Finantsturud ja tuletisinstrumendid by MTÜ Ärikatel

Finantsturud ja tuletisinstrumendid Rahakool aprill 2012 Art Lestberg Swedbank Markets

ÂŠ Swedbank

Finantsturud alusvarade kaupa Valuutad Intressid / Võlakirjad Toorained / Kaubad Aktsiad Krediidireitingud jm… © Swedbank

Risk = määramatus tuleviku suhtes • Hinnarisk – aktsia hind, intress, valuuta kurss jms.

• Vastaspoole krediidirisk • Likviidsusrisk • Operatsiooni risk (näit. näpuvead)

Finantsriskid • Finantsrisk tekib kui mingi alusavara osas ei ole kohustused (passiva) ja varad (aktiva) tasakaalus • Finantsriske saab maandada – “bilansi siseste” toimingutega – “bilansi väliste” (off- balance) toimingutega ehk tuletisinstrumentidega

Tuletisinstrumendid… • • • • •

…on põhjustanud suuri kriise finantsmaailmas? …on raskelt kontrollitavad ja hallatavad? …on väga keerulised? …on spekulantide tööriist? …tuleks ära keelata?

Tuletisinstrumendi hind on tuletatav tema alusvaraks oleva instrumendi hinnast. • • • • • • •

kasutatakse riskide maandamiseks või investeerimiseks väga paindlikud enamasti kindla lõppkuupäevaga lõpevad sageli rahalise arveldusega pakuvad “võimendust” saab tulu teenida ka alusvara hinna languse pealt võimaldavad “mitmekesistada” investeerimisportfelli

ÂŠ Swedbank

Valuutaturud

Valuutaturud • • • • • •

Planeedi suurim turg päevakäibega 5 trilj. USD Enaus käibest “virtuaalne”, reaalse rahaga tehinguid kuni 10% 24hour/6days <<<>>> London-New York-Singapore Universaalne turg, ei vaja spetsiaalset kauplemiskeskkonda Väga efektiivne turg väga suure arvu turuosalistega Vabalt konverteeritavad valuutad vs mittekonverteeritavad

Valuutapaar

Osakaal protsentides

EUR / USD

USD / JPY

GBP / USD

AUD / USD

USD / CHF

USD / CAD

EUR / JPY

Valuutakursid • • • •

Valuutkurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas Globaalne standard – baasvaluutadena USD või EUR 1 baasvaluuta ühik = X hinnavauuta ühikut (1 eur = 9.5 SEK) Valuutaturg on efektiivne ehk kõik valuutapaarid on üksteise suhtes tuletatavad

EUR/USD USD/SEK EUR/SEK © Swedbank

Valuutarisk Valuutarisk on risk, et valuutakursid võivad liikuda ebasoodsas suunas, mille tulemusena tekib finantskahju. Valuutariski on võimalik maandada järgmiste instrumentidega: • spot ehk tavaline konverteerimine • forward • futuur • swap • optsioon • struktureeritud tehingud

Valuuta ‘Forward’ on tulevikutehing Forward on kahe osapoole vahel sõlmitud tehing, millega tekib kohustus osta/müüa ühe valuuta eest teist kokkulepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Forwardi puhul lepitakse kokku: – Valuutapaar – Summa – Lõpptähtaeg – Spot kurss (tehingu sõlmimise hetke turuhind) – Forward punktid, mis väljendavad kahe valuuta intressimäärade erinevust tehinguperioodi kohta. Mida suurem on kahe valuuta intresside erinevus ja mida pikem on tehingu tähtaeg, seda suuremad on ka forward punktid. Forward punktid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed © Swedbank

Valuuta-forward näide EURUSD Hulgimüügiga tegelev firma, mis turustab kaupa kohalikul turul EURis, sõlmib oma hankijaga lepingu, mille järgi peab ta hankijale maksma kauba eest 60 päeva pärast 100,000 USD. Eksisteerib risk, et kahe kuu jooksul on dollar kallinenud sedavõrd, et kaupade müügist laekunud eurode eest saab vähem dollareid kui esialgselt hankijatele maksti. Valuutarisk maandati forwardiga: Spot kurss 1,4380 Forward punktid -0.0020 Vahetuskurss tulevikus 1,4360 60 päeva pärast ostab klient pangalt 100,000 dollarit kursiga 1,4360 eurode eest (69 637,88€).

Valuuta optsioon Valuutaoptsioon annab õiguse (mitte kohustuse) vahetada üks valuuta teise vastu kokkulepitud kursiga kokkuleppelisel tähtajal või perioodi jooksul •

Valuutaoptsioon võimaldab kaitsta end valuutakursi ebasoovitava liikumise eest, kuid samas jätab võimaluse saada lisakasumit valuutakursi liikumistest soodsas suunas. • Valuutaoptsioone on võimalik lõpetada valuutavahetustehinguga (exercise) või netoarveldusega (cash settlement). Valuutaoptsiooni puhul lepitakse kokku: – optsiooni tüüp European või American – Call (ost) või Put (müük) – strike ehk valuutakurss tulevikus (kui optsiooni kasutatakse) – summa – optsiooni lõpptähtaeg – optsiooni preemia – valuutaoptsiooni omandamiseks maksab optsiooni ostja preemiat, mille suurus sõltub optsiooni kehtivuse ajast, tehingu valuutade intressimääradest ja volatiilsusest.

Valuutaoptsiooni näide Firma osaleb riigihankel piirivalve kaatritele ning USAs asuv partner on valmis sobivad kaatrid tarnima. Kaatrid tuleb osta dollarite eest, kuid riigihankes tuleb pakkuda fikseeritud hind, mis kehtib järgmised 3 kuud. Seega eksisteerib risk, et dollari kursi kallinedes võib kaatrite hind eurodes muutuda kallimaks kui riigihankes väljapakutu. Maandame riski ostes 3-kuulise EUR/USD optsiooni: – – – – – – –

PUT optsioon (müüme tulevikus eure ja ostame dollareid) Optsiooni tüüp European (õigus realiseerida optsioon vaid lõpptähtpäeval) Hetke turukurss: 1,35 Strike: 1,35 (at-the-money) Tähtaeg: 3 kuud Summa: 100 000 EUR Preemia 2,5% (EUR summast) = 2500 EUR

Kui saabub optsiooni tähtaeg, siis on kaks võimalust – –

Optsioon on rahas (in-the-money), toimub vahe tasaarveldamine või toimub vallutavahetus kokkulepitud strike kursi alusel Optsioon aegub väärtust omamata (out-of-the-money)

Intressirisk

Intressirisk Intressirisk on risk, et intressimäärad võivad liikuda ebasoodsas suunas, tuues kaasa intressikulude suurenemise laenudelt või intressitulude vähenemise varadelt. Intressimäära riski on võimalik maandada läbi erinevate finantsinstrumentide: • FRA – Forward Rate Agreement • Intressi Swap (IRS – interest rate swap) • Optsioon (CAP ja FLOOR, SWAPTION ...) • Struktureeritud tooted

Intressi Swap (IRS - Interest Rate Swap) Intressi Swap on finantsinstrument, kus kaks osapoolt vahetavad omavahel ühe osapoole ujuva intressiga rahavood teise osapoole fikseeritud intressiga rahavoogude vastu kokkulepitud perioodi jooksul. Füüsiliselt rahavoogudega täissummas arveldusi ei tehta, vaid rahavood tasaarveldatakse üke maksega osapoolte vahel. Millest sõltub Swapiga fikseeritav intress: – algustähtajast ja lõpptähtajast (fikseeritava perioodi pikkus) – hetke intresside turuhinnast (ujuvad ja fikseeritud intressid) – turuhindade volatiilsusest – tasaarvelduste sagedusest – laenujäägi dünaamikast (amortisatsiooni tüüp)

Interest Rate Swap - euriborilt fikseeritud intressile Laen

Tulevikus tänasest kõrgem intress kompenseeritakse intressi swapi kaudu.

Euribor

Euribor + margin

Fixed Rate

Intressi Swap

Klient Euribor © Swedbank

Intressi Swap detailsemalt SWAPi tingimused: Alguskuupäev Lõppkuupäev Swapi hind Võrdlushind Arveldus

1. jaanuar 2012 5 aastat alguskuupäevast 1.6 % (fikseeritud intress) 6M EURIBOR 1x poolaastas

SWAPi arveldus igal poolaastal

Näide1 Esimese arveldusperioodi lõpus on EURIBOR 1.2%, mis on madalam kui swapiga fikseeritud 1.6%. Järgneb arveldus kus klient hüvitab Swedpangale intresside erinevuse, aga kuna laenu pealt maksab klient euribori 1.2%, siis efektiivselt ongi intress kokkulepitud 1.6% Näide2 Teise arveldusperioodi lõpus on EURIBOR 1.6% ning arveldusi ei toimu Näide3 Kolmanda arveldusperioodi lõpus on EURIBOR 3%, mis on kõrgem kui swapiga fikseeritud 1.6%. Järgneb arveldus kus Swedpank hüvitab kliendile intresside erinevuse, aga kuna laenu pealt maksab klient euribori 3%, siis efektiivselt ongi intress kokkulepitud 1.6%

3 2 1

SW APiga fikse e ritud intre ss 6M EURIBOR

0 1H2012

2H2012

1H2013

2H2013

1H2014

2H2014

Intressi Swapi näide • • •

Kliendil 3-aastane laen 6M EURIBOR + 2% Peale Swapiga fikseerimist 1.6% + 2% 6M EURIBOR täna 1.7% Kui tulevikus 6M EURIBOR tõuseb 3%-ni

- Laenu intressimakse: 3% + 2%= 5% - Swapiga saadav intresside vahe: 1.6% - 3% = -1.4% Netoarveldus intressimaksetelt: 5% - 1,4% = 3.6% Kui tulevikus 6M EURIBOR langeb 1.2%-ni - Laenu intressimakse: 1,2% + 2,% = 3,2% - Swapiga makstav intresside vahe: 1,6% - 1,20% = 0,40% Netoarveldus intressimaksetelt : 3,2% + 0,40% = 3,6%

Mõlemal juhul on intressirisk maandatud! © Swedbank

EURIBOR vs 5 aastane fix intress D a ily Q E U R A B 6 E 5 Y= , Q E U R IB O R 6 M D =

8 /2 6 /1 99 9 - 11 /14 /2 0 1 2 ( GMT)

P ric e E UR 5 .7 5 .4 5 .1 4 .8

5-aastane IRS

4 .5 4 .2 3 .9 3 .6 3 .3

3 2 .7

EURIBOR

2 .4 2 .1 1 .8 1 .5 1 .2 0 .9 .1 2 3 4

2000

2001

ÂŠ Swedbank

2002

2003

2004

2005

2000

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2010

2012

Toorained

Tooraine turud • • • •

Energia (nafta, gaas süsi, elekter) Metallid (baas- ja väärismetallid) Põllumajandussaadused ja toiduaned Muu

Toorainerisk • Toorme hinnarisk seisneb tootmis- või vahendustegevuses kasutatava tooraine hinna muutumisest ebasoodsas suunas. • Toorme hinnariski on võimalik maandada nii börsil kaubeldavate kui ka börsiväliste (OTC - over the counter) tuletisinstrumentidega. Instrumendid tooraineriski maandamiseks: – Futuur (standardiseeritud forward) – Forward – Swap – Optsioon – Struktureeritud instrumendid © Swedbank

Futuur • • • •

Futuur on kohustus osta/müüa mingit alusvara kokkulepitud tähtajal ja hinnaga tulevikus (sisuliselt standardiseeritud forward). Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning need on kehtestatud vastava börsi reeglites Futuuri lõpptähtajal toimub kas rahaline tasaarveldus (cash settlement) või füüsiline alusvara tarnimine (physical delivery). Kuigi enamus futuure võimaldab ka füüsilist tarnet, lõpetatakse üle 95% tehingutest tasaarveldusega. Indeksifutuurid kõik cash settlementiga.

Futuurilepingus on standardiseeritud järgmised parameetrid – futuuri alusvara (standardse kvaliteedi, koostise ja muude karakteristikutega) – alusvara kogus ühes futuurilepingus – futuurilepingu lõpptähtaeg – futuuri alusvara kättetoimetamise kuupäev; – futuuri alusvara kättetoimetamise koht või rahalise arvelduse kord. © Swedbank

Tehniline analüüs lühidalt…

Mis on tehniline analüüs? • Tehniline analüüs uurib ajaloolist hindade liikumist turul selleks, et prognoosida tuleviku hinnaliikumisi • Tehniline analüüs keskendub ainult hinna liikumisele ning jätab tähelepanuta hindade liikumise fundamentaalsed põhjused • Ehk teisisõnu otsime vastust tingimuslikule küsimusele “KUI?” ning jätame vastamata küsimuse “MIKS?”

Ajaloolisi fakte tehnilisest analüüsist • Esmakordselt kasutati hinnagraafikuid 18 saj. Jaapani riisikaupmeeste poolt (riis oli kasutusel raha ekvivalendina) • Charles Dow uurimus aktsiaturgudest (Dow teooria) – Kõik teadaolev on juba hinda “sisse diskonteeritud” – Ajalugu kordab ennast – Hinnad liiguvad trendina ning trende on raske murda • Tehniline analüüs tänapäeval – sperstiaalsed programmid – infoagentuurid – “võtmed kätte” lahendused

Tehnilise analüüsi alustalad • Kõik teadaolev on juba hinda “sisse diskonteeritud” ehk keskendu hinnale ning unusta eilsed uudised • Turu psühholoogia (individuaalne vs grupi käitumine) – lootus (teenida palju raha) – ahnus (teenida veel rohkem raha) – hirm (kaotada raha) • Hinnad liiguvad trendina ning trendid pigem püsivad kui pöörduvad • Ajalugu kordab ennast – Hollandi tulbimaania 1634 – Wall Street börsikrahh 1929 – NASDAQ tehnoloogiaaktsiate mulli lõhkemine 2001 – Kreeka riigi võlakirjade hinnakollaps 2011 © Swedbank

Tehniline analüüs võib olla keeruline…

…kuid nii ei pea see olema.

Japanese candlestick charting

ÂŠ Swedbank

Trendid • Trendide tüübid – tõusev trend – langev trend – kauplemine vahemikus, trend puudub • Trendid ja turule sisenemine (turult lahkumine)

TREND IS YOUR FRIEND

Peamised tehnilised signaalid • Trendi jätkumist indikeerivad kujundid lubavad oletada, et trend on ajutiselt sumbumas, kuid peatselt trend jätkub endises suunas – kolmnurk – riskülik – tühimik • Trendi pöördumist indikeerivad kujundid – head & shoulders – topelt tipp/põhi – kolmekordne tipp/põhi – tühimik © Swedbank

‘Volume’ – tehingute mahu tähendus • Tehingute maht annab täiendava kinnituse “tehnilistele signaalidele” – – – –

mahud kasvavad & hinnad tõusevad - tugev tõusev trend mahud kasvavad & hinnad langevad – tugev langev trend mahud kahanevad & hinnad tõusevad – ettevaatust trend pöördub? mahud kahanevad & hinnad kahanevad – ettevaatust trend pöördub?

• Kõrge tehingute maht kinnitab “signaali” tugevust ja vastupidi

Tehniline analüüs ja investeerimine • Tehniline anlüüs on vaid abivahend, mis aitab varasema kogemuse baasil prognoosida tuleviku hinnaliikumisi • Distsipliin – limiteeri ja manageeri kahjumeid selle asemel, et kasumitele keskenduda – parem väike kaotus kui suur kaotus

• Tehnilist analüüsi on väga kege rakendada (kui ta on omandatud) • Tehniline analüüs sobib kõigile alusvaradele • Tehnilise analüüsiga saab prognoosida hinnaliikumisi mistahes ajalise perspektiiviga (minutitest aastakümneteni) © Swedbank

Tänan tähelepanu eest ! Art Lestberg FX & Fixed Income Sales Swedbank Markets Liivalaia 8, 15040 Tallinn Tel: +372 613 1653 art.lestberg@swedbank.ee