ml). Esimesena maailmas välja töötatud deodorandipulk, mis hoiab teid värskena 48 tundi ja ühtlasi vähendab samm-sammult kaenlaaluste karvade kasvu taimsete ja vegankoostisosade kaudu – tõeliselt universaalne ja valutu lahendus. Antiperspirant hoiab ära higistamise. Deodorant pakub 48 h kaitset higilõhna tekke eest.

HAIR STOP DEO 2 in 1 on vegan ja sisaldab 0% alumiiniumi (50 ml). Esimesena maailmas välja töötatud deodorandipulk, mis hoiab teid värskena 48 tundi ja ühtlasi vähendab samm-sammult kaenlaaluste karvade kasvu taimsete ja vegankoostisosade kaudu – tõeliselt universaalne ja valutu lahendus. Antiperspirant hoiab ära higistamise. Deodorant pakub 48 h kaitset higilõhna tekke eest.

HAIR STOP näoseerum (50 ml) sobib hästi ülahuule ääres asuvate peenete karvade ja jämedamate kõrreliste karvade jaoks lõual. Kandke näole 2–4 tilka seerumit pärast karvade eemaldamist. Edaspidi kasutage 1–2 korda päevas vähemalt 3 nädalat. See on rikastatud hüaluroonhappe, jojobaõli ja aloe vera’ga, mis lisaks karvakasvu pidurdavale toimele toimivad naha vananemise vastu ja niisutavad nahka.

HAIR STOP näoseerum (50 ml) sobib hästi ülahuule ääres asuvate peenete karvade ja jämedamate kõrreliste karvade jaoks lõual. Kandke näole 2–4 tilka seerumit pärast karvade eemaldamist. Edaspidi kasutage 1–2 korda päevas vähemalt 3 nädalat. See on rikastatud hüaluroonhappe, jojobaõli ja aloe vera’ga, mis lisaks karvakasvu pidurdavale toimele toimivad naha vananemise vastu ja niisutavad nahka. HAIR STOP näokreem (50 ml) sobib hästi daami habeme, soovimatute näo- ja kulmukarvade eemaldamiseks. Kandke kreem näole pärast karvade eemaldamist ning edaspidi kasutage 1–2 korda päevas vähemalt 3 nädalat järjest.

HAIR STOP näokreem (50 ml) sobib hästi daami habeme, soovimatute näo- ja kulmukarvade eemaldamiseks. Kandke kreem näole pärast karvade eemaldamist ning edaspidi kasutage 1–2 korda päevas vähemalt 3 nädalat järjest.

HAIR STOP kehakreem (150 ml) sobib hästi kogu kehale. Kreem kingib teile sileda naha ja aitab looduslikul moel võidelda ihukarvadega, vähendada ja peatada nende kasvu kuni 72%. Kandke 1–2 pumbatäit kreemi kehale üks kord päevas.

HAIR STOP kehakreem (150 ml) sobib hästi kogu kehale. Kreem kingib teile sileda naha ja aitab looduslikul moel võidelda ihukarvadega, vähendada ja peatada nende kasvu kuni 72%. Kandke 1–2 pumbatäit kreemi kehale üks kord päevas.

HAIR STOP intiimkreem (50 ml) sobib hästi sissekasvanud karvadele tupel ja vistrikele pärast raseerimist ja edaspidi kord päevas pärast duši all käimist.

HAIR STOP intiimkreem (50 ml) sobib hästi sissekasvanud karvadele tupel ja vistrikele pärast raseerimist ja edaspidi kord päevas pärast duši all käimist.

Ostke Viru keskuse ja Kristiine Apothekadest, apotheka.ee ja apothekabeauty.ee veebipoodidest.

Ostke Viru keskuse ja Kristiine Apothekadest, apotheka.ee ja apothekabeauty.ee veebipoodidest. axmer.ee

axmer.ee

Särtsu ja helgust

pidudeaega

Aasta viimasel kuul kogub tuure talvepidude hooaeg, mis kestab veebruarini välja. Pika sügise jooksul võib näonahk olla kahvatuks ja kuivaks muutunud ning vajada juurde särtsu ja sära.

TEKST JA MEIK: SIGNE UIBO

MODELL: RIINU

FOTOD: TIINA KUKK

Turgutav nahahooldus

Seepärast on hea mõte üle vaadata ka senine näohooldustoodete valik – nüüd tuleks nahka ergutada sügavniisutavate, turgutavate ja toitvate koostisosadega. Viimastega võib alustada juba puhastuses, valides meigi eemaldamiseks Novaclear Hydro niisutava mitsellaarvee (400 ml 10,96 €), näo pesemiseks rahustava allantoniini sisaldusega Novaclear Hydro hüaluroonhappega näopesuvahu (100 ml 11,29 €) ning toniseerimiseks linaseemneekstrakti ja pantenooli sisaldusega Novaclear Hydro hüaluroonhappega tooniku (100 ml 8,63 €).

Ekstreemsete ilma­ ja temperatuurimuutustega ajal, mil on vähe päikesevalgust ja siseruumides õhk krõbekuiv, tasuks turgutada nahka seerumitega. Pimedal ajal veedetakse rohkem aega ka ekraanide tega, mille eest kaitseb nahka tugevaid antioksüdante sisaldav Novaclear Advanced sinise valguse kaitsega seerum SPF 30 (30 ml 17,60 €).

Lühikeste päevade tõttu on talvel hea mõte teha tuhmile nahale seerumikuur valgustundlike koostisosadega nagu C­vitamiin, kasutades Novaclear Advanced C-vitamiiniga seerumit (30 ml 16,69 €) või alfa­arbutiini sisaldusega Novaclear Advanced pigmendilaike vähendavat seerumit (30 ml 17,60 €). Rasust ja poorset nahka aitab poputada Novaclear Advanced niatsiinamiidiga seerum (30 ml 15,10 €), mis leevendab põletikke ja takistab tumedate laikude teket. Naha nooruslikkuse ja sära toob esile Novaclear Advanced glutatiooni ja retinooliga sära andev seerum (30 ml 16,69 €). Tuhmi ja ebaühtlast nahka aitab uuendada Novaclear Advanced glükoolhappega nahka kooriv seerum (30 ml 16,69 €). Kuna seerum mõjub naha sügavamates kihtides, tuleks sellele kanda naha pindmisi kihte kaitsev ja hooldav kreem: päevaks Novaclear Hydro niisutav päevakreem (50 ml 15,77 €) ja ööseks Novaclear Hydro hüaluroonhappega öökreem (50 ml 15,93 €).

Ära unusta ka silmade ümbrust – kuna seal on nahk õhem, vajab see erilist hoolt. Kasuta selleks hommikul ja õhtul Novaclear Hydro silmakreemi (15 ml 10,95 €). Kui tunned, et näonahk vajab veel lisahellitust, kasuta vastavalt vajadusele Novaclear Hydro niisutavat kangasmaski N1(1 tk 3,06 €), mis aitab ärritunud nahal taastuda.

NIPID

Novaclear Advanced sarja kuulub seitse näo seerumit, mida võib kasutada eraldi või üks teisega kombineerida.

Kui kasutad silmameigis säravaid ja kirkaid toone, siis alustagi nende pealekandmisest ja tee hiljem meigipõhi – nii saavutad puhtama tulemuse. Idun Minerals näovärskendajameigikinnitaja (100 ml 21,58 €) sobib nii meigi

kinnitamiseks kui ka näo niisutamiseks-värskendamiseks kogu päeva jooksul.

Kui tunned, et oled põsepunaga liialdanud, kanna sinna peale

BioNike Color kompaktpuudrit 101 Ivoire (8 g 18,96 €), et põsepuna tooni mahendada.

Idun Minerals mineraallauvärvi Snöflinga (2,4 g 11,79 €) võib lisada iga lauvärvi tooni peale, et sellele rohkem sära anda.

Lummav meigipõhi ja kirgas pilk

Kanna eelnevalt hooldatud nahale Idun Minerals Primer meigialuskreemi Iris (26 ml 25,32 €), et ühtlustada naha tekstuur ning pikendada meigipõhja püsivust. Vali sobivat tooni BioNike Color jumestuskreem Lifting 202 Creme (30 ml 25,98 €) ning kanna see ühtlaselt näole ja pisut ka kaelale. Seejärel kinnita meigipõhi BioNike Color kompaktpuudriga 101 Ivoire (8 g 18,96 €), et tulemus oleks ühtlane ja sellel oleks hea hajutada põsesarnade all Idun Minerals mineraalpäikesepuudrit Midnattsol (5 g 25,32 €) ja põsenukkidel roosakat Idun Minerals mineraalpõsepuna Tränbär (5 g 25,32 €). Kui soovid lisada sära ja pidulikkust, kasuta selleks põsesarnadel ja avatud dekolteel ülipeene litritolmuga segatud BioNike Color tolmpuudrit (15 g 29,74 €).

Silmameigis alusta ülalaugude ja silmaaluste ühtlustamist Idun Minerals Perfect heleda silmaaluste peitekreemiga (6 ml 25,32 €). Intensiivsema heleduse saamiseks kanna ülemisele laule BioNike Color kompaktlauvärvi 405 Lumiere (3 g 11,96 €), seejärel kanna sära lisamiseks sellele Idun Minerals mineraallauvärvi Snöflinga (2,4 g 11,79 €). Kui soovid intensiivsemat tulemust, võid ülalau välisnurka kanda tumedamat tooni.

Seejärel tõmba ripsmepiirile pliiatsiga lainerijoon. Kui soovid eriti kirgast tooni, kasuta selleks Idun Minerals elektrisinist silmapliiatsit Hav (0,35 g 11,79 €). Kui eelistad mahedamat tulemust, sobib BioNike Color silmapliiats 104 Gris (9,09 €). Silmadesse toob värskuse, kui kasutad alumisel lau limaskestal beeži Idun Minerals silmapliiatsit Sand (1,4 g 11,79 €). Lisa Idun Minerals veekindel ja volüümi andev sinine ripsmetušš Vatn (9 ml 19,26 €) ning tooni kulmud BioNike Color kulmupliiatsiga nr 501 Tume Blond (12,52 €) ning fikseeri need Idun Minerals Fiber keskmist tooni kulmugeeliga (5 ml 14,95 €).

Alusta huulte hooldust Novaclear Hydro niisutava huulepalsamiga (4,9 g 6,11 €), kuna talvel kipuvad huuled kuivama. Loomulikku tooni roosade huulte puhul kasuta Idun Minerals huulepliiatsit Bibi (0,35 g 10,98 €) ja ühtlase värviga Idun Minerals huulepalsamit tooniga SPF 15 Syren (8 ml 14,13 €). Keskmise tooni huultel kasuta Idun Minerals huulepliiatsit Harriet (0,35 g 10,98 €) ja värvi huuled Idun Minerals kreemja huulepulgaga Ingrid Marie (3,6 g 18,00 €). Kui soovid intensiivset tulemust, sobib selleks Idun Minerals huulepliiats Greta (0,35 g 10,98 €), mille peale kanna peale fuksiatooni BioNike Color Intense huulepulk 107 Fuchsia (3,5 ml 12,42 €).

Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja Apotheka Beauty e-poe hinnad.

kalduva naha pesemiseks. Selle kontsentreeritud vee- ja seebivaba koostis sisaldab üle 40% taimset päritolu pehmendavaid ja taastavaid õlisid. Õliseep võtab ära kuivale nahale omase sügeluse ja pingul tunde, aitab nahakahjustustel kiiremini paraneda, toidab ja niisutab nahka juba esimesest kokkupuutest ning kaitseb seda kareda vee eest.

Müügil apteekides, e-apteekides, Tradehouse’is ning e-poodides andbeauty.ee, apothekabeauty.ee, loverte.com, mactabeauty.com ja mylook.ee.

Kes otsib, see leiab

Hanna-Liis Nahkuril on kosmeetikatoodetega kindel suhe. Ta otsib põhjalikult õiget toodet, mis talle tõeliselt hästi sobiks. Ja kui see leitud, jääb ta sellele lõpuni truuks.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTO: KRISTIIN KÕOSALU

Hanna-Liis reisib palju ja seepärast kaalutleb ta kosmeetikatooteid valides eriti, et kõik oleks väga hästi läbimõeldud ning midagi poleks vaja üleliia kaasas kanda.

Ta eelistab pigem tundliku naha tooteid ning tunnistab, et eriti keeruline on olnud tal leida silmakreemi ja ripsmetušši.

Näokreemi valides selgitab ta esmalt välja, kas kreem jätab ikkagi nahale loomuliku tunde, ekstrapinguldusest ta lugu ei pea. Millised ilutooted Apotheka riiulitelt täitsid tema ootused?

SENSILIS Origin Pro EGF-5 seerum kasvufaktoritega (30 ml) 96,99 €

Väga meeldis! Tõesti tekitas hommikul lisavärskuse tunde. Äärmiselt meeldiv oli seda ka näole kanda. Tundus, et suudab varjata ka vähe magatud öid

SENSILIS õrn puhastusvaht (200 ml) 19,89 €

Väga mõnusalt õhulise tekstuuriga vaht, mis jätab nahale siidiselt pehme tunde.

SENSILIS rahustav puhastuspalsam näole (50 ml) 24,99 €

Väga omapärane näopuhastusviis. Kandsin väga õhukese kihi salvi näole ja pesin kaasas oleva mõnusa puhastusrätikuga… Minu jaoks harjumatu, aga tulemus oli väga meeldiv.

SENSILIS Upgrade AR näokreem (50 ml) 57 €

Väga meeldiva lõhna ja koostisega kreem. Alguses tekitas veidi rahutut tunnet näol, kuid see kadus peagi.

BIONIKE ProXera huulepalsam kuivadele huultele (tuubis) (10 ml) 8,39 €

Meeldiv ja leebe maitsega. Jättis huultele tuntava kaitsekihi.

ISDIN turseid leevendav k-oksiidiga silmaümbruskreem (15 g) 50,66 €

Meeldis! Ei tekitanud silmade ümber ärritust, mida alati uute silmatoodete juures pelgan.

AVÈNE Body niisutav kehapalsam (250 ml) 27,77 €

Toimis mõnusalt! Proovisin palsamit isegi tuulest kuivadele kätele ja tõepoolest see pehmendas need kiirelt.

IDUN Minerals veekindel ja volüümi andev must ripsmetušš Vatn (9 ml) 19,26 €

Ilmselt üks suurim üllataja, sest olen veekindlate ripsmetuššide suhtes eriti kartlik, kuna need on alati nii tugeva konsistentsiga. Seekord olin tulemusega ülirahul – eraldas ripsmed ülihästi ja samas ka koolutas. Isegi hilisõhtuks oli silmadel endiselt hea tunne.

Millised on SINU

unelmate jõulud?

Astu esimene samm, et muuta jõulud sel aastal meeldivamaks, lihtsamaks, loomulikumaks või rõõmsamaks.

TEKST: holistiline terapeut KATRIN ALUJEV

FOTOD: ADOBE STOCK

Ma armastan jõuluaega. Minus ärkab laps, kes usub jõuluvanasse ja imedesse. Kodu on tulvil jõulukaunistusi ja ma kuulan jõulumuusikat nii kodus kui ka autos. Mulle meeldib jõulukinke otsida ja pakkida. Ma nautisin aega, mil lapsed olid nii väikesed, et uskusid veel jõuluvana ning päkapikke. Tollane salajane öine toimetamine oli ühelt poolt tüütu, aga teisalt tore mäng, mille auhinnaks oli hommikune elevus ja laste siiras rõõm.

just sellel päeval jonnituju. Teine laps jääb haigeks. Kook läheb kõrbema, kass hüppab kuuse pikali jne. Jõulustress saab sageli alguse, kui meil tekivad jõulude suhtes ebareaalsed ootused. See käib ka teiste pühade kohta. Me mõtleme pühadele kuldse kuu selga –need peavad olema romantilised, harmoonilised, isegi müstilised ja igas mõttes toredad.

Paraku ei pane me tähele, kuidas erinevad ootused kasvatavad hoopis pinget. Kõik peab olema täiuslik. Lapsele peab jõuludest jääma imeline mälestus. Ta ei tohi kinkides pettuda ega jõuluvanas naabrimeest ära tunda. Laps ei tohiks süüa komme, millest pakatab terve detsembrikuu, aga samas peab ta ikka rõõmus olema.

Mu uus poiss-sõber peab mulle kinkima just selle õige kingi, kuigi ma ei ütle, mida ma soovin – ta on täiuslik, kui selle ise ära arvab. Ja muidugi, see esimene kord, kui mu uue kaaslase vanemad tulevad meile jõuluõhtusöögile, siis sujub kõik oivaliselt. Sarnaste ootustega võib lõputult jätkata.

Miks on mõistlik ootustest lahti lasta?

Jõulud on seotud ka traditsioonidega. Need tavad on sageli meiega juba päritoluperest. Aga siis juhtub, et lapsed hakkavad oma peresid looma ja äkki tekib vajadus olla jõuluõhtul nii enda kui kaasa vanematega, kui samas tahaks olla ainult oma kallima või perega. Kahe erineva suguseltsi traditsioonid võivad sobida, kuid sageli need pigem põkkuvad. Kui jõuluaeg käes, tormame ühest jõululauast teise,

Mul on meeles jõulud, mida pole olnud mahti nautida, sest ma torman viimasel hetkel mööda poode ja kihutan ühelt ürituselt teisele. Stress üle pea kasvanud ja ärritus pidevalt kuklas. Niisamuti mäletan jõule, kus ma olen olnud väga kurb, oodates, et pühad mööda saaks.

Niivõrd, kui jõulud pakuvad lastele rõõmu ja ootusärevust, toovad nad paljudele inimestele kaasa ka stressi ja keerulisi tundeid.

Miks jõulud ebameeldivaks muutuvad?

Oma pitseri võib pühadele panna näiteks romantiliste filmide vaatamine, kus jõuluõhtu on täis taevalikku armastust, laia jõululund, nunnusid lapsi – kõik on lihtsalt muinasjutuline! Meil tekivad alateadlikult sarnased ootused. Aga me elame ju päris elu! Lapsel on

püüame kõigile meelehead valmistada, kuid see lõppeb ülesöömise ning närvipingega.

Meie emotsioonid tekivad sellest, millise tähenduse olukorrale anname ja millised ootused sellele seame. Seetõttu võib ühel jõuluõhtul olla koos kümme inimest, kellel igaühel erinev kogemus antud jõuluõhtust.

Näiteks küpsetasid jõuluprae ja ootad, et see kõigile maitseks ja sa kiidusõnu kuuleks. Aga kui neid ei tule? Keegi ei paota suud või kuuled ainsa kommentaarina mõnelt lapselt teadet, et ta ei taha seda süüa. Milline on siis su meeleolu? Milline on su meeleolu, kui praad untsu läheb? Aga milline siis, kui kõik su praadi kiidavad?

Või kui plaanisid jõulupeol oma uut kaaslast vanematele tutvustada, et kõik näeks seda imelist inimest, kellega koos oled. Kuid viimasel minutil teatas su kaaslane, et ta ikkagi ei tule – ta tunneb ennast natuke tõbiselt. Millise emotsiooniga sa peole lähed? Kuidas ennast seal tunned, kui kõik tema kohta küsivad? Kuidas sa ennast tunned, kui ta ikkagi tuleb ja kõigile meeldib?

Ootus võib peo teha sinu jaoks meeldivaks, neutraalseks või lausa talumatuks. Mida vähem on ootusi sündmustele, mida rohkem suudad olukordi võtta nii, nagu need on, seda rohkem saad hetke nautida. Asjad ei lähe alati nii, nagu eeldame. Tegelikult kehtib siin sageli Murphy seadus ja asjad lähevad pigem vastupidi.

Miks on hea luua uusi tähendusi?

Mida jõulud sulle tähendavad? Kas romantikat? Lihtsalt rahulikku aega, millal endasse vaadata? Kilkavaid lapsi, rõõmu ja kodusoojust? Aega lähedastega? On jõuludel sinu jaoks religioosne tähendus? Või on see sulle järjekordne kommertspüha, mis algab juba oktoobris? Meil on õigus tähendusi ümber mõelda, uusi tähendusi luua. See võtab aega, kuid on tänuväärne tegevus.

Tähendustest kasvavad millalgi välja traditsioonid ja päritolupere traditsioonid loovad lastele tähendusi. Vahel aga on nii, et traditsioonid ja sinu tähendus ei lähe üldse kokku, sest sul on tekkinud jõuludele uus tähendus, kuid traditsioonid on jäänud vanast ajast. On

tekkinud lõhe, mis tekitab jõuludega seoses igal aastal stressi. Maailm on muutunud, sina oled muutunud. Kas traditsioonid peavad ikkagi aastast aastasse samaks jääma?

Millised võiksid olla sinu traditsioonid, mis tooksid kaasa hoopis rahu, mitte stressi? Sul on õigus luua oma kombestik – ka erinev su päritolupere omast. Meie valikud ei pea kõigile meeldima, kuid meile võiks meeldida meie endi elu. Muudatuste tegemisel pead loomulikult valmis olema, et see võib esialgu kaasa tuua vastupanu, konflikti ja kaost. Kuid ilma selleta ei toimu muudatusi ealeski. Muudatuste tegemine eeldab, et julged oma hirmust läbi minna.

Uuri oma hirmu, mis ei lase sul jõuluaja traditsioone muuta. Vaata, mis sind tegelikult tagasi hoiab. Need on tavaliselt hirmud, millest on vaja võitu saada, et need saaksid lahustuda. Sageli on see lihtsalt harjumus ja argipäeva kiirus, mistõttu me ei jõua mõeldagi, mida oma hinges jõuluajalt ootame.

Kuidas tuua kergust jõuludesse?

Otsi viise, kuidas jõuluaeg endale lihtsamaks muuta. Proovi teha oma traditsioonid selliseks, et pühadesse jaguks rohkem aega ja kergust.

Olgu see siis kõigile kinkide tegemise asemel loosikinkide tegemine, jõulutoitude valmistamise jaotamine inimeste vahel ja rohkem „ei“ ütlemisi üritustele. Pange perega pead kokku ja arutage, kuidas saab seda aega meeldivamaks ning lihtsamaks teha. Ära hoia vägisi kinni traditsioo-

nidest, mis sind enam ei teeni. Minu jaoks on jõuluaeg tänaseks muutunud aasta kokku võtmise ajaks. Iseendasse vaatamise ajaks. Selles on rohkem vaikust, rahu, kaminat, sooja vanni, küünlaid ja piparkooke.

Meil pole argipäevas palju aega, et oma elu üle järele mõelda, järgmist aastat planeerida ja ka lihtsalt tänutundes olla. Loomulikult ei pea sa istuma 24/7 jõulupuu all. Aga kuidas oleks, kui sa võtaksid jõulude ajal igal õhtul kümme minutit, et silmitseda jõulukaunistusi, meenutada möödunud aastast hetki, mille eest oled tänulik, lugeda lastele mõnda jõululugu? Kui palju see rahulik hetk päevas võiks su akusid täita?

Kui jõulud on kurvad

Me seostame jõuluaega koos olemisega. Aga kui sul pole enam päritoluperet? Kui sul pole parasjagu paarilist, kellega koos jõule veeta? Kui su jõuluaega varjutab lein?

Siin taandub kõik taas tähenduse andmisele. Kas mu jõulud peavad alati olema rõõmsad? Vägisi vahvad?

Tänases maailmas on väga palju võltspositiivust. Me kinnitame, et meil on kõik hästi, teeme head nägu halva mängu juures, püüame ennast kiiresti negatiivsest tundest välja tuua. Paraku viib see pikas perspektiivis meid ainult sõltuvuste ning ärevushäire või depressioonini. Meil on vaja läbi elada ka negatiivsed tunded. Meil on vaja läbi elada oma lein. Esimesed jõulud peale lähedase surma ei pea olema rõõmsad. Need võivadki olla kurvad. Lein saab lahustuda, kui oleme endal lubanud leinata.

Kui õpime ka negatiivseid tundeid vastu võtma, neid lubama, neid aktsepteerima, tekib lõdvestus. Elus on mõlemat, nii head kui halba. Nii rõõmu kui kurbust. Ilma kurbuseta ei tunneks me rõõmu ära. Ilma raskete aegadeta ei mõistaks me ilusate aegade väärtust. Ilma ebameeldivate, kurbade ja muidu ebaõnnestunud jõuludeta ei oska me hinnata neid jõuluõhtuid, mis kukuvad välja imelised.

Mis on üks asi, mis võiks sellel aastal sinu jõulud teha meeldivamaks, lihtsamaks, loomulikumaks või rõõmsamaks? Kuidas sa saad selle muutuse ellu viia? Mis on su esimene samm? Sinus endas on vastused neile küsimustele.

Liikuda on lahe!

Gätly Valge on nakatanud liikumispisikuga enam kui 8000 eestimaalast. Mitte maratone jooksma, vaid kõndima või sörkima aasta läbi iga päev viis kilomeetrit.

TEKST: MARIKA MAKAROVA l FOTOD: KRISTINA SILTSENKO (PILDIHETK)

„Hakkasin jooksma kolmteist aastat tagasi, kuna tahan end ka saja-aastaselt tervena tunda. Selleks aga tuleb elus üle vaadata neli asja: liikumine, toitumine, uni ja vaimne tervis. Liikumine on neist kõige lihtsam ära teha,“ naerab jooksuentusiast, ettevõtja, Võrus sündinud ning viimastel aastatel Paganamaa naabruses elav viie lapse ema Gätly Valge (44).

Kogukonna „Jooks on lahe“ looja kinnitab, et kõige tähtsam on võtta vastu otsus end liigutama hakata. Ja siis jätkata järjepidevalt ehk kõndida või joosta iga päev viis kilomeetrit. Et sel rajal õndsam püsida oleks, tasub ühineda jooksukogukonna viie kilomeetri väljakutsega, kus mitte-minna-vabanduste otsimise asemel ärgitatakse sind leidma kindlasti-minna-lahendusi.

Gätly – oma iseäraliku eesnime kohta ütleb ta, et Eestis olevat selle kandjaid vähem kui viis – tunnistab, et eks temalgi jää jooksuringid teinekord vahele, sest mõni päev ongi meeleolu või füüsilise tervise pärast raskem. Siis annab ta süümepiinu tundmata kehale puhkust. „Ega pausi võtmine siis järjepidevusele lõppu too. Jooksukogukonnas on näha, et kui igas kuus tehaksegi paus, alustatakse jälle, nii et aasta lõikes ollaksegi järjepidev,“ innustab ta.

Kõikehaarav kirg

Gätly ei oska öelda, kuidas ta jooksupisiku sai. Kehalise kasvatuse tunnid talle meeldisid, ent pärast kooli lõpetamist ei mõelnud ta üldse, et peaks midagi tervise heaks tegema. Lambike lõi põlema kolmteist aastat tagasi pärast kolmanda lapse sündi. Ta proovis aeroobikat – aga rühmatrenn kindlal

kellaajal teda ei ahvatlenud ja ega väikese lapse kõrvalt saanudki. Kõndimine ei kõnetanud, sest jalutamiseks beebit ja käru iga päev viiendalt korruselt alla ja üles tirides sai kõnnitrenni niigi. Jooksmine tuli kuidagi iseenesest. Esimene jooksuring tundus aga nii mõnus, et jooksmisest sai naise suur ja kõikehaarav kirg. Pealekauba kadusid ka migreenihood, mis olid pikka aega olnud ta iganädalased kaaslased.

Kaks aastat hiljem avastas Gätly enda jaoks klassikalise maratonidistantsi 42,2 km. Jooksis aasta jooksul igas kuus ühe maratoni ning on kokku osalenud rohkem kui kahekümnel. Kaks korda ka ulmeliselt raskel Haanja Ultra 100-l ehk jooksnud varavalgest pimedani 100 km ja 14 tundi ühtejutti ilma puhkepausideta.

Neli aastat ekstreemsust lõppes 2015. aastal tohutu väsimusega. Ta pidas neli aastat pausi, sünnitas nel-

Ega pausi võtmine siis järjepidevusele lõppu too.

janda ja viienda lapse, kui tundis, et keha ja vaim vajavad kodusolemisele vaheldust. Ja mis võiks selleks veel paremini sobida kui silkamine kodusel metsarajal.

Oluline kolmik

Kui mina tahaksin ühineda igapäevase viie kilomeetri väljakutsega, millest ma algajana alustama peaksin? Tähtsast kolmikust ehk eesmärgi seadmisest, vastutuskaaslase leidmisest ja päeva planeerimisest.

Sea eesmärk. Kas tahad muuta oma elustiili, tervist paremaks saada või kaalust alla võtta, ütle oma eesmärk kõva häälega välja ja hakka selle nimel iga päev jooksmas või kõndimas käima. Et suur eesmärk ei pelutaks ega käega lööma ahvatleks, jaga see väiksemateks juppideks. Pea arvestust kuu, mitte aasta kaupa. Kui sa pole kunagi jooksu harrastanud, kõnni või kõnnijookse vaheldumisi.

Leia kaaslane. „Jooks on lahe“ kogukonnas kutsutakse jooksu- või kõnnisõpra vastutuskaaslaseks. Kui oled kellelegi lubanud minna, on tunduvalt raskem poppi teha. Te ei pea füüsiliselt koos liikuma – su virtuaalne partner võib elada ükskõik kus Eestimaa nurgas. „Minu vastutuskaaslane on ettevõtja Harjumaalt, kellega me teeme iga nädal n-ö kaks-ühes kõnnikoosolekuid. Räägime oma liikumisnädalast ja arutame ka tööasju,“ jagab Gätly.

Planeeri päeva. Mõtle õhtul läbi, millal saad järgmisel päeval võtta tunnikese liikumiseks ning kas ja mida peaksid selle tarvis ära korraldama. Muidu võib juhtuda, et lööd käega: ah, ma täna ei viitsi aja leidmisega tegelda. Gätly oma jooksuringe ei planeeri. Hommikuti kell kuus ärganuna tunneb ta lõuna paiku, et on aeg end kodukontori seinte vahelt tuulutama viia. Planeerib ta aga küll –pühapäeviti oma saabuvat töönädalat.

„Võin oma kogemusest öelda, et lisaks tervise, une ja keskendumisvõime paranemisele paneb liikumine sind huvituma ka teemadest, millele sa varem ehk tähelepanu ei osanud pöörata: toitumine, toidulisandid, immuunsüsteemi tugevdamine, uneharjumused,“ ütleb toitumisnõustamist õppinud naine. „Sain Annely Sootsi tervisekoolis palju vajalikke teadmisi, kuidas toituda, mida pere toidulauale panna.“ Praegu on kooliskäimine pausil, sest kõike sai korraga liiga palju.

Ideede ärgitaja

On veel üks vahva asi, mida liikumine annab – see muudab su ideedemagnetiks. Gätly tuleb tihti jooksuringilt tagasi, telefonis hulk häälsõnumeid mõtetega, kuidas mingi projekt ägedamaks muuta, probleemile lahendus leida.

Ta on iseõppija, kes oma ettevõtlus-, majandusja turundustarkused saanud tänu jooksukirele nii isetegemisest, YouTube’ist, netist kui ka raamatutest. Ta sörgib, klapid peas, kuulates taskuhäälinguid, mis on naise meelest suurepärane tasuta võimalus õppida teiste vigadest. Eks ole ta ka ise ämbreid kolistanud –kärsituse tõttu. Nüüd taltsutab end enne tegutsema tormamist ja võtab idee laagerdumiseks 24 tundi.

Jooksuringidel on sündinud ka „Jooks on lahe“ kogukonna ideed.

„Jooks on lahe“ blogi, kodulehe ja kogukonna mõte sündis Gätlyl 2012. aastal, et jagada oma postituste kaudu liikumishuvilistele inspiratsiooni, innustust ja eeskuju.

Väljakutse – kõnni või jookse iga päev 5 km idee tuli neli aastat tagasi, kui ta mõtles, kuidas saaks nii enda kui ka teiste liikumisharjumuse meelitada järjepidevaks. Esialgu liitusid Gätly üleskutsega sõbrad ja tuttavad, nüüd paneb end iga kuu proovile pea 250 inimest.

Matkad jooksukogukonnaga said tänavu kevadel alguse matkakirest. Kodulähedastel radadel on Gätly käinud koos perega. Mis oleks, kui teeks sama koos jooksukogukonnaga, et omavahel ka päriselus tuttavaks saada? Koos on kõnnitud nii Käsmu kui ka Kiidjärve kandis.

Jooksuäpp (www.jooksonlahe.ee/app) saab olema Eesti esimene liikumisharjumust kasvatav mobiilirakendus, kust leiad ühest kohast kogu oma igapäevaseks kõnniks-jooksuks vajaliku. Saad salvestada tulemusi, valida sobiva tempo, leida kaaslasi, kellega kodukandis koos viiekilomeetriseid ringe teha, osaleda motivatsiooniprogrammis.

Tasakaal, rõõm ja tänulikkus

Gätly on mõtisklenud, mis võiks olla see, mis ta hinge veel rohkem tasakaalu ja rõõmu tooks ning avastas tantsimise ja kleidikandmise. Veidi nukramal päeval paneb ta muusika mängima ja tantsib. Üksinda kodus on seda hea teha. Ja kannab kleite, mida ta varem harva tegi, et tunda end naiselikult ilusana.

Veel on neil kolme noorema lapsega – kaks vanemat on kodust läinud –armas rituaal. Õhtul enne magamaminekut jagavad nad oma päeva kolme kõige toredamat sündmust, kohtumist või mõtet. „Et lapsed ja ma ise oskaksime olla tänulikud ja tunda rõõmu

Gätly 5 soovitust

1.TOSSUD.

Kui sa pole varem jooksmas käinud, tee mõni proovijooks tossudes, mis sul kodus on. Jooksutossud tasub osta alles siis, kui tunned, et sa tõesti tahad jooksmas käima hakata. Tossusid on müügil iga pinnase jaoks ja igas hinnaklassis. Hakatuseks võiksid valida universaalsed.

2.RÕIVAD.

Sügistalvel joostes on tähtis kihiline riietus. Mitte T-särgi peale sulejope, vaid sooja pesu peale mitu õhukest kihti. Kuna jooksmine ja kiires tempos kõndimine ajavad higistama, on hea, kui saad vajadusel kihte vähemaks võtta. Puuvillane alussärgiks ei sobi, sest jääb higistades vastu ihu niiske. Meriinovill on parem, sest see hingab, on kuiv ja soe. Õue saab minna iga ilmaga, olgu paduvihm või tulgu rahet, sest… pole vale ilma, on ebasobiv riietus.

3.PAKANE.

Kui on –15 kraadi ja külmem, läheb Gätly pigem kõndima kui jooksma. Krõbekülmaga on muidugi võimalik silgata ka sisehallis või spordiklubi trenažööril, ent värsket õueõhku ei asenda miski.

4.PIMEDUS.

Et talvel on valget aega vähe, jääb õueminek enamasti hämara peale. Valgustamata rajal kanna pealampi, maanteel liikudes helkureid.

5.TEMPO.

Spordikell on imetore leiutis, mis mõõdab ja kuvab sulle parima trennipulsi ning hoiatab, kui tempo punasesse läheb. Kel kella pole, öelgu joostes kõva häälega järjest mitu sõna. Kui hakkad hingeldama, võta tempot maha.

VAATA KA :

• Instagram: @jooksonlahe,

• Facebook: JooksOnLahe,

• koduleht: www.jooksonlahe.ee

väikestest asjadest. Nii jääb uinudeski sinusse helge tunne,” mõtiskleb 23- ja 7-aastase tütre ning 20-, 14- ja 5-aastase poja ema.

Ning kui ta tunneb, et kõik kasvab üle pea, võtab logelemise pausi. Valib iseenda. Teadlikult. Häbenemata. Jooksma läheb ta ikka, sest mitteminemine on Gätly jaoks hullem kui minemine. See võtab rohkem, kui tagasi annab.

PÜHADELAUA lõhnade keskel

Pühadeaeg on koos- ja kodusolemise aeg, mida võiks mõnusalt nautida maitsvate roogade seltsis. Menüüsse tasub valida roogi, mille valmistamiseks ei kulu ülemäära vaeva ega aega.

LÕHETARTAR saiaõhikutega

Ülikiiresti ja -lihtsalt valmiv tartar mekib hea krõbedal saiaõhikul. Seni, kuni kalasegu maitsestub, jõuab ahjus ära röstida ka saia.

Kahele–neljale

Valmistusaeg 15 minutit + 10 minutit maitsestumiseks 5–6 minutit ahjus

200 g nahata lõhefileed

1 väike punane sibul

1 sl hakitud tilli

1 tl Dijoni sinepit

2–3 tl sidrunimahla

1 sl oliiviõli

150 g saia

soola, pipart serveerimiseks sidrunit

Haki lõhefilee peeneks, sega hulka hästi peeneks hakitud sibul ja till, maitsesta sinepi, sidrunimahla, soola ja pipraga. Lisa hulka õli. Lase vähemalt 10 minutit külmkapis maitsestuda.

Lõika tahke sai väga õhukesteks viiludeks. Rösti 180-kraadises ahjus 5–6 minutit, kuni viilud on kuldpruunid ja krõbedad. Serveeri tartari saiaõhikute ja sidrunisektoritega.

Vürtsine AHJUPART ploomide ja apelsiniga

Krõbeda naha ja mahlase lihaga part koos ploomidega on mõnus maitsekombinatsioon soolasest, magusast, hapust ja vürtsidest. Linnu kõrvale passib pakkuda röstitud köögivilju, riisi, kartulipüreed või ka lihtsalt värsket salatit. Kui Hiina viie vürtsi segu ei leidu, võib selle kombineerida ise, segades jahvatatud kaneeli, ingveri, musta pipra, nelgi ja fenkoliseemned.

Neljale

Valmistusaeg 20 minutit + 3 tundi ahjus

2,5 kg jahutatud või külmutatud part

2 tl Hiina viievürtsisegu

2 tl meresoola

2 sl pruuni suhkrut

6 ploomi

10–12 kuivatatud musta ploomi

1 apelsin

3 loorberilehte

0,75 dl punase veini äädikat

3 dl kanapuljongit

Tõsta külmutatud part eelmisel päeval külmkappi sulama.

Kuumuta ahi 140 kraadini. Sega Hiina viievürtsisegu, sool ja suhkur. Tupsuta part majapidamispaberiga kuivaks ja hõõru igast küljest vürtsiseguga kokku. Tõsta, rinnapool üleval, ahjuvormi ja aseta linnu ümber ning kõhuõõnde pooleks lõigatud kivideta ploomid, mustad ploomid, apelsinisektorid ja loorberilehed. Sule kõhuõõs niidi või tikkudega. Sega äädikas ja puljong ning vala pardile. Mähi tiibade ja koibade otste ümber veidi fooliumi, et need ära ei kõrbeks.

Tõsta vorm ahju ja küpseta 3 tundi või kuni part on kuldne. Kui nahk pole piisavalt krõbe, suurenda ahju kuumus 220 kraadini ja küpseta veel 6–8 minutit. Võta ahjust ja lase 10 minutit puhata. Serveeri ploomide ja meelepärase lisandiga.

BRIE JUUSTU PÄRG singi ja jõhvikatega

Krõbe küpsetis veidi soolaka magushapu täidisega sobib suurepäraselt kuuma glögi kõrvale. Pärg tuleb vaid valmis vormida ja ahju pista! Vormimistöö saab varem ära teha ja piruka külmkappi ootele jätta, et see enne serveerimist ahju küpsema panna. Küpsetise võib valmistada ka ilma singita, vaid juustu, moosi ja pähklitega.Tainaks sobib nii pärmi-lehttainas kui ka lehttainas.

Kuuele, valmistusaeg 10 minutit + 17–20 minutit ahjus

500 g pärmi-lehttainast või lehttainast, 4–5 sl jõhvikamoosi, 250 g Brie juustu, 125 g sinki või peekonit, 3–4 sl hakitud pistaatsia pähkleid, 1 muna

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas umbes 5 mm paksuseks plaadiks ja lõika sellest välja umbes 35–40 cm läbimõõduga ketas. Tõsta ahjuplaadile, tee tainaringi keskele umbes 15 cm läbimõõduga ümmargune sisselõige või vajuta see näiteks kausi äärega, kuid ära lõika tainast päris läbi. Siis lõika sisemine ring keskelt alates 8 sektoriks. Määri tainaringi lahtilõikamata osale jõhvika -

moos, pane peale 0,5 cm paksused Brie juustu viilud ja riputa hakitud sink ning pähklid. Keera välimine äär veidi täidise peale, siis keera teiselt poolt sektorite tipud välise ääre peale ja suru kokku. Määri pealt lahtiklopitud munaga. Järelejäänud tainatükkidest võib pirukale lõigata kaunistused. Küpseta ahjus 17–20 minutit, kuni pealispind kuldpruun ja krõbe.

KAUSIKOOK toorjuustu, karamellikastme ja piparkookidega

Lihtsalt valmiv pühade magustoit on õige rikkalik, sisaldades piparkooke, toorjuustukreemi, hapukat moosi ja karamellikastet. Maiuse võib valmistada juba eelmisel päeval, aga kindlasti peaks selle tegema vähemalt 4 tundi enne lauale panemist.

Kaheksale

Valmistusaeg 20 minutit + 4 tundi külmkapis + 10 minutit karamellikastme keetmiseks

500 g maitsestamata toorjuustu

1 dl suhkrut

1 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl jahvatatud nelki

3 dl vahukoort

200 g piparkooke

75 g võid

2 dl jõhvika- või pohlamoosi

2 dl karamellikastet

KARAMELLIKASTE:

2,5 dl vahukoort

1,75 dl fariinsuhkrut

2 sl võid

Kaunistamiseks jõhvikaid ja piprakooke

Karamellikastme valmistamiseks mõõda koor, fariinsuhkur ja või potti ning keeda 6–8 minutit või kuni kaste pakseneb ja on majoneesitaolise konsistentsiga. Arvesta, et jahtununa pakseneb see veelgi. Lase jahtuda.

Hõõru toorjuust suhkruga pehmeks, sega hulka maitseained ja pehmeks vahustatud koor. Vahusta veel, kuni saad koheva kreemi. Sulata või. Purusta piparkoogid ja sega sulavõiga. Pane kiht kausi põhja ja määri peale pool pohlamoosist. Tõsta peale kolmandik toorjuustust, siis nirista õhuke kiht karamellikastet. Pane uuesti piparkoogipuru, pohlamoos, pool allesjäänud toorjuustust ja karamellikaste. Tõsta peale ülejäänud toorjuust ja puista peale väheke piparkoogipuru. Pane vähemalt 4 tunniks külmkappi. Kaunista marjade ja piprakookidega.

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "Algul pole midagi märgata." Auhinna võitsid Sirje Kamma Türilt, Pille Allas Rakverest, Merike Lillo Põlvamaalt ja Galy Kõdar Sauelt.

Seekord on auhinnaks 4 komplekti toidulisandeid, kuhu kuuluvad Neuro+ tabletid (30 tk), Vitamiin D Päikesepärlid (100 mcg / 4000 IU) kapslid (40 tk) Vitamiin C 1000 mg + tsink 25 mg tabletid (20 tk) ja  Lacto+ Strong kapslid (15 tk).

Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

Lactrase

Laktaasiensüüm

Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactraset, mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Lactrase GO!

www.lactrase.fi

Nogasin

Seedeensüüm

Nogasin® on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas. Kui oled märganud, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad – siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini. Nüüd saadaval ka mugavad närimistabletid Nogasin GO!

www.nogasin.fi

Nogasini enne

Abi seedimisele leiad apteegist ! lõhustumist

Seitse aastat apteekri ametit pidanud Indrek Ventmann annab tervisenõu Tartu Kvartali keskuse apteegis. Nüüd jagab ta Naerata! lugejatega ka oma salajast retsepti, mis vaimu ja keha vajalikul hetkel turgutab.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: MARTIN AHVEN, ERAKOGU

Mis teeb isa rõõmsaks?

1)Mis muudab apteekri töö sinu jaoks võluvaks?

Apteekri töö on vaheldusrikas. Mõned aspektid küll korduvad ja on rutiinsed, aga patsiendid, nagu ka nende mured ja rõõmud, on ikkagi erinevad.

Näiteks sel suvel juhtus üks lahe lugu. Apteegi tagaruumi laua pealt läksid jalutama minu optilised päikeseprillid. Üks vanem proua oli tulnud oma kadunud päikeseprille apteegist otsima ja juhuse tahtel väljus ta apteegist just minu omadega. Päikeseprillid sain lõpuks tagasi, aga mis kõige tähtsam ja ägedam – see proua käib nüüd jätkuvalt meie apteegist nõu saamas. Kui me kohtume, on rõõm suur ja vastastikune ning vahel juhtub, et ka suisa embame. Kasutangi siinkohal võimalust ja tervitan Galinat! Üks äge vitaalne proua!

2)Milliseid nippe kasutad, et taastuda ja energiat koguda?

Minu nipid on väga lihtsad: tuleb oma unetunnid lihtsalt täis saada ja elu ongi lill. Mu laps iseloomustas rõõmsat isa – rõõmus issi on see, kes saab magada ja oma lastega mängida. Täitsa õige peegeldus!

3)Kuidas hoiad viirustehooajal pisikuid ja haigusi endast eemale?

Viirushaigustest hoidumise A ja O on kätehügieen. Seega tasub käed hoida puhtana, vähem nina näppida ja prille kohendada. Loomulikult aitab kaasa ka vaktsineerimine, et vältida haigestumisi ja rasket põdemist.

4)Millised apteegitooted on sul alati endal kodus olemas?

Oma koduses ravimikapis hoian alati vajaliku koguse valuvaigisteid nii täiskasvanule kui ka lastele. Samuti on riiulil purk D­vitamiini, mida usinalt kõigile pereliikmetele jagan.

5)Üks hea tarkusetera, mida tuletad endale meelde, kui on vaja mõni takistus ületada.

Pole probleeme, on ainult lahendused.

Rõõmus issi on see, kes saab magada ja oma lastega mängida.

Indreku retsept, mis aitab vaimselt ja füüsiliselt terve püsida

• klaasitäis kallistusi,

• 3 supilusikatäit oma aega,

• näpuotsaga seiklusi.

Apteekri tööst vabal ajal teeb Indrek inimeste tuju heaks lauldes.

Kingi ilu ja tervist!

ROHKEM KUI oskad oodata