Jaanus Hellat AS SEB Pank
Rahaj천ustik 3: Kasvatame investeerimismusklit
Eestlaste finantsteadmised ja – käitumine* • 13 riigi võrdluses ollakse teadmistelt kõrgel 2. kohal, ent nende ellurakendamisel ollakse selgelt viimane. Finantskäitumise puhul hinnati ostuotsuse kaalumist, arvete õigeaegset maksmist, pere eelarve jälgimist, finantseesmärkide seadmist ning säästmist ja investeerimist. • Eestlased on võrreldes teiste riikidega vähem: - kaalunud ostul, kas nad saavad endale soovitut lubada; - seadnud pikaajalisi finantseesmärke; - säästnud või investeerinud. • Eestis on naiste finantskäitumine vastutustundlikum kui meeste oma.
* OECD finantskirjaoskuse uuring - 14 riigi tulemuste kokkuvõte ja analüüs: http://www.oecd-ilibrary.org/finance-andinvestment/measuring-financial-literacy_5k9csfs90fr4-en
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
2
Inflatsioon: tarbijahinnaindeks (THI) Inflatsioon – raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keskmist muutust tarbijahinnaindeks. Peamised puudused: kaubakorv on standardiseeritud (igaühte puudutab hinnakasv sõltuvalt tema personaalsest kulustruktuurist), ei sisalda kõiki kulusid. Eesti THI osakaalud:
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
3
Rahatrükk pole THI-le mõju avaldanud
THI on arenenud riikides väike või vähenemas, sest: • tootmisvõimsusi on üle • raha käibekiirus on väike
Ülemäärane rahatrükk USA-s juba väljendub mõnede varaklasside kiires hinnatõusus: • aktsiaturu pikk ja jõuline tõus • kinnisvaraturu kiire taastumine
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
4
Inflatsioon: varainflatsioon Vara väärtus on rahvusliku rikkuse üks komponente. Näiteks USAs kasutatakse kinnisvara hinna tõusu hüpoteeklaenude laenujäägi suurendamiseks (täiendava laenu võtmiseks). Varainflatsioon – vara, eelkõige väärtpaberite, kinnisvara, maa ja tootmissisendite, hinnatõus. Peamised puudused: puudutab ainult tootlike varade omanikke, väga volatiilne, mõju hindamine keerukas, suurendab ühiskonna kihistumist.
Eestis on viimase 3 aasta jooksul (2010-2013 II kvartal): 1. THI kasvanud 13,0%; 2. Eluaseme hinnaindeks (kajastab soetatud eluasemete ruutmeetrihindade muutust) on kerkinud 26,6%; 3. OMX Tallinn (Tallinna börsi põhiindeks) 53,1%.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
5
Varade erinevad liigitused
Tootlikud varad – varad, mis säilitavad inflatsiooni tingimustes oma ostujõu, näiteks ettevõtted, kinnisvara, põllumaa. Mittetootlikud varad – varad, mille väärtus aja jooksul väheneb (riided, tehnika, mööbel, autod jm).
Finantsvarad – paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Reaalvarad – paigutused materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse.
Kas oma kodu ostmine on investeering?
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
6
Investeerimine algab säästmisest
Säästmine Kogumine Paigutamine
Investeerimine on tänasest tarbimisest loobumine selleks, et olla veelgi rohkem võimeline tarbima tulevikus (Warren Buffett) 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
7
Otstarbekas kulutamine Kaks edukat sõpra, Karl ja Martin, on kumbki kogunud 20 000 eurot ning otsustavad enestele autod osta. Teades, et auto kaotab 3 aastaga oma väärtusest ca 50%, ostab Karl siiski kogu raha eest uue auto, Martin soetab sama mudeli, ent 6 aasta vanuse kasutatud auto 5 000 euro eest ning ülejäänud 15 000 investeerib 6 aastaks 7%-se aastatootlusega.
3 aasta pärast müüvad mõlemad oma auto, Karl saab 10 000 ja Martin 2 500 eurot. Martin ostab Karli auto 10 000 euro eest, Karl ostab salongist jälle uue auto 20 000 euro eest, mõlemad laenavad puuduoleva summa. 6 aasta pärast saab Karl oma auto müügist 10 000 ja Martin 5 000.
Kui palju on Martinil ja Karlil 20 000 eurost 6 aasta pärast alles?
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
8
Sundkulutuste mõju eelarvele Sundkulutused – toidu, eluaseme, transpordi (ja laenude teenindamiseks) kuluv summa. Vabalt kasutatav sissetulek – maksude ja sundkulutuste järgne raha, mida saab kulutada, säästa või investeerida oma äranägemise kohaselt.
Allikas: http://www.stat.ee/leibkonnad
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
9
Petlikult väikesed kulud Järelmaks on mugav lahendus, ent ahistav. Kaks näidet: Sissetulekud Sissetulekud Brutopalk Brutopalk Netopalk Netopalk
Kokku Kokku
Summa Summa Väljaminekud Väljaminekud Summa Summa 1000 1000 788,64 788,64 Eluase 250 Eluase 250 Toit 200 Toit 200 Transport 50 Transport Riided 150 Riided jm jm 150 788,64 650 788,64 650
Tulud Tulud-- sundkulud sundkulud
Sissetulekud Brutopalk Netopalk
138,64 138,64 Kokku
Summa Väljaminekud Summa 1000 788,64 Eluase 250 Toit 200 Transport 50 Riided jm 150 Arvuti järelmakse 50 50 Telefonileping 20 Telefonileping 20 Teleka järelmakse 30 Teleka järelmakse 30 788,64 750
Tulud - sundkulud
38,64
Laenud mõjutavad vabalt kasutatava raha hulka arvatust enam.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
10
Kuidas investeerimisega alustada? • Kulud kontrolli alla – oma (pere) eelarve järgimine
• Ostuotsuste kaalumine – mõistlik kulutamine • Säästmine ja kogumine – säästetud raha kokku kogumine • Raha paigutamine – kapitali pikaajaline ja järjepidev kasvatamine • Riigi antud võimaluste kasutamine • II ja III pensionisammas on vara, I sammas on õigus • Tootliku vara soetamine – aja enese heaks tööle panemine
NB! Edevus ja mugavus – 2 kõige kulukamat iseloomujoont!
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
11
Liitintressi ja aja mõju regulaarsel säästmisel
Aja mõju tootlusele on seda suurem, mida pikem on periood. Allikas: http://www.seb.ee/kalkulaatorid#investeeringute-tulevikuvaartus
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
12
Ostude järjepidev hajutamine ajas Dollar-cost averaging - tehnika, kus investeering jaotatakse fikseeritud suurusega osasummadeks, mille eest soetatakse regulaarselt väärtpabereid sõltumata hinnast. Kui hinnad langevad, saab sama summa eest rohkem väärtpabereid. Nõnda vähendatakse riski, et väärtpaberid soetatakse turu tipust. Ühekordne ost $5000 eest
Igakuised ostud $417 eest
Allikas: https://www.edwardjones.com/en_US/products/saving/systematic_investing/index.html
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
13
Ostude järjepideva hajutamise kriitika
2013-11-05| Ă„rikatel RahajĂľustik 2013
14
Võlakirjad Võlakiri – väärtpaber, mis tõendab ühe osapoole võlgnevust teise ees. Investor – ostab võlakirja ja annab sellega sisuliselt emitendile laenu. Nominaal ehk nimiväärtus – ühe võlakirja põhiosa suurus rahaliselt (näiteks 1000 EUR jne). Enamik võlakirju lunastatakse ehk ostetakse emitendi poolt lõpptähtajal tagasi nimiväärtusega. Mõningad võlakirjad emiteeritakse nimiväärtusega kuid mõned jällegi nimiväärtusest odavamalt ehk diskontoga. Võlakirja turuhind – peale võlakirja esmast emiteerimist hakkab võlakirja turuhind kujunema järelturul (börsil või börsivälisel turul). Turuhind võib olla nii madalam kui kõrgem võrreldes nimiväärtusega. Kupongiintress, kupongiintressimäär – regulaarse intressimakse suurus, mida emitent tasub investoritele. Kupongimäära väljendatakse % aasta kohta, tegeliku perioodilise kupongimakse suurus sõltub võlakirja nimiväärtusest, kupongiintressimäärast ja intressimaksete sagedusest aastas.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
15
Tulu võlakirjadest Võlakirjadelt saadav kogutulu koosneb: a) kupongist (intress raha kasutamise eest) b) kapitali kasvust (võlakirja hinna tõus) Duratsioon – intressiriski mõõt, näitab kui tundlik on võlakirja hind intressimäärade muutuste suhtes.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
16
Võlakirjade kuldaeg on läbi • Võlakirjade tootlused jõudsid 2013. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele. • Pikemat perioodi silmas pidades on selge, et intressimäärade järgmine suurem liikumine saab olla vaid ülespoole.
Allikas: http://www.ftense.com/2013/01/2013-outlook-part-6-united-states.html 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
17
Aktsiate peamised liigid Kasvuaktsiad – ettevõtted, millele nähakse kasvu ja kasumiteenimise potentsiaali tulevikus. Väärtusaktsiad – tugevad ning regulaarselt dividende maksvad ettevõtted. Tsüklilised aktsiad – turu keskmisest volatiilsemad aktsiad, nt autotööstus. Mittetsüklilised aktsiad – ettevõtted, mille tarbimine on stabiilne sõltumata turuolukorrast, nt tervishoiu-, toidu- ja kaitsetööstuse aktsiad. Regionaalne jaotus: Arenenud turgude aktsiad – USA, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Kanada jv.
Arenevate turgude aktsiad – Aasia, v.a Jaapan, Ladina-Ameerika, IdaEuroopa.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
18
Fondide liigitamine Rahaturufondid – lühiajaliseks investeeringuks, eelkõige ettevõtetele, finantsinstitutsioonidele, omavalitsustele. Võlakirjafondid – investeeritakse valitsus- ja ettevõtete võlakirjadesse, sobib keskmise või pikaajalise tähtajaga investeeringuks. Segafondid – investeerivad nii võlakirjadesse kui aktsiatesse. Aktsiafondid – paigutavad raha aktsiatesse. Mõeldud pikaajalistele investoritele. Regionaalne jaotus: Globaalsed fondid – USA, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Kanada jv.
Regionaalsed (riikide) fondid – näiteks Ladina-Ameerika, Venemaa fondid. Sektorifondid – finants, farmaatsia-, tehnoloogiasektori fondid.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
19
Fondide liigitamine, jätk Börsil kaubeldavad fondid (ETF) – jäljendavad mingi indeksi liikumist. Fondifondid – investeerivad teistesse fondidesse. Hedge-fondid – keerukaid investeerimisstrateegiad kasutavad agressiivselt juhitud fondid. Peamiselt absoluuttootlust taotlevad fondid. Olid algselt mõeldud riskimaandusfondidena. Private Equity fondid – börsil noteerimata ettevõtetesse investeeriv fond.
Absoluut- ja suhtelise tootlusega fondid – kui absoluuttootlusega mõõdetakse väärtpaberi või fondi enda tootlust teatud perioodi vältel, siis suhtelise tootluse korral võrreldakse eelpool mainitud absoluuttootlust võrdlusalusega, tavaliselt mingi indeksi suhtes. 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
20
Absoluuttootluse fondi näide Absoluuttootluse strateegia eesmärgiks on teenida investorile tulu erinevates turutingimustes, s.t nii tõusval kui langeval turul. Suhtelise tootluse strateegia eesmärgiks on ületada võrdlusindeksi tootlust, s.t rahuloluks annab põhjuse ka langeval turul võrdlusindeksist väiksem kaotus.
+22%
+6%
Kõrvalekalle*
+11%
Kõrvalekalle*
+16%
Kõrvalekalle*
+4-5%
Eesmärk*
>6% +1-2%
Eesmärk*
+3-4%
Riskivaba määr -3%
Kõrvalekalle*
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
Eesmärk*
-5%
Kõrvalekalle*
-7%
Eesmärk*
Riskivaba määr
Riskivaba määr
Riskivaba määr
Kõrvalekalle*
Kõrvalekalle*
-10%
Kõrvalekalle*
21
Kinnisvara pikaajaline tootlus USA näitel
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
22
Kulla reaaltootlus
2013-11-05| Ă„rikatel RahajĂľustik 2013
23
Varaklasside pikaajaline tootlus USA näitel Varaklasside reaaltootlus 1926 – 2013 juuni
Aktsiad
Pikaajal. võlakirjad
Lühiajalised võlakirjad Kuld
Dollar
Allikas: http://www.investorsfriend.com/asset_performance.htm 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
24
Veel varaklasse Varaklasside valiku avardamine lubab laiendada tuluteenimise allikaid, hajutada riski.
Aktsiad Kinnisvara
Erakapitalifond (private equity) Toorained
Absoluuttootluse (hedge) fondid Valuutad VĂľlakirjad 2013-11-05| Ă„rikatel RahajĂľustik 2013
25
Risk Riski erinevad tähendused: − varasem tõlgendus: kaotuse võimalus või tõenäosus − uuem tõlgendus: määramatuse mõju tulemusele Investeerimisel tähendab risk seega võimalust, et investeeringu tootlus erineb oodatust: a) osutub halvemaks b) osutub paremaks
Iga otsus sisaldab riski, samuti otsustamatus.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
26
Risk ja tulu aktsiafondides
Riskifondid
Tulusus
Globaalsed aktsiafondid
Regionaalsed aktsiafondid
Segafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid
Risk
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
27
Riskide hajutamine EttevĂľtte risk
Risk
Turu risk
1
2
4
6
8
16
30
50
100
1000
Allikas: Ibbotson Associates
Finantsinstrumentide arv portfellis 2013-11-05| Ă„rikatel RahajĂľustik 2013
28
Risk ja investeeringu pikkus 150%
1-aastased investeerimisperioodid 5-aastased investeerimisperioodid 20-aastased investeerimisperioodid Keskmine tootlikkus
125% 100% 75% 50% 25%
12.6%
5.1%
11.3%
3.8%
0% -25% -50% -75%
Väikefirmade aktsiad
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
Suurfirmade aktsiad
Riiklikud võlakirjad
Treasury Bills 29
Erinevale varale erinev risk?
RISK
BAAS
PÜHA
Raha, mida vajan kaugemas tulevikus.
Raha, millega ma ei võta suuri riske.
Raha, mida vajan täna, millega ma eriti ei riski.
Osa vara jaoks on kapitali säilimine tähtsam kui kõrge tootlus.
Majasiseseks kasutamiseks
30
Kas riski on võimalik vältida? Long-Term Capital Management – 1994. aastal loodud hedge-fund, mille loojate hulgas oli 2 hilisemat Nobeli preemia laureaati (M. Scholes ja R. Merton), Fedi endine asepresident D.W. Mullins jt finantsvaldkonna tipptegijad. •
Fondi esimese aasta tootlus oli üle 40%.
•
1998. a fond pankrotistus.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
31
Mõned investeerimisstrateegiad Väärtusstrateegia – püüd leida alahinnatud ettevõtteid, mis on: − ebapopulaarsest sektorist − keeruka, muutmist vajava struktuuriga − vähelikviidsel turul
Kasvustrateegia – keskendumine tuleviku loodetavale tulu- ja kasumikasvule. Indeksistrateegia – püüd turu üldist suunda ära arvata. Kasutatakse ETF-e. Päevasisene kauplemine – kauplemine päevasiseselt, päeva lõpuks positsioonid tavaliselt suletakse. Kulusid kergitab tihe kauplemine, kallite reaalajauudiste ja analüüside tellimine.
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
32
Kuidas investeerimisega alustada? 1. Eesmärgi ja perioodi seadmine 2. Riskitaluvuse määratlemine
3. Strateegia valik 4. Investeeringu jälgimine ja muutmisvajaduse hindamine
5. Otsuste tegemine 6. Enese täiendamine: − majandusuudised − raamatud − investeerimisportaalid 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
33
Investorite käitumismuster
Ahnus
Eitamine
Pessimism Optimism Hirm
Kahtlemine Paanika
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
34
Heaks investeeringuks on vaja 2 head otsust
Martin ostab aktsiaid 3,5 euro eest, Karl kaalub, aga ei osta.
Aktsia maksab 5,7 eurot, Martin müüb ning teenib 62% kasumit. Karli kasum on 0.
Karl on oma otsusega rahul
Seda, kas ostuhetk oli soodne, saab öelda alles pärast müügi sooritamist. Ilma ostu tegemata ei saa ka kasumiga müüa. 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
35
Ajastamine vs pikaajaline investeerimine Turu tippe ja põhju püüdma minnes võib lühikese ajaga suurest osast tootlusest ilma jääda. S&P 500 tootlus 1996 - 2011
S&P 500 indeks
Tootlus 10 parima päevata
Tootlus 20 parima päevata
Tootlus 30 parima päevata
Tootlus 40 parima päevata
Allikas: http://www.investopedia.com/articles/stocks/08/passive-active-investing.asp
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
36
Skeptilisus tuleb kasuks Tootlusi mõjutavad valitud perioodi: − pikkus − valitud vahemik
Investorite kõnekäänd: „Oma väite tõestuseks leia sobiliku pikkusega graafik.“
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
37
Skeptilisus tuleb kasuks
S&P 500 indeksi tootlus
03.2008-10.2013: +32,39%
S&P 500 indeksi tootlus 03.2009-10.2013: +139,65%
2013-11-05| Ă„rikatel RahajĂľustik 2013
38
Tänan kuulamast! Jaanus Hellat Jaanus.Hellat@seb.ee 524 0464
2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
39
Oluline teave Siin esitatud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitleda pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks. Investeerimisotsuseid ei tohi teha ainult antud dokumendis sisalduvale infole tuginedes. Iga potentsiaalne investor on kohustatud analüüsima tema poolt kavandatud investeeringuga seotud finantsilisi, õiguslikke, regulatiivseid, raamatupidamislikke ja maksualaseid küsimusi, samuti hindama investeeringuga seotud riske ning investeeringu asjakohasust ja sobivust. Enne investeerimisotsuse tegemist on soovitatav hoolikalt tutvuda väärtpaberi kohta avalikustatud teabega (nt. investeerimisfondi puhul fondi prospekti, tingimuste, aasta- ja poolaastaaruannetega), mis on kättesaadavad AS SEB Varahaldus veebilehel www.seb.ee/fondid. Vajadusel küsige põhjalikumat selgitust SEB investeerimisnõustajatelt. Samuti on enne investeeringu tegemist tähtis meeles pidada, et väärtpaberi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Väärtpaberite hind võib nii tõusta kui langeda, investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Siin avaldatu põhineb paljuski teabel, mis on hangitud heas usus osapooltelt, keda AS SEB Varahaldus peab usaldusväärseks. Kuigi AS SEB Varahaldus on omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et nimetatud teave oleks täpne, täielik, asjakohane ning õige, ei saa AS SEB Varahaldus garanteerida dokumendis sisalduva teabe õigsust ega vastuta ühelgi moel selle kasutamisest tekkivate mistahes võimalike tagajärgede eest. Käesolev ettekanne tervikuna ja selle sisu on kaitstud autori isiklike ja varaliste õigustega. Ettekande või selle osa reprodutseerimine, levitamine, taasesitamine, muul viisil kasutamine vms on lubatud ainult autori eelneval nõusolekul. 2013-11-05| Ärikatel Rahajõustik 2013
40