Investeerimiskliinik_Maailmamajanduse temperatuur ja põletikukolded by MTÜ Ärikatel

!"#"$%&– Maailma majanduse temperatuur ja põletikukolded

Kristjan Tamla 17.10.2012

Ettekande teemad • Maailma majandus viimase aastasaja jooksul • Maailma majanduse kriisidest taastumine • Millele tähelepanu pöörata Pikemas ettevaates – Lühemas ettevaates –

• Turgude perspektiiv Pikemas ettevaates – Lühemas ettevaates –

Maailm hakkas ära harjuma majanduse “igikestva” kasvuga, ja… (1)

USA majanduskasv (a/a) 25% 20% 15%

Sisuliselt 20a ilma maj languseta

10% 5%

10% 15% SKP kasv

10a keskmine

2006

2002

1998

1994

1990

1986

1982

1978

1974

1970

1966

1962

1958

1954

1950

1946

1942

1938

1934

1930

Maailm hakkas ära harjuma majanduse “igikestva” kasvuga, ja… (2)

Ei ühtegi negatiivset shokki…

Andmed: Mihov

…ja inflatsiooni stabiliseerumisega Globaalne inflatsioon

…ja areneva maailma esiletõusuga (1)

SKP tase, 1991=100 400 350

300

250 200

150 100 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Maailm

Arenev Aasia

19802007 perioodi sisse jäid: (i) Aasia finantskriis 1997/98; (ii) 9/11; (iii) 2 sõda Iraagiga; jms © Swedbank

…ja areneva maailma esiletõusuga (2)

Järelikult…

Või siiski…??? © Swedbank

Majanduskriis 2008 kuni…???

USA majanduskasv (a/a) 25% 20% 15% 10% 5%

10% 15% SKP kasv

10a keskmine

Sügavaim langus alates 1940ndatest © Swedbank

2008

2002

1996

1990

1984

1978

1972

1966

1960

1954

1948

1942

1936

1930

Kuidas me siia jõudsime??? Intressimäärad

Kuidas me siis siia jõudsime??? Finantsvõimenduse kasv

Kuidas me siit välja saaksime? Deutsche Bank – “A Journey to the Unknown” (03.09.2012)

Majandust üritatakse ravida sarnaste meetmetega, mis tekitasid kriisi (1) baasintress

Blue Ocean???

Näide: intressimäärade mõju USA eraisikute laen (% kasutatavasse tulusse)

USA eraisikute laenumaksed (% kasutatavasse tulusse)

Kõrge võlakoormus => intressidel suurem roll => rohkem “ebatraditsioonilisi” meetmeid intresside madalal hoidmiseks

Majandust üritatakse ravida sarnaste meetmetega, mis tekitasid kriisi (2)? Valitsuste laenukoormus

Valitsussektori võlg (% of SKPst) Majanduskasv arenevates riikides (17902009) riigivõla erinevatel tasemetel 4.0% 3.5% 3.0% 2.5% 2.0% 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% kuni 30% Allikas: IMF

Allikas: Reinhard&Rogoff

30%...60%

60%...90%

üle 90%

Senised “ebatraditsioonilised” meetmed ei jää viimaseks

Võimalikud järeldused • Arenenud riikide majanduskasv – –

Tõenäoliselt aeglasem kui paaril viimasel kümnendil Väga suure tõenäosusega oluliselt heitlikum kui paaril viimasel kümnendil

• Inflatsioon –

Pigem suured muutused suhtelistes hindades (toorained ja toit vs IT, jne)

• Majanduspoliitika – –

Kui kasvu ei tule, tuleb võlakoormust vähendada Vastukaaluks saab ehk intresse (eriti lühikesi) väga madalal hoida

• Turud – –

Madalad, kuid aeglaselt tõusvad intressid (eriti pikemates tähtaegades) Aktsiaturgude suur heitlikkus

Millele lähiperspektiivis tähelepanu pöörata?

!"#$%&'#())*+(,"-

.$/&0121"3$

Kaubandustsükli jahenemine

Nõrgema kasvuperioodi jõudmine arenevatele turgudele IMFi majanduskasvu prognoos 2012.okt vs 2012.apr

Arenenud riikide keskpangad käituvad arvatust agressiivsemalt, et intresse madalal hoida

Euroopa vs USA ja arenev maailm USA “Fiscal cliff” ehk “eelarve kuristik”

Mida võiks see finantsturgude kontekstis tähendada?

Madalad intressid (eriti lühikesed) veel “käega katsutavaks” ajaks Lühiajalised intressid 6% 5% 4% 3% 2% 1%

Euribor 6 kuud

jaan.14

jaan.13

jaan.12

jaan.11

jaan.10

jaan.09

jaan.08

jaan.07

jaan.06

jaan.05

jaan.04

jaan.03

jaan.02

jaan.01

Turuprognoos

Pankade hoiuste tähtajaline intress

Hoiused “jooksevad” nõrgema finantssektoriga riikidest tugevamatesse – soosib madalaid hoiuseintresse tugevamates riikides

4$53$"/

Mida siis teha – võlakirjad (1)?

Mida siis teha – võlakirjad (2)?

Turul on valitsenud suur võlakirjade emiteerimine

Võlakirjafondid on “ohtlikud” olukorras, kus lühike intress on põhja jõudmas

Mida siis teha – aktsiad? – tootlus koos dividendiga 6,/12&7$/*5"8&92,+$ CJ@

Mida aktsiaturgudel lühiajaliselt vaadata:

CU@ CV@

(i) Hinnatase – a) ajalooline, b) vs teised varaklassid

CE@

!"#$%

CC@ C@@

(ii) Turutehnilised näitajad: a) investorite positsioonid, b) kasumi ootused, c) tehniline analüüs

T@ S@ F@ ?@ J@

(iii) Potentsiaalne likviidsus

U@ @F

:*5,;$8&<6=>>8&?@@&!"#$%8&:A7&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H A"(/$#&</1/$+8&</1"#15#&I&4,,5+8&J@@&9,K;,+(/$8&!"#$%8&A<L&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H M1;1"8&6,NO,&<:8&6,;(%&J@@&!"#$%8&M4P&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H :K$5Q("Q&R15N$/+8&R<9!8&!"#$%&B5$01+$&@CDE@@F&G&C@@D@H !"#$%&'()&#*&$+(,%"-./ © Swedbank

(iv) Majandustsükli perspektiiv

Aktsiad – hinnatase Aktsiate hinnatase – P/E suhe

Peale viimast tõusu hakkab hinnatase lähenema ajaloolisele keskmisele. Seda aga optimistlike kasumiootuste tingimustes © Swedbank

Turutehnilised näitajad (1) Investorite positisioonid

Ettevõtete kasumlikkuse ootused (USA)

Source: BofAML, fund manager survey

Turutehnilised näitajad (2) Aktsiafondide vaba raha hulk

Aktsiad – kokkuvõte ja regionaalne vaade • Pigem vaadata aktsiaid, mis võimaldavad jätkusuutlikku dividendi – madalate intresside keskkonnas on rahavood väga hinnatud • Regionaalselt – tähelepanu nihkumine USA probleemidele – –

–

Eelarve puudujääk: 9% SKPst; valitsussektori võlg: 110% SKPst Euroopa haldussuutlikkust kritiseerivad kõik, kuid USA oma ei seata millegi pärast isegi küsimuse alla? “Fiscal cliff” – ca 4% SKPst

Milliseid riske aktsiaturg näeb

Mida siis teha – riskantsed võlakirjad? R$55(22&WO"3X8&:*5,&Y(QX&P($2#&!"#$%8&P($2#&1"#&<;5$1# V@

@ @E

<;5$1#&'Z;!"#$%&'()&#*&$+(,%"-./

Kõrgema krediidiriskiga võlakirjad on atraktiivsemad

Mida siis teha – toorained? Toorainete hindade 10a muutus

• Nafta ja tööstusmetallid – haavatavad kui arenevate riikide majanduskasvu aeglustumine saab kinnitust ja vastupidi • Väärismetallid – kuni “rahatrükk” jätkub ja intressid püsivad olematul tasemel suurt kukkumist pigem ei tule • Toiduained – probleemiks on madal varude tase võrreldes tarbimisega, mis muudab hinnad väga heitlikuks

Kokkuvõte • Millele pöörata majanduses tähelepanu lähikvartalites Pigem enam USAle ning arenevatele majandustele – Pigem vähem Euroopale –

• Investeerimisest Madalad hoiuseintressid on siin, et jääda veel mõneks ajaks – Aktsiad • Pole enam odavad • Pigem vaadata dividendi maksvaid aktsiaid ja Euroopat – Võlakirjad • Kõrge reitinguga – kallid, ostes ole valmis hoidma lõpuni, ettevaatlik fondide suhtes • Madalama reitinguga – ajaloolises perspektiivis enim atraktiivsed • Toorained – tee vahet rohkem majandustsüklist vs rohkem üldisest likviidsusest mõjutatud kategooriatel –

HOIATUS • Käesolev dokument ei kujuta endast Swedbanki krediidi või muude toodete pakkumust ega soovitust teha mistahes tehing Swedbanki või muu siin mainitud kolmanda isikuga. Siin esitatud informatsioon pärineb avalikest allikatest, mida Swedbank peab usaldusväärseks, ning see on üksnes kirjeldava iseloomuga. Kuigi dokumendi koostamisel on rakendatud mõistlikku hoolt, et esitatud andmed ei oleks ebaõiged või eksitavad, ei kinnitata ühelgi viisil vastavate andmete täpsust või täielikkust ning ei võeta mingit vastutust mistahes kahju eest, mis tekib käesolevale dokumendile tuginemise tagajärjel. Dokumenti ega ühtki selle osa ei tohi tõlgendada kui investeerimis või muud nõustamist. Dokumendis välja toodud indeksite ja muu finantsvara väärtus võib ajas nii tõusta kui langeda ning minevikutootlus ei taga samasugust tootlust tulevikus. Käesolev dokument on konfidentsiaalne ning seda ei tohi Swedbanki nõusolekuta reprodutseerida või kolmandatele isikutele edasi anda.

T채nan!