Kuhu tüürivad maailma pensionisüsteemid? Kaarel Roosa, Swedbank Investeerimisfondid AS
Kõik käesolevas ettekandes esitatud seisukohad kuuluvad ettekande autorile ning ei kattu ilmtingimata Swedbank Investeerimisfondid AS seisukohtadega © Swedbank
Millest täna räägime? • Taustateadmised pensionisüsteemidest • Pensionisüsteeme mõjutavad trendid Rahvastik – Ootused investeeringute tootlusele –
• Milline on maailma pensionisüsteemide vastus trendidele • Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed
© Swedbank
2
Taustateadmisi pensionisĂźsteemidest
Š Swedbank
3
Kaks kõige olulisemat vaadet pensionisüsteemile: piisavus ja jätkusuutlikkus • Euroopa Komisjoni Roheline Raamat teemal “Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” sätestab pensionisüsteemidele järgnevad eesmärgid: Adekvaatse elustandardi kindlustamine – Vaesusriski vältimine ning ebavõrdsuse vähendamine – Sotsiaalse sidususe tagamine –
• Euroopa tasandil vaadatakse pensionisüsteeme peamiseks kahest vaatenurgast: Pensionide piisavus – Jätkusuutlikkuse kindlustamine –
© Swedbank
Allikas: Euroopa Komisjoni “Roheline raamat”, http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=5551&langId=et
4
Esimene pensionisüsteem põhines põlvkondadevahelisel vara ümberjagamisel • Esimene riiklik pensionisüsteem loodi aastal 1889 Saksamaal • Pay as You Go (PAYG) • Varade ümberjagamine oli enamikele riikidele algul ainus valik, sest inimesed ei olnud ise kogunud
Otto von Bismarck Saksamaa kantsler, 1862-1890 © Swedbank
5
Riiklik sotsiaalmaksust makstav pension (PAYG) kogutakse ühel kuul ning makstakse välja järgmisel Iga kuu: palgast kindel % riigi pensionikassasse (sotsiaalmaks)
RIIK
Palgatöötaja
Järgmine kuu: riik maksab PAYG süsteemi järgi kogutud maksu pensioniteks
Kui mina ükskord oma tööperioodi läbi saan, siis võimaldavad järgmised põlvkonnad mulle sissetuleku Pensionihüve saaja © Swedbank
6
Eelfinantseeritud pensionisüsteemis kogutakse vara elu jooksul ning seda kasutatakse pensionipõlves Pikaajaline raha kasvatamine turgudel
Kuu 1, 2 ... 540: Inimene, tööandja ja/või riik suunavad iga kuu kindla % pensioniks
PENSIONIFOND
Pensionipõlves iga kuu: väljamaksed lähtuvalt elu jooksul kogutud säästudest
RIIK Palgatöötaja © Swedbank
Sama palgatöötaja vanaduspõlves
7
Eelnevalt kogutud varadega süsteemid – defined benefit ja defined contribution Pensioni suuruse kujunemine
Tulevane tootlus
Tulevased sissemaksed
Praeguseks kogunenud varad
© Swedbank
P E N S I O N
Defined benefit
• Pensioni suurus või asendusmäär on eelnevalt kokku lepitud • Investeerimisrisk on plaani sponsori (ettevõte, riik) kanda • Finantseerituse tase = varad / lubatud pensionihüved
Defined contribution
• Pensioni suurus sõltub kogutud varadest • Investeerimisrisk on koguja kanda • Finantseerituse tase = varad / eesmärgiks seatud asendusmäär
8
Vahekokkuvõte: piisava pensionipõlve sissetuleku tagamine on ju imelihtne! PENSIONIFOND Järgnevad põlvkonnad maksavad rohkem sotsiaalmaksu = ajas suurenev riiklik pension
Elu jooksul kõrvale pandud vara investeerimisrisk on kellegi teise kanda (defined benefit) ning pensioniplaan garanteerib kokku vähemalt 70% pensionieelsest sissetulekust
RIIK © Swedbank
9
Maailma pensionisüsteeme mõjutavad trendid – rahvastiku vananemine ja tootlus
© Swedbank
10
Eesti demograafiline tulevik on sarnane OECD riikide keskmisega Tööealiste (20-64) inimeste arv ühe pensioniealise (65+) kohta valitud riikides, 1950-2050 Estonia
OECD
Japan
12
Joon näitab, kui palju on potentsiaalset maksumaksjaid ühe pensionäri kohta
10
8
6
4
2
0 1950
© Swedbank
1960
Allikas: OECD
1970
1980
1990
2000
2010
2020
2030
2040
2050
11
Rahvastiku vananemine on pensionisüsteeme kõige tugevamalt mõjutav trend Rahvastikupüramiidi kahe joone vahel on need, kelle maksudest peetakse üleval seenioreid
Tabelis on väljendatud tööealiste ehk 15-64-aastastesse inimeste suhe üle 65-aastastesse 2010
2035
2060
Euroopa Liit
3,9
2,4
1,9
Eesti
4,0
2,7
1,8
© Swedbank
Allikas: Statistikaamet, Eurostat
2060. aastal on Eestis iga 1,8 tööealise inimese kohta üks pensionär, kellele maksudest vanaduspensionit makstakse
12
Lisaks maksumaksjate ja hüvesaajate suhtarvu muutusele peavad inimesed üha kauem pensionipõlve
Oodatav pensionipõlv keskmiselt 16 aastat Alates 2026 pensionipiir 65 aastat Kuni 1993. aastani oli naiste pensionipiir 55 ja meestel 60 aastat
© Swedbank
13
Lihtsustatud arvutus: rahvastiku vananemise mõju I samba pensionile, kui muud tingimused jäävad samaks Aasta 2010 – neljapeale vanaema • 80 töötegijat, 20 seeniorit (suhe 4-1) • Brutopalk 100 eurot kuus • Pensionimaks 20% palgast • Iga töötegija saab kuus 80 eurot • Pensioni suurus 80 eurot ehk asendusmäär 100%
© Swedbank
Aasta 2060 – kahepeale vanaema • 65 töötegijat, 35 seeniorit (1,9-1) • Brutopalk 100 eurot kuus • Pensionimaks 20% palgast • Iga töötegija saab kuus 80 eurot • Pensioni suurus ca 37 eurot ehk asendusmäär ca 46%
14
Sotsiaalkulutuste suurendamine? Juba praegu on Euroopa sotsiaalkulude maailmameister! Valitsuste sotsiaalkaitse kulutused
Š Swedbank
Allikas: Maailmapank
15
Kahele kiire kasvuga kümnendile on järgnenud aktsiahindade paigalseis – S&P500 1800
1970-79
1980-89
1990-99
2000-09
16%
231%
317%
-12,4%
1600 1400
USD
1200 1000 800 600 400 200
© Swedbank
Allikas: Bloomberg
2009
2007
2005
2003
2001
1999
1997
1995
1993
1991
1989
1987
1985
1983
1981
1979
1977
1975
1973
1971
1969
0
16
Võlakirjaturud mõjutavad lisaks portfelli tootlusele oluliselt ka pensioni väljamaksete turgu
© Swedbank
Allikas: Bloomberg
17
Vahekokkuvõte: reaalsus on see, et pensionisüsteeme tuleb kohandada vastavalt tänasele olukorrale Järgnevad põlvkonnad on väiksemad, mis vähendavad maksulaekumist
Ootused investeeringute tootlustele vähenevad
Pensionipõlve sissetuleku suuruse määramatus kasvab
?
?
? ?
?
? ? © Swedbank
? ? 18
Kuidas reageerivad trendidele maailma pensionisĂźsteemid?
Š Swedbank
19
Ajalooliselt soositi varajast pensionit, et vabastada töökohti noortele – täna toetatakse vanaduspõlves töötamist Keskmine tegelik pensionile mineku aeg võrreldes ametliku pensionivanusega, 2004-2009 Effective
Official b
Riik
Pensioniea tõstmine
Eesti
65 eluaastani (2026)
65
Leedu
65 eluaastani (2026)
60
Ungari
65 eluaastani (2017)
Itaalia
66 eluaastani (2018)
UK
68 eluaastani (2046)
75
Men
70
55
© Swedbank
Allikas: OECD
Luxembourg
Francec
Hungary
Italyc
Poland
Germany
Finland
Czech Republic
Ireland
United Kingdom
Sweden
Estonia
Japan
Mexico
50
20
Garanteeritud pensioni defined benefit plaanid on erasektoris ajalooks saanud ning pension kujuneb sissemaksetest ja tootlusest...
Allikas: Towers Watson, 2011
Š Swedbank
Allikas: The Economist 21
... kuid vastutuse suunamine inimestele on sissemakseid märgatavalt vähendanud • Väljakutseks on sissemaksete suurendamine DC skeemidesse, mis vähendab inimeste sõltuvust riiklikust pensionist
Keskmised aastased sissemaksed UK pensioniplaanidesse
• Euroopas on valdavalt kaasatud pensionikogumisse ettevõtted ning makse suurus kujuneb läbirääkimistel ametiühingutega. • Eestis makstakse II sambasse kokku 6%
Allikas: McKinsey Global Institute © Swedbank
22
Eesti pensionisüsteemi väljavaated ja väljakutsed
© Swedbank
23
II sammas asendab riikliku pensioni vähenemise ning tagab süsteemi jätkusuutlikkuse
© Swedbank
24
Pensioni piisavuse tagamiseks ehk elukvaliteedi säilitamiseks on III sammas • Eestis on valdavalt kasutatud hinnangut, kus tänased süsteemiga liitujad saavutavad kõikide sammastega ligi 65% varasemast sissetulekust: I sammas: 20% – II sammas: 20% – III sammas: 25%
Valitud OECD riikide netopensioni osakaal pensionieelsest netopalgast (%) 120
111% 100%
100 80
69%
–
65%
64%
60
58%
54%
50%
40
40%
20
• Kõiki sambaid kasutades säilib pensionipõlves elukvaliteet, sest sarnaselt sissetuleku langusele vähenevad ka kulud (laenud makstud, lapsed kasvatatud jms) © Swedbank
0 Kreeka
•
Holland
OECD kokku
Soome
Tšiili
Eesti
Rootsi
USA
Jaapan
Eeldused: – Kogumist alustatakse 20-aastaselt ning kasutatakse kõiki võimalusi – Keskmine pensionivara reaaltootlus on 3,5% aastas – Töötegemisel ei ole pause Allikas: OECD statistika, 2008
25
Lõhe ootuste ja reaalsuse vahel on suur ning paljude inimeste pension jääb oodatust väiksemaks II ja III sam baga liitunute arv 700000
Kui suur peaks olema teie enda pension või teie tulevikupension teie pensionieelsest palgast?
III sambaga on liitunud ligi 15% tööealistest.
500000
Samas ootab ligi 64% inimestest pensioni asendusmääraks vähemalt 60%.
400000 300000
25% 20%
Vastajad (%)
600000
23%
17%
18%
16%
15%
12% 10%
10%
200000 5%
3%
100000 0%
0 II sammas
III sammas (f ondid + elukindlustus)
Allikas: Pensionikeskus, Finantsinspektsioon
Kuni 50%
60%
70%
80%
100%
Üle 100%
Ei oska öelda
Oodatav asendusmäär
Allikas: Swedbanki Eraisiku Rahaasjade uurimiskeskus, Balti säästuuuring 2011
Lõhet ootuste ja tegeliku pensioniks kogumise aktiivsuse vahel selgitab finantskirjaoskuse uuring: • 60% elanikkonnast ei püstita pikaajalisi rahalisi eesmärke • 2% elanikkonnast planeerib rahaasju pensionini, 13% vähemalt ühe aasta horisondis © Swedbank
Allikas: Uuring “Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas”, 2010
26
Kokkuvõte: maailm seisab oluliste valikute ees 1. Pensionisüsteemide tänased kõige suuremad väljakutsed on: • •
Rahvastiku kiire vananemine ning pikenev eluiga “Uus normaalsus”, kus investeeringute tootlused võivad võrreldes ajalooga väiksemaks jääda
2. Suured garanteeritud pensionid on ajalooks saamas ning vastutus liigub riigilt inimesele 3. Suur osa maailmast peab tõstma pensionile mineku ametlikku ja tegelikku vanust 4. Valik: tuleb leida tasakaal pensionikulutuste vähendamise, sissemaksete suurendamise ja maksude tõstmise vahel. © Swedbank
27
Tänud kuulamast! Käesolevas ettekandes avaldatud materjali ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isik, kes soovib fondidesse investeerida, võiks eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga ja pöörduma personaalse riskitaluvuse jm asjaolude väljaselgitamiseks Swedbanki kontorisse või võtma ühendust Swedbanki investeerimistoega. Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega fondivalitseja kodulehel www.swedbank.ee/fondid Fondidesse investeerimisega kaasnevad riskid. Fondi ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Fondi varade väärtus võib ajas kasvada või väheneda, mistõttu fondivalitseja ei anna garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Fondid, mis investeerivad arenevatele turgudele, on kõrgema riskiga kui arenenud turgudele investeerivad fondid. Fondi puhul on peab arvestama pikemaajalise investeerimishorisondiga, mis peaks looma parema potentsiaali tulu teenimiseks, kui tavapärane pangahoius. © Swedbank