Investeerimisfondid by MTÜ Ärikatel

Swedbank Investeerimisfondid Fondide juhtimisest 1. juuni 2010

Millest täna juttu tuleb? • • • •

•

Swedbank Investeerimisfondid AS (lühidalt! ) Mis on fondid ja miks peaks keegi tahtma neisse investeerida? Millised on erinevad fondid? Kuidas fonde juhitakse – I osa – Kes mida teeb ehk vajalik inimressurss? – Mida fondijuhtimiseks tarvis on ehk vajalik infrastruktuur? Kuidas fonde juhitakse – II osa – Millistest etappidest koosneb fondide juhtimine? – Mis on erinevat tüüpi fondide juhtimise eripärad? – Milliseid tootlus- ja riskimõõdikuid fondijuhtimises kasutatakse? Kuidas fonde juhitakse – III osa – Noteeritud ja noteerimata aktsiafondide ning fondifondide juhtimine: erinevad võimalused, protsessid ja vajalikud tegevused investori vara kasvatamiseks

Investeerimisfondid

Swedbank Investeerimisfondid AS •

•

Baltikumi suurim fondihaldusettevõtte (loodud 1994), mille hallata on ligikaudu 1 miljardi euro väärtuses varasid, sh üle 50% pensionifondide varadest Täna valitsetakse 16 fondi ning mitut portfelli, sealhulgas – 4 kohustuslikku ja 3 vabatahtlikku pensionifondi – 4 aktsiafondi – 3 fondifondi

•

Emaettevõte Swedbank Robur AB (Swedbank AB tütarettevõte) – Rohkem kui 40-aastane kogemus: asutatud 1967 – Skandinaavia suurimaid varahaldureid

– ca. 60 miljardit eurot hallatavaid varasid – üle 3 miljoni kliendi – Ligi 400 töötajat – Ca 140 fondi: aktsiafondid, võlakirjafondid, pensionifondid, lisaks mitmesugused portfellid © Swedbank

Mis on investeerimisfond? • Investeerimisfond on raha kogum ehk investeeringute portfell – Raha kuulub investoritele. See tähendab, et fond on investorite kaasomand • Fondi raha investeerib fondivalitseja (fondihaldusettevõte), sest fond ise ei ole (Eestis) üldjuhul juriidiline isik • Fondi investoritel on osakud • Fondi varasid (sh raha) hoiab depoopank

Milleks fondid? • Fondi eesmärgiks on teenida investorile tulu (excess return) paigutades nende raha erinevatesse väärtpaberisse • Fond pakub hajutatust: – Investorite rahast moodustatakse erinevatest instrumentidest koosnev portfell – See aitab vähendada ühe ettevõttega seotud riske – Samal ajal avab võimaluse pääseda ligi turgudele või varaklassidele, kuhu muidu ei õnnestuks saada (suurema õigus)

• Väärtpaberiinvesteeringud nõuavad aega ja teadmisi – Teadmised on õpitavad. Võib end harida ja tegutseda iseseisvalt, aga kui selleks pole aega või soovi, siis alternatiiv on see tegevus usaldada meeskonnale, kelle jaoks see on põhitöö • NB! Mida ebalikviidsem investeering, seda rohkem nõuab see üldjuhul (“hands on”) tegelemist: nt avalik aktsia vs. private equity © Swedbank

Millised fondid on olemas? • Mida aeg edasi, seda rohkem tekib juurde erinevaid fonde ja fondilaadseid tooteid, sest investoritel on üha erinevamad soovid: – Mõned fondid liiguvad kitsa niši suunas (nt ainult Ida-Euroopa tuuleenergiasse investeeriv riskikapitalifond) – Teised hajutavad varaklasside piire (nt mitmestrateegialised hedge fondid)

• Mõned näited: – “Traditsioonilisemad” fondid: intressi-, rahaturu-, võlakirja-, aktsiafondid, samuti pensionifondid – Nišitooted: mezzanine fondid, riski- ja erakapitalifondid (venture capital, private equity): strat-up ja varase staadiumi fondid, buy-out fondid, private equity fondifondid, hedge fondid © Swedbank

Milliseid investeerimisfonde meie pakume või oleme pakkunud? •

Aktsiafondid – Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, Venemaa, Ida-Euroopa Kinnisvara

•

SK I R

Fondifondid – FF30, FF60, FF100

•

Võlakirjafondid – Ida-Euroopa võlakirjafond – Private Debt võlakirjafond (Balti Kasvufond)

•

(Private Equity Portfellid)

Private equity

aktsiafondid

– Kesk- ja Ida-Euroopa Private Equity fondifond

• • •

Rahaturufondid Intressifondid (Pensionifondid)

Private Debt Võlakirjafond

Ida-Euroopa Võlakirjafond

Rahaturufond

Intressifond

Kuidas fonde juhitakse? • •

Erinevate fondide eripära Inimressurss ja infrastruktuur

I osa

Kuidas fonde juhitakse?

I osa

Erinevate fondide juhtimise eripärad •

Fond Intressifondid

Fondijuhi peamine tegevus Parimate deposiidivõimaluste otsimine

•

Rahaturufondid

Likviidsete võlakirjade kauplemine, deposiidivõimaluste otsimine

•

Pensionifondid

Aktsiate, võlakirjade, fondide jt instrumentide valik, strateegiline ja taktikaline varade juhtimine

•

Fondifondid

Fondide valik ja due diligence

•

Aktsiafondid

Aktiivne aktsiate valik või võrdlusindeksi järgimine (passiivne)

•

Riskikapitalifondid

Ettevõtete valimine, väärtuse lisamine, ettevõtete müümine

•

Riskikapitali fondifondid

Fondide valik ja due diligence

•

Hedge fondid

… kõik ülaltoodu

Kuidas fonde juhitakse?

I osa

Inimressursid ja infrastruktuur

• Keda on vaja? (spetsialistid) – – – – – – –

Fondijuht, portfellihaldur Riskijuht, riskispetsialist Maakler / trader Vastavuskontrolli juht Müügi/turunduse spetsialist Raamatupidaja Administratiivjuht / tegevjuht

• Mida on vaja? (infrastruktuur) – IT süsteemid – Protseduurireeglid – Vastaspooled: (EVK), depoopank, fondi administraatorid © Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? • • •

Strateegia ja taktika Klassika: põgusalt portfelliteooriast Riski ja tootluse mõõdikud

II osa

Kuidas fonde juhitakse

II osa

Strateegiast taktikani

•

Strateegia väljatöötamine

•

Dokumentatsiooni loomine ja kooskõlastamine

•

Investorite leidmine

•

Investeeringute tegemine

•

Investeeringute monitoorimine, positsioonidest väljumine, “kriisijuhtimine”, rahavoogude juhtimine, investorsuhted

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Klassika: kõrvalepõige portfelliteooriasse

Portfelliteooria • 1952, Harry Markowitz; Portfolio Selection • 1962, William Sharpe; turumudel • 1964-66, Sharpe, Lintner, Mossin; CAPM • 1976, Richard Roll, Steve Ross; APT • 1973, Fisher Black, Myron Scholes Portfelliteooria eeldused • Iga investeeringut hinnatakse lähtudes oodatavate tulude tõenäosuslikust jaotusest üle mingi ajaperioodi • Riski hinnatakse oodatavate tulude varieeruvusest • Investorite otsused baseeruvad ainult riskil ja tootlusel • Samal riskitasemel eelistatakse kõrgemaid tulusid • Investorite heaolu on kahanev © Swedbank

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Portfelliteooria jätkub Portfelliteooria analüütiliselt • Portfelli tootlus on komponentide tootluste osakaaludega kaalutud keskmine

Rp 

•

  2 p

Portfelli dispersioon sõltub nii osakaaludest, standardhälvetest kui ka korrelatsioonist

X i 1

 X

X j i j rij

Tootlus

i 1 j 1

Portfelliteooria graafiliselt

Risk © Swedbank

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Portfelliteooria: kahe aktivaga portfell

Oodatav tootlus

r=-1

r=0 r=+1 A

Portfelli risk

ÂŠ Swedbank

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Varade allokeerimine (asset allocation)

• Instrumendid jagatakse varaklasside, regioonide, tööstusharude vahel ja püütakse koostada võimalikult efektiivne portfell, mis täidaks tootlusootusi teatud riskitasemejuures • Näiteks võib olla tegu selliselt võrdlusindeksitesse investeeritud portfelliga, et ükski teine kombinatsioon ei võimaldaks saada suuremat tootlust sama riskitaseme juures – NB! Ei pruugi olla kõige efektiivsem portfell, kuid realistlik lähenemine, kui on tuhandeid fonde, mille hulgast valida

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Tootlus ja risk •

Fondi tootluse mõõtmine – Varade puhasväärtuse (Net Asset Value – NAV) muutus ajas – NB! NAV ei ole adekvaatne mõõdik iga fondi puhul • Nt paljude ebalikviidsete fondide puhul kasutatakse sisemist tulumäära (internal rate of return – IRR), rahakordajaid

Fonde varade puhasväärtus ehk fondi NAV = Fondi maht (Fondi aktivate turuväärtus) – Fondi tasud (haldustasu + depootasu + edukustasu + …) Fondiosaku puhasväärtus ehk Osaku NAV = Fondi NAV / väljalastud osakute arv © Swedbank

Kuidas fonde juhitakse?

II osa Lisa

VARAD Väärtpaberid Aktsiad ja osakud Võlakirjad Väärtpaberid kokku

Hoiused Raha ja pangakontod Tähtajalised hoiused Hoiused kokku

Muu vara Viitlaekumised Mitmesugused nõuded Muu vara kokku

VARAD KOKKU

31.12.2008 EEK

31.12.2007 EEK

297 956 890 6 739 084 304 695 974

3 437 285 832 0 3 437 285 832

11 14 406 583 14 406 594

296 644 46 860 828 47 157 472

131 044 11 555 332 11 686 376

3 261 518 33 570 400 36 831 918

330 788 944

3 521 275 222

616 373 113 455 213 390 7 026 506 7 969 724

5 814 230 878 822 96 956 849 1 480 982 105 130 883

615 254 617 -125 361 902 1 709 020 153 -1 876 093 648 322 819 220

1 294 268 459 412 855 727 1 288 241 610 420 778 543 3 416 144 339

330 788 944

3 521 275 222

KOHUSTUSED JA PUHASVÄÄRTUS Kohustused Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depositooriumile Võlgnevus tagasivõetud osakute eest Muud kohustused Kohustused kokku Fondi puhasväärtus Fondi osakud nominaalis Fondi osakud alla nominaali Eelmistel perioodidel kogunenud kasum Fondi tulem Puhasväärtus kokku © Swedbank

KOHUSTUSED JA PUHASVÄÄRTUS KOKKU

Kuidas fonde juhitakse?

II osa

Riskimõõdikud, mida fondihaldurid jälgivad •

Fondi standardhälve (standard deviation) ja “kaotamise risk” (downside risk) –

•

VaR (value at risk) –

•

näitab fondijuhi “võimet” pakkuda võrdlusindeksist paremat tootlust (riskiühiku kohta)

Fondi alfa (α) –

•

Püüab näidata, kui hästi fondijuht on suutnud võrdlusindeksit järgida

Informatsiooni suhtarv (information ratio) –

•

Püüab standardiseerida fondi tootlust riskiga: milline fond on sama riskitaseme juures tootnud rohkem (NB! Ei ole sama, mis Sharpe’i suhtarv!).

Vea hinnang (tracking error) –

•

näitab kas ja kui palju fond on suutnud toota üle riskivaba tootluse (iga riskiühiku kohta saadud lisatootlus)

(Modigliani) Riskiga korrigeeritud tootlus (risk adjusted return) –

•

VaR vastab küsimusele, kui palju võib portfelli väärtus muutuda ette antud tõenäosuse juures ette antud ajaperioodil.

Sharpe’i suhtarv (Sharpe ratio) –

•

Standardhälve näitab ajaloolist volatiilsust (sisuliselt riski); kaotamise risk aga arvestab vaid neid perioode, mil fond on tootnud halvemini kui võrdlusindeks või riskivaba tulusmäär (väga tugevalt korreleeruvad).

näitab fondi tootlust üle turu (võrdlusindeksi) tootluse

Fondi beeta (β) –

näitab fondi liikumise dünaamikat turu (võrdlusindeksi) suhtes 20

Kuidas fonde juhitakse? •

Fondide juhtimine – Aktsiafondid – Fondifondid – Private equity

III osa

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

Aktsiafondid: passiivne, aktiivne ja kombineeritud strateegia Võimalik riskipreemia Kõrge

Indeksil põhinev investeerimine

Madal

Selgelt piiritletud riskidega aktiivne •Mõõdukad kõrvalekalded indeksist tööstusharude ja väärtpaberite valikul •Selge stiil ja strateegiad

Aktiivne (indeksit mitte järgiv) • Fundamentaalne järjestus • Puuduvad piirangud ettevõtte suuruse, tööstusharu osas • Oodatav lahknevus indeksi tootlusest (tracking error) > 4% aastas

Kõrge

Tracking error’i volatiilsus

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

Aktsiafondid: Fundamentaalanalüüs (kvalitatiivne + kvantitatiivne)

• Analüütikud kasutavad mitmeid vahendeid määratlemaks ettevõtte väärtust • Nendeks vahenditeks on peamiselt (kuid mitte ainult):

•

– diskonteeritud rahavoo põhine modelleerimine – võrdlus konkurentidega – ettevõtete külastused – tööstusharude analüüsid – makroanalüüs – teiste investeerimispankade ja maaklerite analüüsid Kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs käivad alati koos: mida rohkem instrumente portfellis, seda suuremaks läheb üldjuhul kvalitatiivse osakaal

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

Aktsiafondid: Administratiivne töö, rahavoogude juhtimine ja investorsuhted

• • • •

Paberimajandus NAV-i, riski- ja tootluseindikaatorite kontrollimine Fondijuht peab olema alati valmis suuremahulisteks raha sisse- ja väljavooludeks (likviidsuse juhtimine) Investorsuhted: järjepidev toodete turundus ja raporteerimine: – Majasisesed kliendid • Erinevad üksused pangas – Majavälised kliendid • Institutsionaalsed • jaekliendid

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

Fondifondid: erinevused võrreldes aktsiafondide juhtimisega •

Varade jaotus – –

• •

Fondide valik (fund selection). Juurdepääs fondidele üle maailma Due diligence –

• •

ajalugu (tulemused), strateegia, meeskond, motiveerimine, tasud

Investeerimine Aktiivne monitooring –

•

Strateegiline varade jaotus sõltuvalt fondi (investori) riskiprofiilist ja fondi investeerimispõhimõtetest Taktikaline varade jaotus (varade investeerimine)

Portfelli seis, muutused portfellis või/ja meeskonnas, “kriisijuhtimine”

Positsioonidest väljumine Quantitative analysis

1. Database with Worldwide funds

Qualitative analysis

2. Establish an investable universe

3. Research Quantitative & Qualitative

4. List of recommended funds within each category

5. Portfolio construction

6. Monitoring and evaluating funds

Ongoing evaluation 25

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

Era- või riskikapitalifond: “aktiivne juhtimine saab uue tähenduse”

•

Investeerimine noteerimata ettevõtetesse – Ebalikviidne investeering – Pikad hoidmisperioodid – Aktiivne fondijuhtimine saab uue tähenduse: • Osalemine ettevõtte juhtimises (nõukogus või juhatuses) • Uute finantseeringute ja vajalike kontaktide leidmine • Arengustrateegiate kooskõlastamine = väärtuse lisamine

•

Positsioonidest väljumine – Uue investori otsimine – Finantseerimisskeemi koostamine

•

Investorsuhted – Oluliselt lähedasemad suhted kui avalike fondide investoritega: ebalikviidse iseloomu tõttu on fond seotud investoritega pikka aega (ca. 10 aastat)

Kuidas fonde juhitakse?

III osa

• Näide: Ida-Euroopa aktsiafond: – Milline on selle fondi investeerimisregioon? – Millistele investoritele selline fond sobiks (1)? – Milline võiks olla selle fondi strateegia? • Millist riski/tulu suhet soovime pakkuda? • Aktiivne või passiivne juhtimisstrateegia? • Geograafiline allokatsioon? • Tööstusharu allokatsioon? – Millistele investoritele selline fond sobiks (2)? – Milliseid teenuseid (ja osapooli) vajame? – Millised on võimalikud huvide konfliktid?

Kuidas fonde juhitakse? • •

III osa

Private equity: kui avalikud turud ei anna adekvaatset positsiooni Näide 2: Baltikumi private equity fond – NB! “Aktiivne juhtimine” saab uue tähenduse – Milline on selle fondi investeerimisregioon? – Millistele investoritele selline fond sobiks (1)? – Milline võiks olla selle fondi strateegia? • Millist riski/tulu suhet soovime pakkuda? • Aktiivne või passiivne juhtimisstrateegia? • Geograafiline allokatsioon? • Tööstusharu allokatsioon? – Millistele investoritele selline fond sobiks (2)? – Milliseid teenuseid (ja osapooli) vajame? – Millised on võimalikud huvide konfliktid?

Ait채h kuulamast!

Swedbank Investeerimisfondid Fondide juhtimisest 1. juuni 2010